harku vii lubjakivikarjääri maavara kaevandamise …...3 harku vii lubjakivikarjääri maavara...

märts 2020

Harku VII lubjakivikarjääri maavara

kaevandamise loa taotluse

keskkonnamõju hindamise

programm

MAVES

Töö nimetus: Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse

keskkonnamõju hindamiseprogramm

Töö number: 18182

Tellija: Harku Karjäär AS

Vastutav täitja: Karl Kupits, litsents KMH0105

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

http://www.maves.ee e-post: [email protected]

Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise

programm MAVES

Tallinn, 10. märts 2020 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT ...................................... 4

3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .................................................................................. 10

4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND .................................................................................. 11

4.1 TEHNOGEENSED KITSENDUSED..................................................................................................... 11

4.2 INIMEKESKKOND ............................................................................................................................ 11

4.3 LOODUSKESKKOND ........................................................................................................................ 15

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

18

6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU .......................................................................... 22

7 HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................................. 24

8 OSAPOOLED JA AJAKAVA .............................................................................................................. 27

9 ÜLEVAADE SAABUNUD SEISUKOHTADEST, NENDEGA ARVESTAMISEST VÕI

ARVESTAMATA JÄTMISEST ..................................................................................................................... 31

9.1 PROGRAMMI VASTAVUSE KONTROLL KEHJS NÕUETELE ........................................................... 31

9.2 SEISUKOHTADE KÜSIMINE ASJAOMASTELT ASUTUSTELT ............................................................ 34

LISA 1 VÄLJAVÕTE KESKKONNAINSPEKTSIOONILE ESITATUD PIIRKONNAS

LUBJAKIVI KAEVANDAMISE KOHTA ESITATUD KAEBUSTEST .................................................... 54

LISA 2 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETILE ESITATUD KAEBUSED

VAHEMIKUS 2018–2019 ........................................................................................................................... 66

LISA 3 KESKKONNAAMETI POOLT SAADETUD ÜMBRUSKONNA ELANIKE

SEISUKOHAD ................................................................................................................................................ 75


programm MAVES


1 SISSEJUHATUS

AS Harku Karjäär esitas 02.05.2018 kirjaga nr 84 Keskkonnaametile Harku VII

lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks kaevandamisloa taotluse, mida

AS Harku Karjäär parandas oma 21.05.2018 kirjaga, 08.06.2018 kirjaga ning 15.06.2018

kirjaga.

Keskkonnaamet (KeA) võttis kaevandamisloa taotluse menetlusse ning algatas

19.06.2018 kirjaga nr 12 2/18/6747–12 keskkonnamõju hindamise. KeA on KMH

algatamist põhjendanud järgmiselt:

KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena

pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes

1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust

põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik.

Käesolev KMH viiakse läbi vastavalt algatamise aegsele redaktsioonile. Algatamise ajal

kehtis KeHJS 01.01.2018 redaktsioon.


programm MAVES


2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT

AS Harku Karjäär taotleb maavara kaevandamise luba üleriigilise tähtsusega Harku

lubjakivimaardlas (registrikaart 0161) kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks

aktiivse tarbevaru ploki 12 piires ehk Harku VII mäeeraldises (Joonis 1). Taotletav karjäär

asub Harjumaal, Saue vallas, Vatsla külas. Mäeeraldise pindala on 26,90 ha ja selle

teenindusmaa pindala on 27,63 ha. Taotletava mäeeraldisega seotud ehituslubjakivi

aktiivne tarbevaru on 2 936 000 m3, millest kaevandatav on 2 904 000 m3.

Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastatoodangu mahuga 100 000 m3.

Ettevõte soovib taotletavast mäeeraldisest saadavast materjalist toota kõrge kvaliteediga

lubjakivi killustikku eesmärgiga müüa seda peamisel Tallinnas ning Harju maakonnas

laiemalt. Kavandatav tegevus on jätk taotleja aastakümnete pikkusele tegevusele Harku

lubjakivimaardlas (Tabel 1).

Pinnakatte maht mäeeraldise piires on 175 000 m3, sh kasvukihi maht 65 000 m3.

Kasvukiht ja ülejäänud pinnakate eemaldatakse pärast metsa raadamist ning ladustatakse

puistangutes karjääri teenindusmaale, sealjuures kasvukiht ja ülejäänud katend eraldi.

Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus ammendatud karjääriala korrastamiseks.

Ülejäänud kaljukatend eemaldatakse vahetult enne või koos kasuliku kihiga.

Lubjakivi kaevandamine toimub ka alt poolt põhjaveetaset. Kaevandamise tarbeks tuleb

vesi ära pumbata. Vee juurdevool karjääri moodustub karjäärile langevaist sademetest ja

põhjavee juurdevoolust. Maksimaalne põhjavee juurdevool on hinnatud 71 m3/d.

Sademete arvelt tekkiv juurdevool sõltub ilmastikust, keskmiselt on selleks hinnatud

152 m3/d, kuid sademeterikkal kuul ka kuni 2 219 m3/d1. Vett on plaanitud ära juhtida

karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes voolavasse Kodasema peakraavi või

Harku karjääri. Viimane võimaldab kasutada juba toimivat veekõrvaldussüsteemi.

Kasulikku kihti raimatakse peamiselt puur-lõhketöödega. Tundlikes piirkondade (näiteks

Vatsla küla lähedal) võib osutuda vajalikuks kasutada ka hüdrovasarat, et vältida

lõhkamisega kaasnevate maavõngete mõju hoonete konstruktsioonidele. Puur-

lõhketööde aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projektid. Maavara

raimamiseks lõhkamisega puuritakse lasundisse vastavalt projektis arvutatud

vahekaugustele laenguaukude võrk. Lõhkamisel kasutatakse viitemeetodit, mis tagab

üheaegselt lõhatava lõhkeaine ohutu koguse ning seeläbi on võimalik vähendada

lõhketöödest tulenevat lööklainet, maavõnkeid, müra, tolmu ja lõhkegaase.

Lõhatud kaevis töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja kaubastatakse erinevate

killustiku fraktsioonidena. Purustus-sorteerimissõlmes tekkivad võimalikud jäägid

(sõelmed) kasutatakse ära korrastamisel või turustatakse. Purustus-sorteerimissõlm on

1 Harku VII lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus. Steiger AS. 2018


programm MAVES


võimalik asetada karjääri põhja (mobiilne) või kasutada Harku lubjakivikarjääris asuvat

statsionaarset purustus-sorteerimissõlme. Viimasel juhul on vajalik korraldada kaevise

vedu Harku lubjakivikarjääri (konveier, autotransport). Arvestades mäeeraldise

paiknemist Harku tee ja Vatsla küla vahel on mõistlik alustada mäetöödega mõlemast

mäeeraldise küljest maksimaalsel kaugusel ehk mäeeraldise keskelt, kus on varasemalt

lubjakivi kaevandatud 0,2 ha suuruselt alalt. Sellisel juhul on edasise tranšee rajamine

mäetehniliselt lihtsam. Avamistranšee suunduks mööda mäeeraldise pikemat telge kagu-

loode suunas.

Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutab ettevõte olemasolevat masinaparki ja

infrastruktuuri.

Kavandatava karjääri peamine teeninduspiirkond (50 km raadiuses) on Harju maakonna

kesk- ja lääneosa sh Tallinn, Rapla maakonna põhjaosa ning Lääne maakonna kirdeosa

(Joonis 2). Tallinna ja Harjumaa puhul on tegemist piirkonnaga kus ehitusmaterjalide

nõudlus on Eesti suurim.

Taotletav karjäär piirneb läänest Raudrohu tee elamupiirkonnaga (Vatsla küla), põhjast

tootmismaaga (vahetult karjääri piiril ka elamumaa koos elamutega), idast karjääriga ning

lõunast maatulundusmaaga (Foto 1).

Karjäärist väljaveotee saab tõenäoliselt olema Harku - Rannamõisa maantee (nr 11191).

Pärast kaevandamist lõpetatakse ka karjääri koguneva vee väljapumpamine, mille

tulemusel põhjaveetase karjääris ja selle ümbruses taastub kaevandamise eelse taseme

sarnaseks ‒ karjääri moodustub veekogu.

Kavandatava tegevuse eesmärk on sõnastatav järgmiselt:

Kaevandada taotletavast mäeeraldisest 2 904 000 m3. Kaevandada 30 aasta jooksul

keskmise aastatoodangu mahuga 100 000 m3.


programm MAVES


Joonis 1 Taotletav mäeeraldis ja selle läheduses asuvad lubjakivikarjäärid


programm MAVES


Tabel 1 Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas töötavad karjäärid

KARJÄÄR KESKKONNALUBA VÄLJASTAMISE

AEG

PINDALA

ha KAEVANDAJA

KAEVANDATI 2018

tuh t2

VARU 2018

LÕPUS tuh t2

Harku karjäär KMIN-038 12.11.2002 53,97 Harku Karjäär

AS

5,8 (T) 959,5 (T)

Harku II karjäär KMIN-086 15.03.2006 14,13 AS Harku

Karjäär

136,2 (R) 102,9 (T)

110,7 (R)

Harku IV

lubjakivikarjäär

KMIN-096 20.05.2008 19,44 AS Harku

Karjäär

125,6 (R) 917,3 (R)

Harku V

lubjakivikarjäär KMIN-123 24.04.2014 7,51 Balti Kivi OÜ

72,5 (T) 495,4 (T)

Harku VI

lubjakivikarjäär HARM-145 04.09.2017 3,64

AS Harku

Karjäär

0 486,0 (R)

KOKKU 98,69 340,1 3 071,8

(T) = tarbevaru

(R) = reservvaru

2 Eesti Vabariigi 2018. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2018. a.). Maa-amet. 2019. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-

kaardid/Geoloogilised-andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html


programm MAVES


Joonis 2 Karjääris toodetud materjali hinnanguline transpordiraadius


programm MAVES


Foto 1 Taotletav karjäär kaldaerofotol (Maa-amet 02.04.2019)

põhi

lõuna

lääs

ida


programm MAVES


3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Üldjuhul on kavandatava tegevuse alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise

tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks kaevandada maavara

kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei ole kaalutud. Samuti pole mõtet

kaaluda erinevaid tehnoloogiaid, kuna pole teada väljapakutule muud sobivamat

lahendust. Ajalisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg on

mingil põhjusel ebasobiv ja leidub soodsamaid aegu.

Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis

ei ületaks keskkonna taluvuspiire. KMH käigus selgitatakse, kas kavandatav tegevus on

ellu viidav ning mis on oluliste mõjude leevendamiseks tarvilikud meetmed (nt

müratõkkeseinad, kaevude asendamine, karjääri mahu vähendamine).

Leevendusmeetmete väljatöötamisel selguvad ka kaevandamise tegelikud kulud, mille

põhjal saab arendaja otsustada, kas tegevus ühes vajalike leevendusmeetmetega on

tema jaoks kasumlik, või on pigem mõistlik karjääri avamisest loobuda.

Kaevandmise erinevaid mahte alternatiividena ei käsitleta kuna kaevandamise mahu

vähendamine on pigem leevendusmeede. Lisaks pole programmi etapis süsteemset

selgitust, mille põhjal kaevandusmahu alternatiivi püstitada.

Kivi murdmiseks on kaks põhimõttelist alternatiivi:

• Lõhkamine (alternatiiv 1)

• Mehhaaniline raimamine (alternatiiv 2)

Kolmas võimalus on kahe alternatiivi kombineerimine, mida esialgu eraldiseisvalt

alternatiivina välja ei tooda, kuna pole selge milliste osakaaludega nende meetodite

kombineerimine võiks olla tõhus. Mõju hindamise käigus antakse ülevaade, kas

kombineeritud lahendus võiks olla asjakohane alternatiiv (on mingist aspektist lähtudes

oluliselt soodsam, kui alternatiiv 1 või alternatiiv 2).

Kaevandamisloa taotluses on karjääri avamise vajadust põhjendatud asjaoluga, et

lähiaastatel võimaliku teeninduspiirkonna (Joonis 2) sama kvaliteediga lubjakivi karjäärid

ammenduvad. Sellest lähtuvalt asukohaalternatiive ei kaaluta.

0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga


programm MAVES


4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND

4.1 Tehnogeensed kitsendused

Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal muid tehnorajatisi ega sellest tulenevaid piiranguid

ei ole. Mäeeraldise teenindusmaast 50 m kaugusel idas on 1–20 kV elektriõhuliin (väline

tunnus K111160844, kaitsevöönd 10 m).

Mäeeraldise teenindusmaast 45 m kaugusel idas kulgeb paralleelselt Harku-Rannamõisa

teega elektrimaakaabelliin Estlink 1 (väline tunnus 400588670, kaitsevöönd 1,25 m) ja

40 m kaugusel Telia maakaabel (väline tunnus 53178100, kaitsevöönd 1 m).

Mäeeraldise loodenurgast 3 m kaugusel kulgeb 1 kV elektriõhuliin (väline tunnus

M216586359, kaitsevöönd 2 m), mis varustab mäeeraldisega piirnevat Põldmäe tee 9

elamut elektriga.

4.2 Inimekeskkond

Kavandatav karjäär hakkaks piirnema Vatsla küla endise aianduskooperatiivide alaga.

Saue valla hinnangul on selles piirkonnas ligikaudu 300 majapidamist, millest 200 on

kasutusel aastaringseks elamiseks. Elanike arvuks hinnatakse ligi 3003. Elamualale on

rajatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.

Vatsla külas asub mitmeid puurkaeve, mille 10 ja 50 m laiused veehaarde

sanitaarkaitsealad ulatuvad kuni ~45 m ulatuses taotletavale mäeeraldisele (vt

kaevandamisloa taotluse joonis). AS Harku Karjäär on teadlik, et 50 m laiusega

sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Tegemist üksikmajapidamiste

puurkaevudega, kus vett võetakse tõenäoliselt alla 10 m3 ööpäevas4.

Arvestades Keskkonnainspektsioonile laekunud kaebusi (LISA 1) on olemasoleva

kaevandustegevuse poolt peamisteks häiringuteks tolm ja müra. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile esitatud kaebuste põhjal (LISA 2) on oluliseks probleemiks ka

vibratsioon.

Kavandatava karjääri piirist kilomeetri raadiuses asub põhjasuunas ja lõuna suunas

üksikuid elamuid (Joonis 3).

3 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Kinnitatud

Saue Vallavolikogu 30. augusti 2018 määrusega nr 4.

https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=369312&o=925&u=-

1&o2=11582&hdr=hp&tbs=all



programm MAVES


Joonis 3 Eluhooned mäeeraldise läheduses (Maa-amet 2019)

Lihtsalt kätte saadavate andmete järgi5 tegutseb planeeritava karjääri läheduses 17

ettevõtet (Tabel 2, Joonis 4).

5 Google maps


programm MAVES


Tabel 2 Ettevõtted plaanitava karjääri läheduses

NIMETUS REGISTRIKOOD TEGEVUSALA WWW TÖÖTAJAID*

Iron Baltic OÜ 11296357 ATV ja UTV kaits- ning lisaseadmete

tootmine https://ironbaltic.com/eu 27

Janere OÜ keskladu 10001584

rauakaupade, veevarustus- ja

kütteseadmete ning nende

koosteosade hulgimüük

https://www.janere.ee/ **

Granitop OÜ 14191239 graniitkivi lõikamine, -vormimine ja -

viimistlus https://granitop.ee/ 28

Enemat OÜ 10391125 võikeste trei- ja freesdetailide tootmine https://enemat.com/ 18

E-Betoonelement AS 10098158 betoonist ehitustoodete tootmine https://www.betoonelement.ee/ 298

Altia Eesti AS 10232094 kange alkoholi destilleerimine,

rektifitseerimine ja segamine https://joogikultuur.ee/altia-eesti 59

Profile Vehicles Baltic

OÜ 10870096

mootorsõidukite tootmine

(ümberehitus) https://www.profilevehicles.com/en/ 23

Moons OÜ 10391214 mööbli tootmine http://www.moons.ee/ 9

Freesikoda OÜ 10341191 mehaaniline metallitöötlus (freesimine) www.freesikoda.ee 17


programm MAVES


NIMETUS REGISTRIKOOD TEGEVUSALA WWW TÖÖTAJAID*

Eccua Pro OÜ (Frog

Plastic) 11118495

plastikust vee ja kanali,

liikluskorraldusvahendite, disaini jm

toodete tootmine

https://frogplastic.com/firmast/ 29

Stera Saue AS 11275941 metallkonstruktsioonide ja nende

osade tootmine https://www.stera.com/ 89

Nippon Auto OÜ 12137589 mootorsõidukite hooldus ja remont https://nipponauto.ee/ 3

Triibu & Liine

põevahoid

(Triibuliine OÜ)

12877949 eelharidus https://triibuliine.ee/ 14

Nordecon AS 10099962 asfaltbetooni tootmine http://www.nordecon.com/ **

Sunorek AS 10042896 aknakatete tootmine https://sunorek.ee **

Harku Karjõõr AS 10478760 lubjakivi kaevandamine http://www.killustik.eu/ 78

Balti Kivi OÜ 11368714 lubjakivi kaevandamine https://www.baltikivi.ee/ 11

* töötajate arv https://krediidiraportid.ee/ alusel

** töötajate arv konkreetse tegevuskoha kohta https://krediidiraportid.ee/ põhjal puudub

https://krediidiraportid.ee/

https://krediidiraportid.ee/


programm MAVES


Joonis 4 Ettevõtted plaanitava karjääri läheduses

4.3 Looduskeskkond

Mäeeraldis asub õhukese pinnakattega alal, kus pinnakatte paksus ei ületa ühte meetrit.

Pinnakate koosneb rohke karbonaatse jämepurruga saviliivmoreenist ja õhukesest

kasvukihist.

Taotletav ala asub Harku kõlviku idaosas, Kõrgekalda kihistu avamusalal. Ala lõunaosas

avaneb õhukese kihina Viivikonna kihistu. Aluspõhja kivimite pealispinna reljeef on

tasane (absoluutkõrgus 29–30 m). Aluspõhja kõrgendikul ala lõunaosas ulatub

absoluutne kõrgus 32,5 meetrini.

Maapinnalt esimesi aluspõhjakivimeid iseloomustab vähene veeandvus. Ordoviitsiumi

veekihi põhjavesi on survetu ja sügavus jääb 0,5–3,0 m sügavusele lubjakivi pealispinnalt


programm MAVES


(vabapinnalise põhjavee absoluuttase on 25–29 m). Veesisaldus sõltub sademetest.

Ordoviitsiumi regionaalse veepideme moodustavad Varangu lademe savid ja Pakeordi

lademe diktüoneemakilt paksusega 4–6 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib

Ordoviitsiumi veepideme all survelisena ja selle 20 m paksuse kompleksi moodustavad

Ordoviitsiumi Pakeordi lademe ja Alam-Kambriumi liivakivid ning nõrgalt

tsementeerunud aleuroliidid. Veekompleksi põhjavee survepind jääb 14–18 m

sügavusele maapinnast. Tegemist on ümbruskonna põhilise veevarustuse allikaga.

