eesti võlakirjaturg –„the next big thing?“...uued võlakirjaemissioonid (teur) 2015 2016...
TRANSCRIPT
Eesti võlakirjaturg – „The Next Big Thing?“Baltikumi võlakirjaturu ülevaade - märts 2017
Baltikumi võlakirjade turgBalti võlakirjaturul kauplevad valdavalt riigid ja finantssektor
Võlakirjade tüübid Võlakirjade emitendid
► Turul mittekaubeldavad võlakirjad
(mitteavalikult pakutavad väärtpaberid)
► Alternatiivturul (First North) kaubeldavad
võlakirjad
► Nasdaq Balti võlakirjade nimekirja võlakirjad
(avalikud väärtpaberid)
► Balti ettevõtete välisturgudel kaubeldavad
võlakirjad
► Valdava enamuse Baltikumis
kaubeldavatest võlakirjadest on emiteerinud
riigid või finantssektori ettevõtted
► Lisaks pankadele kaasavad kapitaliturgudelt
aktiivselt kapitali alternatiivsed
finantseerimisettevõtted
► Mitmed pangad kasutavad võlakirjaturgu
kapitalibaasi tugevdamiseks (allutatud
võlakirja instrumendid)
Kauplemine
► Suurema osa kauplemismahust on viimastel
aastatel moodustanud Vilniuse ja Riia börsid
► Riia börsil on valdava osa kauplemisest
toimunud ABLV võlakirjadega, 2016 lõpus
tuli tugevalt turule ka Citadele pank
► Vilniuse börsil kaubeldakse sisuliselt ainult
Leedu riigivõlakirjadega
► Tallinna börsil on üksikud võlakirjaemitendid
Investorbaas
► Turul domineerivad valdavalt
institutsionaalsed investorid (fondid)
► Jaeinvestorite osakaal suhteliselt madal
► Suurem osa emissioonidest mitteavalikud
ning suunatud vaid professionaalsetele
investoritele (sh jõukad eraisikud)
Baltikumi võlakirjade turgEttevõtete kaubeldavate võlakirjade turg. Kes ja miks emiteerivad võlakirju?
Latvenergo
Citadele
ABLV
ABLVABLVABLVABLV ABLV
Mogo
LHV
LHV
Rietumu
Elko
Inbank
VIA SMS
BREG
ExpressCredit
Moda KapitalsCapitalia
BIB
AgroCredit
Baltic Dairy Board
BIB
Baltic Mill
Modus Energia
Mainor Ülemiste
Mainor Ülemiste
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
20%
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Ku
po
ng
intr
ess
Võlakirja pikkus aastates
Kapitali kaasamise kasvukõver
1. Pangafinantseering ei ole ettevõttele kättesaadav
2. Pangafinantseeringut kasutatakse koos kapitaliturgudega
3. Kapitaliturud on ettevõttele pangafinantseeringust odavamad ja paindlikumad
Kapitaliturgude kasutamise etapid sõltuvad ettevõtte suurusest
1
2
3
Krediidiandjad
Muud ettevõtted
Pangad
Väljaspool finantssektorit tegutsevad ettevõtted
2014-2017 noteeritud võlakirjade hinnastamine Baltikumi turgudel
Allikas: Nasdaq Baltic
Uued võlakirjaemissioonid (tEUR) 2015 2016
Ettevõtete võlakirjad 463 617 352 509
Riia börs 448 617 346 006
ABLV 292 264 292 264
AgroCredit 1 750
Baltic International Bank 8 156 1 887
