Energiasäästualased tegevused Tallinnas

Reio Vesiallik Tallinna Kommunaalamet

Õiguslik taust Tallinna Kommunaalameti eestvõtmisel alustas 1997. aastal

tööd töögrupp Tallinna Energeetikakontseptsiooni

väljatöötamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 22. mai 1998 määrusega nr 33

kinnitati Tallinna Linnavalitsuse energeetikakomisjoni

koosseis ja põhimäärus.

Tallinna Linnavolikogu 29. oktoobri 1998 otsusega nr 145

kiideti heaks “Tallinna Energeetikakontseptsioon”.

Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003 istungi protokolliga nr

24 võeti teadmiseks “Tallinna Energiamajanduse pikaajaline

arengukava 2003-2017”.

Tallinna Linnavalitsuse 28. jaanuari 2004 istungi

protokolliga nr 4 kiideti heaks Tallinna Tehnikaülikoolis

koostatud uuringu aruanne “Tallinna munitsipaalhoonete

energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine”. 2003 -

2004 aastal toimus portaali väljatöötamine TTÜ poolt ja

tehtud tööd koolide ja lasteaedadega.

Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrus nr 19 “

Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja

arenduskohustused”.

Vabariigi valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus

nr 258 “Energiatõhususe miinimumnõuded”

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 12. juuni

2008. a määrus nr 48 “

Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetamise tingimused ja kord

”

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsus nr 129 “

Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitamine”

Tallinna Linnavolikogu 16.aprilli 2009 otsus nr 71

“Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale”

Riigikogu 15. juuni 2009 otsus “Energiamajanduse

riiklik arengukava aastani 2020”

Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusega nr 16 kiideti heaks Tallinna linna

liitumine Euroopa Komisjoni Euroopa linnadele suunatud ja Euroopa Liidu

9. märtsil 2007 vastu võetud paketti “Energia muutuvas maailmas” toetava strateegilise dokumendiga “Linnapeade pakt”, milles kutsutakse linnasid üles vähendama CO2

heitkoguseid 2020. aastaks 20%, mis tuleneks energiatõhususe 20% suurenemisest ja

taastuvate energiaallikate 20% osakaalust üldises energiakogumis.

Tallinna pikaajalise energiamajanduse arengukava

valmimisest ja kaugküttepiirkondade määruse

vastuvõtmisest on möödunud mitmeid aastaid. Sellesse

aega jäi elamuehituse buum ja paljude

ehituspiirkondade arendamine. Energiamajanduse

valdkonnas on lisandunud nii EL taseme regulatsioone

kui Eesti õigusakte ja riiklike arengukavasid.

Arvestades eelnevat ja tuginedes uutele valdkonna

dokumentidele, oleks vaja teha ka korrektiive, täiendusi

Tallinna energiamajanduse arengukavasse.

Näiteks: EP ja N direktiiv 2009/28/EÜ Taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja

edendamise kohta

Taastuvate energiaallikate kasutamine

Taastuvate energiaallikate kasutamine nii soojuse kui elektri tootmiseks on väga progressiivne ja

keskkonnasäästlik, kuid seonduvalt kaugküttega, tuleb leida tehnilis-majanduslikult põhjendatud teine-teist arvestavad lahendused. Näiteks kui kaugküttepiirkondade määruses oli piirkonnas lubatud kasutada hoonete kütteks taastuvaid

energiaallikaid (see andis võimaluse eralduda kaugküttevõrgust), siis seadmete tehniline areng võimaldab juba üsna suurte hoonete või nende

grupi kütteks kasutada soojuspumpasid.

Soojuspump, mille madalatemperatuuriliseks

soojusallikaks on pinnas või veekogud, võimaldab

hooned täielikult lahti ühendada kaugküttevõrgust,

kuid õhk-vesi soojuspumpade korral oleks vaja

välisõhu temperatuuride juures alla -20°C hoonete

kütmiseks kasutada ka kaugküttefirma teenuseid.

