JÄNKU-JUSSI OHUTUSVIHIKKIRJUTANUD JAANUS LEOSTE, JANIKA LEOSTE * ILLUSTREERINUD MAIGI MAGNUS * KEELETOIMETAJA KADRI PAJO

WWW.LASTEKAS.EE * AUTORIÕIGUSED © LASTEVEEB OÜ, 2013LUGUDE ALUSEKS OLEVATE MULTIFILMIDE TEGEMISEL OSALESID DIGIHARIDUSE INNOVATSIOONIKESKUS TIIGRIHÜPE, ELEKTRILEVI,

MAANTEEAMET, MÜRGISTUSTEABEKESKUS, OPERATION LIFESAVER, POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, PÄÄSTEAMET, TERVISEAMET, VEETEEDE AMET.

JUSS JA KATKINE JUHEPeale tugevat           -tormi läksid lapsed heinamaale jalutama. Õhk lõhnas värskelt, siin ja seal olid maas lombid. Tuul oli vaibunud, kaugelt kostis veel kõuekõminat. “Poisid, kas teile ei tundu see naljakas,” näitas     eemal olevate elektriliinide poole. “Selle        tuleb neli traati, aga edasi läheb vaid kolm.” “On jah veider,” kortsutas      kulmu, “järgmises postivahes on jälle neli traati.”     tahtis minna asja lähemalt uurima, kuid     keelas: “Jass, ei tohi! Seal on elektriliin katki ja see on väga ohtlik! Katkise juhtme juurde ei või minna!” “Mis me siis teeme?” oli Jass nõutu. “Läheme kohe tuldud teed pidi tagasi ja palume isal hädaabinumbrile helistada!” teadis Juss. Niimoodi tehtigi. Isa helistas koheselt numbrile       , selgitas olukorda ja ema kiitis lapsi, et nad nii õigesti käitusid. “Mis nüüd edasi saab?” uuris Jass. “Natukese aja pärast jõuavad siia montöörid. Nemad teevad                  korda ja siis võib jälle heinamaale jalutama minna,” vastas isa.

_ _ _ _ ABI _ _ _ _ E R

_ _ _ _ _ _ _ POST

_ _ _ _ _ _ PILV

112HELISTA

2PILTSÕNAD: äikese, Johanna, postini, Juss, Jass, Mõmmi, 112, elektriliinid. PILDID: ÄIKESEPILV, ELEKTRIPOST, HÄDAABINUMBER.

112HELISTA

ELEKTERELEKTER

HOIA MAHAKUKKUNUD ELEKTRILIINIDEST NII KAUGELE KUI VÕIMALIK!

ÜHENDA NUMBRID KASVAVAS JÄRJEKORRAS!

JUHTMED ON HIRRR-MUS OHTLIKUD!Kui heinamaal oli elektriliin jälle terveks tehtud, tahtis Jass elektrist rohkem teada. “Kas elekter on kogu aeg ohtlik?” küsis ta isalt ja emalt. “Elekter ise on ikka ohtlik, aga koduseadmetes saab seda ohutult kasutada,” vastas isa. Jass tegi mõistmatu näo pähe: “Ma ei saanud aru!” “Näe, vaata, korras kodumasinas, nagu            või arvutis või               on elekter ohutu. Aga katkises seadmes muutub elekter kohe ohtlikuks. Peale selle tuleb enamikku koduseadmetest veest eemal hoida. Vesi muudab elektri jällegi ohtlikuks,” selgitas isa. “Näiteks        ei tohiks märjas             -toas kasutada,” lisas ema. Juss, kes oli vestlust pealt kuulanud, tõi ka oma teadmised lagedale: “Meil koolis rääkis Elektrijänes, et                 on hirmus ohtlikud. Lapsed peavad katkistest juhtmetest kohe vanematele teada andma. Aga puudutada ei tohi neid kindlasti!” “Ma tahan sellest Elektrijänesest rohkem teada,” arvas Jass. Juss oli lahkelt nõus aitama. Ta avas arvutis Elektrijänese lehekülje ja kutsus: “Tule, Jass, vaatame koos!”

_ _ _ _ _ _ _ JÄNES

_ _ _ _ T _ R

KATKINE _ _ _ _

4PILTSÕNAD: teleris, laualambis, fööni, vanni, juhtmed. PILDID: KATKINE JUHE, ELEKTER, ELEKTRIJÄNES.

