Photo by Aileen Adalid

Eesti omavalitsuste võimalused kohaliku

ettevõtluse toetamisel Jaan Looga

Tallinn 2018

Endast

• 1.01.2014–...

Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Riigimajanduse ja

majanduspoliitika õppetool; regionaalökonoomika

nooremteadur (0.75) ja doktorant, teema –

“Kohalike omavalitsuste innovatsioonipoliitika roll

regionaalse arengu tegurina“

01.08.2011–31.12.2014

SA Lõuna-Eesti Turism, nõukogu liige

SA Perekodu, juhatuse liige

Viljandimaa Omavalitsuste Liit, tegevdirektor

MTÜ Viljandimaa Noortekeskus, juhatuse liige

Eesti rahvastiku prognoos 2040

2014 2040 muutus Kogu Eesti 1319364 1194629 -9%

Tartu maakond 154087 159190 3% Harju maakond 570506 585880 3% Rapla maakond 35222 30241 -14% Pärnu maakond 83296 67759 -19% Lääne maakond 24334 18792 -23%

Lääne-Viru maakond 60137 45558 -24% Saare maakond 31262 23535 -25% Põlva maakond 27460 20421 -26%

Jõgeva maakond 31335 23257 -26% Ida-Viru maakond 151248 111407 -26% Viljandi maakond 47660 35035 -26%

Võru maakond 33448 24420 -27% Valga maakond 30442 22108 -27% Hiiu maakond 8405 5883 -30%

Järva maakond 30522 21143 -31%

Allikas: Eesti Statistikaamet 2017

Teemad

• Haldusreformiga seotud muutused

ettevõtluse edendamisel

• Regionaalsed erinevused EL-s

• Regionaalarengu edendamisest

• Eesti KOV-de investeeringud,

rahandus ja võimalused toetada

ettevõtlust

Rahandusministeerium

elust peale haldusreformi • Ettevõtluse toetamine laiemalt ei saa

KOVde ülesandeks

• Maakonna planeering, arengukava,

ühistransport KOVdele

• Maakondlikud Arenduskeskused uue

SA-na üle Eesti KOVdele, rahastus

jätkub sarnaselt

Allikas: telefoni intervjuu Rahandusministeeriumi ametnikega 7. august 2017

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

Ostujõu standard per capita Kesk-ja Ida- Euroopa riikides 2006-2015, EUR

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eurostat 2017

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

0,60

Bulgaria CzechRepublic

Estonia Croatia Latvia Lithuania Hungary Poland Romania Slovenia Slovakia

Variatsioonikoefitsiendid (PPS alusel) Kesk-ja Ida-Euroopa riikide NUTS III regioonides, 2006-2015

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eurostat 2017

Kesk-ja Ida-Euroopa riikide

regionaalpoliitika eesmärgid Sõltuvad EL Ühtekuuluvuspoliitikast

(eesmärgid, rahastus)

