ilmub neli korda aastas Õpetajate lehe vahel 28. märts...

4
Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 28. märts 2008 Nr 15 LUSTAKALT LUGEMA! õpetuse teemade juures. Töövihiku harjutused sobivad ka iseseisvaks ja kodutööks, samuti lisaülesannetena kiirematele õpilastele. Töövihikut koostades oleme vali- nud nii vormilt kui ka sisult mitme- kesiseid ülesandeid, et muuta töö huvitavaks. Oleme püüdnud hoidu- da liigsest kirjutamisest, nii on osa ülesandeid järelemõtlemiseks ja suu- liseks aruteluks. Harjutused taotle- vad süvendada keele- ja loodusõpe- tuse põhiteadmisi. Oleme lähtunud järgmistest õpe- tamise printsiipidest: Ea- ja jõukohasuse printsiipi järgivad küsimused ja mitmesugused töö- ülesanded, millega oleme püüd- nud toetada lapse huvi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste vastu ja loomuliku uudishimu toel tal uusi teadmisi hankida, ergu- tada tema eneseväljendust ning arendada fantaasiat. Töövihiku ülesanded võimaldavad reguleeri- da õpitoimingute raskusastet. Näitlikkuse printsiipi toetavad Lii- na Tuulingu humoorikad pildid, mis võimaldavad arendada lapse tähelepanuvõimet, suulist väljen- dusoskust ning käelist tegevust. Kasvatuslikkuse ja teadlikkuse printsiip avaldub eelkõige teema- des „Läki metsa”, „Possu äpardus”, „Lemmiktund”, „Jõudu tööle”. Teaduslikkust taotlevad nt teemad „Nähviku aastaring”, „Toitumis- ahelad”, „Loomalugu”, „Kosmosest nii ja naa”, „Saurused”, „Valaskala lugu”, „Nähviku merereis”. Regionaalsust kajastab teema „Sü- gis õunaaias”. Aktiivse tegevuse jätkamiseks pa- kub töövihik õpetajale hulga lisa- võimalusi: iseseisvad uurimistööd, probleemülesannete lahendamine, teatmeteoste kasutamine. Just selline tegevus õpetab õpilast õppima, tead- likult lugema ja seoseid looma. „Lustaka lugemiku” kasutamine aitab samm-sammult kujundada õpi- lases iseseisva töö harjumusi, sest peamiseks vahendiks on kirjalikud tööjuhised, mille mõtestatud luge- mine tagabki töö edukuse. Lisaks teadliku lugemisoskuse kujundamisele võimaldab töövihik arendada psüühilisi protsesse, laien- dada silmaringi ja täiustada eakohast sõnavara ning kõnet. Soovime kõigile õpetajatele julgust muuta õppimine ja õpetamine teadliku- maks, mõtestatumaks ja lustakamaks. KAIE KUBRI ja THEA SIMMERMAN, Tartu Erakooli klassiõpetajad Tänapäeval räägitakse üha enam õp- pima õpetamisest. Ka põhihariduse eesmärk on kujundada loov, kriitili- selt ja süsteemselt mõtlev, õpitege- vusele ning koostööle motiveeritud, muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas toimetulev isiksus. Tähtsamaid õpi- oskusi on teadlik lugemisoskus, mil- le arendamine peaks algama varases koolieas. „Lustaka lugemiku” koosta- mise eesmärgiks oligi leida võimalusi laste teadliku lugemisoskuse arenda- miseks 1.-2. klassi tundides. Oma töökogemusele tuginedes oleme jõudnud arusaamisele, et tead- likku lugemisoskust ei ole võima- lik saavutada üksnes traditsioonilisi õppemeetodeid kasutades. Lapsed on loomu poolest uudishimulikud ja tahavad kõike uurida, ise avastada. Loomupärane huvi aga kaob kiires- ti ainekeskses, faktipõhisele õppele üles ehitatud koolis. Et saavutada häid tulemusi, tuleb leida võti, mis virgutab lapse uudis- himu, soovi ise avastada ja leida loe- tule praktiline rakendus: joonistada, värvida, ühendada, teha valikuid, li- sada sõnu, vastata küsimustele jne. Klassiõpetaja, kes õpetab oma klassis enamikku aineid, saab hõlp- samini hajutada ainetevahelisi piire ning seostada erinevate õppeainete ühiseid teemasid. Sel viisil oma töö planeerimine nõuab õpetajalt paind- likkust ja oskust õppetööd ajaliselt ja sisuliselt kavandada ning suuna- ta. Lähtuda võib aastaaegadest, rah- vakalendri tähtpäevadest ja õpilaste huvidest-eelistustest. „Lustaka lugemiku” teemad ei ole rangelt järjestatud, vaid õpetajal on vabadus kasutada neid sobivate ees- ti keele, loodusõpetuse või inimese- TÄHTEDEST ISEMOODI Väikestelt lastelt oodatakse mitme- suguseid oskusi ja teadmisi üha vara- semas eas. Üheks selliseks oskuseks on ka tähtede tundmine ja kirjutami- ne. Kuid laps ei saa hakata tähti kirju- tama, kui ta ei ole selleks arenguliselt valmis. Last ei tohikski sundida seda tegema enne, kui ta tunneb ise täh- tedest arusaamise ja kirjutamise vas- tu huvi. Küll saavad nii lasteaiaõpe- taja kui ka lapsevanem kaasa aidata huvi tekkimisele. Kui hoolega vaada- ta, võib tähti leida kõikjalt – piima- pakilt ja tänavasildilt, autonumbrilt ja raamatuseljalt ning koguni taevast. Taevatähed on küll veidi isemoodi ja isemoodi on ka tähed raamatus „Ise- moodi tähestik”. Raamatus on kaks- kümmend neli tööülesannet, mis õpetavad üht või mitut tähte mitme- suguste kunstimaterjalide ja -vahen- ditega valmistama. Tähed ei ole raa- matus esitatud tähestiku järjekorras, vaid veidi isemoodi, sest mõnda täh- te ja tööülesannet on kergem meis- terdada kui teist. Kunstitegevuste kaudu õpivad lapsed tähti tundma. Suurelt ja ilma selgete etteantud piirideta tähti sil- mitsedes, joonistades, voolides ja kleepides õpivad lapsed selgeks täh- tede nimetuse ja kuju ning õpivad neid tundma kunstitegevuste kau- du. Väidetavalt ongi joonistused esi- meseks etapiks kirjutama õppimisel. See annab eeldust oletada, et kunsti ja tähtede kirjutama õppimise ühen- damine on lapse arengu seisukohalt vajalik, sest kunstitegevuste kaudu tähtede õppimine on lapse jaoks loo- mulik tegevus. Tähti õpetades võiks ka meeles pi- dada, et lapsel ei ole mitte alati ker- ge kujutada loetavaid tähti. Üldiselt ei tohiks lasteaiaealisi lapsi panna kirjutama reavahedesse ja täitma nn töölehti. See surub lapsed liiga vara- kult raamidesse ja lisab pinget, sest ainuüksi töövahendi üle kontrolli saavutamine võib olla lapse jaoks raske ülesanne. Ka on enamusele las- test väga raske kirjutamiseks vajali- ku kehahoiu säilitamine pikaajalisel laua taga istumisel. Seega las lapsed joonistavad ja kirjutavad tähti püsti seistes, kõhuli või põlvili tooli peal olles. Pakkudes sel viisil lapsele või- malikult loomulikku ja huvipakkuvat õpetust, kujuneb õppimine motivee- ritumaks ja tõhusaks. Leidke koos lastega tähti kõikjal, kus olete: nähke tähti metsas jalutades, kelgumäel või liivakastis aega veetes. Tähtede õppi- mine peaks olema vahva mäng! EDNA VAHTER, autor KUTSUME OSALEMA LOOVVÕISTLUSEL „UNISTUS PAREMAST MINEVIKUST”! Kirjastus Koolibri kuulutab Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistami- seks välja kooliõpilaste loovvõistluse „Unistus paremast minevikust”. Eestimaa pinnal on inimese jalg astunud vähemalt kümme tuhat aas- tat. Iga vähegi koolis käinud inime- ne on kuulnud Kunda kultuurist ja uhke selle üle, et meie etnilised esi- vanemad jõudsid siia juba viis tuhat aastat tagasi, tehes eestlastest Euroo- pas ühe vanema rahva, kes on pide- valt ühes ja samas paigas elanud. Vä- hemalt kümme tuhat aastat on meie esivanemad oma elutegevusest Ees- timaale ka märke jätnud. Enamasti positiivseid, sest oleme metsarahvas ja aastatuhandeid loodust austades ja armastades kõige elavaga siin külg külje kõrval elanud. Eestlane hakkas end eestlasena teadvustama umbes 19. sajandi kesk- paiku. Juba sajandi alguses, seega ligi viiskümmend aastat varem sõnastas luuletaja Kristjan Jaak Peterson aga eesmärgi, mis viis eestlased rahvus- liku ärkamiseni. „Kas siis selle maa keel...” algab Petersoni üks tuntumaid ja rohkem tsiteeritud värsiridu. Jah, sellegi maa keel oli ja on suu- teline kirjeldama ja selgitama, argi- töödest kõrgemale tõusma ja orjalik- kusest üle olema. Samas ei kujuta ette Eestimaad ilma teravatipuliste kirikute ja toret- sevate kantsideta, millest suur osa on püstitatud meie esivanemate luudele ja nende pühapaikadesse. Muidugi tehti seda vastu põlisrahva tahtmist, õigemini küll põlisrahvast hoolima- ta. Võttis sadu aastaid, et meie esi- isad nende võõra võimu märkidega harjuks. Ometi oleme nendega harju- nud ja tänapäeval uhked nii Tallin- na vanalinna, Kuressaare linnuse kui ka meie kaunite mõisaansamblite üle. Eile on juba ajalugu. Aasta, kümne või saja eest juhtunu seda enam. Jumal Janus, roomlaste väravate ja uste ning hea alguse kaitsja vaatas ühe näoga ettepoole ja teisega taga- si. Unustamata seda, mis jäänud sel- jataha, vaatas alati tulevikku, otsides edasiminekuks head algust. Mida on meil parema tuleviku tar- vis minevikust kaasa võtta? Loovvõistlusest „Unistus paremast minevikust” on oodatud osa võtma üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased. Konkursi sisukamad tööd avaldatakse samanimelises kogumikus veel 2008. aastal. Lisaks hulgaliselt auhindu kirjastuselt ja tema koostööpartneritelt. Vabas vormis loovtöid ootame kuni 31. maini 2008 postiaadressil AS Koolibri, Hiiu 38, 11620 Tallinn või e-posti aadressil [email protected], märgusõna „Unistus”. Võistluse võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 22. juunil 2008. a. Võistlustööle peavad olema lisatud autori ees- ja perekonnanimi, vanus, kontakttelefon või e-posti aadress. Loovtööde hindamisel arvesta- takse eelkõige loovust ja originaal- set lähenemist. Töid hindab žürii, kuhu kuulub ajaloolane, ajakirjanik, kirjanik ja kirjastuse esindaja. Peaauhinnaks on Eesti olümpia- võitjate kuldmünt ASilt Tavid. OÜ Sailing paneb välja 3-tunnise purjetamise Tallinna lahel 10-le inimesele. Robin Hood Management kingib 12 inimesele seikluspäeva metsas koos vibulaskmisega. Postimehe aastatellimus. Lisaks sellele jagab kirjastus Koo- libri oma raamatuid ja kinkekaarte. Loovtööde kasutamine Võistlusele saadetud tööde autoriõi- gus jääb autorile. Kirjastusel on õigus kirjutisi ilma täiendava loa küsimise- ta ja tasuta avaldada loovvõistluse paremate tööde kogumikus. V 3 K e m v 2 a k t s k k

