european picture book collection ii · siin alustuseks tutvustatavad 27 raamatut on niisamuti...

EUROPEAN PICTURE BOOK COLLECTION IIThe EPBC II ConsortiumSeptember 2011Nicosia, Cyprus

EPB

C II

T

EACH

ER’S

G

UID

E

www.epbcii.org

Täiendav teave:Petros Panaou

EPBC II koordinaatorNicosia Ülikool

[email protected]

mailto:[email protected]

http://www.epbcii.org/

3 EPBC II ÕPETAJARAAMAT

Sisukord

Sissejuhatus............................................................................. 4

Alustuseks ................................................................................7

Õpime kirjandust ............................................................................. 26

Õpime keelt …....................................................................... 31

Õpime kultuuri ................................................................................. 35


Sissejuhatus

EPBC ja EPBC IIEPBC II Õpetajaraamat on koostatud selleks, et aidata õpetajal kasutada Euroopa Pildiraamatute

Kollektsiooni II raamatuid ja tugimaterjali. Euroopa Pildiraamatute kollektsioon – European Picture

Book Collection II, lühendiga EPBC II (www.epbcii.org) on Euroopa Liidu rahastatud Comeniuse

multilateraalne projekt, mis toetub esimese EPBC kollektsiooni kogemusele (www.ncrcl.ac.uk/epbc),

tehes rohkem kui 60 pildiraamatut 27 EL riigist (sh eri etnilistelt, keelelistelt või religioossetelt

gruppidelt) kättesaadavaks õpetajatele, raamatukogutöötajatele, õpilastele ja uurijatele. EPBC II

keskne idee on kultuuridevaheline dialoog. Kollektsiooni kasutajaid julgustatakse lugema

mitmesuguseid visuaalseid lugusid (paljusid neist veebis), ergutades algatama konstruktiivset

omavahelist dialoogi, ja avastama üksteise kultuurilisi taustu. Osalejad arutlevad kollektsiooni eri

laadi pildiraamatute üle ja võrdlevad neid, määratledes kultuurilisi, keelelisi, kirjanduslikke ning

pildilisi sarnasusi ja erinevusi ning tunnustades erinevuste väärtust.

ÕppimisvaldkonnadProjekt suunab õppima eeskätt kolmes valdkonnas (keeleõpe sh teise keele õpe, kirjandus ja kultuur)

nii, et iga valdkond täiustab teist kahte. Näiteks kui õpetajad viivad õpilased kokku tekstidega eri

kultuuridest ja keeltest, võivad nad õhutada õpilasi otsima nii kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi, aga

ka keelelisi aspekte. Uurides “võõrast” keelt, võivad õpilased hakata mõistma paremini ka oma

emakeele struktuuri. Niisamuti kasvatab Euroopa keelte rikkuse ja ilu avastamine lugupidamist

keelelise mitmekesisuse vastu. Lõpuks, kuna kogu protsessi vahendavad atraktiivsed visuaalsed lood,

võimendatuna haridustehnoloogiast, hakkavad õpilased nägema lugemist ja kirjandust positiivsemal

moel.

Võrdlevad lähenemisedIga kirjandusteos peegeldab kultuuri, mis selle on produtseerinud, kuid EPBC II pildiraamatute puhul

on kultuurispetsiifilised elemendid eriti olulised. Kunst, toit, keel, arhitektuur, argielu, kultuuripärand

ja teised lugude osised toovad õpilasteni Euroopa eri kultuuride maitse Euroopa eri osadest. Projekti

lood edendavad loodetavasti Euroopa kodanikuks olemise tunnet, nagu ka sallivust ja austust

inimeste ja kultuuride vastu. Kultuuridevaheline dialoog on EPBC II töös kesksel kohal.

Kollektsiooni lugude erinevus on sobiv võrdlevateks lähenemisteks, mis määratlevad sarnasusi ja

erinevusi ning tunnustavad erinevuse väärtust. Lugude pildiline osa hõlbustab kultuuridevahelist

suhtlust. Pildiraamatud oma kujundi ja teksti dünaamilise kombinatsiooniga on ideaalne materjal

võõrkeele õppimiseks. Pildid ja lood on korduvalt tõestanud end jõulise ja motiveeriva vahendina

teise keele omandamiseks. Õpetajad on oodatud rakendama pedagoogilisi tegevusi et julgustada

õpilasi vaatlema ja analüüsima iga keelt ning moodust, kuidas see on kirja pandud, loetud ja

http://www.ncrcl.ac.uk/epbc



struktureeritud, võimaldades seeläbi keeli omavahel võrrelda. EPBC II raamatud pakuvad

suurepärast võimalust õhutada positiivset suhtumist keeleõppimisse ja keelte mitmekesidusse.

Pädevused ja oskusedVõtmepädevused, nagu õppima õppimine, sotsiaalsed pädevused ja kultuuriline teadlikkus ja

väljendusoskus arenevad kui õppekava läbivad lähenemised pildiraamatu kollektsiooni kasutamise

kaudu. Õpilasi tuleb ergutada uurima teemasid, mis kasvavad välja pildiraamatutest ja kaasvad

energiliselt õpiprotsessi. Positiivseid hoiakuid keele ja kirjanduse suhtes saab võimendada

väljavaatega aidata lastel kujuneda elukestvateks lugejateks. Õpilaste keelelised ja metakeelelised

oskused (teadlikuks saamine keelte süntaktilistest ja grammatilistest sarnasustest ning erinevustest)

on suuresti arendatavad lõimitud aine ja keeleõpetuses. Õpilaste sõnavara avardamine ja vähem

levinud keelte kasutusele osutamine on EPBC II kaks lisaväärtust. Pildiraamatud aitavad jõuda

arusaamale Euroopa keelelisest mitmekesidusest kui rikkusest ja kultuurilisest kapitalist.

Spetsiifilised õpieesmärgid on loetletud allpool käesolevas juhendis.

Juhendi sisu ja ülesehitusJärgnevatel lehekülgedel võite leida olulist ja kasulikku teavet efektiivsete viiside kohta, kuidas

kaasata tööd EPBC II raamatutega oma õpetusse. Sektsioon 'Alustuseks' aitab alustada tööd EPBC II

kollektsiooni ja tugimaterjalidega. Sellele järgnevad kolm osa, mis juhivad kasutaja läbi kolme

õpetusvaldkonna (keel, kirjandus, kultuur) Ühtne ülesehitus igas osas tutvustab töö eesmärke, sisu,

meetodeid ja tulemuste hindamist.

Iga osa algab küsimusega “Mida saavad minu õpilased õppida EPBC II kollektsioonist?”

'Võtmesõnade' all on loetletud põhimõisted, hoiakud ja oskused, mis toetavad EPBC II õppetegevust.

Need võtmesõnad peegeldavad olulisi elemente, mis edendavad kultuuridevahelist mõistmist ja mida

õpetaja võib kasutada ka omaenese tunnikavade loomisel. 'Võtmesõnad' on edasi arendatud

'Õpieesmärkides'. Eesmärkide pikast nimekirjast saab valide need, mis kõige paremini vastavad

õpilaste ja õpetaja töökava vajadustele. Nii tegevuste näited kui ka kõik ülejäänud õpitegevused,

mida leiab õpetajaraamatu kolmes osas ja projekti veebilehel www.epbcii.org, lähtuvad nendest

eesmärkidest.

Iga sektsioon vastab ka küsimusele “Kuidas saavad minu õpilased õppida EPBC II materjalide

abil?” esitades metoodilisi soovitusi. Lingid juhivad eri tegevuste näidetele, mis on välja töötatud

EPBC II projektis. Lõpuks vastab iga osa küsimusele “Milleks on mu õpilased võimelised tänu

tööle EPBC II kollektsiooniga?” Vastav osa kirjeldab tegevuste tüüpe, mida valdav osa õpilastest

võiks valdama hakata. Oskused on esitatud kategooriates, mis peegeldavad keelekasutust,

allikatekasutust, kultuuriteadlikkust ja koostööd. Kirjeldused on koostatud selle mõttega, et aidata

otsustada, kuivõrd õpilaste tegelik õping seostub oodatavaga.



