eesti arengufond 2012. a majandusaasta aruanne · 2013. 8. 1. · eesti arengufond 2012. a...
TRANSCRIPT
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
1
Majandusaasta aruanne
Eesti Arengufond
Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2012
Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2012
Äriregistri kood: 74002233
Aadress: Tornimäe 5, Tallinn 10145, Eesti
Telefon: + 372 6 161 100
Faks: + 372 6 161 101
Interneti kodulehekülg: www.arengufond.ee
Elektronpost: [email protected]
Audiitor: KPMG Baltics OÜ
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
2
Sisukord
EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED ........................................................... 3
TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................. 4
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE............................................................................................................... 6
Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................................. 6
Konsolideeritud tulemiaruanne ...................................................................................................................................... 7
Konsolideeritud rahavoogude aruanne .......................................................................................................................... 8
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne .................................................................................................................. 9
Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................................................... 10
Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ................ 10
Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid ...................................................................................................................... 15
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................................................ 15
Lisa 4. Finantsinvesteeringud ............................................................................................................................ 15
Lisa 5. Investeeringud sidusettevõtetesse .......................................................................................................... 16
Lisa 6. Materiaalne põhivara ............................................................................................................................. 18
Lisa 7. Võlad ja ettemaksed ............................................................................................................................... 19
Lisa 8. Maksukohustused ja nõuded .................................................................................................................. 19
Lisa 9. Sihtfinantseerimine ................................................................................................................................ 20
Lisa 10. Muud ettemaksed ................................................................................................................................... 20
Lisa 11. Muud tulud............................................................................................................................................. 21
Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................................................. 21
Lisa 13. Tööjõukulud ........................................................................................................................................... 22
Lisa 14. Muud kulud ............................................................................................................................................ 22
Lisa 15. Kasutusrent ............................................................................................................................................ 22
Lisa 16. Tingimuslikud kohustused ..................................................................................................................... 23
Lisa 17. Seotud osapooled ................................................................................................................................... 23
Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm .................................................................................................................. 23
Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva ............................................................................................................. 24
Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded ......................................................................................................... 25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ..................................................................................................... 30
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
3
EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED
Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) on Eesti Arengufondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.
Eesti Arengufond alustas oma tegevust 2007. aasta aprillis. Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud selleks, et
algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri kaasajastamist,
viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nende eesmärkide
saavutamiseks korraldab Arengufond arenguseiret ning teostab koos erainvestoritega riskikapitali investeeringuid
Eesti uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.
Arengufondi investeerimiskapitali taastamise ja investeerimistegevuse jätkamise kava kohaselt asutas Arengufond
1. märtsil 2011.a 100% tütarettevõtte AS SmartCap, millele taotleti riskikapitalifondi fondivalitseja tegevusluba
Finantsinspektsioonilt. Inspektsioon väljastas 21. detsembril 2011.a AS-ile SmartCap tegevusloa (otsus nr 4.1-
1/119), mille kohaselt võib AS SmartCap tegutseda riskikapitalifondide fondivalitsejana vastavalt
investeerimisfondide seadusele. AS SmartCap allub Finantsinspektsiooni poolt teostatavale riiklikule
finantsjärelevalvele. Käesoleval hetkel on AS SmartCap ainus tegevusloa alusel tegutsev varase faasi
riskikapitalifondi fondivalitseja Eestis, mille meeskond ja eelnev tegevus on läbinud põhjaliku taustakontrolli.
Alates 1. aprillist 2012.a teostab Arengufond oma investeerimistegevuse eesmärke AS-i SmartCap kaudu, mis
alustas alates aprillist aktiivset majandustegevust.
Juriidiline aadress:
Tornimäe 5
10145 Tallinn
Eesti Vabariik
Äriregistri nr. 74002233
Telefon: 372 6 161 100
Faks: 372 6 161 101
E-mail: [email protected]
Audiitor:
KPMG Baltics OÜ
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
4
TEGEVUSARUANNE
1. Investeeringute tegevussuund
Arengufondi investeerimistegevust ja senise investeerimisportfelli haldust teostab Arengufondi tütarettevõtja AS
SmartCap.
Perioodil august-detsember 2012 tegi SmartCap 6 uut investeeringut kogumahus 842 tuhat eurot. Lisaks uutele
investeeringutele pakkus SmartCap 2012.aastal riskikapitaliinvesteeringute alast nõustamise teenust emaettevõtjale
Eesti Arengufondile investeeringute soetamiseks või osaluste realiseerimiseks Arengufondi portfellis olevatest
sidusettevõtjatest. Arengufondi investeeringute portfellis oli 31.12.2012 seisuga 16 investeeringut.
2012. aastal investeeris Arengufond juba olemasolevatesse ja uutesse sidusettevõtetesse kokku 427 tuhat eurot.
2. Arenguseire tegevussuund
Arenguseire korraldamisel lähtume Arengufondi seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud tegevuskavast.