• Bulgaaria– polütsentriline areng

• Eesti – maakonna keskused, töölt-

koju areaalid, polütsentriline areng

• Läti – avalik haldus, ääremaade

elukeskkond

• Leedu – võrdne elukeskkond,

jätkusuutlikkus Allikas: Davies et al 2015

Ettevõtete tehnoloogiline innovatsioon ja avaliku

sektori poolne toetus, CIS innovatsiooniuuring 2010

Allikas: CIS Innovatsiooniuuring 2008-

2010

Eesti KOVde majandusalased investeeringud 2013-

2018 ja nende katteallikad

Allikas: Rahandusministeerium 2016

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Investee-

ringud, miljon

EUR 87 83 161 149 107 91

Kaetud

toetuste abil,

miljon EUR 41 18 86 84 42 24

% 47% 22% 53% 56% 39% 27%

Omaosalus,

Miljon EUR 46 65 75 65 65 66

% 53% 78% 47% 44% 61% 73%

Source: Estonia Ministry of Finance 2016

Eesti omavalitsuste tulud, % kogutuludest, täitmine tekkepõhine eurodes, 2017

Tulud Eesti Keskmiselt Eesti KOVi

eelarve täitmine, EUR Tallinn

Tallinn, EUR

Keskvalitsuse tulusiirded 86% 5,045,963.66 79% 476,680,197.46

Tulud riiklikest maksudest 53% 3,122,407.07 62% 372,839,354.00

Füüsilise isiku tulumaks 53% 3,122,407.07 62% 372,839,354.00

Riigitoetused tegevuskuludeks 33% 1,923,556.59 17% 103,840,843.46

Tasandusfond 7% 402,801.88 0% 0

Toetusfond 21% 1,221,033.09 14% 83,117,832.00

Muud toetused 5% 299,721.62 3% 20,723,011.46

Omatulud 15% 891,834.67 21% 121,565,312.03

Maksud 3% 169,478.51 7% 40,299,968.72

Maamaks 3% 156,970.87 5% 26,941,465.67

Reklaamimaks 0% 5,169.43 1% 5,006,595.58

Parkimistasu 0% 6,349.11 1% 6,876,053.39

Tulud kaupade ja teenuste müügist 10% 607,874.64 13% 77,958,449.94

Muud tulud 2% 114,481.52 1% 3,306,893.37

Source: Estonia Ministry of Finance 2016

Eesti KOVde kulud, % kogukuludest, täitmine tekkepõhine eurodes, 2017

KULUD Eesti, % kuludest

Keskmiselt Eesti KOVi eelarve täitmine, EUR Tallinn Tallinn, EUR

Üldised valitsussektori teenused 10% 631,200.44 7% 42,939,445.01 Keskkonnakaitse 3% 216,046.31 4% 28,144,584.96

Elamu- ja kommunaalmajandus 4% 237,253.15 6% 36,626,616.94 Tervishoid 0% 18,740.75 2% 11,122,566.48

Vaba aeg, kultuur ja religioon 11% 706,405.65 11% 68,792,042.19 Haridus 51% 3,372,772.83 38% 241,949,166.86

Sotsiaalne kaitse 8% 517,032.43 8% 47,780,449.44 Majandus 13% 859,971.25 24% 153,850,452.10

Ettevõtluse toetamine, stardiabi 0% 310.11 0% 562,380.00

Vallateede- ja tänavate korrashoid 9% 579,426.26 7% 45,541,374.22

Ühistranspordi korraldus 1% 89,976.55 15% 95,321,973.57 Üldmajanduslikud arendusprojektid 1% 47,135.73 0% 0

Muu majandus (sh.majanduse haldamine) 1%

83,358.84 2%

10,026,204.63

Turism 0,2% 15,165.41 0,1% 766,045.34

Eelarve kujunemise ja KOVde sekkumise (poliitilised) aspektid I

• KOVdelt ei nõuta (meedia, piirkonna võtmeisikute, kogukondade poolt) innovatsioonipoliitikat, puudub teadlikkus võimalustest ning st ei survestata poliitikuid (Kingdon 1995)

• Kui nõutakse sekkumist mitmest valdkonnas, siis millisele langeb valik? Sotsiaalvaldkonnas on alati kiireloomulisemad probleemid ja samas käegakatsutavad lahendused võrreldes innovatsioonipoliitikaga…

• Loeb KOVde konkurents, kui naabrid teevad paremini (Geomoedia indeks on parem vmt), maksutulude osas samas konkurents ei toimi veel.

• Poliitikas tekkivad nö „aknad“ (Kingdon 1995) kus oleks võimalik ära kasutada seadusandlusega, valitsuse vahetumise, majanduskriisidega seotud olukorda ja viia sisse muutused (haldusreformi ettevalmistamine ja uued ülesanded KOV-dele seoses ettevõtlusega)

Eelarve kujunemise ja KOVde sekkumise (poliitilised) aspektid II

• Erakondlik positsioon teatud poliitikate suhtes mõjutab otsustamist, kui surve on tugev siis omavalitsusjuht otsustab sarnaselt, kui sanktsioonid/seisukohad puuduvad siis otsustab ise. Kui arusaam probleemi lahendamisest puudub, siis lähtutakse samamoodi sellest kuidas erakond arvab (Nilsson 2015)

• Miks ei otsustata ratsionaalselt? Puudub informatsioon, teadmised ja oskused, finantsid et teha kõikide võimalike poliitiliste otsuste mõjuanalüüs (Lindblom 1959)

