swedbanki ärihommik tallinnas: eesti makromajandus

© Swedbank

Eesti makromajandus

September 2016 Urmas Simson

© Swedbank

September 2016 – suur pilt • Kuidas Euroopa pangad mitu aastat kestnud madalale majanduskasvule ja deflatsioonile

vastu peavad? - Isiklikult ei usu, et panganduskriis (a la Lehman 2008) Euroopas tuleb. Küll aga on Euroopa Keskpanga rahapoliitika juba

mõnda aega „eriti stimuleerivaks“. Ehk siis lühiajaliselt uued põhjad intressimäärades. Aga see peaks olema viimane faas enne pööret inflatsioonile.

• 2015a ja 2016a on vähemalt 0,5% aastasest majanduskasvust kaotatud ida-lääne poliitilistele mängudele. Eesti majanduskasv on jäänud alla ka EL-i ja Eurotsooni keskmistele näitajatele. Eelkõige on kannatanud veondus/laondus. Lisaks veel nõrgad numbrid toorainete hindadest sõltuvates sektorites – põlevkiviõli, elektrienergia ja põllumajandus (piimatooted, teravili).

• 2013: EL28 +0,1%, Eurotsoon17 -0,5%, Eesti +1,6%

2014: EL28 +1,4%, Eurotsoon18 +0,9%, Eesti +2,9%

2015: EL28 +1,8%, Eurotsoon19 +1,5%, Eesti +1,1%

I pa 2016: EL28 +1,9%, Eurotsoon19 +1,7%, Eesti +1,1%

• Kirjutatud 2016a veebruaris-märtsis.

Kas on võimalik, et 2015a oli viimane madala inflatsiooniga aasta Euroopas? 2016. aastal üle 2% reaalset majanduskasvu EL-is ikka veel ei usu, aga inflatsiooni tekkimist 2016. aasta II poolel pean juba reaalseks.

– 2015. aasta kujunes üliraskeks mitmete toorainete ja tootmisega seotud sektorite jaoks. Edasine toorainete hinnalangus tundub võimatu. Isiklikult arvan, et 2016a jaanuaris tehti toorainete (sh nafta) põhjad.

– Krediidiportfellide mahud on Eurotsooni pankadel kasvanud alates 2015a III kvartalist. Laenuportfellid olid languses 2012 II kv – 2015 II kv. Kõige kiirem langus oli -3,5% YoY.

– Tavaliselt on kõige raskem moment parim aeg investeeringuteks. Konkurendid võitlevad ellujäämise eest, konkurents sisendite pärast väike.

Eesti majandusele sobib deflatsiooniline keskkond paremini kui teistele riikidele. Ettevõtetel-eraisikutel-riigil on võlg madal. Toorainete hinnatõus võib Euroopas tähendada paremat kasvu, kuid Eestil on pigem raskem. Samas ei ole toorainete hinnad majanduskasvu mõttes kõige olulisemad faktorid.

© Swedbank

5-aastase EUR-i swap sept 2006 – sept 2016

allikas: Eesti Pank 3

© Swedbank

Reaalse SKP muutused Euroopas

6 kuud 2016, YoY muutused

• Üle 4% kasvu on ainult

Rumeenias ja 2 väikeriigis

(Malta, Luxembourg).

• Kreekas on jätkuvalt

majanduslangus.

• Soome ja Taani on ees ainult

Kreekast.

allikas: Eurostat

© Swedbank

Kodumajapidamiste eluasemelaenud Laenujääk ja käive 2006-2016

• Kogu eraisikute laenumaht pankadest oli juuli lõpus 2016a 7,52mld eurot (+4,2% YoY).

• 2016. aasta juuli lõpus oli eluasemelaenude maht 6,42mld eurot. Ehk siis eluasemelaenud on 85,3% kogu eraisikute pangalaenudest.

• Eluasemelaenude kasv juuli 2016 seisuga +4,4% YoY.

• Eluasemelaenude kogumaht ületas 2008a tipud 2015a augustis.

