eesti maksukeskkond - pwckliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; • 5)...

Eestimaksukeskkond

Hannes LentsiusMaris Tamp14. veebruar 2018

PwC

Maksupakett

• Millal on laen dividend?

• Kas hakkab maksma 14% ja kes 20% dividendidelt?

• Kes ja palju saab maksuvaba miinimumi?

• Autod, sport ja lähetused

• Las pangad maksavad…

• Hirmujutte tulevikust

• Kohtulahenditest

• Maksuhalduri lemmikud

PwC

Veebruar 2018

Laen vs dividend - millele tähelepanu pöörata

3Eesti maksukeskkond

• Tehingu tegelik sisu – sisu ja vorm laenule vastav

• Laenu olemus – muud sarnase sisuga majandustehingud

• Tõendamiskoormus maksumaksjal – 48 kuu reegel, tõendite esitamiseks 30 päeva

„Panditulumaksu“ asemel TuMS § 502

ja § 565

§ 502. Tulumaks varjatud kasumieraldistelt

Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele

antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud

kasumieraldisega. Emaettevõtjale lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama

emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud

laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal

maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise

kohustus.

Maksuhaldur annab äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja.

PwC

Veebruar 2018

• Tagasiulatuv mõju alates 1. juulist 2017 - deklareerimiskohustus kehtib alates 2017. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on pärast seda kuupäeva laenusummat suurendatud, tagasimaksetähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.

• Esimene võimalus antud laene deklareerida on 2018. aasta 10. veebruaril – Maksuamet on juhendi avaldanud.

Laenude ja nende tagastamise deklareerimine(1/3)


PwC

Veebruar 2018



• INF 14 „Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise, koolituskulude ja terviseedendamise kulude katmise ning antud laenude deklaratsioon„.

• 2. Deklaratsiooni I–III osad täidetakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametilekalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. IV osa täidetakse ja esitataksekvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks euro täpsusega.

PwC

Veebruar 2018

• Lisaks tavapärasele (laenulepingu alusel) laenu andmisele käsitataksemaksustamisel laenuna krediidilepingu sõlmimist ja muid majanduslikultsamaväärseid tehinguid.

• Koodil 22320 näidatakse laenu liik järgmiste koodidega:

• 321 – antud laen või antud laenu summa suurendamine;

• 322 – kantud kontsernikontole;

• 323 –muud laenuga samaväärsed tehingud nt arvelduskrediit, hoius. See väljamakse liik valitakse ka juhul, kui on muudetud tagastamise tähtaegavõi olulisi lepingu tingimusi.

• INF 14 näidatakse ka tegelikult tasutud intress.



PwC

Veebruar 2018

• Varjatud kasumieraldis maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7 koodiga 7012 „Väljamakstud varjatud kasumieraldise summa“ (esitatakse järgneva kuu10. kuupäevaks üldkorras).

• Kui varjatud kasumieraldisena maksustatud laen tagastatakse täielikult võiosaliselt, siis on õigus tagastatud summa ulatuses maksta maksuvabaltdividende (TuMS § 50 lõige 11 p 7).

• Tagastatud laen ja maksuvabad dividendid deklareeritakse samutimaksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7, tagastatud laen lahtris 7211.

Varjatud kasumieraldiste maksustamine ja deklareerimine


https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017022?leiaKehtiv#para50

PwC

Veebruar 2018

• Residendist ja mitteresidendist füüsilistele isikutele makstavatele dividendidele kohaldub 7% kinnipidamine, kui kasumi jaotamine on maksustatud 14%-se määraga.

14% tulumaksumäär regulaarsetele dividendimaksetele (1/2)


§ 501. Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt

kasumieraldistelt

Kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest

jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on § 50 lõigete 1 ja 2 või käesoleva

paragrahvi alusel maksnud tulumaksu, väiksem või sellega võrdne, maksustatakse § 4

lõikes 5 sätestatud määraga. Kolme kalendriaasta keskmise jaotatud kasumi arvutamisel

ei võeta arvesse § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud dividendi, § 50 lõike 21

alusel tulumaksust vabastatud väljamakset ega § 502 alusel maksustatud kasumieraldist.