ELEKTERELEKTER

ÄRA KASUTA KATKISEID ELEKTRISEADMEID!

TÕMBA ELEKTRISEADMETELE RING ÜMBER!

VASTUS: ÕHUPUHUR, MIKSER, RÖSTER, VAHVLIKÜPSETAJA, ELEKTRIPLIIT, TASKULAMP, ELEKTRIPUUR, TELEFON, KÄEKELL.

ELEKTRIJÄNESE TARKUS“Vaadake, kui kõrgele ma         viskan!” hüüdis Mõmmi ja heitis palli õhku. “Kas sa jõuad nende elektriliinide               ka visata?” küsis Minna. Juss ja Jass keelasid koos: “Ei, elektriliini juures ei tohi palli mängida, nii võib õnnetus juhtuda!” “Kuidas te seda teate?” uuris Minna. Jass teatas uhkelt: “Elektrijänes ütles. Ta rääkis meile, kuidas elektrit ohutult kasutada.” Minna tahtis veel rohkem teada saada. “Elektrijänes ütles, et katkiste juhtmete juurde minna ei tohi. Ja         ei tohi elektriseadmete peale ajada. Aga peale selle näitas ta meile, missuguse märgiga on eriti ohtlikud kohad tähistatud,” laskis Juss oma teadmistel paista. Mõmmi tuli ka appi: “Näe, Minna, seal metsa ääres on väike majake ja selle uksel on kollane kolmnurk. See kolmnurk ütlebki, et      taga on lastele        elektriseadmed! Sellise märgiga ust ei tohi lapsed lahti teha.” “Meil on kodus ka ühel kapil selline kollane kolmnurk,” tuli Minnale meelde. “Minna, pärast kodus näitame sulle Elektrijänese lehekülge,” lubas Jass, “aga nüüd mängime palli edasi!”

E _ _ _ _ RIK _ LP

_ _ _ MÄRK

ALA _ _ _ _

6PILTSÕNAD: palli, traatideni, vett, ukse, ohtlikud. PILDID: ALAJAAM, OHUMÄRK, ELEKTRIKILP.

ELEKTERELEKTER

HOIA EEMALE KOLLASE OHUMÄRGIGA KOHTADEST!

LEIA SEADE, MILLE JUHE ON PISTIKUS!

VASTUS: PISTIKUS ON RÖSTRI JUHE.

TIKUD EI OLE MÄNGUASJAD!Mõmmi ja Johanna olid Jussil ja Jassil külas. Mõmmi ja Jass õppisid köögis, Juss ja Johanna aga olid koolitükid juba ära teinud ning ehitasid poiste magamistuppa tekikoobast. “Paneme need toolid niimoodi kokku,” näitas Juss, “siis saamegi siia väikese koopa teha.” Johanna puges koopasuust sisse. Ruumi jagus siin mõlemale, aga midagi oli siiski puudu. “Juss, kuule, meil on siia valgust vaja!” arvas Johanna. “Lähme, toome köögist     !” pakkus Juss. Mõmmi vaatas, kuidas Juss kapist küünla ja            võttis ning imestas: “Mis te nendega teha tahate, tikud ei ole ju mänguasjad!?” “Meil on tekionni valgust vaja,” ebales Juss. “Jah, ja me ei jäta küünalt järelevalveta!” täpsustas Johanna. Jass keelas: “Ei,           ei tohi ise tuld teha! Otsime parem isa taskulambi üles, see on palju ohutum!” Juss ja Johanna leidsid, et see on väga hea mõte.         on tõepoolest palju parem          valgustamiseks!

_ _ _ K _ _ _ M _

K _ _ _ _ L

T _ _ _ _

8PILTSÕNAD: küünla, tikud, lapsed, taskulamp, tekikoopa. PILDID: TASKULAMP, KÜÜNAL, TIKUD.

TULI

T _ _ _ _

TULI

JOONISTA JUSSI KÄTTE ÕIGE ASI, MILLEGATOHIB MÄNGUONNIS VALGUST NÄIDATA!

OLEN TUBLI LAPS JA EI MÄNGI TIKKUDEGA!VASTUS: VALED ASJAD ON KÜÜNAL, TIKUD, LAUALAMP. ÕIGE ON TASKULAMP.