Mäeeraldist katab peamiselt mets (haab, kask) ja võsa, aga on ka rohumaad. Maapinna

reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 29–33 m. Ala keskosas asub 0,2

ha suurune mahajäetud vett täis paemurd, mille ümbruses on kasvukiht kooritud ja

lükatud vallidesse. Rajatised alal puuduvad.

Pinnavett juhib alal ära läänepiirilt algav 2,5 km pikkune Kodasema peakraav, mis

suubudes Vatsla peakraavi juhib veed 4 km kaugusel lõunas Vääna jõkke.

Kavandatava karjääri kirdeosas on III kaitsekategooria taime põõsasmarani (Potentilla

fruticosa) levikuala (Foto 2). Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal

esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis ei kasva ja tema kasvukohti

ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka

looduskaitse alla.6

Looduskaitseseaduse kohaselt

• III kaitsekategooriasse arvatakse (§46 lg3):

o liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või

rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime

jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka;

o liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike

kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

• III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja

keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest (§48 lg 3).

• Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi

kaitse (§48 lg 4).

• Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas (§55 lg 8).

6 Eesti taimed. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara.htm. 02.10.2019

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara.htm


programm MAVES


Foto 2 Põõsasmaran (allikas: Nurga Puukool)

Muid kaitstavaid loodusobjekte mõjuraadiuses ei asu.

Lähim Natura ala, Vääna Posti loodusala (EE0010175) jääb kavandatava tegevuse alast

rohkem, kui 3 km kaugusele edelasse. Kavandataval tegevusel puudub mõju Natura

aladele.


programm MAVES


5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–20207 seab kolm strateegilist

eesmärki ja seitse meedet:

1. Tagada riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate varustamine

ehitusmaavaradega

1.1. Meede: Riigi kui maavara omaniku osakaalu tugevdamine õiguskeskkonnas

1.2. Meede: Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamine

1.3. Meede: Ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse ning omavalitsuste ja

elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku vahelise vastuolu maksimaalne

vähendamine

2. Suurendada ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ning

võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist

2.1. Meede: Majanduslike meetmete tõhustamine

2.2. Meede: Ehitusmaavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamistegevuse riigi

kontrollsüsteemi väljatöötamine

3. Vähendada ehitusmaavarade kaevandamisest ja kasutamisest tingitud

keskkonnamõju

3.1. Meede: Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine

keskkonnasäästlikkusele

3.2. Meede: Kaevandamisega rikutud maa korrastamise tagamine

Kavandatava tegevusega on otseselt seotud meetme 1.2, 1.3, 3.1 ja 3.2. Esimene neist

põhjendab vajadust tagada maavaraga varustatus. Ülejäänus seonduvad tegevusega läbi

vajaduse viia läbi keskkonnamõju hindamine, mis annab piisava informatsiooni

otsustajale ja ka elanikele mõjude olemasolu, suuruse ja leevendatavuse osas.

Kavandataval tegevusel puudub vastuolu ehitusmaavarade riikliku arengukavaga.

Harju maakonnaplaneering 2030+ valmis 2018. aastal8. Planeering näeb plaanitava

karjääri põhjaosasse rajamas kergliiklustee. Kergliiklustee jääb karjääri ja sellest põhjas

oleva tootmisala lähedale. Kavandatav tegevus ei mõjuta kergliiklustee rajamist. Rohelise

võrgustiku alasid plaanitava karjääri piirkonnas ei asu. Planeeringu seletuskirjas karjääride

7 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse

15.13.2011 korraldusega nr 127. https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-

editors/arengukavad/ehitusmaavarade_arengukava_2011-2020.pdf

8 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri k09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78. https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering


programm MAVES


kasutuse kohta suuniseid antud ei ole. Küll aga on karjääride taastamise kohta

maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises kirjutatud järgmist:

Oluline on ka suletud karjääride korrastamine ja nendele alternatiivsete kasutusviiside

leidmine. Maakonnaplaneeringus on karjääride korrastamise vajadus ruumilise arengu

suunamise põhimõttena kirjeldatud. Tehisveekogude kaldad tuleb muuta ohutuks, et alasid

oleks võimalik nt rekreatiivsel eesmärgil kasutusele võtta. Veekogude kallaste ohutuks

muutmine seisneb valdavalt ohutu nõlvakalde kujundamises, mis tagab nõlva püsivuse.

Mitmetel juhtudel võib osutuda vajalikuks nõlvade haljastamine. Eriti oluline on arvestada

ohutute kallaste kujundamisega ammendatud karjäärialade korrastusprojekti koostamisel,

kui on teada, et kujundatav veekogu jääb avalikku kasutusse puhke-ja ujumiskohana.

Avalike ujumiskohtade kalda nõlva kalle ei tohiks olla järsem, kui 1:6, olenevalt pinnasest

võib osutuda vajalikuks kujundada veel laugem kalle.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga.

Saue valla arengukava9 seab neli eesmärki:

• E1: Kaasaegse linnalise keskkonna ja spetsialiseeritud teenuste arendamine Saue

linna-Laagri aleviku piirkonnas

• E2: Süsteemse ning eripärasid toetava kandipõhise arengu toetamine Saue valla

maapiirkondades

• E3: Transpordikoridoride äärsete kasvupiirkondade arendamine

• E4: Strateegilise, avatud ja kogukonda kaasava juhtimise arendamine

Eesmärkide saavutamisel soovitud tulemuste kirjeldused maavara kaevandamisega

otseses kokkupuutes ei ole.

Valdkondlikult on mitmeid kavandatud tegevusega seotud väljakutseid:

• Kodulähedaste väikeste lasteaedade säilitamine. – Kavandatava karjääri

võimalikus mõjuulatuses on lastehoid

• Kaasaegse infrastruktuuri tagamine kõigis valla piirkondades – Transport

karjäärist võib seada surve alla Harku – Rannamõisa tee.

• Tööstuse ja transpordiga kaasneb oluline vee-, õhu- ja mürasaaste. – Karjääri

laiendamine toob häiringud Vatsla asumile lähemale.

• Kaevandusalade ja tööstuspiirkondade konflikt väljakujunenud

elamupiirkondega. – Karjääri laiendamine toob häiringud Vatsla asumile

lähemale.

Kavandatav tegevus võib ohustada arengukava juhul, kui eelloetletud eesmärke ei võeta

karjääri planeerimisel arvesse.

9 Saue valla arengukava ja Saue valla eelarvestrateegia muudatuste kinnitamine. Vastu võetud

Saue Vallavolikogu 29.08.2019 määrusega nr 29. https://www.riigiteataja.ee/akt/405092019016


programm MAVES


Saue valla üldplaneering10 kavandatava karjääri alale keskkonnakasutust ette ei näe (ei

ole ühtegi juhtotstarvet ette nähtud, sh mäetööstusmaa juhtotstarvet). Seetõttu ei saa

väita, et üldplaneering kavandtavat tegevus toetaks. Samas ei vastustata kaevandamist

väljaspool vastava juhtotstarbega alasid. Maavarade kaevandamise kohta on seletuskirjas

toodud järgmist:

Maavarade kaevandamisel tuleb uute karjääride rajamisel arvestada kaevandamise ning

sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (sh võimalik veerežiimi muutumine, uute

väljaveoteede ehitamine või olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise

võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju, eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms)

ning alade kaevandamisjärgse kasutamisega puhkealadena. Kaevandamise kavandamisel

väiksemate mäeeraldiste kaupa tuleb arvestada sellega kaasnevaid võimalikke

kumulatiivseid mõjusid, nähes keskkonnamõjude hindamise protsessis ette vastava

hindamiskohustuse. Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise

(mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas

üldplaneeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsetena, määratlemine

mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle

saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga.

Kaevandamiseks taotletava maavaravaru näol on tegemist riigile kuuluva maavaraga,

mille tõttu on loa andjal kohustus hinnata enne maavara kasutusele võtmist riigi huvi.

Teisalt on loa taotleja kohustus esitada sisuline põhjendus maavara kasutusele võtmiseks.

Maavara kaevandamisloa taotluses11 on toodud hinnang riigi huvile vastavalt juhendile12.

Maavara kaevandamise vajadust põhjendatakse sellega, et teeninduspiirkonnas (50 km)

asub mitmeid karbonaatsete kivimite karjääre, kuid mitmel juhul on tegemist

madalamargilise ehituslubjakiviga. Teeninduspiirkonnas ammendatakse

kõrgekvaliteediline lubjakivi hinnanguliselt 7–9 aasta jooksul. Seetõttu on jõutud

järeldusele, et Harku VII lubakivikarjääri teeninduspiirkonna varustuskindlus ei ole

vastavalt ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–202013 toodud

10 Saue valla üldplaneering. Kehtestatud Saue Vallavolikogu 29. novembri 2012 otsusega nr 89.

https://sauevald.ee/uldplaneering


12 Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse

menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest.

https://www.envir.ee/sites/default/files/kk_610_juhend_2013.pdf

13 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020. Kehtestatud 15.03.2011 Vabariigi

Valitsuse korraldusega nr 127.


programm MAVES


põhimõtetele täidetud. Arvestades viimaste aastate kaevandamismahte suureneks Harku

VII lubjakivikarjääri kasutuselevõtul Tallinna piirkonna varustuskindlus arvutuslikult 3

aasta võrra.


programm MAVES


6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU

Lubjakivi kaevandamise peamised keskkonda mõjutavateks teguriteks on

• veetaseme alandamine,

• müra, tolmu ja vibratsiooni tekitamine ning

• loodusliku maastikureljeefi muutmine.

Karjääri voolav vesi tuleb välja pumbata ja ära juhtida. Karjäärivesi moodustub

koguseliselt enamus osas sademeveest, vähemal määral ka põhjaveest. Sellega

kaasnevateks keskkonnamõjudeks on põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses ja

ning ärajuhitava vee kvantitatiivne ja kvalitatiivne mõju eesvooludele. Karjääri ümber

tekkiv depressioonilehter võib ulatuda mitmesaja meetri kaugusele. Depressioonilehter

tekib veekihis, milles kaevandamine toimub ehk antud juhul Ordoviitsiumi veekihis. See

omakorda võib põhjustada antud mõjualas pinnasevee kiiremat infiltreerumist ja selles

kihis olevate kaevude kuivaks jäämist. Enamus piirkonna puurkaeve asub alumises ehk

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksis, mida karjääri ei dreeni.

Karjäärist välja pumbatav vesi tuleb ära juhtida looduslikku eesvoolu. See omakorda

suurendab eesvoolu koormust ja võib mõjutada selle kvaliteeti, kuna karjäärist

ärajuhitava vee omadused on mõnevõrra erinevad kui pinnaseveel (suurem heljumi

sisaldus ja karedus). Vett saab ära juhtida karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes

voolavasse Kodasema peakraavi, kui ka Harku karjääri. Viimane võimaldab kasutada juba

toimivat veekõrvaldussüsteemi.

Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kolmest allikast:

• transpordist,

• kaevandamismasinate töötamisest ja

• lõhketöödest.

Lõhketöödest põhjustatud müra on impulssmüra, mis esineb hetketi. Transpordimüra on

sama, kui mistahes muu autoliikluse põhjustatud müra. Olulisem on mäeeraldisel

töötavate karjäärimasinate tekitatav müra. Põhilised müraallikad karjääris on ekskavaator,

frontaallaadur, purustus-sorteerimissõlm.

Lisaks mürale tekitavad masinad ka tolmu. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks

tolmuallikateks kaevise ja toodangu transportimine karjääri sise- ja väljaveoteedel ning

kaevise töötlemis- ning laadimisprotsessid. Lisaks tekib tolmu puur- ja lõhketöödel.

Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked

ja kivimikildude laialipaiskumine. Lõhkamisel tekkivad maavõnked kujutavad ohtu

läheduses asuvatele hoonetele ja nende konstruktsioonidele.

Kohalike elanike poolt on avaldatud muret, et lõhkamistöödega on lubjakivi kihti

tekkinud praod ja need võimendavad lõhkamistööde mõju (vibratsioon).


programm MAVES


Elukeskkonna kvaliteet on antud juhul hinnatav läbi müra, tolmu ja vibratsiooni tekkimise.

Need komponendid mõjutavad inimese igapäevaelu võimaliku häiringuna ja võivad

põhjustada negatiivset mõju inimese varale näiteks vibratsiooni mõju hoonetele. Seega

mõju elukeskkonnale hinnatakse läbi erinevate mõjurite (vt peatükk 7).

Karjääri lähenemine ühes häiringutega (müra, vibratsioon) mõjutab kinnisvara hindasid.

Kinnisvara hindadele on eelduslikult mõju ka kaevandamise lõppedes karjääri asemele

rajataval veekogul.

Põhjavee kihtide avamisega ja kokku puutumisega suureneb selle reostamise oht.

Peamine reostusoht võib tekkida olukorras, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ja

kütus ning õli satuvad vette.

Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole

olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust.

Kaevandamise tootmisprotsessis lubjakivi purustamisega tekkinud materjal on toodang,

mis turustatakse kogu mahus. Purustamise ja sõelumisega üle jäänud kõige peenemat

fraktsioon saab ära kasutada täitepinnasena ning ala korrastamisel. Ohtlikke jäätmeid

kaevandamisel ei teki. Eelmainitu põhjal võib väita, et kaevandamise tootmisprotsessis

jäätmeid tõenäoliselt ei teki. Täpsem hinnang antakse KMH käigus.

Põõsasmarani elupaik kavandatava tegevuse elluviimisel hävib.

Karjäär jääb kõrge radooniriskiga pinnasega alale14. Ka naabruses olevad karjäärid on

sama riskitasemega alal. Teadaolevalt ei ole see asjaolu põhjustanud täiendavat olulist

mõju, mistõttu seda KMH raames ei käsitleta.

Selgitamaks võimalikku mõju analoogia põhjal, tegi keskkonnaekspert järelepärimise

Keskkonnainspektsiooni. Eesmärk oli saada ülevaade viimase viie aasta jooksul tehtud

kaebustest praegu töötavate piirkonna karjääride häiringutest. Ülevaade probleemidest

on toodud programmis lisas (LISA 1). Sellest selgub, et kavandatava tegevusega

seonduvalt on inimesele kõige suuremaks probleemiks tolm.

Kavandatava tegevuse esialgseks mõjualaks võib hinnata kavandatava karjääri piirist

kilomeetri ulatuses elavaid inimesi (põhjavesi, müra, tolm, vibratsioon). Inimestele

tegelikult avalduva olulise mõjuala ulatus selgub KMH käigus läbi viidavate uuringute

tulemusel. Looduskeskkonnale avalduva mõju esialgseks ulatuseks võib hinnata heitvee

teekonda kuni heitveesuublani (kaasa arvatud).

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.

14 https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf


programm MAVES


7 HINDAMISMETOODIKA

Põhjavesi. Hinnatakse hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal põhjavee alanduslehtri ulatus

ning alanduslehtri olulises mõjualas inventeeritakse kõik registreeritud puurkaevud ja

olemasolevad salvkaevud (sügavus, veetase, konstruktsioon, kasutatav veekiht,

veekasutus). Antakse hinnang kaevanduse võimalikust mõjust kaevude veeandvusele ja

kvaliteedile ning olulise mõju ilmnemisel tehakse ettepanekud leevendusmeetmete

rakendamiseks (nt sügavamate kaevude puurimine, karjääri ala vähendamine).

Hinnatakse karjääri alale jäävate sanitaarkaitsealade/hooldusalade ulatuste asjakohasust

ning vajadusel tehakse nende muutmise ettepanekud. Töötatakse välja ettepanekud

karjääris toimuvatest tegevustest põhjavee reostusohu vältimiseks (kütuseavariid).

Müra. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääri tööst (raimamine, töötlemine, transport)

põhjustatud olulise müra leviku ulatust. Arvestatakse võimaliku olulisemat mõju

põhjustava olukorraga (nt ei ole veel saavutatud karjääri ettenähtud sügavust ning

töötlemine toimub maapinna lähedal). Müra leviku arvutamisel arvestatakse ka

olemasolevate müra allikatega (nt asjakohasusel naaberkarjäärid, tööstusala, liiklus).

Pakutakse välja olulist mõju vähendavad meetmed (nt kaevandamise ajaks

müratõkkeseinad, karjääri ala vähendamine, kaeveviisi muutmine, kaevandamise ajaliste

piirangute seadmine).

Vibratsioon. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääris tööst (raimamine, töötlemine)

põhjustatud olulise vibratsiooni leviku ulatus. Antakse hinnang vibratsiooni võimalikust

mõjust rajatistele, sh ettepanekud kaevandamisega avalduva mõju tuvastamiseks (nt

fikseeritakse kindlas piirkonnas rajatiste tehniline olukord). Pakutakse välja olulise mõju

leevendamiseks võimalikud meetmed (nt kahjustuste kompenseerimine, karjääri ala

vähendamine, kaeveviisi muutmine).

Kompensatsiooni garantii võimalused. Antakse ülevaade karjääri poolt põhjustatud

kahjustuste kompenseerimise garantii võimalustest ning karjääri sulgemisel maa-ala

korrastamise garantii lahendused. Pakutakse välja otstarbekaim garantii lahendus.

Geotehnilised mõjud. Antakse hinnang, kas võimalikud praod lubjakivi kihis võivad

võimendada lõhkamisest tekkivat vibratsiooni mõju. Lisaks hinnatakse kaevandamise

lõpus tekkivate seinte püsivust ajas (ajaskaala 100 a). Hinnatakse muid võimalikke

geotehnilisi riske.

Tolm. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääri tööst (raimamine, töötlemine, transport)

põhjustatud tolmu leviku ulatust. Arvestatakse võimaliku olulisemat mõju põhjustava

olukorraga (nt ei ole veel saavutatud karjääri ettenähtud sügavust ning töötlemine

toimub maapinna lähedal). Tolmu leviku arvutamisel arvestatakse ka olemasolevate

tolmu allikatega (nt asjakohasusel naaberkarjäärid, tööstusala, liiklus). Pakutakse välja

olulist mõju vähendavad meetmed (nt tolmu tekitavate pindade töötlemine, karjääri ala

vähendamine).


programm MAVES


Välisvalgustus. Hinnatakse karjääris kasutatava valgustuse mõju selle olulises

levikuulatuses olevatele inimestele. Karjäärist levivat valgust võrreldakse asjakohase

normiga (nt EVS-EN 12464-2:2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2:

Välistöökohad)

Pinnavesi. Antakse hinnang karjäärist juhitava vee keemilisele koostisele. Hnnangu

andmiseks kasutatakse analoogsete karjääride näitajaid. Andmete puudumisel võetakse

välja pakutud suublatest neljal aastaajal veeproovid hindamaks karjäärist ära juhitavate

saasteainete osakaalu suubla kvaliteedi kujunemisel. Hinnatakse ära juhitava vee mõju

suubla vee kvaliteedile ja vastupanuvõimele. Vajadusel pakutakse välja ära juhitava vee

puhastamise meetodid. Hinnatakse suubla vastuvõtuvõimet karjäärist tulevatele

maksimaalsetele vooluhulkadele.