PwC

Veebruar 2018

14% tulumaksumäär regulaarsetele dividendimaksetele (2/2)


2019

Väljamakstav dividend: 100,000Maksustatud @ 14/86: 33,333

Maksustatud @ 20/80: 66,667Tulumaksu summa: 22,093

2018

Väljamakstav dividend: 100,000Maksustatud @ 20/80: 100,000Tulumaksu summa: 25,000

Väljamakstav dividend: 100,000Maksustatud @ 14/86: 66,667

Maksustatud @ 20/80: 33,333Tulumaksu summa: 19,186

2020 2021

Väljamakstav dividend: 100,000Maksustatud @ 14/86; 100,000

Maksustatud @ 20/80: 0

Tulumaksu summa: 16,279

2021

PwC

Veebruar 2018

Maksuvaba miinimum


Põhimõtted

• Maksuvaba tulu 500 eurot kuus

• Astmeline langus 1201-2099 eurose kuusissetuleku puhul (arvutus algselt 1,80 euro sammuga, nüüd sendi täpsusega)

• Tuludeklaratsioonis tehakse aastapõhine ümberarvutus (kogutulu hulka võetakse ka dividend ja välismaalt saadud tulu)

PwC

Veebruar 2018

Maksuvaba miinimum


Kaovad

• Kaovad pensioni ja tööõnnetushüvitise maksuvaba tulu piirmäärad (2018);

• Kaob madalapalgaliste maksutagastus;

• Pangahoiuse intressid maksustatakse (2018) – puudub üleminekusäte;

• Eluasemelaenu intresse saab maha arvata ainult 300 eurot aastas (2017);

• Mahaarvamiste (kodulaenu intress, koolituskulu, annetused) ülempiir 1200 eurot aastas (varem 1920 eurot).

Igakuiselt

• Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa maha arvamise;

• E-maksuameti lisateenused: võimalus näha aasta algusest kasvavalt juba kasutatud osa maksuvabast tulust.

PwC

Veebruar 2018

Sõiduautod


• Sõidupäevikute asemel „kilovatimaks“.

• Praeguse 256-eurose määra asemel siduda erisoodustuse maksud sõiduki mootori võimsusega (1kW = 1,3 €).

• Ainult 100% tööalase kasutuse korral märge registris (ja sõidupäevik?).

• Osalise tööalase kasutuse puhul ei saa enam sõidupäevikut pidada ega kilomeetri hinda kasutada.

• TuMS ja KMS seosed?

• Erisoodustus ei ole transport töökoha ja elukoha vahel, kui vahemaa vähemalt 50 km või vedu korraldatakse bussiga (M2, M3) – praegu ainult siis, kui puudub ühistranspordi võimalus.

• Erisoodustus ei ole majutuskulu, kui töökoht on elukohast vähemalt 50 km kaugusel, kuni 200 eurot kuus.

PwC

Veebruar 2018

• Ei ole sätestatud, kuidas peab toimuma tööandja sõiduki kasutamise dokumenteerimine.

• Erasõitude erisoodustuse hind:

• rendile andmise turuhinna alusel või,

• kilovatipõhiselt.

• N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Maanteeametit teavitada ei tule.

• KMS mõistes jätkuvalt omatarve.

Sõidukid


PwC

Veebruar 2018

• Saab maksta ametnikule, töötajale TLS tähenduses ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmele kuni 335 eurot kuus sõidupäeviku alusel.

• Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks.

• Kui hüvitist makstakse arvestust pidamata, on tegemist palgatuluga.

• Erandina saab kuludokumendi alusel isikliku sõiduauto kulutused hüvitada, kui minnakse isikliku sõiduautoga lähetusse.

• Elu- ja töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransportikasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti, kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetrikaugusel töökohast (TuMS § 48 lg 51).

• Äriühingu omanikule või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaleisikule on võimalik juriidilise isiku huvides tehtud kulutused hüvitada TuMS§ 12 lg 3 alusel, kui need on dokumentaalselt tõendatud.

• Hüvitised deklareeritakse INF-l 14 järgneva aasta 1. veebruariks.

Isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks (1/2)


PwC

Veebruar 2018

• Hüvitised deklareeritakse INF-l 14 järgneva aasta 1. veebruariks.

• NB! Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstav parkimistasu ei loeta enam erisoodustuseks. Muid kulusid (remont, rehvivahetus jne) jätkuvalt maksuvabalt hüvitada ei saa.

Isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks (2/2)


PwC

Veebruar 2018

• Alates 2016.a regulatsioonis muudatusi toimunud ei ole.

• Töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesandetäitmisega kaasnevate muude mõistlike kulud hüvitatakse kulu tõendavadokumendi alusel.

• Välislähetuse päevaraha 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuidkõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päevakohta.

• Kui töötaja välisriiki tööleminek on lühiajaline, tuleb kaasa anda vorm A1, millega tõendatakse vajadusel, et kõik sotsiaalkindlustusmaksed tasutakseEestis.

Lähetused


PwC

Veebruar 2018

• Sõidupileti kuupäevad peavad üldjuhul vastama lähetuse algus- ja lõpukuupäevadele.

• MTA seisukoht, kui tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahenditekokkuhoiuga, võib lugeda sõidupiletid, mille kuupäevad on lähetuselevahetult eelnevatel või järgnevatel puhkepäevadel lähetusega seotud kuluksja erisoodustust ei teki.