Põhimõtteliseks muutuseks aruandeperioodil on senisest suurema rõhu asetamine kasvuprogrammidele ja
konkreetsete, meie tegevuse väljundist otseselt huvituvate koostööpartnerite olemasolu kõikides tegevussuundades.
Arengufondi seirevaldkondadeks on ettevõtlus, rohemajandus ja –energeetika ning nutikas spetsialiseerumine.
Partneriteks-tellijateks on kõikide puhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, nutika spetsialiseerumise
valdkonnas lisaks ka Haridus- ja Teadusministeerium.
Ettevõtlusvaldkonnas oli tähtsaim sündmus liitumine rahvusvahelise uuringukonsortsiumiga GERA (Global
Entrepreneurship Research Association), kellega koostöös valmis globaalse ettevõtlusmonitooringu Eesti raport.
Valminud raporti andmetele tuginedes on Arengufond loonud oma keskse kasvuprogrammi Ettevõtlik Eesti, mis sai
Arengufondi nõukogu heakskiidu 28.08.2012. Programmi piloteeritakse aastatel 2013 ja 2014 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitava lepingulise tööna ja rahastatakse järgmise perioodi EL Tõukefondide
vahenditest.
Energia- ja rohemajanduse valdkonnas sõlmiti koostööleping MKMi, Eleringi, EASi ja AF-i vahel
energiamajandusega seonduvate valdkondade ühise pikaajalise arengukava koostamiseks. Arengufond korraldab
selle lepingu alusel 2013. ja 2014. aastal ühiskonna osapooli kaasates elektrienergia ja soojuse, elamumajanduse,
transpordisektori energiatarbimise osa, kütusemajanduse kohalike kütuste tootmise osa ning bioenergia tootmise
pikaajalised strateegilised arengukavad. Unikaalne selle protsessi juures on valdkondade eelduste, tehnoloogiate
ning hindade vahele kvantitatiivsete seoste loomine ning kavade kajastamine selleks spetsiaalselt loodud vikipõhises
veebikeskkonnas. Selliselt käitudes on võimalik lihtsalt seirata strateegiliste plaanide täitmise edenemist sise- ja
välistingimuste muutusi arvestavalt.
Nutikas spetsialiseerumine on uus osa Euroopa struktuurfondide 2014-2020 rahastusperioodis, mille eesmärgiks on
välja selgitada need ettevõtluse valdkonnad, milles on keskmisest suurem potentsiaal innovatsiooniks ja seejärel
tegevused, mis aitaks likvideerida kitsaskohad. Eestis on nutika spetsialiseerumise analüüsi teostanud Eesti
Arengufond. 2012. aasta lõpus valmis analüüsi esimene osa, milles leiti valdkonnad, kus innovatsiooni potentsiaal
on kõrgem. Nutika spetsialiseerumise protsess mõjutab strateegilisi valikuid nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui
ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatavates teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsioonistrateegias ja ettevõtluse kasvu strateegias.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
5
3. Lisainfo
2012. aastal töötas Arengufondis ja tema tütarfirmas AS SmartCap keskmiselt 19 inimest vt
http://www.arengufond.ee/about/team/ ja arvestatud töötasude kogusumma koos puhkusetasu kohustusega oli 664
tuhat eurot. Arengufondi juhatus oli 2012. aastal üheliikmeline. Juhatuse esimehe tasu oli 91 tuhat eurot (ilma
sotsiaalmaksuta). Arengufondi nõukogu oli 2012. aastal seaduse kohaselt üheksaliikmeline. Nõukogu liikmete
tasudeks maksti 42 tuhat eurot. Arengufond täitis nõukogu poolt kinnitatud tegevuskava täies mahus ja püsis aasta
lõikes kinnitatud eelarveraamides.
Tõnis Arro
Eesti Arengufondi juhatuse esimees
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
6
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Konsolideeritud bilanss
(eurodes )
Lisa nr. 31.12.2012 31.12.2011
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 2 3 295 034 17 086 208
Nõuded või ettemaksed 3 161 278 48 563
Käibevara kokku
3 456 312 17 134 771
Põhivara
Investeeringud sidusettevõtetesse 5 7 845 216 8 056 266
Finantsinvesteeringud 4 871 521 393 550
Materiaalne põhivara 6 131 551 131 014
Põhivara kokku
8 848 288 8 580 830
VARAD KOKKU
12 304 600 25 715 601
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed 7 1 600 229 14 719 518
Lühiajalised kohustused kokku
1 600 229 14 719 518
KOHUSTUSED KOKKU
1 600 229 14 719 518
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem
10 996 083 8 176 084
Aruandeaasta tulem
-291 712 2 819 999
Netovara kokku
10 704 371 10 996 083
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU
12 304 600 25 715 601
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
7
Konsolideeritud tulemiaruanne
(eurodes)
Lisa nr 2012 2011
Sihtfinantseerimine riigieelarvest 9 1 576 572 1 029 504
Muud saadud sihtfinantseerimised 9 66 258 50 820
Muud tulud 11 159 173 0
Mitmesugused tegevuskulud 12 -661 519 -564 601
Tööjõukulud 13 -888 911 -726 624
Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -322 352 -44 396
Muud kulud 14 -165 243 -69 205
Tegevustulem
-236 022 -324 502
Kasum/kahjum riskikapitaliinvesteeringute ümberhindlusest 5 -159 611 3 067 569
Intressitulud
73 376 60 806
Dividenditulud 30 545 51 123
Muud finantskulud
0 -34 997
Aruandeaasta tulem
-291 712 2 819 999
Tulemiaruandes on tegevustulem negatiivne seetõttu, et:
(1) Tulemiaruandes kajastatakse riigieelarvest saadud eraldis tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade
soetamise perioodil. Tegevuskuludes kajastatud Arengufondi investeerimistegevusega seotud kulud arvestatakse
investeerimiskapitalist.