BREG 4 000
Citadele 40 000
Elko Group 8 000
Latvenergo 100 000
Moda Kapitals 3 310
Rietumu Banka 36 887
VIA SMS Group 6 105
Tallinna börs 15 000 6 503
Inbank 6 503
LHV 15 000
Riigivõlakirjad 1 110 000 676 180
Riia börs 330 000 236 180
Latvian Government 330 000 236 180
Vilniuse börs 780 000 440 000
Lithuanian Government 780 000 440 000
KOKKU 1 573 617 1 028 689
Baltikumi võlakirjade turgEmissioonide maht langes 2016; uute emitentide arv stabiilne
► Põhinimekirjas domineerivad
Läti pangad ning Läti ja Leedu
riigivõlakirjad
► Suurema osa investorbaasist
moodustavad
institutsionaalsed investorid
(pangad, investeerimisfondid)
► Võlakirjade distributsioon
toimub valdavalt korraldajate
või finantsnõustajate
vahendusel
1
5,23 miljarditBaltikumi võlakirjaturu
põhinimekirja kapitalisatsioon
2
37 miljonitTallinna börsi põhinimekirja
võlakirjade kapitalisatsioon
3
2015-2016 Baltikumis noteeritud võlakirjaemissioonid
Allikas: Nasdaq Baltic
Baltikumi võlakirjade turgTurgu on enim mõjutanud Läti pangandussektor
0
5 000 000
10 000 000
15 000 000
20 000 000
25 000 000
30 000 000
jaa
n
vee
br
mä
rts
apr
ma
i
juu
ni
juu
li
aug
sep
t
okt
nov
dets
jaa
n
vee
br
mä
rts
apr
ma
i
juu
ni
juu
li
aug
sep
t
okt
nov
dets
jaa
n
vee
br
mä
rts
2015 2016 2017
Vilniuse börs Tallinna börs Riia börs
Baltikumi võlakirjade kauplemismaht börside lõikes 2015-2017
Allikas: Nasdaq Baltic
Eelmisel aastal toimus valdav osa kauplemisest Riia börsil. Suure kauplemisaktiivsusega paistsid silma pankade võlakirjad.
EUR
Baltikumi võlakirjade turgAlternatiivturgudel oli eelmine aasta rahulik
0
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
300 000
juuni juuli aug sept okt nov dets jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets jaan veebr
2015 2016 2017
Modus Energija Mainor Ülemiste Baltic Mill
Alternatiivturul on eelnevatel aastatel kauplemisaktiivsus jäänud madalaks – põhjuseks mitteavalike pakkumiste
suhteliselt väike investorbaas.
First North alternatiivturu kauplemismaht emitentide lõikes 2015-2017
Allikas: Nasdaq Baltic
EUR
Baltikumi võlakirjade turgTurg on tegelikult palju sügavam ja põnevam, kui börsile vaadates tundub
Baltikumi uute võlakirjaemissioonide maht riikide lõikes 2012-2017
Allikas: Euroopa Keskpank
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Uute
em
issio
onid
e m
aht (m
EU
R)
Läti - võlakirjaturu maht Leedu - võlakirjaturu maht Eesti - võlakirjaturu maht
Tegelik võlakirjaemissioonide maht on oluliselt suurem kui esmapilgul tundub. Suur osa võlakirjadest ei jõua kunagi
avalikule pakkumisele ega börsile. Samuti on paljud kohalikud ettevõtted kaasanud kapitali Baltikumist väljapoolt.