Põõsasmaran. Inventariseeritakse kasvuala. Antakse hinnang selle kvaliteedile ja

konkreetse põõsasmarani koloonia hävimise mõjule selle liigi seisundile. Asjakohasuse

korral pakutakse välja asendusmeetmed (nt ümberistutamine).

Seni leidmata kaitstavad liigid. Vastavalt otsustaja ettepanekule (Keskkonnaameti kiri

13.12.2019 nr 6-3/19/15720-15) inventariseeritakse kavandatava karjääri ala veendumaks

käpaliste ning roomajate (nastik, rästik ja vesilikud) elupaikade olemasolus ning antakse

hinnang kavandatava tegevuse mõjust nendele liikidele.

Koostatakse kaevandamisega tekkivate jäätmete bilanss ning hinnatakse

kaevandamisjäätmekava vajadust.

Esitatakse ettepanekud karjäärimasinate liiklusohutuse suurendamiseks ning teede

korrashoiu (sh pori edasikandumine) tagamiseks.

Limnoloogi poolt antakse eksperthinnang kaevandamise lõppedes kavandatava veekogu

soodsa ökoloogilise potentsiaali saavutamiseks.

Koostatakse ettepanekud kõrvaliste isikute ligipääsu piiramiseks karjäärist põhjustatud

ohtude vähendamiseks.

Koostatakse ettepanekud karjääriveekogu ohtude vältimiseks (järsud nõlvad).

Töögruppi kaastakse karjääri lõhketööde ekspert, kelle ülesanne on teiste

erialaekspertidele (müra, tolm, vibratsioon) sisendi andmine arvutuste tegemiseks.

Kõikide mõjude hindamisel võetakse arvesse juba olemasolevat keskkonnakoormust. St

hinnatakse kumulatiivset mõju.

Antakse hinnang looduslikule mitmekesisusele, kliimale ning kliimamuutustest

tulenevatele ohtudele.

Uuringute ülesanne ei ole üksnes konstateerida fakti vaid välja pakkuda lahendusi oluliste

häiringute vähendamiseks.


programm MAVES


Lisaks eelloetletule antakse KMH aruandes vastused elanike poolt välja toodud

probleemidele (LISA 3).

KMH programmi koostamise etapis puuduvad tegevusalternatiivid. Seetõttu võrreldakse

kavandatava tegevuse mõju olemasoleva olukorraga ning antakse eelloetletud uuringute

põhjal eksperthinnang kavandatava tegevuse teostatavusele ja leevendusmeetmete

vajadusele.

Kusjuures hinnangu andmisel on oluline teada, et tegevus ei pruugi olla kavandatud

mahus teostatav ka juhul, kui hinnatud mõjud jäävad normi piiresse. Näiteks mitu normile

piirilähedast leevendamata mõju (nt müra, tolm, vibratsioon) võivad kokku avaldada

talumatut koormust.


programm MAVES


8 OSAPOOLED JA AJAKAVA

Arendaja on Harku Karjäär AS – kontaktisik Aljona Bukaty, tel 657 9959, [email protected]

Otsustaja on Keskkonnaamet – kontaktisik Ester Pindmaa, tel 384 8744,

[email protected]

Mõju hindamise osapoolteks on:

• Lähipiirkonnas (1 kilomeeter) elavad inimesed (häirinute mõju

igapäevategevustele)

• Lähipiirkonnas (1 kilomeeter) asuvad ettevõtted (häiringute mõju ettevõtlusele)

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda (looduskeskkonna laiapõhjaline kaitse)

Asjaomased asutused on (sulgudes nende huvi eeldatav põhjendus):

• Saue vald (vajadus leida tasakaal eluväärse keskkonna tootmise vahel)

• Harku vald (mõju võib ulatuda valla territooriumile)

• Terviseamet (müra, vibratsiooni ja tolmu mõju välisõhus)

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (tegevuse ja leevendusmeetmete

vastavus tehnilistele nõuetele)

• Päästeamet (tootmise ajal ning taastatud karjääriga seotud riskid inimesele)

• Maa-amet (registri pidamine maavarade üle)

Vastavalt arendaja soovile koostatakse KMH kahes eraldiseisvas etapis. KMH eksperdil on

kokkulepe KMH programmi koostamiseks. Pärast programmi vastavaks tunnistamist

hangib arendaja mõjude hindamiseks programmis kokkulepitud kvalifikatsiooniga

meeskonna. Välja toodud isikunimede juures on kirjeldatud, millistele omadustele

eksperdid peavad vastama.

KMH meeskond:

Juhtekspert Karl Kupits. KMH litsentsi omav ekspert. Ülesanneteks on töögrupi

juhtimine ning tasakaalustatud järelduste kujundamine.

Hüdrogeoloog Mati Salu. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloal, hüdrogeoloogiliste

uuringute alamtegevusluba omav isik.

Limnoloog Ingmar Ott (Eesti Maaülikool). Hüdrobioloogia haridusega isik, kellel on

tehislikes elupaikades kujunenud ökosüsteemide hindamise kogemus.

Müra ekspert Marko Ründva (Kajaja acoustics OÜ) Karjääride poolt põhjustatud

mürataseme hindamise kogemusega ekspert.

Välisõhu ekspert Marek Maasikmets (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) Karjääride

poolt põhjustatud õhusaaste hindamise kogemusega ekspert.


programm MAVES


Vibratsiooni ekspert Marko Ründva (Kajaja acoustics OÜ) Karjääride poolt põhjustatud

vibratsiooni hindamise kogemusega ekspert.

Geotehnika ekspert Peeter Talviste (IPT Projektijuhtimine OÜ). Volitatud ehitusinsener

tase 8 geotehnika alal.

Valgusresostuse ekspert Tiiu Tamm (Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ). Ekspert, kellel

on kogemus välisvalgustuse leviku ulatuse määramisega ja selle

normidele vastavuse hindamisega.

Kinnisvarhindaja – Andres Teder. Vara hindaja, tase 7 kutsetunnistusega ekspert, kelle

ülesanne on hinnata karjääri lähenemisest ja hiljem rajatavast

veekogust põhjustatud mõju kinnisvara hindadele.

Jäätmeekspert Tuuli Vreimann. Jäätmekavade ja/või jäätmeuuringute kogemusega

ekspert.

Vee-ekspert Kadri Normak. Karjääride poolt põhjustatud veekogudele avalduva

koormuse hindamise kogemusega ekspert.

Ökoloog Artto Pello. Ökoloogilise haridusega ekspert, kellel on varasem

kogemus koosluste ja elupaikade ning kaitsealuste liikide hindamises.

Jurist Elanikkonnale arendustegevustega seotud

kompenseerimismehhanismide väljatöötamiskogemusega jurist.

Kaevandamistehnoloogiate osas annab nõu arendaja.

KMH üks inimene võib täita ka mitme eksperdi ülesannet, kui tal on vastavad kogemused.

Eksperdid nimeliselt selguvad pärast KMH programmi heakskiitmist.

KMH ajakava:

TEGEVUS

TÄHTAEG,

NÄDALAT ALATES

KMH

ALGATAMISEST

KMH algatamisest teatamine 0

Ekspertgrupp koostab programmi 10.2019

Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse kontroll 11.2019

Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt 11.2019

Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab programmi

asjakohasust ja piisavust 12.2019


programm MAVES


TEGEVUS

TÄHTAEG,

NÄDALAT ALATES

KMH

ALGATAMISEST

Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab

esitatud seisukohtadega arvestamist/mittearvestamist 03.2020

Otsustaja kontrollib täiendatud programmi korraldab avaliku

väljapaneku 03.2020

Programmi avalik väljapanek 04.2020

Programmi avalik arutelu 04.2020

Programmi täiendamine, kirjadele vastamine lähtudes

avalikustamisel laekunust 05.2020

Programmi nõuetele vastavuse kontroll 05.2020

Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine 05.2020

KMH aruande koostamine 04.2021

Ekspertgrupp esitab KMH aruande otsustajale 04.2021

Otsustaja kontrollib aruande vastavust sisunõuetele ja edastab

selle asjaomastele asutustele 05.2021

Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt 06.2021

Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja annab hinnangu

aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta 07.2021

Ekspertgrupp täiendab aruannet 08.2021

Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet ja korraldab

avalikustamise 08.2021

KMH aruande avalik väljapanek 10.2021

KMH aruande avalik arutelu 10.2021

Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul

esitatud seisukohtadele ja täiendab aruannet 11.2021


programm MAVES


TEGEVUS

TÄHTAEG,

NÄDALAT ALATES

KMH

ALGATAMISEST

Otsustaja kontrollib aruande nõetele vastavust ja edastab KMH

aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks 12.2021

KMH kooskõlastamine asjaomastele asutuste poolt 01.2022

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust lähtudes

kooskõlastustest ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks 01.2022

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest

teavitamine 02.2022


programm MAVES


9 ÜLEVAADE SAABUNUD SEISUKOHTADEST, NENDEGA ARVESTAMISEST VÕI ARVESTAMATA

JÄTMISEST

9.1 Programmi vastavuse kontroll KeHJS nõuetele

Keskkonnaamet 09. 10.2019 nr 6 3/19/15720 3

KeHJS õ 13 p 4 kohaselt esitatakse K MH programmis kavandatava

tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Keskkonnaamet palub täiendada KMH programmi ning lisada

kavandatava tegevuse seotus Harju maakonnaplaneeringuga.

Peatükki 5 on lisatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+

kavandatava tegevusega seonduv ülevaade.

KeHJS õ 13 p 2 kohaselt esitatakse KMH p rogrammis reaalsete

alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Esitatud KMH programmis

on vaid kaks võimalust kas kavandata va tegevuse elluviimine või 0

alternatiivina käsitletav olemasoleva olukorra jätkumine ehk kava

ndatavast tegevusest loobumine. Keskk onnaamet palub kaaluda

ka muid võimalike al ternatiivide võimalusi nt kaevandamismahu

või mäeeraldise pindala suuruse vähendamist võrreldes

taotletavaga.

Alternatiivid tulenevad kavandatava tegevuse püstitatud

eesmärgist. Selguse huvides lisati peatüki 2 lõppu kavandatava

tegevuse eesmärk: Kaevandada taotletavast mäeeraldisest

2 904 000 m3. Kaevandada 30 aasta jooksul keskmise

aastatoodangu mahuga 100 000 m3. Kaevandusala väiksemat

pindala on mõistlik alternatiivina käsitleda juhul, kui väiksemalt

pindalalt oleks endiselt võimalik kaevandada eesmärgipärane

kogus lubjakivi. Kui aga võtta alternatiiviks väiksem

kaevandusmaht (koos väiksema pindalaga), tekib küsimus, milline

peaks olema väiksem maht (50% esialgsest või 25%?) ja mis

põhimõtte alusel seda valida. Teoreetiliselt võiks valida ka mitu

mahualternatiivi. Näiteks kasvõi 10%punktilise sammuga.


programm MAVES


Siinjuures säilib probleem, et alati sellistel juhtudel osutub kõige

vähem keskkonnakahjulikuks kõige väiksema mahuga alternatiiv.

Seetõttu, kui valida alternatiiviks väiksem kaevandamismaht, on

KMH tulemus ette teada ning alternatiiv pigem kunstlik. Samas on

KMH ekspert tõsiselt huvitatud selle arutelu üle, kas kavandatava

tegevuse eesmärk on õigesti püsititatud.

Peatükki 3 täiendati kahe tehnoloogilise alternatiiviga.

Keskkonnaamet palub täiendada KMH programmi punkti 4.2

„Inimkeskkond“ ning anda ülevaade kavandatava te gevuse

mõjualasse jääva elanikkonna kohta.

Inimkeskkond peatükki täiendati elanike arvu ja aastaringsete

majapidamiste kirjeldustega. Lisati 1 km raadiusesse jäävate

elamute joonis.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KeHJS õ 13 p 7 kohaselt tuleb

KMH programmis esitada kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise

ajakava. KMH on protsess, mis algab KMH algatamisega ning

lõppeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning sellest

teavitamisega. Keskkonnaametile esitatud KMH programmis on

esitatud vaid KMH aruande menetluse etapid. Ü hes kalendriaas t

as on 52 nädalat, kuid esitatud aj akava kohaselt toimub KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamine 76. nädalal. Eelnevast

tulenevalt vajab a jakava korrigeerimist ja täiendamist

Tabelis oli toodud, mitmendal nädalal alates programmi vastavaks

tunnistamist tegevus toimub. Mitte mitmendal kalendriaasta

nädalal tegevus toimub. Ajakavale on lisatud KMH programmi

etapid ning täpsustatud, mis viisil nädalaid loetakse.

KeHJS õ 13 p 8 sätestab, et KMH programmis esitatakse andmed

arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdi rühma

koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist

mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Esitatud KMH

Peatükki 8 lisati arendaja ja otsustaja read.

Programmis siiski on esitatud ekspertrühma koosseis, kuid mitte

nimed. Põhjuseks asjaolu, et arendaja on eksperdiga sõlminud

kokkuleppe KMH programmi koostamiseks. Heaks kiidetud


programm MAVES


programmis ei leidu arendaja andmeid (v.a arendaja nimi teisel

lehe külje l). Samuti ei ole esitatud juhteksperdi nime ega eksper

dirühma koosseisu. Nii otsustaja kui asjaomased asutused peavad

andma KMH programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes

seisukoha ning ühtlasi kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist

piisavust, st kas kõik eeldatavad mõjuvaldkonnad on pädevate

ekspert idega kaetud. Sellisel kujul esitatud loetelu ei võimalda

seda teha, mistõttu peab Keskkonnaamet vajalikuks, et KMH

programmis esitatud ekspertrühma nimekirja täiendataks

konkreetsete ekspertide nimedega, keda kavatsetakse kaasata

KMH menetlusse.

programmi põhjal hangitakse KMH läbiviija. Tegemist on

hangetega sarnase olukorraga, kus KMH programmi võib

nimetada lähteülesandeks ning ekspertgrupi kirjeldust ühes

nõutavate omadustega kvalifitseerimistingimusteks. Ka hangetel

hinnatakse eksperte kvalifikatsiooni (objektiivselt kirjeldatud

kriteeriumid), mitte nime järgi. Samasuguse põhimõtte alusel

koostatakse JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ vee erikasutusloa taotluse

keskkonnamõju hindamist (KMH algatatud Keskkonnaameti

28.06.2017 kirjaga nr 14-6/17/5743-6). Peatükki 8 lisati vastav

selgitus.

Protsessiga edasiliikumise nimel on nimetatud võimalikud

eksperdid ka nimeliselt.

KeHJS õ 1 3 p 9 kohaselt esitatakse KMH programmis asjaomaste

asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendustega.

Keskkonnaamet palub KMH programmi täiendada, lisada

asjakohased põhjendused ning eraldada asjaomased asutused

muudest menetlusosalistest (programmis nimetatud „osapooled“

Peatükis 8 lahutati osapoolte loetelu asjaomaste asutuste loetelust.

Keskkonnaameti kaasamise põhjusena (lisaks asjaolule, et ta on

otsustaja) toodi keskkonnamõju ohjamise ülesanne.

KeHJS õ 13 p 10 kohaselt peab KMH programmis esitama

tegevusloa taotluse koopia. Keskkonnaamet palub programmi

vastavalt täiendada.

Täiendatud KMH programmiga koos on lisatud ka tegevusloa

taotluse koopia.


programm MAVES


9.2 Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt

Keskkonnaameti kiri 13.12.2019 nr 6-3/19/15720-15

Terviseameti esitatud ettepaneku alusel palub Keskkonnaamet

täiendada vajadusel eksperdirühma liikmega, kes hindaks

valgusreostusega kaasnevaid mõjusid (kui juba hetkel

eksperdirühma kuuluvad isikud ei oma vastavat kvalifikatsiooni).

Arvestatud. Programmi lisati välisvalgustuse mõju puudutav teema

(peatükk 7 Hindamismetoodika) ja ekspertgruppi liideti vastava ala

ekspert (peatükk 8 Osapooled ja ajakava)

1. KMH programmi peatükis 1 „Sissejuhatus“ palub Keskkonnaamet

veelkord korrigeerida viidet KeHJS redaktsioonile, millest lähtutakse

konkreetse KMH läbiviimisel. Programmis esitatud info ei ole

korrektne. Lähtuda tuleb KMH algatamise hetkel kehtinud

redaktsioonist, mis hakkas kehtima 01.01.2018 (RT I, 04.07.2017, 45).

Arvestatud. Parandus viidi sisse.

2. KMH programmi on täiendatud punktiga 4.2 „Inimkeskkond“

elanike arvu ja aastaringsete majapidamiste kirjeldustega, kuid

puudub kavandatava tegevuse asukoha ja eeldatavalt mõjutatava

keskkonna kirjeldamine lähtuvalt inimese tervisest ja heaolust.

Inimese tervis ja heaolu on kirjeldatav läbi erinevate mõjurite. Antud

juhul olulisemateks müra, tolm ja vibratsioon. Lisaks ohutus,

kohalike teede kvaliteet jne. Kõik need teemad on KMH programmis

käsitletud. Kui Keskkonnaamet leiab, et mingi mõjur KMH

programmi loetelust on puudu, siis ekspert on tähelepanu juhtimise

eest tänulik.

3. KMH programmi tuleks täiendada ning KMH raames hinnata ka

põhjavee reostumise ohu tõenäosust (ja KMH aruandes esitada

põhjavee reostumise vältimiseks kasutatavaid leevendusmeetmeid).

Samuti tuleks hinnata suublasse juhitava karjäärivee puhastamise

võimalusi (nt heljumi setitamine).

Arvestatud. Vastavad täiendused lisati programmi (peatükk „7

Hindamismetoodika“, osad „põhjavesi“ ja „pinnavesi“)


programm MAVES


4. KMH osapoolte loetelus on välja toodud, et menetlusosalistena

tuleb kaasata ca 1 km raadiusesse jäävad ettevõtted.

Keskkonnaamet palub täiendada eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kirjeldust mõjualasse jääva ettevõtluskeskkonna kirjeldusega.

Samuti annab Keskkonnaamet teada, et KMH algatamise järgselt on

Keskkonnaametile laekunud rohkelt vastulauseid karjääri

laiendamisele ning mitmed vastulausete esitajad on Hüüru küla

elanikud, kellele avaldab juba hetkel Harkus tegutsev karjäär mõju

ning eeldatavalt võiks arvata ka Hüüru küla Harku VII KMH

mõjualasse (eelkõige tolmu levikul).

Arvestatud. Aruande peatükki 4.2 täiendati ettevõtete loeteluga.

Elanike vastuväited tuleb kaasata keskkonnamõju hindamisse. Tuleb

hinnata väidete sisu ja vajalikke / võimalikke leevendusmeetmeid.