(2) Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamise perioodil. Materiaalse
põhivara amortiseerimisel põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse amortisatsioonikulu.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
8
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
(eurodes)
Lisa nr 2012 2011
Rahavood majandustegevusest
Tegevustulem
-236 022 -324 502
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 250 119 44 396
Põhivara mahakandmine 6 72 233 0
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -112 715 -32 571
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 7 -13 119 289 13 812 149
Kokku rahavood põhitegevusest
-13 145 674 13 499 472
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara ost 6 -322 889 0
Tasutud sidusettevõtete soetamisel ja allutatud laenude
andmine 5 -426 533 -2 525 428
Antud laenude tagasimaksed
0 464 117
Laekunud intressid
73 377 58 976
Laekunud dividendid
30 545 51 123
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-645 500 -1 951 212
Rahavood kokku
-13 791 174 11 548 260
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 17 086 208 5 537 948
Raha ja raha ekvivalentide muutus
-13 791 174 11 548 260
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 3 295 034 17 086 208
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
9
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Akumuleeritud
tulem Kokku
Saldo seisuga 1.1.2011 8 176 084 8 176 084
Aruandeperioodi tulem 2 819 999 2 819 999
Saldo seisuga 31.12.2011 10 996 083 10 996 083
Aruandeperioodi tulem -291 712 -291 712
Saldo seisuga 31.12.2012 10 704 371 10 704 371
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
10
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud
arvestuspõhimõtted
1.1 Üldine informatsioon Eesti Arengufondi 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea
raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise
seaduses, mida täiendab Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast.
Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad „Raamatupidamise seadusest“, Raamatupidamise Toimkonna
juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS).
2012. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Eesti Arengufondi ja tema tütarettevõtte AS
SmartCap finantsnäitajad.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Eesti Arengufond kasutab Eesti raamatupidamisseaduse
kasumiaruande skeemi nr 1, mida on täiendavalt liigendatud, et suurendada aruande informatiivsust.
1.2 Informatsiooni esitusviisi muutused Lähtuvalt Raamatupidamise seaduse § 29 tütarettevõtte suurusest tingitud erandist ei olnud 2011. aasta
aastaaruandes tütarettevõte AS SmartCap esitatud konsolideeritult koos emaettevõttega Eesti Arengufond. 2012.
aasta aastaaruandes on esitatud konsolideeritud finantsandmed ka 2011. aasta kohta.
1.3 Konsolideeritud aruannete koostamine
Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad.
Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende
tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.
Emaettevõtte ja tütarettevõtte arvestuspõhimõtted on samad.
Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli
all olevaks, kui Arengufond omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või
osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat.
Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida
kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad,
kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud
osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse
firmaväärtusena.
Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust omandatud ettevõtte varades, kohustustes ja
tingimuslikes kohustustes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte
tuludes ja kuludes konsolideeritud kasumiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis
immateriaalse varana.
Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud
tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise
väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse
kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll
ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte
konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustustes ning firmaväärtuses kas
sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust
müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks.
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Eesti Arengufondi konsolideerimata aruanded Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada
konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste
aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
11
raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse. Investeering
tütarettevõttesse on konsolideerimata aruandes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud
sidusettevõtetesse on konsolideerimata aruannetes kajastatud õiglase väärtuse meetodil.
1.4 Riskikapitali-investeeringud varase faasi ettevõtetesse Arengufondi kaudu on kapital investeeritud varases arengufaasis teadmis- ja tehnoloogiamahukatesse Eesti
äriühingute aktsiatesse ja osadesse. Investeeringud on tehtud koos erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel
ja lähtudes ärilistest kaalutlustest. Arengufond ei ole teinud investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse
omandamise kaudu. Investeeringu tulemusena on Arengufondi osalus ettevõtja hääleõiguslikus kapitalis üldjuhul
10%-49%. Ekspertkomitee soovitusel võib Arengufond anda ettevõtjatele laenu koos Arengufondi poolt tehtud
investeeringuga ettevõtja omakapitali, kui see on vajalik investeeringu paremaks struktureerimiseks ning vastab
Arengufondi tingimustele.
Riskikapitali-investeeringud on kajastatud finantsinvesteeringutena (lõik 1.7) või sidusettevõtetena.