• KOV otsustajad võivad otsuse teha elanike väärtuste marginaalsete mõjude põhjal (Lindblom 1959) (maantee näide, ev versus elanikud)

• Marginaalsed muutused põhjustavad vähem eksimusi ja võimaldavad antud olukorras rohkem testida ja õppida kaotamata hääli ja viia läbi innovatsioonipoliitikaid sammhaaval (Lindblom 1995)

• KOV-d konkureerivad ka informatsiooni pärast ning ei taha olla pioneerid uue innovatsioonipoliitika välja töötamisel (Salmon 2006)

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Eesti KOVde arengukavades kasutatavad meetmed majanduse toetamiseks

Under 10 000 inhabitants Over 10 000 inhabitants

Allikas: Geomedia 2013, autori arvutus

Regionaalarengust

edendamisest Kuidas panna majandus kasvama,

natuke teooriat….

Factors of innovation

policy/

legal intervention

possibility

LGs directly LGs subordinate,

representative

Central

government

Cannot intervene,

theory/law

Intervention possibility

assessment based on other

factors

Agglomeration

Economy of scale X Market forces

Territorial reform X (proposal) X Depends on other LGs

Raw materials

Local roads X (building,

maintenance) X Finance depends on CG

Mineral resources X Controlled by Ministry of

Environment

Forest X (restrictions) X LGs have 0,1% forest land

Land X X LGs have 1% reformed land

Water X (permissions) X

Wind energy X X Possible residents disputes

Location factors change X Natural resources cannot recover

Cooperation for ordering X X

Infrastructure

Public transport X (local) X (county) Finance depends on CG

Internet X (last 1,5km) X (all network)

Transaction costs X (bureaucracy) X

Investments in R&D

R&D infrastructure X LGs limited finance

R&D subsidies X X Limited financial resources

R&D contact meetings X X

Specialized services

Technological services X X (Devel. Centre) X Limited financial and human

resources

Factors of innovation

policy/

legal intervention

possibility

LGs directly LGs subordinate,

representative

Central

government

Cannot intervene,

theory/law

Intervention possibility

assessment based on other

factors

LGs vs LGs competition, vertical (V), horizontal (H)

Central government

investments and social

benefits, V

X (lobby) X Formal possibilities to negotiate

Technological

infrastructure, H

X (competition

between counties) X Limited financial resources

Land, land zoning, H X (industrial,

residential districts) X

Industrial districts depend on EU

financing

Labor, H X (housing) X (advertising) X

LGs have only 1,82% of

dwellings, but can regulate rent

prices. LGs advertising through

representative

Capital, H X X (restrictions by law) LGs can give loans only to

dependent units

Knowledge, H X (networking) X

Human capital

Education X (infrastructure) X (curriculum) X

High financial dependency on

CG, different parties develop

curriculum

Community ties X X

Business structure and (un)related variety creation

Unrelated variety X (planning) X Only can influence the planning

through representative

Related variety X (planning) Only can influence the planning

through representative

87

Factors of innovation

policy/legal

intervention

possibility

LGs directly

LGs subordinate,

representative,

LGs are in

supervisory board

Central

government

Cannot intervene,

theory/law

Intervention possibility

assessment based on other

factors

LGs as organisations

Political structure and

LG councils X X Coalition plans, political parties

Factors related to

decision maker X X

LGs council can directly elect LG

leader

Internal sources X X Organizational changes take time

Sources and absorption of external knowledge and external factors

External knowledge X X X

External factors X X Can only adopt

Innovation drivers and barriers

Strategy and rivalry

preconditions X X

Demand side

preconditions

X (general-, strategic-

and cooperative

procurement)

X X X (laws, regulations)

Input side

preconditions X X X Only some LGs measures

Supporting industries X X LGs can only organize cooperation

of subcontractors

Eesti omavalitsused

• Infrastruktuur ja omavalitsuste vaheline konkurents

Infrastruktuur sõltub riigi ja EU rahastamisest, puuduvad võimalused maksukonkurentsiks