5. Kuna alal on Keskkonnaregistri andmetel registreeritud III

kaitsekategooria kaitsealuse liigi põõsasmaran (Potentille fruticosa)

esinemine, palub Keskkonnaamet programmi peatüki 4.3

põõsasmaranat puudutavale lõigule lisada, et looduskaitseseaduse

(edaspidi LKS) § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria

taimede hävitamine ja korjamine loodusest ulatuses, mis ohustab

liigi säilimist selles elupaigas. Lähtuvalt sellest on vajalik hinnata

karjääri mõju põõsasmaranale antud piirkonnas, mitte kogu Eestis

ning korrigeerida lk 19 kirjutatut.

Arvestatud. Peatükki 4.3 täiendati LKS väljavõtetega III

kaitsekategooria liikide kohta.

Hindamismetoodika peatükis (peatükk 7) kustutati sõna „Eesti“.

Hinnatakse mõju põõsasmarani seisundile.


programm MAVES


6. Kuigi Keskkonnaregistri andmetel ei asu planeeringualal lisaks

põõsasmaranale kaitstavaid liike, on kohalike elanike infole

tuginedes piirkonnas esindatud käpalised ning roomajad (nastik,

rästik ja vesilikud). Keskkonnaamet palub ka selle informatsiooniga

arvestada ning lisada need liigid inventuuri.

Arvestatud. Hindamismetoodika peatükki (peatükk 7) täiendati

lõiguga „Seni leidmata kaitstavad liigid“. Elupaikade olemasolu ja

mõju hindab Artto Pello, kes oli varasemalt programmis välja

pakutud üksnes botaanikuna (kuna puudus vajadus muude

elustikurühmade hindamise järgi). Ekspert on ümber nimetatud

ökoloogiks, mis vastab ka täpsemalt tema haridusele ja

töökogemusele.


programm MAVES


7. KMH-s tuleb anda hinnang kumulatiivse mõju ilmnemise kohta

arvestades asjaoluga, et piirkonnas on mitu tegutsevat karjääri.

Samuti tuleb hinnata mõju inimkeskkonnale – nii elukeskkonnale,

tervisele, varale kui piirkonna ettevõtlusele. Käsitleda tuleb ka mõju

looduslikule mitmekesisusele ja kliimale.

Arvestatud osaliselt.

Tavapäraselt võetakse hindamistes ja mudeldustes arvesse ka

olemasolevat taset (nt õhusaastetase, müratase jne). Seega

kumulatiivne hindamine on juba programmi sisse kirjutatud.

Selguse huvides kirjutatid metoodika peatükki (pt 7) lause, et

mõjude hindamisel võetakse arvesse olemasolevat koormust.

Ettepanek hinnata mõju inimkesskonnale jääb eksperdi jaoks paraku

liiga üldsõnaliseks. Nagu looduskeskkond, koosneb ka

inimkeskkond väga paljudest komponentidest ja mõjuritest. Praegu

on inimest (tema tervist, heaolu, vara jne) arvestades plaanitud

hinnata müra, tolmu, põhjeveetaseme, välisvalgustuse (lisatud

täiendatud programmi) kontekstis. Neid mõjusid võrreldakse kas

normidega või normide puudumisel empiiriliselt.

Kaevandamisjärgse olukorra juures hinnatakse karjääri tekkiva järve

seisundit. Soodsas seisundis järv on meelepärasem ka inimesele.

Eksperdile jääb arusaamatuks, milline selgelt mõõdetav mõju ülal

loetletud mõjude kõrval on arvestamata jäänud.

Metoodika peatükki (pt 7) kirjutati lause:

Antakse hinnang looduslikule mitmekesisusele, kliimale ning

kliimamuutustest tulenevatele ohtudele.


programm MAVES


8. Peatükk 8 „Osapooled ja ajakava“ vajab korrigeerimist.

Asjaomaste (programmis „asjakohased“) asutuste loetellu ei kuulu

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, sest tegemist ei ole KeHJS § 23

mõistes asjaomase asutusega. EKO on KMH menetluses

menetlusosaline (KeHJS § 16 lg 3 p 5). Keskkonnaamet palub

taaskord asjaomaste asutuste loetelusse lisada täpsustus kohaliku

omavalitsuse nime kohta ning palub arvestada, et antud menetluses

on asjakohane kaasata lisaks kavandatava tegevuse asukoha

omavalitsusele (Saue Vallavalitsus) ka naaberomavalitsust (Harku

Vallavalitsus), kelle territooriumile ulatuvad kaasnevad mõjud.

Samuti ei pea Keskkonnaamet vajalikuks enda nimetamist antud

loetelus kahel korral, kuna selgitus „keskkonnamõju ohjamine“

on väga laialivalguv ning väheütlev ning antud menetluses on

Keskkonnaamet otsustaja rollis. Maa-ameti asjakohasus on

pigem seotud kinnistu omandikuuluvusega.

Arvestatud.

„Asjakohased“ on nimetatud ümber „asjaomasteks“.

EKO on tõstetud mõju hindamise osapoolte alla.

„Kohalik omavalitsus“ on asendatud „Saue vallaga“.

Lisati Harku vald

Keskkonnaamet küll eemaldati asjaomaste asutuste nimekirjast,

kuid ekspert peab vajalikuks märkida, et Keskkonnaameti ülesanne

ongi laialdane, mida saab üheselt kokku võtta keskkonnamõju

ohjamisena (et mitte ette lugeda kõik keskkonnaosi, millele

avalduvat mõju peab ohjama). Keskkonnamõju ohjet üheks

korralduslikuks meetmeks lubade menetlus.

9. Ajakavas ei kajastu KMH programmi avaliku arutelu toimumine

(eeldatavalt on „avalikustamine“ kasutatud samaväärsena mõistega

„avalik arutelu“, kuid Keskkonnaameti hinnangul ei ole see

korrektne). Endiselt jääb Keskkonnaamet oma varasema ettepaneku

juurde, et ajakava võiks olla lihtsamini mõistetav (konkreetne kuu ja

aasta nädalaloendi asemel oleks palju ülevaatlikum), arvestades, et

see on mõeldud ka avalikkusele tutvumiseks.

Arvestatud.

Ajakavas on nädalad muudetud kuudeks ja aastateks.

„Avalikustamine“ on asendatud „avaliku aruteluga“.


programm MAVES


10. KMH programmi peatükki 5 „Kavandatava tegevuse seos

strateegiliste planeerimisdokumentidega“ tuleb täiendada, kuna

jääb selgusetuks esitatud strateegiliste planeerimisdokumentide

seos kavandata tegevusega. Harju maakonnaplaneeringu kohta on

esitatud info (kaevandusalale planeeritud kergliiklustee ja esitatud

info karjääride taastamisega seotud infole maakonnaplaneeringu

KSH aruandest), kuid ei ole esitatud selgitusi, kas ja kuidas

konkreetne kavandatav kaevandustegevus on vastavuses või

vastuolus strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatuga

(planeeritud maakasutusega jne). Samuti tuleb täiendada Saue valla

üldplaneeringuga seonduvat (milline maakasutus on antud

piirkonda kavandatud ning kuidas on see vastavuses või vastuolus

kavandatava tegevusega ning millised on sellest tulenevad seosed

ja lahendused). Keskkonnaamet palub täiendavalt lisada KMH

programmi „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-

2020“ ja kavandatava tegevuse seos.

Arvestatud.

Harju maakonnaplaneeringu osas täiendati ülevaadet. Kavandatav

tegevus ei takista kergliiklustee rajamist.

Saue valla üldplaneeringu kohta on programmis järgmine tekst

„Saue valla üldplaneering kavandatava karjääri alale

keskkonnakasutust ette ei näe (ei ole ühtegi juhtotstarvet ette

nähtud, sh mäetööstusmaa juhtotstarvet). Seetõttu ei saa väita, et

üldplaneering kavandtavat tegevus toetaks. Samas ei vastustata

kaevandamist väljaspool vastava juhtotstarbega alasid.“ Selguse

huvides kirjutati osa lõppu kokkuvõttev lause, kuid eksperdile jääb

arusaamatuks, mis eelviidatud tekstis jäi mõistmatuks või puudu.

Programmi täiendati Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava

2011–2020 ülevaatega.

11. Peatükis 6 (lk 18) on välja toodud, et ekspert esitas

Keskkonnainspektsioonile järelepärimise piirkonnas esinenud

kaebuste kohta. Laiapõhjalisema pildi kujundamiseks edastab

Keskkonnaamet käesoleva kirja lisana ümbruskonna elanike

pöördumise, milles on välja toodud need kaebused ja vastuolud,

mis kohalike elanike jaoks on kõige olulisemad.

Esitatud kiri lisati programmi materjalide hulka (Lisa 2, viidatud

peatükis „7 Hindamismetoodika“), kuid ekspert juhib tähelepanu, et

seisukohtade esitamine incognito (antud kirjal puudub märge selle

autori või autorite kohta) vähendab kogu protsessi läbipaistvust.

Edaspidi on mõistlik kõikide seisukohtade ja ettepanekute juurde

lisada ka selle esitanud isik või huvigrupp.


programm MAVES


12. Keskkonnaamet palub täiendada peatükki 8 „Eeldatavalt oluline

keskkonnamõju“, sest kavandatava tegevusega kaasnevad lisaks

loetletud mõjudele ka mõjud inimkeskkonnale (lisaks heaolule

kaasnevad mõjud ka inimeste tervisele ja varale) ning piirkonna

ettevõtlusele.

Arvestatud osaliselt

Mõju inimkeskkonnale on üldine mõiste, mida tuleb sisustada

konkreetsete teemadega. Peatükis 8 on välja toodu mitmeid

koormuseid, mis võivad inimesele negatiivselt mõjuda ning

kirjeldatud nende hindamise põhimõtet (vt vastus ettepanekule 7).

Eksperdile jääb arusaamatuks, milline selgelt mõõdetav mõju

programmis loetletud mõjude kõrval on arvestamata jäänud.

13.1 Saue Vallavalitsuses kevadel läbiviidud kohtumise raames

kinnitas Siim Luks (edaspidi S. Luks) eravestluses (on olemas

vestluse salvestus), et tegelikult ei kavatse karjäär laieneda

majadeni, vaid kaevandada ainult kitsalt teeäärsel ribal (mitte

lähemale kui 200-400 m) ning üldse külapoolsel maa-alal mitte

lõhata, vaid kasutada teistsugust tehnoloogiat (surub 1,5 m korraga

paekivi katki ja ei ole automürast tugevam) ning, et see tehnoloogia

on arendajal juba ostetud. Lisaks mainis S. Luks, et üle tee pole

plaanis tulla lähima 10 aasta jooksul. S. Luks mainis ka, et nende

alternatiiviks on laieneda Rannamõisa suunas. Palutakse täpsustada

Harku Karjäärilt, kas nendest plaanidest ja alternatiividest on

loobutud ning miks ei ole neid lisatud KMH programmi.

Harku Karjäär AS vastus:

Kuna siin on nimetatud eravestlust ja ei ole märgitud kas

salvestamisest oli S.Luks teadlik , siis nimetatud märkusega mitte

arvestada.

KMH eksperdi vastus:

Kavandatav tegevus on võimalik ellu viia üksnes juhul, kui see ei

põhjusta olulist negatiivset mõju (sh nt piisavalt leevendatud). Juhul

kui oluline mõju tuvastatakse, otsitakse selle vähendamiseks

võimalikke meetmeid. Sh tehnoloogia muutmine ja kaevandatava

ala vähendamine.


programm MAVES


13.2 Tehakse ettepanek teostada KMH raames uuringud

maapinnast, sest Geoloogiateenistuse maavarade uuringute

esitlusel räägiti erialaste inimestega, kes kinnitasid kohalike teooriat

- maapinda on tekkinud pikaaegsest lõhkamisest praod, mistõttu

vibratsioon levib mööda neid teatud piirkondadesse tugevamalt.

Kui need praod kaardistada, saaks neid lõhkamisel arvesse võtta.

Lisaks on küsimus, miks ei ole programmis ära mainitud inimeste

kaebusi TTA-le seoses lõhkamiste ja majade värisemisega? Tolm,

müra ja hais ei ole ainsad probleemid ning osad probleemid on välja

jäetud ning programm vajab täiustamist. Põhjalikult vajab

käsitlemist lõhkamise ning vibratsiooni teema.

Arvestatud. Lõhkamine põhjustab kolme moodi mõju: müra,

vibratsioon ja vähesel määral tolm. Kõik need teemad on KMH

programmis käsitletud ning mõju hindamisse plaanitud.

Lõhnahäiringute uurimist ei ole plaanitud, kuna kaevandamisega

seda tuntaval määral ei kaasne. Eksperdile teadaolevalt ei plaanita

karjääri ka kõrvalisi tegevusi (kütuse hoiustamine ,

asfaltbetoonitehas vms), mis võiks lõhnahäiringuid põhjustada.

KMH programmi täiendati geotehnika eksperdiga, kelle ülesanne on

kirjeldada võimalike lõhede ja vibratsiooni levimise vahelist seost.

Lõhede uurimist esialgu ette ei nähta. Kui eksperdi hinnangust

selgub, et lõhed võimendavad inimeseni kanduvat mõju ja ülevaade

lõhede asukohast aitab mõju leevendada ning lõhede kaardistamine

on tehniliselt mõistlikult teostatav, viiakse läbi lõhede uuring.

KMH programmile lisati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametisse esitatud kaebused.


programm MAVES


13.3 Keskkonda mõjutavate tegurite loetellu palutakse lisada ka

vibratsioon, elukeskkonna kvaliteedi langus, turvalisuse langus

(sügav karjäär kohe elumajade vahetusläheduses jms). Peamisteks

häiringuteks ja kaebuste põhjusteks on programmis mainitud tolm

ja müra. Aga ümbruskonna elanikud on väga selgelt teadlikud, et

palju kaebusi on ka lõhkamiste tõttu - Vatsla külast, Harkust ja

muudest ümbritsevatest piirkondadest. Miks ei ole neid mainitud

programmis? Palutakse ka see aspekt programmi lisada ja pakkuda

välja lahendusi karjääri nii lähedale laienemise korral. Vajadusel on

ettepanekute esitaja nõus edastama kuupäevaliselt kõik kaebused

ja nende vastused Vatsla külast ja Harkust. Harkus on käinud

ametnikud ise inimese kodus tunnetust saamas. Seega on see suur

probleem, mida ei saa jätta käsitlemata. Karjäär ise on teadlik, sest

nad näiteks peavad teavitama ühte majapidamist lõhkamisest, et

nad jõuaks toast koera õue lasta, sest viimane satub lõhkamisest

tulenevast vibratsioonist nii paanikasse ja on seetõttu toas

inimestele ohtlik.

Arvestatud. Vibratsiooni käsitlus on KMH programmis olemas (vt

peatükk 7 Hindamismetoodika).

KMH programmile lisati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametisse esitatud kaebused.

Elukeskkonnakvaliteet on kirjeldatav erinevate mõjude kaudu.

Antud juhul on nendest olulisemateks müra, tolm ja vibratsioon.

Selguse huvides lisati KMH programmi peatükki 6 järgmine lõik:

Elukeskkonna kvaliteet on antud juhul hinnatav läbi müra, tolmu ja

vibratsiooni tekkimise. Need komponendid mõjutavad inimese

igapäevaelu võimaliku häiringuna ja võivad põhjustada negatiivset

mõju inimese varale näiteks vibratsiooni mõju hoonetele. Seega mõju

elukeskkonnale hinnatakse läbi erinevate mõjurite (vt peatükk 7).

KMH programmiga on ette nähtud karjääri ammendumise järgselt

kujundatava veekogu ohutuse hinnang (vt pt 7). Samasse peatükki

lisati järgmine lõik:

Koostatakse ettepanekud kõrvaliste isikute ligipääsu piiramiseks

karjäärist põhjustatud ohtude vähendamiseks.

13.4 Piirkonna elanikud soovivad olla kaasatud KMH protsessi ning

võimaldada menetluses materjalidega tutvumiseks piisavat

ajaressurssi, mitte lähtuda õigusaktides sätestatud

miinimumtähtaegadest, et kõigil huvilistel oleks võimalik

materjalidega tutvuda ja arvamust avaldada.

Arvestatud. KMH aruande avalikuks väljapanekuks on plaanitud kaks

kuud, mis on mitu korda pikem, kui ette nähtud tähtaeg.


programm MAVES


13.5 Vatsla küla elanikud soovivad rääkida kaasa ka

taastamisplaanis.

Arvestatud. Kaevandamisloa taotluses on tehtud ettepanek taastada

karjäär veekoguks. Ekspert palub elanikel muude

taastamislahenduste ettepanekud välja tuua KMH programmi ajal,

et neid saaks hinnata. Taastamiseks vajalikud üldtingimused tuuakse

välja KMH aruandes. Elanike küsimused ja ettepanekud nende osas

on vaja välja tuua hiljemalt KMH aruande algusstaadiumis.

Tavapäraselt saavad KMH aruandes toodud keskkonnatingimused

ka loa tingimusteks.

13.6 Palutakse täpsustada kompenseerimise osa. Kuna juba praegu

on suured probleemid vibratsiooniga, siis lähemale laienemisega

probleem eeldatavalt suureneb. Juba praegu on mõned lõhkamised

igapäevast elukorraldust häirivad (majad värisevad, klaasid

klirisevad, loomad ja väikelapsed ehmuvad ja ärkavad unest jne).

Eeldatavalt lähemal asetseva karjääri tegevusega need mõjud vaid

võimenduvad. Ettepanek on kokku leppida kompenseerimise

süsteem. Kaevandaja tasuks valla eelarvesse teatud summa, mis jääb

reservi selliste juhtumite korral ja seda enne kaevandamisloa

andmist. Sama süsteemi kavatsetakse rakendada ka Maardu karjääri

osas. Nende nõue on 20 000 € 4-5 ha kohta. Ka Harku VII karjääri

puhul võiks see olla suhtes ala suurusega. Kui karjäär suudab

teostada tööd nii, et varalisi kahjusid ei teki, saaks ta oma raha tagasi

peale seda, kui kaevandamine on lõppenud ja maa on taas

korrastatud.

Arvestatud. Peatükki 7 on lisatud järgmine uuring:

Kompensatsiooni garantii võimalused. Antakse ülevaade karjääri

poolt põhjustatud kahjustuste kompenseerimise garantii

võimalustest ning karjääri sulgemisel maa-ala korrastamise garantii

lahendused. Pakutakse välja otstarbekaim garantii lahendus.

Kaasatavate ekspertide hulka liideti jurist, kellel on

arendustegevusega seotud kompenseerimismehhanismide

väljatöötamiskogemus.


programm MAVES


13.7 Kas ja millal on Harku karjääril plaanis mõni maardla sulgeda ja

korrastada? Kas plaan on sulgeda kõik 30 aasta pärast ja siis

korrastada? Kohalikud elanikud seavad kahtluse alla selle, et need

ka taastatud saavad, kuna sel juhul on see väga kallis ettevõtmine.

