FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE

Taavi RaudsaarRaido Kraavik

14. mai 2020

Finantsstabiilsuse Ülevaate eesmärk

• Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantssüsteemi stabiilsele toimimisele• nii tavaolukorras kui ootamatute ebasoodsate olude korral

• Selleks teostab Eesti Pank makrofinantsjärelevalvet…• suurendades finantssüsteemi vastupanuvõimet

• vähendades süsteemsete riskide kuhjumist

• …mis aitab vähendada finantskriisidega kaasnevat kahju reaalmajandusele

• Finantsstabiilsuse Ülevaade hõlmab• hinnangut finantssüsteemi stabiilsust ohustavatele süsteemsetele riskidele

• ülevaadet makrofinantsjärelevalve meetmetest

2

Peamised süsteemsed riskid

• Ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime halvenemine

• Piirangud pankade rahastamises

• Pankade piiriüleste positsioonide kvaliteedi halvenemine

• Äri- ja elukondliku kinnisvaraturu valmisolek kriisiks

3

Ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime halveneb

4

Enne kriisi paranes oluliselt ettevõtete võimekus raskustele vastu seista

5

100%

200%

300%

400%

60%

80%

100%

120%

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019

Ettevõtete võlakoormus ja likviidsus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

Likviidsed varad (parem telg)

Võlakoormus (vasak telg)

Likviidse

te varad

e ja lü

hiajaliste võ

lakoh

ustuste

suh

e

Võ

la ja

SK

Psu

he

Ka majapidamiste finantspositsioon oli varasemast tugevam

6

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019

Majapidamiste võlakoormus ja intressikulu

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

Võlakoormus (vasak telg)

Intressikulu (parem telg)

Intre

ssikulu

ja SKP

suh

eVõ

la ja

SK

P s

uh

e

Kõige kiiremini ja seni ka kõige tugevamalt on löök tabanud erinevaid teenindusasutusi

• Ka muudel tegevusaladel on praeguseks tekkinud raskusi, mis piirangute kestes süvenevad

7

1%2%2%2%

4%7%

9%10%11%11%11%

15%17%

19%24%25%26%

28%46%

0% 5% 10%15%20%25%30%35%40%45%50%

energiaharidus

mäetööstusfinants- ja kindlustustegevus

põllumajandus, metsamajandus ja…veevarustus ja jäätmekäitlus

tervishoid ja sotsiaalhoolekannekinnisvaraalane tegevus

ehitusinfo ja side

veondus ja laondustegevusalad kokku

kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevustöötlev tööstus

muud tegevusaladkunst, meelelahutus ja vaba aeg

hulgi- ja jaekaubandushaldus- ja abitegevused

majutus ja toitlustus

Aprilli kuu eest palgahüvitist saanud töötajate osakaal

Allikad: Töötukassa, Statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

0,3%

0,0%

-0,7%

-0,8%

-0,9%

-1,1%

-1,4%

-1,5%

-1,6%

-1,7%

-1,8%

-2,1%

-2,1%

-2,1%

-2,1%

-3,7%

-4,1%

-5,2%

-12,3%

-15% -10% -5% 0% 5%

finants- ja kindlustustegevus

avalik haldus ja riigikaitse

tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

mäetööstus

ehitus

elektrienergia, gaasi ja õhuga varustamine

veondus ja laondus

kutse teadus ja tehnikaalane tegevus

kinnisvaraalane tegevus

veevarustus ja jäätmekäitlus

haridus

hulgi- ja jaekaubandus

töötlev tööstus

info ja side

tegevusalad kokku

muud tegevusalad

haldus ja abitegevused

kunst, meelelahutus ja vaba aeg

majutus ja toitlustus

Töötajate arvu muutus 3. maiks võrreldes 15. märtsiga

Allikad: Statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

Esimesena piirangutest pihta saanud majandussektorite osakaal pankade laenuportfellis on küllaltki väike

8

0%

10%

20%

30%

40%

50%

Pankade laenu- ja liisinguportfelli jagunemine

Allikas: Eesti Pank.