Eesti võlakirjade turgVõlakirjade universum aastal 2017
Börsil kaubeldavad võlakirjad Börsivälised
Mitte
fin
an
tse
tte
võ
tte
dF
ina
nts
ee
ri-
mis
ett
evõ
tted
Riik
ja
KO
V
Välisbörsidel kaubeldavad võlakirjad
First North-il kaubeldavad võlakirjad
Tallinna börsi võlakirjade nimekirjas kaubeldavad võlakirjad
1 100 000 000
270 000 0005 000 000
100 000 000
EVKs registreeritud
40 000 000 90 000 000
Mujal registreeritud (info puudub)
EVKs registreeritud
EVKs registreeritud
105 000 000
1,6 mldTuru maht kokku
Eesti võlakirjade turgTOP 10 emitenti emissioonide nominaalväärtuse järgi (2016)
Emitent Nominaalväärtus (tEUR)
1. Creditstar International OÜ 45 425
Creditstar võlakiri 01.12.2019 15 000
Creditstar võlakiri 01.06.2018 12 000
Creditstar International Võlakiri 17.11.2019 10 000
Creditstar võlakiri 16.03.2019 5 425
Creditstar võlakiri 01.09.2017 3 000
2. Aktsiaselts PlusPlus Capital 12 000
PlusPlus Capital võlakiri 01.10.2019 5 000
PlusPlus Capital võlakiri 01.02.2019 4 000
PlusPlus Capital võlakiri 01.10.2017 3 000
3. Tartu Linnavalitsus 11 687
Tartu linn võlakiri 24.10.2026 11 687
4. EU HOUSE OÜ 10 670
Rävala 4 võlakiri 30.06.2022 10 670
5. AS Inbank 6 503
Inbank allutatud võlakiri 28.09.2026 6 503
6. OÜ Pirita tee 20a 3 564
Pirita tee 20a Investeerimistõend 31.12.2018 3 564
7. Nortal Group AS 2 587
EUR 1801730,91 N-investment võlakiri 20.06.2021 1 802
EUR 636525.75 N-investment võlakiri 20.06.2021 637
EUR 148 700.16 N-investment võlakiri 20.06.2021 149
8. AS IuteCredit Europe 2 500
IuteCredit Europe A7 võlakiri 15.05.2019 1 500
IuteCredit Europe A8 võlakiri 15.10.2019 1 000
9. Nordic Hypo Capital OÜ 2 000
Nordic Hypo Capital võlakiri 23.05.2021 1 000
Nordic Hypo Capital võlakiri 05.12.2021 1 000
10. BBFIN1 OÜ 1 606
BBFIN1 võlakiri 12.09.2020 1 606
Hinnanguline uute emissioonide
maht (nominaalväärtuses)
Redgate Capitali poolt nõustatud
võlakirjaemissioonide maht
(nominaalväärtuses)
Ligikaudu 2/3 investorbaasist
moodustavad Baltikumi jõukad
eraisikud
Jaeinvestorite (<10 000 EUR)
osakaal investorbaasis on
suhteliselt marginaalne
102 miljonit
61 miljonit
1
2
3
4
TOP 10 Eestis 2016. a registreeritud võlakirjaemissiooni nominaalväärtuse järgi
Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus
Eesti võlakirjade turgUute emissioonide arv on stabiilne...
0
100
200
300
400
500
600
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Riik ja kohalikud omavalitsused Muud finantsvahendajad Finantsinstitutsioonid Mittefinantsettevõtted
Eesti residentide poolt emiteeritud võlakirjad 2008-2017
Allikas: Euroopa Keskpank
Võlakirjaturg on täna pigem professionaalsetele investoritele, sest avalikke emissioone korraldatakse vähe. Turg
tunneb puudust heast /väikse nominaaliga rahvavõlakirjast
► Eesti võlakirjaturu maht on stabiilselt ca 100 m EUR eest uusemissioone aastas
► 2015 aastast on tekkinud börsil taas kohalikud noteeritud võlakirjad – uued pangad (Inbank, LHV) ja Mainor
Ülemiste
► Börsivälisel turul on üha aktiivsemad mitte-pankadest finantseerimisettevõtted (nt Creditstar Grupp).
Finantsinspektsiooni märgukirjale (2015) vastvalt ei lubata täna mitte-pankadest finantseerimisettevõtteid
reguleeritud turule
► Riik on täna võlakirjaturult väljas, kohalikud omavalitsused pigem väheaktiivsed
m EUR
Eesti võlakirjade turg...aga turu struktuur on täielikult muutunud!
0
500
1000
1500
2000
2500
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Riik & KOV Muud finantsvahendajad (va. pensionifondid ja kindlustusseltsid)
Pangad ja muud finantsinstitutsioonid Mittefinantsettevõtted
Pangandussektor on võlakirjaturugudelt sisuliselt väljunud (võlakirjad on asendunud hoiustega) ning asemele on tulnud
mittefinantsettevõtted, kelle maht on stabiilselt kasvanud. Üha aktiivsemad on ka muud finantseerimisettevõtted.