EPBC II Book Catalogue – raamatukataloog, Pools of Educational Activities – õpitegevuste loendid,

Teacher Training Modules – Õpetajakoolituse moodulid, nagu ka muud kasulikud dokumendid,

teabeallikad ja EPBC II Teachers’ Guide – õpetajaraamat on kättesaadavad projekti veebilehel

(www.epbcii.org). Lisainformatsiooni saamiseks võib kontakteeruda PhD Petros Panaouga, projekti

koordinaatoriga [email protected]. Oluline on omada tegelikke raamatuid, et neid õppetöös

kasutada. Suuremat osa EPBC II pildiraamatuist saab tellida on-line Euroopa Raamatupoe (European

Bookshop) kaudu (http://www.europeanbookshop.com) või ka muudest allikatest, mille kohta on

lingid iga raamatu juures veebikataoogis.

Täname kõiki, kes on osalenud EPBC II edukas koostamises, sealhulgas uurijaid, õpetajaid,

raamatukoguhoidjaid, illustraatoreid, kirjanikke ja kirjastajaid kogu Euroopas. Me täname Phd Penni

Cottonit, esimese EPBC kollektsiooni algatajat ja käesoleva projekti nõustajat. Täname Euroopa

Liidu agentuuri EU Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA) nende tehnilise

ja rahalise toetuse eest, mis on teinud projekti võimalikuks. Loodame, et EPBC II toetab edeneva

Euroopa ja õpetlaste, autorite, illustraatorite, haridustöötajate, kirjastajate, raamatukogutöötajate

rahvusvahelise üldsuse jõupingutusi, kes usuvad, et ühes “rahvuskirjanduses” sündivat ei saa enam

kauem toota, lugeda, uurida ja õpetada isolatsioonis muus Euroopas ja maailmas aset leidvast. EPBC

II tõestab, et see lähenemine, rakendatuna koos võrdlevate analüüsimeetoditega, pakub paljugi

asjatundjatele ja õpilastele igas haridusvaldkonnas.

Kommentaarid EPBC II kollektsioonile:

Avades meeli, avardades horisonti!

Heather Bignold (raamatukogutöötaja)& Liz Pogson (õpetaja)

Clayesmore Prep School, Blandford, Dorset, UK

http://www.europeanbookshop.com/

mailto:[email protected]



Alustuseks

Kõigepealt mõni hea nõuanne EPBC II kollektsiooni ja õppematerjaliga alustamiseks kogenud

õpetajatelt Karin Veitilt ja Claudia Richterilt, kes on töötanud EPBC II raamatute ja tegevustega

Viini koolides.

Alusta nende EPBC II raamatutega Kokkupuude kuuekümne viie võõrkeelse pildiraamatuga kahekümne seitsmelt maalt võib tunduda

päris hirmuäratav. Seetõttu soovitame alustada järgnevalt tutvustatava kahekümne seitsme raamatuga

(üks igalt EL liikmesmaalt). Et aidata teil algust teha, valisime need EPBC II raamatud, mis on

mitmeti kättesaadavamad ja hõlpsamini tutvustatavad koolikeskkonnas. Järgmised leheküljed

näitavadki neid raamatuid, kuid rohkem teavet, tõlkeid ja ka lehitsetavaid raamatuid leiate meie

veebilehelt www.epbcii.org.

• Vali raamatud vastavalt oma klassi oludele, nii et õpilased saaksid end samastada raamatu tegelastega.

• Anna endale aega töötada raamatuga, mille oled valinud.

• Ole loov.

• Usalda laste koostööd ja nad hakkavad õppima.

• Kasuta oma tegevustes niipalju rahvusvahelisi allikaid kui võimalik.

• Lastes õpilastel kõnelda oma päritolust, annad neile tunde, et neid austatakse, ja nad saavad uhkelt esitada oma kultuurialaseid ideid.

• Tunne rõõmu uutest radadest oma õpetajatöös.

Karin Veit & Claudia RichterJunior secondary school GTKMS Anton-Sattler-Gasse 93Vienna, Austria



AUSTRIA

BELGIA

BULGAARIA


KÜPROS

TŠEHHI VABARIIK

TAANI


EESTI

SOOME

PRANTSUSMAA


SAKSAMAA

KREEKA

UNGARI


IIRI

ITAALIA

LÄTI


LEEDU

LUXEMBURG

MALTA


HOLLAND

POOLA

PORTUGAL


RUMEENIA

SLOVAKKIA

SLOVEENIA


HISPAANIA

ROOTSI

SUURBRITANNIA


Teie võimalused EPBC II raamatutes ja tegevustesEPBC II veebileht aitab teil lehitseda raamatuid, näidates neid mitme kategooria all (teemade,

võtmesõnade, riikide ja keelte järgi). Võite leida ka raamatuid online lugemiseks, otsides silti

“flipping books.” Siin alustuseks tutvustatavad 27 raamatut on niisamuti esitatud eelnimetatud

kategooriate all.

• KESKENDUS: KEEL

Kasutage otsimootorit vastavalt sellele, kuidas tahate õppimist keskendada. Näiteks, kui tahate

lähtuda teise keele õppimisest, on parim võimalus valida raamatuid keele järgi.

EPBC II kollektsiooni on kaasatud rohkem keeli, see pilt on ainult osaline koopia veebilehest. Mõnel

juhul on ainult üks pildiraamat vastava keele valikus, kuid paljude keelte puhul on raamatuid mitu.


Enamgi veel, lugedes iga üksiku raamatu tutvustust leiate, millistesse keeltesse on raamat tõlgitud.

Kollektsioon sisaldab ka mitmekeelset raamatut, mis on välja antud kuues eri keeles (kaks eraldi

väljaannet, kummaski kolm keelt) ja sisaldab lõpuosas mitmekeelset sõnastikku:

Üldised keeleõppe tegevused (Generic Language Activities) võivad tulla kasuks mistahes EPBC II

pildiraamatu puhul, aga Spetsiifilised keeleõppe tegevused (Specific Language Activities) on

mõeldud teatud raamatute juurde; mõlemad on kättesaadavad veebilehel pealkirja “Pool of

Language Activities.” all. Siin on näide üldisest keeleõppe tegevusest:

Tegevus: NimedKoostanud: Mare MüürseppValdkond: Keel

Eesmärgid:

Õpilastelt oodatakse, et nad 1.2.1. Omandavad positiivse hoiaku lugemise ja võõrkeele õppimise suhtes.1.2.2. Arendavad oma keelealast eneseteadvust metalingvistilise refleksiooni kaudu.1.2.5. Omandavad suutlikkuse osaliselt lugeda ja mõista tekste mõnes kollektsiooni keeles. 1.2.8. Kasutavad teadmisi lingvistilistest ja grammatilistest struktuuridest aimamaks võõrkeelse teksti tähendust.

Tööks sobib mistahes EPBC raamat, üks raamat paari peale.Vanus: 8 – 13

Tegevuse kirjeldus:

1. Valiklugemine raamatus: Leia oma raamatust mõni nimi?2. Arutelu paarides: kas see on isiku või kohanimi? 3. Vaata pilte ja sõnu, püüa aru saada, kes on loo tegelased? Mis on nende nimed? Või ei ole neile nime antud? 4. Kuidas tunned kirjalikus tekstis nime ära? Mille järgi otsustad, et sinu osutatud sõna on nimi? 5. Kas nimed, mida raamatus leidsid, sarnanevad nimedega, mida sa tead? Kas need nimed on sinu keeles kasutuses? Võib-olla tähendab mõni neist midagi muud peale nime?


Kui olete huvitatud teatud Euroopa Liidu liikmesmaa raamatust, võimaldab veebileht otsida

raamatuid ka riikide kaupa.

• KESKENDUS: KULTUUR

Kõige kasulikum otsinguvalik on “Näita teemade järgi” (“Show by Themes”); eriti kui olete

huvitatud EPBC II raamatute kasutamisest mitmekultuurilises klassis:

Nagu pildilt nähe, on raamatud rühmitatud viie teema järgi: konflikt, kultuurielu, erinevus, identiteet,

otsing. Iga raamat võib olla nimetatud rohkem kui ühes kategoorias.

Kui soovite oma õpilastega uurida, mil moel on käsitletud kultuurilist, sotsiaalset või

perekonnakonflikti, aitab teema “Konflikt” teil valida sobivaimat teost 18 seal esitatud pildiraamatu

hulgast. Siin on näiteks mõni neist:


Teisalt, kui soovite uurida kultuurilisi, geograafilisi, ajaloolisi või muid aspekte raamatu

tegevuspaigast, on kohaseim teema valikuks “Kultuurielu”. Selle liigituse all on loetletud 37

raamatut:

Uurimaks identifitseerumise, aktsepteerimise ja tähistamisega seotud teemasid, on sobivaim kasutada

liigitust “Erinevus” (“Difference”) (38 raamatut):


Veel kaks valikut aitavad kasutada EPBCII: “Identiteet” (“Identity”) fteemade puhul, mis puutuvad

nii individuaalse kui ka ühise identiteedi loomisse ja selle üle arutlemisse (23 raamatut), ja “Otsing”

(“Quest”), mille all on lood, kus tegelane läheb otsinguretkele (7 raamatut).