Allikas: Eesti Pank

© Swedbank

Pikaajalised laenud ettevõtetele Laenujääk ja käive kuni 2006-2016

• Ettevõtete pikaajaliste laenude madalaim tase pärast majanduskriisi oli 2012. aasta veebruaris (5,27mld eurot). See oli 21% väiksem kui 2008. aasta novembris (6,68mld eurot).

• 2016. aasta juuli lõpus oli ettevõtete pikaajaliste laenude maht 6,57mld eurot (+25% võrreldes 2012.a veebruariga ehk 4,5 aastaga).

• Juuli 2016 tase on endiselt -1,6% võrreldes 2008a novembri tipuga.

Allikas: Eesti Pank

© Swedbank allikas: Eesti Pank

Jooksevkonto ja kapitalikonto 2007-2016

• Jooksevkonto numbrid on olnud uskumatult head, arvestades kiiresti kasvanud sisetarbimist.

• Eesti on võitnud toorainete hinnamuutustest (nafta, metallid, põllumajandustooted).

• 2014: jooksevkonto +205 mEUR (+1,0% SKP-st), kapitalikonto +218 mEUR (+1,1% SKP-st).

Kokku +423 mEUR (+2,1% SKP-st).

• 2015: jooksevkonto +394 mEUR (+1,9% SKP-st), kapitalikonto +404 mEUR (+2,0% SKP-st).

• Kokku +798 mEUR (+3,9% SKP-st).

• 2016 I pa: jooksevkonto +18 mEUR (+0,2% SKP-st), kapitalikonto +55 mEUR (+0,5% SKP-st).

• Kokku +73 mEUR (+0,7% SKP-st).

• Päris nii positiivseks jooksevkonto lähiaastatel kindlasti ei jää. Kui toorainete hakkavad tõusma, siis sisetarbimise tasemete

püsimisel jooksevkonto seis kindlasti halveneb. Aga see ei ole suur probleem. Tänane seis on välistasakaalu mõttes väga hea.

Eesti ei ela impordi tarbimise mõttes võlgu.


Laenud ja hoiused 2002-2016

• Juuli 2016: laenud/hoiused 108%.

• Juuli 2016 (YoY muutused):

residentidest ettevõtete laenud +6,2%, residentidest eraisikute laenud +4,2%

residentidest ettevõtete hoiused +7,6%, residentidest eraisikute hoiused +7,0%

© Swedbank

SKP 2016. aasta SKP-ks ootame 20,9mld eurot

• 2015a SKP-d

Eesti 20,3mld eurot, Läti 24,3mld

eurot, Leedu 37,1mld eurot.

Võrdluseks Soome 209mld, Rootsi

440mld eurot.

• Eesti majanduskasv 2015a

Reaalkasv +1,1%

Nominaalkasv +2,5%

I pa 2016 SKP reaalkasv +1,1% YoY,

nominaalkasv +2,7% YoY.

allikas: Eesti Statistikaamet

© Swedbank

SKP komponentide lõikes Tööjõukulud kasvavad kiiresti. See on risk ettevõtetele

• 2016a I pa SKP nominaalkasv

+2,8%, hüvitised töötajatele +6,6%

(2015. aastal +2,5% ja +6,8%).

• Tööjõukulude osa SKP-s

2007: 45,3%

2008: 49,9%

2009: 50,5%

2010: 47,3%

2011: 44,7%

2012: 44,9%

2013: 45,4%

2014: 46,2%

2015: 48,1%

I pa 2016: 50,2%

• 2016a II kv nominaal-/reaalkasv (YoY):

- Töötlev tööstus +2,9%/+0,9%

- Kaubandus +5,0%/+2,9%

- Veondus/laondus +0,1%/+3,8%

- Ehitus -0,6%/+0,1%


© Swedbank

Ehitus 2013-2014 olid ehitussektorile üllatavalt head. Oodatud langus tuli 2015.a

• I pa 2016: „omal jõul tehtud ehitustööde“ käive 802 mEUR (+1,8% YoY), mahud +3% YoY.

Pealtnäha ok, aga tuleb arvestada, et 2015a numbrid olid nõrgad.

