eesti - european commissionec.europa.eu/employment_social/empl_portal/ssrineu/your...kindlustatud...

Eesti

Sotsiaalkindlustusõigused

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Eesti

Juuli 2012 2

Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas

koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike

esindajatega. Lisateave MISSOC-võrgustiku kohta on aadressil

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=815

Käesolev ülevaade on liikmesriigi sotsiaalkindlustuskorralduse üldine kirjeldus.

Lisateave on muudes MISSOCi väljaannetes, mis kõik on olemas eespool esitatud

veebiaadressil. Teavet annavad ka käesoleva ülevaate I lisas loetletud pädevad

asutused ja ametid.

Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta selle eest, kuidas

käesolevas väljaandes sisalduvat teavet kasutatakse.

© Euroopa Liit, 2012

Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel.

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=815


Juuli 2012 3

Sisukord

I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine ................................................. 4 Sissejuhatus .................................................................................................. 4 Sotsiaalkaitse korraldus ................................................................................... 4 Rahastamine .................................................................................................. 5

II peatükk. Tervishoid ........................................................................................ 6 Teie õigused tervishoiuteenustele ..................................................................... 6 Mida hüvitised hõlmavad? ................................................................................ 6 Tervishoiuteenuste osutamine .......................................................................... 6

III peatükk. Rahalised haigushüvitised ................................................................. 7 Teie õigused rahalistele haigushüvitistele ........................................................... 7 Mida hüvitised hõlmavad? ................................................................................ 7 Rahaliste haigushüvitiste taotlemine ................................................................. 7

IV peatükk. Vanemahüvitised .............................................................................. 8 Teie õigused vanemahüvitistele ........................................................................ 8 Mida hüvitised hõlmavad? ................................................................................ 8 Vanemahüvitiste taotlemine ............................................................................. 8

V peatükk. Invaliidsushüvitised ........................................................................... 9 Teie õigused invaliidsushüvitistele ..................................................................... 9 Mida hüvitised hõlmavad? ................................................................................ 9 Invaliidsushüvitiste taotlemine ......................................................................... 9

VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised .........................................................10 Teie õigused vanadushüvitistele .......................................................................10 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................10 Vanadushüvitiste taotlemine ...........................................................................11

VII peatükk. Toitjakaotushüvitised ......................................................................12 Teie õigused toitjakaotushüvitistele ..................................................................12 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................12 Toitjakaotushüvitiste taotlemine ......................................................................12

VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised ..........................................13 Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele ............................................13 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................13 Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine.................................................13

IX peatükk. Perehüvitised ..................................................................................14 Teie õigused peretoetustele ............................................................................14 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................14 Peretoetuste taotlemine ..................................................................................16

X peatükk. Töötus ............................................................................................17 Teie õigused töötushüvitistele .........................................................................17 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................17 Töötushüvitiste taotlemine ..............................................................................18

XI peatükk. Toimetulekutoetused .......................................................................19 Teie õigused toimetulekutoetustele ..................................................................19 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................19 Toimetulekutoetuste taotlemine .......................................................................20

XII peatükk. Pikaajaline hooldus .........................................................................21 Teie õigused pikaajalisele hooldusele ................................................................21 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................21 Pikaajalise hoolduse taotlemine .......................................................................21

Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed ........................................................22


Juuli 2012 4

I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine

Sissejuhatus

Õigus sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile Eestis sõltub eelkõige elukohast.

Kodakondsus ei tingimuseks ning elanikkonnast suure osa moodustavad välismaalased

on samuti sotsiaalkindlustusega hõlmatud.

Eesti sotsiaalkaitsesüsteem põhineb kolmel osamakselisel sotsiaalkindlustusskeemil:

penisoni-, ravi- ja töötuskindlustusel. Pensioni- ja ravikindlustust rahastatakse

sotsiaalmaksust, töötuskindlustust töötuskindlustusmaksest. Muud toetused –

peretoetus, riiklik töötuskindlustushüvitis, riiklik vanaduspension, matusetoetus ning

sotsiaaltoetused puuetega inimestele – ei põhine kindlustusmaksetel ning neid

rahastatakse riigi üldtuludest.

Sotsiaalkaitse korraldus

Sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande eest vastutab sotsiaalministeerium.

Ministeeriumi alluvuses on üks valitsusasutus – sotsiaalkindlustusamet – ning kaks

avalik-õiguslikku asutust – Eesti Haigekassa ning Eesti Töötukassa –, mis vastutavad

sotsiaalkindlustuse eri harude haldamise eest.

Sotsiaalkindlustusamet haldab pensionikindlustusskeeme, peretoetusi, sotsiaaltoetusi

puuetega inimestele ning matusetoetust. Samuti peab sotsiaalkindlustusamet

kindlustatud isikute ja hüvitise saajate registrit. Amet tagab, et riiklike õigusaktide ja

rahvusvaheliste kokkulepetega ette nähtud pensionid ja toetused makstakse

õigeaegselt. Arstlikku läbivaatust püsiva töövõimetuse hindamiseks teeb

sotsiaalkindlustusameti komisjon. Sotsiaalkindlustusametile alluvad piirkondlikud

pensioniametid vaatavad läbi eespool nimetatud hüvitiste saamiseks esitatud

avaldused ning korraldavad hüvitiste maksmise pankade või postkontorite kaudu.

