Happe-leelis tasakaal organismis

Julia MastitskajaAnnemai HaakRasmus LaanEve Külasalu

Hambaarstiteadus II2013

Happe-leelise tasakaalu häired

• Atsidoos pH alanemine (pH<7,37)

• Alkaloos pH suurenemine (pH> 7,43)

Happe-leelise tasakaalu häired

• Respiratoorne atsidoos või alkaloos• Metaboolne atsidoos või alkaloos• Mitterespiratoorne atsidoos või alkaloos

Kopsude funktsiooni häiretest põhjustatud pH muutused

• Respiratoorne atsidoos – hüpoventilatsioon, CO₂ osarõhu tõus.

Põhjused: narkootikumid, hingamiskeskuse funktsiooni häired, närvihaigused, hingamislihaste funktsiooni häired, hingamisteede obstruktsioon, kopsuhaigused.

Kopsude funktsiooni häiretest põhjustatud pH muutused

• Respiratoorne alkaloos – hüperventilatsioon, CO₂ osarõhu langus.

Põhjused: ülemäärane mehhaaniline ventilatsioon, KNS häired, uimastid, hüpoksia, kopsuhaigus, palavik, šokk.

Ainevahetushäiretest põhjustatud pH muutused

• Metaboolne atsidoos – pH nihe happelisuse suunas

• Põhjused: mittelenduvate hapete kuhjumine (laktatsidoos, ketoatsidoos), krooniline neerupuudulikkus, pikaaegne kõhulahtisus, mürgitused (nt. sulfaatidega, salitsülaatidega jne)

Ainevahetushäiretest põhjustatud pH muutused

• Metaboolne alkaloos – pH nihe leeliselise keskkonna suunas

• Põhjused: vesinikioonide kaotus sooletrakti või neerude kaudu, tsüstiline fibroos, hüpoventilatsioon, aluseliste ainete liigtarbimine, Bartter’i sündroom, Gitelman’i sündroom, Liddle’i sündroom.

• Neerude võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid→ neerude funktsioonihäired põhjustavad pH muutumist.

• Renaalselt ja metaboolselt tingitud häired kokku – mitterespiratoorne atsidoos ja alkaloos.

Kompenseerimise põhimõtted(1)

• pH kompenseerimise mehhanism sõltub– pH hälbe suunast (alkaloos/atsidoos) – tasakaalu häire põhjusest

• Kohene või viivitusega kompensatsioon• Primaarselt happelises või leeliselises suunas

nihkunud pH väärtus viiakse tagasi normi piiresse või selle lähedusse

Primaarselt mitterespiratoorne häire(1)

• Kopsude ventilatsiooni muutmine• Metaboolse häire korral kompensatsioon neerude

abil• Atsidoos pH väärtuse vähenemine stimuleerib

hingamist hüperventilatsioon CO2 osarõhu langus pH↑ ( täielik / osaline)

• Alkaloos puhveraluste hulga suurenemine hüpoventilatsioon CO2 osarõhu tõus pH↓ (enamasti osaline)

Primaarne respiratoorne häire(1)

• Kompensatisoon neerude abil (HCO3- retentsioon või H-ioonide eritumine)

• Atsidoos kopsufunktsiooni häire CO2 osarõhk tõusnud teatud viivituse järel kompenseerivad neerud vere puhverleeliste konts tõus pH↑

• Alkaloos madal CO2 osarõhk puhverleeliste kontsentratsioon väheneb pH↓

Jämedad nooled: primaarsete muutuste suund

Peenikesed nooled: sekundaarse kompensatsiooni suund

Puhverleeliste hälbe BE, pH ja Pco2 normväärtused on punaste joontega piiritletud. Punaseks värvitud ala tähistab happe-leelis tasakaalu füsioloogilisi piire. Nool tähistusega a näitab primaarset häitumist ja tähistusega b sekundaarset kompensatsiooni mehhanismi

Diagnostika kriteeriumid(1)

• Happe-leelis seisundi analüüs ja hindamine on märkimisväärse kliinilise tähtsusega