Eesti residentide emiteeritud võlakirjade laenujääk 2008-2017
Allikas: Euroopa Keskpank
m EUR
Eesti võlakirjade turgKohalik kauplemismaht stabiilne, tehingud valdavalt börsivälised
Eesti võlakirjaturu kauplemismaht 2008-2017
Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus
0
50 000 000
100 000 000
150 000 000
200 000 000
250 000 000
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Turu tehingute maht
Turuväliste tehingute maht
Kohalikule võlakirjaturule on tekkinud esimesed börsitehingud. Suurem osa börsikauplemisest Eesti võlakirjadega toimub
endiselt välisturgudel. Trendid:
► Turule on tekkinud mittefinantsettevõtete ja alternatiivsete laenuandjate näol tugev ettevõtete baas, kellel oleks huvi
täiendavaid vahendeid kaasata kapitaliturgudelt
► Paranenud finantspositsioon on suurendanud Eesti investorite varasid. Suurenenud investeerimisvõimekus koos madala
intressikeskkonnaga on märgatavalt tõstnud investorite huvi kohalike kapitaliturgude vastu
Kuigi turul on olemas nii nõudlus kui ka pakkumine, on võlakirjainvesteeringute maht Eestis seni olnud pigem
tagasihoidlik. Usume, et turg ja seadusandlus jõuavad lähiajal majanduskeskkonna vajadustele järgi – esimesed sammud
on juba tehtud!
EUR
Börsi vs turuvälise kauplemise maht
Eesti kapitaliturgMaksebilanss 2013-2016. Kapitaliturg kui auk Eesti maksebilansis?
„2016. aasta maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 554 miljoni euro võrra
välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid finantsvahendusettevõtete grupisiseste laenude
tagasimaksed ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.“
Allikas: Eest Pank
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
2013 2014 2015 2016
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
2013 2014 2015 2016
02 0004 0006 0008 000
10 00012 00014 00016 000
2013 2014 2015 2016
Mittefinantsettevõtted Keskpank Rahaloomeasutused,v.a keskpank
Finantsinstitutsioonid, v.a rahaloomeasutused Valitsemissektor Kodumajapidamised ja KTKTId
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
2013 2014 2015 2016
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
2013 2014 2015 2016
02 0004 0006 0008 000
10 00012 00014 00016 000
2013 2014 2015 2016
Otseinvesteeringud
Portfelliinvesteeringud
Muud investeeringud
Varad (m EUR) Kohustused (m EUR)
Eesti kapitaliturgEesti võlakirjaturg – investorgrupid ja muudatused seadusandluses
0
500 000 000
1 000 000 000
1 500 000 000
2 000 000 000
2 500 000 000
3 000 000 000
3 500 000 000ja
an
vee
br
mä
rts
apr
ma
i
juuni
juuli
aug
sep
t
okt
nov
dets
jaan
vee
br
mä
rts
apr
ma
i
juuni
juuli
aug
sep
t
okt
nov
dets
jaan
vee
br
mä
rts
apr
ma
i
juuni
juuli
aug
sep
t
okt
nov
dets
jaan
vee
br
2014 2015 2016 2017
Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia)
Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia)
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia)
Swedbank Pensionifond K1 (Konservatiivne strateegia)
SEB Progressiivne Pensionifond
SEB Optimaalne Pensionifond
SEB Konservatiivne Pensionifond
SEB Energiline Pensionifond Indeks
SEB Energiline Pensionifond
Nordea Pensionifond C
Nordea Pensionifond B
Nordea Pensionifond A Pluss
Nordea Pensionifond A
LHV Pensionifond XS
LHV Pensionifond XL
LHV Pensionifond S
LHV Pensionifond M
LHV Pensionifond L
LHV Pensionifond Intress
LHV Pensionifond Indeks
LHV Pensionifond 50
LHV Pensionifond 25
Keskmine aastane kasv 22%2014-2017
Eesti pensionifondide varad 2014-2017 fondide lõikes
Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus
Kiire palgakasvu ja elanikkonna vananemise tingimustes kasvab ka üha enam kohalike pensionifondide roll kapitaliturgude
arengus. Pensionifondide ja teiste institutsionaalsete investorite kaasatus kapitaliturgudel on majanduskeskkonna
soodustamise aspektist kriitilise tähtsusega.