Enamasti on ülalnimetatud teemad seotud üldiste või spetsiifiliste kultuuriõpetuslike tegevustega

(Generic or Specific Culture Activities), mis on leitavad veebilehel pealkirja “Pool of Culture

Activities” all. Siin on näitena tegevus Küprose pildiraamatu juurde.

Tegevus: Vesi, elu ja maagia allikas – tegevus Küprose raamatu “Kolm vihmapiiska” juurdeKoostanud: Petros PanaouValdkond: kultuurVanus: 6 – 13

Eesmärgid:Õpilastelt oodatakse, et nad 3.2.1. Omandavad positiivse hoiaku pluralismi, mitmekultuurilisuse ja kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö suhtes.3.2.2. Moodustavad suhtluskonna, milles suhtlevad vabalt, jagades oma kultuure ja oma teadmisi teistest kultuuridest.3.2.3. Avastavad seoseid tekstide ja nende kultuuriliste kontekstide vahel (sh kunst, muusika, arhitektuur, kool, perekond, elukutsed, tavad jms).

3.2.4. Võrdlevad EPBCII raamatutes kirjeldatud elustiile tegelike eluviisidega Euroopa regioonides.3.2.5. Leiavad lisateavet raamatuis kujutatud kultuuride ajaloo ja traditsioonide kohta. 3.2.6. Määravad raamatuis antud geograafilise informatsiooni (kliima, pinnavorm, põllumajanduslikud


või tööstuslikud tooted jms) järgi kujutatava asukoha ja uurivad seoseid aktuaalsete kohtade ja loos kujutatud paikade vahel, avardades oma teadmisi uurimistöös.3.2.7. Aktsepteerivad “teisi” avastades, et kõik kultuurid sisaldavad sotsiaalsete suhtluse variatiivsust, mis on kujundatud aastate vältel vastava kultuurilise algupära poolt. 3.2.8. Juurdlevad Euroopa kultuuride sarnasuste ja erisuste üle ja hakkavad kujundama Euroopa kodakondsust, mis tunnistab kultuuride sarnasusi ja austab erinevusi.

Vajalikud vahendid: arvutiklass

1. Õpetaja palub joonistada ring ja kirjutada sisse “vesi”; selle ümber kirjutatakse kõik ideed, mis seostuvad veega.2. Õpilased arutlevad vee osa, tähtsuse ja tähenduse üle igapäevaelus ja eri piirkondades, kultuurides ja ajaloolistel perioodidel.3. Õpetaja näitab ja jutustab lehitsemisraamatut “Kolm vihmapiiska”, kus on ka õpilaste emakeelsed osad. 4. Õpilased arutlevad vee tähenduse üle selles loos ja selle üle, kuidas vihmapiisad muudavad elu Küprose saarel. 5. Õpilased leiavad Küprose kaardi ja teevad järeldusi saare kliima kohta. Nad otsivad lisainformatsiooni ja avastavad, et aeg-ajalt kannatab saar veepuuduse käes, kuna sageli on kuiv ja päikseline ilm. 6. Nad võrdlevad seda olukorda eluga omal maal ja arutlevad, kuidas inimesed Küprosel ja mujal maailmas vett säästa võivad.

Paljud soovitatavad tegevused kõigis kolmes tegevuste kogus pakuvad lisaks ka osi “Märkused

õpetajale” ja “Soovitused edasiseks tegevuseks”. Eelpool tsiteeritud tegevuse kirjeldus soovitab

näiteks järgnevat:

Märkused õpetajale: Vee tähtsuse ja tähenduse üle võib arutleda mitmest vaatepunktist: mida teadus ütleb vee tähtsuse kohta? Ajalugu? Geograafia? Kunst? Religioon? Jne. Eri religioonides on näiteks vesi puhastava tähendusega ja seda kasutatakse tseremooniates.

Soovitused edasiseks tegevuseks:Pärast “Kolm vihmapiiska” lugemist võib lugeda kaht teist Küprose raamatut, kus on samuti tegemist veega.Õpilased võivad lugeda ka lugusid teistest kultuuridest, nagu “Eluvesi” jm, kus veele omistatakse maagilist jõudu.

Muidugi on soovitatud tegevused vaid valikuks, kust õpetaja saab varuda ideid ja siis rakendada neid

oma võimaluste kohaselt, või luua sootuks uusi ideid EPBC II kollektsiooniga töötamiseks, et

koostada oma tundide ja muude õpetusolukordade kavu. Nagu Petros Panaou pärast mõne tegevuse

pilootuuringut neljanda klassi õpilastega täheldas: “Materjali on rikkalikult, kuid õpetajal on vaja

läheneda loovalt, et leida need võtted, mida ta peab kasulikuks, ja vormida neid vastavalt oma

õpilastele ja eesmärkidele.”

• KESKENDUS: KIRJANDUS


Kasulikke tegevusideid võib leida ka pealkirja “Pool of Literature Activities” all. Enamasti

soovivad õpetajad kujundada oma õpilastel positiivset hoiakut lugemise suhtes ja rikastada nende

kirjandusalaseid teadmisi. Seda enam, et EPBC II kultuurivahenduslik olemus aitab õpilastel

arendada oma oskusi ja omandada positiivset hoiakut lugemise suhtes, pakub ka Euroopa

raamistikku, mis võimaldab õpilastel mõista kirjanduse väärtust Euroopa kultuurides. Me usume ka,

et kui õpilased teavad neidsamu raamatuid, mida loevad eakaaslased teistes maades, on nad enam

motiveeritud ja kaasatud arendama ka kõiki teisi oskusi, mis on seotud kirjanduse mõistmise ja

tunnustamisega. See soovitatud tegevuste grupp demonstreerib, kuidas EPBC II kollektsiooni saab

kasutada kirjandusõpetuses. Siin on näide spetsiifilisest kirjandusõpetuslikust tegevusest (Specific

Literature Activity) Austria pildiraamatu “Võluflööt” juurde.

Tegevus: VõluflöötKoostanud: Lilia RatchevaValdkond: kirjandusEesmärgid:Õpilastelt oodatakse, et nad2.2.1. Omandavad positiivse hoiaku kirjanduse suhtes.2.2.5. Tuvastavad ja avastavad viise, kuidas sõnad ja kujundid jutu vahendamisel vastastikku ja koos toimivad (võttes arvesse lünki selle vahel, mida sõnad ütlevad ja mida pildid näitavad mõnes loos ja kuidas lugeja neid lünki täita võiks).2.2.7. Määratlevad lugudes esindatud keskseid ideoloogilisi seisukohti ja arutlevad nende üle. 2.2.9. Määratlevad ühiseid mudeleid süžeedes ja uurivad probleemide, konfliktide ja lahenduste liike nii EPBCII lugudes kui ka muudes teostes. 2.2.10. Määratlevad, võrdlevad ja uurivad lugude põhilisi struktuurielemente nagu tegelased, olustik, teema jne.

Materjal:raamat “Võluflööt”CDteisi ooperilibretosid ja muinasjutte

Vanus: 8 – 12 Tegevuse kirjeldus:

1. Esmalt kuulavad õpilased ooperi muusikat. Siis järgneb lühike muljete vahetus.

2. Õpetaja esitleb raamatut “Võluflööt” veebis, õpilased loevad tõlgitud osi. Neid osi seostatakse muinasjutulise ainega ooperikülastuse muljetega. 3. Õpilased võrdlevad ooperite stiile ja kõnelevad loo esitamise eri stiilidest.

4. Õpetaja tutvustab Võluflöödi sisu.

5. Süžee on jutustatud muinasjutuvormis. Õpilased võrdlevad seda teiste muinasjuttudega, mida nad on

lugenud, ja kirjeldavad eri tegelasi.

6. Õpetaja küsib õpilastelt loo tähenduse kohta, aidates neil tulla ideele, et on raske leida teed

armastuse juurde ja et armastus võib nõuda isegi ohvreid. Õpetaja algatab diskussiooni armastusest,

tunnetest ja moraalsetest väärtustest.