• Osaliselt seetõttu on ka laenumakseraskusi seni veel suhteliselt vähe

Majanduslangus ja probleemlaenude hulk sõltub piirangute kestusest

9

• Eesti Pank viis majanduslanguse hindamiseks läbi stsenaariumianalüüsi• Kui piirangud leevenevad augustis, võib Eesti majandus kahaneda 14%

Piirangud 1. maini Piirangud 1. augustini

2020 2020

SKP jooksevhinnas, mld eurot 26,7 24,1

SKP püsihindades, muutus % -5,5 -13,9

Eratarbimine püsihindades, muutus % -2,8 -18,6

Eksport püsihindades, muutus % -12,9 -18,8

Tööpuudus, % 9,8 13,1

Allikas: Eesti Pank.

Eesti majanduse stsenaariumid tulenevalt COVID-19 mõjudest

Juhul kui tegevuspiirangud majanduses peaksid kestma augustini, võivad probleemlaenud panganduses märkimisväärselt kasvada

10

0%

5%

10%

15%

20%

25%

kõik pangad süsteemselt olulised pangad väikepangad

Võimalik probleemsete laenude osakaal varades eeldusel, et piirangud kestavad augusti alguseni

Allikas: Eesti Pank.

13%

Võimalikud probleemsed laenud*

Viivislaenud 2019 seisuga

12%

22%

*Võimalikud probleemsed laenud, kui piirangud kehtivad augustini.

• Probleemlaenude maht sõltub iga panga laenuportfelli struktuurist

Pangad suudavad laenukahjumitega toime tulla ka augustini kestvate majandustegevuse piirangute korral

11

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

kapital võimalikudlaenukahjumid

kapital võimalikudlaenukahjumid

kapital võimalikudlaenukahjumid

kõik pangad süsteemselt olulised pangad* väikepangad

% r

iski

vara

de

st

Pangandussektori kapitaliseeritus ja võimalikud laenukahjumid eeldusel, et piirangud kestavad augusti alguseni

Allikas: Eesti Pank.

* Süsteemselt olulised pangad on Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS LHV Pank.

Vabatahtlik puhver

Makro- ja mikropuhvrid

Seadusega nõutud miinimum

Tegelikud laenukahjumid jäävad tõenäoliselt väiksemaks, kui augustini kestvate piirangute stsenaariumis ette nähtud

• On vähetõenäoline, et piirangud jäävad praeguses ulatuses kehtima augustini• Välistada ei saa riski, et viiruse leviku tõkestamiseks tuleb osa piiranguid hiljem taastada

• Riigi toetusmeetmed aitavad ettevõtetel ja majapidamistel raskeid aegasid üle elada

• Euroopa Keskpank on otsustanud rakendada erakorralisi meetmeid kriisi mõju leevendamiseks

• Euroopa Keskpank ja järelevalveasutused on lubanud viivislaenude raamistikku teatud ulatuses paindlikult kasutada

• Ajutine maksepuhkus annab laenuklientidele aega kriisiga toime tulla

• Pankadele annab see lisaaega, et hinnata, kas kliendi laenumaksevõime taastub

12

Maksepuhkust on taotletud aktiivselt

• Ettevõtete maksepuhkuste taotlused moodustavad 20% nende laenujäägist, majapidamistel 5%• Pangad võimaldavad maksepuhkust laialdaselt likviidsusprobleemide ületamiseks

13

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

25.03.2020 01.04.2020 08.04.2020 15.04.2020 22.04.2020 29.04.2020 06.05.2020

Maksepuhkuste taotluste osakaal pankade laenujäägis

Allikas: Finantsinspektsioon.

4% 4%Ettevõttelaenud

Eluasemelaenud

Muud majapidamiste laenud

1%

5%

7%

8%9%

Antud maksepuhkused

Eesti majanduse ja finantssektori käekäiku mõjutab probleemide ulatus lähiriikides

14

Rootsi pangad sõltuvad suurel määral turupõhisest rahastamisest

15

0%

50%

100%

150%

200%

250%

DK SE FI LU NL IE AT FR SK GR ES DE EE PT IT PL LT MT LV CZ BE CY SI HR RO BG

Laenude-hoiuste suhtarv Euroopa Liidus 31.12.2019 seisuga

Allikas: Euroopa Keskpank.

Rootsi

Eesti

Finantsturud on väga heitlikud

16

-60%

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2019 2020

Pangagruppide aktsiahindade muutus 2019. aasta algusest*

Allikad: Turu andmed, Eesti Panga arvutused.

Swedbank

*Aktsiahindade kõikumine 2019. aastal on valdavalt seotud ilmnenud kahtlustega, et pankadel võis esineda puudusi rahapesuvast aste meetmete võtmisel.