EUR
Eesti kapitaliturgVõlakirjaturu aktiivsus on veel Euroopa madalaim
Ettevõtete võlakirjade suhe SKP-sse on Euroopa keskmise lähedal (kuigi näiteks 2 korda väiksem kui Soomes).
Eesti mahtu viib alla riigivõlakirjade turu puudumine. Probleemiks on ka avalike pakkumiste väga väike maht.
Euroala võlakirjade maht emitentide residentsuse lõikes suhtena riigi SKPsse 31.12.16
Allikas: Euroopa Keskpank
Luksemburg 2270%
0%
50%
100%
150%
200%
250%
300%
350%
400%
450%
500%
Lunasta
mata
võla
kirja
de o
sakaal S
KP
st Mittefinantsettevõtted Muud finantsinstitutsioonid
Finantsvahendajad (va. Kindlustusseltsid) Kindlustusseltsid ja pensionifondid
Avalik sektor
Eesti kapitaliturgLähiajal on oodata nii võlakirjade nõudluse kui ka pakkumise kasvu
► Suurenenud finantsvõimekus ja
madalad intressimäärad
► Kasvanud huvi kapitaliturgude vastu
Investorbaas Eesti võlakirjaturg Emitendid
Jaeinvestorid
► Muutunud seadusandlus annab
pensionifondidele kohalikule turule
investeerimiseks rohkem võimalusi
Pensionifondid
► On näidanud stabiilset võlakirjade
pakkumise kasvu, sõltumata
majandustsükli faasist
Mittefinantsettevõtted
► On juba sisenenud turule valdavalt
kapitalibaasi tugevdamiseks
(allutatud instrumendid)
Pangad
► Piiratud finantseerimisvõimaluste
tõttu otsivad aktiivselt võimalusi
kapitali kaasamiseks
finantsturgudelt
Alternatiivsed finantseerijad
► Professionaalsete investorite leige
huvi peamiseks põhjuseks on olnud
sobivate instrumentide puudumine.
See on täna muutumas
Professionaalsed investorid
Lähiajal on oodata nii võlakirjade
nõudluse kui ka pakkumise kasvu.
Usume, et sellest lähtuvalt näeme
lähiaastatel kauplemisaktiivsuse
kasvu, võlakirjaemissioonide suuremat
mahtu ning uusi emitente.
Eesti võlakirjaturg on olnud „varjusurmas“ ning tegutsenud valdavalt reguleeritud turu väliselt. Täna on turuosalistel tugev huvi
astuda varjust välja reguleeritud turule.
Eesti kapitaliturg Eesti võlakirjaturu tärkamist toetavad mitmed arengud
► Investeerimispiirang mittenoteeritud
väärtpaberitesse kasvas 10% pealt
30%-ni
► Investeeringu maksimaalne osakaal
emissiooni mahust kasvas 10%
pealt 100%-ni
Nõudluspoolsed Eesti võlakirjaturg Pakkumispoolsed
Eesti võlakirjaturu tärkamist toetavad arengud investeerimiskeskkonnas
Pensionifondide seadus
► Tekkinud on alternatiivsed
(vähereguleeritud) platvormid –
ühisrahastused ja muud
kauplemisplatvormid, mis on
lihtsasti kättesaadavad ka
jaeinvestorile (nt Funderbeam
Markets)
Võlakirjaturu areng
► Ettevõtetel on võimalik kaasata
lihtsamalt/odavamalt avalike
emissioonide kaudu finantseerimist
► Prospektinõude lävend kasvab 100
000 EUR’lt 1 või isegi 2,5 M EUR’ini
(seaduse muudatus saadetakse
lähiajal riigikokku)
Prospektimäärus*
Hästitoimiva kapitalituru puudumine on olnud Eesti majandusele takistuseks ning soosinud kapitali liikumist riigist välja.