• Ei ole kindlaid reegleid, vaid tuleb lähtuda konkreetsest juhtimist ja asjaoludest.

Lähetuse ja puhkuse ühildamine


PwC

Veebruar 2018

Spordikulud (1/2)


• Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

• 1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

• 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;

• 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;

• 4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;

• 5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

PwC

Veebruar 2018

• 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning kuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.

• Vajalik kuludokument.

• Tuleb pidada isikupõhist arvestust.

• Summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse perioodidessevõi summeerida aasta maksuvabasid kulusid.

• Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120.

• Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud võihüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses kokkuning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatudkulusid.

Spordikulud (1/2)


PwC

Veebruar 2018

Pangamaks


Avansiline makse kvartali kasumilt (kahjumi mahaarvamise õigusega)

Mida see õiguslikult endast kujutab? • Seaduse reservatsiooni klausli rikkumine (maksuobjekt

deklaratsiooni täitmise juhendis)

• Tekib jooksev tulumaksukulu?

• Kasumimaksu taastamine (direktiiv?)

PwC

Veebruar 2018

Maksustamise vältimise vastaste eeskirjade direktiiv (ATAD) (1/2)


Applies to all EUtaxpayers

Except to financial institutions

First rules already implemented

Anti Tax Avoidance

Directive (ATAD)

Member states need to Implemenent latest by 1 January 2019

Exit charge– exception for Estonia

5 topics: interest limitation, exit charge, CFC rules, hybrid instruments, GAAR

Partially based onOECD BEPS

GAAR and hybrid instruments

PwC

Veebruar 2018

Maksustamise vältimise vastaste eeskirjade direktiiv (ATAD) (2/2)


Intresside tulust mahaarvamise piirang (30% EBITDA-st)1

Lahkumismaks – tulumaks teise riiki üleviidudvara turuhinnalt2

Üldine kuritarvituste vastane säte – MKS §843

Välismaise kontrollitava äriühingu erisätted – ka juriidilistele isikutele4

Mahaarvamise keeld hübriidse ebakõla korral – sama väljamakse topeltmahaarvamine eri riikides/mahaarvamine ühes riigis ja mittemaksustamine teises 5

PwC

Veebruar 2018

• Direktiiv lubab tulevikus maha arvata intresse vaid kuni 30% ulatuses intresside-, maksu- ja kulumieelsest kasumist (EBITDA), nimetades seda piirmäära ületavat osa ülemääraseks intressiks

• Enne piirangu rakendumist võib maha arvata kuni 3 m eurot maksumaksja (kontserni) kohta

• Eraldiseisvatele äriühingutele ei kohaldu

• Kasutamata maha-arvamise õigust on võimalik edasi kanda

Eestis kohaldamine tekitab mitmeid küsimusi meie eripärase maksusüsteemi tõttu.

ATAD ja intresside mahaarvamine


PwC

Veebruar 2018

24.10.2017 tegi Tartu Ringkonnakohus otsuse 3-15-2594, millega selgitas kontsernisiseste laenutehingute

Faktilised asjaolud

• Äriühing oli andnud seotud isikutele laenu aastatel 2010 ja 2011 ja võrrelnud tehinguid hoiustamisega ning seega sellest tulenevalt rakendanud tehingule hoiuste intressimäära.

• 30.06.3015 tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksuotsuse, et äriühing oli andnud seotud isikutele laenu turuhinnast madala intressiga ja seega jäi äriühingul saamata tulu, mis kuulub TuMS §50 lg 4 alusel maksustamisele.

• MTA hinnangul tegutses äriühing tahtlikult ning seetõttu rakendati viieaastast aegumistähtaega.

Värsket kohtupraktikatSiirdhindade lahend 3-15-2594 (1/2)


PwC

Veebruar 2018

Kohtute seisukoht:

• Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse jõusse.

• Halduskohtu hinnangul ei olnud tahtlus tõendatud. Tahtluse tõendamiseks tulnuks MTA-l tõendada, et äriühing klassifitseeris tehinguid teadlikult valesti, ent tehingute toimumise ajal puudusid kaebaja jaoks asjaolud, mis oleks pidanud teda suunama järeldusele, et maksukohustuse ärahoidmiseks tuleks siirdehind määrata vastavuses tavapäraste laenulepingutega.

• Ringkonnakohus nõustus, et kontsernisisesed finantseerimistehingud ei ole alati ja üksnes võrreldavad laenutehingutega krediidiasutuste ja nende klientide vahel, vaid lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest.

• Ringkonnakohus on märkinud ära raha kättesaadavuse hoiustajale/laenuandjale.