Töötukassa vastutab töötuskindlustusskeemi eest, mille eesmärk on

töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja

maksejõuetuse hüvitise maksmine. Alates 1. maist 2009 haldab

sotsiaalkindlustusamet ka töötutoetust, samas kui taotlusi vaatavad läbi ja toetust

maksavad ametile alluvad piirkondlikud tööbürood.

Haigekassa juhib ravikindlustusskeemi, mis hõlmab raviteenuseid, ravimite hüvitamist

ja rahalisi hüvitisi (haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning hooldushüvitised). Haigekassa

sõlmib raviteenuste osutajatega igal aastal lepingud ning katab vastavalt lepingutele

kulud, mida nad on kandnud kindlustatud isikute ravimisel. Haigekassa maksab

kindlustatud isikutele ka haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning hooldushüvitist.

Sotsiaalministeeriumi alluvuses tegutseb ka terviseamet, ravimiamet ning

tööinspektsioon.

Rahalist sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid pakuvad kohalikud omavalitsused.


Juuli 2012 5

Rahastamine

Ravi- ja pensionikindlustust rahastatakse osamaksetest, st sotsiaalmaksust (33%),

mida maksab tööandja. Töötuskindlustust rahastatakse tööandjate ja töötajate

töötuskindlustusmaksetest (4,2%). Sotsiaalkindlustusmakseid (sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmakseid) kogub maksuamet.

Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste skeemi rahastatakse sotsiaalmaksu (tööandjate,

füüsilisest isikust ettevõtjate ning riigi sissemaksed), üldise maksutulu ning tööandja

tsiviilvastutuskindlustuse abil.

Täiendavat pensioniskeemi, mis on kohustuslik kogumispension, haldavad

individuaalsed pensionifondid rahandusministeeriumi järelevalve all.

Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik inimestele, kes on sündinud 1983. aastal

või hiljem ning vabatahtlik enne 1983. aastat sündinutele. Kogumispension põhineb

eelneval rahastamisel, st töötaja maksab fondi 2% oma brutosissetulekust. Riik lisab

kehtivast sotsiaalmaksust (33%, vt eespool) 4%, jättes sellest enda käsutusse 29%.

Täiendavasse kogumisskeemi (3. sammas) maksete tegemine on kõigi jaoks

vabatahtlik. Skeemiga liitunul on õigus saada hüvitisi pärast 55-aastaseks saamist või

kui ta on jäänud täielikult ja püsivalt töövõimetuks ega ole töövõimeline.


Juuli 2012 6

II peatükk. Tervishoid

Teie õigused tervishoiuteenustele

Ravikindlustusega on kaetud palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning teatud

isikukategooriad, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik. Õigus ravikindlustusele ilma

sotsiaalmaksu maksmata on järgmistel isikutel:

alla 19-aastased lapsed;

alla 24 aasta vanused päevases õppevormis õppijad;

riikliku pensioni saajad;

rasedad, kelle rasedus on arstlikult tuvastatud;

kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud vähem

kui 5 aastat.

Üldjuhul kvalifikatsiooniperioodi ei nõuta, kuigi töötajate korral peab tööleping kestma

üle ühe kuu. Füüsilisest isikust ettevõtjal tekib õigus hüvitisele 3 kuu möödumisel

haigekassas registreerimisest.

Mida hüvitised hõlmavad?

Ravikindlustusskeemi raames pakutavate teenuste valik sõltub haigekassa

eelarvepiirangutest. Teenused on muu hulgas järgmised:

üld- ja eriarsti konsultatsioon (sh koduvisiidid);

laborianalüüsid;

ennetav tervisekontroll;

ambulatoorsed ja haiglas tehtavad uuringud ja protseduurid;

haiglaravi (sh õendusabi ning vajalikud ravimid);

sünnituseelne, sünnitus- ja sünnitusjärgne abi.

Ravikindlustussüsteem hõlmab samuti retseptiravimeid, mida kindlustatud isikud

saavad osta soodushinnaga. Haigekassa hüvitab apteekidele hinnavahe.

Tervishoiuteenuste osutamine

Eestil on olemas riiklik tervishoiuteenuste süsteem, mis katab raviteenused ning mille

raames on kindlustatud isikul õigus valida endale üldarst (perearst).

Patsiendid osalevad kulude katmises, makstes ambulatoorsete konsultatsioonide eest

visiiditasu ning haiglaravi eest voodipäevatasu. Meditsiiniteenuste pakkujal on õigus

küsida visiiditasu koduvisiidi eest ning eriarsti ambulatoorse visiidi eest kuni

3,20 eurot. Haiglal on lubatud küsida voodipäevatasu kuni 1,60 eurot päeva kohta

kuni 10 päeva eest.


Juuli 2012 7

III peatükk. Rahalised haigushüvitised

Teie õigused rahalistele haigushüvitistele

Haigushüvitist makstakse kindlustatule (ilma hüvitisele õigust andva

kvalifikatsiooniperioodita) ajutise töövõimetuse korral, kui isik ei saa haiguse tõttu

sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.


Haigushüvitise määr on 70% sissetulekust haigla- või ambulatoorse ravi ning

karantiini korral, ning 100% tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu tekkinud vigastuse

korral. Hüvitismäära aluseks võetakse kindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatav

keskmine päevapalk. Füüsilisest isikust ettevõtja korral arvestatakse hüvitis tulu

põhjal, millelt kindlustatu maksis eelnenud kalendriaastatel sotsiaalmaksu.