Kuidas pakkuda garantiid elanikele, et nende elukeskkond saab

taastatud? Kes taastab siis kui karjäär seda mingil põhjusel ikkagi ei

tee? Kuna karjäär ei hiilga oma usaldusväärsusega, mida võis välja

lugeda ka osutatud kaebuste osast, kus tuli koheselt teade, et

inspektorile on valetatud ja ka koormakatete kasutuse osas tuli välja

valetamine, kus karjäär väitis, et kasutavad koormakatteid aga

kontroll tõestas muud, siis inimestel ei ole usku ka hilisemasse maa

korrastamisse. Kuidas tagada see, et see maa ka saab korrastatud?

Et ei kuulutata välja näiteks pankrotti, sest see on rahaliselt mahukas

töö? Hetkel tundub, et odavam on kõiki karjääre pikalt töös hoida

kui ammendunud karjääre taastada. Pigem võetakse juurde uusi, kui

et ammendunud karjääre sulgeda ja korrastada.

KMH eksperdi vastus:

Arvestatud. KMH-s käsitletakse rajada plaanitava karjääri

korrastamiseks vajalike ressursside garanteerimise võimalusi.


Maardlate sulgemine ei kuulu AS Harku Karjäär võimupiiridesse

Käesoleval ajal ja tulevikus töötavate karjääride n.n. sulgemine

toimub peale maavara kaevandamist ja kaevandatud ala

korrastamist vastavalt sellekohastele projektidele


programm MAVES


13.8 Palutakse selgitada, kuidas plaanib karjäär tagada ohutuse olles

nii lähedal elumajadele (7 m)? Kas karjäärile tulevad piirded ja/või

valvurid, et tagada, et lapsed ei kukuks karjääri ega läheks sinna

luusima? Lisaks on läheduses kergliiklustee, kus lapsed mängivad ja

liiguvad. Kuidas tagatakse, et lõhkamistel lendavad kivid ei ohustaks

kedagi? Kuidas tagada, et küla ei mattuks tolmu ja mürasse? Juba

praegu on kuulda karjääri masinate töömüra väga edukalt näiteks

Vilja AÜ 1, mis hetkel on üsnagi kaugel karjäärist. Müravallidest jääb

siin väheks. Kuidas tagatakse see, et lähimad majad, mis jäävad 7 m

kaugusele, ei hakka vajuma erosiooni ja muude maapinda

mõjutavate tegurite tõttu? Maapind hakkab tahes tahtmata

muutuma lõhkamiste, kaevandamiste, vee languse tõttu.

Arvestatud. Vastuste otsimisega kõikidele esitatud küsimustele on

uuringuplaanis arvestatud (vt peatükk 7 ja 8):

Ohutus, õhukvaliteet (sh tolm), müra, geotehnilised tingimused.

Peatüki 7 lõpuossa lisati selgituseks:

Uuringute ülesanne ei ole üksnes konstateerida fakti vaid välja

pakkuda lahendusi oluliste häiringute vähendamiseks.

13.9 Hetkel on karjäärist välja suunduv tee nagu mülgas, mis tolmab

pidevalt ja märjal perioodil on Paldiski mnt seetõttu väga mudane,

mis ei ole väga ohutu ja tolm matab hinge. Ettepanek on, et kõik

teed, mida karjäär kasutab peavad olema asfalteeritud ning lisaks

tuleks kasutusele võtta seadmed, mis peseks autode põhjad enne

karjäärist väljumist puhtaks. Sellised seadmed on olemas ja edukalt

kasutusel Soomes.

Arvestatud. KMH programmi peatükki 7 lisati järgmine lõik:

Esitatakse ettepanekud karjäärimasinate liiklusohutuse

suurendamiseks ning teede korrashoiu (sh pori edasikandumine)

tagamiseks.


programm MAVES


13.10 Kuidas tagatakse koormakatted karjääri autodel ja ka nende

klientidel. Ei ole normaalne hetkeolukord, kus autode koormad

tolmavad ja väikest kiviklibu lendab teiste autode peale. Tähetorni

ristmikust kuni keskmiselt Harku järveni peab hoidma nende

autodega pikka vahet.

Liiklusseaduse §34 lg 6 sätestab: Veos peab vastavalt oma eripärale

ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see

ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista

liiklust.

Sisuliselt on veose tolmamine ja pudenemine seadusega vastuolus.

Tõhus lahenduse selle järgmiseks on liikluspolitsei tähelepanu

juhtimine, kes omakorda saaks kohapeal rikkumise fikseerida ning

vastavalt reageerida.

13.11 Arvestades tolmu ja müra probleemi suurust on küla elanikud

kategooriliselt vastu, et purustussõlm on karjääri külapoolses osas

või mobiilne. See peaks olema võimalikult kaugel külast.

Arvestatud. Müra ja tolmu hindamisel võetakse arvesse ka

purustussõlme asukoht ning mõju ilmnemisel rakendatakse

meetmeid selle vähendamiseks.

14.1 Kavandatava tegevusega ei kaasne vallale positiivset väljundit

ja tegevus ei toeta valla ja selle halduspiirkondade jätkusuutlikku

arengut ning pole kooskõlas valla kehtiva arengukava ja

üldplaneeringuga. Kavandatava mäeeraldise kasutuselevõtt tooks

endaga kaasa mitmeid teravaid sotsiaal-majanduslikke probleeme,

terve Vatsla asumipiirkonna (nii elukondliku, kinnisvara kui ka muu

ettevõtluse suunalise) arengu pidurdumise ja tõenäoliselt ka

mitmete seniste elanike ja ettevõtete mujale kolimise ning

lisakulutused lahendamaks kaevandamisest tulenevaid

keskkonnaprobleeme, mille käsitlemine on vajalik kumulatiivse

tervikmõjuna. Seost Saue valla arengukavaga tuleks käsitleda ka

KMH programmi vastavas peatükis.

Arvestatud osaliselt. KMH programmi peatükki „5 Kavandatava

tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega“ lisati valla

arengukava käsitlus. Arengukavas on mitmeid väljakutseid, mida

arvestamata võib karjääri rajamine võib ohustada. Samas ei ole

ekspert leidnud arengukavast ega üldplaneeringust teemasid, mis

muudaksid karjääri laiendamise otseselt vastuolus olevaks. Ekspert

peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et otsese vastuolu puudumine

ei tähenda karjääri rajamise võimalikkust. Selle saab otsustada

erinevate mõjude ja koosmõjude hindamistulemuste põhjal.

Ekspert võtab sellest kommentaarist teadmiseks, et kohalik

omavalitsus ei poolda karjääri laiendamist.


programm MAVES


14.2 Käimasoleva kaevandamisloa taotluse puhul ei ole tegemist

kohalikku elu- ja ärikeskkonda ning kohaliku omavalitsuse

arengusuundasid ja huve arvestava võimaliku sobivaima

lubjakivimaardla asukoha leidmisega, kus kõikide osapoolte õigusi

ja huve oluliselt ei kahjustataks. Senise ülesandepüstituse korral ei

ole võimalik täita KMH sisulist eesmärki kaaluda erinevate

alternatiivsete asukohtade vahel, mis Saue Vallavalitsuse seisukohalt

on vältimatult vajalik.

Ekspert nõustub, et antud juhul ei ole tegemist karjääri

asukohavaliku KMH-ga. Tegemist on konkreetsele alale esitatud

kaevandamisloa taotluse KMH-ga.

Samas ekspert möönab, et kaevandamispiirkondade prioriteetsuse

määramine on oluline. Seda keskkonnamõju ohjamise seisukohast

ja samas ka ressursside tõhusa kasutamise seisukohast.

Prioriteetsuse määramine peaks olema pigem riigi, kui erasektori

ülesanne. Erasektor saaks taotleda luba vastavalt seatud

prioriteetidele.

Selline süsteem osaliselt juba ka kehtib läbi maavara kategooriate

(vt maapõueseadus § 23). Selle põhjal on maavara jaotatud vastavalt

uurituse detailsusest tarbevaruks ja reservvaruks ning

kasutamisvõimalikkuse järgi aktiivseks ja passiivseks varuks.

Taotletav mäeeraldis on liigitatud aktiivseks tarbevaruks.

14.3 Saue Vallavalitsus mõistab Aktsiaseltsi Harku Karjäär

majandushuve ja et riigi tasandil on suurenemas vajadus

ehituslubjakivi vastu, kuid leiab, et on ka alternatiivseid asukohtasid

kõrgemargilise lubjakivi kaevandamiseks, mis tagaks ehituslubjakivi

varustuskindluse ning kus tegevusega ei kaasneks nii olulisi

negatiivseid mõjusid inimeste elukeskkonnale ja –kvaliteedile, kuid

võimalikke asukohti, tegevusalternatiive ja negatiivsete mõjude

vähendamise meetmeid ei ole kõnealuses KMH programmis

käsitletud. Saue Vallavalitsus peab oluliseks selle lisamist KMH

programmi.

Asukohaalternatiivide teemat on selgitatud eelmises vastuses.

Tegevusalternatiividena on KMH programmi staadiumis teada

lõhkamine ja mehhaaniline raimamine. Pole välistatud, et KMH

jooksul lisandub veel tehnoloogilisi lahendusi, mida on mõistlik

hinnata.

Negatiivsete mõjude vähendamise meetmeid käsitletakse KMH

aruande etapis kuna siis on selge võimalike lahenduste mõju

ulatused.


programm MAVES


14.4 Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Ehitusmaavarade

kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ järgi tuleb kaevandamisel

eelistada enne uute maardlate kasutuselevõttu juba avatud

maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist. Kasutuses olevate

maardlate kohta on nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste osas piisavalt vajalikku informatsiooni.

Alternatiivina ei ole kaalutud asjaolu, et Harku lubjakivikarjääri

maardla praegu kasutuses olevas piirkonnas on veel olemasolevat

ja potentsiaalset kaevandamiskõlbulikku ala, mida saab kasutusele

võtta enne uue maardla kasutuselevõttu. Samuti on piirkonnas

ulatuslik varasemalt osaliselt läbi kaevandatud ala, mille

kaevandamise aeg jääb eelmisse sajandisse, kus meile teadaolevalt

on toonaste tehnoloogiate kasutamise tulemusel jäänud veel

arvestatav hulk täiendavat kaevandausvaru. Juba olemasolevate

karjääride juures uuel mäeeraldisel kaevandama hakkamine avaldab

ümbritsevale keskkonnale vähem mõju, kui täiesti uues kohas

karjääri avamine. Arvestades, et alates möödunud sajandi

kuuekümnendatest, kui algas piirkonnas kaevandustegevus, pole

sisuliselt toimunud mitte mingisugust rekultiveerimist ja keskkonna

taastamist, peaks olema prioriteetne seniste kaevandusvarude

maksimaalne ärakasutamine tänaseid parimaid tehnoloogiaid

kasutades, isegi kui see võib olla kaevandajale ühikhindades

tulemusena mõnevõrra kulukam.


Plokkide 33 ja 39 kohta on alustatud keskkonnaametis menetlus

kaevandamisloa saamiseks eelnimetatud plokkide maa-alal.

Karjääri taastamist alustatakse esimesel võimalusel peale maavara

väljamist, lõplik taastamine toimub peale kõikide ühte veekogusse

planeeritavates karjäärides maavara väljamist


programm MAVES


14.5 Saue Vallavalitsusele jääb selgusetuks, kas 1 km on arvestatud

praeguse karjääri servast või purustus-sorteerimissõlme

keskpunktist. 1 kilomeetri raadius on vähene, sest Saue

Vallavalitsusele on laekunud teateid võimalike häiringute kohta ka

kaugemalt, isegi kuni 3 km kauguselt praeguse karjääri

keskpunktist. Eelnevast tulenevalt tehakse ettepanek laiendada

eeldatava mõjuala ulatust.

Peatükis „6 Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“ täiendati lauset nii,

et oleks aru saada, et arvestatud on karjääri piiri.

Ekspert juhib tähelepanu, et samas lõigus on kirjeldatud seda kui

esialgset mõjuala, mis võib muutuda vastavalt KMH-s selguvatele

asjaoludele. Lõik on järgmine:

Kavandatava tegevuse esialgseks mõjualaks võib hinnata

kavandatava karjääri piirist kilomeetri ulatuses elavaid inimesi

(põhjavesi, müra, tolm, vibratsioon). Inimestele tegelikult avalduva

olulise mõjuala ulatus selgub KMH käigus läbi viidavate uuringute

tulemusel.

Esimest kilomeetrid võib pidada ka olulisimaks, sest kui selles

tsoonis saab mõjud piisavalt leevendatud, on tõenäoline, et mõjud

leevenevad ka kaugematel aladel.

14.6 Samuti tuleb KMH raames hinnata täiendavaid

keskkonnamõjusid, mis tulenevad materjali veost kaevanduskoha

ja purustussõlme vahel ning materjali väljaveoks uute

veotrajektooride tekkimisel, arvestades asustustiheduse

suurenemise tõttu oluliselt kasvanud liikluskoormusi Vatsla tee

ristmikul.

Kirjeldatud mõjude hindamine on juba programmi kirjutatud.

Näiteks peatükis „7 Hindamismetoodika“ on toodud, et müra ja

tolmu tuleb hinnata muuhulgas transpordist lähtuvalt. Materjali

veoga seotud mõjude hindamine on kirjutatud ka muudes osades ja

läbivalt.


programm MAVES


14.7 Hinnata tuleks alternatiivseid purustussõlme asukohti ja sellega

kaasnevaid mõjusid. Samuti peab Saue Vallavalitsus oluliseks

hinnata kogu piirkonna kaevandustegevuse kumulatiivset mõju,

arvestades, et aastate jooksul pole toimunud mitte mingisugust

taastetegevust ja käsitleda KMH raames erinevate

kaevandamisperioodide täistsüklite alternatiive (põhimõttel, et

näiteks viie aastane väljakaeveperiood koos täieliku

rekultiveerimisega, omab oluliselt erinevat mõju tähtajatust

kaeveõigusest ilma reaalse rekultiveerimise perspektiivita).

Purustussõlme asukoht ja kasutatav tehnoloogia ja kaevandamise

võimalikkus selguvad hindamise jooksul, kui selgub nende mõju

ulatus ühes olemasoleva mõjuga.

Peatükis „7 Hindamismetoodika“ on toodud järgmine lõik:

Kõikide mõjude hindamisel võetakse arvesse juba olemasolevat

keskkonnakoormust. St hinnatakse kumulatiivset mõju.

See tähendab, et kumulatiivse mõjuga on juba arvestatud.

14.8 Lisaks juhib Saue Vallavalitsus tähelepanu, et KMH peab

kindlasti võtma tervikmõjudes arvesse valla üldplaneeringu

kohaseid arenguperspektiive piirkonna asustuse suunamisel, mitte

arvestama ainult tänast olukorda. Lisaks vahetult mõjupiirkonnas

juba tegutsevale lastehoiule on selle vahetusse naabrusesse

kavandamisel eakate hooldekodu. Piirkonna eramuarenduse

perspektiiv Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal ning

ettevõtluspiirkondade areng Tammi tee ja kavandatava

kaevandusala vahel on samuti vahetult kaevanduse laienemisest

mõjutatud. Nii Harju maakonna teemaplaneering kui ka valla

üldplaneering näevad ette Tabasalu Rannamõisa maantee äärde

kergliiklustee, mille projekteerimist on juba alustatud ja mis kava

kohaselt on planeeritud maanteest kavandatava kaevanduse

poolsele küljele.

Peatükis „5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega“ ongi hinnatud kavandatava tegevuse

seost üldplaneeringuga. Selle eesmärk on selgitada kuidas

kavandatav tegevus on kooskõlas kohaliku omavalitsuse

plaanidega.

Ekspert paraku ei leidnud üldplaneeringu seletuskirjast viiteid

eakate hooldekodule.

Maakonnaplaneeringus näidatud kergliiklusteed on KMH

programmis käsitletud. Valla kodulehel olev üldplaneeringu kaardilt

ei ole selle kvaliteedi tõtu paraku tingmärke võimalik välja lugeda.

Samas on selge, et kergliiklustee võib olla üheks lahendamist

vajavaks asjaoluks (tuleb otsida muu sobiv lahendus), kuid seda ei

ole mõistlik lugeda välistavaks vastuoluks.


programm MAVES


15.1 Karjääri töö käigus tekkivad müratasemed peavad vastama

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud

normtasemetele.

Ekspert võtab mõju hindamisel teadmiseks.

15.2 Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral

vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset

rohkem kui 10 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).


15.3 Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine

jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset.


15.4 Karjääri töö käigus tekkiv vibratsioon peab vastama

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.


15.5 Teha koostööd kavandatava karjääri ümbruse elanikega,

leidmaks üheskoos parim lahendus. Teavitada elanikke eelnevalt

suurematest mürarikaste tööde teostamise ajast ning tööde

kestusest, vältimaks teadmatusest tingitud kaebusi.

Elanikega koostöö vormiks on KMH programmi ja aruande

avalikustamised. Vajadusel tehakse ka aruande vaheavalikustamisi.

15.6 Esitada müra- ja vibratsiooniuuringud Terviseametile

hindamiseks.



programm MAVES


15.7 KMH programmi täiendada ja KMH raames hinnata võimalikku

valgusreostuse mõju ning vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

KMH koostamisse plaaniti valgusreostuse ekspert.

15.8 KMH programmi peatükis 8. „Osapooled ja ajakava“ on

asjakohase asutusena välja toodud Terviseamet, kelle huvi eeldatava

põhjusena on välja toodud müra, vibratsiooni ja tolmu mõju. Amet

juhib tähelepanu asjaolule, et atmosfääriõhu

Täpsustus lisati loetellu.

Keskkonnaameti kiri 28.02.2020 nr 6-3/19/15720-22

1. Keskkonnaameti 13.12.2019 kirjas nr 6 3/19/15720 15 esitatud

seisukohtades nr 2, 7, 12 ja 13.3 mõjuna inimeste varale pidas

Keskkonnaamet silmas mõju inimeste kinnisvara väärtusele.

KMH aruande koostamisse on kaasatud kinnisvaraekspert, kellel on

vara hindaja, tase 7 kutsetunnistus (vt peatükk 8). Peatükis 6 on

lisatud viide kinnisvara hinnale avalduvale mõjule.

2. KMH programmis esitatud ajakava on korrigeeritud ja

täpsustatud ning täiendatud kujul on see väga hästi mõistetav, kuid

arvestades, et KMH programm esitati Keskkonnaametile veebruari

keskpaigas, va jab ajakava enne avaliku väljapaneku korraldamist

korrigeerimist (ajakava kohaselt toimus KMH programmi avalik

väljapanek juba

Ajakava ajakohastati.


programm MAVES


3. 13.12.2019 kirjaga esitatud pöördumisega ei edastanud

Keskkonnaamet kirja esitajate nimekirju, kuna seal esitatud andmed

on osaliselt avaliku teabe seaduse alusel asutuse siseseks

kasutamiseks mõeldud. Vastav info sai edastatud ka KMH eksperdile

detsembris peetud telefonivestluses. Juhul, kui KMH ekspert ja

arendaja peavad vajalikuks ka kirja esitajate nimekirja lisamist

pöördumisele, palub Keskkonnaamet sellest teada anda.