7. Lõpuks külastab kogu klass vanusele sobilikku ooperit. Parim võiks muidugi olla “Võluflöödi” ühiskülastus.


Soovitused edasiseks tegevuseks:Vaadata mõne muu ooperi (filmi)etendust. Arutleda süžee ja loo idee üle. Kirjeldada tegelasi.

EPBC II pildiraamatute puhul võib kasutada ka muid kirjandusõpetuslikke tegevusi, mida tavatsete

klassis teha.

SoovitusedNagu soovitatud sissejuhatuses, on kolm õpetusvaldkonda (kirjandus, kultuur, keel) mõeldud

omavahel lõimituna. Niisiis sõltumata sellest, millele te hetkel kesksendunud olete, soovitame ikkagi

puudutada iga kolme valdkonda, kuna need on omavahel seotud ja võimendavad üksteise toimet.

Mistahes raamatuid või tegevusi te ka ei vali integreerimaks neid oma õppetöös, on oluline, et lapsed

aktiivselt suhtleksid nii raamatutega kui üksteisega. Maria Kyriacou Nicosia Ülikoolist soovitab:

Minu nõuanne teistele EPBC II raamatuid kasutavatele õpetajatele on kasutada ära materjal, mida need raamatud pakuvad, leida huvitavaid ja loovaid tegevusi ja anda lastele võimalus olla kõige aktiivsem osapool loomaks interaktiivset õpikeskkonda.

Maria Kyriakou (BA üliõpilane)Agia Marina algkoolStrovolos, NicosiaCyprus

Mare Müürsepp Tallinna Ülikoolist soovitab õpetajatel, kes kavatsevad töötada EPBC II

kollektsiooniga, võtta aega, et nautida ühtsama raamatut eri tegevuste käigus, mitte kiirustada

järgmise raamatu juurde, ja töötada eraldi lehekülgede kaupa, et näha kõike, mida see pakub, mitte

“neelata” raamatuid.

Kokkuvõttes, kolm lihtsat sammu, et valmistuda kasutama EPBC II materjale:

KOLM LIHTSAT SAMMU ALUSTUSEKS

1. OTSUSTA, MILLELE KESKENDUDOtsusta, millisele õpivaldkonnale panustad ja sea oma eesmärgid.

2. VALI OMA EPBC II RAAMATUDLehitse kollektsiooni ja vali raamatud, mis parimal moel sobivad sinu eesmärkidega. Hangi mõni raamat online raamatupoest või kasuta lehitsetavaid veebiraamatuid.


3. KAVANDA OMA TEGEVUSEDKolmest tegevuste kogumist vali need tegevused, mis paremini vastavad sinu eesmärkidele ja sobivad valitud raamatutega. Kohanda neid tegevusi või loo oma tegevused, mis arvestavad sinu õpilaste vajadusi ja võimeid.


Õpime kirjandust

MIDA MINU ÕPILASED EPBC II KOLLEKTSIOONIST ÕPIVAD?

Võtmesõnad

• põhiväärtused/ kesksed teemad • väärtuste konflikt • tundmused • empaatia• kultuurinormid • positiivne hoiak (kirjanduse lugemise suhtes) • harjumuse kujundamine lugemisrõõmu kogemise kaudu • metakognitiivne refleksioon • esteetiline nauding • visuaalne jutustus• visuaalne kirjaoskus• sõna ja kujundi vastastikune toime • pildiraamatu tüübid/žanrid

Eesmärgi

d

2.2.1. Õpilastelt oodatakse, et nad Omandavad positiivse hoiaku kirjanduse suhtes.

2.2.2. Moodustavad lugejate kogukonna, milles suhtlevad vabalt, vahetavad ideid ja väljendavad tundeid.

2.2.3. Arendavad kirjandusalast teadlikkust metakognitiivse refleksiooni kaudu.

2.2.4. Tunnustavad ja naudivad Euroopa pildiraamatute esteetilist kvaliteeti.

2.2.5. Tuvastavad ja avastavad viise, kuidas sõnad ja kujundid jutu vahendamisel vastastikku ja koos toimivad (võttes arvesse lünki selle vahel, mida sõnad ütlevad ja mida pildid näitavad mõnes loos ja kuidas lugeja neid lünki täita võiks).

2.2.6. Loovad visuaalseid lugusid, kasutades koode ja tehnikaid, mida leidub EPBCII pildiraamatuis.

2.2.7. Määratlevad lugudes esindatud keskseid ideoloogilisi seisukohti ja arutlevad nende üle.

2.2.8. Rühmitavad EPBCII pildiraamatuid žanri või loo tüübi järgi ja määratlevad nende üldisi omadusi (luule, rahvajutt, kunstmuinasjutt, tõsielujutt, dokumentaalne teos, memuaar jne).

2.2.9. Määratlevad ühiseid mudeleid süžeedes ja uurivad probleemide, konfliktide ja


lahenduste liike nii EPBCII lugudes kui ka muudes teostes. I

2.2.10. Määratlevad, võrdlevad ja uurivad lugude põhilisi struktuurielemente nagu tegelased, olustik, teema jne.

KUIDAS SAAVAD MINU ÕPILASED ÕPPIDA EPBC II MATERJALIDE ABIL?

Meetodid ja tegevuse tüübidTegevuse näited

Nautiv lugemine • Mängud

Võib luua mitmesuguseid mängulisi tegevusi, et aidata lastel pildiraamatute kohta informatsiooni leida. Võib kasutada populaarsete mängude põhimõtteid ja elemente:- ristsõnad - viktoriinid- õnneratas- piltmõistatused, pusled

• Harjumuste ja hoiakute kujundamine; lugemine mõnu pärast Luua tingimused, mis lubavad lastel harjuda lugemise kui igapäevase tegevusega:

-Kujundada klassis lugemispesa EPBC II pildiraamatutega. Vaibad, padjad jms võib olla seotud kollektsiooni ideega (geograafilise ja etnograafilise kujundiga esemed).

-Kavandada päeva töö nii, et iga päev enne tundide algust nt 10 – 15 minutit saavad lapsed vabal valikul raamatuid lugeda. Ka õpetaja võiks samal ajal lugeda.

-Koostada nädala kava nii, et teatud aeg oleks jäetud pildiraamatute esitlemiseks ja aruteluks, kusjuures esineda võivad nii lapsed kui ka õpetajad.

-Korraldada pidu või festival teiste maade lastekirjanduse teemadel.

-Korraldada projektitööd ja võistlusi (poster, illustratsioon).

-Korraldada raamatuklubi.

-Paluda vanematel lugeda lastele unejuttu ja üldse nautida ühist lugemist.

-Korraldada õppekäike kohtadesse, mida (milletaolisi) on raamatuis kirjeldatud; visiite raamatukogusse.

-Paluda jutuvestjal külastada klassi (aidata saavad ka vanavanemad).

Leia erinevusedPildiraamatuid rühmitatakse erinevuste ja sarnasuste alusel. Pannakse ritta näiteks 4-5 raamatut, mis kõik räägivad maaelust, ja üks, mille tegevus toimub linnas; või raamatud, mille tegelasteks on loomad, “peidavad” endi hulka ühe, kus polegi loomtegelasi. Ühise tunnuse abil valitud raamatuist võib korraldada väljapaneku ja selle kohta joonistada posteri (raamatud loomadest)

LugemisööVanematega läbiräägituna korraldatakse öine ühislugemine koolimajas. Lapsed võtavad kaasa magamiskotid ja taskulambid ning muidugi lemmikraamatu. Arutletakse raamatute üle, tehakse teatrit ja tuntakse, et lugemine on romantiline ühendav tegevus.

Tegevused, mis kaasavad kujutava kunsti • Palu lastel kujutada raamatu tegelasi või episoode

Seda võib teha igal looval moel – joonistades, skulptuuris, kollaažis, mudelit ehitades jne

Perekonna vappÕpilased kirjeldavad perekondi, keda on raamatuis kujutatud. Neile on


-Lase õpilastel selgitada, miks nad valisid just sellise kujutusviisi ja detailid

-Võrrelge laste valikuid ja arutlege nende üle

-Võrrelge, kuidas lapsed on eri moel kujutanud samu tegelasi või episoode

-Millised episoodid või tegelased on olnud populaarsemad? Miks?

• Palu lastel võrrelda ühesama loo, tegelase või eposoodi illustratsioone eri raamatuis -Kuidas eri kunstnikud on sama tegelast, episoodi vm kujutanud? Milline neist piltidest vastab sinu meelest enim raamatu ideele? Miks?

