ida-viru maavalitsus - avaleht | keskkonnaministeerium...ida-viru maavalitsus keskkonnaministeerium...

Keskväljak 1 Telefon 332 1201 Registrikood 70001449

41594 Jõhvi Faks 332 1240 E-post [email protected]

www.ida-viru.maavalitsus.ee

I D A - V I R U M A A V A L I T S U S

Keskkonnaministeerium Teie 20.12.2013 nr 11-2/13/11107-1

[email protected]

Meie 06.01.2014 nr 13-4/2014/107-1

"Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030"

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist

Täname Teid võimaluse eest tutvustada "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030"

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi Ida-Viru maavalitsuse poolseid

ettepanekuid.

Koostatud programmi eelnõus on kajastatud suurel määral kõik nõutav, mida programm

sisaldama peab.

Tutvunud esitatud dokumendiga peame vajalikuks esitada järgmised märkused ja ettepanekud,

mis vajaksid programmis ära märkimist ja hilisemas KSH aruandes sisukamat käsitlust:

1. Arengukava koostamise protsessis laiemalt ega ka KSH programmi eelnõus pole planeeritud täiendavaid täpsustatud metoodikal põhinevaid alusuuringuid. Programmis

viidatud Praxise tehtud sotsiaalmajanduslike mõjude uuring ja TTÜ Mäeinstituudi

uuringud on ilmselgelt tagasihoidlikud kavandamaks põlevkivi kaevandamist tulevaks

15. aastaks. Viimased komplekssed uuringud antud regiooni keskkonnaseisundi kohta on

valminud 1980-datel. Uuringuid on läbiviidud vaid üksikutes lõikudes, nad on tervikuks

sidumata. Tegelikult peame tõdema, et meie teadmised põlevkivitööstuse

keskkonnamõjude ulatuse osas on puudulikud. Paljuski tuginetakse vanadele andmetele.

Ka põlevkivi kasutamise I arengukava rakendusplaanis ettenähtud uuringud on jäänud

tegemata. Vajalik oleks teostada uuring rekultiveeritud endistele karjäärialadele, et teada

saada kuidas senine rekultiveerimise tehnoloogia tegelikult toimib ammendatud

karjäärialade vääristamisel viljakaks põllu/metsamajanduslikuks maaks.

2. Üheks peamiseks valukohaks Ida-Virumaal juba on ja tulevikus saab üha enam olema lisaks sotsiaalsetele küsimustele nendega haakuvalt veeressursside kasutamine ja

olemasolu ning säilunud looduskeskkonna kaitsmine. Paraku on siinkohas ka teatud

konflikt sisse programmeeritud – näiteks kõige kvaliteetsem säilunud põhjaveevaru Jõhvi

ja Kohtla-Järve ning teiste selle piirkonna asumite varustamiseks asub seal (Kurtna-

Vasavere veehaare), kus selle ekspluateerimine mõjutab otseselt Kurtna

maastikukaitseala ning seal asuvate haruldaste Natura elupaigatüübi järvede säilumist.

Kurtna järvestiku järvi mõjutab tugevalt ka Estonia kaevandusvete läbipumpamine Konsu

veehaardesse. Kogu selle probleemistiku lahendamisega seoses on kindlasti vajadus

kogu põlevkivikaevandusest mõjutatud piirkonna (koos puhveralaga) uue ja

teaduslikult põhjendatud hüdrogeoloogilise mudeli koostamiseks, mis haaraks

endasse nii põhja- kui pinnaveega seotud küsimused. Varasematel modelleerimistel

baseeruvad hinnangud ei ole olnud piisavalt täpsed ning ei saa olla uute

planeeringute tegemisel, olgu selleks uute kaevanduste avamine või vanade sulgemine.

Lisa 2.2 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 KSH programmi ettepanekud

mailto:[email protected]

2 (3)

Samuti on äärmisel oluline korrektse ja usaldusväärse hüdrogeoloogilise info omamine

soode lähedalt ja alt kaevandamise korral.

3. Rohkem peab tähelepanu pöörama ökosüsteemide teenuste ja nende võrdlustele cost-benefitial meetodil, ka praegune kaevandustega kaasnevad sotsiaal-majanduslik mõju

analüüs on ilmselgelt puudulik. Kogu maailmas on üha enam olulisust saavutamas

looduse hüvede rahasse arvutamine ja tulenevalt ÜRO algatatud Millenium Ecosystem

Assessement’ist ilmub see aspekt üha rohkem ka EL-i ja Eesti keskkonnaalastesse

normatiividesse ning peab tulevikus hakkama kajastuma ka põlevkivi hinnas

4. Programmis ja hiljem KSH aruandes tuleb käsitleda teemat, milliseid meetmeid hakatakse ennetavalt rakendama töötajaskonnale ja alltöö ettevõtjatele, ka elanikele, kui

põlevkivivarud ammenduvad ja kaevandamine mingis piirkonnas otsustatakse lõpetada.

5. KSH programm Lk 6 Mõju hindamisel kasutatakse strateegilisele tasandile vastavalt pigem kvalitatiivseid meetodeid – oleme seisukohal, et ainult kvalitatiivsest meetodist ei

piisa, vajalik on ka kvantitatiivne analüüs, kuidas jaotuvad tuvastatud ressursi

emissioonid erinevate alternatiivsete stsenaariumite korral (põlevkivi jätkuvus elektri, õli,

gaasi, keemiatoodete, tsemendi jt toodete tootmisel)

6. Lk 6; Lk 8 Vastavusanalüüs; eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju - vajalik oleks nimetada milliste keskkondade vastavusanalüüsi teostatakse, sest lisaks

looduskeskkonnale kaasneb põlevkivikaevandamisega mõju ka sotsiaalmajanduslikule

(töö, tervishoid, rekreatsioon, haridus jt), finantsmajanduslikule keskkonnale.

Soovitavalt nimetada ka hindamiskriteeriumid ja kaalud, mis neile antakse ning lühidalt

kirjeldada hindamisel kasutatavat metoodikat. Aruandes on nimetatud, et hinnatakse

erinevaid mõjusid, kuid ei ole võimalik aru saada KUIDAS mõjusid ja nende olulisust

määratakse. Kuidas negatiivse mõjuga tegevusi kavast välja arvatakse või

leevendusmeetmeid kavasse lisatakse. Selgusetuks jääb, kas hinnatakse ka põlevkivi

kasutamise riikliku arengukava keskkonnamõjude koond- ja kumulatiivmõju etteantud

perspektiivis, mis oleks kindlasti vajalik.

7. Lk 7 Keskkonnamõju hindamine – teeme ettepaneku rakendada põlevkivi kasutamise arengustsenaariumite kujundamisel neid alastsenaariume, mille sisuks oleksid riiklike

õhuheitmete(CO2, SO

2, NOx ja PM) vähendamise kohustuste täitmisele jõudmise tase ja

teed.

8. Lk 7 oluliseks printsiibiks mida KSH puhul jälgitakse on seose vähendamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel – keskkonnakoormuse vähendamise ainsaks

võimaluseks on taastumata loodusvara efektiivsem kasutamine ja järjest asendamine

taastuva loodusvaraga.

9. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne - kes määrab ja kuidas määratakse

mõjude olulisus?

10. Vajalik oleks olemasoleva olukorra lühikirjeldus ja võrdlus, mida uuendatud arengukavaga muuta või parandada tahetakse, kaasnevate kulude analüüs ( suurenevad,

siis mille arvelt või hoopis vähenevad)

11. Lk 9 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne - Põlevkivi arengukava KSH

aruanne peab sisaldama ka hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse,

sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale,

sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele

mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu

kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke

võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust (KeHJS §-s40, lg,4, p 6).

12. Kuigi programmis on viidatud Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringule „Põlevkivi

kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine“ Tallinn 2013, tuleb

ka arengukava KSH aruandes esitada eraldiseisev ja piisav hinnang põlevkivi

kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslikele mõjudele ja esitada konkreetsed

meetmed kuidas neid meetmeid leevendada. Kuidas rakendatakse ennetavaid meetmeid


3 (3)

tööhõive säilitamiseks põlevkivi ja energeetikasektoris kui arengukava perioodi vältel

toimuvad kaevandamisel strukturaalsed muutused.

13. Arengukava KSH programm ja järelikult ka aruanne ei käsitle piisava põhjalikkusega pärandreostuse mõjusid ja sellega seonduvaid teemasid. Näiteks, kuidas kasulikult

rakendada ca 10 milj m3

vee ressurssi , mis asuvad 52,8% ulatuses Jõhvi linna all

olevates suletud kaevandustes, ei ole piisavalt uuritud, millised mõjud toimivad uputatud

kaevanduste tervikutele ja kui suur on seal langatusoht perspektiivis. Vajalik on ka

suletavate allmaakaevanduste kuivendussüsteemide ning ülevoolupuurkaevude rajamise

tingimuste väljatöötamine ja suletud kaevanduste ning kaevandustegevuste jääkmõju

analüüs.

14. Tuleb välja töötada põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamise programm Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste tarbeks ja

eraldada selleks vajaminevad vahendid KIK sihtotstarbelise alamprogrammina, kus sinna

esitatavate projektide hindamisel saavad otsustada Ida Virumaa omavalitsusliidu,

maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste vastavad spetsialistid. KIK–ile eraldatud riiklikest

vahenditest ca 80 % moodustavad põlevkivikaevandamise keskkonnatasud, kuid

erinevate projektide kaudu laekub omavalitsustesse sellest tagasi tagasihoidlikult 8-10%,

mis on ilmselgelt vähe.

15. Vaadata üle ja tühistada otstarbetud planeerimispiirangud (detailplaneeringute kooskõlastuskohustus) passiivsetelt maavara varudelt ja altkaevanduse aladelt

mäetehniliste tingimuste rajoneerimise alusel varudelt, millele puudub lähema 50 aasta

jooksul tõenäosus muutuda kaevanduskõlbulikuks (aktiivseks). Samuti vajab muutmist

kaevanduspiirkonnas olevate tehis seisuveekogudele määratud kallasraja ja ehituskeelu

vööndi piirangud, samuti väikeste vooluveekogude piirangud, näiteks Väikepungerja

jõgi, mis võib lähiajal üldse kaduda kui Estonia kaevandusvete sinna suunamine

väheneb.

16. Kuniks ei ole võimalik tuvastada millised on Eesti Vabariigi kui maavara ressursi omaniku ja põlevkivisektori strateegilised huvid pikemas perspektiivis, ei ole võimalik

määratleda ka põlevkivi ammutamise toime kompleksmõjusid, pealiskaudseks jääb piirkonna regionaalpoliitika, rahvatervise arendustegevuse planeerimine .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Noormägi

maavanem

Tiit Toos +372 332 1263

[email protected]


Hr Ado Lõhmus Teie 20.12.2013 nr 11-2/13/11107-1 Asekantsler Keskkonnaministeerium Meie 07.01.2014nr 6-8/14/29639-2 [email protected] Seisukoht „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas Austatud härra Lõhmus Olete palunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 36 lg 3 alusel Keskkonnaameti seisukohta „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ (edaspidi nimetatud arengukava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) programmi sisu osas. Keskkonnaamet esitab järgmised ettepanekud KSH programmi täiendamiseks: 1. KSH programmi p 2 kohaselt olulist negatiivset piiriülest mõju ei ole ette näha, kuna

tegemist on arengukavaga, mis korraldab põlevkivi kasutamist Eesti Vabariigis. See põhjendus ei ole korrektne. Piiriülene KSH tuleb läbi viia, kui arengukava elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju teise riigi keskkonnale ning mõjuala ulatus ei sõltu sellest, et arengukava eesmärk on reguleerida üksnes põlevkivi kasutamist Eestis, vaid mis mõjusid võib arengukava rakendamine kaasa tuua (s.o mõjuala võib ulatuda Eestist ka väljapoole). Palume korrigeerida.