Kuigi esimesed sammud on tehtud, vajaksid kapitaliturud kiireks tärkamiseks selget toetust riigi poolt nii seadusandlike
piirangute leevendamisel ja kaasajastamisel kui ka avaliku sektori aktiivsemat osalemist võlakirjaturgudel (näiteks
riigiettevõtete kapitali kaasamine kohalikult võlakirjaturult).
* Prospektimäärusega seotud probleemidest on lähemalt kirjutatud lisaslaidil number 1
Eesti kapitaliturgKapitaliturg vajab pakkumispoolseid stiimuleid
Nõudluspoolsed Pakkumispoolsed
Riik on astunud mitmeid samme nõudluse-poolsete initsiatiivide elluviimiseks, kuid toimiva finantseerimise ökosüsteemi
toimimiseks on vaja ka pakkumispoolseid meetmeid.
Soovitused kapitaliturgude kasvu toetamiseks
Regulatsioonide muutmine, mis soodustab nii
pensioniraha suunamist koduturule kui teiste kohalike
investorgruppide (privaatpangad, jaeinvestorid)
aktiviseerumist
► Investeerimisfondide seaduse muudatused, mis puudutavad
pensionifondide investeerimispiiranguid – TEHTUD!
► Investeerimisfondide seaduse muudatused, mis võimaldab
laiemat valikut erinevate investeerimisfondide loomiseks –
TEHTUD!
Uute fondifondide loomine erakapitali pakkumise
suurendamiseks
► Baltic Innovation Fondifond- TEHTUD!
► Eesti fondifond- TEGEMISEL!
Regulatsioonide muutmine taaselustamaks pakkumist ja
võimaldamaks uusi varaklasse
► Prospektimääruse tõstmine kuni 2,5 MEUR’ini
► Krediidiandjate võlakirjade börsil kauplemisele lubamine
► Covered bonds regulatsioon- hüpoteekvõlakirjade kui eri
tüüpi väärtpaberite emiteerimise võimaldamine pankadele
Otsene riigipoolne instrumentide pakkumine (riigile
kuuluvate äriühingute aktsiad, võlakirjad)
► Eesti Energia – aktsiad ja võlakirjad
► Tallinna Sadam – aktsiad ja võlakirjad
► Muud ühingud (nt. Elering, Eesti Post, Tallinna Lennujaam)
– võlakirjad
► Eesti riigi võlakirjad
Eesti kapitaliturgKokkuvõtteks: turg on tärkamas, aga vajab veel kastmist
► Eestis on varjatult (börsiväliselt) tekkinud arvestatava mahuga võlakirjaturg, kus seni on valdavalt tegutsenud
vaid professionaalsed investorid. Vihjeid tegelikust nõudlusest-pakkumisest annavad alternatiivsete
finantseerimisplatvormide jõuline esiletõus ja turuväliste võlakirjade kauplemisaktiivsus
► Kapitaliturgude varjusurm on kajastunud portfelliinvesteeringute väljavoos, millele ei ole seni piisavalt
tähelepanu pööratud. Peamiseks põhjuseks on olnud sobivate investeerimisinstrumentide puudumine
► Kiire palgakasvu ja elanikkonna vananemise tingimustes kasvab ka üha enam kohalike pensionifondide roll
kapitaliturgude arengus. Kohalikel pensionifondidel ja teistel institutsionaalsetel investoritel on juhtida
arvestatav kogus kapitali, mis täna voolab ühe põhjusena sobimatute investeerimisvõimaluste puudumisel
väljapoole meie majandusruumi
► Viimasel kahel aastal on tehtud mitmeid võlakirjade avalikke pakkumisi ning Tallinna börsile on taaskord