-Arutlege, kuidas eri stiilis ja tehnikas pildid kujutavad raamatu tegelasi, mis tunde need loovad (stiliseeritud, koomiline, karikatuurne vs realistlik kujutus)

-Lase igal õpilasel valida illustratsioonilaad, mis talle enim meeldib, ja kujutada omal valikul episoodi või tegelast samas stiilis.

• Palu lastel võrrelda sama jutu eri kujutusi Näiteks teatrietendus, film, helisalvestus, raamat: mis on millegi eelis, kuidas on toredam lugu vastu võtta...

antud perekonna vappi sümboliseeriv kavand, ja sellele märgivad nad piltidega raamatu perekonda iseloomustavaid detaile ja jooni: mida pere liikmed armastavad teha, milliseid tähtpäevi nad peavad jms.

VõluflöötÕpilased kuulavad ooperi muusikat. Raamatut saab mõnevõrra lugeda veebis koos tõlgitud osadega. Õpetaja vahendusel tutvutakse kogu ooperi sündmustikuga. Õpilased võrdlevad ooperis esitatud muinasjutulist sündmustikku teiste muinasjuttudega. Nad võivad õrrelda tegelasi, joonistada kostüüme, lavakujundust, jälgida ooperi ettekannet üksiknumbrite videote ja DVD abil

Draamatöö

• Soojenduseks-Korraldage ruum ümber nii, et oleks võimalik liikuda.

-Alustage lihtsate rollidega (loomad, masinad, taimed)

-Lisage keskkonnatingimusi igale rollile, mida etendatakse (on talv, läheb pimedaks, sajab)

-Looge tingimused rühmas mängimiseks (lambakari, auto osad, lained tormi käes)

• Karakterite tõlgendamine -Aseta tegelaste nimed või pildid tahvlile. Palu õpilastel iseloomustada iga tegelast (kirjutada omadussõnu nende kohta). Peatuge ja arutlege iseloomustuste üle. Kas sulle meeldib tegelane? Mille poolest? Kuidas tema tegevus mõjutab teisi tegelasi raamatus? Kas tahaksid teda külla kutsuda?

-Paluge lastel jutustada lugu oma kangelasest. Rühmatöös võib üksteisel aidata sisukaid lauseid moodustada.

-Küsi küsimusi, et kindlustada, et lapsed saavad aru tegelase käitumismotiividest (Miks ta lahkus kodunt? Keda ta kohtas? Kui sina oleksid X, kas sa läheksid kaasa tegelasega Y? Mis nõu sa talle annaksid?)

• Lavastamine-Kui tundub, et lapsed teavad lugu küllalt hästi, jaga nad rühmadesse ja palu igal rühmal reatud episoodi etendada. -Võib esitada ka sama loo eri versioone: teisest ajastust,

Kes ma olen?Mängu mängitakse nii, et vabatahtlik õpilane paneb pähe peakatte, mille esiküljele kinnitatakse ühe EPBCII raamatutegelase pilt. Õpilane ise seda ei näe. Ta küsib klassilt küsimusi (kas ma lendan? Kas ma elan meres?), et selgitada välja, kes ta on. Võib teha reegli, et küsitakse 7 küsimust. Kui õpilane arvab oma rolli õigesti, saab ta preemia korras näiteks võtta üheks päevaks koju EPBC II kollektsiooni raamatu.

Kangelase otsingÕpetaja esitleb valikut EPBCII raamatutest ja annab küsimused: Miks peategelane läks retkele? Mida ta tahab leida? Mis ülesande ta on endale võtnud?Mis probleeme ta peab lahendama?Milline tegelane loos muutub? Miks ja kuidas? Kas peategelane tuleb lõpuks koju/alguspunkti tagasi? Miks?Rühmad jagavad oma lugusid ja vastuseid ülejäänud klassiga. Arutletakse lugude sarnasuse ja erinevuse üle.


teisel maal...• Draamatöö hindamine

Õpilased kasutavad eelpool kirjapandud tegelaskujude iseloomustusi ja võrldevad neid kaasõpilaste esitatud tegelastega, pöörates tähelepanu esitusvahenditele (kehaasend, miimika, žestid, hääletoon).

Loo tagamaad

• Kohtumine ja kõnelused kirjanike/illustraatoritega ja teiste lugejatega Võib külastada raamatuesitlusi, kus autorid ise oma töid loevad, külastada kirjanikke, võtta osa seminaridest, illustraatorite töötubadest ja käia nende näitustel, suhelda autoritega internetis nende kodulehtede kaudu kui ka jagada veebis lugemissoovitusi.

• Lugemisele õhutavate sündmuste ja tegevuste korraldamineRaamatuklubid, festivalid, raamatunädalad, ettelugemispäevad jms

• Lase lastel kogeda erinevaid jutuvestmise viiseVõrrelge raamatute tekste ja pildirida: kuidas on lugu edasi antud? Mida on kujutatud põhjalikult? Kuidas pildid ja jutustamisviis annavad edasi loo meeleolu?

• Õppekava läbivad seosed teiste ainetegaLugemisoskust arendatakse pea kõigis õppeainetes; ideid ainete ühendamiseks annavad ka EPBC II tegevused. Nt võib erinevaid maakaarte – kliima, geograafilisi, rahvastiku jm kasutada raamatutes kujutatu selgitamiseks.

Raamatud on erinevadÕpilased vaatlevad raamatut ja arutavad: on see luuleraamat? Seiklus? Lugu lapse argipäevast? Arutage rühmas ja leidke sobivad sõnad raamatu kirjeldamiseks. Tutvustage oma raamatut teisele rühmale ja püüdke määratleda, mis laadi raamat see on. Võrrelge oma raamatut teise rühma omaga. Milles on sarnasused, milles erinevused?

Ma tean autoritUuri raamatut. Kuhu on kirjutatud kirjaniku ja illustraatori nimed? Kas võib olla, et sama isik on raamatu nii kirjutanud kui ka joonistanud/maalinud? Kas raamatus on ehk ka autorite fotod? Kuidas võiks internetist autorite kohta andmeid leida? Vaata raamatut ja mõtle, mida sa autorilt küsiksid, kui teda kohtaksid? Mängige ajakirjanikku ja autorit, küsige ja vastake.

MILLEKS ON MU ÕPILASED VÕIMELISED TÄNU TÖÖLE EPBC II KOLLEKTSIOONIGA?

Kirjanduse nautimine – olla motiveeritud, iseseisev ja püsiv lugeja Õpilasi tuleb julgustada saama elukestvaks, iseseisvaks, kuid samas tähelepanelikuks lugejaks. Õpilased peavad suutma arutleda loetu üle ja kõnelema oma lugemishuvidest ja eelistustest, kogedes naudingut lugemisest. Motivatsiooni näidatakse üles tegevustes, kus saab otsida raamatu kohta lisateavet. Lugemistegevus peaks tekitama soovi võtta osa kohtumistest teiste lugejatega ja olla kaasatud lugemisega seotud sündmustesse. Lugemine peaks lapsi emotsionaalselt haarama ja tekitama soovi oma mõtteid ja elamusi väljendada.

Kirjanduse mõistmine Õpilased loevad nii naudingu kui mõistmise eesmärgil. Nad arendavad kriitilist arusaama kogedes meedia eri keeli ja vorme. Õpilastelt oodatakse mõttevahetust, tõlgendusi ja väiteid, mis rajanevad loogikale ja tõendustele. Nad suudavad selgitada raamatus kujutatu konteksti ja kasutavad teistes ainetes omandatud oskusi ja teadmisi, et arendada oma tõlgendusoskust.

Kommunikatiivne pädevus – keelekasutus Kirjandusega tegelemine aitab õpilastel arendada lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja


kuulamisoskust. Tegevusi tuleks kavandada selliselt, et need edendavad õpilaste võimet efektiivset suhelda ja toimivad eri olukordades ja kontekstis.

LoovusÕpilased saavad oma loovust näidata mitmesugustes pildiraamatutest inspireeritud olukordades: teha ootamatuid seoseid, kasutada teravmeelseid ja originaalseid väljendusvahendeid nii sõnas kui pildis, muuta jutustuse vormi ja üllatada kuulajaskonda. Õpilastele tuleb luua sihipäraselt võimalusi eksperimenteeridmiseks, oma ideede arendamiseks ja oma huvide väljendamiseks.