2. Programmi p 3 „Vastavusanalüüs“ kohaselt hinnatakse arengukava eesmärkide ja meetmete kooskõla asjakohaste riiklike ning rahvusvaheliste keskkonna alaste kohustuste ja eesmärkidega. Programmi järgmise lõigu järgi hinnatakse, kuidas arengukavaga seatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 seatud eesmärkide saavutamisele ja kas arengukava eesmärkide elluviimiseks kavandatud meetmed vastavad Keskkonnastrateegia mõõdikute järgi taotletud tulemusele. Keskkonnaamet leiab, et selline hinnang tuleks anda kõikide arengukava koostamise ettepaneku p-s 4.3 nimetatud strateegiliste dokumentide osas kõikide alternatiivide lõikes.

3. Programmi p 3 „Keskkonnamõju hindamine“ kohaselt on keskkonnamõju hindamisel otsustavaks kriteeriumiks Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa kirdeosa keskkonnaseisundi näitajate vastavus õigusaktidega määratud heidete piirmäärade ja keskkonnakvaliteedi nõuetele. Leiame, et keskkonnamõju hindamisel on asjakohane alternatiivide näitajate võrdlus piirmäärade ja nõuetega, kuid eesmärk peaks olema ikkagi võimalikult heade näitajate saavutamine, mitte piirmäärades püsimine.

4. Palume selguse huvides p 4 viimases lõigus nimetatu lülitada eelneva loetelu koosseisu. Keskkonnaamet märgib, et KSH käigus tuleks kindlasti mh analüüsida arengukava elluviimise mõju kultuuriväärtustele, samuti sotsiaalsele keskkonnale üldiselt (sh mõju elanikkonna elukvaliteedile ja sotsiaal-demograafilisele jätkusuutlikkusele), aga ka Natura 2000 võrgustiku aladele.



5. Programmi p 5 esimene lause – tõenäoliselt on sõna „esialgsed“ ekslik. Palume korrigeerida.

6. Palume lisada programmi p 5 alapunkti 7 „parima alternatiivi (sh alamalternatiivi) valik koos põhjendustega“ (KeHJS § 40 lg 4 p 10).

7. Palume ajakohastada KSH ajakava (KSH programmi p 6), kuna nt KSH programmi avalikustamise tähtaeg on juba möödunud). Teiseks, palume ajakavasse lisada ka arengukava koostamise kõik etapid kuni kava kinnitamiseni, näidates sellega, kuidas omavahel haakuvad arengukava koostamise ja KSH erinevad etapid. See annaks avalikkusele olulist infot.

8. KSH programm p 7 – palume eemaldada viited keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) litsentsile, kuna see ei ole asjakohane. KMH litsents annab õiguse teha KMH-d, kuid mitte KSH-d. KSH ekspert peab vastama KeHJS § 34 lg 3 nõuetele ning selles ei oma KMH litsents tähtsust. Ühtlasi märgime, et KSH järelevalvaja ülesanne on mh hinnata eksperdi vastavust KeHJS § 34 lg 3 nõuetele, mistõttu palume programmis või selle lisades esitada materjalid, mis tõendavad eksperdi vastavust KeHJS nõuetele.

9. KSH programmi p 7 järgi vajadusel kaasatakse täiendavaid valdkondlikke eksperte ja erialaspetsialiste. Keskkonnaamet on seisukohal, et hea töötulemuse ja adekvaatse aruande tagab erialaspetsialistide kaasamine KSH-sse, seda terviklikum ja sisukam tuleb lõpptulemus. Samas, KSH programm on KSH lähteülesanne, milles määratletakse, mida ja kuidas hakatakse hindama. Seetõttu palume eksperdirühma koosseis kajastada juba programmis, ühtlasi kajastades millist mõju eksperdirühma liikmed hakkavad hindama (s.o kes millega tegeleb).

Palume programmi täiendamisel arvestada Keskkonnaameti ettepanekutega. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Andres Onemar Peadirektor Irma Pakkonen 680 7403 [email protected] Tiit Kaasik 680 7419 [email protected]


mailto:[email protected]:[email protected]

From: Madis MetsurTo: "Indrek Tamm"Subject: FW: PK_2016_2030_KSH_programmDate: 9. jaanuar 2014 9:19:09

From: Rein Talumaa [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, January 09, 2014 8:38 AMTo: [email protected]: Janne TammSubject: PK_2016_2030_KSH_programm Tere! Olen veelkord läbi vaadanud 20.12.2013 avalikustatud KSH programmi eelnõu ja mul on selle kohta üks kommentaar.Ptk. 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika, alajaotuse Keskkonnamõju hindamine kolmandas lõigus on kirjas: Kuni Virumaa keskkond on saastunud ning puudub kindlus välisõhu kvaliteedi ja veekogumite seisundi tagamise ning kaitstavate loodusobjektide keskkonnaeesmärkide saavutamise osas, on raske põhjendada ka põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tuleneva koormuse suurendamist. Selline hinnang on üldsõnaline, nii ei saa öelda Virumaa kohta tervikuna. Enne vastavate andmete esitamist ja analüüsi ei ole õige nii väita. Selline avaldus on aga juba osalt KSH järeldus (vt. lõigu lõpuosa).Ettepanek: kustutada antud lõik tervikuna või siis piiritleda probleemne piirkond ja ära jätta lõigu lõpuosa. Lugupidamisega Rein TalumaaAK koostamise töögrupi liige


mailto:[email protected]:[email protected]

Tere, Edastame MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsi poolsed ettepanekud Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kohta. Kahjuks pole põhjalikult käsitletud teemat, Põlevkivi kaevandamisega kaasnev sotsiaalset mõju. 1.Põhjavee kadumisega ei suudeta tagada kaevandusmõju piirkonnas elavatele inimestele kõlbliku joogivett ( coli bakteri olemasolu piirkonniti) , samuti ei saa pidada normaalseks olukorda kus kõigepealt kaob vesi ja siis alles alustatakse veetrasside ehitusega. Põhjendamatu on ka oma kaevuveest ilmajäänud elanikelt joogivee eest raha küsida, elanik ei ole süüdi põhjavee kadumises, see peab olema kompenseeritud 100% (hetkel omavalitsus doteerib osaliselt kuid järk järgult hind tõuseb). Tänu kõrge vee hinnale hajaasustusega maapiirkonnas on hääbunud ettevõtlus. Looma - ja taimekasvatus ettevõtted on üliharv nähtus kuna pole konkurentsivõimelised teiste Eesti piirkondade ettevõtjatega, kuna kulutused on suuremad. Samuti saab olema tõsiseks probleemiks vee hind peale kaevanduste sulgemist – siis kallineb vesi drastiliselt. Põhjavesi küll taastub kuid aastakümnete jooksul kasutult seisnud salvkaevaud on amortiseerunud ja kasutuskõlbmatud. Konkurentsivõimelise maamajanduse arenguks tuleks riiklikul tasandil soodsamaid

tingimusi luua elujõulise ettevõtluse arenguks piirkonnas.

2.Allmaakaevanduste piirkondades on muutused maastiku osas suured. Pinnase vajumine toob kaasa piiranguid maaharimisel kuna vajumine loob uusi pinnavorme . Kaasaegse võimsa tehnikaga on osade põldude harimine võimatu. Eraomandis oleva maa kasutamisel tekivad piirangud ( maaharimine, ehitiste rajamine). Ehitiste rajamine on võimatu allmaakaevandus piirkonnas, kuna oht pinnasevajumisel. Väike- Pungerja külas pole rajatud ühtegi uut elumaja, kõrval- ega tootmishoonet (v.a kaevandusterritoorium). Seega on piiratud eraomandi kasutus st. maa kastus. Aastakümnete jooksul on selgitatud kaevandaja poolt, et olemasolevate hoonete alla jäetakse tervikud. Viimaste andmete põhjal on selgunud, et seda ei tehta ja tulevikus maapinna vajumisel tekkivad kahjud hoonetele on põhjendamatult jäetud elanike kanda, kuna puudub korrektne kord hoonete inventeerimiseks enne ja pärast kaevanduse tegevust hoonete all. Hajaasustusega piirkonnas (elamute kaugus ca.1km üksteisest) on kaevanduse peaštrekid rajatud elamute alla, mis tähendab lõhketegevust otse hoone all ja et seal haigutab tühjus. Tekkinud piiranguid ei ole elanikele mingil moel kompenseeritud. Piirkonna areng peatunud. Piirkonna elavdamiseks vajalik kompensatsiooni maksmine otse elanikel. Hetkel on

kompensatsiooni saaja omavalitsus.

3.Kaevandus tegevuse tagajärjel õhu kaudu leviv saaste on kontrollimatu. Tahkete osakest suurust välisõhus pole iialgi mõõdetud kaevanduste prügilate st. aheraine ladestamiskohtade lähedal asuvate elamumaal. Välisõhu kaudu leviv müra meelevallas on sunnitud elama kaevandus vahetusläheduses olevad elanikud. Müra allikateks on tootmisterritooriumilt tulev laadimismüra, ventilaatorid (ehitatud 70-ndatel), tuulutus šurftid. Müra reostuse kõrvaldamiseks on rajatud ainult ühele ventilaatorile müratõke (ventilaatoreid 3tk.), mis ei taga häiringute kõrvaldamist. Kallurite kastide tagaküljed kaeti kummimaterjaliga, et vähendada müra, kuid peale laadimisest tekkiv


müra on endiselt tugev. Müramõõtmised ei ole hetkel objektiivsed, kuna kaevandus on teadlik mõõtmisaegadest ja kohtades. Müra tugevus on seotud ilmastikuga. Tuulesuuna ja madala temperatuuri korral on elanikud sunnitud tihti lahkuma kodudest, kuna tööstus – ja tehnoseadmete poolt tekitav müra on talumatu. Tervisekaitseametil puuduvad mõõteseadmed millega mõõta müra kui külma alla -15 kraadi. Aasta jooksul mõõdetakse kahel ööpäeva see ei ole piisav, et kajastada tegeliku olukorda, seda enam nagu eespool mainitud – kaevandus on teadlik mõõtmise ajast ja kohast. Varasemalt oli kaevanduse tööaeg esmaspäevast reedeni ja laupäev remondipäev, siis saabus vaikus laupäeva pealelõunal. Täna, seoses kaevemahtude suurendamisega on kaevanduses tööpäevad esmaspäevast laupäevani ja remondipäev pühapäev – seega kolin ja undamine on 24/7 käesoleval hetkel. Vajalik pidev õhuseiresüsteem. Hetkel toimiv ei ole objektiivne. Sisse viia otsetoetus

elanikele – talumistasu. On põhjendatud, kuna piirkonna kinnisvara hinnad on madalad

tänu kaevandus tegevusega kaasnevate häiringute tõttu ja kinnisvara (elamute) ost-

müük olematu. Pole võimalik müüa turuhinnaga kinnisvara kuna ostuga tasuta kaasas

käiv häiringute pakett ei ole müüa poolne vaid kaevandaja poolt lisatud.

4.Kuigi on põlevkivi kaevandamisega tegeletud aastakümneid pole seni ühtegi uuringut rahvatervise osas ja seda kaevandustegevuse mõjupiirkonnas elavate elanike kohta. Kui kaevanduste töötajatel, kelle töövahetuse pikkuseks on 8h on regulaarse tervisekontroll kohustuslik siis elanikud kes elavad 24h kaevandustegevuse mõjupiirkonnas on jäetud põhjendamatult tähelepanuta. Tervisehäired on paratamatud kuna erinevatest vanusegruppidest inimesed viibivad kaevanduste poolt tekitatud häiringute mõju piirkonnas ja seda soovimatult. Lõhkamiste tagajärjel tekkivad võnked, välisõhu kaudu leviv müra on ööpäevaringsed, kahjustavad ennekõike inimeste närvisüsteemi. Unetus, ärevushäired – sellises seisundis inimene on ohtlik liikluses, tema töövõime langeb mis toob kaasa sotsiaalse allakäigu. Selleks, et häiringutest hoolimata välja puhata öisel ajal on vaja lisavahendeid – kõrvtropid, rahustid. Noorukite edasijõudmine koolis, spordis on nõrk, nende tulevane sotsiaalne staatus on paljuski seotud lapsepõlves läbielatuga. Vanurite tervislik seisund langeb, süvenevad olemasolevad haigused. Piirkonna elanikel suur risk haigestuda südame- veresoonkonna haigustesse. Põhjendamatud on elanike lisakulutused oma tervisele. Elanike tervisekulude doteerimine on õigustatud ja seda igas vanusegrupis. Riiklik tähelepanu piirkonnas elavate inimeste suhtes on põhjendamatult olematu. Ressursitasud laekuvad omavalitsusele mitte otsest abi vajavate elanikeni. Täna maksame joogivee eest, mis mitte meie süütõttu on kadunud, talume põhjendamatult häiringud mille tekitajaks pole me ise, kinnisvara väärtus on langenud ja seda mitte elanike enda süü tõttu. Meie öörahu on strateegilise tähtsusega kuna on tagatud Eesti julgeolek energia vallas, kuid me maksame sama raha oma elektri eest mida maksab iga teine eestlane kellel oma kaev (tasuta vesi) ja kodurahu. Lugupidamisega, MTÜ Väike-Pungerja Külaselts


Teie 20.12.2013 Meie 10.01.2014 nr JUH-27.2/772

Ettepanekud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohta Lugupeetud härra Lõhmus Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee (WEC-Eesti) esindajana esitan ettepanekud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohta. 1. Laiendada KSH ruumilist ulatust. Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekihid ületavad Ida-Virumaal riigipiiri ja on nii Eesti kui ka Venemaa veekasutuse mõju all. Ordoviitsiumi põhjaveekihis on Ida-Virumaa kaguosas jälgitav ka Venemaa Slantsõ põlevkivikaevanduste veekõrvalduse mõningane mõju Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi sügavamate veekihtide veetasemetele. Seega teeme ettepaneku hinnata veekõrvalduse mõju kumulatiivselt. Kuigi arengukava eelnõu alusuuringus on erinevate stsenaariumite analüüsil määratud vaikimisi tingimuseks, et põlevkivi import ei ole lubatud („Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016−2030” koostamiseks vajalike andmete analüüs. Lk 77) ei välista kehtiv seadusandlus ressursi importimist. Eelkõige põlevkivi kaevandamise aastamäära vähendamisel tasemele 15 milj t, aga ka teiste stsenaariumite puhul, ei saa välistada tootjate huvi tekkimist ressursi importimiseks. Teeme ettepaneku lülitada KSH programmi piiriülese mõju analüüs nii veekasutuse kui ressursi impordi osas. 2. KSH ulatus ei tohi lähtuda avaliku huvi prioriteetitest, vaid peab käsitlema võrdse tähelepanuga kõiki keskkonna survetegureid. Programmi lk 4 on toodud esmase prioriteedina esile kaevandamise keskkonnamõju. Seejuures viidatakse arengukava koostamisel ilmnenud suurele avalikkuse huvile. See väide on veidi mõistetamatu, kuivõrd arengukava eelnõu osas ei ole avalikke konsultatsioone veel toimunud ning vastavalt KeJHS §32 lg 5 kuulub strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalikustamine KSH koosseisu. Avalikkusel on olnud esmane võimalus arengukava eelnõu tööversiooniga tutvuda käesoleva programmi avalikustamise käigus. Lisaks on samal leheküljel seostatud jääkreostus vaid põlevkivi kasutamisega. Sellega ei saa nõustuda, kuivõrd on teada ja dokumenteeritud kaevandmisega

Hr Ado Lõhmus Asekantsler Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a Tallinn 15172


seotud jääkreostuse ja pärandmõju ilmingud nii kaeveõõnede ebastabiilsuse, veerežiimi muutuste kui vee kvaliteedi muutuste osas. Teeme ettepaneku mitte prioritiseerida erinevaid keskkonna survetegureid, vaid seada programmis eesmärgiks kõigi hinnatavate mõjude võimalikult objektiivne hindamine parima olemasoleva teadmise baasil. 3. Ei ole põhjendatud kvantitatiivsete meetodite rakendamine vaid õhu- ja veeseire andmete põhiselt. KSH eesmärkide tagamiseks tuleb kasutada kõiki olemasolevaid kvantitatiivseid andmeid, mis võimaldavad hinnata eeldatava mõju suurust erinevate stsenaariumite puhul. Õhuheitmete ja veerežiimi muutuste kõrval on väga oluliseks mõjuteguriks jäätmeteke nii kaevandamisel kui kasutamisel. Ka jäätmetekke kohta on olemas esinduslikud kvantitatiivsed andmed, mida saab kasutada nii strateegilisel kui detailsematel tasanditel. Samuti on olemas osalised kvantitatiivsed andmestikud ka sotsiaalsete mõjude osas. Teeme ettepaneku mitte piirata programmi põhiselt kvantitatiivsete meetodite kasutamist üksikute mõjukomponentide kaupa. 4. Ei saa pidada põhjendatuks KSHs käsitletavate alternatiivide ühest sidumist PAK eelnõus käsitletavate stsenaariumite mahu ja detailsusega. KeHJS §40 kohustab hindajat põhjendama alternatiivide valikut ning muuhulgas hindama ka alternatiivi, et strateegiline planeerimisdokument ei jõustu. Hindamise käigus võib selguda, et mõnda eelnõukohast stsenaariumit tuleb hinnata arengukavast erinevas mahus või detailsuses. Arengukava eelnõu ei käsitle arengukava mittejõustumise stsenaariumi. Teeme ettepaneku nimetatud kitsendus programmist välja jätta. 5. Programmis ei ole otstarbekas spekuleerida tulemuste osas. Programmi lk7 viimastes lõikudes on esitatud spekulatsioon kaevandamise aastamäära ja keskkonnakoormuse seostest. See seos on selge hindamise objekt ning programmi kohane hindamine peab andma hindamise aruandes vastava tulemuse ja soovitused. Teeme ettepaneku nimetatud lõigud programmist välja jätta. 6. Programmi p 4 kohane hinnatavate keskkonnamõjude ulatus ei vasta KeHJS sätestatule. Meie hinnangul puuduvad programmist sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh mõju inimeste heaolule, tervisele, mõjud KOV ja riigieelarvele. Lugupidamisega Mihkel Härm WEC Eesti peasekretär


Koostas: Tarmo All PAK 2016-2030 komisjoni liige 5029476, [email protected]


Keskkonnaministeerium Teie : 20.12.2013 nr 11-2/13/11107-1 Meie:09. 01.2014 nr 7.17/1808 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Tutvunud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi eelnõuga, esitame järgmised ettepanekud. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuleb lähtuda riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest, muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest. Mälestiste säilimine maastikul on oluline nii eesti kultuuri kui ka maastiku seisukohalt. Need näitavad piirkonna ning kultuurmaastiku ajaloolist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega. Mälestisi ümbritseva kaitsevööndi mõte on tagada mälestise säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist vääristavas keskkonnas, vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. Õuealadest väljapoole jäävate mälestiste puhul tuleb tagada igaühe vaba juurdepääs mälestisele päikesetõusust loojanguni (muinsuskaitseseadus § 26 lg 2). Arheoloogiamälestiste seisukohalt peab planeerimisel silmas pidama muistseid põllumajandusega seotud asustuspiirkondi ning võimaldama mälestistele nende loomulikku keskkonda. Mälestiste nimekiri on kättesaadav kultuurimälestiste riiklikus registris, millel on olemas ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga (vt www.register.muinas.ee). Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 on kinnismälestiste kaitsevöönd 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist juhul kui ei ole määratud teisiti. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest (§ 24 ja § 25) tulenevad kitsendused. Muuhulgas on Muinsuskaitseameti ning linna- ja vallavalitsuse loata kinnismälestisel keelatud kinnistute piiride muutmine ja kruntimine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, teede rajamine ja remontimine, kaitsevööndis teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd. Planeeringualale jäävate maa-alaliste arheoloogiamälestiste (asulakohad jms) väliskontuurid on nähtaval Maa-ameti põhikaardil kultuurimälestiste kihil, teiste maa-alaliste mälestiste (maa-alused kalmistud, kalmed, muistsed põllud jne) piirid palume täpsustada Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa vaneminspektoritega. Kuna käesoleval ajal vaadatakse üle kõikide kinnismälestiste kaitsevööndeid, siis töös olevate kaitsevööndite kohta saate informatsiooni vastava maakonna vaneminspektorilt või Muinsuskaitseameti kartograafia nõunikult (tel 733 7634). Kas ja kui palju puudutab „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ otseselt mälestisi või nende kaitsevööndeid, on strateegilise keskkonnamõju hindamise üks teemadest. Mälestistega seotud piirkondades on vajalik detailsem käsitlus ning sellest lähtuvalt mälestisi säästvate ja väärtustavate lahenduste väljatöötamine.


Lähtudes muinsuskaitseseaduse § 40 lg 5 juhib Muinsuskaitseamet tähelepanu arheoloogiliste eeluuringute vajalikkusele antud alal, sest piirkonnas tervikuna ei ole toimunud põhjalikke asustusarheoloogilisi maastiku-uuringuid. Seetõttu võib tööde käigus varasemale inimtegevusele sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või arheoloogilist kultuurkihti. Arheoloogiamälestise tunnustele vastavate objektide (asulakohad, matmispaigad, majandustegevusega seotud kohad (nt muistsed põllud, rauasulatuskohad), kultuskohad jne) leidmine võib hiljem oluliselt mõjutada majandustegevust nii ajaliselt kui ka rahaliselt (vt muinsuskaitseseadus § 41-42). Eeluuring on otstarbekas kavandada kahes etapis. KSH raames tuleb teha nimetatud uuringu esimene etapp – kameraaltööd (olemasoleva info koondamine, potentsiaalsete arheoloogiapärandirikaste piirkondade välja selgitamine ning saadud infost lähtudes pärandit kõige vähem kahjustava valiku soovitamine (vt lisa 1). Teises etapis tuleb läbi viia eeluuringu välitöö osa, mille käigus kontrollitakse esimeses etapis välja selgitatud kohti. Välitööde käigus võidakse leida ka uusi objekte. Arheoloogiline uuring toimuks projekteerimise või ehituse faasis, mille käigus on vajalik viia läbi arheoloogilised väljakaevamised kohtades, kus arheoloogilist kultuurkihti pole võimalik säilitada. Väliuuringute läbiviimine tuleb ette näha enne mäeeraldistel kaevandustööde alustamist. Lisaks kaitsealustele kultuurimälestistele ja arheoloogiapärandile laiemalt juhime tähelepanu veel teistelegi ajaloolise kultuurmaastiku säilimiseks analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele hinnata arengukava elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid:

• Ajaloolise asustusstruktuuri ning kultuurmaastiku objektide ja elementide (hooned, monumendid, sillad, teed, tähised, kiviaiad, ajaloolised piirikivid jne) väärtuse väljaselgitamine ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine;

• Maastikupilt, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine;

• Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad. Soovitame küladesse ehitamise ja maakasutamise tingimuste määramisel analüüsida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks selle säilitamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade kruntide suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestuse struktuuri ja maakasutust. Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui ebatüüpilisus. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on alles enamus eestiaegseid talukohti ja algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus;

• Väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Oluline on hinnata ka kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ja vajadusel teha strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid (nt kaugvaadete tagamine; väärtuslike ja/või oluliste struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis vms). Lisaks juhime tähelepanu 20. sajandi arhitektuuri objektidele. Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti eestvõttel on alates 2007. aastast kaardistatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri väärtuslikke näiteid kõigis Eesti maakondades. Inventeerimise aruandes juhitakse tähelepanu ehitistele, mis vajavad riikliku kaitse alla võtmist, Muinsuskaitseameti poolt arvele võtmist või omavalitsuste poolset väärtustamist. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus palume arvestada eelnimetatud töös tehtud ettepanekutega. Ida- ja Lääne-Virumaa 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise tööga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel (http://www.muinas.ee/files/Ida-Virumaa.pdf; http://www.muinas.ee/files/Lääne-Virumaa.pdf).


Pakume Teile abimaterjalina kõigi ülalnimetatud teemade analüüsimiseks Muinsuskaitseameti poolt viimastel aastatel tellitud valdkondade inventeerimisi ja analüüse. Kõik need on saadaval Muinsuskaitseameti arhiivis Pikk tn 2 Tallinnas. Mõningatel juhtudel on töö nähtav ka internetis. Täiendavate küsimuste puhul palume pöörduda Muinsuskaitseameti maakonnainspektori poole. Arheoloogilise eeluuringuga seotud küsimuste korral palume võtta ühendust Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektoriga. Lugupidamisega Allkirjastatud digitaalselt Urve Tiidus Kultuuriminister Lisa 1: Arheoloogiline eeluuring „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. I etapp – kameraaltöö. Uuringu nõuded. Koostaja: Reelika Niit, tel: 733 7630, [email protected] Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalve osakonna juhataja



Lisa 1

Arheoloogiline eeluuring „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. I etapp – kameraaltöö. Uuringu nõuded. Eesmärk „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ hõlmatava piirkonna veel leidmata ning riiklikult kaitsmata arheoloogilise kultuuripärandi väljaselgitamine ja hindamine. Teostaja Mälestise uurimist, mis toob kaasa selle muutumise (muinsuskaitseseaduse § 34 lg 1), võib teostada Muinsuskaitseameti poolt ettevõtjale ja vastutavale spetsialistile väljastatud tegevusloa alusel (§ 36 lg 2). Nimetatud töödeks ei vaja tegevusluba riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik, kes selliseid töid teostab seaduse või põhimääruse alusel (§ 36 lg 1). Vastutav spetsialist peab tegevusloa saamiseks omama arheoloogia-alast kõrgharidust (§ 37 lg 4). Uuringu sisu

1. Olemasoleva arheoloogilise informatsiooni koondamine arengukavas käsitletava ala kohta, st olemasolevate arheoloogiamälestiste ja kaitsmata arheoloogilise kultuuripärandi kohta arhiivides (Muinsuskaitseameti arhiiv, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogia arhiiv, Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti arhiiv jne) ning teaduskirjanduses oleva info kogumine ja süstematiseerimine;

2. töö ajaloolise kaardimaterjaliga; 3. arengukavas käsitletavale alale jäävate arheoloogiliste objektide edasiste

väliuuringute metoodika ja uurimistöö tegevuskava koostamine. Uuringu aruanne Töö tulemus on aruanne (seletuskiri, plaanimaterjal jm asjakohased lisad), kus on välja toodud kameraaltöö raames välja selgitatud võimalikud arheoloogilise kultuuripärandi asukohad ja iseloomustus, metoodika arheoloogilise kultuuripärandi läbiuurimiseks, teisaldamiseks ja eksponeerimiseks enne tööde algust. Eraldi tuleb aruandes välja tuua arheoloogiapärand, mille puhul tuleb tagada selle säilimine in situ. Aruande seletuskirjas peab olema:

1. Uurimistöö kirjeldus ja kokkuvõte (läbi vaadatud arhiivi- ja kaardimaterjali ülevaade);

2. Arheoloogiamälestise tunnustele vastavate objektide loetelu koos väärtushinnanguga;

3. Uurimise käigus leitud muu kultuuripärandi loetelu koos asukoha, lühiiseloomustuse ning väärtushinnanguga (registreerimisväärtus, täpsemate mõõdistamiste ja uuringute vajadus vms);

4. Kokkuvõte ja ettepanek pärandit vähim kahjustava valiku tegemiseks.


MÄETAGUSE VALLAVALITSUS

Mäetaguse alevik Telefon 336 6900 Arvelduskonto 1120056292 Mäetaguse vald Faks 336 6901 Swedbank 41301 IDA-VIRUMAA E-post: [email protected] Reg nr. 75005044 www.maetaguse.ee

Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a Tallinn 15172 HARJU MAAKOND

Teie 20.12.2013 nr 8-1/13/11107 Meie 07.01.2014 nr 9-4.8/17

Mäetaguse Vallavalitsuse arvamus "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" KSH programmi osas Järgnevalt esitame Mäetaguse Vallavalitsuse poolsed seisukohad "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" osas. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" KSH programmi dokumendiga tutvumise järel peame tarvilikuks arengukavas ning hilisemas KSH aruandes põhjalikumat käsitlemist vajavana välja tuua järgnevad märkused/ettepanekud: 1) Lk 6 Keskkonnamõju hindamine – otsustavaks kriteeriumiks Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa kirdeosa keskkonnaseisundi näitajate vastavus õigusaktidega alusel määratud heidete piirmäärade ja keskkonnakvaliteedi nõuete osas. Esmalt tuleb selgeks teha, kas keskkonnaseisundi hetkenäitajad vastavad kehtestatud normidele (piirmäärad, keskkonnakvaliteedi nõuded). Põlevkivi arengukavasse ega KSH programmi eelnõusse pole samas planeeritud uusi (hetkeseisundi andmeid täiendavaid/täpsustavaid) alusuuringuid, kuid programmis aluseks võetavate uuringutena välja toodud tööd ei ole ilmselgelt siiski piisavaks aluseks, et planeerida põlevkivi kaevandamist järgnevaks 15 aastaks. Suur osa teadmistest, mis käsitlevad põlevkivi kaevandamisega seonduvate keskkonnamõjude ulatust ja kestust on puudulikud/vananenud ning vajaksid ümber hindamist. Esmalt tuleks teostada sõltumatud komplekssed keskkonna hetkeolukorra uuringud, mis annaks täpse ja laiapõhjalise ülevaate Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa kirdeosast (Eesti põlevkivimaardla) keskkonnaseisundist ning sellest mil määral on põlevkivi kaevandamine seda mõjutanud. Uurida tuleks mitte ainuüksi kaevandamise protsessi ajal avalduvaid mõjusid, vaid ka juba suletud kaevanduste/karjääride keskkonnamõjusid ning nende sulgemise/rekultiveerimise tulemusi. Seeläbi joonistuksid selgelt välja põlevkivi kaevandamisega seotud murekohtade reaalne ulatus ning oleks näha millised arengukava tegevused ja kuidas nende lahendamisele/leevendamisele kaasa peaksid aitama. Ühtlasi võimaldab see programmi lõppedes tagantjärele analüüsida kas ja millist mõju on programmi raames läbi viidud tegevused avaldanud. 2) Nagu ülalpool mainitud, ei käsitle käesolev KSH programm piisava põhjalikkusega rekultiveeritud karjääride ja suletud kaevanduste teemat, mille tõhususe osas hetkel tegelikult puudub piisav informatsioon (suletud on küll mitmeid kaevandusi/karjääre, kuid puudub ühtne üldist kogemust kokkuvõttev/fikseeriv uuring, mida oleks sarnases situatsioonis võimalik


alusdokumendina kasutada). Kaevandaja peab keskkonnaseisundit suletud aladel jälgima 10 aastat, kuid küsimus on selles, mis saab pärast seda – kui pika aja jooksul kaevandamise mõjud tegelikkuses avalduvad? Uurida tuleks kaevandatud alade sulgemisel tehtud tööde efektiivsust ja seda, kui edukalt on nt endiste karjääride alad uuesti kasutusele võetud (nt põllumaana, rekreatsioonialadena, vms) ning millised probleemid on sellega kaasnenud, samuti annaks see ülevaate, kas ja kui kiiresti taastub rekultiveeritud aladel looduslik seisund. Samuti annaks nimetatud uuring tagasiside kasutatavate tehnoloogiate ja meetodite tõhususe osas. Uuringutega fikseeritakse suletud kaevanduste/karjääride jätkuv mõju keskkonnale, eriti põhja- ja pinnaveele (veetaseme muutumine, vee kvaliteet, jne). Uputatud kaevanduste puhul ei ole piisavalt uuritud ka vee mõju tervikutele, kui suur on oht võimalikele langatustele ning kui kiiresti taastub pumpamise lakkamise järel pinnavesi ja mis mõju veetaseme taastumine kaevandatud aladele ja ümbritsevatele aladele avaldab (kaevandatud aladel on maaparandussüsteemid rikutud, kuna kaevandamine alandas veetaset märgatavalt ning veetaseme taastumine võib seal avaldada märkimisväärset mõju). Sellest tulenevalt oleks tarvis põhjalikumalt uurida ka kaevandamisjärgset hüdrogeoloogilist seisundit ning selle muutumist. KSH käigus tuleks uurida ka suletud kaevandusalade kaevandamata jäänud varu: selle suurust ning seisukorda. Põlevkivi on taastumatu loodusvara ning seetõttu on tarvis välja selgitada, kas tulevikus võib antud varude järgi vajadus tekkida? Samuti vajab põhjalikumat uurimist see, kas niisugust põlevkivivaru on üldse võimalik/otstarbekas kaevandada ning millist mõju uuesti kaevandama hakkamine ümbritsevale keskkonnale avaldab? Sellest tulenevalt tuleks KSH käigus anda hinnang ja arengukavas käsitleda teemat: mis saab suletud kaevandustest, mille tegevus on ametlikult peatatud (nt Sompa kaevandus)? Täpsustamist tahab peatamise ja sulgemise terminoloogiline ja metoodiline vahe. Samuti tuleb peatamise puhul sätestada ajaline tähtaeg. 3) Lk.7 Keskkonnamõju hindamine – Vaadeldakse alastsenaariume aastase kaevandamismahuga 15; 20; 25 milj tonni. Analüüsitakse heite piirmäärade ja keskkonnakvaliteedi piirväärtuste nõuete täitmist eri alastsenaariumite juures. Hetkel jääb mulje, et KSH-s kavatsetakse analüüsida üksteisest kaevandamismahu osas erinevaid stsenaariume vastavalt praegu kehtivatele nõuetele. Samas peaks iga alastsenaariumi juures analüüsima ka versiooni, mis ei sõltu ainuüksi kaevandatava põlevkivi kogusest, vaid, kus heite piirmäärad ja keskkonnakvaliteedi piirväärtused on võrreldes praegu lubatuga rangemad (koormus keskkonnale on väiksem, kuna normid on rangemad). See võimaldaks näha, kas ja kui suurel määral võib normatiivide muutmine viia keskkonnakoormuse vähenemiseni või suunata teistsuguste tehnoloogiate kasutuselevõtmise poole. See on oluline, kuna kehtivad piirväärtused (nt müra osas) ei ole piisavad kaevandatavatel aladel kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks. Müra ja vibratsioon on kaevanduste piirkonnas elavate Mäetaguse valla elanike suurimaks probleemiks. Pikemaajaline mürarikkas keskkonnas elamine mõjutab inimese tervislikku seisundit tuntavalt, isegi kui tegemist on lubatud normist natuke madalama tasemega, vibratsioon aga võib põhjustada inimeste vara seisundi halvenemist/hävimist. Seetõttu peaks KSH käsitlema kindlasti kaevandustest tulenevat pikaajalist häiringut inimeste tervisele, elukvaliteedile ning negatiivset mõju varale (nt vibratsiooni mõju ehitistele – vundamentide ja küttekollete mõranemine; kaevanduste läheduse negatiivne mõju kinnisvara atraktiivsusele, jne). Seadusega ei ole sätestatud kaevanduste mõju tulemusel inimeste vara väärtuse langemise kompenseerimist. Luua tuleks konkreetsed meetmed, mille alusel saab inimestele kompenseerida kaevandamisega varale kaasnevat kahju. Loomulikult viiakse jooksvalt läbi uuringuid, nt mürataseme mõõtmisi, mille tulemused jäävad praegugi alla lubatud normi, kuid siiski on inimeste igapäevaelu kaevandusest (eriti šurfidest) tuleneva müra tõttu häiritud, samuti on Vallavalitsuse poole pöördutud vibratsiooniprobleemiga. KSH peaks seesugustele probleemidele lahendusi pakkuma. Sellisel juhul ei ole kasu vaid numbriliste väärtuste võrdlemisest, tarvis on hinnata ka keskkonna kvaliteeti.


4) KSH käigus tuleks hinnata ka sotsiaalmajanduslikku aspekti. See tähendab, et põlevkivi kaevandamisega on Eesti põlevkivimaardla piirkond muutunud väheatraktiivseks ning omandanud negatiivse kuvandi. KSH ja sellest tulenevalt ka põlevkivi arengukava peaksid pakkuma leevendusmeetmeid, mis tasakaalustaksid negatiivse kuvandi ja tooksid antud piirkonda lisaväärtust. Eriti oluline on see suletud kaevanduste/karjääride puhul, kus kaevandamine ei too piirkonda enam raha/hüvesid sisse ning mis seejärel oma negatiivse kuvandi ja keskkonnaprobleemide tõttu inimestest tühjaks valguma hakkab. Kaevandamise lõppedes jääb kaevandustest tulenev negatiivne mõju edasi kestma, samas kui keskkonnatasud nende probleemide lahendamiseks kohalikule omavalitsusele lõppevad. 5) Maapõueseaduse §62 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärne säilimine ja juurdepääs maavarale. Vastavalt maapõueseadusele §62 lõige 3 võib Keskkonnaministeerium maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Valla praktikas on antud paragrahv tekitanud (detail)planeeringute koostamise ja kooskõlastamise Maa-ametiga väga keeruliseks, kuna seaduses ei ole täpsustatud, millised kavandatavad ehitised mõjutavad maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist ja sellele juurepääsu. Näiteks tiheasustusega alal, mille alla jäetakse kaevandamisel tervik, ei ole otstarbekas antud sätet üldse rakendada, kuna antud alal ei hakata ka edaspidi kaevandama. KSH käigus tuleks niisiis uurida, millistel ehitistel ja millises asukohas on maavarale oluline mõju. Samas tuleks välja arendada meetod, mis lihtsustaks nt väikeelamute planeerimist põlevkivimaardla kohal asuval hajaasustusega alal. Antud meetod peaks looma süsteemi, kus oleks välja toodud mida võib põlevkivimaardla piirkonnas rajada ja mida mitte. See lihtsustaks kohalikel omavalitsustel altkaevandatud aladele elamu- ja tööstusalade planeerimist ning ei põhjustakse tarbetut bürokraatiat planeerimisprotsessides. Lugupidamisega

Konstantin Kaus Vallavanem

digiallkirjastatud

Martin Miller, 336 6916 [email protected]


From: Janne TammTo: [email protected]: Ado Lohmus; Maris SaarsaluSubject: Fwd: Põlevkivi KSHDate: 11. jaanuar 2014 17:14:42Attachments: kuidas ülemine uputab ja alumine liigutab.jpg

>>> Enno Reinsalu 01/09/14 9:01 AM >>>Tere!Palun ärge unustage programmist välja fosforiiti kui põlevkivi kaevandamist takistavat faktorit. Täpsustan: fosforiit on keskkonna osa, maavara (pean silmas, et on arvel) mis toob kaasa maapõueseaduse §34 (1) 11) rakendamise Sonda ja Kabala piirkonnas. Milline on selle fenomeni mäetehniline pool, sellest olen rääkinud ja kirjutanud. Meeldetuletuseks manustan pildi.

Jõudu tööle!

PS. Loodan, et ei pea seda koosolekul meelde tuletama.er--Enno ReinsaluTTÜ emeriitprofessorhttp://www.maavara.blogspot.com/http://kivid.blogspot.com/


From: Janne TammTo: [email protected]: Maris SaarsaluSubject: Fwd: Põlevkivi AK KSH programmistDate: 11. jaanuar 2014 16:59:22

>>> Eili Lepik 01/08/14 3:15 PM >>>Tere,

Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Palume põlevkivi arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis lisaks olemasolevale välja tuua, kas ja mil määral hinnatakse põlevkivi arengukava mõju kultuuripärandi ja vara osas.

Parimate soovidega

Eili Lepik

RiigikantseleiStrateegiabürooTel: 693 5619


From: Janne TammTo: [email protected]: Fwd: Põlevkivi arengukava KSH programmi avalikustamineDate: 11. jaanuar 2014 20:33:22

See on tänaseks viimane, kuigi Sul ilmselt juba olemas (saadetud ka Madisele).

Väga-väga vabandan ja palun kergemat karistust. Jäin 7.01 haiguslehele ja siiani ei

pääsenud ka arvutile ligi. Praegu ka võib-olla saadan mõne topelt, kuna jamad kestavad internetiga.

Veelkord vabandan.

Janne

>>> Reet Pruul 12/27/13 9:48 AM >>>

Tere,

Saadan oma tähelepanekudRahvusvahelisel tasandil on keskkonnamõju kõrval oluliseks kerinud ka tervisemõju hindamine, mis peaks olema ka väga aktuaalne põlevkivi töötlemise korral, seega soovitan keskkonnamõju kõrval eraldi ka rõhutada tervisemõju hinnanguid.lk 2-3, kus käsitletakse praeguse olukorra analüüsi, ei ole toodud mõju analüüsi inimesele ja tervisele, mida arengukava siiski käsitleb, samuti tuleks 2. osas "Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus" nimetada mõju hindamist inimesele ja tema tervisele, seda eriti põlevkivi kasutamise osas. Kuna põlevkivi kasutamine on meie keskkonna saastamise valdkondadest kõige suurema osakaaluga, oleks soovitav hinnata lisaks saaste piirnormidele vastavusele ka saasteainete koosmõju, mis põlevkivi töötleva tööstuse piirkonnas on oluline tegur.

Ilusat aasta lõppu, ja olen valmis probleemide korrral kaasa aitama,Reet

>>> Heidi Koger 27.12.2013 8:09 >>>Tere!

Edastan läbivaatamiseks ja kuion märkusi, siis palun esitada need Marise kirjas märgitud kontaktisikule ja mind CC.

Kõike paremat

Heidi

>>> Maris Saarsalu 20.12.2013 15:46 >>>Lugupeetud töörühma liikmed

Alates tänasest kuni 15.01.2013 toimub Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõu avalikustamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult kuni 15. jaanuarini 2014. a keskkonnamõju hindajale (kontaktisik Madis Metsur, e-post [email protected], tel 656 5428, mobiil 508 3765) või Keskkonnaministeeriumile aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-posti [email protected].

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub Keskkonnaministeeriumis 15. jaanuaril 2014. a algusega kell 16.00.


Meilile on lisatud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 eelnõu tööversioon ja KSH programmi eelnõu ning esialgsed vastused komisjoni liikmetelt laekunud ettepanekute kohta, mida arutame järgmisel koosolekul, seega siis juba aastal 2014.

Rõõmsaid jõule, toredat aastavahetust ja edukaid kordaminekuid tuleval aastal!

Lugupidamisega

Maris Saarsalutöörühma juht


F. R. Kreutzwaldi 5 Telefon 325 8010 Registrikood 70004714

44314 RAKVERE Faks 325 8003 [email protected]

www.laane-viru.maavalitsus.ee

LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS

A R E N G U - J A P L A N E E R I N G U O S A K O N D

Keskkonnaministeerium Teie 20.12.2013 nr 11-2/13/11107-1

[email protected]

Meie 08.01.2014 nr 13-3/2014/71

Ettepanekud "Põlevkivi kasutamise riikliku

arengukava 2016-2030" keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi sisu kohta

Olete palunud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ (Põlevkivi arengukava)

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas meie seisukohta. Tutvunud

nimetatud programmi ja arengukava eelnõuga, esitame oma seisukohad programmi sisu osas.

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi peatükis 2 on märgitud, et Põlevkivi

arengukava hõlmab territoriaalselt Eesti põlevkivimaardla, mis asub Ida-Virumaal ja Lääne-

Virumaa kirdeosas ning KSH ulatus on Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa kirdeosa. Viidatud on

sealjuures ka lisatud joonis 1-le.

Keskkonnaregistris arvel olev Eesti põlevkivimaardla Lääne-Virumaal hõlmab suuremat

territooriumi kui üksnes maakonna kirdeosa, mida kajastab ka KSH programmi eelnõus joonis 1.

Põlevkivimaardla paikneb põhiliselt Rägavere, Sõmeru, Rakvere ja Haljala valla territooriumitel,

ulatudes maakonna idaservast kuni lääneservani välja. Seega oleme seisukohal, keskkonnamõju

strateegilise hindamise ulatus peaks hõlmama kogu territooriumi, kus paikneb Eesti

põlevkivimaardla ja teeme ettepaneku sõnastada ümber programmi tekstis, et Eesti

põlevkivimaardla asub ka Lääne-Virumaal ning KSH ulatus on Lääne-Virumaa (joonis 1), mitte

ainult maakonna kirdeosa.

2. Lääne-Viru Maavalitsuse tellimusel teostas 2010. aastal Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste Instituut uuringu "Lääne-Virumaa strateegilised maavarad", mille eesmärgiks on

anda ülevaade Lääne-Viru maakonna strateegiliste maavarade - põlevkivi, fosforiidi ja

tehnoloogilise lubjakivi - ressurssidest, nende asendist maakonna asustuse ning keskkonnahoiu

objektide suhtes, kasutusperspektiividest ja kasutust ootavate varude kaitsest.

Teeme ettepaneku arvestada „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“

keskkonnamõju strateegilise hindamisel uuringuga "Lääne-Virumaa strateegilised maavarad"

ning palume vastavalt täiendada peatükki 3. Uuring on kättesaadav Lääne-Viru Maavalitsuse

kodulehe aadressilt http://laane-viru.maavalitsus.ee/et/uuringud.


3. Peatükis 4. on kirjeldatud Põlevkivi arengukava elluviimise läbi mõjutatavad

keskkonnaelemendid, kus esimeses alajaotuses on märgitud maakasutust ja mulda. Meie

seisukohalt vajaks täpsustamist, kas keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatakse

mõju väärtuslike põllumaade osas põllumajandusliku tootmise aspektist. Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused" on määratletud suurema väärtusega põllumaad, mis kattuvad Eesti

Põlevkivimaardlaga ja mille mullaviljakus boniteedi punktidega 41-63 on üle Eesti keskmisest

mullaviljakusest. Oleme seisukohal, et vajalik on hinnata, kas pikemas perspektiivis oleks

üldistes huvides kasulikum kasutada olemasolevat põllumaad põllumajanduslikuks tootmiseks

või saada ühekordset tulu näiteks maavarade kaevandamisest.

4. Peatükis 4. palume täiendada neljandat alajaotust keskkonnaelemendiga roheline võrgustik,

mis on Lääne-Virumaal määratletud ja kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ( kättesaadavamaavalitsuse

kodulehelt http://laane-viru.maavalitsus.ee/et/asustust-ja-maakasutust-suunavad-

keskkonnatingimused1).

5. Juhime tähelepanu, et Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude

hindamise uuring, teostaja Poliitikauuringute Keskus Praxis, hõlmab Lääne-Virumaad kolme

omavalitsuse (Kunda, Sõmeru, Rägavare) vaatepunktist, samas Ida-Virumaad hõlmatakse

tervikmaakonnana. Leiame, et ka juhul kui põlevkivi kaevandamine ja kasutamine Põlevkivi

arengukava ajalises ulatuses jääbki peamiselt eelnimetatud 3 omavalitsuse territooriumile, siis

kaevandamise sotsiaalmajanduslik mõju ulatuks kindlasti Rakvere linna ja selle lähiümbruse

alale (hõlmates Vinni, Rakvere, Haljala, Kadrina valdasid), kus täna elab ja on majanduslikult

aktiivne rohkem kui pool maakonna elanikkonnast. Arvestades kogu Eesti põlevkivimaardla

ulatust Lääne-Viru maakonnas oleks mõju kogu maakonnale. Seetõttu leiame, et KSH

programmis tuleks käsitleda ka laiemat sotsiaal-majanduslikku mõju Lääne-Viru maakonnas,

arvestades, et (põlevkivi) kaevandamise ja sellega seotud mäetööstuse intensiivsem arendamine

Lääne-Virumaal ei oleks aastakümneid maakonna traditsioonilise majandusharu arendamisena

käsitletav nagu seda saab teha Ida-Virumaal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Jõgi

Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

Jaan Kangur 325 8015

[email protected]


http://laane-viru.maavalitsus.ee/et/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused1http://laane-viru.maavalitsus.ee/et/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused1

Jäätmeosakond

Kommentaarid põlevkivi arengukava eelnõu kohta p. 2.2 Põhimõisted. Defineerida tuleks kindlasti ka mõiste ’’prügila’’, mida arengukava tekstis on mitmel pool kasutatud ning mis erineb vaid kaevandamistööstuse jäätmete puhul kasutatavast mõistest ’’jäätmehoidla’’. Peab olema selge, et põlevkivituha ja -poolkoksi ladestuste puhul on tegemist prügilate, mitte jäätmehoidlatega.

Mõiste ’’keskkond’’ on defineeritud tautoloogiliselt, s.t. selle sama mõiste enda abil??

p.2.6.1.2 Teises lõigus on mainitud, et: „Põlevkivi kasutamisel tekib jäätmeid rohkem kui neid ära kasutatakse.“ Võiks olla vähemalt ’’...olulisel määral rohkem jäätmeid.. ’’ vms, sest taaskasutuse osakaal võrreldes ladestatud jäätmetega on siiski üsna piiratud.

’’Jäätmete ladustamise alad…“ Ilmselt on mõeldud jäätmete ladestamise alasid, s.t. suletud jäätmehoidlaid või prügilaid? Sama ka punkti lõpus probleemide väljatoomisel.

p.2.6.3.3. Neljas lõik: Mõiste ’’jäätmehoidla’’ käib vaid kaevandamisjäätmete kohta. Siin on tegu prügilatega.

p.2.6.4.1. Teine lõik: „Aheraine, millele kasutust ei leita, muutub jäätmeregulatsiooni kohaselt kaevandamisjäätmeteks.“ Väide ei ole korrektne – jäätmedefinitsiooni kohaselt muutub kaevandamisjäätmeteks ka aheraine (jäätmetena) taaskasutatav osa.

Viimane lõik: Kõrvalsaadusena ei saa käsitleda vaid "osa aherainest", sest see “osa” näitab, et aheraine kasutamine pole kindel, mis on kõrvalsaadusena käsitlemise esimene kriteerium (JäätS § 22 lg 1 p1). Ka "töötlemine koheselt(?) ehitusmaterjali tingimustele vastavaks ehituskillustikuks" on täiendav töötlemine, mis ei ole omane kaevandamistööstusele, s.t. ei ole täidetud ka kõrvalsaadusena käsitlemise teine tingimus (JäätS § 22 lg 1 p2). Seega põhimõtteliselt äärmiselt positiivse tegevuse - killustiku valmistamise puhul aherainest - on siiski tegemist osa aherainest taaskasutamisega jäätmetena, mitte selle kasutamisega kõrvalsaadusena.

p.2.8. Tab. 6 esimeses veerus on keskkonnamõjude hulgas toodud „mõju jäätmete tekkele“. Tegelikult ei ole tabeli reas kirjeldatud mõju jäätmete tekkele, vaid jäätmetekke ja praeguse jäätmekäitluse mõju keskkonnale, sh kõigile eelpoolnimetatud keskkonnakomponentidele.

p.4.2. Indikaatorid 1 ja 2. Loogiline oleks, et põlevkiviõli ja põlevkivist elektrienergia tootmist iseloomustavad energeetilised ja keskkonnakaitselised indikaatorid oleksid omavahel võrreldavad. Põlevkiviõli puhul toimub peamine keskkonna saastamine (CO2 ja muude saasteainete teke) hajutatult õli ning muude kõrvalsaaduste tarbimisfaasis ning võib põlevkivi kogu olelusringi vaadeldes olla kokkuvõttes tunduvalt suurem kui energiatootmisel. Ka põlevkiviõli tootmise ja tarbimise lõplik energiatõhusus võib olla summaarselt tunduvalt madalam kui põlevkivist elektrienergia tootmise ja


tarbimise juures kokku. Praegu väljapakutud näitajad ei võimalda hinnata keskkonnakaitse seisukohalt kõige optimaalsemaid ja lõppkokkuvõttes vähem saastavaid ja tõhusamaid põlevkivi kasutamise arengusuundi.

Selles punktis ja ka mujal võiks eelistada eestikeelseid termineid võõrsõnadele, nt Energeetiline efektiivsus – energiatõhusus Kõrvalprodukt – kõrvalsaadus Emissioon - heide Kalkuleeritud – arvutatud jne Samuti on ka sisuliselt korrektsem ‘massisuhe’ ‘kaalulise suhte’ asemel.

Veeosakond

KSH programmi kohta käivad kommentaarid KSH programmi kohta olulisi märkusi vee valdkonnas pole, ainsana tasub märkimist vaid see, et Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töö käigus (ja piiriülese koostöö raames) on valminud piiriüleste põhjaveekihtide seireprogramm (kinnitatakse eeldatavasti 2014.a). Selles on piiriüleste põhjaveekihtidena loetletud ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi põhjaveekihid (NB! mitte põhjaveekogumid, mille piiriks Eesti poolt on Narva jõgi). Põlevkivi kaevandamine mõjutab kindlasti ordoviitsiumi põhjavett, seetõttu tuleks KSH-s esitada veenvad argumendid, kuidas põlevkivi kaevandamine ei mõju piiriüleselt. Vastav märge oli kaaskirjas (et AK elluviimisega ei kaasne olulist piiriülest mõju).

Looduskaitse osakond

Kommentaarid põlevkivi arengukava kohta Mõned vastuolulised leiud põlevkivi arengukavast: lk6: Säästev Eesti 21 järgi tuleb loodusvarasid kasutada niisugusel viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu.... Eespool nimetatud printsiipidest peab lähtuma ka Põlevkivi arengukava. lk7: Põlevkivi arengukaval on otsene seos Looduskaitse arengukava kolmanda strateegilise eesmärgiga: loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Seega loodusvarasid kasutatakse säästlikult ja jätkusuutlikult viisil, mis ei sea ohtu ökosüsteemide soodsa seisundi saavutamist. lk13: Põlevkivi jätkuval kasutamisel tuleb analüüsida allmaakaevandamise võimalikkust kaitstavate loodusobjektide alt. See on tingitud mitmest asjaoludest, eelkõige kaitstavate loodusobjektide alla jäävast kõrge kvaliteediga põlevkivivarust, mis mujal maardlas saab peagi kaevandatud, ja kaitstavate loodusobjektide pindala suurenemisest. Lisaks annab kaitstavate loodusobjektide alt kaevandamiseks lootust põlevkivivaru kaevandamisvõimaluste jätkuv uurimine ning tehnoloogia areng. Küsimus: Kuidas kindlustab ökoloogilist tasakaalu ega sea ohtu ökosüsteemide soodsa seisundi saavutamist kaitstavate objektide alt kaevandamine? Hiljem mainitakse korduvalt, et allmaakaevandusega kaasnevad langatused ja veerežiimi muutused, mille tulemusel algsed looduskooslused nende kohal teisenevad. Seda peetakse elusloodusele ja maastikule küll vähem kahjulikuks kui pealmaakaevandust, kuid kaitstavate loodusobjektide puhul on


asi keerulisem. Kaitstav loodusobjekt (kaitseala) on moodustatud selleks, et seal säilitada teatud loodusväärtust. Kui see loodusväärtus langatuse ja veerežiimi muutumise tulemusel kaob, siis see ei erine palju pealmaakaevanduse mõjust. Visuaalselt ei ole asi nii inetu ja müra ja tolmu on ümbruses vähem, kuid seda väärtust, mida kaitsti, ei ole ikkagi. Ettepanek: Põlevkivi arengukavaga ei tohi näha ette ei kaitstavatel loodusobjektidel ega ka nende all kaevandamist, sest see ohustab ökoloogilist tasakaalu ja seab ohtu ökosüsteemide soodsa seisundi. Isegi kaevanduskäikude tagasitäitmisel ja langatuste vältimisel rikutakse ära piirkonna looduslik veerežiim ja seeläbi ka maapealsete ökosüsteemide tasakaal. lk 30: Allmaakaevandamine ei kahjusta elusloodust otsekohe ja silmanähtavalt, elupaikade hävimine on piiratud ulatusega, maastikul toimuvad muutused on väiksemad kui pealmaakaevandamisel ja maapinnavajumine hävitab algse koosluse. Küsimus: Kuidas on see kõik seotud ökoloogilise tasakaalu ja ökosüsteemide soodsa seisundi säilitamisega? Kommentaar: ptk-is 2.6.1 ei ole käsitletud rohevõrgustikku, mis on samuti elustiku säilimiseks ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks mõeldud meede ja mille sidusust kaevandustegevus oluliselt kahjustab. Ettepanek 1: kaevandamise mõju uuringud elustikule peavad olema põhjalikumad ja laiaulatuslikumalt ka kavas ette nähtud. Ettepanek 2: Põlevkivi arengukavas on vaja näha ette kogu vajalik kompensatsioonimeetmete pakett: nii vältimismeetmed, leevendusmeetmed kui ka hüvitusmeetmed. lk49: Kuigi tabeli viimases lahtris on leevendusmeetmed mainitud, pole neist tabelis vähemalt eluslooduse juures sõnagi juttu. Ettepanek: vt ettepanek 2 ülal. Sellise suurusjärguga keskkonnamõjuga kava juures peab kindlasti olema eraldi põhjalik peatükk, mis sisaldab kõiki meetmeid, mitte vaid leevendusmeetmeid, aga ka vältimis- ja hüvitusmeetmeid. lk 51 tabeli lõpus on mõju tervisele lahtrid tühjad. LK52-58 on küll peidetult mõned meetmed loetletud, mis võiksid kuuluda keskkonnameetmete paketti (st sisalduda siis kas vältimis-, leevendus- või hüvitusmeetmete hulgas), aga praegu on loetelu ikka suhteliselt segane.

KSH programmi kohta käivad kommentaarid Ettepanekud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) programmi kohta: 1. lisada lk 4 lõigu "KSH-s käsitletakse arengukava eesmärkide ja meetmete vastavust ja kooskõla asjakohaste riiklike ja rahvusvaheliste keskkonna alaste kohustuse ja eesmärkidega ning meetmete elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju." lõppu lause: "Seejuures jälgitakse kõigi vajalike keskkonnameetmete (nii vältimis-, leevendus- kui hüvitusmeetmete) planeerimist arengukavas." 2. ülalt kolmas lõik lk 7 "Käsitletakse eelkõige kaevandamisega kaasnevat mõju maastikele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule. Samuti mõju vältimise võimalusi ning leevendusvõimalusi Natura 2000 aladele ning muudele kaitstavatele aladele. Mõju Natura 2000 aladele hinnatakse strateegilisele


tasandile vastavas detailsusastmes." peaks olema hoopis nii: "Käsitletakse nii kaevandamisega kaasnevat mõju maastikele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule, inimese tervisele ning elusloodusele (taimestik, loomastik, elupaigad, kooslused). Erilist tähelepanu pööratakse selle mõju vältimise, leevendamise ja hüvitamise võimaluste leidmisele, sh mõjude korral Natura 2000 aladele ning muudele kaitstavatele aladele." 3. lk 8 tuleb mõjutatavate keskkonnaelementide loetelusse "taimestik ja loomastik, elupaigad" järgi lisada: - ökosüsteemne sidusus, rohevõrgustik - ökosüsteemne tasakaal, ökosüsteemiteenuste kvaliteet 4. lk 9 punkt 7 lisada ka vältimis- ja hüvitusmeetmed (praegu toodud vaid leevendusmeetmete kirjeldamise vajadus) 5. lk 9 KSH ajakava on huvitav. KSH programmi koostati 5 kuud, kuid KSH aruande eelnõu valmimiseks on jäetud aega KSH programmi heakskiitmise järel kõige rohkem kuu aega.

Välisõhuosakond

Kommentaarid põlevkivi arengukava kohta p.2.4.1 Esimene lõik. "Mõnedes, ainult soojusenergiat tootvates väikekatlamajades kasutakse põlevkivist saadud kütteõli". Tegelikult päris paljud katlamajad kasutavad põlevkiviõli: 2012. a 219 käitist (18% põletusseadmetega käitiste arvust) on kasutanud põlevkiviõli raske fraktsiooni ja 198 käitist (16%) põletanud kerge kütteõli, mis on põhimõtteliselt põlevkiviõli kerge fraktsioon. Narva elektrijaamad kasutavad 21% põlevkiviõli raske fraktsiooni üldkogusest (sh elektritootmiseks). p.2.4.1 ja p. 2.6.2.1 Probleemid. Põlevkivist elektri- ja soojusenergia tootmise üheks probleemiks on toodud CO2 heitkoguste suurendamine ning CO2 eriheite arvväärtuste arvutamiseks ühtse metoodika puudumine. Probleemiks võiks tuua ka suured raskmetallide heitkogused (Narva Elektrijaamad on Euroopa 5 suurima raskmetallide saastajate hulgas), mille põhjuseks võiks ka olla korrektse heitkoguste arvutamise metoodika puudumine. p.2.4.1, lk 22 Viies lõik. "Tsirkuleerivas keevkihis on võimalik koos põlevkiviga põletada ka biokütust (puitu, turvast)." Turvas ei kuulu biokütuste hulka. p.2.6.2.2. Tabel 5. Tabelis on viide "Estonian Informative Inventory Report 2013" kohta. Informative Inventory Report ei sisalda sellist tabelit. Tabelis on ka valed NOx-de 2005. ja 2010. aastate heitkogused. 2005 - 36,6 tuhat tonni ning 2010 - 36,7 tuhat tonni.

KSH programmi kohta käivad kommentaarid lk 8 keskkonnaelement "õhu kvaliteet, tolm" võiks sõnastada: "välisõhu kvaliteet, peened osakesed, raskmetallid".


Ettepanekud

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi juurde

1. Keskkonnamõju hindamise ajaline ulatus on programmis piiratud põlevkivi kasutamise kava ulatusega, mida oleks vaja pikendada, kuna tootmisel tekkivad keskkonna kahjustuste mõju on oluliselt pikemaajalisem.

2. Jääkreostuse mõiste tuleks selgemalt KSH programmis lahti kirjutada ja selle tase fikseerida seisuga 2015. a lõpp, et oleks võimalik 2030. aasta lõpu seisuga selle perioodi jääkreostuse muutust hinnata. Tuleks kaaluda 2030. aasta jääkreostuse haldamise ja likvideerimise kohustuse üleandmist põlevkivi töötlevatele ettevõtetele.

3. Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 20.09.2011.a esitatud Ressursitõhusa Euroopa Tegevuskavas kavandatakse vähendada võrreldes käesolevaga 2020. aastaks fossiilkütuse kasutamist 20% võrra, mis lähiajal seab tõenäoliselt kohustuslikud piirangud põlevkivi kaevandamise mahtudele Eestis. Kuna praegune kaevandamise aastamaht on umbes 18 miljonit tonni, siis KSH programmis ei saa piisavalt põhjendatuks lugeda ühe variandina käsitleda kaevandamise võimalikku aastamahu järsku suurendamist 25 miljoni tonnini.

4. Olukorras, kus uue Enefit käivitamisraskuste tõttu ei ole päris kindel, kas edasine õlitööstuse tegelik laienemine kulgeb AS Eesti Energia osas seni esitatud kava kohaselt, ei tohiks esitatud prognoosi põlevkivi kaevandamise vajalike mahtude hindamisel arvesse võtta. Reaalselt puudub täna igasugune vajadus fikseerida põlevkivi kaevandamise koguseks rohkem kui 20 miljonit tonni aastas. Isegi siis ei teki selleks vajadust, kui ei suudeta olemasolevat, ressurssi raiskavat protsessi, utmist, asendada efektiivsema ja keskkonnasõbralikumaga.

5. Õli tootmise keskkonnamõju oluliseks vähendamiseks on möödapääsmatu rakendada lähiperioodil abinõusid põlevkivis leiduva süsiniku potentsiaali muutmiseks vedel- ja gaasilisteks süsivesinikeks, vältides maksimaalselt poolkoksi põletamisest õhku paisatava CO2 teket ja poolkoksi ladustamisest


tulenevat pinnase ja vee reostust. Uute tehnoloogiate arendamise ja rakendamise stimuleerimiseks tuleks Põlevkivi kasutamise kavas ette näha konkreetsed ülesanded põlevkivi säästlikuks kasutamiseks, so põlevkivi erikulu oluliseks vähendamiseks kvaliteetse valmistoodangu (õliproduktide ja gaasi) ühiku kohta ja KSH programmis kavandada selle eesmärgi saavutamisest tulenev keskkonnamõju vähendamine arengukava raames.

6. Põlevkivi Riiklik TA programmis tuleks eelistada rakendusuuringuid, mille väljundiks oleks õli ja gaasi tootmise uute tehnoloogiate arendused eesmärgiga asendada olemasolev põhiprotsess - utmine uute efektiivsemate protsessidega põlevkivis leiduva orgaanilise süsiniku ja vesiniku otstarbepärasema kasutusega süsivesinike saamiseks, saavutamaks põlevkivi erikulu olulist vähenemist toodanguühiku kohta ja vähendades samal ajal oluliselt ümbritseva keskkonna reostust.

7. KMH-s tuleks käsitleda põlevkivi koostöötlemist õli tootmisel taastuvenergiaallikatega, puidu ja teiste orgaaniliste jäätmetega, mis võimaldaks samuti vähendada põlevkivi vajadust, pidades silmas nende keemilist vääristamist tahkekütuste ja gaaside kaasaegsete töötlemisprotsesside abil väärtuslikuks süsivesiniktooraineks, vältimaks edaspidi ebaefektiivset ja keskkonda saastavat põlevkivi ja puidu koospõletamist.

Jüri Soone


Hr Madis Metsur Pr Janne Tamm Ettepanekud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõule:

1. Kaevanduspiirkonna maastiku pöördumatu muutumine läbi avakaevandamise. Kaalutleda selle otstarbekust tuues võrdlusesse viljakad põllumaad (boniteet 58-60) ja madala tootsusega 30-32 GJ/m2 õhuke põlevkivikiht (1,1-1,3 m).

2. Kuidas on kavandatud avakaevandusega maardlatel muinsuskaitse objektide (kivikalmed, kultusekivid jne) säilimine?

3. Analüüsida riiklikel maardlatel paiknevatele omavalitsustele maapõueseaduse § 62 lg 2 ja 3 kehtestud piiranguid. Maa kasutusele seatud piirangud seavad omavalitsused ebavõrdsesse olukorda ettevõtluse ja elamuehituse arendamisel.

4. Analüüsida keskkonnamõjusid põlevkivi ja fosforiidi kaevandamisel avatud meetodil ning põlevkivi ja fosforiidi üheaegsel kaevandmisel allmaa meetodil.

Peep Vassiljev Sõmeru vallavanem Põlevkivi komisjoni liige


Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 Tallinn

Teie 20.12.2013 nr 11-2/13/11107-1 Meie 13.01.14 nr 1.10-17/13-00633/131

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi punkti neli vaja täiendada mõningate keskkonnamõju komponentidega. Juhime tähelepanu, et loetelust on välja jäänud järgmised olulised hindamist vajavad valdkonnad: mõju tööhõivele, mõju sotsiaal-demograafilisele jätkusuutlikkusele Kirde-Eesti regioonis, mõju riigi kui põlevkivi ressursi omaniku sissetulekutele nii lühiajalises kui

pikemaajalises perspektiivis, mõju elanikkonna elukvaliteedile, mõju kehtestatud planeeringutele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler

Keiu Käära 639 7627 [email protected]


[email protected]

20.12.2013 nr 11-2/13/11107-1

.01.2014 nr 13.3-6/5948

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 KSH programmist

Täname, et saatsite meile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi. Lisaks KSH programmis väljatoodud teemadele, palume KSH aruande koostamisel pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

1) Tootmisprotsessi muutmise tõttu muutub tekkiva põlevkivituha koostis (omadused), mis mõjutab tuha taaskasutamist. Tuha koostise (omaduste) muutumine toob kaasa ka tekkiva põlevkivituha keskkonna- ja tervisemõjude muutumise, mistõttu tekib vajadus nende mõjude täiendavaks uurimiseks.

2) Uute kaevanduste rajamise mõjude hindamisel võetakse baastasemeks praegune olukord ja kogu lisanduv mõju oleks seega uute kaevanduste mõju. Tegelikult muutub ka suletud kaevanduste mõju ajas, mistõttu muutub reaalselt ka baastase ning jälgitav keskkonna- ja tervisemõju on tegelikult muutuva jääkreostuse ja uute kaevanduste summaarne mõju. Baastaseme muutumise arvestamine muudaks kasutatavat arvutusmudelit oluliselt keerulisemaks, kuid sellist olukorda tuleks vähemalt järelduste juures kindlasti välja tuua.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)Ivi NormetTerviseala asekantsler

Teadmiseks: Terviseamet

Aare Selberg 626 [email protected],Ramon Nahkur 626 [email protected]


From: Heddy KlasenTo: Margit MillerCc: Irja Truumaa; Rene ReisnerSubject: Re: Põlevkivi arengukava KSH programmi eelnõuDate: 15. jaanuar 2014 10:17:59

Tere Margit,

Tänan, et PAK KSH programmi eelnõu ka meie osakonnale arvamuste-ettepanekute esitamiseks saatsid. Programmi lugedes tekkisid järgmised ettepanekud:

1. Lk 4. Ruumiline ulatus. Selles on öeldud, et kuna tegemist on arengukavaga, mis korraldab põlevkivi kasutamist EV-s, siis olulist negatiivset piiriülest mõju pole ette näha. Samal ajal kaasneb põlevkivi kaevandamisega põhjavee suurtes mahtudes väljapumpamine, mis mõjutab põhjaveekihtide veetaset ja voolusuunda ka Venemaal. Võibolla peaks PAK KSH-s ikkagi ka sellele tähelepanu pöörama. Nentima, et mõju on, kuid põhjendama, miks see mõju ei ole meie hinnangul oluline.

2. Lk 6. Esimene lõik. Selles on öeldud, et kvantitatiivsete meetodite osas tuginetakse vee ja õhu seireandmetele. Siin peaks täpsustama, et veeseire andmete korral kasutatakse nii riikliku veeseire andmeid kui ka ettevõtete tehtava vee erikasutusloa aluse veeseire andmeid.

3. Lk 8. Punkti 4 viimane lõik, vahetult enne punkti 5. Selles kirjutatakse, et arengukava mõjutab taastumatute loodusvarade kasutust, maakasutust ja maastikke, veeressurssi, jäätmeteket .... Tegelikult ei mõjuta arengukava ainult veeressurssi, vaid ka veekvaliteeti. Seetõttu tuleks loetelu muuta ja asendada sõna "veeressurssi" sõnadega "veeressurssi ja -kvaliteeti".

4. Lk 8. Punktis 5 on esitatud põlevkivi arengukava KSH aruande sisukord. Sisukorrast on puudu põlevkivi arengukava elluviimisest johtuvad sotsiaalsed probleemis, sh näiteks veevarustuse tagamisega seotud probleemid.

5. Lk 8. Põlevkivi arengukava KSH aruande sisukorra punktis 3 on viidatud asjakohastele strateegilistele planeerimisdokumentidele ja EL keskkonnapoliitika eesmärkidele. Usun, et selliste dokumenditena on mõeldud ka veemajanduskavasid ja selliste eesmärkide all mõeldud ka veepoliitika raamdirektiivi keskkonnaeesmärke.

Tervisi!Heddy

Ps! Margit, ole nii hea ja saada ka edaspidi meilegi põlevkivi arengukavaga seotud materjale.

>>> Margit Miller 01/13/14 3:24 PM >>>Tere Heddy saadan Põlevkivi arengukava KSH programmi, mille kohta saab esitada arvamusi-ettepanekuid. Avalik arutelu toimub juba sel kolmapäeval 15. jaanuaril kell 16 KKM-i I korruse saalis.Arvamusi ja ettepanekuid ootame nädala jooksul veel peale avalikku arutelu. Vabandan, et nii hilja saadan, aga kuna veeosakond ei ole meil Põlevkivi arengukava töörühmas esindatud, siis jäi varem saatmata. TervitadesMargit708


mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]:[email protected]

From: Janne TammTo: [email protected]: Margit Miller; Maris SaarsaluSubject: Fwd: Ettepanekud põlevkivi arengukava KSH programmi kohtaDate: 15. jaanuar 2014 10:40:57

>>> Margus Pensa 01/15/14 10:05 AM >>>Tere, Edastan Põlevkivi Kompetentsikeskuse ettepanekud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava KSH programmi kohta:

1. KSH käigus eraldiseisvaid uuringuid ei planeerita: kasutatakse olemasolevate uuringute materjale; eraldi viidatakse kolmele värskeimale uuringule. Juhime tähelepanu, et kui põlevkivitööstuse poolt keskkonnale avalduvat survet (vastavust õigusaktidega määratud piirnormidele) on tõesti piisavalt seiratud, siis reaalseid keskkonnamõjusid (mõju elanike heaolule ja loodusväärtustele) on uuritud ebapiisavalt. Praegu kehtiva arengukava KSH aruandes on põlevkivitööstuse mõju elanike tervislikule seisundile hinnatud oletuste tasemel. Kahjuks pole vahepealsel perioodil teostatud ühtegi teaduslikku uuringut, mis võimaldaks määratleda põlevkivitööstuse poolt põhjustatud tervisekahjustuste ulatust. Samuti on vähe tehtud uuringuid, mis võimaldaks hinnata põlevkivi allmaakaevandamise mõju looduväärtustele – praegused teadmised võimaldavad meil küll eristada ohutegureid, kuid nende reaalse mõju kohta meil teadmised puuduvad. Olemasolevate teadmiste piisavust ja kvaliteeti tuleks KSH teostamise käigus silmas pidada ning hoiduda tuleks hinnangu andmisest, kui andmed seda ei võimalda.

2. KSH käigus tuleks eraldi analüüsida arengukavas

planeeritud tegevuste mõju põlevkivitööstusest pärineva jääkreostuse ja –mõjude likvideerimisele. Hinnata kas ja kuidas arengukavas sätestatu aitab toime tulla aastakümneid tagasi teostatud tegevuste negatiivsete keskkonnamõjudega.

Lugupidamisega, Margus Pensa Teadus- ja uuringujuhtPõlevkivi KompetentsikeskusTTÜ Virumaa KolledžTel: 58550039


mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]:[email protected]

VIRU KEEMIA GRUPP AS

Registrikood 10490531 Telefon +372 334 2700 Järveküla tee 14 Faks +372 337 5044 30328 Kohtla-Järve E-post [email protected] EESTI www.vkg.ee

Ado Lõhmus Teie 20.12.2013 nr 11-2/13/11106-1 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 15.01.2014 nr VKGk/1132-1 [email protected] AS Maves Madis Metsur [email protected] Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm VKG on tutvunud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiga ning soovib omalt poolt teha järgmised ettepanekud programmi täiendamiseks: 1) KSH programmi peatükk 1

Kavandatava Põlevkivi arengukava ülesehituses käsitletakse põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, esitatakse ülevaade põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevast sotsiaalmajanduslikust mõjust ja põlevkivivaru ressursi kasutamise pikaajalisest planeerimisest. Arengukava teises peatükis käsitletakse põlevkivi kaevandamise ja kasutamise alast haridus- ja teadustegevust, mis põlevkivivaldkonnas on oluline väiksema keskkonnamõjuga tehnoloogiate arendamiseks. Põlevkivi arengukava kolmandas peatükis tuuakse arengukavas planeeritud eesmärgid, nende saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevused ning vastavad indikaatorid.

VKG on seisukohal, et sotsiaalmajanduslikest mõjudest pelgalt ülevaate andmisega piirdumine pole piisav, kuna tegemist on olulise strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on tagada põlevkivi kasutamise vastavus säästva arengu seadusele. Antud seaduse §2 sätestab, et looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Üheks oluliseks inimeste elukeskkonna teguriks on ka sotsiaalmajanduslik ja majanduslik mõju, mida tuleb vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele arengukavas põhjalikult käsitleda ning KSH-s hinnata.


VIRU KEEMIA GRUPP AS

www.vkg.ee 2/5

Samuti tuleb nii arengukavas kui ka selle KSH-s kirjeldada ning hinnata Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast tulenevaid nõudeid terviklikult (Tööstusheitmete direktiiv, PVT nõuded, CO2 kaubandus, kliimapoliitika jne). Antud nõue tuleneb ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest § 40 p 4 alalõik 5, mille alusel peab KSH sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. Planeeritud eesmärkide puhul tuleb peale püstitatud stsenaariumite keskkonnamõju hinnata ka majanduslikku mõju ning nende vahekorda, kuna säästva arengu printsiipi silmas pidades ei saa piirduda vaid ühekülgselt keskkonnamõjude kirjeldamisega. Samuti tuleb indikaatorite puhul arvestada j

ida-viru maavalitsus - avaleht | keskkonnaministeerium...ida-viru maavalitsus keskkonnaministeerium...

Documents