• Kohalikud ressursid

KOVd omavad 0,1% metsamaad, 1% reformitud maad, 1,82% kinnistuid

• Strateegiline planeerimine

Arengukavad, üld- ja detailplaneeringud

• Ettevõttete toetamine, nõudluspoolne ja pakkumispoolsed tegevused

Nõudlus (hangete kaudu), mitte pakkumine (ettevõtjate otsetoetused) väheste ressursside tõttu, olemasolevate KOV teenuste arendamine, sest see on eelarves ettenähtud ei pea lisaraha leidma

• Ühest lahendust regionaalprobleemidele ei ole, peab kasutama erinevaid võimalusi

Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia 2014–2018 Innovatsiooniga seotud kitsaskohad:

• Ettevõtjate vähene arendusvõimekus ehk ettevõtjate teadmised ja oskused on uuenduste elluviimiseks sageli ebapiisavad

• Vähene informatsiooni liikumine ning koostöö ettevõtjate ja ettevõtluse tugistruktuuride vahel

• Piiratud rahvusvaheline kompetents ning ettevõtjate nõrk kontaktvõrgustik välisturgudel

• Teenuste või toodete tellimisel lähtub linn vähesel määral innovaatilistest lahendustest

• Ressursside nappus ei võimalda piisavalt kiiresti välja arendada tänapäevast taristut ettevõtluse arenguks

Intervjuu: Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti tervisetehnoloogiate klaster, Eesti logistikaklaster, finantsteenuste klaster FinanceEstonia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti IKT klaster, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Linnakantselei IT

teenistus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Teenuste või toodete tellimisel lähtub linn vähesel määral innovaatilistest lahendustest „Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia 2014-2018“

Tallinna linn tegi perioodil 2011-2016 kokku 1 679 hanget, lepingute maht 269 miljonit EUR

Eesti ja Tallinna OV hanked 2011-2016

Hanke võitja asukoht KOV suurus

Asukoha hankelepingute

osakaal, %

Sama KOV Väikesed KOVd 4

Suured KOVd 51

Tallinna linn 87

Sama maakond Väikesed KOVd 32

Suured KOVd 12

Tallinna linn 8

Väljaspool maakonda Väikesed KOVd 63

Suured KOVd 37

Tallinna linn 5

Tallinna linna hanked 2011-2016, miljon EUR

Hanke võitja Tallinnast

235.1 Harjumaalt

20.5 Väljaspool Harjumaad

13.4

Ehitus

181.2 Ehitus

18.2 Ehitus

7.3 Programmeerimine ja infoalane tegevus

10.5

Programmeerimine ja infoalane tegevus

0.7

Ajalehtede kirjastamine

1.7

Hulgi- ja jaekabandus

9.0

Arhitekti- ja inseneritegevused;

teimimine ja analüüs

0.4 Veetransport

0.8

Hooned ja maastik

5.7 Mööblitootmine

0.6

Elektrienergia müük

4.9 Arhitekti ja

inseneritegevused

0.5 Arhitekti ja

inseneritegevused

3.4 Reklaamindus ja

turu-uuringud

2.3 Posti- ja

kulleriteenistus

2.1

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Contract share from turnover, %

Sum of contracts, MEUR

Estonian local governments procurements 2011-2016

Outside the county Within county Same LG

Allikas: Tänav, T (2015)

Ehitussektori innovatsioon

• Barjäärid seoses vähese T&A tegevusega, ülikoolidega koostöö, õppimisvõime, tehnoloogilised oskused.

• Sektorispetsiifilised tegurid: suur projektis osalejate hulk, koostöö peab olema väga hea, iga osa eest eraldi vastutaja, teadmuse säilitamise probleem (Barlow 2000, Blayse 2004)

• Hooned peavad olema kauakestvad, seega saab kasutada ainult materjale ja tehnikaid mis on ennast tõestanud (Blayse 2004) NASA kosmosesüstiku näide

• Erinevad ehitusprojektid, millel erinevad nõuded, liiga palju avalik sektor keskendub kiirusele, hinnale (Barlow 2000)

• VKE-dele oleks toeks innovatsiooni vahendajad, tehnoloogiline nõustamine uute lahenduste tutvustamine (Manseau 2003)

• KOV-l peaks olema tehniline kompetents, pikaajaline koostöö ettevõtetega ja ehitusspetsalistidega (Blayse 2004)

• Brasiilia piirivalve kaatrite hanke näide (Baltic Workboats)