Kultuuriline mõistmine Õpilased saavad arendada oma arusaama järjepidevusest ja vastuoludest ning oskust tunnustada eri kultuuride pärandit, mis moodustabki tsivilisatsiooni rikkuse. Kirjandust õppides võrdlevad lapsed raamatuid eri kultuuridest ja piirkondadest. Nad saavad ühtlasi tutvustada oma kultuuri üldsusele neis gruppides, kus nad osalevad ja arutlevad kohaliku ja rahvusliku identiteedi üle.

Olulisim vastukaja raamatule ja sellega seotud tegevustele oli, et lapsed tõesti asusidki Sebra positsioonile; nad olid emotsionaalselt haaratud ja jagasid oma kogemust klassikaaslastega.

Maria Kyriakou (BA üliõpilane)Agia Marina algkoolStrovolos, Nicosia, Cyprus


Õpime keelt

MIDA SAAVAD MINU ÕPILASED ÕPPIDA EPBC II MATERJALIDE ABIL?

Võtmesõnad

• keeleteadlikkus• keelekasutuse peegeldamine• fonoloogia• morfoloogia• grammatika• hääldus• visuaalne kirjaoskus• tähendus • metakognitiivne refleksioon

Eesmärgid

Õpilastelt oodatakse, et nad:

1.2.1. Omandavad positiivse hoiaku lugemise ja võõrkeele õppimise suhtes.

1.2.2. Arendavad oma keelealast eneseteadvust metalingvistilise refleksiooni kaudu.

1.2.3. Võrdlevad erinevaid keele omavahel (graafilise süsteemi, sõnavara, grammatika, struktuuri, häälduse jm osas).

1.2.4. Omandavad algteadmised Euroopa keelte päritolust ja perekondadest.

1.2.5. Omandavad suutlikkuse osaliselt lugeda ja mõista tekste mõnes kollektsiooni keeles.

1.2.6. Arendavad oma visuaalset kirjaoskust ja kasutavad seda lugemaks visuaalseid lugusid võõrkeeles (näiteks tõlgendades visuaalseid koode, mida illustraator on kasutanud loo olulisi elemente vahendades).

1.2.7. Arendavad ja kasutavad loovaid lugemisstrateegiaid ja -tehnikaid.

1.2.8. Kasutavad teadmisi lingvistilistest ja grammatilistest struktuuridest aimamaks võõrkeelse teksti tähendust.

1.2.9. Viivad kokku keele kuulde- ja graafilise dimensiooni sobitades heli kirjutatud sõnaga.

1.2.10. Kirjutavad lihtsa teksti mõnes kollektsiooni keeles.

1.2.11. Rühmitavad sõnu kategooriatesse ja kasutavad eri keelte põhisõnavara (peamiselt lugedes ja kirjutades).

KUIDAS SAAVAD MU ÕPILASED ÕPPIDA EPBC II MATERJALIDE ABIL?

Meetodid ja tegevuste tüübid Tegevuste näited

Keelealase teadlikkuse arendamine• Tähtede tundmine

-Palu õpilastel võrrelda nende emakeele tähestikku mõne teise keele tähestikuga.

-Lase neil leida ühesugused ja erinevad tähed.

-Rühmitage tähed selle järgi, kas nad tähistavad vokaale vüi konsonante.

-Püüdke kõiki tähti hääldada.

• Sõna tundmine-Suunake õpilasi leidma nende emakeeles omavahel sarnanevaid sõnu. Mille poolest saab sõnu võrrelda?

-Arutlege sõnade algupära üle. (Nt kas mõnes võõrkeeles leidub sõnu, mis on sarnased meie keele sõnadega? Mida teate sõnade laenamisest? Millised sõnad on tulnud meie keelde muudest keeltest?)

-Arutleme liitsõnade üle – millistest sõnadest need koosnevad, võrdleme liitsõnu teistes keeltes.

• Tähenduse oletamine-Arutleme suurtähtede kasutamise üle: kui algustäht on suur, siis on tegemist nimega. Leiame nimed võõrkeelses tekstis.

-Kui õpetaja tunneb võõrkeeli, saab ta tutvustada struktuurierinevusi keeltes: kuidas näiteks kasutatakse sama tähendusega väljendis eessõnu, liiteid jm.

Võrreldes tähestikkeÕpilased kirjutavad oma emakeele tähestiku. Siis loevad nad veebiraamatut www.epbcii.org lehelt, kirjutades välja võõrkeeles kasutatavaid tähti. Nad teevad kahe tulbaga tabeli. Ühes tulbas on tähed, mida kasutatakse ka nende emakeeles, teises on tähed, mis erinevad emakeeles kasutatavaist. Nad kuulavad teksti audioettekannet ja püüavad leida, kuidas mingit tähte on hääldatud.

Tuttavad sõnadÕpetaja jagab klassi paaridesse. Õpilased otsivad tuttavaid sõnu võõrkeelses raamatus ja arutlevad nende tähenduse üle.

Kirjuta luuletusÕpilased leiavad võõrkeelsest raamatust sõnu, mis lõpevad ühtmoodi. Nende abil võib 'mängult', sõnamängu korras teha luuletuse.

Sõnade kõla uurimine -Lugege raamatut ja kuulake audio-ettekannet (või vaadake animafilmi originaalkeeles) ja tehke järeldusi sõnade hääldamise kohta.

-Mis tunne on kuulata võõrkeelset juttu, millest päris hästi aru ei saa? Kuulake tundmata loo ettekannet ja püükde aimata, millest on juttu, mis loos juhtub. Lugege lugu tõlkes ja võrrelge oma eelneva arusaamaga.

Kuidas see kõlab?Õpetaja näitab veebiraamatut koos teksti ettekandega. Õpilased leiavad sõnu, mis meenutavad emakeelseid sõnu ja võrdlevad neid kirjapandud sõnadega. Nad teevad järeldusi sõnade kirjutamise ja hääldamise kohta.

Keeleoskuse arendamine

-Õpilastel palutakse leida võõrkeelses tekstis sõnu, mis algavad või lõpevad teatud tähega.

-Õpilased kasutavad sõnaraamatuid ja veebisõnastikke, et leida sõnade tähendused.

-Etteantud sõnu ja kirjavahemärke tuleb seada korrastatud lauseks.

PusleIga rühm saab ühe pildiraamatu ja pusle tükid ühe lehekülje kohta (must-valge teisekeelne koopia on lõigatud tükkideks). Lapsed panevad pusle kokku ja leiavad, et ühel lehel on tekst ühes ja teisel lehel teises keeles. Lapsed võrdlevad tekste: mis on


-Arutledes ja sõnaraamatuid uurides leitakse sõnadele sünonüüme ja antonüüme

-Võrreldakse üht-sama tekstiosa (lauset) kahes keeles ja leitakse, mille poolest lauseehitus erineb, milliseid sõnu kummaski keeles kasutatakse sama mõtte väljendamiseks.

-Sõltuvalt võõrkeele oskuse tasemest lastakse õpilastel koostada tekste suuliselt või kirjalikult (kokkuvõte, essee, kahekõne, juhend...)

ühtmoodi, mis on erinev? Nad arutlevad rühmas või paaritöös lausete hääldamise üle ja esitavad oma versiooni.

Pildikeele mõistmine

-Õpilased püüavad loo tegelasi ja sündmustikku mõista pilte vaadates.

-Õpilased püüavad lauseid piltidega sobitada.

-Õpilased arutlevad, mis meeleolu mingi pilt raamatus tekitab.

Võõrkeele tundÕpilased jälgivad raamatu pilte ja jutustavad nende põhjal loo omas keeles. Siis vaatavad nad võõrkeelset teksti ja kirjutavad välja tuttavad sõnad. Nad koostavad õpetajale harjutuse, kirjutades laused võõrkeelsete sõnadega ja pannes … punktid kohtadesse, kus nad sõnu ei tea. Õpetaja täidab lüngad ja loeb teksti.

Lapsed osalesid tegevuses suure huvi ja rõõmuga. Neile väga meeldis proovida, kuidas on teises keeles juttu ajada.

Karin VEIT, Claudia RICHTERÕpetajadJunior secondary school GTKMS Anton-Sattler-Gasse 93, Vienna, Austria


Metakeeleline teadlikkusÕpilased oskavad kasutada oma süntaksi- ja grammatikaalaseid teadmisi kui vahendit võõra keele mõistmisel. Sukeldunud võõrkeelsesse keskkonda, arendavad nad oma arusaama sellest, kuidas keeled on struktureeritud ja kuidas need funktsioneerivad. Nad leiavad eri keelte ühisjooni, avastavad sama algupäraga sõnu ja kasutavad grammatika ja lauseehituse põhimõtteid, et mõista võõrast keelt.