• 2015: Eesti ehitusturu käive -7,9% YoY, ehitusturu mahud -8,4% YoY.

• 2016a II kv rahalisest kogumahust hooned 2/3, rajatised 1/3. Hooned +16% YoY, rajatised -13% YoY.

• Et säilitada 2016. aastal ehitussektori stabiilsus tööhõive mõttes, siis võiks avalik sektor taas

aktiivsemalt tellimustega turule tulla. Nõrk on just rajatiste ehitamise pool. Kose-Mäo lõik aitaks.

• Ootasime 2016.a alguses ehitusturule sel aastal 7%-list kasvu (2016a omal jõul ehitustööd

Eestis 1,95mld eurot). Peamiselt ootasime 2015a-ga võrreldes taastumist paarist avaliku

sektori hoonest. On keeruline öelda, kui suur osa töödest nihkub 2017a-sse.


© Swedbank

Ehitusload ja kasutusload eluruumide ehitamiseks

• Tundub, et elukondlikus kinnisvaras arendusaktiivsus

püsib.

• 2016a I pa antud ehituslubade arv +23% YoY,

kasutuslubade arv +36% YoY.

• Ja sellised kasvud olukorras, kus 2015a oli juba

tugev. 2016a I poolaasta ehituslubade ja

kasutuslubade arv on juba suurem kui 2013a

kogu aasta peale kokku.

• Uute eluasemete arendamise kõrge aktiivsus on

positiivne. Uus pakkumine rahuldab nõudlust ja

hoiab hinnatõusu tagasi. See hoiab omakorda

eraisikute laenukvaliteeti tugevana.

allikas: Eesti Statistikaamet 12

© Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet

Kaupade eksport ja import 2008-2016

• Kaupade eksport langes 2015. aastal 11,6mld euroni (-3,8% YoY), kuid impordi langus

oli suurem – 13,1mld eurot (-5,1% YoY). Kaubandusdefitsiit oli 1,44mld eurot, mis oli

250milj eurot väiksem kui aasta varem.

• 7 kuud 2016a: eksport -1% YoY, import +2% YoY. Defitsiit 1,05mld EUR (aasta tagasi 828

mEUR).

• Väliskaubandusdefitsiit on püsinud viimase 4 aasta jooksul stabiilsena. Eesti majandus on

võitnud toorainete hinnalangusest. Maksame palju vähem kütuse, metallide jms eest.

• Teenuste eksport on olnud suurem kui import ja aitab välistasakaalu hoida. Jooksevkonto on

püsinud plussis.


Kaupade eksport 2015-16 7k 2016 - 10 eksportriiki 75% kogu ekspordist

Ekspordi osakaalud 2015 vs 7k 2016

Rootsi 18,8%-lt 19,0%-ni, Soome 16,0%-lt 16,0%-ni,

Läti 10,4%-lt 9,3%-ni, Venemaa 6,7%-lt 6,1%-ni.


Teenuste eksport ja import 2000-2016 Teenuste eksport 2015. aastal ei kasvanud. Aastane eksport ca 5,3mld eurot.

Olulisemad eksporditavad teenused 6k 2016a jooksul (YoY muutus):

- Veoteenused 762milj eurot (-11,1%)

- Reisiteenused 646milj eurot (+8,5%)

- Telekomi-, arvuti- ja infoteenused 230milj eurot (+10,5%)

- Ehitus 161milj eurot (+19,1%)


Tööstustoodangu mahud 2000-2016

• 7k 2016: -1,5% YoY.

Tugevad sektorid (YoY muutus)

- Tekstiilitootmine +14,4%

- Elektriseadmed +8,5%

- Mootorisõidukid, haagised +7,0%

- Mööblitööstus +6,6%

- Kummi- ja plastitooted +4,9%

- Puidutöötlemine +4,3%

Neutraalsed sektorid

- Masinad ja seadmed -0,2%

- Toiduainetööstus -0,7%

- Metalltooted -2,0%

Nõrgad sektorid

- Põlevkivi kaevandamine -36,0%

- Kütteõlide tootmine -35,3%

- Keemiatööstus -9,0%

- Elektroonika -6,2%


Tööhõive 2001-2016

• II kv 2016 tööhõive 657 tuhat

II kv 2016 tööpuuduse määr 6,5% (aasta varem ka 6,5%).