Keskkonnaameti eelmise kirja p 11 vastusesse jäi incognito käsitlus

ekslikult sisse. Toimunud telefonivestluses selgitas Keskkonnaamet

eksperdi jaoks piisavalt miks inimeste nimesid ei olnud esitatud.

Ekspert võtab teadmiseks, et nimed on Keskkonnaametil teada kuid

ekspert ei pea hetkel vajalikuks nende avalikustamist.

4. KeHJS § 15 1 lg 6 kohaselt esitab arendaja otsustajale KMH

täiendatud programmi ning asjaomaste asutuste kirjade koopiad

lisatakse programmile. Keskkonnaametile edastatud programm ei

sisalda asjaomaste asutuste kirjade koopiaid. Nimetatud kirjad on

edastatud Keskkonnaameti poolt KMH juhteksperdile e postiga

23.12.2019 eesmärgiga, et need oleks võimalik lisada KMH

programmile. Terviseameti kirja edastas Keskkonnaam et oma

13.12.2019 kirja lisana.

Viga on parandatud.


programm MAVES


LISA 1 VÄLJAVÕTE KESKKONNAINSPEKTSIOONILE ESITATUD PIIRKONNAS LUBJAKIVI KAEVANDAMISE

KOHTA ESITATUD KAEBUSTEST

AEG KIRJELDUS LAHENDUS

09.08.2016

13:11

Harku Balti Kivi karjäärist lõunatuulega tuleb tolm

laabi küla peale.

Avaldajaga koheselt suheldud. Avaldaja sõnul on kaks viimast päeva nii AS-i

Harku Karjäär kui ka Balti Kivi OÜ tegevusega levinud Laabi külla. Suheldud

Harku Karjäär AS-iga. Ettevõtte tegevdirektor käis ise olukorda kontrollimas,

kuna tolmamine oli tõesti tugev, siis niisutamist tehakse rohkem ja tootmise

intensiivsust vähendatakse. Suheldud Balti Kivi OÜ juhatuse liikmega,

teavitatud probleemist. Esindaja nõustus, et tolm levib ning laseb võtta

meetmed kasutusele. Mõlemale ettevõttele on väljastatud kehtivad maavara

kaevandamise load, välisõhu saasteload ning vee erikasutusload.

10.04.2017

15:18

Kadaja teel on tuul karjääride poolt ja puudub

nähtavus- tolmu on nii palju

Avaldajaga suheldud. Sellel ajal tootmine oli lõpetatud ja tolmuhäiringuid ei

olnud. Üldiselt Balti Kiviga probleeme ei ole olnud.

M.Koppel

10.04.2017

16:05

Karjääridest tõusev tolm tuleb elamute peale.

Tuulistel päevadel peaksid tootmist piirama

(Kadaja tee)

Suheldud teavitajaga ning teavitaja sõnul levis 10.04 pealelõunasel ajal tolm

karjäärist. Täna 11.04 tolmu enam ei levi.

Suheldud Balti Kivi OÜ esindajaga, kelle sõnul Balti Kivi OÜ karjääris

pealelõnunasel ajal purustus- ja sorteerimissõlm ei töötanud ning nende

karjäärist tolm ei saanud levida.

Suheldud Harku Karjäär AS esindajaga ning ettevõtte esindaja sõnul toimus

10.04 Harku karjääris purustus- ja sorteerimistööd kuni kella 16.15-ni.

Ettevõtte esindaja sõnul olid keskkonnalubade tingimused täidetud (teede

kastmine, materjali niisutamine). Ettevõtte esindaja lubas edaspidi

hoolikamalt tingimusi jälgida.


programm MAVES



10.04.2017

16:21

Tuul karjääride poolt- talumatu tolm 17:38 taas

teatas helistaja, et tolm on lausa

väljakannatamatu. Balti Kivi karjäär töötab

täistuurisel kuigi tuul on väga tugev. Terve küla

on paksu tolmu täis.

Avaldajaga suheldud. Sellel ajal tootmine oli lõpetatud ja tolmuhäiringuid ei

olnud. Üldiselt Balti Kiviga probleeme ei ole olnud.

01.08.2017

12:56

Helistaja, kes elab Kadaja teel, teatas, et suured

tolmumassid on üleval arvatavasti tulevad need

harku karjäärist ja balti kivist. Mingit tolmutõket

ei ole.

Suheldud kell 13:42 avaldaja tütrega, kelle sõnul on alates hommikust nende

elamu poole Harku karjäärist erakordselt palju tolmu kandunud. Helistamise

hetkel olevat olukord paranenud ja aknast välja vaadates tolmu enam

märgatavalt ei lendu. Suheldud AS-iga Harku Karjäär (6571144), kelle sõnul

hetkel antud piirkonnas töid ei teostata ja videokaamerast tolmu levikut

samuti näha ei ole. Siiski lubasid olukorda täpsemalt uurida ja asjal silma

peal hoida. Samuti suheldud OÜ-ga Balti Kivi (5019964), kelle sõnul hetkel

tööd käivad ja vastavalt võimekusele toimuvad ka niisutustööd. Kell 17:06

suheldud avaldajaga isiklikult. Selgitatud, et ettevõtteid on probleemist

teavitatud ja niisutamine toimub vastavalt võimekusele.

01.08.2017

14:05

Kadaja teelt anti teada, et Harku karjäärist

valetati kki inspektorile- Harku karjäär töötab

praegu ja tolmu on jätkuvalt palju

Suheldud kell 13:42 avaldaja tütrega, kelle sõnul on alates hommikust nende

elamu poole Harku karjäärist erakordselt palju tolmu kandunud. Helistamise

hetkel olevat olukord paranenud ja aknast välja vaadates tolmu enam

märgatavalt ei lendu. Suheldud AS-iga Harku Karjäär, kelle sõnul hetkel

antud piirkonnas töid ei teostata ja videokaamerast tolmu levikut samuti

näha ei ole. Siiski lubasid olukorda täpsemalt uurida ja asjal silma peal hoida.

Samuti suheldud OÜ-ga Balti Kivi, kelle sõnul hetkel tööd käivad ja vastavalt

võimekusele toimuvad ka niisutustööd. Kell 17:06 suheldud avaldajaga

isiklikult. Selgitatud, et ettevõtteid on probleemist teavitatud ja niisutamine

toimub vastavalt võimekusele.


programm MAVES



15.08.2017

08:33

Laabi küla, Tanni teel harku karjääri territooriumil

tegutsev mobiilne asfalditehas on teataja sõnul

liiga lähedale elamurajoonile, hais häirib.

Kontrollida tuleks tehast, kas on filtrid vahel.

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid kontrollisid 15. augustil

teadet, mille kohaselt Laabi külas Tanni kinnistul tegutseb mobiilne

asfalditehas, mis on liiga lähedal elamurajoonile ning häirib haisuga.

Lähimad elamud asfalditehasest asuvad 500 m kaugusel, vallalt on saadud

kooskõlastus Tanni kinnistul asfaltbetooni tootmiseks. Kohapeal oli tehase

lähedal tunda kergelt bituumenile iseloomulikku lõhna, kuid tugevat

lõhnahäiringut ei tuntud. Probleeme on tolmuga, mis piirkonnas levib. Seda

kinnitas ka ettevõtte esindaja, kes ütles, et kuivade ilmade tekib probleem.

Kuivõrd oli esimene tööpäev, siis veel niisutamist polnud ettevõte tellinud,

kuid kuivade ilmade jätkudes seda tehakse. AS Nordecon on 18.07.2017

esitanud Keskkonnaametile loa muutmise taotluse (luba nr L.ÕV/323004).

Ettevõte soovib, et loas oleks arvestatud kõigi kolme ettevõtte bilansis

olevate mobiilsete asfalditehastega, kõigi tehaste kohta on teostatud 2016.

aastal õhuheitme mõõtmised ning soovitakse suurendada tootmismahtu.

Lubatud heitkoguste projektis on arvutatud läbi kõik kolm tehast.

08.11.2017

09:56

Tiskre külas tunda hommikuti bituumeni ja nafta

haisu, mis tuleb Harku karjäärist.

Suheldud AS Nordecon asfaldi tootmisjuhigaga, kelle sõnul Tanni kinnistul

paiknev mobiine asfaltbetooni tehas tegutseb kõige kauem kuu lõpuni.

Tema sõnul võib lühiajaline lõhnahäiring pärineda bituumeni laadimise

torude tühjendamisest. Eelmine kuu teostati lõhna mõõtmised, mille aruanne

peaks valmima 10.11.2017. Järgmine aasta on võimalus, et mobiilne tehas

Tanni kinnistul ei tegutse.


programm MAVES



10.11.2017

08:23

Tiskre külas Tanni teel tugev müra ja hommikuti

vänge kirbe pigi hais. Silmad kipitavad ja lapsed

köhivad. Eriti tuntav hommikuti. Sooviti et

võetaks ühendust ja antaks tagasisidet.

Keskkonnainspektsiooni inspektor kontrollis teadet, mille kohaselt Laabi

külas asuv mobiilne asfalditehas on liiga lähedal elamurajoonile ning häirib

kohalikke elanikke haisu ning müraga. Kohapeal oli tunda asfalditootmisele

iseloomulikku lõhna ning kuulda oli ka asfalditootmisega kaasnevat

tegevusmüra. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ teostas 19.10.2017

õhuemissioonide mõõtmised ning koostas lõhnaainete hajumismudeli.

Teostatud uuringu tulemuste järgi aga lõhnatundide osakaalu ületatud ei

ole, jäädes lähimate elumajade juures 3-13%-ni aastas.

28.11.2017 Kaebus seoses lõhkamistega Harku karjääris Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid kontrollisid 04.12.2017.

a Keskkonnaameti poolt edastatud teadet, mille kohaselt teavitati

Keskkonnaametit häirivatest lõhkamistest Harku karjääris. Harku Karjäär AS-

le on väljastatud karjääri lääneossa maavara kaevandamise luba Harku IV

lubjakivikarjääri (KMIN-096) kehtivusega 20.05.2008 - 20.05.2020. Maavara

kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas kontrollimisel puudusi ei

tuvastatud. Lisaks on Harku Karjäär AS-le on väljastatud uus maavara

kaevandamise luba HARM-145 Harku VI lubjakivikarjääri kehtivusega

04.09.2017 - 03.09.2032 karjääri lääneossa. Kontrollil tuvastati, et

kaevandamistegevust pole Harku VI lubjakivikarjääris alustatud ning maavara

kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas puudusi ei tuvastatud.


programm MAVES



21.05.2018

11:10

Harku karjäärist tuleb paksu tolmu Kadaja teele. Kontrollil tuvastati, et niisutusseadmed on kasutusel, vett antakse süsteemi

nii kivi purustis kui ka sõelte juures .Kokku kulub kivimaterjali käitlemisel

päevas ca 10 m3 vett. Eelnevale vaatamata tekitab kivimaterjali käitlemissõlm

märkimisväärses koguses tolmu. põhiline koht, kus tolm tekib on pärast

purustit fraktsioonidesse sõelumisel. Seejärel liigub materjal

transportöörlindile (erineva jämedusega materjal erinevas suunas), mille

otsast hunnikusse kukkudes tekib samuti tolmu, mis levib tuulega

ümbrusesse. Enamus tolmu jääb karjääri sisse, kuid suurema tuule korral

jõuab tolm kindlasti ka karjäärist väljapoole. Kontrolli osalenud tehnoloogi

sõnul peatatakse tööd alati lõunakaare tuule korral (selle tuulega läheb tolm

eramajade rajooni suunas) ning samuti kui tuulekiirus on üle 8 m/s. Kontrolli

ajal hindas tehnoloog tuule kiiruseks olevat ca 2-4 m/s, kuid ka selle

tuulekiiruse ajal tõstis tuul karjääri põhjalt üles suures koguses tolmu, mis

levis karjääris sees laiali. Samuti lendus tolmu rohkelt kivimaterjali sõeltest.

Seega olgugi, et loa nõuded on täidetud vajab tolmu teema edasist

tegelemist ja karjääri omaniku poolt täiendavate meetmete rakendamist

tolmutekke vähendamiseks. KKI edastas info ka KeA-le, palvega kaaluda

Harku karjäärile väljastatud õhusaasteloa muutmise vajadust täiendavate

meetmete rakendamiseks tolmu tekke ja leviku vältimiseks.

11.06.2018

10:37

Tuul lõunast ja tolm tuleb laabi küla Kadaja tee

piirkonda Harku karjäärist ja Balti kivi poolt.

Samas tolmavad ka teed, mille kaudu tooret

veetakse.

Suhtlesin Harku karjääriga kell 13:18 ning purustusliin pandi tehnilise rikke

tõttu seisma. Load on olemas ja varasem kontroll on näidanud, et ka

niisutusseadet kasutatakse. Tehnilise rikke selgitamiseks koostatakse

täiendav päring.


programm MAVES



11.06.2018

12:41

Kadaja teel meeletu tolm Harku karjäärist- nii

töötlemisest tingitud kui teede tolm. Seda oleks

vaja tõrjuda.

Suhtlesin Harku karjääriga kell 13:18 ning purustusliin pandi tehnilise rikke

tõttu seisma. Load on olemas ja varasem kontroll on näidanud, et ka

niisutusseadet kasutatakse. Tehnilise rikke selgitamiseks koostatakse

täiendav päring.

15.06.2018

09:56

Kadaja teel paekaevandusest tulev tolm õhus,

teed kastmata.

Suheldud avaldajaga, Harku Karjääriga ja Balti Kiviga. Harku Karjäär pani

purusti/sõela seisma ja kastavad täiendavalt teid, Balti Kivi selgitas, et neil ei

ole kohustust kasta seda osa teed ,mida nad kasutavad. Loa järgne kohustus

on väidetavalt hoida tolmuvaba see teeosa, mille kasutamine on neil KOV

poolt ära keelatud. Selgitatud Balti Kivile, et kui nad soovivad kohalike

elanikega hästi läbi saada, siis peaksid nad olenemata kohustusest seda osa

teest kastma, mida nad kasutavad, see on loogiline ja vajalik, kuna autod

tõstavad ratastega palju tolmu õhku. Esindaja polnud ise objektil, kuid lubas

uurida ja tee ära kasta. Avaldajale selgitatud.

09.08.2018

12:00

Paemurrud, Harku karjäär ja Balti Kivi töötavad.

Paekivi tolm on kõikjal, tuleb tuulega küla peale.

Helistatud Harku Karjääri ja vestluse tulemusena pandi sorteerimissõlme töö

seisma. Samas ettevõte rakendab loaga nõutud tolmuvältimise meetmeid,

teede kastmine ja niisutussüsteem purustil ehk rikkumist ei ole. Ettevõtte

sõnul tekib enamus tolmu karjäärist seest aladelt, mida kastma ei pea. vt ka

kaebuse nr 368192 lahendus.

10.08.2018

11:41

Laabi külas Kadaja tee piirkonnas väga palju

paksu tolmu, mis tuleb Harku karjäärist ja Balti

Kivi kaevandusest.

Suheldud Harku karjääriga, Balti Kiviga ja avaldajaga. Harku karjääris hetkel

sorteerimissõlm ei tööta kuna on katki, Balti Kivis samut ihetkel tegevust ei

ole. Rõhutatud ettevõtetele, et kui ka autod materjalil järgi käivad, tuleb teid

kindlasti kasta. Harku Karjäär arvas ka ,et suur osa karjäärist tulevast tolmust

tuleb karjääri põhjast, alalt, kus ei sõideta autodega ehk mida ei kasteta.

Avaldajale selgitatud asjaolusid, avaldaja sõnul hetkel enam tolmu nii palju

kui hommikul ei tule.


programm MAVES



01.10.2018

22:27

Helistaja teatab, et viimastel kuudel kostub Harku

j taga karjäärist hilisööni suurte masinate müra.

Helistaja on ise Oja teel ja Tanni teel elanikud on

veelgi lähemal sellele mürale. Kas neil on töö

tegemine lubatud hilisööni?

AS-ile Harku Karjäär on Harku lubjakivimaardlasse väljastatud järgmised

maavara kaevandamise load: KMIN-096 (Harku IV karjäär), KMIN-038 (Harku

karjäär), KMIN-086 (Harku II karjäär) ja HARM-145 (Harku VI karjäär). Lubade

täiendavate tingimuste kohaselt on keelatud puurimis- ja lõhkamistööd ning

PSS-i tööd tööpäeviti ja laupäeviti 23.00 kuni 07.00. Teade on laekunud

22.27, mil tööde tegemine ei ole keelatud.

09.10.2018

07:24

Olen saanud informatsiooni, et keskkonnaohtliku

asfaldi ladustamine on keelatud. Kirjale on lisatud

eilse ehk 8.10.2018 seisuga tehtud foto, kus asfalt

lademetes karjääris vedeleb. Pilt on tehtud laabi

küla poole viiva kruusatee poolt. Palun koheselt

kirjalikku tagasisidet, kas selline tegevus on

keelatud ning juhul kui keelatud, siis ka viidet

sellekohasele seadusaktile ja kohest reageerimist

teatele.

Keskkonnainspektsiooni inspektorid kontrollisid kõnealust asfaldi ladestamist

Harku karjääris 15.10.2018. Kinnistul tegutseb asfaldi tootmise tehas, mille

tootmise ülejääki, praaki kui ka teetööde ülejääki ladestatakse kõnelauses

hunnikus ning suunatakse taaskasutamisele. Ettevõttel puudub jäätmete

ladestamise registreerimistõend kuivõrd ettevõtte arvas, et tegemist on

kasutuskõlbliku materjaliga. Seadusandlusega kooskõlas olemiseks selgitati

ettevõttele, et vajalik on registreerimistõendi taotlemine.

11.10.2018

07:53

Tiskres, Tanni teel, on hinge mattev bituumeni

hais

Lähedal Harku karjääris paikneb lube omav Trev2 Grupp asfalditehas ja

tõenäoliselt on lõhn sealt. Loa LHK-s on nimetatud, et paratamatult levib

tehase töökorral spetsiifiline lõhn (kuna tehase osaks on ka

bituumenisoojendi). Tuule suund sobib. Seega võis lõhn pärineda nimetatud

tehasest, kuid see ei tähenda, et tegu oleks rikkumisega.

16.10.2018

08:34

Harku Tiskres haiseb tugevalt bituumeni järgi Võetud teadmiseks. Kontrolli ajal ei olnud bituumenihaisu. Muu hulgas

kohapeal olnud projektijuht selgitas, et eelmisel nädalal olid ka TTÜ

keskkonna eriala magistrandid teinud mõõtmisi ja hinnanud keskkonnamõju

TREV-2 Harku karjääri asfaldi tehases.


programm MAVES



23.10.2018

09:49

Tiskres Alasniidu piirkonnas on tunda tugevat

bituumeni haisu.

Võetud teadmiseks

31.10.2018

18:08

Tiskres on tugev bituumeni hais Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a

tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud

kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö

kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas

väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks

välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)

vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.

31.10.2018

20:26

Laavi külas ebameeldiv hais asfalditehasest 20:42

täpsustas aadressi- Tiskre küla

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a









programm MAVES



31.10.2018

20:39

Ebameeldiv hais asfalditehasest- sageli Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a








31.10.2018

20:52

Tanni teel ebameeldiv hais. Võtab kurgu

kipitama. Teataja soovib tagasisidet- kelle tehas,

millal tööajad?