Haigushüvitise ega hüvitise arvutamiseks arvessevõetava tulu suhtes ei ole

kehtestatud ülemmäära. Haigushüvitist makstakse alates põhihaiguslehe

väljastamisele järgnevast päevast; seega kehtib 4-päevane ooteaeg. Haigushüvitist

makstakse kindlustatud isikule alates neljandast päevast pärast tööülesannete

täitmisest vabastamist. Kindlustatud isiku haiguse 4.–8. päevani maksab tööandja

töötajale haigushüvitist 70% ulatuses tema keskmisest töötasust. Pärast seda maksab

haigushüvitist haigekassa.

Üldjuhul makstakse rahalist haigushüvitist kuni arstitõendil osutatud haiguspuhkuse

lõpuni, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva haiguspuhkuse kohta.

Tuberkuloosi korral võib hüvitist maksta kuni 240 järjestikust kalendripäeva. Tervise

tõttu ajutiselt teisele tööle üleviimise korral võrdub haigushüvitis eelmise ja uue palga

vahega ning seda makstakse kuni 60 päeva. Kindlustatutel, kes hoolitsevad oma

pereliikme eest haiguse ajal, on õigus saada kuni 14 päeva eest hooldushüvitist.

Haigus- ja hooldushüvitiselt makstakse tulumaksu.

Töövõimetust hindab arstlik komisjon ning seda väljendatakse 10% kaupa (st 10%,

20%, 30% jne, kuni 100%). Nii puude kui ka töövõimetuse astet hinnatakse samal

skaalal. Samas on puude- või töövõimetusastme määramise kriteeriumid erinevad.

Haigete laste eest hoolitsemise kulude katmiseks on olemas muud lisahüvitised (vt

täiendav teave MISSOCi tabelites).

Matusetoetust ei maksta.

Rahaliste haigushüvitiste taotlemine

Taotlus tuleb esitada haigekassale. Sellele tuleb lisada raviarsti väljastatud arstitõend.

Hüvitist makstakse haiguse, vigastuse või karantiini korral või kindlustatu tervise tõttu

ajutiselt teisele tööle üleviimise korral. Hüvitis makstakse kindlustatu pangakontole.

http://www.missoc.org/MISSOC/comparativeTables


Juuli 2012 8

IV peatükk. Vanemahüvitised

Teie õigused vanemahüvitistele

Sünnitushüvitist makstakse rasedusest või sünnitusest tuleneva ajutise töövõimetuse

korral. Hüvitist makstakse alates rasedakaardi väljastamise päevast, seega

maksevaba päeva ei ole.


Sünnitushüvitise määr on 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Seda makstakse

rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal kuni 140 päeva. Igale rasedale, kes peab oma

olukorra tõttu ajutiselt töökohta vahetama, hüvitatakse uue ja eelmise palga vahe

kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni. Rahaliselt sünnitushüvitiselt makstakse

tulumaksu.

Rasedus- ja sünnitusabi ning raviteenused on tasuta.

Vanemahüvitiste taotlemine

Taotlus tuleb esitada haigekassale.


Juuli 2012 9

V peatükk. Invaliidsushüvitised

Teie õigused invaliidsushüvitistele

Invaliidsuspensione on kahte liiki: töövõimetuspension ja püsiva töövõimetuse alusel

määratud rahvapension. Töövõimetuspensionile on Eestis õigus vähemalt 16-aastastel

kuni pensionieani elanikel, kelle püsiv töövõimetus on vähemalt 40% ning kes on

pensioni saamise kuupäevaks 25–26-aastased ja omandanud vähemalt 1-aastase

pensionistaaži. Pensionistaaži nõue suureneb iga 3 aasta kohta 1 aasta võrra ning 60-

aastaseks saamisel on pensionistaaži nõue 14 aastat.

Vähemalt 40% püsiva töövõimetusega isikul, kellel puudub töövõimetuspensioni

määramiseks nõutav pensionistaaž, on õigus saada püsiva töövõimetuse alusel

määratud rahvapensioni tingimusel, et ta on elanud Eestis vähemalt ühe aasta enne

pensioni taotlemist ning et ta ei saa pensioni välisriigist.

Täielikult töövõimetu (100%) on isik, kes ei suuda tööga elatist teenida, sest tal on

haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire. Osaliselt

töövõimetu (10–90%) on isik, kes suudab tööga elatist teenida, kuid kes haigusest või

vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei suuda teha talle sobivat tööd tööaja

üldisele riiklikule normile vastavas mahus (40 tundi nädalas).


Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks kahest järgmistest summast

suurem:

toitja staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension

(st vanaduspensioni normaalsumma);

vanaduspension 30-aastase pensioniõigusstaaži korral.

Töövõimetuspensioni summa sõltub töövõimetusprotsendist, kuid ei ole väiksem

rahvapensioni määrast. Rahvapensioni määr on 134,10,45 eurot kuus. Töövõimetuse

põhjal määratav rahvapension on töövõime kaotusele vastav protsent rahvapensioni

määrast. Töövõimetuspensioni ja töövõimetuse põhjal määratavat rahvapensioni

määratakse töövõimetuse ajaks.