Finantsinvesteeringuna kajastatakse osalust ettevõttes, mille üle oluline mõju puudub (enamasti osalus väiksem kui
20%).
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Arengufond omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse
olulise mõju olemasolu juhul, kui Arengufond omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või
osadest.
Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral. Olulise mõju olemasolu
iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
(a) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;
(b) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;
(c) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;
(d) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;
(e) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.
Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane
väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud.
Alates 2011.a. kajastatakse investeeringud sidusettevõtetesse õiglase väärtuse meetodil.
Õiglase väärtuse meetod
Õiglase väärtuse meetodi kohaselt kajastatakse investeeringuobjekti pärast esmast arvelevõtmist õiglases väärtuses
muutusega läbi tulemiaruande. Investeeringuobjekte, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta
mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.
Õiglane väärtus on hinnatud kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit või viimase investeerimistehingu hinna
meetodit, kui viimane tehing on tehtud kolmanda osapoole poolt.
Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum riskikapitali investeeringute
ümberhindlusest”.
Bilansis kirjel „Investeeringud sidusettevõtetesse“ kajastatakse konverteerimisõigusega laene ühel real koos
investeeringutega osakapitali. Sama esitlusviis on ka võrdlusandmete osas. Konverteerimisõigusega laenude puhul
on tegemist finantsvaradega, milliseid kajastatakse õiglases väärtuses. Kui konverteerimise hetkel Arengufond saab
osaluse selle õiglases väärtuses, siis vastava laenu õiglane väärtus on ligilähedane tema nominaalile, millele on
lisandunud akumuleeritud intress. Kui konverteerimise hetkel Arengufond saab fikseeritud protsendi osalusest, siis
jagatakse riskikapitali investeeringu õiglane väärtus proportsionaalselt konverteerimisõigusega laenule ja
investeeringule osakapitali vastavalt sellele, kui suure osaluse kumbki annab.
1.5 Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke (v.a.
arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse
fondidesse, eeldusel, et Arengufond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ja raha ekvivalentide mõistele.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
12
1.6 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid)
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt
laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara
algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise
intressimäära meetodil.
1.7 Finantsinvesteeringud Investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases
väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes.
Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole avalikult kaubeldavad ja mille õiglast väärtust ei ole võimalik
usaldusväärselt hinnata, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t. soetusmaksumus miinus võimalikud
allahindlused).
Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum riskikapitali investeeringute
ümberhindlusest”.
1.8 Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente (näiteks forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud) kajastatakse õiglases väärtuses,
muutustega läbi tulemiaruande.
1.9 Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil
kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb,
hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus
laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise
intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud
hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest
tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.
1.10 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega
otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara
kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara-
objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele
järgmised:
Muu materiaalne põhivara
Inventar 2-10 aastat
Arvutustehnika 2-3 aastat
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara
amortiseerimises edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.11 Varade väärtuse langus kirjeldatud
põhimõtetest.
1.11 Varade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse põhivara, soetusmaksumuse meetodil kajastatavate tütarettevõtetesse
investeeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise
korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
13
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle
kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat
väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid
eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav
väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub,
et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,
tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks
kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse
aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
1.12 Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja
pikaajalised võlakohustused) [,välja arvatud negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid (tuletisinstrumentide
kajastamine on kirjeldatud arvestuspõhimõttes 1.8),] kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud
soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud
tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates
bilansikuupäevast, kui Arengufondil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud
pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus
sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
1.13 Rendiarvestus Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Arengufond kui rentnik
Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete
miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu)
ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on
igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse
sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte
kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
1.14 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise
põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui
sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline
tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud
nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle
arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega
seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel
kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse
amortisatsioonikulu.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
14
1.15 Välisvaluutatehingute kajastamine Arengufondi arvestusvaluuta on euro. Aruanded on koostatud eurodes.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse
bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.
Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber
arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise
päeval.
1.16 Tulude arvestus Tulu sihtfinantseerimisest
Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate
kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.
Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit.
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel
kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse
amortisatsioonikulu.
Riigieelarvelise eraldise puhul kehtib tingimus, et kui eraldise saaja jätab esitamata vajalikud dokumendid ja
informatsiooni või esitab neis eksitavat informatsiooni või muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi, on
ministeeriumil õigus nõuda eraldise saajalt leppetrahvi. Sihtfinantseerimiseks saadud vahendeid kasutatakse
kooskõlas Eesti Arengufondi seaduses sätestatud eesmärkidega ja Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud
tegevuskavaga.
Intressitulude arvestus
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on
ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.
Dividenditulude arvestus
Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks.