31.10.2018

21:05

Ebameeldiv hais Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a









programm MAVES



31.10.2018

21:07

Ebameeldiv kärsahais Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a








31.10.2018

21:16

Tugev bituumenihais- täna eriti tugev Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a








01.11.2018

10:56

Harkujärve külas oli eile tugev bituumeni hais,

tuli harku karjääri poolt. Teataja elab tammekaare

teel.










programm MAVES



22.04.2019

13:02

Harku karjäär tolmab kohutavalt Võetud teadmiseks

23.04.2019

15:17

Harku karjääris on elamist takistav tolm üleval.

Teataja soovib tagasisidet.

AS-i Harku Karjäär esindajatega suheldud 23.04.2019. a. Ettevõtte esindajate

sõnul toimub pidev karjääri teede niisutamine, samuti on täiendavalt tellitud

juurde paakauto, et veelgi suurendada võimekust kuival ajal teede

niisutamiseks. Veel on tellitud karjääri territooriumile sildid, mis teavitavad

autojuhte koormakatete kasutamisest. Koormakatete mittekasutamise osas

on KKI-l pooleli väärteomenetlus.

21.05.2019

13:56

Harku karjääris silmaga nähtav tolm, KKI -l

fikseerida ja teha fotod

Võetud teadmiseks

23.05.2019

14:33

Harku karjäärist levib ümbruskonda tohutu

tolmupilv. Kastmist ei toimu

AS-i Harku Karjäär esindajaga suheldud ja selgitatud täiendavalt teede

niisutamise kohustust. Ettevõtte esindaja kinnitas, et teede niisutamine

toimub.

11.06.2019

12:47

Harku karjäär tolmutab killupurustamisega vatsla

küla.

Võetud teadmiseks


programm MAVES



12.06.2019

12:34

Vatsla külas palju tolmu, mis tuleb harku

karjäärist.

Suheldud Harku Karjäär AS-ga ning antud tugeva tuule tüttu korraldus

sorteerimissõlme töö seisma panna. Karjääri esindaja andis tagasisidet, et

kontrollisid ka ise tolmuteket ja levikut ning kuna tuul tõesti tõstis palju

tolmu õhku, siis panid tööd selleks päevaks seisma. Hetkel kehtiva

õhusaasteloa kohaselt ei ole kohustust tuule kiirust arvestada, kuid

inspektorid panid ettevõttele südamele, et tuule kiirust tuleb jälgida ja

vajadusel tööd katkestada ja loomulikult kasutada ka nõutud niisutust

purustus/sorteerimissõlmes ja kasta regulaarselt teid. Ettevõte kinnitas, et

ilma niisutussüsteemita purustus/sorteerimissõlme käima ei panda ja teede

kastmiseks on ettevõte soetanud olemasolevale lisaks täiendava paakauto

ning teid kastetakse regulaarselt. KKI teostab järelevalve käigus karjääri

juurde ka pistelisi kontrolle, et veenduda ettevõtte sõnades.

12.06.2019

14:03

Täna puhub kange tuul ning kõik tolm harku

karjäärist tuleb Vatsla küla poole. Nina kohe

hakkab raske hingamist tundma.

Suheldud Harku Karjäär AS-ga ning antud tugeva tuule tüttu korraldus

sorteerimissõlme töö seisma panna. Karjääri esindaja andis tagasisidet, et

kontrollisid ka ise tolmuteket ja levikut ning kuna tuul tõesti tõstis palju

tolmu õhku, siis panid tööd selleks päevaks seisma. Hetkel kehtiva

õhusaasteloa kohaselt ei ole kohustust tuule kiirust arvestada, kuid

inspektorid panid ettevõttele südamele, et tuule kiirust tuleb jälgida ja

vajadusel tööd katkestada ja loomulikult kasutada ka nõutud niisutust

purustus/sorteerimissõlmes ja kasta regulaarselt teid. Ettevõte kinnitas, et

ilma niisutussüsteemita purustus/sorteerimissõlme käima ei panda ja teede

kastmiseks on ettevõte soetanud olemasolevale lisaks täiendava paakauto

ning teid kastetakse regulaarselt. KKI teostab järelevalve käigus karjääri

juurde ka pistelisi kontrolle, et veenduda ettevõtte sõnades.


programm MAVES


LISA 2 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETILE ESITATUD KAEBUSED VAHEMIKUS 2018–

2019

Jrk

nr

Kaebuse esitamise

kuupäev Kaebuse sisu

1 08.08.2017 "Pöördun seoses lõhkamistega Harku karjääris. Pea igapäevaselt viiakse läbi lõuna ajal lõhkamisi, mida on

füüsiliselt tunda Harku alevikus (ca 5 km eemal). Väriseb kogu maja, betoonseinte ja lagedega elamule on

tekkinud praod ühenduskohtadesse. Lemmikloom (koer) ja lapsed on raputustest kohkunud ja hirmul.

2 27.11.2017 Kirjutan Teile ettevõttest, mis asub koos tootmisega Saue/Harku valla piiril Vatsla külas. Üle maantee meist asub

Harku karjäär, kus igapäevaselt lõhatakse. Kuna meie ettevõtte toodab väikseid detaile, mis on ülitäpsed, siis

antud lõhkamine annab ka meie tootmises tunda. On olnud juhuseid, kuus lõhkamise tagajärjel kaob meil paariks

minutiks elekter. Kui toimub lõhkamine, on tunne nagu oleks tegu ühe suure maavärinaga, kogu maja vapub.

Pöördusime ka eelmisel suvel valla poole. Möödas on pea 1,5 aastat ja see asi läheb aina hullemaks. Kuna karjäär

tuleb lähemale, siis üha tugevamaks see lõhkamine läheb. See lõhkamine võib meie ettevõtte tuua kaasa suure

kahju. Kuna nagu eelpool mainisin, siis teeme kuni 50 mm läbimõõduga detaile meditsiinitööstusele, siis ei saa

me lubada „maavärinaid“. See võib paigast lüüa kogu meie seadmepargi ja tootmine võib pikaks ajaks seisma

jääda.

3 09.03.2018 Päästeametile tuli teade, et Saue valla piiril elav inimene on hädas igapäevaselt Harku karjääris toimuvate

lõhkamistega, miskahjustavad tema maja.

4 22.03.2018 Maavarade kaevandamisel Harku karjääris on Vatsla külale mõjutavaid tegureid mitmeid, kuid Vatsla küla

elanikele teeb muret pigem vibratsioon ja tolm, mis on viimasel ajal suurenenud. Häiritud on ka koduloomad,

kelle psüühikat viimasel ajal häiritakse. Kui varem oli vibratsiooni esinemine harv ja peaaegu mitte tuntav, siis

täna on olukord muutunud ja mööda paekivi liigub vibratsioon väga tugevate võngetena. Kaevandamisega


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


kaasnevate häiringute esinemise kestvus on lühike, kuid võimas. Igapäevaselt on tunda tugevaid vibratsioone

hommikusel ajal ja tavaliselt 2-4 korda päevas. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni

värisemises, mida põhjustab maapinna kaudu leviv vibratsioon. Hoonetele mõjuvad väikesed

vibratsioonitasemed põhjustavad „häiriva efekti“ nagu nõude klirisemine riiulis, pildi liikumise seinal ja rippuva

lambi liikumine ning praod seintes ja lagedes. Kogu väline keskkond ja siseruumid on peenikese kivitolmuga

kaetud. Inimesed hingavad saastanud õhku-tolmu oma hingamisteedesse. Lisaks toetavad sama arvamust ka

meie naabrid.

5 26.03.2018 Meil on mure. Nimelt on eile ja täna käinud nii kõvad lõhkamised siin kõrval karjääris (täna oli see kuskil lõuna

paiku), et meil kukkusid materjaliriiulilt maha 3 meetrised metalllatid. Need olid ikka väga väga kõvad lõhkamised

ning nendest meile ei teatatud ka, mitte et see midagi päästnud oleks. Tundub, et nendel kordadel nad kindlasti

ei kasutanud lubatud kogust lõhkeainet, vaid ikka tunduvalt suuremal määral. Kuidas edasi ja mismoodi seda

olukorda lahendada. Tundub, et siiski asi läheb vaid hullemaks, kui juba metallalatid, mis ei ole kerged, kukuvad

riilulitelt maha.

6 10.08.2018 Karjääri lõhkamistöödest tekkivad pinnavõnked kahjustavad maja ja on tekitanud seintesse pregusid.

Lõhkamistööde tõttu maja väriseb. Samuti on maja aknad kaetud karjäärist tuleneva tolmuga. Tolm on nähtav ka

aia taimedel.

7 28.09.2018 Lõhkamised toimuvad mitu korda päevas. Lõhkamistööd põhjustasid võnke, mida ei ole tükil ajal kogenud. Selge,

et intensiivsus ja lõhkamiste arv on viimasel ajal suurenenud. Lisaks viitan Harku karjääri tekitatud tolmureostusele

Paldiski mnt - Tähetorni - Instituudi tee piirkonnas. Kõik karjäärist väljuvad autod on koormakateta, kastides

lendleb paekivitolm ja peenem kiviklibu. Karjääriveokite liiklustihedus on mitu autot minutis ja liiklemine toimub


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


läbi Harku aleviku. Instituudi tee teekate on raskeveokite tõttu mitmest kohast läbivajunud ja vajab juba

parandustöid.

8 23.10.2018 Eile teostas Harku karjäär lõhkamise, mille tõttu värises Vatsla külas tugevalt majad. Seda tundsid mitmed küla

elanikud. Meile tundub, et Harku karjäär on hakanud jälle lõhkelaengutega kerglaselt ringi käima ja palume neile

meelde tuletada, et neist 500 m kaugusel on elumajad ja veel lähemal ka kuni 3 aastaste lastehoid. See ei ole

normaalne. Sellega on olnud ka varasemalt probleeme, kus küla elanikud on pidanud tegema majale tiiru peale

kontrollimaks klaaside terveks jäämist, sest pauk on olnud nii kõva, et klaasid kapis klirisevad, rääkimata

aknaklaasidest. Millised on nõuded lõhketöödeks karjääris?

9 27.10.2018 Palun registreerida, et eile lõuna paiku värises terve maja Vatsla külas Harku Karjääri lõhkamistöödest.

Majaomanik palus teate registreerida, kuna ise on haigestunud. Kas inimesed saavad ametilt ka tagasisidet selle

kohta, kas lõhkamised viiakse läbi vastavuses nõuetega?

10 05.11.2018 Harku karjääri lõhkamised väristasid tugevalt 500 - 600 m kaugusel oleva Vatsla küla maju. Meie külas on juba

inimesi, kelle majadel on praod või kukub lõhkamise peale krohvi-värvi. Palume teha Harku karjäärile selgeks, et

nad peavad hakkama arvestama elurajooni lähedusega.

11 06.11.2018 Palun registreerida reedel ja esmaspäeval värises terve maja Vatsla külas Harku karjääri lõhkamistöödest. Kas

lõhkamised viiakse läbi vastavuses nõuetega?

12 19.11.2018 Olen Vatsla küla elanik. Täna keskpäeval oli tunda justkui tugevat maavärinat ja seejärel kõva pauk, mis lausa

ehmatas. Olen ka varem Harku karjäärist seda lõhkamist kuulnud ja tundnud, aga no tänane oli ikka ülivõrdes

kõva müts. Mul juba tekib päeval üksi lapsega kodus olles hirm, et kas need paugud võivad suureneda ja kas

järgmisel korral kukkub meile midagi pähe. Kaua see kesta võib? Kas nad ise suurendavad neid laenguid või


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


mismoodi on kord kõvasti kuulda ja tunda ning teinekord õrnemalt? On neil õigus neid lõhkeaine koguseid ise

suurendada?

13 03.12.2018 Teavitan uuesti tänasest suurest paugust, mis oli väga ehmatav ja tugev, mis ilmselgelt tuli Harku karjäärist

lõhkamise tagajärjel.

14 03.12.2018 Annaksin teada täna toimunud lõhkamisest, mis pani kogu maja Vatsla külas värisema ning lapsed ka toas hirmu

tundma, et maja kukub kokku (seinad värisesid, klaasid/aknad värisesid). Ka eelmised korrad panid lõhkamised

aknad ja toas seinad värisema/vibreerima.

15 03.12.2018 Täna lõuna ajal oli Harku karjääris jälle lõhkamine, mis väristas maju Vatsla külas. Lisan jälle kuvatõmmise Vatsla

küla grupist, kus inimesed oma kogetust räägivad. Millal saadetakse Vatsla küla juurde pandud seirepunkti

tulemused? Kas meie küla peabki elama sellises keskkonnas? Need vibratsioonid kahjustavad inimeste vara.

Kuidas saab nii olla, et karjääri tegevus on kontrollimatu? Vigu ja rikkumisi on tohutult. Ohtlikud turvamata

karjääri ääred, katmata autod, Tähetorni - Paldiski mnt ristmik tolmab kuivaga ja puhta autoga sealt koju ei saa

vihmaga. Oleme väga täpselt teadlikud, et meie küla ei ole ainus, kes on hädas. Ka Harku küla on hädas ja isegi

Hüüru küla inimesed tunnevad lõhkamisi.

16 04.12.2018 Teavitan tänasest uuest tugevast lõhkamisest Harku karjääris.

17 04.12.2018 Taas pean kirjutama seoses just toimunud lõhkamisega Harku karjääris ning taaskord oli see tugev ja raputas

maju. Kas nii saabki olla?

18 04.12.2018 Jälle maja värises täiega Saue vallas. Paar päeva tagasi oli sama asi. Lapsed juba kardavad toas olla.


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


19 04.12.2018 Palun registreerida eilne tugev lõhkamine. Palun andke teada, millal saadate ülevaate lõhkamiste mõõtmistest ja

millal olukorrale lahendus leitakse? Palun kirjeldust, millist lõhkamismeetodit Harku karjäär kasutab? Kas on

hajutatud lõhkamine? Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on sees uued sätted, mille järgi tuleb arvestada

inimeste vara ja heaoluga. Kui lahendust pole võimalik kiiresti leida, palume vähemalt inimesi informeerida, mida

täpsemalt ette võetakse.

20 03.04.2019 Taas on hakanud Harku karjäär lõhkama nii, et ümbritsevaga ei arvestata. Eile ärkasin maja värisemise peale. Küla

elanikega rääkides tuleb välja, et lähiajal on lausa kaks kärakat järjest tehtud. Peale viimast meie pöördumist

suutsid nad arvestada tuule ja kõige muuga, kuni siis praeguseni. Paluks neile meelde tuletada, et nad võiksid

arvestamisega jätkata.

21 03.04.2019 Just hetk tagasi kostus Harku karjäärist selline pauk, et laps söögitoolis ehmatas. Ebanormaalne. Mitte

mingisugust eelteadet ega midagi.

22 03.05.2019 Täna oli Vatsla külas tunda väga tugevat Harku karjääri poolt tehtavat lõhkamist, mis pani kogu kortermaja ning

aknad vibreerima.

23 03.05.2019 Elame Vatsla külas ja täna oli ikka korralik müts ja pauk, mida korraldas karjäär.

24 03.05.2019 Olen Vatsla küla elanik. Täna lõuna paiku ja üldiselt viimasel ajal Harku karjääri kuidagi eriti jõhkralt paugutab, nii

et maja väriseb ja aknad võivad lõhkuda. Tundub, et see lõhkeainete plahvatusega tekkitatud müra ja vibratsioon

on tugevam kui kunagi varem. Tunnen muret selle vastu, eriti kardan, et vibratsioon võib rikkuda minu vara

(elumaja). Võiks nõuda karjäärilt, et nad kasutaks uusi meetmeid, et müra ja vibratsiooni tase oleks väiksem.

25 06.05.2019 Vatsla külas täna taas suur pauk.


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


26 13.05.2019 Olen korduvalt suutnud ennast tagasi hoida ja püüdnud mitte häirida ettevõtte tegevust, kuid asi on nüüd

muutunud väljakannatamatuks. Meie kodus võbiseb kogu maja Harku karjääri lõhkamise hetkedel ja need ei ole

lihtsalt mingid müksud, vaid paanikat tekitavad maavärinad. On lausa uskumatu, et selline luba on antud otse

inimrohke küla külje all, et võidakse tekitada selliseid plahvatusi, mis panevad majad liikuma. Täna leidis aset

järjekordne plahvatus, mis tekitas mulle varalist kahju - algul tekitas küll plahvatus kõhedust ja pani maja

värisema, kuid seejärel, umbes 3 - 4 sekundit, tekkis selline vibratsioon, mis raputas maja nii, et kõik klaasesemed

kolisesid omavahel kokkupuutest ja riiulilt kukkus maha puruks šampusepokaal - see pani mind tõsiselt asja üle

järele mõtlema. See maavärin, mis just aset leidis oli ääretult võimas. Ma ei tunne skaalat või mõõtühikuid, mille

abil kirjeldada maavärinat, kuid tunnen ehitusmaterjale ja olen kindel, et tahke ehitusmaterjal annab selliste

korduvate maavärinate korral varem või hiljem järgi ja võib tekitada fataalset kahju, kuna meie maja üks

vahelaepaneel juba kaalub hinnanguliselt umbes 4,5 tonni. Tõepoolest on hirm ja surun endas maha mõtet, mis

kõik võib juhtuda minu kalli perega. Kõigele lisaks on kindlustuslepingus välja toodud punkt, et lõhkamisest

tingitud kahju kindlustusselts ei hüvita - seega keegi võib teadlikult oma äritegevusega purustada paljude

tsiviilisikute elud - see on kodanikule vastuvõtmatu. Samuti minu naaber kaebas mulle, et tema ei saa oma

puurkaevu enam kasutada, kuna puurkaevu pumpa ei ole võimalik vahetada, sest paekihid on läinud raputamisest

nihkesse ning pump ei mahu enam välja - seda, et puuritud auk on võtnud ovaalse kuju, on näha ka auku

sissevaadates.

27 13.05.2019 Sellel kuul olid Harku karjääris teostatud lõhkamised tuntavad meie koduhoovis, pannes värisema nii maa kui

maja. Lõhkamist saatis ka väga vali kärgatus.

28 13.05.2019 Soovin teada anda, et möödunud nädalal kolmapäeval oli Harku karjääri lõhkamisi tunda isegi Vatslanurme

aiandusühistus. Juhin tähelepanu sellele, et Vatslanurme aiandusühistu asub karjäärist kaugemal kui enamik

piirkonna aiandusühistuid/tänavaid ning taolist värinat pole ma möödunud aasta jooksul varem tundnud.


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


Kuuldavasti ka täna oli Vatslanurmes sarnane olukord. See omakorda paneb muretsema ja sooviksin teada,

millega karjääris tegeletakse, et probleemidesse on haaratud kaugemad rajoonid, kus varem pole selliseid asju

juhtunud?