Töövõimetuse võib määrata 6 kuuks, 1 aastaks, 2 aastaks, 3 aastaks, 5 aastaks või

kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauem kui 5 aastaks. Isiku suhtes,

kellele makstakse töövõimetuspensioni ning kes jõuab vanaduspensionieani,

hakatakse kohaldama vanaduspensioniskeemi. Töövõimetuse alusel rahvapensioni

saava isiku suhtes, kes jõuab vanaduspensionieani, hakatakse kohaldama vanadusega

seotud rahvapensioniskeemi.

Invaliidsushüvitiste taotlemine

Taotlused tuleb esitada sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile.


Juuli 2012 10

VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised

Teie õigused vanadushüvitistele

Vanaduspension hõlmab kolme sammast:

riiklik pensionikindlustus (esimene sammas);

kohustuslik kogumispensioniskeem (teine sammas; kehtestati 2002. aasta juulis);

vabatahtlikud erapensioniskeemid (kolmas sammas).

Esimene sammas

Riiklik pensionikindlustus koosneb kahest tasandist: töötamisajaga seotud

vanaduspensionist ning kindlasummalisest rahvapensionist.

Õigus vanaduspensionile on kindlustatud isikul, kellel on vähemalt 15 aastat Eestis

omandatud pensionistaaži. Pensioniiga on meestel 63 aastat ning naistel 61,5 aastat.

Mõlema soo pensioniiga on 2016. aastal 63 aastat, milleks tõstetakse järk-järgult

naiste pensioniiga.

Kindlasummalist rahvapensioni makstakse 63-aastaseks saanud isikule, kes on elanud

Eestis vähemalt 5 aastat enne pensioni taotlemist, kuid kellel puudub vanaduspensioni

saamiseks nõutav 15-aastane pensionistaaž. Taotlejal peab olema elanud vahetult

enne pensioni taotlemist Eestis vähemalt 5 aastat.

Allpool kirjeldatakse üksnes esimese samba pensioni.

Teine sammas

Teise sambaga liitumine on kohustuslik kõigile pärast 1983. aastat sündinud isikutele.

Kõigi teiste palgatöötajate jaoks on see skeem vabatahtlik.

Kolmas sammas

Kolmanda samba täiendavates vabatahtlikes pensioniskeemides osalemine toimub

kahel viisil: heakskiidetud eraõiguslike elukindlustusseltside pakutavad

pensionikindlustuspoliisid ning eraõigusliku pensionifondivalitseja hallatavad

pensionifondi osakud.


Vanaduspension koosneb kolmest kumulatiivsest osast:

kindlasummaline baasosa, mis on süsteemi ühtne osa (praegu 114,65 eurot);

staažiosak, mille korral arvestatakse tööstaaži kuni 31. detsembrini 1998;

kindlustusosak, mille korral arvestatakse tööstaaži pärast 1. jaanuari 1999.

Vanaduspensioni arvutamisel võetakse arvesse enne 1. jaanuari 1999 omandatud

õigusi aastate arvu põhjal, ent alates 1. jaanuarist 1999 omandatakse uued

pensioniõigused sotsiaalmaksu põhjal.


Juuli 2012 11

Isikutel, kellel ei ole piisavat tööstaaži, kuid kes on saanud 63-aastaseks ja on elanud

Eestis vähemalt 5 aastat enne pensioni taotlemist, on õigus saada rahvapensioni, mida

makstakse rahvapensioni määra alusel (2012. aastal 134,10 eurot).

Makstavaid pensione ning pensionisummat määravat kolme väärtust indekseeritakse

võrdse baasindeksi abil saadud iga-aastase indeksiga, mida kasutatakse

tarbijahinnaindeksi ning sotsiaalmaksust tulenevate tulude kasvu suhtes (vastavalt

20% ja 80%).

Eestis kehtiva maksuseaduse kohaselt maksustatakse igakuise pensioni osa, mis

ületab 192 eurot. Maksustamisel ei tehta erandeid kuudele, mil tehti tagasiulatuvaid

makseid, vaid võetakse arvesse igal kuul makstud tegelikku summat. Maksuvaba

miinimum on 144 eurot (2012).

Võimalik on pensioni välja võtta enne ametlikku vanaduspensioniikka jõudmist (või

pensioni taotlemist edasi lükata), mille korral rakendatakse kindlustusmatemaatilist

kohandamist.

Vanadushüvitiste taotlemine


Hüvitised kantakse isiklikule pangakontole.


Juuli 2012 12

VII peatükk. Toitjakaotushüvitised

Teie õigused toitjakaotushüvitistele

Nii nagu vanadus- ja invaliidsuspensioni korral, kaetakse ka toitjakaotuse riski kahte

liiki pensioniga: toitjakaotuspensioniga ja rahvapensioniga toitja kaotuse korral.

Toitjakaotuspensionile on õigus kindlustatud isiku surma korral tema ülalpidamisel

olnud perekonnaliikmetel, kui toitjal oli töövõimetus- või vanaduspensioniks õigust

andev tööstaaž. Kui toitja ei vastanud sellele tingimusele, on tema perekonnal õigus

saada toitja kaotuse põhjal määratavat rahvapensioni, kui toitja elas Eestis enne

surma vähemalt ühe aasta.

Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni ei maksta töötavatele isikutele, välja arvatud

juhul, kui tegu on alla 18-aastase lapsega või kui kuni 24-aastane isik õpib päevases

õppevormis.