• Hõive on täna ülitugev, kuid ilmselgelt ei tule kõik ettevõtted sellega toime.

• Suur palgakasv peab kas raugema või hakkame nägema kõrgemat tööpuuduse määra.

• Demograafia toob uued probleemid.

26-28a vanad - 20tuh inimest igas aastas

16-18a vanad – 11tuh inimest igas aastas

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-

th.Rahvastik vanuserühmades


Nominaal- ja reaalpalk 2002-2016

• 2012a keskmine brutopalk 880 EUR/kuu (+4,9% YoY).



• 2015a keskmine brutopalk 1065 EUR/kuu (+6,0% YoY)

• 2016a Ipa keskmine brutopalk 1127 EUR/kuu (+7,7% YoY)

• EMTA statistika IIkv 2016 (brutosummad):

Väljamakse 553 tuh töötajale. Väljamaksete saajate arv +1% YoY.

Keskmine väljamakse 1049 EUR/kuu

Mediaanväljamakse 858 EUR/kuu (+8,1% YoY)


Tarbijahinnaindeks Negatiive THI muutus 2014-2015a. 2016a tuleb nullmuutus.

• Keskmine THI aastane

muutus

2011: +5,0%

2012: +3,9%

2013: +2,8%

2014: -0,1%

2015: -0,5%

8k 2016: -0,4% YoY

(aug16 +0,3% YoY)

• Keskpankade rahapoliitika soosib

rahapakkumise kasvu

• See viib kõrgemate toorainete

hindadeni maailmas.

• Tulemuseks: kõrge inflatsioon

vähem kui 5a pärast.

© Swedbank

Korteriturg Tallinnas ja Tartus… …on hoopis midagi muud kui väikelinnades

• 8k 2016a kokku: – korteritehingute arv Tallinnas 5864 (+3% YoY).

Tehingute arv on ca 25-30% väiksem kui 2007a.

– Korterite mediaanhind oli 1512 EUR/m2 (+5%

YoY).

• Korteritehingute mediaanhinnad piirkonniti,

8k 2016a kokku, YoY muutused:

– Kesklinn 2025 EUR/m2, -1%

– Lasnamäe 1315 EUR/m2, +6%

– Mustamäe 1416 EUR/m2, +8%.

– P-Tallinn 1566 EUR/m2, +11%

– Tartu 1217 EUR/m2, +5%

– Pärnu 933 EUR/m2, +12%

– Kuressaare 708 EUR/m2, +7%

– Viljandi 554 EUR/m2, +6%

– Narva 410 EUR/m2, -12%

– Võru 343 EUR/m2, 0%

Korterite mediaanhind Tallinnas, Harjumaal

67tuh (uutel 120tuh), Tartumaal 54tuh (uutel

90tuh)

Üle 100tuh euro tehingud Harjumaal 26%,

Tartumaal 14% korteritehingute koguarvust. allikas: Maa-amet


Jaekaubandusettevõtete käive ja mahud • 2015:

Jaekaubandusettevõtete käive 8,5mld eurot

+4,3% YoY, mahud +5,8% YoY.

Kütuse jaefirmade käive -13,5% YoY,

Spetsialiseeritud kaupluste käive +26% YoY

Jaekaubandus 2015 vs 2010

Käive +50%, mahud +38%

7 kuud 2016a: rahaline käive +6,6% YoY,

mahud +7,3% YoY.

Juuli: rahaline käive +3,2% YoY, mahud

+3% YoY.

Supermarketite 7 kuu käive +4,5% YoY,

mahud +3,9% YoY.

Kütusemüüjate 7 kuu käive -4,9% YoY,

mahud +4% YoY.