Teisest küljest ei ole majanduslikult otstarbekas

paigaldada soojuspumpasid millega saab 100%-liselt

katta kogu soojuskoormust soojuspumba tööks ette

nähtud miinimumtemperatuurini, vaid ökonoomsem on

paralleeltöö kaugküttega. Seda asjaolu sageli ei

arvestata.

Soojuspumpade puhul tuleks silmas pidada, et need ei ole 100%-liselt

taastuvaid energiaallikaid kasutavad seadmeid, sest nende

käitamiseks on vaja elektrit, mida Eestis toodetakse üle 95% ulatuses

fossiilsete kütuste (põlevkivi) baasil. Teisalt massiline üleminek

soojuspumpadele halvendab piirkonna kaugkütte ettevõtte olukorda

(kaovad tarbijad või väheneb oluliselt tarbimine), kusjuures

paigaldatud soojuse tootmisvõimsus tuleb säilitada külmade ilmade

aegseks kütmiseks (õhk-vesi soojuspumbad). Samuti kasvab

piirkonna elektrivajadus ning paigaldatud võimsustest võib nappida.

Kõikide kerkivate probleemide (nii soojuspumpade kui ka

päikeseküte kasutamisel) lahendamiseks oleks mõistlik kogu

linna hõlmava kontseptsiooni väljatöötamine, mis põhineks

vastavatel võrdlusarvutustel.

Tallinna Linnavolikogus on hetkel menetlemisel Tallinna Keskkonnaameti poolt ette valmistatud “Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava

aastateks 2010-2020” eelnõu.

Tegevuskava eesmärk on luua linna energiamajanduse arengule säästva ja

jätkusuutliku tegevuse põhimõtteid järgiv kava, mille ellurakendamisel oleksid arvestatud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed

aspektid. Tegevuskavas käsitletakse energia säästmise võimalusi Tallinnas ja antakse

tegevussuunad Tallinna energiamajanduse arendamiseks kuni 2020. aastani.

Tulenevalt Eesti energiasektori probleemidest ning lähtudes energiasektori poliitika missioonist ja visioonist, on riiklikus energiamajanduse arengukavas seatud eesmärgiks, et elanikkonnale peab olema tagatud pidev energiavarustus.

Hoonete soojusvarustus on üks kõige olulisem võimalus energia säästmiseks. Sellega peavad tegelema kõik hoonete omanikud, sealhulgas ka Tallinna linnavalitsus linnale kuuluvate hoonete ehitamisel ja renoveerimisel. Olemasolevate hoonete renoveerimise ja soojustamisega saavutatakse säästu kuni 30 %.

Projekti “Fassaadid korda” raames elamuid energiasäästlikumaks muutvate ühistute toetamise

kord

Projekti “Fassaadid korda” ideoloogia on kehtestada reglementatsioon elamute

energiasäästlikku kasutamisse panustavate ühistute toetamiseks.

Paljud Tallinna elamud ei ole rajamise hetkel projekteeritud energiasäästlikuks, rajamisel kasutatud materjalid ei ole ajakohased ega

vasta tänapäevastele normidele ja omadustele, suur osa fassaadidest on kaotanud oma esialgse

vastupanuvõime ilmastikutingimustele.

Korterelamu renoveerimislaen Eesmärk – korterelamute renoveerimise

toetamine ja energiatõhususe parandamine vähemalt 20% kuni 2000m2 suurustes korterelamutes ja vähemalt 30% üle 2000m2 suurustes korterelamutes.

Toetatakse enne 1993.a ehitatud korterelamute põhikonstruktsioonide (kande ja piirdetarandite) rekonstrueerimist ning kütte ja ventilatsiooni-süsteemide muutmise või asendamisega seotud renoveerimistöid, ning motiveeritakse paigaldama taastuvenergia kasutamise seadmeid.

Toetatav tegevus

Tallinna linn toetab ühistuid pangast renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu katmisel.

Toetus ühe taotleja kohta võib olla kuni 300 000 krooni aastas.