Visuaalne kirjaoskusÕpilased oskavad vaadelda pildirida esteetiliste omaduste aspektist ja kasutada pilti ja sõnalist osa kui paralleeltekste. Nad seostavad piltkujundit sõnadega ja leiavad pildi ja teksti seoseid ka võõrkeelses tekstis.

Kultuuriline mõistmineÕpilastel areneb ettekujutus sellest, kuidas eri keeled väljendavad samu suhteid. Nad hakkavad mõtlema selle üle, kuidas keel areneb. Õpilased leiavad seoseid keelte vahel: sarnased sõnad, ühtne algupära, keelelaenud jms. Nad hakkavad märkama ka fonoloogia varieerumist eri keeltes, pöörama tähelepanu sellele, et sama kriaviisiga sõnu hääldatakse eri keeltes erinevalt.

Keele kommunikatiivne kasutusÕpilased arendavad oma suhtlemisoskust nii kõneldavas kui kirjutatud keeles. Nad oskavad anda edasi selgeid ja sisutihedaid teateid järgides grammatika ja lauseehituse tõdesid.

Õpime kultuuri

MIDA SAAVAD MINU ÕPILASED ÕPPIDA EPBC II MATERJALIDE ABIL?

Võtmesõnad • kultuurielemendid• kultuurinormid• pluralism (eri kultuuride paljusus ühiskonnas)• erinevus• tunnustamine• sallivus• suhtlemine• koostöö• eneseväärtustamine• identiteet• mitmekultuurilisus• ökoloogia (inim-, looduskeskkonna-)• evolutsioon• inimese ja keskkonna vastastikune mõju

Eesmärgid

3.2.1.

Õpilastelt oodatakse, et nad:

Omandavad positiivse hoiaku pluralismi, mitmekultuurilisuse ja kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö suhtes.

3.2.2. Moodustavad ühendusi, milles suhtlevad vabalt, tutvustades oma kultuuri ja oma teadmisi teistest kultuuridest.

3.2.3. Avastavad seoseid raamatute ja nende kultuuriliste kontekstide vahel (sh kunst, muusika, arhitektuur, kool, perekond, elukutsed, tavad jms).

3.2.4. Võrdlevad EPBCII raamatutes peegeldatud elumudeleid tegelike eluviisidega Euroopa regioonides.

3.2.5. Leiavad lisateavet raamatuis kujutatud kultuuride ajaloo ja traditsioonide kohta.

3.2.6. Määravad raamatuis antud geograafilise informatsiooni (kliima, pinnavorm, põllumajanduslikud või tööstuslikud tooted jms) järgi kujutatava asukoha ja uurivad seoseid aktuaalsete kohtade ja loos kujutatud paikade vahel, avardades oma teadmisi uurimistöös.

3.2.7. Aktsepteerivad “teisi” avastades, et kõik kultuurid sisaldavad sotsiaalsetid erisusi, mis on kujundatud aastate vältel vastava kultuurilise algupära poolt.

3.2.8. Juurdlevad Euroopa kultuuride sarnasuste ja erisuste üle ja hakkavad kujundama Euroopa kodakondsust, mis tunnistab kultuuride sarnasusi ja austab erinevusi.

3.2.9. Õpivad nägema teiste inimeste vaatenurgast areneva austuse ja sallivusega, ja edendavad kultuuridevahelisi suhteid kui konfliktide lahenduse võtit.

3.2.10. Tegelevad eneserefleksiooniga, mis puudutab nende kultuurilisi identiteete ja avastavad, kuidas nad sarnanevad üksteisega (analüüsides näiteks, kuidas ei tegelased kollektsioonis arutlevad oma identiteedi üle või käsitlevad “erisusi”).

KUIDAS SAAVAD MINU ÕPILASED EPBC II MATERJALI ABIL ÕPPIDA?

Meetodid & tegevuse tüübid Tegevuse näited

Kirjeldame inimesi, kultuure ja maid

-Kasuta eri maade raamatuid, et koguda teavet ja kirjeldada teiste maade inimesi ja teisi maid. Niiviisi võib koguda teavet uskumuste, riietuse, ehituste, pidustuste, toidu, keele, inimeste välimus jm kohta.

-Paku alternatiivseid allikaid (kaardid, entsüklopeediad, veebilehed), et esitleda tänapäevast elu teistes maades ja laste õpilastel leida teavet, et võrrelda rahvatraditsiooni ja tänapäeva eluviisi.

-Kasuta kaarte, et näidata õpitavate maade pinnamoode ja lase õpilastel otsida teavet vastavate rahvaste toidu, elualade ja riietuse kohta.

-Poliitiliste kaartide abil võib kõnelda riikidevahelistest suhetest, rahvaste uskumustest ja ametlikest keeltest

-Ole ettevaatlik, et mitte võimendada stereotüüpe.

Teisi võimalikke tegevusi:• Olen giid• Kolm sõna • Euroopa kaart • Muuseum klassis

Kus ja kuidas inimesed elavad Õpetaja loeb raamatut ja näitab pilte. Õpilased jutustavad oma kodudest ja võrdlevad oma eluviisi raamatus kujutatud tegelaste omaga. Kuidas erinevad inimeste eluasemed eri maades? Karpidest jm võib ehitada selliseid maju, nagu pildiraamatutes näha.

Pidustused Õpilased vaatavad pilte EBPC II raamatust, mis kujutab pidu, ja kirjeldavad, mida näevad. -Kuidas sarnaneb see pidu nendele pidudele, mida sinu kodukandis peetakse? -Kirjelda oma perekonna pidu. -Millised on tavalisemad pidupäevad meie kodumaal? Milliseid pidustusi tead peetavat teistes maades? Leia materjali mõne riigi kohta ja räägi selle põhjal kaaslastele teiste maade rahvaste pidudest.

Leiame sarnasusi ja erinevusi

- Kasuta eri maade raamatuid ja palu õpilastel koguda lisateavet, et arutada sarnasuste ja erinevuste üle. Võib keskenduda teemadele nagu toit, riietus, ehitised, perekond, soorollid, keeled, uskumused, elukutsed jms. Olustikku võrreldes peaks tähele panema ajalooperioodi, mida raamat kujutab.

-Kasuta alternatiivseid allikaid (ajalooõpikud, entsüklopeediad, Internet), et eristada tegelikkust ja ilukirjanduslikku esitust. Õpeta õpilasi allikatesse kriitiliselt suhtuma.

-Lase õpilastel leida tunnuseid, mis on püsivad ja mis on muutuvad (toit, riietus, religioon, riigivorm); põhjendage oma arvamust püsivuse ja muutuse osas.

-Lase õpilastel selgitada eluolu erinevusi ja sarnasusi lähtuvalt kontekstist (majad – kliima, tööalad – linn/maa, kombed – uskumused jne) etc). e.g Kuidas on Rumeenia talupere

Olen giid -Vaata raamatu pilte (loodus, tegelaste riietus, ehitised jm) Kuidas kujutad ette elu sellel maal? Mis on seal samamoodi kui sinu kodumaal, mis on erinev? -Küsi oma rühmalt või klassilt, kes teab rohkem vastavast maast? Kes on seal reisil olnud? -Kujuta ette, et sa oled giid, kes juhib koolilaste rühma sellel maal. Selgita neile, mida nad näevad bussi aknast.

Muuseum klassis Õpilastel palutakse klassiruum muuta muuseumiks, mis sisaldab esemeid, pilte ja lugusid, mis on seotud EPBC II kollektsiooni raamatutega, teisisõnu Euroopa

sarnane Poola taluperele? Mis võiks olla vahet? (keel, riietus, maaviljelus) Miks on majad külmas kliimas teistsugused kui lõuna pool?

-Otsige pildiraamatuist märke selle kohta, kuidas ühiskond muutub. Leidke sarnaseid ilminguid ka teiste maade ajaloos ja eluolus.

Teisi soovitatavaid tegevusi• Euroopa kaart• Kus ja kuidas inimesed elavad • Erinevad asjad • Tunded

maade ja kultuuridega. Õpilased saavad tutvustada oma toodud esemeid ja arutleda, kuidas korrastada väljapanekut.

Kolm sõna Õpilased vaatavad raamatu pilte ja leiavad kolm tuttavat asja – kolm asja, mida nad oskavad nimetada. Nad kirjutavad need kolm sõna paberile. Õpilased võrdlevad oma sõnu teiste kirjutatuga. Kas teised nimetasid samu asju? Rühmatöös koostatakse tuttavate asjade nimekiri. Lapsed arutavad: kas need asjad on ka meie kultuuris olemas või ei ole need meile omased.