Surnud isiku abikaasal ja lastel (ning teatud juhtudel ka muudel sugulastel, nagu

õdedel-vendadel või vanematel) on õigus toitjakaotuspensionile sõltuvalt tasutud

osamaksetest.

Toitjakaotuspensioni arvutatakse sarnaselt töövõimetuspensioni arvutamisega.

Arvutamisel võetakse aluseks kahest järgmistest summast suurem:

toitja staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension

(st vanaduspensioni normaalsumma);

vanaduspension 30-aastase pensioniõigusstaaži korral.

Toitjakaotuspensioni suurus on:

100% teoreetilisest pensionist 3 ja enama ülalpeetava pereliikme korral;

80% teoreetilisest pensionist 2 ülalpeetava pereliikme korral;

50% teoreetilisest pensionist 1 ülalpeetava pereliikme korral.

Toitja kaotuse korral määratavat rahvapensioni arvutatakse samade protsentide

alusel, kuid neid protsente kohaldatakse rahvapensioni määrade suhtes.

Matusetoetus

Matusetoetuse eesmärk on aidata katta matuse korraldaja kulusid. Matusetoetust

makstakse üksnes kohalikule omavalitsusele, kes korraldas tundmatu või sugulasteta

isiku matused. Toetuse suuruse määrab Riigikogu kindlaks igal eelarveaastal.

Matusetoetuse määr on 191,74 eurot (2012).

Toitjakaotushüvitiste taotlemine



Juuli 2012 13

VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised

Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele

Tööõnnetuste või kutsehaiguste jaoks ei ole Eestis nähtud ette eraldi

sotsiaalkaitseskeemi.

Ravikindlustusskeem katab raviteenused ning rahalised haigushüvitised. Lühiajalisi

hüvitisi makstakse ravikindlustusskeemist ning pikaajalisi pensionikindlustusskeemist.

Kaetud on järgmised riskid: tööõnnetused ja kutsehaigused. Kutsehaiguste loetelu on

kehtestatud sotsiaalministri määrusega.


Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral on hüvitise määr 100% hüvitise arvutamise

aluseks olevast sissetulekust, mis on seega suurem, kui muudel juhtudel (80%

sõltuvalt raviviisist).

Haigekassal on siiski volitus nõuda vastutavalt tööandjalt vahe hüvitamist. Muus osas

kehtivad samad eeskirjad kui muude rahaliste haigushüvitiste korral.

Tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse korral

määratakse töövõimetuspension ning makstakse seda riigi pensionikindlustuse

raames. Üldiste eeskirjadega võrreldes on töövõimetuspensioni korral ainult üks

erinevus – hüvitisõiguse avanemiseks ei ole vaja kindlustusstaaži.

Surmajuhtumi korral peab tööandja katma matusekulud. Tööandjalt võidakse nõuda

ka lisateenuste, sealhulgas ravimite, abivahendite ja vajalike reisikulude katmist.

Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine

Taotlus tuleb esitada tööandjale esimesel võimalusel.


Juuli 2012 14

IX peatükk. Perehüvitised

Teie õigused peretoetustele

Peretoetused

Kõigil Eesti elanikel on õigus peretoetustele. Konkreetsete toetuste korral kehtivad

eritingimused, muu hulgas vanuse osas (vt allpool punkt „Mida hüvitised hõlmavad?”).

Vanemahüvitised

Vanemahüvitist makstakse lapsevanemale või hooldajale, kes on vanemapuhkusel.

Lapsehooldustasu makstakse kord kuus koolieelikuid kasvatavatele lapsevanematele.

See ei sõltu sissetulekust ja seda makstakse järgmistele isikutele:

lapsehoolduspuhkusel olevale vanemale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;

3–8-aastase lapse vanematele, kui peres on ka alla 3 aasta vanune laps;

vähemalt 3 alla 8-aastast last kasvatavatele vanematele.

Lapsehooldustasu ei maksta sama lapse kohta üheaegselt sünnitus- või

vanemahüvitisega.

Vähemalt 7-lapselise pere toetust makstakse kord kuus vanemale, eestkostjale või

isikule, kes kasvatab vähemalt 7 last, kes saavad lapsetoetust.

Puudega lastele makstakse igakuist toetust.


Peretoetused

Lapsetoetuste skeem hõlmab järgmisi toetusi:

lapsetoetus;

üksikvanema toetus;

ajateenija lapse toetus;

eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus;

lapse sünnitoetus;

lapsendamistoetus;

elluastumistoetus;

seitsme- või enamalapselise pere vanema toetus.

Lapsetoetus

Lapsetoetust makstakse kord kuus. See ei sõltu pere sissetulekutest. Lapsetoetust

arvestatakse lapsetoetuse määra põhjal (9,59 eurot) ning seda rahastatakse riigi

eelarvest.


Juuli 2012 15

Lapsetoetusele on õigus igal lapsel alates sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni. Lapse

õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses päevases

vormis või tervise tõttu muud liiki õppeasutustes on tal õigus saada lapsetoetust kuni

19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis

makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Ajateenija lapse toetus

Ajateenija lapse toetust makstakse ajateenistuses oleva ajateenija iga lapse kohta.

Seda makstakse lapsetoetuse 5-kordses määras.

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on lapsetoetuse 6-kordne

määr. Seda makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või kuni 19-aastaseks

saamiseni, kui laps õpib päevases õppevormis.

Üksikvanema toetus

Lapse korral, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta, on õigus üksikvanema

toetusele, mida makstakse kord kuus lapsetoetuse 2-kordses määras.

Sünni- ja lapsendamistoetus

320 euro suurust sünnitoetust makstakse iga sünni, välja arvatud surnult sünni korral.

Iga lapsendatud lapse kohta makstakse ühekordne lapsendamistoetus (320 eurot).

Elluastumistoetus

Vanemliku hoolitsuseta isikul, kes on kasvanud hoolekandeasutuses või erivajadustega

laste koolis, on õigus saada elluastumistoetust, kui ta asub iseseisvalt elama uude

elukohta. Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr.

Lapsehoolduspuhkuse hüvitis

Isikule, kes tulu ei saa, tagatakse hüvitise põhimäära suurune sissetulek (100%

hüvitise arvutamise aluseks olevast palgast). Vanemahüvitist makstakse

sünnitushüvitise maksmise viimasele päevale järgnevast päevast ning kuni 435 päeva

pärast sünnitushüvitise maksmist.

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasu suurus sõltub perekonnas olevate laste vanusest ja arvust. Alla

3 aasta vanuse lapse kohta on toetus 38,35 eurot. Samuti on olemas igakuine

6,40 euro suurune täiendav lapsehooldustasu alla 1-aastast last kasvatavale

vanemale.

Kui ühe või mitme alla 3-aastase lapsega peres kasvab samuti 3–8-aastasi lapsi (või

esimest aastat koolis käivaid lapsi), makstakse 19,18 eurot iga sellises vanuses lapse

kohta.

Lapsehooldustasu makstakse lisaks tavapärasele toetusele, sõltumata sellest, kas

lapsevanem töötab või mitte.


Juuli 2012 16

Seitsme- või enamalapselise pere toetus

Selle toetusega kompenseeritakse saamata jäänud tulu lapsevanemale, kellel ei ole

võimalust töötada täiskohaga. Sel viisil tagatakse lapsevanemale edaspidiseks

ravikindlustus, pensionikindlustus ning vanaduspension. Lapsehooldustasu suurus on

2,2-kordne lapsehooldustasu määr ehk 168,74 eurot (2012).

Puudega lapse toetus

Keskmise puudega lapsele makstakse toetust 270% ulatuses sotsiaaltoetuse määrast

ning raske või sügava puudega lapsele 315% ulatuses sotsiaaltoetuse määrast.

Sotsiaaltoetuse määra (25,57 eurot) kehtestab Riigikogu riigieelarve kinnitamisel.

Peretoetuste taotlemine

Taotlused tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile. Peretoetuste taotlused võib esitada

ka elektrooniliselt kodanikuportaali kaudu.

http://www.ensib.ee/


Juuli 2012 17

X peatükk. Töötus

Teie õigused töötushüvitistele

Sotsiaalkaitse töötusriski vastu toimub kahel tasandil:

töötasu pealt makstavatest kohustuslikest töötuskindlustusmaksetest sõltuv

töötuskindlustushüvitis;

riigi üldeelarvest makstav ühtne töötushüvitis.

Töötushüvitise saamiseks tuleb end registreerida tööturuametis.

Töötuskindlustusskeem

Töötuskindlustusega on hõlmatud kõik palgatöötajad. Tööstuskindlustus ei hõlma

füüsilisest isikust ettevõtjaid, ettevõtete nõukogu liikmeid, juriidiliste isikute

eestkosteasutusi ning teatud põhiseaduslike institutsioonide ametnike kategooriaid.

Töötushüvitise saamiseks peab taotleja olema maksnud eelnenud 36 kuu jooksul

töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud.

Lisaks peab töötuskindlustushüvitise saamiseks olema täidetud järgmised tingimused:

taotleja ei tohi olla viimaselt töökohalt lahkunud omal soovil;

taotleja ei tohi töötada;

taotleja peab olema töövõimeline ja teda ei tohi takistada muud asjaolud sobiva

töökoha vastuvõtmisel;

taotleja peab olema valmis vastu võtma täiskoha;

taotleja peab olema vanuses 16 aastat kuni penisonieani, välja arvatud

eelpensionieas isikud;

taotleja peab olema end registreerinud töötukassas;

taotleja peab otsima ise aktiivselt töökohta.

Riiklik töötutoetus

Riiklikku töötutoetust makstakse sõltuvalt isiku sissetulekutest ning seda eraldatakse

üksnes töötutele, kelle sissetulek on töötutoetusest väiksem. Töötutoetuse saamiseks

peab taotleja olema tahtlikult või vabatahtlikult töötu ning vastama eespool loetletud

tingimustele. Lisaks peab ta elama alaliselt Eestis ning täitma tingimused ja

tegevused, mis on kokku lepitud individuaalses tööotsimise kavas.


Töötuskindlustusskeem

Esimesed 100 päeva on töötuskindlustushüvitis 50% kindlustatu varasemast töötasust

(piiriks on 3-kordne keskmine palk) ning pärast seda 40% kindlustatu varasemast

töötasust.

Töötushüvitist makstakse 6 kuust kuni 1 aastani, sõltuvalt taotleja tasutud

osamaksetest.


Juuli 2012 18

Hüvitist makstakse alates 8. päevast pärast taotlemist, seega kehtib 7-päevane

ooteaeg. Töötuskindlustusskeem hõlmab samuti hüvitisi (maksmata töötasu, palgaline

puhkus ja koondamistasu), mida tuleb palgatöötajale maksta kollektiivse koondamise

või tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse täielikult tööandja

maksetest. Hüvitisi maksustatakse.

Riiklik töötutoetus

Riiklikku töötutoetust arvestatakse töötutoetuse päevamäära põhjal, milleks on

2,11 eurot. Kehtib 7-päevane ooteaeg, seega makstakse toetust alates 8. päevast

pärast töötuks registreerumist. Teatud töötukategooriate korral, nagu

ülikoolilõpetanute või tööandja usalduse kaotuse tõttu vallandatud isikute puhul

pikendatakse ooteaega kuni 60 päevani. Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva.

Seda perioodi võidakse pikendada, kui töötul on vanaduspensionieani jäänud vähem

kui 180 päeva.

Ümberõppes osalejatele antakse ümberõppetoetust. Hüvitist arvutatakse 3,84 euro

suuruse päevamäära alusel ja seda makstakse iga koolitusel osaletud päeva eest.

Riiklikku töötutoetust ja täiendavat ümberõppetoetust ei maksustata.

Töötushüvitiste taotlemine

Taotlused tuleb esitada töötukassale. Riiklik töötutoetus ja töötushüvitis kantakse

mõlemad kindlustatu isiklikule pangakontole.


Juuli 2012 19

XI peatükk. Toimetulekutoetused

Teie õigused toimetulekutoetustele

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetust makstakse kõigile elanikele, kelle sissetulek ja vara on alla teatud

taseme. Kodakondsuse ega vanuse nõuet ei ole.

Toimetulekutoetuse peamiseks eesmärgiks on tagada, et üksi elavatel isikutel või

perekondadel oleks pärast eluasemekulude mahaarvamist (kehtestatud kulude

piirmäärade ulatuses) olemas vahendid toimetulekupiiriga võrdses summas. Riigikogu

kehtestab toimetulekupiiri igal aastal.

Puudega inimese toetus

Puuetega inimestele ettenähtud sotsiaaltoetuste eesmärk on aidata neil elada

iseseisvalt, soodustada võrdseid võimalusi ning sotsiaalset integratsiooni,

kompenseerides osaliselt puudest tingitud lisakulutused. Toetused aitavad neil elada

iseseisvalt, soodustavad võrdseid võimalusi ning sotsiaalset integratsiooni.

Nimetatud toetusi eraldatakse üldiselt isikutele, kellel tekib keskmise, raske või

sügava puude tõttu lisakulusid.

Töötutoetus

Vt peatükk „Töötus“..


Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetuse piir on kindlaks määratud söögi, rõivaste, jalatsite ja muude

esmatarbekaupade ning teenuste tarbimise põhjal. Igakuise toimetulekutoetuse

suurus määratakse kindlaks järgmiselt:

üksi elav isik või leibkonna esimene isik: 76,70 eurot;

iga täiendav pereliige (sh laps või lapsed): 61,36 eurot).

Toimetulekutoetuse saajal, kelle pereliikmed on kõik alaealised (alla 18-aastased), on

õigus lisaks toimetulekutoetusele saada täiendavat sotsiaaltoetust 15 euro ulatuses.

Toetuse maksmise kestus ei ole piiratud. Toetusi uuendatakse kord kuus.


Olemas on 7 eri toetust (puudega lapse toetus), puudega täiskasvanu toetus, hooldaja

toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, rehabilitatsioonitoetus ja

täienduskoolitustoetus). Nende eesmärk on aidata neil isikutel toime tulla kulutustega,

mis on seotud rehabilitatsiooniga, eri- või abiõppega, tööalase koolituse ning tööga,


Juuli 2012 20

kõrvalise abiga või tehniliste abivahenditega, transpordi, teabevahetuse või muude

avalike teenustega.

Puudega täiskasvanu toetust makstakse kord kuus puudest tingitud lisakulude

osaliseks hüvitamiseks ja isiklikus rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks,

välja arvatud riigieelarve muudest vahenditest rahastatavateks tegevusteks. Toetust

saanud isikud peavad seda kasutama rehabilitatsiooniteenusteks ja muudeks nende

tegevusvõime parandamiseks suunatud tegevusteks, kuid kui nad seda ei tee, siis

sanktsioone ei järgne. Uue rehabilitatsioonikava koostamisel ja puude raskusastme

ümberhindamisel (6 kuu, 1 aasta või 3 aasta tagant) hinnatakse, mis ulatuses täideti

eelneva rehabilitatsioonikava eesmärgid.

Toimetulekutoetuste taotlemine

Toimetulekutoetus

Taotlus tuleb esitada hiljemalt kuu 20. päeval sellele kohalikule omavalitsusele, kelle

piirkonnas isik alaliselt elab. Taotleja peab lisama nende isikute nimed, isikukoodid või

sünnikuupäevad, kellele toimetulekutoetuse andmist taotletakse. Taotlusele tuleb

lisada dokumendid, mis tõendavad järgmist:

eluruumi kasutamise õigus;

eelneva kuu netosissetulek ning sellest maha arvatud tulumaks (sh üksinda elava

isiku või pereliikmete makstud elatise summa);

jooksval kuul tasutavad eluasemekulud.

Kui on kahtlusi seoses sissetuleku ja elukoha teavet tõendavate dokumentide

täpsusega, siis edastatakse dokumendid ja teave Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule

üksusele või rahvastikuregistri volitatud töötlejale kontrollimiseks. Toimetulekutoetuse

taotluse tagasilükkamise õiguse täitmiseks vara hindamise põhjal võivad kohaliku

omavalitsuse ametnikud küsida asjaomaselt isikult või kolmandatelt isikutelt lisateavet

(st kui neil on alust arvata, et taotleja on esitanud valeandmed).


Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon.

Kriteeriumid ja menetlus on aga väga erinevad neist, mida kasutatakse töövõimetuse

määramisel. Arstliku ekspertiisi komisjon võtab samuti arvesse võimalikku

tegevusvõime paranemist rehabilitatsiooni abil.


Juuli 2012 21

XII peatükk. Pikaajaline hooldus

Teie õigused pikaajalisele hooldusele

Pikaajalist hooldust pakutakse mitterahalise sotsiaalteenusena ning seda korraldatakse

piirkondlikult.

Sellele on õigus kõigil üle 18-aastastel elanikel, keda on tunnistatud hooldust

vajavaks. Kvalifikatsiooniperioodi ei ole, kuid analüüsitakse majanduslikku olukorda

ning arstid, õed või sotsiaaltöötajad hindavad inimese funktsionaalset võimekust.

Hooldajatoetus

Hooldajatoetus on ette nähtud neile, kes aitavad kindlaks määratud puudeastmega

isikuid igapäevatoimingutes (arvete tasumine, vajaduse korral transport arsti juurde

või panka) ning kes samuti osutavad hooldusteenust kodus (abi söömisel, riietumisel,

pesemisel, koristamisel, toidu valmistamisel, kaupade ostmisel).


Pikaajalise hoolduse osutamise vastutus on jaotatud tervishoiu- ja

hoolekandesüsteemi vahel. Tervishoiusüsteem pakub õendusabi, geriaatrilise

hindamise ning koduhoolduse teenust. Hoolekandesüsteem vastutab pikaajalise

hoolduse eest hoolekandeasutustes, päevakeskuse teenuse (päevane hooldus),

koduhoolduse ja eluasemeteenuste ning muude sotsiaalteenuste eest.

Isikutele, kelle hooldusvajadus on minimaalne, võimaldatakse koduhooldust või

päevakeskuse teenust. Pikaajalise hoolduse teenuste rahastamise eest peavad

vastutama ka pereliikmed, kuid kui nende vahendid on ebapiisavad, siis võtab

vastutuse enda kanda kohalik omavalitsus.

Hooldajatoetus

Mõni kohalik omavalitsus maksab hooldajatoetust puudega isikule. Tingimusi

reguleerivad kohalikud omavalitsused, mistõttu võivad need erineda. Põhitingimus on

see, et puudega isiku hooldaja või teda hooldava pereliikme peab olema määranud

kohalik omavalitsus. Toetuse summa on eri kohalikes omavalitsustes erinev.

Pikaajalise hoolduse taotlemine

Toetuse saamise avaldus tuleb esitada asjakohasele kohalikule omavalitsusele.

Hooldusvajadust hindab sotsiaaltöötaja, õendusabi vajadust arst. Riik on kohalike

omavalitsuste sotsiaaltöötajate jaoks välja töötanud õigusakti hooldusvajaduse

hindamiseks.


Juuli 2012 22

Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed

Põhjalikumat teavet Eesti sotsiaalkindlustushüvitiste ja hüvitiste saamise tingimuste

kohta saate sotsiaalkindlustussüsteemi haldavatelt riigiasutustelt.

Mitut Euroopa Liidu riiki käsitlevate sotsiaalkindlustusküsimuste korral võite otsida

kontaktasutust Euroopa Komisjoni hallatavast sotsiaalkindlustusasutuste kataloogist,

mis on aadressil http://ec.europa.eu/social-security-directory.

Teabepäringud selle kohta, kuidas mõjutab mitmes liikmesriigis omandatud

kindlustusstaaž hüvitisi, tuleb saata järgmistele asutustele:

SOTSIAALMINISTEERIUM

Gonsiori 29

15027 TALLINN

Tel +372 626 9301

Faks +372 699 2209

E-post [email protected]

http://www.sm.ee

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET

Lembitu 12

15092 TALLINN

Infotelefon: 16106

Välismaalt helistades: +372 612 1360

Faks +372 640 8155


http://www.ensib.ee

EESTI HAIGEKASSA

Lembitu 10

10114 TALLINN

Infotelefon: 16363


Faks +372 603 3631


http://www.haigekassa.ee

EESTI TÖÖTUKASSA

Lasnamäe 2

11412 TALLINN

Infotelefon: 15501


Skype: tootukassa

http://www.tootukassa.ee

http://ec.europa.eu/social-security-directory

mailto:[email protected]

http://www.sm.ee/


http://www.ensib.ee/


http://www.haigekassa.ee/

http://www.tootukassa.ee/


Juuli 2012 23

RAHANDUSMINISTEERIUM

Suur-Ameerika 1

15006 TALLINN

Estonia

Tel +372 611 3558

Faks +372 611 3664


http://www.fin.ee


http://www.sm.ee/

eesti - european commissionec.europa.eu/employment_social/empl_portal/ssrineu/your...kindlustatud...

Documents