Värsket kohtupraktikatSiirdhindade lahend 3-15-2594 (2/2)


PwC

Veebruar 2018

17.10.2017 tegi Riigikohtu Halduskolleegium otsuse 3-15-838, millega selgitassisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi.

Faktilised asjaolud

• MTA vähendas kaebaja sisendkäibemaksu põhjusel, et äriühing, kelleltkaebaja teenust ostis, ei olnud vaidlusalusel ajavahemikulkäibemaksukohustuslasena registreeritud ning ei oleks tohtinud arvelekäibemaksu lisada.

• Maksuotsuse õiguslikuks aluseks on maksuotsuses märgitud KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1, mille grammatilisel tõlgendamisel võib jõudajäreldusele, et sisendkäibemaksu on võimalik arvestada ainult teiseltkäibemaksukohustuslasena registreeritud või selleks kohustatud isikultsaadud arve alusel.

• Selline tõlgendus ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohtadegakäibemaksudirektiivist tuleneva sisendkäibemaksu mahaarvamisetingimuste kohta.

Värsket kohtupraktikatKäibemaksu lahend 3-15-838 (1/2)


PwC

Veebruar 2018

Riigikohtu seisukoht:

• Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei saa seada sõltuvusse ja ostjamahaarvamise õiguse kasutamist keelata ainuüksi põhjusel, et arve väljastajaei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, kui arve sisaldab kõikiandmeid, mis võimaldavad tuvastada tehingute sisu ja toimumise arvelmärgitud isikute vahel.

• Kui arved sisaldavad direktiivis ja KMS-s nõutud andmeid, mis võimaldavadtuvastada arved koostanud isiku ja osutatud teenuse laadi. Seega vastavadarved nõuetele, mis on vajalikud sisendkäibemaksu täies ulatusesmahaarvamise õiguse tekkimiseks.

• Arvete väljastaja peab KMS § 3 lg 6 p 2 alusel tasuma arvetel märgitudkäibemaksusumma riigile, mistõttu tekiks mahaarvamise õiguse keelamisellubamatu käibemaksu kumulatsioon ja keelamine oleks vastuoluskäibemaksuga maksustamise neutraalsuse põhimõttega.

Värsket kohtupraktikatKäibemaksu lahend 3-3-1-16-17 (2/2)


PwC

Veebruar 2018

06.11.2017 tegi Riigikohtu Halduskolleegium otsuse 3-15-1758, millega selgitassisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi.

Faktilised asjaolud:

• B OÜ, C OÜ ja D OÜ (B, C ja D) soetasid 12. veebruaril 2014 OÜ-lt H Tallinnas X asuva kinnistu hinnaga 3 900 000 eurot. Järgmisel päevalmüüdi kinnistu edasi A OÜ-le hinnaga 5 380 000 eurot. A OÜ juhatuse liigeI esindas B, C ja D-d lepingulise esindajana konsultatsioonifirma E OÜ kaudu kinnistute soetamisel. Samuti esindas ta A OÜ-d seaduslikuesindajana järgmise päeva tehingus.

• MTA hindas, et A OÜ osales maksupettuses. Pettus seisnes maksuhaldurihinnangul selles, et A OÜ kajastas teadlikult enda raamatupidamisesalgdokumenti, millel märgitud hind ei vastanud tegelikkusele. Ebaõigeteandmetega algdokumendi raamatupidamises kajastamine võimaldastulumaksuvabalt ettevõtlusest rahalisi vahendeid välja viia.

Värsket kohtupraktikatTulumaksu lahend 3-15-1758 (1/2)


PwC

Veebruar 2018

Riigikohtu seisukoht:

• Näiliku tehingu tuvastamiseks tuleb kahtluse puhul, et näiliku tehingugavarjatakse teist tehingut, tuvastada, et poolte tahe oli suunatud teistsugusetehingu tegemisele. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, on maksu määramiseks vaja tuvastada ka maksueelis.

• Turuhinnast kõrgema hinnaga tehingute tegemine ei tekitatulumaksukohustust, v.a TuMS § 50 lõikes 4 sätestatud juhul.

• Tehingu hind sõltub üksnes sellest, millistel tingimustel on ostja ja müüjanõus tehingu tegema. Maksuhalduril ega kohtutel ei ole alust niisugusessehinnakujundusse üldjuhul sekkuda.

Värsket kohtupraktikatTulumaksu lahend 3-15-1758 (2/2)


PwC

Veebruar 2018

Maksuameti fookuses 2018.a


Kontsernisisesed laenutehingud

Tehingute ja äriühingute substants

Teenuslepingud

Siirdehindade dokumentatsioonid

Tänan kuulamast!

Hannes Lentsius

[email protected]

Tel. +372 6141937

Maris Tamp

[email protected]

Tel. +372 6141974

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

eesti maksukeskkond - pwckliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; • 5)...

Documents