Tulu teenuste müügist
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul,
siis kajastatakse tulu lähtudes valmidusastme meetodist.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
15
Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid
31.12.2012 31.12.2011
Arvelduskontod 3 295 034 13 936 208
Tähtajalised hoiused 0 3 150 000
Raha ja raha ekvivalendid kokku 3 295 034 17 086 208
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed
31.12.2012 31.12.2011
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu 33 428 4 460
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 582 1 307
Intressid 0 10 037
Saamata sihtfinantseerimine 65 249 27 524
Muud nõuded 59 302 1 121
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 717 4 114
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed kokku 161 278 48 563
Lisa 4. Finantsinvesteeringud
Pikaajalised finantsinvesteeringud 31.12.2012 31.12.2011
Muud osalused 871 521 393 550
Õiglases väärtuses kokku 871 521 393 550
Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 871 521 393 550
31.12.2012 õiglases väärtuses kajastatud osade väärtuse aluseks on viimase investeerimistehingu hind. 31.12.2011
oli osade õiglase väärtuse leidmise aluseks nüüdisväärtus tuleviku rahavoogude diskonteeritud väärtuse alusel.
Rakendatud diskontomäär oli 70%.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
16
Lisa 5. Investeeringud sidusettevõtetesse
Ilmarine
Engineering OÜ
United Dogs and
Cats OÜ Cleveron OÜ
Now!
Innovations
OÜ
Opal
Communications
OÜ
Fits me
Holdings
Limited
Realeyes
OÜ
GOLIATH
Wind OÜ
my! Wind
OÜ BiotaP OÜ
Selfdiagnostics
OÜ
OÜ Cellin
Technologies
Sportlyzer
OÜ
OÜ Inner
Circle
Wise Guys
Investment
OÜ GrabCAD Inc Kokku
Põhitegevusala Masinaehitus IT rakendus IT rakendus IT rakendus
Side-ja
kommunikatsioon IT rakendus IT rakendus Energeetika Energeetika Biotehnoloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia IT rakendus IT rakendus
Startup Wise
Guys
ärikiirendus IT rakendus
2011
Osaluse % aasta alguses 12,52 14,58 15,27 0,00 8,63 20,00 0,00 21,40 0,00 38,88 0,00 14,84 9,09 7,29 0,00
Osaluse ja konverteeritava laenu bilansiline väärtus aasta alguses 2 856 819
Omandatud osalused soetusmaksumuses ja antud konverteeritavad laenud 425 000 0 0 750 000 521 331 255 000 220 000 0 17 135 0 139 200 0 63 911 64 000 0 69 851 2 525 428
Ümberkvalifitseerimine finantsinvesteeringuks (Lisa 4) -393 550
Ümberhindamine õiglasesse väärtusesse 3 067 569
Osaluse % aasta lõpus 12,52 14,58 15,27 11,18 14,60 20,00 6,25 18,28 30,50 38,88 9,95 14,84 20,00 7,29 0,00
Osaluse ja konverteeritava laenu õiglane väärtus aasta lõpus 0 8 056 266
Saadud dividendid 0 0 51 123 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 51 123
2012
Osaluse % aasta alguses 12,52 14,58 15,27 11,18 14,60 20,00 6,25 18,28 30,50 38,88 9,95 14,84 20,00 7,29 0,00
Osaluse ja konverteeritava laenu bilansiline väärtus aasta alguses 8 056 266
Omandatud osalused soetusmaksumuses ja antud konverteeritavad laenud 0 0 0 200 000 0 0 0 0 16 223 0 70 560 0 0 0 139 750 426 533
Ümberhindamine õiglasesse väärtusesse -637 583
Osaluse % aasta lõpus 12,52 14,58 15,27 17,53 18,61 15,90 6,25 16,94 30,50 38,88 13,98 14,84 20,00 7,29 *
Osaluse ja konvereteeritava laenu õiglane väärtus aasta lõpus 7 845 216
Saadud dividendid 0 0 30 545 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 30 545
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
17
Kõikide sidusettevõtete asukohamaa on Eesti, v.a. GrabCAD Inc ja Fits.me Holdings Limited.
Fits. me Holdings Ltd on Ühendkuningriigis registreeritud äriühing, millele kuulub 100% OÜ Massi Miliano
osadest. Arengufond on teinud investeeringu OÜsse Massi Miliano ning hoiab oma osalust Oüs Massi
Miliano Fits.me Holdings Ltd kaudu.
GrabCad Inc. on Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing, millele kuulub 100% GrabCAD OÜ osadest.
Arengufond on teinud investeeringu GrabCAD OÜ-sse ning hoiab oma osalust GrabCAD OÜ-s GrabCad Inc.
kaudu.
* - 31.12.2012 seisuga oli Arengufond küll teinud sissemakse Wise Guys Investment OÜ-sse osakapitali
suurendamiseks, kuid osakapitali suurendamine ei olnud äriregistris registreeritud ning seega Arengufond ei olnud
veel osanik.
Õiglases väärtuses kajastatud investeeringute sidusettevõtetesse väärtuse aluseks on seisuga 31.12.2012 teostatud
väärtuse hindamine. Meetoditena on kasutatud nüüdisväärtuse leidmist tuleviku rahavoogude diskonteeritud
väärtuse alusel ja viimase investeerimistehingu hinna alusel, kui vastava hinnaindikatsiooni andjaks on ettevõttest
sõltumatu kolmas osapool. Rahavoogude diskonteerimisel rakendatud määrad on vahemikus 35 - 75% sõltudes
konkreetse ettevõtte riskitasemest.