Upload: others

Post on 17-Oct-2019

5 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 28. märts ...failid.koolibri.ee/koduleht/ajaleht_15.pdf · ti keele, loodusõpetuse või inimese-TÄHTEDEST ISEMOODI Väikestelt lastelt

Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 28. märts 2008 Nr 15

LUSTAKALT LUGEMA!

õpetuse teemade juures. Töövihiku harjutused sobivad ka iseseisvaks ja kodutööks, samuti lisaülesannetena kiirematele õpilastele.

Töövihikut koostades oleme vali-nud nii vormilt kui ka sisult mitme-kesiseid ülesandeid, et muuta töö huvitavaks. Oleme püüdnud hoidu-da liigsest kirjutamisest, nii on osa ülesandeid järelemõtlemiseks ja suu-liseks aruteluks. Harjutused taotle-vad süvendada keele- ja loodusõpe-tuse põhiteadmisi.

Oleme lähtunud järgmistest õpe-tamise printsiipidest:

• Ea- ja jõukohasuse printsiipi järgivad küsimused ja mitmesugused töö-ülesanded, millega oleme püüd-nud toetada lapse huvi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste vastu ja loomuliku uudishimu toel tal uusi teadmisi hankida, ergu-tada tema eneseväljendust ning arendada fantaasiat. Töövihiku

ülesanded võimaldavad reguleeri-da õpitoimingute raskusastet.

• Näitlikkuse printsiipi toetavad Lii-na Tuulingu humoorikad pildid, mis võimaldavad arendada lapse tähelepanuvõimet, suulist väljen-dusoskust ning käelist tegevust.

• Kasvatuslikkuse ja teadlikkuse printsiip avaldub eelkõige teema-des „Läki metsa”, „Possu äpardus”, „Lemmiktund”, „Jõudu tööle”.