Omavalitsuse võimalused kohalike ettevõttete toetamiseks

• Ehitussektoris hanke jagamine osadeks, et väikesed ettevõtted saaksid osaleda

• Koolitoitlustamises määrata toiduainete värskus või lühike tarnetähtaeg, uute seadmete ja masinate ost

• Talvises teehoolduses määrata kellaajad, millal peab tee puhas olema, IT lahendused masinate monitoorimiseks

Hõbemajandusega seotud hanked tulevikus

Nutikas spetsialiseerumine

….tähendab iga riigi ja piirkonna eripärade ja ressursside

kindlakstegemist, iga piirkonna konkurentsieeliste esiletõstmist ning

piirkonna sidusrühmade ja ressursside koondamist teadmistepõhise

tulevikuvisiooni ümber.

Arengufondi intervjuu ettevõtjatega:

Ettevõtjad olid positiivselt meelestatud kasvualade rõhutamise suhtes,

„väike riik ei saa lubada endale kõike keskpäraselt teha, tuleb valida

rõhuga sektorid“

Nutikas spetsialiseerumine

• Kohaliku ressursi põhjal toodete või

teenuse arendamine, mis on

unikaalsed ega saa kergesti kopeerida

Nutikas spetsialiseerumine

• Kohvikud ja koolid pakuvad kohaliku

Harjumaa

• Ettevõtjad, avaliku sektori asutused

eelistavad kohaliku toodangut (nt

mööbel, sisustus), ettevõtteid, mis

kasutavad keskkonnasäästlike

materjale

• Bussid sõidavad biogaasiga (Eesti

KOVd ei saa keelata diiselautode

sõitmist nagu Oslo linn)

Õppetunnid koostöö arendamisest

Viljandimaal

• On vajalik pikaajalise strateegia ja

tegevuskava välja töötamine, kaasates

arendusorganisatsioone, ettevõtjaid,

kohalike inimesi, ajakirjandust jne –

arendusspetsialistide parem ajakasutus,

KOVde, arendusorganisatsioonide ja

ettevõttete piiratud ressursside suunamine

ühe eesmärgi täitmiseks.

• Ettevõtjate kaasamine, kes on nõus ise

ajaliselt ning finantsiliselt panustama

• Näide kollaste raamide, Mardilaada kohta

Allikas: Evelin Jürgenson 2012 slaidid.

Source: Juhana Hiironen and Ms. Kirsikka Niukkanen. Land consolidation and its effect on

climate. FIG

Working Week 2012 Rome, Italy, 6-10 May 2012

[http://www.fig.net/pub/fig2012/papers/ts01k/TS01K_hiironen_niukkanen_5555.pdf]

y = 0.8485x + 0.4706 R² = 0.3142

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

-1 0 1 2 3 4 5 6

Log

(pro

du

ctio

n p

er w

ork

ing

ho

ur)

Log (hectare-weighted mean size of the parcels)

Tänan kuulamast!

Viidatud allikad

• Davies S., Ferry M., Gross F., 2015. Policy reform under challenging conditions: Annual

review of regional policy in Europe. European Policy Research Paper 14(1): 1-63.

• Geomedia OÜ, (2013), Kohalike omavalitsuste vabatahtlikud initsiatiivid

ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtluse toetamise suunal. Lõppraport. Tellija: EV

Siseministeerium. Täitja: Noorkõiv, R., Orumaa, P., Loodla, K.

[https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kohalikud_om

avalitsused/2013_kovindeks_ettevotluskeskkonna_analuus.pdf].02.02.2016

• Kingdon, J.W., (1995), Agendas, Alternatives, and Public Policies (2nd ed.).NewYork:

HarperCollinsCollege.

• Nilsson, J. (2015), “Local Political Decision-Making: A Case of Rationality or

Appropriatness?”, Local Government Studies, 41, 6, 917-936

• Salmon, P. (2006), “Horizontal competition among governments”, In Handbook of Fiscal

Federalism, ed by Ehtisham Ahmad, Giorgio Brosio, published by Edward Elgar. 459-

477

• „Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia 2014–2018”

• Tõnis, T. (2015), Nõudluspoolse innovatsioonipoliitika meetmete sobivus Eesti kesk- ja

madaltehnoloogilistele ettevõtetele

•