SEB

OMX Stockholm Banks

CO

VID

-19 pan

de

em

ia

Pankade turupõhise rahastamise tingimused on märgatavalt halvenenud

17

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

Swedbanki tagamata võlakiri SEB tagamata võlakiri Swedbanki pandikiri SEB pandikiri

Võlakirjade turuintressimäärade muutus märtsis 2020

Allikad: Turu andmed, Eesti Panga arvutused.

Pandikirjad

Tagamata võlakirjad

• Kui finantsturud jäävad heitlikuks pikemal perioodil, võib planeeritud emissioonide läbiviimine osutuda keeruliseks

• Võib väheneda pankade valmisolek Eestis laenu pakkuda

Eesti pangad tegutsevad Lätis ja Leedus, mistõttu sõltuvad nad kõikide Balti riikide käekäigust

18

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

SKP Segatulu Palgad Eksport Import Lõpptarbimine

Balti riikide majanduste volatiilsus võrreldes teiste ELi riikidega

Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused.

Stan

dar

dh

älve

Leedu

• Väikesed ja avatud majandused on šokkide suhtes väga tundlikud • Läti ja Leedu pangandussektori krediidirisk sarnaneb Eesti omaga

Läti

Eesti

ELi mediaan

ja kvartiilid

Kinnisvaraturul võib nõudluse ja pakkumise tasakaal paigast ära minna

19

Kinnisvarasektor oli enne kriisi ülejäänud majanduse arenguga paremas kooskõlas

20

12%

13%

14%

15%

16%

17%

18%

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Allikad: Statistikaamet, Eurostat.

Ehitus- ja kinnisvarasektori lisandväärtus

Ehitus- ja kinnisvarasektori

lisandväärtus SKPsse

Ajalooline keskmine

Elukondliku kinnisvara arendus kasvas kriisieelselt kiiresti

21

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Allikas: Statistikaamet.

Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade 4 kvartali libisev keskmine arv

Ehituslubade arv

Kasutuslubade arv

Eluasemete hinnakasv oli aga kooskõlas põhinäitajatega

22

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Kinnisvara üle- ja alahinnatus Eesti Panga mudeli järgi*

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.* Väärtus 0,1 tähistab 10%list ülehinnatust.

Ülemine 95% usalduspiir

Alumine 95% usalduspiir

Tegeliku hinna ja mudelväärtuse vahe

• Töötajate hüvitiste suurenemise taustal on eluasemete hinnakasv olnud põhjendatav• Mudelis arvestatakse ka eluasemelaenude reaalse intressimäära ja eluruumide arvu suurenemisega

Ärikinnisvara arendus oli enne kriisi aktiivne…

23

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Allikad: Statistikaamet, Colliers International.

Ärikinnisvara ruutmeetrite kasv võrreldes SKP kasvuga

SKP kasv

Ärikinnisvara ruutmeetrite kasv

… seda toetas tugev nõudlus ärikinnisvara järele

24

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Allikas: Colliers International.

Keskmine vakantsus Tallinnas

Bürood

Tööstus

Kaubandus

Lisa. Vabatahtlikul pensionisüsteemil on olulisi puuduseid

25

Vabatahtlik pensioniks kogumine sõltub majanduse olukorrast (1)• Vabatahtlikult kogutakse pensioniks märksa vähem

• Vabatahtlik pensioniks kogumine on äärmiselt tsükliline

26

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

0,00%

0,05%

0,10%

0,15%

0,20%

0,25%

0,30%

0,35%

0,40%

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Pensionifondide neto sissemaksete suhe majapidamiste palgatulusse

Allikad: Statistikaamet, Pensionikeskus, Eesti Panga arvutused.

II sammas (parem telg)III sammas (vasak telg)

Vabatahtlik pensioniks kogumine sõltub majanduse olukorrast (2)• Raskematel aegadel võidakse pensionisääste kergekäelisemalt kasutada

• Pikemas perspektiivis ei ole osakute kriisi ajal müümine otstarbekas

27

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

mil

jon

eu

rot

Alla 55-aastastele tehtud väljamaksed III samba fondidest

Allikas: Rahandusministeerium.

Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on märkimisväärselt kasvanud

28

1 2 3 4 5 6

Eesti Pank otsustas vähendada süsteemse riski puhvrit

29