tekkinud kaubeldavad võlakirjad. Ka sellel aastal on suure tõenäosusega turule tulemas mitu uut emissiooni
► Prognoosime, et lähiaastatel näeme Tallinna võlakirjabörsil märkimisväärset kauplemisaktiivsuse
kasvu, mis on tingitud suuremast laenunõudlusest, nõudluspoolsete stiimulite rakendumisest ja
investorite kasvanud huvist
Riik on astunud mitmeid samme nõudluse-poolsete initsiatiivide elluviimiseks, kuid toimiva finantseerimise ökosüsteemi
toimimiseks on vaja ka pakkumispoolseid meetmeid
Vananenud prospektimäärus pärsib VKEde konkurentsivõimet
► Prospektinõue muudab avaliku emissiooni korraldamise suhteliselt kulukaks, mistõttu eelistavad VKEd kapitali
kaasata mitteavalikult. Vaid valitud investorbaasile suunatud emissiooni likviidsus ja maht on piiratud ning suurendab
lõppkokkuvõttes VKEde finantseerimiskulusid (ja vähendavad konkurentsivõimet!)
► Vananenud prospektinõude tõttu on agressiivselt turule tulnud ühisrahastusplatvormid, mis võimaldavad vähese
reguleerituse tõttu avalikkuselt kapitali kaasata.
► Madal prospektinõue on tekitanud olukorra, kus väärtpaberistamise asemel funktsioneerib laenuturg valdavalt läbi
laenulepingute ning kasutatakse eraldi ettevõtet, kes laenud koondab ja edasi investeerib. See tõstatab aga omakorda
täiesti uued riskid
► Laenulepingutesse investeerimine ei ole aga regulatiivsete takistuste tõttu suurele osale professionaalsetest investoritest
tehniliselt võimalik. See piirab konkreetselt välisiinvesteeringute voogu Eesti kapitaliturule
► Finantssektorit ühendava MTÜ FinanceEstonia ettepanek on suurendada prospektivaba lävendit ettevõttete jaoks 2,5
MEUR (võrdluseks: sama on Holland, Rootsi, Soome; 5 MEUR on Horvaatia, Kreeka, Iiri, Itaalia, Leedu, Malta,
Portugal, Hispaania)
► Turu likviidsuse aspektist ei ole niivõrd oluline riigis emiteeritud emissioonide kogumaht kuivõrd jaeinvestorite suurem
kaasatus. Suurem likviidsus kajastub reeglina madalamates intressimäärades, mis mõjutab otseselt
majanduskeskkonna konkurentsivõimet
Prospektimääruse kohaselt on riikidel õigus lubada ilma prospektita kaasata kapitali avalikult kuni 5 miljoni euro ulatuses. Eestis
on avalikuks pakkumiseks nõutav prospekt juhul, kui pakkumise maht ületab 100 000 eurot. Vastav nõue pärineb 2001.
aastast
Vananenud prospektimäärus on kapitaliturgude arengule täna suureks takistuseks
Lisa IProspektimääruse muutmise vajalikkusest
Kontakt
Andrei Zaborski Kristjan Petjärv
Partner Müügi ja kauplemistegevuse juht
[email protected]+372 50 63 680
[email protected]+372 53 826 767
Pärnu mnt 10
Tallinn 10148
T +372 66 68 200
www.redgatecapital.eu
Kogu presentatsioonis sisalduv informatsioon, sealhulgas kujundus, kuulub Redgate Capital-ile.
Presentatsiooni tuleb käsitleda kui rangelt isiklikku ja konfidentsiaalset. Selles sisalduva informatsiooni reprodutseerimine, levitamine ja muul viisil kolmandatele isikutele üle andmine ilma Redgate Capital-i eelneva kirjaliku loata on keelatud.