Taotlus esitatakse asukohajärgsele linnaosavalitsusele

Taotlusi võetakse vastu kuni eelarves ettenähtud sihtotstarbeliste tegevuskulude ning linnaosale toetuste eraldamiseks määratud summade ära kasutamiseni

Toetuse eesmärk

Toetuse üldeesmärk on saavutada elamute energiasäästlik kasutamine ja kuluefektiivsus. Fassaadide soojustamine; Uste ja akende soojapidavuse parandamine; Rõdude soojapidavuse parandamine; Soklite ja keldrikorruste soojapidavuse parandamine; Ventilatsioon; Katused; Küttesüsteemid; Jms energiasäästlikku kasutamist soodustav tegevus.

Toetuse eesmärk

Loodetav kasu:

• parandada elamute energiasäästlikkust;

• parandada elamute välisilmet;

• säilitada kultuurimälestiseks tunnistatud ja miljööväärtuslike alade elamuid;

• suurendada ühistute omaalgatust ja koostöötahet;

• tugevdada sotsiaalseid suhteid elamutes

Toetuse määr ja suurus

Toetust antakse ühistule kuni 10% ulatuses taotletavast renoveerimislaenu summast, kuid mitte rohkem kui 300 000 krooni aastas.

2010. aasta eelarves on projektile “Fassaadid korda” eraldatud vahendeid 5 miljoni krooni mahus.

2011. aasta eelarve projektis on taotletud “Fassaadid korda” projektiga jätkamiseks 10 miljonit krooni.

Nõuded toetuse taotlejale

KÜ peab olema registreeritud mittetulundus-ühingute ja sihtasutuste registris vähemalt 6 kuud enne toetuse taotluse esitamist

Taotlejal ei tohi olla IBRD laenu tasumise võlgnevust AS Tallinna Küte ees

Taotluse koosseisus tuleb esitada lisadokumendid, energiaaudit ning selle alusel nõutavad renoveerimistööde kirjeldused, eelarve, tööde ajakava jms

Taotluste menetlemine

Linnaosavalitsuste juurde on moodustatud 3-5 liikmelised komisjonid, kes hindavad:

• kavandatava tegevuse sobivust toetuse eesmärkidega,

sealhulgas tegevuse jätkusuutlikkust ning tõhusust;

• tegevuse vastavust asjaomase linnaosa arenguvajadustele;

• millisel määral kavandatav tegevus aitab suurendada elamu

energiasäästu;

• millisel määral kavandatav tegevus parandab ühistu liikmete

elukvaliteeti ja elukeskkonna atraktiivsust;

Taotluste menetlemine

• millisel määral kavandatav Tegevus suurendab ühistu elanike

omaalgatust ja võimalust teha koostööd ning tugevdab

sotsiaalseid suhteid

• millisel määral aitab kavandatav projekt säilitada

kultuurimälestiseks tunnistatud miljööväärtuslikke elamuid

• millisel määral Tegevus vastab linnaosa arengukavas või selle

puudumisel Tallinna arengukavas sätestatud arengueeldustele

• millisel määral Tegevus vastab linnaosa arengukavas või selle

puudumisel Tallinna arengukavas sätestatud strateegilistele

eesmärkidele või arengusuundadele

Taotluste rahuldamine

Hindamiskomisjoni ettepaneku koostamine

Hindamiskomisjoni ettepaneku kinnitamine ja paremusjärjestuse edastamine

Taotluse rahuldamine või tagasilükkamine

Tallinna Kommunaalamet vormistab otsuse ja väljastab garantiikirja omafinantseeringu toetuse eraldamiseks

Rahastamine toimub peale 1. osa tööde akti esitamist pangale ja kommunaalametile

Tänane olukord

taotlusi on rahuldatud 25.10.2010 seisuga 27 tk

Koostöös TTÜ energeetikavaldkonna spetsialistidega tuleb täiendavalt uurida alternatiivsete kütteallikate kasutamise võimalusi kaugküttepiirkonnas

Selgemalt tuleb määratleda soojamajanduse arengukavas lokaalsete soojatootmise viiside (soojuspumbad, kohalikud ja imporditavad energiaallikad) ulatus ja soovitavad arengusuunad

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!