• Teaduslikkust taotlevad nt teemad „Nähviku aastaring”, „Toitumis-ahelad”, „Loomalugu”, „Kosmosest nii ja naa”, „Saurused”, „Valaskala lugu”, „Nähviku merereis”.

• Regionaalsust kajastab teema „Sü-gis õunaaias”.

Aktiivse tegevuse jätkamiseks pa-kub töövihik õpetajale hulga lisa-võimalusi: iseseisvad uurimistööd, probleemülesannete lahendamine, teatmeteoste kasutamine. Just selline tegevus õpetab õpilast õppima, tead-likult lugema ja seoseid looma.

„Lustaka lugemiku” kasutamine aitab samm-sammult kujundada õpi-lases iseseisva töö harjumusi, sest peamiseks vahendiks on kirjalikud tööjuhised, mille mõtestatud luge-mine tagabki töö edukuse.

Lisaks teadliku lugemisoskuse kujundamisele võimaldab töövihik arendada psüühilisi protsesse, laien-dada silmaringi ja täiustada eakohast sõnavara ning kõnet.

Soovime kõigile õpetajatele julgust muuta õppimine ja õpetamine teadliku-maks, mõtestatumaks ja lustakamaks.

KAIE KUBRI ja THEA SIMMERMAN,

Tartu Erakooli klassiõpetajad

Tänapäeval räägitakse üha enam õp-pima õpetamisest. Ka põhihariduse eesmärk on kujundada loov, kriitili-selt ja süsteemselt mõtlev, õpitege-vusele ning koostööle motiveeritud, muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas toimetulev isiksus. Tähtsamaid õpi-oskusi on teadlik lugemisoskus, mil-le arendamine peaks algama varases koolieas. „Lustaka lugemiku” koosta-mise eesmärgiks oligi leida võimalusi laste teadliku lugemisoskuse arenda-miseks 1.-2. klassi tundides.

Oma töökogemusele tuginedes oleme jõudnud arusaamisele, et tead-likku lugemisoskust ei ole võima-lik saavutada üksnes traditsioonilisi õppemeetodeid kasutades. Lapsed on loomu poolest uudishimulikud ja tahavad kõike uurida, ise avastada. Loomupärane huvi aga kaob kiires-ti ainekeskses, faktipõhisele õppele üles ehitatud koolis.

Et saavutada häid tulemusi, tuleb leida võti, mis virgutab lapse uudis-himu, soovi ise avastada ja leida loe-tule praktiline rakendus: joonistada, värvida, ühendada, teha valikuid, li-sada sõnu, vastata küsimustele jne.

Klassiõpetaja, kes õpetab oma klassis enamikku aineid, saab hõlp-samini hajutada ainetevahelisi piire ning seostada erinevate õppeainete ühiseid teemasid. Sel viisil oma töö planeerimine nõuab õpetajalt paind-likkust ja oskust õppetööd ajaliselt ja sisuliselt kavandada ning suuna-ta. Lähtuda võib aastaaegadest, rah-vakalendri tähtpäevadest ja õpilaste huvidest-eelistustest.

„Lustaka lugemiku” teemad ei ole rangelt järjestatud, vaid õpetajal on vabadus kasutada neid sobivate ees-ti keele, loodusõpetuse või inimese-

TÄHTEDEST ISEMOODIVäikestelt lastelt oodatakse mitme-suguseid oskusi ja teadmisi üha vara-semas eas. Üheks selliseks oskuseks on ka tähtede tundmine ja kirjutami-ne. Kuid laps ei saa hakata tähti kirju-tama, kui ta ei ole selleks arenguliselt valmis. Last ei tohikski sundida seda tegema enne, kui ta tunneb ise täh-tedest arusaamise ja kirjutamise vas-tu huvi. Küll saavad nii lasteaiaõpe-taja kui ka lapsevanem kaasa aidata huvi tekkimisele. Kui hoolega vaada-ta, võib tähti leida kõikjalt – piima-pakilt ja tänavasildilt, autonumbrilt ja raamatuseljalt ning koguni taevast. Taevatähed on küll veidi isemoodi ja isemoodi on ka tähed raamatus „Ise-moodi tähestik”. Raamatus on kaks-kümmend neli tööülesannet, mis õpetavad üht või mitut tähte mitme-suguste kunstimaterjalide ja -vahen-ditega valmistama. Tähed ei ole raa-matus esitatud tähestiku järjekorras, vaid veidi isemoodi, sest mõnda täh-te ja tööülesannet on kergem meis-terdada kui teist.

Kunstitegevuste kaudu õpivad lapsed tähti tundma. Suurelt ja ilma selgete etteantud piirideta tähti sil-mitsedes, joonistades, voolides ja kleepides õpivad lapsed selgeks täh-tede nimetuse ja kuju ning õpivad neid tundma kunstitegevuste kau-du. Väidetavalt ongi joonistused esi-meseks etapiks kirjutama õppimisel. See annab eeldust oletada, et kunsti ja tähtede kirjutama õppimise ühen-damine on lapse arengu seisukohalt vajalik, sest kunstitegevuste kaudu tähtede õppimine on lapse jaoks loo-mulik tegevus.

Tähti õpetades võiks ka meeles pi-dada, et lapsel ei ole mitte alati ker-ge kujutada loetavaid tähti. Üldiselt

ei tohiks lasteaiaealisi lapsi panna kirjutama reavahedesse ja täitma nn töölehti. See surub lapsed liiga vara-kult raamidesse ja lisab pinget, sest ainuüksi töövahendi üle kontrolli saavutamine võib olla lapse jaoks raske ülesanne. Ka on enamusele las-test väga raske kirjutamiseks vajali-ku kehahoiu säilitamine pikaajalisel laua taga istumisel. Seega las lapsed joonistavad ja kirjutavad tähti püsti seistes, kõhuli või põlvili tooli peal olles. Pakkudes sel viisil lapsele või-malikult loomulikku ja huvipakkuvat õpetust, kujuneb õppimine motivee-ritumaks ja tõhusaks. Leidke koos lastega tähti kõikjal, kus olete: nähke tähti metsas jalutades, kelgumäel või liivakastis aega veetes. Tähtede õppi-mine peaks olema vahva mäng!

EDNA VAHTER,autor

KUTSUME OSALEMA LOOVVÕISTLUSEL „UNISTUS PAREMAST MINEVIKUST”!Kirjastus Koolibri kuulutab Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistami-seks välja kooliõpilaste loovvõistluse „Unistus paremast minevikust”.

Eestimaa pinnal on inimese jalg astunud vähemalt kümme tuhat aas-tat. Iga vähegi koolis käinud inime-ne on kuulnud Kunda kultuurist ja uhke selle üle, et meie etnilised esi-vanemad jõudsid siia juba viis tuhat aastat tagasi, tehes eestlastest Euroo-pas ühe vanema rahva, kes on pide-valt ühes ja samas paigas elanud. Vä-hemalt kümme tuhat aastat on meie esivanemad oma elutegevusest Ees-timaale ka märke jätnud. Enamasti positiivseid, sest oleme metsarahvas ja aastatuhandeid loodust austades ja armastades kõige elavaga siin külg külje kõrval elanud.

Eestlane hakkas end eestlasena teadvustama umbes 19. sajandi kesk-paiku. Juba sajandi alguses, seega ligi viiskümmend aastat varem sõnastas luuletaja Kristjan Jaak Peterson aga eesmärgi, mis viis eestlased rahvus-liku ärkamiseni. „Kas siis selle maa keel...” algab Petersoni üks tuntumaid ja rohkem tsiteeritud värsiridu.

Jah, sellegi maa keel oli ja on suu-teline kirjeldama ja selgitama, argi-töödest kõrgemale tõusma ja orjalik-kusest üle olema.

Samas ei kujuta ette Eestimaad ilma teravatipuliste kirikute ja toret-sevate kantsideta, millest suur osa on püstitatud meie esivanemate luudele ja nende pühapaikadesse. Muidugi tehti seda vastu põlisrahva tahtmist, õigemini küll põlisrahvast hoolima-ta. Võttis sadu aastaid, et meie esi-isad nende võõra võimu märkidega harjuks.

Ometi oleme nendega harju-nud ja tänapäeval uhked nii Tallin-na vanalinna, Kuressaare linnuse kui

ka meie kaunite mõisaansamblite üle.

Eile on juba ajalugu. Aasta, kümne või saja eest juhtunu seda enam.

Jumal Janus, roomlaste väravate ja uste ning hea alguse kaitsja vaatas ühe näoga ettepoole ja teisega taga-si. Unustamata seda, mis jäänud sel-jataha, vaatas alati tulevikku, otsides edasiminekuks head algust.

Mida on meil parema tuleviku tar-vis minevikust kaasa võtta?

Loovvõistlusest „Unistus paremast minevikust”

on oodatud osa võtma üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased.

Konkursi sisukamad tööd avaldatakse samanimelises kogumikus

veel 2008. aastal. Lisaks hulgaliselt auhindu kirjastuselt

ja tema koostööpartneritelt.

Vabas vormis loovtöid ootame kuni 31. maini 2008 postiaadressil AS Koolibri, Hiiu 38, 11620 Tallinn või e-posti aadressil [email protected], märgusõna „Unistus”. Võistluse võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 22. juunil 2008. a.

Võistlustööle peavad olema lisatud autori ees- ja perekonnanimi, vanus, kontakttelefon või e-posti aadress.

Loovtööde hindamisel arvesta-takse eelkõige loovust ja originaal-set lähenemist. Töid hindab žürii, kuhu kuulub ajaloolane, ajakirjanik, kirjanik ja kirjastuse esindaja. • Peaauhinnaks on Eesti olümpia-

võitjate kuldmünt ASilt Tavid.• OÜ Sailing paneb välja 3-tunnise

purjetamise Tallinna lahel 10-le inimesele.

• Robin Hood Management kingib 12 inimesele seikluspäeva metsas koos vibulaskmisega.

• Postimehe aastatellimus.• Lisaks sellele jagab kirjastus Koo-

libri oma raamatuid ja kinkekaarte.

Loovtööde kasutamineVõistlusele saadetud tööde autoriõi-gus jääb autorile. Kirjastusel on õigus kirjutisi ilma täiendava loa küsimise-ta ja tasuta avaldada loovvõistluse paremate tööde kogumikus.

V3Kemv2

ak

tskk•

Page 2: Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 28. märts ...failid.koolibri.ee/koduleht/ajaleht_15.pdf · ti keele, loodusõpetuse või inimese-TÄHTEDEST ISEMOODI Väikestelt lastelt

UUED ÕPIKUD R A A M A T U D , M I S H A R I V A D2

2008TOP 10

Teresa MooreyPsüühiline kaitse

1

Gill Farrer-HallsKarma

2

David SoudenPalverännak.

Kakskümmend reisi, mis innustavad hinge

3

Alessandro SannaJoonistan

Sulle südame

4

Dr Roger LedererImelised linnud

5

Pilvi KulaValmistume

kooliks. Kirja eelharjutused

6

Vinny LeeVannitoad. Kodu väike ideeraamat

7

Jimmy LiaoTänan Sind, Jänku-Karvakera,

imetoreda õhtupooliku eest

8

Marilyn HopkinsMõistatuslikud

templirüütlid

9

Jutustan sulle muinasloo

10

Mart Oja

MATEMAATIKA KINNISTAMISÜLESANDEID 9. KLASSILE

128 lkpehme kaas

Tegemist on põhikooli matemaatika kinnistamisülesannete sarja viimase osaga. Varem on ilmunud kogu 5., 6., 7. ja 8. klassile.

Ülesannete kogu sisaldab 783 ülesannet ja proovieksami viit tööd 40 ülesandega. Kogu on mõeldud kasutamiseks paralleelselt õpikutega. Kogus olevaid ülesandeid saab kasu-tada õpitu kinnistamiseks kas kodus-te ülesannetena või iseseisva tööna tunnis. Ülesanded on esitatud viie-kaupa rühmadena, kus kaks-kolm ülesannet on käsitleva teema kohta ja ülejäänud ülesanded varem õpitu kinnistamiseks või kordamiseks. Iga peatükk lõpeb kordamisülesanne-tega, mida saab kasutada kontroll-tööks ettevalmistamisel. Ülesannete viisiku ja kordamisülesannete järel on antud vastused, mis võimalda-vad õpilastel oma arvutusi kontrolli-da. Töö õigsuse ja täpsuse kontrolli-miseks on vastused antud ka sellistele ülesannetele, milles vajalikud suu-rused saadakse jooniselt mõõtmise teel.

KEEMIA TÖÖLEHED VIII KLASSILE

KEEMILISED ELEMENDID, MILLEL ON JUMET

8. klassile on ilmunud Aarne Tõldsepa ja Vilja Tootsi keemia töölehed, esi-mesed omalaadsed vähemalt Eestis. Kogumik sisaldab 19 erinevat tööleh-te, igaühes rõhuasetus kindlal stan-dardsel tegevusel: valemite koosta-mine, mis sõltub ainult kasutatavatest suurustest, ainete liigitamine, ehitus ja nimetamine. Ei puudu ka loovust nõudvad ülesanded: ainete tuvasta-mine, argieluga seotud ülesanded jne. Keemiaarvutustest on põhjalikumalt käsitletud molekulmassi (tegelikult valemimassi) üldiseid lahendusskee-me ning protsentarvutust (liitaine-te ja lahuste protsendiline koostis). Laboritehnika ülesannete juures on illustratiivne materjal, et õpilasel säi-liks side käelise tegevusega.

Keemia töölehed erinevad ülesan-nete ja harjutuste kogudest ning töö-vihikutest nii õpitegevuse eesmärgis-tuse kui ka tegevusjuhiste detailsuse ja mitmekesisuse poolest. Kui töö-vihiku materjal on suunatud vaid kindlate õpitegevuste harjutamiseks, siis töölehed sisaldavad ka sisulisi viiteid nimetatud tegevuste õigeks

sooritamiseks, mistõttu on need ka-sutatavad ka uue aine käsitlemisel. Kõik see teeb töölehtede rakendami-se võimalikuks igas õpitegevuse lülis alates uue materjali omandamisest ja lõpetades harjutamise ning kin-nistamisega. Töölehtede kasutamine

loob igale õpilasele võimaluse indivi-duaalseks tegutsemiseks, mis on eri-ti oluline oskusi ja vilumusi nõudvate küsimuste käsitlemisel.

Töölehed on otseseks täienduseks õpikule ja töövihikule, ent suurt osa neist saab kasutada ka täiesti iseseis-valt. Seejuures õpetavad töölehed kasutama õpikutes ja teabevihikutes, aga ka muus teabekirjanduses paku-tavat materjali (aatommasside väär-tused, ioonide laengud, ainete lahus-tuvus jne). Õpilastele, kellel mingil põhjusel on tekkinud õpitus lüngad, jõuavad töölehtede abil teistele edu-kalt järele, ainest enamhuvitatute-le pakuvad aga töölehed täiendavat harjutusmaterjali. Suurepäraselt so-bivad töölehed individuaalse õppe-kava järgi töötavatele õpilastele.

Lõpuks ei saa märkimata jät-ta nende kasutamise lihtsust. Kerge perforatsioon võimaldab neid kogu-mikust eraldada ning kasutada õpi-laste individualiseeritud iseseisvaks tööks. Igal juhul tasub töölehti katse-tada, sest paljud keemiatõed peaksid nüüd küll õpilastele selgeks saama.

Tegemist on väga omapärase ja eri-ilmelise raamatukesega. Selle on väga laiale lugejaskonnale, mille alumist vanusepiiri ei oska pakkudagi, kokku pannud Inglise kunstnik Simon Bas-her eesmärgiga kutsuda lugejaid tea-duse juurde. Nii üksikjoonised kui ka raamatu lõpus toodud üsna suure-formaadiline perioodilisustabel eri-nevad oma teostuselt oluliselt kõigist senitehtuist. Seal leidub jooniseid, mida tunneb iga koolipoiss, kuid on ka selliseid, mis panevad nuputama ka kõige kogenuma keemiku.

Läbi kunstniku nägemuse saab lugejale selgeks praktiliselt kõigi seniteatud ja avastatud keemilis-te elementide olemus. Tema vaate-väljast ei puudu isegi sellised tran-saktinoidid nagu rutherfordium, dubnium, seaborgium, bohrium, has-sium, meitneerium, darmstadtium ja

roentgenium. Ehkki esitatav materjal on väga hästi ja originaalselt süste-matiseeritud, puuduvad sellest otse-selt A- ja B-rühmad ning räägitakse näiteks boorist ja tema kaaslastest, süsinikust ja tema kaaslastest, ent ka

halogeenidest, väärisgaasidest, lan-tanoididest ja aktinoididest.

Raamat on kirjutatud mina-vor-mis, kus iga element „räägib” iseendast ausalt ja avameelselt, tuues välja oma plussid ja miinused ning lükates ümber müüte. Nii hoiatab näiteks krüptoon, et teda ei aetaks segi ei Supermani koduplaneediga ega vanakreeka juma-lanna Nemesise sünnipaiga Kryptiaga. Plii aga lükkab ümber kõik tema kohta esitatud süüdistused iidse Rooma tsi-vilisatsiooni lõpetamises.

Kokkuvõtteks on tegu ühe väga omapärase väljaandega, mis peaks too-ma keemia juurde eeskätt noori luge-jaid. Samas aga paneb ka keemiatund-jaid juurdlema ja lähenema nii mõnelegi juba tuntud probleemile uut moodi.

AARNE TÕLDSEPP,tõlke sisukonsultant

ht

mapmeklPev

om

ldtk

õnvkatttpjklhbk

kunsti- ja käsitöötundide läbivii-misel. Raamat on sündinud aastate jooksul õpilasi juhendades ja mõel-dud ideede andmiseks eeskätt I klas-si õpetajatele, aga ka kõigile teistele, kellele meeldib joonistada, maalida või meisterdada.

Raamatust leiab huviline selgita-vaid tekste, näidiseid, jooniseid, aga ka näpunäiteid materjalide ning vär-vide kasutamiseks.

Et lapsi köidavad kindla loomin-gulise eesmärgiga kujunduslikud tööd, peab nende juhendamisel sil-mas pidama, et raskest töölõigust tuleb õpilane üle aidata ja edasi teeb ta töö just sellise, nagu talle endale meeldib.

Esitatud näidised, mis on ea- ja jõukohased 7–8-aastastele lastele, on esitatud üksnes mõtete andmiseks, mitte nende täpseks jäljendamiseks.

Loodetavasti leidub selles raama-tus värskeid ideid, aga ka unustatud vana, mis on abiks õpilaste juhenda-misel ja loovuse arendamisel.

Autoril on kirjastusega kokkulepe jätkata sarja 2. ja 3. klassi raamatuga.

v

vkv

gtmttm

jem

tvm

j

KÄSITÖÖTUBA KUTSUB! KEVADET JÄÄDVUSTAMA!Kauaaegne ja tunnustatud Loo Kesk-kooli algklasside õpetaja Tiiu Kivi-rähk on I klassi kunsti- ja tööõpetu-se raamatus „Käsitöötuba” esitanud I klassi tundides valminud töid, mis on mõeldud abistavaks materjaliks

„Digifotograafi a käsiraamat” annab erialaterminoloogiaga liialdamata ülevaate nii digitaalse kui ka fi lmi-põhise fotograafi a tehnilistest põhi-elementidest. See tutvustab kaame-rate, arvutite ja nende lisaseadmete käsitsemist ning selgitab ulatuslikult pilditöötluse töövõtteid. Lugeja leiab lahenduse tüüpilistele probleemi-dele, millega digifotograafi d kokku puutuvad, ning hulgaliselt nõuandeid ja soovitusi, kuidas lihvida oma os-kusi ja pildistada eri teemasid. Autor on elukutseline fotograaf ning kogu raamat on illustreeritud tema pilku-püüdvate töödega.

Käsiraamatu suureks eeliseks on ülimalt põhjalik digitaalse pilditööt-luse peatükk, mis moodustab pea poole raamatu mahust. Peatükis sel-gitatakse muu hulgas helestamist ja tumestamist, kujutise teravdamist, pseudosolarisatsiooni ja käsitsi ko-loreerimist algaja vajadusi silmas pi-dades. Käsitletakse ka raamatu kül-jendamise algvõtteid, mida kasutada näiteks oma kooli albumi trükiks ettevalmistamisel.

Tom AngDIGITAALFOTOGRAAFIA KÄSIRAAMAT

408 lk, kõva kaas

Page 3: Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 28. märts ...failid.koolibri.ee/koduleht/ajaleht_15.pdf · ti keele, loodusõpetuse või inimese-TÄHTEDEST ISEMOODI Väikestelt lastelt

VARIAR A A M A T U D , M I S H A R I V A D3

TÄNAPÄEVANE EESTI KEELE ÕPPEKOMPLEKT 4. KLASSILEKäesoleval õppeaastal ilmus kirjastu-sel Koolibri Ivi Sepa ja Taavi Tamm-saare kaheosaline õpik „Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 4. klas-sile”, mis on samade autorite eelmi-se, 4. klassi õpiku ümbertöötatud ja uuesti kujundatud versioon.

Õpiku teises osas on 10 teemat: Küll on kena kelgutada, Terves ke-has terve vaim, Riided ei riku meest, Mis täna tehtud, see homme hooleta, Sinu kodu – Eestimaa, Lähme poodi!, Loomaaias ja looduses, Lemmikraa-mat ja lemmikfi lm, Emal on üks täh-tis päev, Kevad on jälle käes. Teemad on õpilastele ea- ja jõukohased, teks-tid huvitavad ja lastepärased. Iga tee-ma lõpeb kordamisega.

Õpikusse on lisatud palju üld-harivaid tekste lumelauast, inimese organismist, suitsupääsukesest, rukki-lillest, Lahemaa looduskaitsealast, pingviinidest, Leiutajateküla Lot-test). Meeldib, et Eesti teema algab üldandmetega Eestimaa kohta.

Õpikus on ülesandeid nii indivi-duaalseks tööks kui ka paaris- ja rüh-matööülesandeid. Viimaseid soorita-takse kindlasti õpetaja suunava käe all.

Õpiku juures meeldib enim see, et nii tekstid kui ka dialoogid on muu-

tunud pikemateks, tänapäevasemaks, sisaldades igapäevases kõnes kasuta-tavaid sõnu ja väljendeid (me mak-same poes kaardiga või sularahas, palun sisestage oma pin-kood; Tõu-se üles! Kohe tõusen, ma pikutan veel natuke.). Dialoogid ei tundu enam nii kohmakate ja õpikulikena, vaid neid saab kasutada ka igapäevaelus.

Õpikus õpetatakse lapsi õigesti ja ohutult käituma nii looduses kui ka internetis, antakse soovitusi, kuidas käituda nt emadepäeval, pööratakse tähelepanu tänapäeval väga aktuaal-sele teemale ehk prügi sorteerimise-le. Peatükis Ole tark netilaps antakse nõu, kuidas internetis ohutult suhel-da. Iseseisva töö ülesannete juures

antakse õpilastele võimalus mõelda kriitiliselt oma söömisharjumuste peale (nt tervislik ja ebatervislik toit, pere ostukorvi maksumus).

Õpikus on väga toredaid iseseis-vaid töid ja teisi loomingulisi üles-andeid, kus tuleb otsida infot nii in-ternetist, entsüklopeediatest kui ka muudest raamatutest. Õpilastele on tihti jäetud valikuvabadus ja nii ei pea nad kõik otsima infot ühe kindla isiku kohta, vaid saavad uurida oma lem-mikuid (nt kirjelda ühe kuulsa ini-mese riietumisstiili; kirjuta seinalehte artikkel oma lemmikloomast; otsi in-fot oma lemmikkirjaniku kohta).

Iseseisvat tööd tehes saavad õpi-lased joonistada, lõikuda, kleepida, kokku sobitada jne. See kõik peaks õpilastes tekitama suuremat huvi õpitava vastu.

Õpikute juurde kuuluvad ka töövi-hikud, mis aitavad õpitavat kinnista-da. Töövihikus lõpeb iga teema testi-ga, mida on õpetajal mugav kasutada teemat lõpetava kontrolltööna. Töö-vihiku lõpus on kordamisülesanded terve õppeaasta kohta.

ASTRID ARNOVER,õpetaja ja õppekomplekti retsensent

MUINASJUTTUDE ABIL JUTUSTAMAKogumik „Muinasjutustamise tund” on teine raamat 2007. aastal alusta-tud sarjas „Logopeedilt lapsele”, mil-lest esimesena ilmus „Draakonipuu seiklused”. Selles on 15 kaasaegset muinasjuttu, mis valminud kooli-logopeedi ja õpilaste koostöös.

Kaante vahel olevad jutud mõt-lesid välja Helme Sanatoorse Koo-li õpilased. Nende kõneravitundides loodud ja räägitud jutukesed said juhendava logopeedi poolt lõpliku lihvi ja lisaks ka töölehed koos har-jutusvaraga. Vahvad pildid joonistas Tõrva Gümnaasiumi kunstiõpetaja Gerta Vister.

Raamatu koostamise peamiseks ajendiks oli vajadus pakkuda I kooli-astme õpilastele jutustama õpeta-miseks tekste, mis oleksid sõnavara, lauseehituse ja süžeelise ülesehitu-se poolest lihtsad, aga samas sisult haaravad. Ümberjutustamise kohta on ilmunud piisavalt metoodilist kir-jandust, kuid praktika näitab, et na-pib harjutusvara, kus õpetataks lapsi tegema erinevaid muuteoperatsioo-ne ja kujundataks lauseanalüüsi os-kusi. Õpilased on sageli jutustamisel

kramplikult kinni originaalteksti lau-setes ja püüavad neid kõigest väest sõna-sõnalt taastada. Lastele tuleb anda keeleliste väljendusvahendi-te valimise oskus, suunates neid lu-gema tekste nii, et nad analüüsiksid teksti maksimaalselt hästi nii sisuli-

selt kui ka keeleliselt. Antud muinas-jutukogumikus on igale jutukesele lisatud tööleht, mis teenibki eelpool märgitud eesmärke. Töölehtedel on harjutusi

• sõnavaraliseks tööks,• lauseloome oskuse parendamiseks,• teksti koostamise harjutamiseks.

Oma struktuurilt on kõik kogumi-ku jutukesed sarnased. Kirjeldatud sündmuste dünaamika peaks lastele olema hästi tajutav ja mahub kõigi juttude puhul sarnasesse raami, mida võiks nimetada kavaks:1) tegelane (tegelased), nende kirjel-

dus, elukoht;2) probleem, selle selgitus;3) probleemile lahenduse otsimine;4) õnnelik lõpp.

Raskemad sõnad on alla joonitud ja neid on selgitatud raamatu lõpus olevas sõnastikus. Välditud on pik-ki ja keerulisi lausekonstruktsioone. Liitsõnade liitumispiirid on tähista-tud sidekriipsuga. Sõnavara kinnista-miseks ja sõnastiku kasutamise har-

jutamiseks on mõeldud ka ristsõnad ja kordamisülesanded.

Lauseloome arendamiseks ja lau-sete tähenduse väljatoomiseks on kasutatud graafi lisi vahendeid (harg-mikud, tabelid, valikülesanded), lei-takse samasisulisi lauseid, valitak-se sobivaid väljendeid, asendatakse neid lausetes jne.

Tekstitasandi harjutused aita-vad taastada pala struktuuri, lausete omavahelise sidususe saavutamiseks analüüsitakse sünonüüme, asesõnu.

Selle kogumiku muinasjuttude abil on võimalik motiveerida last ju-tustama, aktiveerida tema kõnet, pa-randada teksti mõistmist. Viimane asjaolu on tähtis, sest õpilane väljen-dab oma kõnes vaid seda, millest ta on aru saanud.

Eripedagoogist autorina soovitan raamatut nii tavakooli kui ka õpiras-kustega laste eesti keele õpetajaile, logopeedidele ja parandusõppe õpe-tajaile.

VIIVI KUUS,autor,

eripedagoog-logopeed

sjlmh

•••

ksojv

234

akpp

vatmtnkmmaf

lkõõ

Núria RocaNELI ELEMENTI

Sa elad planeedil, kus on õhk, mis sasib su juuk-seid, vesi, mis teeb su märjaks, tuli, mis annab sulle sooja, ja maa, mis lubab kasvada igat sor-ti taimedel ja puudel. Lõbusate piltidega raamat selgitab lastele, mis asjad need õhk, vesi, tuli ja maa õigupoolest on, kuidas nad on tekkinud ja tekivad ning kuidas ühel või teisel juhul käituvad.

Núria RocaVIIS MEELT

Sul on silmad, et näha, kõrvad, et kuulda, nina, et nuusutada, ja kogu sinu keha kattev nahk, et tun-da puudutusi ja sind ümbritsevate asjade hõngu. Nimetamata jäi veel keel, millega tunneb toidu maitset, ja saamegi kokku inimese viis meelt, mil-lest see rõõmsate piltidega raamat lihtsas ja aru-saadavas keeles pajatab, pakkudes lisaks ka män-ge ja katseid omandatavate teadmiste paremaks kinnistamiseks.

MARTIN TEEB HARJUTUSI, 1. JA 2. OSA

Koos karupoeg Martiniga teeb laps mitmesugu-seid käelisi harjutusi, õpib vaatlema, võrdlema, järjestama, rühmitama, tähti ja numbreid kirjuta-ma, loendama ning arvutama.

„Imelised linnud” on tore lugemi-ne neile, keda huvitab lindude mit-mekesine maailm. Selles leidub hulk illustreeritud andmeid meie sulis-sõprade kohta, nii fakte kui ka folk-loori. Paljugi kirjeldatust võib tulla üllatusena ning äratada sügavamat huvi nende toredate olevuste vastu.

Teemad raamatus ulatuvad lin-dude kõrva ehitusest kuni kuulsate kirjatuvide elulugudeni. Saate teada, kuidas lindudel õnnestub rännata peatusteta pikki vahemaid, miks kak-ke peetakse kasulikeks, miks mõned linnud munevad vaid ühe muna ning miks mõned linnud on kaotanud len-nuvõime. Lisaks on toodud näpunäi-teid oma papagoi rääkima õpetami-

seks, lindude toitmiseks ja vaatluste tegemiseks. Teadmisi jagatakse muu-hulgas ka suurima muna, raskeima, kiireima ja väikseima linnu kohta. Siit leiate kõike, alates teravmeelse-test ütlustest kuni teaduslike fakti-de ja praktiliste nõuanneteni, kõike mida võiks teada lindude kohta.

Igal aastal avaldatakse hulgaliselt linnuraamatuid, kuid „Imelised lin-nud” on ebatavalise ülesehitusega. See ei ole liigendatud teemade jär-gi ega ole mõeldud süstemaatiliselt kaanest-kaaneni lugemiseks. Ulatus-lik teave on esitatud väikeste pala-dena ja lõbusate illustratsioonidega. Avage raamat suvalise koha pealt ja te leiate lindude kohta üht-teist põ-

nevat, mida teistelegi edasi jutusta-da. Linnuteaduse põhiliseks teabe-allikaks on määrajad, õpikud ja ent-süklopeediad. See raamat siin on mõeldud justkui magustoiduks eel-loetletutele.

Tõlkija Jaanus Elts on kohandanud raamatut eesti lugejale. Nii näiteks võite raamatust leida infot selle koh-ta, kuidas nimetatakse erinevaid lin-de eesti keeles rahvapäraselt või eri-nevates murretes. Samuti saate teada erinevate maade rahvuslinde või siis seda, millised Eesti spordiklubid või fi rmad on oma nime linnuriigist lae-nanud. Viimaste hulka kuulub teadu-pärast ka eestikeelse „Imeliste lindu-de” raamatu kirjastaja.

MIKS KAKUD ON KASULIKUD?

Page 4: Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 28. märts ...failid.koolibri.ee/koduleht/ajaleht_15.pdf · ti keele, loodusõpetuse või inimese-TÄHTEDEST ISEMOODI Väikestelt lastelt

Koolibri Uudiseid annab välja AS Koolibri. Leht ilmub neli korda aastas.Projektijuht Katrin Kliimask / Toimetaja Kadri Haljamaa / Kujundaja Tiit Tõnurist / Küljendaja Lauri Haljamaa

www.koolibri.ee / Hiiu 38, 11620 Tallinn / Telefon 651 5300 / [email protected]

noorematele R A A M A T U D , M I S H A R I V A D4

1. KLASSI ÕPETAJAD!

Kirjastus Koolibri kutsub Teid 1. klassi õpetajate koolituspäevale.

Koolitus toimub: 3. juunil 10.00–14.30 Tallinnas 5. juunil 10.00–14.30 Tartus 9. juunil 10.00–14.30 Pärnus 12. juunil 10.00–14.30 Rakveres

Päevakava:

10.00–11.30 Ilus emakeel (Sirje Toomla, Heily Epro)

11.45–12.30 Lustakas lugemik. Kelmikas kirjavihik (Kaie Kubri, Thea Simmerman)

12.45–13.30 Matemaatika esimesele klassile (Kaie Kubri, Anu Palu, Marika Vares)

13.45 –14.30 Kunstiõpetus esimesele klassile (Edna Vahter)

Täpsem info ja registreerumine Koolibri kodulehel www.koolibri.ee (kursused).

Phillis Gershator, Alison JayKUULA! KUULA!

Kuula hoolikalt kõikide aastaaegade hääli: suve-kuumast päiksesärinast talvekülma lumekrudina-ni. Proovi ka ise looduse hääli järele teha!

TRISTAN JA ISOLDE

12. sajandist pärinev keldi legend Tristanist ja Isoldest on üks maailma tuntumaid armastus-lugusid. Lugu leiab aset iidsel ajal, mil vapper rüü-tel Tristan võitles metsikute hiiglaste ning hirmu-äratavate draakonitega. Saatus viis Tristani kokku imekauni Isoldega ning pärast armujoogi tahtma-tut maitsmist olid nende elud surmani seotud.

Jimmy LiaoTÄNAN SIND, JÄNKUKARVAKERA, IMETOREDA ÕHTUPOOLIKU EEST

Raamat jutustab loo väikese tüdruku ja hiiglasuu-re jänku sõprusest. Milline laps ei sooviks endale pehmet, armsat ja hiiglasuurt jänest, kelle seljas saaks öö otsa lennata ning kelle kõrvade vahel oleks hea soe tukkuda! Jimmy Liao peene ja tund-liku joonega pildid on segu graafi lisest kunstist ja ülimalt lapsesõbralikust fantaasiamaailmast.

ILMUMAS!

Hannu MäkeläMIISA UUS PERE

96 lk

Tuntud Soome lastekirjaniku Hannu Mäkelä, kelle sulest on ilmunud ka „Härra Huu” ja „Hobune, kes kaotas prillid ära”, uus tõlkeraamat räägib suure sisseelamisega kuueaastasest Miisast, kelle vanemad on otsusta-nud lahku minna. Miisa elab vahel-dumisi ema ja isa juures ning tema ellu ilmub ka uusi täiskasvanuid.

25. aprillil kell 16 toimub Viru Keskuse Rahva Raamatus raamatu „Miisa uus pere” esitlus.

Kohal on ka Hannu Mäkelä, kes jagab kuulajatega oma

mõtteid ja annab autogramme.

AABITSAL KA ÕPETAJARAAMAT

„VALMISTUME KOOLIKS” SAI TÄIENDUST

„Ilusa emakeele” aabitsakomplekti kuuluvad aabits ja töövihik, Jaanus Vaiksoo jutukogu „Jaagupi esimene koolisügis” ning luuleraamat „Onu Heino eksis ära”, CD tekstide ja muu-sikapaladega, kirjavihik ja ladumi-saabits. Neile lisandus märtsikuus lõpuks ometi kaante vahele saanud „Ilusa emakeele” aabitsakomplekti õpetajaraamat (autorid Sirje Toomla, Heily Epro).

Kool peab lähtuma iga koolitule-va lapse arengutasemest. Laps peab alustama sealt, kuhu ta oma arengus on jõudnud, liikudes edasi just tema-le jõukohases tempos. Nii õpetaja kui õpilane peavad tundma rõõmu tööst „Ilusa emakeele“ õppematerjalide-ga. Et lapsed on erinevad, siis lähtub õpetaja oma töös just oma klassi õpi-laste tegelikest võimetest ja nende isiksuslikest omadustest. Nagu iga laps vajab pärast jõukohase tegevu-

se sooritamist tunnustust, nii on ka õpetajad isiksuslikult erinevad. See-tõttu ei ole õpetajaraamatu juhised kindlasti mitte otseseks täitmiseks, vaid pigem nõustavaks abiliseks. Ju-hised on antud aabitsa lehekülje või lehepaaride kaupa koos vastavate le-hekülgedega töö- ja/või kirjavihikus.

Õpetajaraamatust võib õpetaja leida erinevaid metoodilisi soovitusi, teemade erinevaid käsitlusvõimalu-si, näidisküsimusi ja teemaarendusi. Olulisel kohal on töö kirjatehnikaga, on liisusalme, kirjaeelharjutuste näi-diseid, mänge ja liikumisi eesti keele tundide sisustamiseks. Aabitsa teise poole juurde on pakutud erinevaid ärakirja võimalusi ning ka harjutu-si vihikusse kirjutamiseks. Palju ole-me tähelepanu pööranud sõnavara-lisele tööle, mis on tänapäeva koolis väga tähtsal kohal. Oleks suurepära-ne, kui õpetaja leiaks vähemalt korra

nädalas aega oma lastele ette lugeda. Seepärast on pakutud palju erine-vaid ette- ja/või lisalugemistekste. Ka on mitmeid võimalusi ideekaartide koostamiseks, alustades mõnest näi-test, kuni võimaluseni ise jutte koos-tada ja kirjutada. Õpetajaraamatus on välja pakutud ka üks funktsionaa-lse lugemise test ja üks variant esi-mesest kava koostamisest.

Siinkohal on suurepärane võima-lus tänada kõiki koduseid, kolleege, õpilasi, kõiki sõpru, kes on toetanud „Ilusa emakeele“ komplekti valmi-mist ja ilmumist. Aitäh Margit, End-la, Kadri! Aitäh Lilian – Sinult on alati palju õppida! Aitäh kõigile, kes meie komplektiga tööd teevad ja sel-lest ise rõõmu tunnevad ning lastele oma armastust jagavad.

SIRJE TOOMLA,autor

Tööraamat tutvustab lihtsaid käitu-misnõudeid. Need peaksid kujunema lastele igapäevases suhtlemises ene-sestmõistetavaks, lisaks veidi tahte-jõudu ja enesekontrolli ning arusaa-mist käitumisoskuse vajalikkusest.

Milliseks lapsed kasvavad ja kui-das nad end üleval peavad, oleneb paljuski meie, täiskasvanute eesku-just. Lapse arengus on olulisel kohal perekond, teised lähedased inime-sed, sõbrad ja kasvukeskkond.

Ka lapsed peavad ühtelugu vajalik-ke otsuseid langetama ja valikuid te-gema. Oluline on, et nad omandak-sid käitumise põhitõed ja oskused, mis aitavad igas olukorras toime tulla. Eksimine on inimlik ja nii suurtel kui väikestel juhtub mõndagi. Eksimusest arusaamine ja selle tunnistamine tä-hendab olla aus enese ja teiste suhtes.

Tööraamatus on pilte erinevate käitumisviiside kohta, millega iga-päevases elus kokku puututakse. Nende üle arutletakse koos täiskas-vanuga ja antakse hinnang, mis on õige või vale, hea või halb.

Me soovime, et lastest kasvaksid endast ja teistest lugupidavad inime-sed. Püüame neid siis ette valmista-da enesekasvatuseks, tahtejõulisteks inimesteks, kes kohtleksid kaasini-mesi selliselt, millist kohtlemist nad sooviksid iseendale.

„Valmistume kooliks” komplek-ti kuuluvad nüüd:• Aabits• Töövihik 1. osa• Töövihik 2. osa• Kirja eelharjutused• Kõnearenduspildid