Investeerimisperiood on eeldatult 5 aastat alates investeeringu tegemisest. Teatud juhtudel on konkreetsete
investeeringute puhul majanduslikust ratsionaalsusest lähtudes mõistlik pikendada investeerimisperioodi, et saada
investeeringust väljumise korral kõrgemat hinda. Väljumise ettevalmistamine võib olla 1-2 aastat kestev protsess.
Arengufond annab sidusettevõtetele laenu omakapitaliinvesteeringute paremaks struktureerimiseks.
Sidusettevõtetele on antud laene intressimääradega 6 kuu Euribor + 2% või 6 kuu Euribor + 3%, samas ka aastase
liitintressiga 5%, 10% või 35% sõltuvalt osanikelepingu tingimustest. Tegemist on konverteerimisõigusega
laenudega.
Alates 1. aprillist 2012. aastast teostab Arengufond oma investeerimistegevust tütarfirma AS SmartCap-i kaudu. AS
SmartCap omab fondivalitseja tegevusluba riskikapitalifondi valitsemiseks. 1. augusti 2012.a otsusega registreeris
Finantsinspektsioon AS SmartCap-i poolt 20.02.2012 moodustatud mitteavaliku lepingulise riskikapitalifondi Early
Fund II.
AS SmartCap osutab Eesti Arengufondile riskikapitaliinvesteeringute alast finantsnõustamise teenust
investeeringute realiseerimiseks Eesti Arengufondi portfellis olevatest sidusettevõtjatest (Early Fund I) ja
lepingulisele riskikapitalifondile Early Fund II fondivalitsemise ja investeeringutest väljumise teenust.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
18
Lisa 6. Materiaalne põhivara
Muu materiaalne
põhivara Kokku
Saldo seisuga 31.12.2010
Soetusmaksumus 324 504 324 504
Akumuleeritud kulum -149 094 -149 094
Jääkmaksumus 175 410 175 410
2011. a toimunud muutused
Amortisatsioonikulu -44 396 -44 396
Saldo seisuga 31.12.2011
Soetusmaksumus 324 504 324 504
Akumuleeritud kulum -193 490 -193 490
Jääkmaksumus 131 014 131 014
2012.a toimunud muutused
Ostud ja parendused 322 899 322 899
Amortisatsioonikulu -250 119 -250 199
Allahindlused väärtuse languse tõttu -72 233 -72 233
Saldo seisuga 31.12.2012
Soetusmaksumus 458 559 458 559
Akumuleeritud kulum -327 008 -327 008
Jääkmaksumus 131 551 131 551
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
19
Lisa 7. Võlad ja ettemaksed
31.12.2012 31.12.2011
Lühiajalised võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele 26 565 20 147
Võlad töövõtjatele 62 806 69 782
Maksuvõlad (lisa 8) 73 126 59 290
Muud viitvõlad 21 633 1 051
Saadud ettemaksed 1 416 099 14 569 248
s.h. Saadud sihtfinantseerimine (lisa 9) 1 416 099 2 090 171
Muud ettemaksed (lisa 10) 0 12 479 077
Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 1 600 229 14 719 518
Lisa 8. Maksukohustused ja nõuded
31.12.2012 31.12.2011
Käibemaks 3 540 612
Ettevõtte tulumaks 1 868 1 111
Üksikisiku tulumaks 22 584 18 819
Sotsiaalmaks 39 779 33 742
Töötuskindlustusmakse 3 217 3 478
Kogumispensionimakse 2 138 1 528
Maksuvõlad kokku 73 126 59 290
Ettemaksukonto 582 1 307
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
20
Lisa 9. Sihtfinantseerimine
2012 2011
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest
perioodi alguse seisuga 2 090 171 714 602
Perioodi jooksul saadud toetused 968 758 2 455 893
s.h. Laekumine riigieelarvest 902 500 1 150 410
Laekumine riigieelarvest -Roheleping 0 1 250 000
INTERREG 58 693 27 524
India seire 7 565 23 296
Õppelaenu kustutamine 0 4 663
Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna -1 642 830 -1 080 324
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest
perioodi lõpu seisuga 1 416 099 2 090 171
Lisa 10. Muud ettemaksed
2012 2011
Lepingulise riskikapitalifondi rahastamine 0 12 479 077
Kokku 0 12 479 077
2011. aastal eraldati riigieelarvest Arengufondi investeerimistegevuse jätkamiseks 12 479 077 eurot eesmärgiga
omandada Lepingus sätestatud tingimuste täitumisel Arengufondi tütarettevõtte AS-i SmartCap poolt
investeerimisfondide seaduse alusel moodustatava Riskikapitalifondi osakuid. 1. augusti 2012 otsusega registreeris
Finantsinspektsioon AS-i SmartCap poolt 20.02.2012 moodustatud mitteavaliku lepingulise riskikapitalifondi “Early
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
21
Fund II”. Fondi valitseb Arengufondi tütarfirma AS SmartCap. Tegutsedes Vabariigi Valitsuse 12.04.2012
korralduse nr 171 ning Eesti Arengufondi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 6.12.2011
sõlmitud lepingu alusel, märkis Eesti Arengufond 02.08.2012 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimel
kõik 1247,908 riskikapitalifondi osakut ning tasus nende eest väljalaskehinna kogusummas 12 479 077 eurot.