Rollimäng

• Mõista tegelast ja arendada empaatiat rollimängusÕpilased võtavad endale tegelaste osad ja etendavad raamatu episoodi. Sellega koos saab arutada, miks tegelane käitus nii või teisiti. Enne või pärast mängimist võib:- Selgita, kuidas ümbruskond ehk kontekst (kultuur, ajalooperiood, sotsiaalne ja majanduslik staatus) mõjutab tegelase käitumist. -Tooge klassi ja püüdke kasutada raamatus kujutatud eset: selgita, miks ja kuidas ese on ajaloos muutunud, millega asendunud. -Leidke kostüümilaost samasuguseid riideid, nagu on raamatutegelastel: kuidas need olid seotud sotsiaalse staatusega, millist käitumist eeldasid? -Jälgi episoodi tausta, tegevuspaika (linn või maa, ilm, päevaaeg) ja selgita, kuidas see mõjutab inimeste käitumist. -Vahetage rolle (teenija saab peremeheks, hea tegelane kurjaks), et arendada empaatiatunnet. - Mängime raamatu episoode, kuid potsime erinevaid lahendusvõimalusi: miks tegelane otsustas nii või teisiti? -Muudame episoodi üht kontekstitingimust (nt tegelase vanust, sugu, sotsiaalset staatust) ja mängime episoodi uuesti. Mis muutub?

• Rollisoorituse tunnustamine-Ülaltoodud kriteeriume kasutades saavad õpilased tunnustada üksteise rollisooritust, leida, mis neile teise lahenduses tundus huvitav, kuidas, mis vahenditega väljendas kaasõpilane oma arusaamu (kehaasend, miimika, žestid, häälekasutus).

Olles erinev – südametunnistuse koridor Õpilased istuvad ringis. Õpetaja jutustab lugu ja näitab raamatust pilte. Õpetaja peatab jutustuse punktis, kus tegelane seisab valiku ees. 6 – 10 õpilasel palutakse seista koridorina ringi keskele – pooled ühel poole ja pooled teisel pool, näod vastamisi. Õpilane, kes mängib loo tegelast, kõnnib läbi koridori, küsides igalt seisjalt nõu oma otsuse langetamisel. Pärast seda teatab tegelane, kuidas ta tahab loo lahendada. Siis istuvad kõik ringi tagasi ja õpetaja räägib loo lõpuni. Arutletakse, kuidas lugu raamatus lahenes ja mida õpilased ise soovisid loos näha.

Väga tore on lugeda teiste maade lugusid.

SuhailahÕpilane Suurbritanniast


KeelekasutusÕpilased rikastavad oma keelekasutust. Nad arendavad oma kirjeldamisoskust (omadussõnad) suulises ja kirjalikus suhtlemises. Nad sõnastavad argumente ja vastuargumente, et põhjendada oma arvamusi. Kuna EPBC II kollektsioon on mitmekeelne, saavad omavahel üksteist rikastada mitmekultuuriliste klasside ja õpperühmade õpilased, kes oma erinevates emakeeltes raamatuid loevad ja kaasõpilastele selgitusi jagavad.

Allikakasutus

Õpilastel peab kujunema selge arusaam ja piisav teadlikkus materjalide osas, mida nad õppimisel kasutavad. Nad loevad kirjandust nii naudingu mõttes kui ka infoallikana, kust saadakse teadmisi inimeste, maade ja kultuuride kohta. EPBC II kollektsiooni teosed peegeldavad elu Euroopa riikides, kuid ka väljamõeldud maailmu. Õpilased peavad saama teadlikuks fiktsiooni ja tegelikkuse erinevustest, identifitseerima arvamust ja fakti, tõestisündinud lugu ja väljamõeldist, minevikku ja tänapäeva. Õpilased saavad kasutada alternatiivseid allikaid (kaardid, entsüklopeediad, ajaloo- ja geograafiaalased teatmeteosed, vastavate ainete õpikud, ajakrjandus, internet...), et mõista kirjanduse kaudu vahendatud informatsiooni, selgitada teoses kujutatu tausta tegelikkuses.

Kultuuriteadlikkus

Õpilased õpivad leidma sarnasusi ja erinevusi nii tegelaste kui ka nende esindatud kultuuride vahel. Nad omandavad võimekuse selgitada, kuidas mitmesugused kontekstuaalsed asjaolud mõjutavad reaalse inimese kui ka raamatutegelase käitumist (riik, olustik, keel, ajalooperiood, sotsiaalne ja majanduslik staatus). Nad hakkavad ka mõistma erinevusi eri aegade ja kultuuripiirkondade arusaamades eetikast. Õpilased seostavad asju ja asjade kasutamist ajalooliste, kultuuriliste ja keskkondlike tingimustega ja selgitavad, kuidas asjad ja nende kasutus on muutunud. Õpilased arendavad empaatiat mõistmaks eri aegade, kultuuride ja piirkondade inimeste käitumist.

Koostöö

Õpilased arendavad võimet kaasõpilastega efektiivselt suhelda. Nad kasutavad sobivat hääletooni, ja kehakeelt, et soodustada üksteisemõistmist. Nad suhtlevad üksteisega lugupidavalt ja soovivad jagada oma ideid. Nad suudavad sõnastada veenvaid ja selgeid sõnumeid ja mõistavad, kas neid on adekvaatselt mõistetud. Nad peaksid olema suutlikud küsima selgitusi, sõnastama omalt poolt teiste seisukohti, oma mõtteid kokkuvõtlikult esitama ja leidma konsensuse, aga oskama väljendada ka mittenõustumist. EPBC II võimaldab ka rahvusvahelist koostööd. Tehnoloogiat kasutades võib arendada koostööprojekte teiste Euroopa koolidega (telekonverents, e-post, online suhtlus, ühiselt loodavad veebimaterjalid).

Veel mõtteid EPBC II raamatutega töötanud õpetajatelt

Mul oli väga huvitav töötada nende raamatutega. Ma õppisin paremini oma õpilasi tundma. Nad on äärmiselt siirad. Nad avasid mulle oma südamed ja me rääkisime asjadest, mida nad mõtlevad ja mida tunnevad. Me õppisime üksteist usaldama.

Salzitsa Grohmann, õpetajaBulgarian-Austrian School, Viin, Austria

Kõik õpetajad, kes kasutasid EPBC II raamatuid, soovivad neid kasutada ka saabuval kooliaastal. Teiste rahvaste kultuurid ja traditsioonid, nii nagu need on EPBC II pildiraamatuis esindatud, olid väga hinnatud materjal Rumeenia õpetajate ja laste jaoks, kuna selliseid pildiraamatud pole muidu kuigi kättesaadavad.

Ana Magdalena Iordachescu, õpetajaSCOALA CU CLASELE I – VIII, NR. 97, BUKAREST, Rumeenia

- Mida sinu lapsed on sinu meelest õppinud?−Tunnustama keeli, mida nende klassikaaslased räägivad. Seda, et mõnedki meie paremini tundud lood on pärit teistelt maadelt ja et lapsed tegelikult seega on lugenud teiste maade jutte. Nad olid sellest väga üllatunud.−Et mõnes keeles on teistsugused tähed ja tähestik kui inglise keeles. Et mõned sõnad on eri keeltes ühesugused.

Elinor ConnFane Street Primary School, Belfast, Põhja-Iirimaa

Kindlasti kasutan neid teinekord jälle! Meil on üksnes kahju, et me liitusime tegevusega suhteliselt hilja. Nii klassiõpetaja kui ka mina näeme palju võimalusi, kuidas me võime tööd arendada mitme nädala jooksul, ja kui võimalik, me tahaksime midagi samasugust teha sügisesel poolaastal.

Heather Bignold (Librarian) & Liz Pogson, class teacherClayesmore Prep School, Iwerne Minster, Blandford, Dorset, UK

Kõik õpetajad, kes projektis osalesid, olid väga õnnelikud, et said projekti pildiraamatutega töötada, ja nad näevad hulgem võimalusi, kuidas EPBC II tegevust jätkata.

Mare MüürseppTallinna Ülikool, Eesti

See on imeline võimalus arendada väikeste laste kultuuriteadlikkust.

Elinor ConnFane Street Primary School, Belfast, Põhja-Iirimaa

european picture book collection ii · siin alustuseks tutvustatavad 27 raamatut on niisamuti...

Documents