29 14.05.2019 Annan teada, et Vatsla külas oli eile lõuna paiku tunda väga tugevat pauku. Selline tunne nagu oleks naabri maja

õhku lennanud. Sellise maja värisemise tagajärjel on ilmselgelt varsti praod sees seintel. See pole norm.

30 27.05.2019 Olen olnud hõivatud, kuid annan teada tagantjärgi, et lõhkamised kostsid Vatslaoru aiandusühistuni ja hirmutasid

lapsi.

31 28.06.2019 Täna värises taas maja. Kahjuks ei olnud suurt tolku ka kohtumisest, sest karjääri osas loodetud muutust ei tulnud

ja kõik on sama värisemised, tolmamised, kuni Harku järveni tolmupilvega sõitvad katmata autod, lisandunud on

müra, mida külaelanikud on hakanud märkama (reaalsed karjääri masinatest tulenev müra, ka öine undamine).

32 01.07.2019 Täna, pisut enne lõunat oli jälle väga tugev lõhkamine. Tegu oli minu abikaasaga, kes oli siiani seisukohal, et nii

hull ikka ei ole, sest ta on lõhkamiste ajal tööl ja pole neid tundnud. Hetkel on tal puhkus. Karjääri esindaja väitis,

et neil pidavat olema uus aparaat, mis pressib pae lahti ja lõhkama enam ei pea. Kuidas sellega siis ikkagi on?

33 04.07.2019 Tänane lõhkamine Harku karjääris ei saanud olle normi piires. Harku alevik värises ja lapsed lausa ärkasid unest.

Karjäärist väljuvatel autodel puuduvad jätkuvalt koormakatted.

34 05.07.2019 Just praegu värises terve maja, no kaua võib? Kas tõesti karjäär võib teha mida ta tahab? Miks pannakse nii palju

lõhkeainet, et terve rajooni majad saavad kannatada? Kas te tõesti arvate, et see on ohutu, et iga päev praktiliselt

on meil maavärinad ja arvate, et tagajärgi see kaasa ei too.


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


35 08.07.2019 Viimasel ajal on läinud lõhkamised tugevamaks ja tihedamaks. Lisan ka screenshotid Vatsla küla grupist, kus

inimesed kirjeldavad kuidas lapsed hakkavad nutma ja koerad ehmuvad.

36 09.07.2019 Ja täna jälle selline tugev lõhkamine Harku karjääris. Aina hullemaks läheb. Nagu sõda oleks siin viimased nädal

aega. Nendesse väiksetesse mõttmistulemustesse võib küll väga skeptiliselt suhtuda. Nii ei saa ju normaalselt

elada. Lugege ise - koerad paanikas, lapsed ärkavad nuttes.

37 09.07.2019 Elan Vatsla külas ja täna lõuna paiku käis selline kõmakas, et see oli kohe väga häiriv. Koer ehmatas sedavõrd, et

pissis ja magav laps ärkas selle peale üles. Tegemist tõenäoliselt Harku karjääri lõhkamistöödega. Olen varasemalt

samuti selliseid puurimisi ning lõhkamisi kuulnud ja füüsiliselt tundnud. Kas need ikka peaksid sellised olema, et

on füüsiliselt tuntavad kilomeetrite taha?

38 09.07.2019 Tere kui kaua plahvatused Harku karjääris jätkuvad? Me elame Vatsla külas. Laps kardab ja nutab lõhkamise ajal.

Vanem laps on nüüd puhkusel ning samuti närviline ja mures.

39 09.07.2019 Täna enne lõunat oli Harku karjääris niivõrd tugev lõhkamine, et mul maja raksus, laps ärkas ehmatusega nuttes

üles ja koduloomad paanikas. See ei ole aktsepteeritav, et Harku karjäär selliselt inimeste vara ja närve lõhub.

Karjäär ei peaks linna serval elamurajooni naabruses üldse toimetama. Loodan, et saate midagi ette võtta ja

ümberkaudsed inimesed saavad endid oma kodudes turvaliselt tunda.

40 09.07.2019 Kirjutan seoses korduva probleemiga, millega on hädas kogu Vatsla küla elanikud. Ma ei ole tihti sellisel ajal

kodus (11 - 12), kuid nendel päevadel, kui olen, on garanteeritud Harku karjääri poolt üks korralik pauk. Seda,

mis oli, täna, pole veel enne kogenud - kõigepealt käis lõuna paiku järsk kõmakas, millele järgnes majaseinade ja

akende värin, televiisorist kadus hääl ära (ajutiselt õnneks ainult, paariks sekundiks - ei saa aru, kuidas lõhkamine

seda mõjutada saab) ning kodus (toas) olev kass pani joostes üles korrusele varju otsima. Teised külaelanikud


programm MAVES


Jrk

nr

Kaebuse esitamise


kirjutavad Vatsla küla fb foorumis, kuidas lapsed ärkavad lõunaunest nutuga, majaseinad värisevad, jne. Harku

karjäär ei ole siiani teinud koostööd elanikega. Tegu on huvide konfliktiga. Tegu ei ole pseudoprobleemiga,

elanikel on tõsine hirm, et me peame hakkama varsti kindlustusfirmadele tõestama, mis põhjusel majaseinades

praod on (äärmiselt keeruline tõestada tekkeallikat).

41 19.08.2019 Täna lõuna paiku toimus lõhkamine karjääris. Kas tõesti koguaeg neil sama suured laengud, kuigi need värinad

on kohutavalt jubedad. Voodis/diivanil pikutades tunda väga hästi vibratsiooni. See enam ei tundu kuigi

normaalne ning minimaalne olevat. Elame ise suhteliselt lähedal karjäärile.

42 30.09.2019 Meil on Laabi külas juba pikemat aega probleemid Harku karjääri lõhkamistöödega. Kas oleks võimalik kontrollida

käesoleva aasta septembrikuu seimoloogiliste mõõtmiste tulemusi, seda selleks, et selgitada kas need vastavad

piirnormidele?


programm MAVES


LISA 3 KESKKONNAAMETI POOLT SAADETUD ÜMBRUSKONNA

ELANIKE SEISUKOHAD

Keskkonnaamet saatis oma 13.12.2019 nr 6 3/19/15720-15 kirjaga allolevate

seisukohtadega pdf faili. Kuigi kirjal puudub selle koostanud isiku või isikute nimed, on

Keskkonnaameti kinnitusel on tegemist ümbruskonna elanikega.

Vastulaused Harku Karjäär ASi Vatsla VII lubjakivikarjääri kaevandamisele

Vatsla küla on armas elurajoon Tallinna külje all Saue vallas. Siin on linnalähedus, aga

maa hõng. Lapsed saavad tänavatel jalgratastega sõita ning tee äärest metsmaasikaid

noppida. Kahjuks on see idüll hävinemas, sest Harku Karjäär soovib laieneda Tabasalu

teest Vatsla küla poole ja taotleb selleks luba keskkonnaametilt. Karjäär taotleb luba

kaevandada järgmised 30 aastat. Vatsla küla elanikud on sellele plaanile kategooriliselt

vastu järgmistel asjaoludel:

1. Maavõngetest tulenev kahju hoonetele

Juba praegu on osadel majadel lõhkamistöödest tulenevalt praod ning pea kõik majad

värisevad lõhkamise ajal. Lõhkamine annab tunda nii, et lapsed ehmuvad, klaasid kapis

ning ka aknaklaasid värisevad. Karjääri kõrval asuva tehnopargi näol on konkreetselt näha

olnud, et seinades on tekkinud pragusid ja lõhkamistega on läinud vahel katki ka

aknaklaasid. Kui lõhkamine tuleb meile lähemale, siis see kõik võimendub ning inimeste

eluhooned kannatavad.

• Kui Harku karjäärides toimuvad lõhkamistööd, vappuvad mõnesaja meetri

kaugusel paiknevad tootmisettevõtete Iron Balticu ja Enemati tootmishooned.

Ettevõtete esindajate sõnul maja vappub teatud aegadel. Hoonel on

krohvvärviga laed ja sealt pudeneb lubjakrohvi just peale selliseid värinaid. Isegi

on toormaterjal kukkunud riiuli pealt maha, kolmemeetrised latid. Karjäär tuleb

ju kogu aeg lähemale ja lähemale. Aknast vaadates on see ettevõtetele

praktiliselt üle tee, 400 meetri kaugusel. Allikas:

http://www.harjuelu.ee/lohkamised-harku-karjaaris-panevad-majad-vappuma/

• Kui selline mõju on juba praegu poole kilomeetri kauguselt, siis mida peavad üle

elama inimesed, kelle majad hakkavad paiknema otse karjääri servast 7 meetri

kaugusel?

2. Tolm ja müra

Karjääri tegevusest annab juba praegu märku meile kostev lärm ja tolm. Hetkel on see

harjutav ja mitte nii häiriv, aga lähinaabrusse tuleku puhul muudab see siinsete inimeste

elukvaliteedi halvaks.


programm MAVES


• Läheduses on lastehoid, lapsed vanuses 1,5-3 eluaastat. Lõhkamised ja

karjääritööd oleks kohe nende kõrval, sest tolm liigub takistamatult lastehoiu

poole tasaselt maastikult.

• Lähedal on kergliiklustee. Karjääritööde tolm liiguks takistamatult Vatsla tee

poole ning lageda maa tõttu pole seda võimalik takistada, mistõttu tugeva

tuulega võib tolm levida suuremale alale, kui on toodud taotluses. Vatsla

kergliiklustee ei ole kavandatava karjääri poolt kasvualaga kaitstud, siis ohustab

tolm pidevalt teel jalutavaid inimesi, sh. beebide ja lastega emasid ja nende

tervist.

• „Peenosakeste mõju inimese tervisele sõltub eelkõige osakeste keemilistest

omadustest ning hingamissüsteemi sadenemise piirkonnast (nina/neel, ülemised

hingamisteed, alumised hingamisteed) ning osakeste eemaldamismehhanismist.

Osakesed, eriti peenosakesed, koosnevad mikroskoopilistest tahketest või

vedelatest piiskadest, mis oma mõõtmete tõttu jõuavad kõige kaugematesse

kopsu piirkondadesse ja põhjustavad tõsiseid terviseprobleeme. Osakeste

toimel suurenevad kopsuvaevused (hingamisteede ärritus, köha,

hingamisraskused), väheneb kopsufunktsioon, süveneb astma, tekib krooniline

bronhiit. Samuti soodustavad osakesed südame rütmihäireid, südamerabandusi,

enneaegsed surmasid ning eluea lühenemist.“ /Allikas: Terviseamet/

3. Joogivee reostuse oht

Vatsla elanikud on mures, kuivõrd taotletav maaeraldis asub kruntide ja kaevude vahetus

läheduses. Maaeraldise plaanil on näha, et veehaarde sanitaarkaitseala ulatub

maaeraldisele. Puurkaevude sanitaarkaitsealad jäävad mäeeraldisele 6,1-40,1 m

kaugusele. Vastavalt seadusele on 50 m laiusega sanitaarkaitsealal majandustegevus

keelatud. Taotleja väidab, et sanitaarkaitsealad on määratud automaatselt, kuid

tegelikkuses on tegemist üksikmajapidamiste puurkaevudega, kus vett võetakse

tõenäoliselt alla 10 m3 ööpäevas. Vastavalt veeseaduse § 28 lg 4 võib veehaarde

sanitaarkaitsealaks määrata 10 m, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas

ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Käesoleval hetkel ei ole tõendust leidnud, et

vett tarbitakse alla 10 m3, ent sellele vaatamata on taotlus võetud menetlusse. Olenemata

seadusesätetest on siiski nii lähedane asukoht suure riskifaktoriga, sest võib inimliku

eksituse või hooletuse tõttu siiski põhjustada reostuse sattumist veevõrku ning sealt

joogivette, mis on otsene oht elanike tervisele ja elule.

• Eestil on Euroopa tasemel siduvad rahvusvahelised kokkulepped, millega

kohustume 2027. aastaks veekogude seisundit parandama. Kõrge riski tõttu ei

ole inimeste elu ja tervise ohtu seadmine kooskõlas inimõiguste ega EL

seadustega. Vastavalt ELi seadusele ei tohi põhjavett reostada kasumi teenimise

eesmärgil.

• Palume kontrollida, kas kaevandamine on kooskõlas EL veepoliitika ja

joogiveedirektiiviga, mille kohaselt on liikmesriikidelt nõutud, et põhjavee

reostuse järkjärgulise vähendamise ja selle seisundi halvenemise ärahoidmise

eesmärgil annavad liikmesriigid kooskõlas IV lisa B osaga direktiivi 2000/60/EÜ


programm MAVES


artiklis 11 osutatud meetmeprogrammi abil tagasikäigu kasvutendentsidele, mis

võivad märkimisväärselt kahjustada veeökosüsteemide või

maismaaökosüsteemide kvaliteeti, inimeste tervist või veekeskkonna seaduslikul

otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist.

4. Karjääri vahetu paiknemine tiheasumi kõrval

Üldplaneeringu järgi on tegu tiheasumi alaga ning kohalike elanike heaolu ja tervist

arvestades ei ole mõeldav, et vahetult tiheasumi kõrval hakkavad toimuma lõhkamised

ja kaevandamine. Vatsla küla elamupiirkonnana toimimiseks on investeeritud laste

mängu väljaku, sõiduteede asfalteerimise, kergliiklusteede rajamise, puhkepinkide ja

lillekastide paigaldamise, kaasaegsete prügikonteinerite jms näol. Kodasema peatuses

peatub juba teist aastat koolibuss, keda hommikuti kümmekond last ootamas. Piirkonnas

on sündinud viimastel aastatel palju lapsi, sh kaksikuid ning siia on paljud noored pered

oma kodud rajanud või soetanud. On ebamõistlik, et see panus ja kulutused nullitakse

tööstuspiirkonna rajamisega. Kokkuvõtvalt on ilmne, et kaevanduse rajamine alale, mis

on algselt planeeritud elamupiirkonnana, riivab ebaproportsionaalselt kohaliku

omavalitsuse enesekorraldusõigust.

• Kavandatava karjääri alal paikneb praegu looduskaunis veekoguga piirkond,

kuhu saaks ühe alternatiivina luua väärtusliku linnalähedase RMK matka ja -

puhkepaiga.

• Soovime oma külas arendada seltsi- ja kultuurielu, mis võimaldaks korraldada

kohvikutepäevi ning muid üritusi lastesõbralikus, rahulikus looduspiirkonnas.

Karjääri kaevandamise loomine tõmbaks kõikidele neile plaanidele kriipsu peale

ning suretaks ajapikku külaelu välja. Selline plaan ei ole kooskõlas põhiseaduse

paragrahviga 53, mis sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

5. Looduskaitse

Meie piirkonnas on sellised kaitsealused liigid nagu kanakull, kassikakk, händkakk,

hiireviu, kotkas, väike-kärbsenäpp, rästik, nastik, vaskuss. Vatsla põllud ja metsad on ka

lindude rände ajal nende põhiliseks peatuspaigaks.

• Samuti on karjääri laienemise alal kasvamas Eesti orhideelased ehk käpalised.

Eesti käpalised on looduskaitse all ning nende kasvukohtade kahjustamine on

keelatud. 1983. aastast kuuluvad looduskaitse alla kõik meie orhideed. Allikas:

http://www.orhidee.ee/

Kavandatava karjääri asupaigast on 22.08.2018 ekspertvaatluse käigus

tuvastatud looduskaitse all olevaid liike. Täpsem teave Eesti Orhideekaitse Klubi

Harjumaa piirkondliku esindaja Arto-Randel Servetilt.

http://www.orhidee.ee/index.php?id=63

• Eesti Looduse Infosüsteemi kohaselt on Vatsla oja piirkonnas (VEE1095600)

veekogu kaitsealaste alade ja üksikobjektidena märgitud Vatsla kanakulli

püsielupaik ja Vatsla kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Allikas:

http://www.orhidee.ee/


programm MAVES


https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7%3B-

545147612%3Beng%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult&obj_id=208188108

6. Otsene oht elanike heaolule ja elule

Raimamise üks negatiivne keskkonnamõju on kivimikildude laialipaiskumine, mis on

ohtlik juhuslikult tööde alas viibivatele inimestele. Kui kogemata noored/lapsed sinna

uudistama satuvad, võib see neile olla eluohtlik. Praegu asub kaevandus teisel pool

Harku-Rannamõisa teed ja lapsed ei lähe sinna.

7. Keskkonnamõjude hinnangu (KMH) läbipaistvus ja sõltumatus

Vastavalt Keskkonnaameti 19.06.2018. aasta kirjale nr 12-2/18/6747-12 palub

Keskkonnaamet ASi Harku Karjäär leida KMH programmi koostamiseks juhtekspert

litsentseeritud juhtekspertide nimekirjast Keskkonnaministeeriumi veebilehelt. Saue

Vallavalitsus on seisukohal, et lubjakivimaardla Harku VII mäeeraldise kasutusele võtmine

omaks väga olulist ja laiaulatuslikku mõju kõrvalasuvatele väljakujunenud

elupiirkondadele Vatsla ja Hüüru külas ning KMH koostamine on seotud olulise avaliku

huviga. Seetõttu peab vald vajalikuks tagada KMH protsessi sõltumatus kogu protsessi

vältel. Valla hinnangul ei võimalda KMH programmi juhteksperdi valimine huvitatud isiku

ehk Aktsiaseltsi Harku Karjäär poolt seda sõltumatust saavutada. Mõistlik juba menetluse

algusest peale rakendada keskkonnavaldkonna üldist ettevaatusprintsiipi ning avaliku

huvi kaitse ja sõltumatuse tagamiseks peaks KMH koostamise juhteksperdi valima antud

protsessis sõltumatu osapool, kelleks saab olla kas vald, ministeerium või ministeeriumi

poolt delegeeritud isik, kes ei ole arendaja (nt Keskkonnaamet, kui loa taotluse otsustaja).

Võttes arvesse eeltoodu, teeb vald ettepaneku KMH algatamine senisel kujul tühistada

või peatada täiendavalt kuuks ajaks. Omavalitsuse kaasamine ja arvamuse arvesse

võtmine niivõrd olulises avaliku tähtsusega tegevusloa menetluse ja KMH protsessis

peaks olema valla hinnangul sisuline ning mitte piirduma formaalse teavitamisega. Vatsla

küla elanikud on eeltooduga nõus.

• Keskkonnaamet on Saue vallale saatnud eeltoodud küsimuses vastuse, milles

põhjendatakse, et selline praktika on tavapärane ning seadustega toetatud. Ent

jääme endiselt oma arvamuse juurde ja leiame, et arvestades

korruptsioonijuhtumite sagenemist ning päevakajalisust on otstarbekas

tavapärast praktikat paindlikult muuta aidates kaasa korruptsioonijuhtumite

ennetamisele. Leiame, et sellise praktika jätkamine ei aita korruptsiooni

leevendada, pigem loob soodsa pinnase selle süvenemiseks ning palume antud

küsimus taaskord põhjalikult üle vaadata ja muudatusi kaaluda.

harku vii lubjakivikarjääri maavara kaevandamise …...3 harku vii lubjakivikarjääri maavara...

Documents