Lisa 11. Muud tulud
2012 2011
Eartly Fund II fondivalitsemistasud 158 119 0
Muude teenuste müük 1 054 0
Kokku 159 173 0
Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud
2012 2011
Uurimis- ja arendustööd 98 141 95 802
Ürituste korraldamiskulud 48 577 59 091
Ostetud teenused 61 904 69 749
Bürooruumide kulud 185 232 119 626
Mitmesugused kontorikulud 40 185 37 126
Reklaamikulud 73 527 38 383
Lähetuskulud 58 151 37 752
Koolituskulud 9 794 38 010
Infotehnoloogiakulud 39 384 24 198
Transpordikulud 20 972 19 675
Muud kulud 25 652 25 189
Kokku 661 519 564 601
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
22
Lisa 13. Tööjõukulud
2012 2011
Palgakulu 663 545 543 242
Sotsiaalmaksud 225 366 183 382
Kokku 888 911 726 624
Keskmine töötajate arv majandusaastal 19 18
Lisa 14. Muud kulud
2012 2011
Käibemaks 163 235 66 969
Ettevõtte tulumaks 275 1 834
Muud kulud 1 733 402
Kokku 165 243 69 205
Lisa 15. Kasutusrent
Arengufond kui rentnik:
Arengufond on võtnud kasutusrendile sõiduauto, kontoritehnika ning kontoripinna.
2012 2011
Perioodi rendikulu kasutusrendilepingutest 145 911 102 336
2013. aasta mai alguses kolib Arengufond uuele kontoripinnale ja senist rendileandjat on teavitatud rendilepingu
lõpetamise soovist vastavalt kokkulepitud tingimustele.
Vastavalt rendilepingule on Arengufondil õigus soovi korral kontoritehnika lepinguperioodi lõpus välja osta.
Sõiduauto kasutusrendilepingute alusvaluutaks on euro. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
23
Lisa 16. Tingimuslikud kohustused
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused
Maksuhalduril on õigus kontrollida Arengufondi maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise
tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvid.
Arengufondi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Arengufondile
olulise täiendava maksusumma.
Lisa 17. Seotud osapooled
Eesti Arengufondi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a. sidusettevõtteid;
b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju
all olevaid ettevõtteid.
Eesti Arengufond on Eesti Arengufondi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavalt Arengufondi
seadusele moodustub Arengufondi vara muuhulgas riigieelarvelistest eraldistest ja riigi poolt sihtotstarbeliselt
üleantavast varast. 2012. ja 2011. aastal riigi poolt saadud sihtfinantseerimine on kajastatud lisas 9.
Sihtfinantseerimine.
Antud konverteerimisõigusega laenud sidusettevõtetele on bilansis kajastatud õiglases väärtuses real
„Investeeringud sidusettevõtetesse“ . Detailne informatsioon sidusettevõtetele antud laenude kohta on esitatud lisas
5.
Early Fund II on AS-i SmartCap lepinguline kinnine riskikapitalifond. 31.12.2012 oli AS SmartCapi nõue Early
Fund II vastu 39 688 eurot.
Aruandeperioodil on Arengufondi juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasusid kokku 133 tuhat eurot (2011: 95
tuhat eurot). 2012. aastal arvestati tütarettevõtte AS SmartCap juhatuse ja nõukogu liikmetele tasusid kokku 42 tuhat
eurot (2011: 6 tuhat eurot).
Arengufondi juhatuse esimehe tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist makstakse
juhatuse esimehele lahkumishüvitist 3 kuu teenistustasu ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui tagasikutsumise
põhjuseks on kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või usalduse kaotus.
SmartCapi juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kaasne ettevõttele lahkumishüvitise
maksmise kohustust.
Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm
AS SmartCap nõukogu on kinnitanud B-seeria aktsiate optsiooniprogrammi (“Early Fund I”) ja C-seeria aktsiate
optsiooniprogrammi (“Early Fund II”) tingimused. Optsioone jaotatakse AS SmartCap investeeringute meeskonnale,
ekspertkomiteele, juhatuse ja nõukogu liikmetele. Vastavalt sõlmitud optsioonilepingutele eelisaktsiate eest
saadavad dividendid sõltuvad edukustasudest, mida AS SmartCap saab fondide “Early Fund I” ja “Early Fund II”
valitsemise eest. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid ei reguleeri spetsiifiliselt optsiooniprogrammide
kajastamist ja kuna ettevõte ei kajasta varana edukustasu, kuna vara kajastamise kriteeriumite kohaselt ei ole see
piisavalt kindel ning usaldusväärselt määratav, mistõttu ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole asjakohane kajastada ka
vastavat potentsiaalset kulu, mis tekib eelisaktsiate dividendide maksmisega.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
24
Eelpooltoodust lähtuvalt on sisuliselt tegemist vara ja kohustusega, mis sõltuvad eelpoolnimetatud fondide
investeeringutest väljumiste tulemustest ning ettevõtte juhtkonna hinnangul on korrektne ja õiglane kajastada tulu ja
kulu samas perioodis.
Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva
Arengufondi juhatus tegi 7.veebruaril 2013 Eesti Arengufondi nõukogule ettepaneku Arengufondi
investeerimistegevus ümber korraldada nii, et edaspidi Arengufondi tütarettevõtja SmartCap ei tee
otseinvesteeringuid, vaid Early Fund II investeerimiskapitali ja muude vahendite arvelt luuakse fondifond, millest
investeeritakse erafondivalitsejate poolt moodustatud fondidesse. Arengufondi nõukogu otsustas toetada Eesti
Arengufondi seaduse vastava muudatuse menetlemise algatamist. Pärast vastavat seadusemuudatust on Eesti
Arengufondil võimalik teha investeeringuid fondidesse.
Arengufondi rendileping lõpeb praeguses asukohas 6. mail 2013, samast päevast alustab fond tööd uuel rendipinnal
Rotermanni kvartalis aadressil Rotermanni 8. Uuele, sobivama suurusega pinnale kolimisega hoitakse kokku 50%
eelarves ettenähtud kulutustest ruumidele, mida on kavas kasutada sisulise tegevuse jaoks.
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
25
Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded
Bilanss
(eurodes )
31.12.2012 31.12.2011
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 1 596 502 16 640 509
Nõuded või ettemaksed 1 334 153 47 286
Käibevara kokku 2 930 655 16 687 795
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtetesse 465 240 465 000
Investeeringud sidusettevõtetesse 7 845 216 8 056 265
Finantsinvesteeringud 871 521 393 550
Materiaalne põhivara 131 551 131 014
Põhivara kokku 9 313 528 9 045 829
VARAD KOKKU 12 244 183 25 733 624
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed 1 540 830 14 719 507
Lühiajalised kohustused kokku 1 540 830 14 719 507
KOHUSTUSED KOKKU 1 540 830 14 719 507
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 014 117 8 176 084
Aruandeaasta tulem -310 764 2 838 033
Netovara kokku 10 703 353 11 014 117
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 12 244 183 25 733 624
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
26
Tulemiaruanne
(eurodes)
2012 2011
Sihtfinantseerimine riigieelarvest 1 576 572 1 029 504
Muud saadud sihtfinantseerimised 66 258 50 820
Muud tulud 1 054 0
Mitmesugused tegevuskulud -730 219 -547 958
Tööjõukulud -686 705 -726 624
Põhivara kulum ja väärtuse langus -322 352 -44 396
Muud kulud -157 801 -67 550
Tegevustulem -253 193 -306 204
Kasum/kahjum riskikapitaliinvesteeringute ümberhindlusest -159 611 3 067 569
Intressitulud 71 495 60 542
Dividenditulud 30 545 51 123
Muud finantskulud 0 -34 997
Aruandeaasta tulem -310 764 2 838 033
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
27
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2012 2011
Rahavood majandustegevusest
Tegevustulem -253 193 -306 204
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 250 119 44 396
Põhivara mahakandmine 72 233 0
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 286 867 -31 556
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -13 178 677 13 812 137
Kokku rahavood põhitegevusest -14 396 385 13 518 773
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara ost -322 889 0
Tasutud tütarettevõtete soetamisel -240 -325 000
Tasutud sidusettevõtete soetamisel ja allutatud laenude
andmine -426 533 -2 525 428
Antud laenud -340 000
Antud laenude tagasimaksed 0 664 117
Laekunud intressid 71 495 58 976
Laekunud dividendid 30 545 51 123
Kokku rahavood investeerimistegevusest -647 622 -2 416 212
Rahavood kokku -15 044 007 11 102 561
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 640 509 5 537 948
Raha ja raha ekvivalentide muutus -15 044 007 11 102 561
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 596 502 16 640 509
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
28
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Akumuleeritud
tulem Kokku
Saldo seisuga 1.1.2011 8 176 084 8 176 084
Aruandeperioodi tulem 2 838 033 2 838 033
Saldo seisuga 31.12.2011 11 014 117 11 014 117
Aruandeperioodi tulem -310 764 -310 764
Saldo seisuga 31.12.2012 10 703 353 10 703 353
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
29
Tegevjuhtkonna allkirjad 2012. a konsolideeritud majandusaasta aruandele
Eesti Arengufondi tegevjuhtkond on koostanud 2012. aasta tegevusaruande ja konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande.
/allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse esimees
Tõnis Arro
EESTI ARENGUFOND
2012. a majandusaasta aruanne
30
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE