importansia nutrisaun ba dezenvolvimentu - moh.gov.tl & development timor... · 1 husi 3 mak...
TRANSCRIPT
Importansia Nutrisaun ba
Dezenvolvimentu
Investe Agora ba Nutrisaun !
Situasaun Nutrisaun nian iha
Timor-Leste
Status Nutrisaun Feto nian (tinan 15-49)
iha Timor-Leste
1 husi 3 mak krekas liu (BMI
< 18.5 : 27%)
1 husi 5 sofre anemia (21%)
1 husi inan isin-rua ka inan
fo susu 3 sofre anemia
(28%)
Women’s nutrition status
by District
Dadus DHS 2009-10 :
10%
Labarik ne’ebe moris ho todan ki’ik liu
hetan risku a’as liu ba moras no mate
1 husi bebe Timor 10
moris ho todan ki’ik liu
Prevalensia malnutrisaun nian per distritu
DHS 2009-10 Data
Inan 82% komesa fo susu antes de oras ida depois de bebe moris
Pratika fo han ba labarik fulan 0-5
Pratika fo han ba labarik entre fulan 6
no fulan 23
Ho idade fulan 6-8:
• 78% hetan ona hahan komplementariu
• 15% uza biberon
Ho idade fulan 20-23:
• 33% kontinua fo susu ba bebe
Ho idade fulan 6-23:
• 54 % han hahan ne’ebe ho variedade
• 55% hetan hahan ho frekuensia ne’ebe adekuadu
• 30% simu/han dieta ne’ebe adekuaduDHS 2009-10 Data
MDG Oinsa nutrisaun relevante
Hapara kiak no hamlaha Kontribui ba kapasidade no produktividade iha kadaetapa siklu moris nian no iha kada jerasaun
Alkansa edukasaun primariauniversal
Hadia kapasidade atu aprende no atinjimentu ihaeskola
Promove equidade jeneru no haforsa feto sira
Feto saudavel sira lidera/jere familia saudavel
Redus mortalidade labariknian
Redus mortalidade labarik nian (60% akontesetamba malnutrisaun)
Hadia saude maternal Kontribui ba saude maternal liu husi maneira oi-oin
Tau atensaun ba desigualidade jeneru iha hahan, kuidadus, no saude
Luta kontra HIV/AIDS, malaria no moras seluk
Halo AIDS dezenvolve neneik liu
Komponente importante iha tratamentu no kuidaduema moras
Asegura sustentabilidadeambiental
Tau importansia ba hahan lokal atu hetan variedadeno kualidade
Dezenvolve parseiria global ba dezenvolvimentu
Haforsa kolaborasaun entre sektor barak atu hasoruproblema komun ida
Kontribuisaun nutrisaun nian ba atinjimentu MDG nian
Konsekuensia funsional husi
malnutrisaun
Imunidade tun, moras, no mate
Kapasidade mental tun/menus
Produtividade redus
WHO’2003
Iha mundu, labarik sira mate tamba
saida? Mortalidade labarik tinan 5 mai kraik ne’ebe
bele relasiona ho malnutrisaun
Malnutrisaun no mortalidade
… Maioria husi mate sira (bele to’o
60%) iha ligasaun ho malnutrisaun
moderada
… iha Timor-Leste, dala barak ita la
bele hare, maibe labarik barak
sofre malnutrisaun
Vicious Cycle of Malnutrition
• Insert vicious cycle of malnutrition & explanation
Impaktu ba
agrikultura
no
produtividade
Impaktu ba
saude &
edukasaun
Siklu malnutrisaun nian Impaktu ba kustu
kuidadu saude
Impaktu husi malnutrisaun
labarik nian:
• Kapasidade iha edukasaun: kapasidade atu aprende sei tun.
Kapasidade ne’e iha relasaun ho stunting (“badak”) no defisiensia besi
(anemia)
• Produtividade ekonomika: kapasidade mental tun tamba defisiensia
iodu. Ida ne’e permanente no liga direitamente ho produtividade
• Moris ho todan ki’ik liu: ida ne’e kontribui makas ba mortalidade bebe
nian. Bebe sira ne’ebe moris ho todan ki’ik liu dala barak sei sae adultu
ne’ebe badak. Feto adultu ne’ebe stunted (“badak”) sei hahoris bebe ho
todan ki’ik liu no siklu malnutrisaun nian sei kontinua husi jerasaun ida
to’o jerasaun seluk.
Impaktu malnutrisaun nian ba
produtividade• Agrikultura: adolesente no adultu stunted (“badak”) no
ne’ebe sofre anemia iha kapasidade no enerjia ki’ik liu
atu servisu
• Ekonomia: trabalhadores ne’ebe fraku sei produs
ekonomia ne’ebe fraku
• Edukasaun: labarik ne’ebe stunted (“badak”) no ne’ebe
sofre anemia iha kapasidade ki’ik liu atu aprende
• Saude: adultu ne’ebe moras la bele servisu no manan
osan
EdukasaunNutrisaun labarik &
Adolesente nian
De-worming
Suplementasaun
besi
AgrikulturaVariedade hahan
Seguransa hahan
Produksaun hahan uma
nian
Be’e no
saneamntuBe’e mos & saneamentu
Edukasaun ba saude
publika
Kontribuisaun husi sektor seluk atu hadia nutrisaun
FinansaRekursus barak liu
ba nutrisaun (inklui
HR)
MediaTV
Radio
Radio komunidade
Rekursus
humanus ba
saudeDoutor, Enfermeiru,
Parteira, nst
16
Esemplu ida kona-ba oinsa sektor ida bele kontribui
ba nutrisaun
Agricultural Sector ENA Contact Points
Production
Post Harvest
MarketConsumption
Inputs
Durante tempu husi konsepsaun/isin-rua to’o labarik ho
idade tinan 2. Ida ne’e mak bolu “window of opportunity”:
• Fokus ba nutrisaun inan nian, espesialmente durante isin-rua no tempu
fo susu
• Fokus ba tempu Fo Han ba Bebe & Labarik (“Infant & young child
feeding”), liu-liu idade fulan 0-24
Bainhira mak ita tenke intervene?
Oinsa ita presiza intervene?
Status nutrisaun
SaudeDieta
Seguransa hahan
iha uma kain
Kuidadu ba inan
no labarikSaude ambiental,
Ijiene & Saneamentu
Manifestasaun
Kauza
imediata
Kauza
seluk (kauza
indireita)
- Agrikultura
- MTCI
- MSS
- MdS
- MoED
- Finansa
- SEPI
- Edukasaun
- MdS
- MSS
- Justisa
- MdS
- DNSAS
- Agrikultura
- Edukasaun
- Finansa
1. Intervene iha sektor hotu-hotu
20
Komunidade
(familia)•Lider komunidade
•Voluntariu Komunidade
•Grupu komunidade lokal sira
Nasional
Distritu
Sub-distritu
& Sucos
•Ema
ne’ebe halo
planu
•Doadores
•Akademiku
•Jornalista
•Staff saude (publiku & privadu)
•Administrador sub-distritu sira
•Konsellu suco
2. Intervene iha nivel hotu-hotu
Saude Agrikultura Edukasaun Finansa Komersio
•Ekipa MdS distritu (SDS, hosp.)
•NGO no FBO sira
•Administrador distritu sira
•Sektor seluk (agrikultura, be’e no
saneamentu, edukasaun…)
21
3. Kontinua no hadia tan buat ne’ebe ezisti ona
iha nivel hotu-hotu
• Sistema no intervensaun
ne’ebe iha ona iha Governu,
parseiru, doadores, NGOs,
organizasaun, institusaun…
• Sistema tradisional iha
komunidade
- Saude
- SISCa
- Parseiru xave sira
- PSF
- Sektor seluk
4. Aumenta parseiria ba Advokasia no Politika
• Halo advokasia ba Nutrisaun (tambasa nutrisaun mak importante? Analiza – halo asesmentu – aksaun)… Jornalista sira; Deputadu sira; Universidade; NGOs…
• Fasilita kordenasaun iha nivel nasional no distrital
• Asegura Matadalan Nasional ne’ebe
operasional (IYCF, MN, CMAM, IMCI, MCH
etc..)
• Asegura implementasaun ne’ebe tuir
matadalan…
Mensajen: Estratejia BCC; treinamentu...
Dalan ida ne’ebe diak mak hala’o ida
ne’e hamutuk
Hadia nutrisaun feto nian durante isin-rua no tempu fo susu
Pratika fo susu ne’ebe optimal / adekuadu
Hahan komplementariu ne’ebe adekuadu
Kuidadu nutrisional ba labarik ne’ebe moras no ho malnutrisaun
Kontrolu ba defisiensia vitamina A nian
Kontrola ba anemia
Kontrolu ba problema ne’ebe relasiona ho defisiensia iodu
Komitmentu atu Hadia Intervensaun Nutrisaun ho
Impaktu Bo’ot iha sektor saude laran no iha liur
Komitmentu ba Deklarasaun Comoro
• Asegura ambiente ne’ebe favorese dame, igualidade jeneru, no
hapara pobreza. Ida ne’e sei lori seguransa hahan ne’ebe
sustentavel ba ema hotu-hotu;
• Implementa politikas atu hapara pobreza no desigualidade, para
hadia asesu fisiku no ekonomiku ba hahan nutrisional ne’ebe
sufisiente no seguru ba ema hotu-hotu;
• Implementa politikas kona-ba agrikultura, hakiak animal, peskas,
foresta no dezenvolvimentu rural atu atinji suplai hahan ne’ebe
apropriadu;
• Halo esforsu atu prevene no prepara an diadiak ba emerjensia,
hanesan desastre natural, atu kobre nesesidade ba hahan
ne’ebe urjente;
• Promove alokasaun no utilizasaun fundus ne’ebe diak, atu
favorese produsaun hahan ne’ebe sustentavel;
• Haforsa kordenasaun iha area seguransa hahan entre ministerio
hotu, liu husi orgaun kordenasaun inter-ministerial.
Komitmentu ba Deklarasaun Comoro
Komitmentu ba Deklarasaun Comoro
Perguntas & Respostas