• Suuruste määramine, mis võimaldab teha otsuseid protsesside kohta:– Atsidoos- alkaloos– Respiratoorne- mitterespiratoorne

• võimaldavad häirete ravi kvantitaiivse suunamise

Diagnostika kriteeriumid(1)

• Arteriaalsest verest määratakse:– pH– P(CO₂)– Puhverleeliste hälve– Standardvesinikkarbonaat

Pilt 1. Diagnostika kriteeriumid

pH(1)

• H-ioonide kontsentratsiooni veres– Nihkumine happelisus või leelisuse suunas– Normi piirid: pH 7,37-7,43

NB! Normaalne pH väärtus ei ütle tingimata, et happe –leelis seisundi häiret ei ole. Võib olla ka täielikult kompenseeritud alkaloos või atsidoos.

P(CO₂), puhverleeliste häire (BE)(1)

• CO₂ osakaal otsustab, kas häire on primaarselt respiratoorne– Normi piirid: 35- 45 mmHg

• Näitab happe- leelise primaarset mitterespiratoorset häiret– Normi piirid (BE): -2,5 kuni +2,5 mmol/l

Standardvesinikkarbonaat(1)

• Vesinikkarbonaadi kontsentratsioon vereplasmas 37⁰C, CO₂ 40 mmHg juures ja hemoglobiin on hapnikuga täielikult küllastatud– Normväärtus: 24 mmol/l

• Mitterespiratoorset atsidoosi iseloomustav• Ei hõlma valkpuhvri funktsiooni→ info piiratud

Happe-leelise tasakaalu häirete diagnostiliste parameetrite muutused(1)

pH BE PCO2

Mitterespiratoorne atsidoos

⇓ ⇓ ↓

Mitterespiratoorne alkaloos

⇑ ⇑ ↑

Respiratoorne atsidoos

⇓ ↑ ⇑

Respiratoorne alkaloos ⇑ ↓ ⇓

Happe-leelise seisundi analüüs(1)

• Kasutusel on Astruupi meetod– happe-leelise tasakaalu ja CO2 osarõhu mõõtmine

• Uuritav veri tasakaalustatakse gaasiseguga, millel on erinevad CO2 osarõhud (mustad kõverjooned) ja määratakase mõlemal korral vastavad pH väärtused

• Saadud pH ja PCO2 väärtuste paarid kantakse diagrammile

Happe-leelise seisundi analüüs(1)

• Astruupi meetod (määratakse happe-leelise tasakaalu ja CO2 osarõhku ühe töövõttega)

• Roheline-norm.• Punane-

mitterespira-toorne atsidoos.

Sülje koostis

• 99% vesi• Elektrolüüdid • Mukopolüsahhariidid ja glükoproteiinid• Ensüümid• EGF [3] • Puhkeoleku sülje erituskiirus >0,1ml/min,

stimuleeritud >0,7ml/min• Puhkeoleku sülje normaalne hulk 0,25–0,35ml/min • Stimuleeritud sülje pH 7,3 [4]

Suu pH tasakaal

• Kaariesega seotud bakter – S. mutans• Hambakatt: Bakterid toodavad elutegevusega

H+-ioone -> sülje pH langeb -> emaili demineralisatsioon -> oht kaariese tekkeks. [4]

• Vähene süljeeritus -> kuiva suu sündroom -> soodus keskkond kaariese tekkeks.

• Suu kuivus võib olla tingitud ravimitest, stressist, väsimusest, haigustest jne. [3]

Sülje puhversüsteem

• Bikarbonaatpuhver (tähtsaim)• Fosfaatpuhver• (valkude puhver) [5]• Kui süljest ei piisa, saab pH muuta:

– Hammaste pesemine – Ksülitooliga närimiskummid– Sülje stimuleerimine [4]

Kasutatud kirjandus

1. R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997

2. P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 3. http://www.hambaarst.ee/artiklid/74/sylg-ja-suu-k

aitsemehhanismid/4. http://www.hambatehnik.ee/hammas/index.php?i

d=16

5. http://www.ncl.ac.uk/dental/oralbiol/oralenv/tutorials/bicarbonate.htm

Aitäh kuulamast!