Majatarbed/kodumasinad/ehitusmaterjalid

rahaliselt +9,7% YoY, rõivad/jalatsid +8,4%

YoY, muud spetsialiseeritud kauplused

+3,8% YoY.

© Swedbank allikas: Maanteeamet

Uute sõiduautode müük 1998-2016

• Uute sõiduautode müük

2015: 21,1 tuhat (0% YoY)

2016F: 23,0 tuhat (+9% YoY)

• 8 kuud 2016: 15,9tuh (+12% YoY), sh august 1,8tuh (+18% YoY)

• Võrreldes muu jaekaubandusega on uute autode müügi taastumine olnud tagasihoidlik. 2016a-l tuleb üle pika aja taas natuke suurem liikumine.


Majutatud turistid 2004-2016 • Majutatud turistid 7k 2016:

Välismaalased +6,5% YoY

Kohalikud +7,2% YoY

• Majutatud välisturistid maade

lõikes 7k 2016a

KOKKU 1,185milj, +6% YoY

- soomlased 566tuh, +5% YoY

- venelased 113tuh, +1% YoY

- lätlased 77tuh, +13% YoY

- sakslased 72tuh, +9% YoY

- rootslased 42tuh, +4% YoY

- leedulased 36tuh, +15% YoY

- britid 27tuh, 0% YoY

• 2005a oli siseturistide osakaal

majutatute arvus 29%, 2015a

38%.


Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2015

© Swedbank allikas: www.fin.ee

Keskvalitsuse maksutulud

mld eurot

Keskvalitsuse maksutulud 7 kuud 2016, YoY muutus:

Sots maks +6,9% YoY

Käibemaks +2,6% YoY

Aktsiisimaksud +12,9% YoY

Kokku 3,62 mld EUR (+7,2% YoY).

Eelarve 2016: tulud +3,0%, sh maksutulud +5,3%, mittemaksutulud -7,9%. Kulud +4,2%.

© Swedbank

Kokkuvõte • Sanktsioonid seoses Venemaaga mõjutavad kõige rohkem riike Soomest

Poolani, sh Balti riike. 2015-2016. aastal tuleb Eesti majanduskasv koguni väiksem

kui EL ja Eurotsoon keskmiselt.

• Kaupade eksport langes 3 aastaga 7% (2015 vs 2012). Tegelikult võib niisugust

langust pidada keskmiseks tulemuseks, sest aastaid on olnud deflatsiooniline

keskkond, toorainete hinnad on olnud suures languses. Ei ole näha, et Euroopas

majanduskasv taastuks üle 2% taseme, küll aga võib tekkida inflatsioon. Eesti

majandusele on tegelikult nullinflatsioon suhteliselt paremaks keskkonnaks kui kõrge

inflatsioon.

• Sisetarbimine on olnud ülitugev ja ei ole mingil moel vastavuses ekspordi

arengutega. See ei saa niimoodi kaua kesta. Mõistlik tööjõukulude kasv on tänase

majanduskasvu juures 3% ringis. Kõik üle selle suurendab riske.

• Investeeringuteks on hea aeg, kui finantsseis on parem kui konkurentidel. Raha

on odav, mitmetes sektorites on võimalik laieneda, sest konkurentidel on veel raskem.

Investeeringute puhul on tavaliselt nii, et investeeringu ajastus on olulisem kui

investeering ise. See on olnud hea, et Eesti ettevõtted hoidsid 2011-2014

investeeringutega tagasi ja investeerivad pigem praegu.

27


Kaupade kvartaalne eksport 2015-2016

• Kvartaalne kaupade eksport on langenud alla 3mld euro, samas kaubandusbilanss ei ole

halvenenud.

• 2015. aasta II poolaasta ja 2016a I kvartali langus elektrimasinate/elektroonika ekspordis on

põhjustatud aasta varasema võrdlusbaasi väga kõrgetest tasemetest.

• Langused mineraalsete toodete ja metalltoodete ekspordis on seotud ka toorainete

hinnalangusega. S.t. rahaliselt on langenud ka tootmissisendite import.

swedbanki ärihommik tallinnas: eesti makromajandus

Economy & Finance