JUSS ÕPIB EVAKUEERUMAIsa jõudis koju, avas         ja tardus üllatusest paigale. Esikus ukse taga roomasid lapsed ringi. Jass tõstis pea ning nõudis: “Palun tule eest ära!” “Tohoh, mis mängu teie siin mängite?” uuris isa. “See ei olegi mäng, me õpime evakueerumist!” ütles Juss. “Jah, see on meie kodutöö,” lisas Johanna ja kutsus: “Tule õpi sina ka!” Isa oli nõus. Aga kõigepealt tuli ära oodata, millal ema köögist rätikutega jõuab. “Mis me nende              teeme?” uudistas isa. “Seome silmad kinni, siis on nagu oleks tuba            täis!” õpetas Juss. “Aga neljakäpukil liigume sellepärast, et tulekahju korral on põranda pool õhk puhtam,” teadis Johanna. Koos mindi kööki, seoti rätikud silmade ette ja asuti välisust otsima. “Ai!” hüüdis Jass siin. “Oih!” kiljatas Johanna seal, kui nad kinnisilmi asjade otsa põrkasid. “Kuidas meil läks?” küsis ema ukse juurde jõudes. “Päris hästi, kuigi natuke tuleb veel harjutada,” arvas isa ja näitas, “aga selle                ja         peame tee pealt kõrvale nihutama!”

_ _ P _

S _ _ _ SRO _ _ _ MA

10PILTSÕNAD: ukse, rätikutega, suitsu, laua, kapi. PILDID: SUITS, KAPP, ROOMAMA.

TULI112HELISTA

RO _ _ _ MA

TULITULEÕNNETUSE KORRAL ROOMAN KIIRESTI TOAST VÄLJA!

AITA JUSSIL JA JASSIL VÄLJA ROOMATA,LEIA ÕIGE TEE!

VANAEMA SUITSUANDUR“Kuule, vanaema, millal sa oma             viimati kontrollisid?” küsis Juss. Vanaema vaatas lakke, kus andur oma punast silma laisalt pilgutas, ning uuris vastu: “Jussike, aga mis tast ikka niisama kontrollida? Näe, vaata, tuluke ju vilgub!” “Ei, nii ei saa, vanaema!” tuli Jass vestlusesse sekka. ”Suitsuandurit tuleb ikka igal nädalal ise ka kontrollida. Meie teeme seda igal pühapäeval.” Juss näitas vanaemale: “Näed, kontrollimiseks tuleb kord nädalas seda              vajutada, andur peab siis piiksuma hakkama.” “Ja punane tuluke peab ka kiiresti vilkuma hakkama,” õpetas Jass juurde. Vanaema tõstis anduri alla        , ronis sellele ja vajutas nuppu. Suitsuandur piiksus ja vilkus! “Ongi korras!” rõõmustasid poisid. Vanaema aga kortsutas          : “Oh, jah, poisid, see on tore küll, aga kuidas ma küll selle meelde jätan, et andurit tuleb igal nädalal kontrollida?” “Sina ära selle pärast muretse!” lohutas Jass. “Me hakkame sulle igal nädalal meeldetuletuseks         , siis kui me oma andurit kontrollime,” lubas Juss. Vanaemal oli poiste abi üle väga hea meel.

SUITSU _ _ _ _ _

P _ _ AP _ _ V

P _ _ _ R _ _

12

VANAEMA

HELISTA

PILTSÕNAD: suitsuandurit, nuppu, tooli, kulmu, helistama. PILDID: PATAREI, PÜHAPÄEV, SUITSUANDUR.

TULI

SUITSU _ _ _ _ _

TULISUITSUANDURIT TULEB KORD NÄDALAS KONTROLLIDA.

JOONISTA JUSSI VANAEMA MAJJASUITSUANDURID!

VASTUS: SUITSUANDUR PEAB OLEMA KÖÖGIS, ELUTOAS, MAGAMISTUBADES JA ESIKUS.

LAPSED EI LÄHE ÜKSI JÄÄLE“Ema-isa, tulge ruttu!” kutsus Jass tuppa joostes. “Mis nüüd siis lahti?” imestas ema. “Tulge ruttu, Mõmmi ja Juss tahavad üksinda tiigi-                minna!” hüüdis Jass uuesti. Isal hakkas nüüd kiire. Ta haaras nagist talve-            ja sööstis välja tiigi poole. Jass ja ema tormasid talle järele. Kiirustamiseks oli põhjust. Mõmmi oli jõudnud tiigi keskele ning just nüüd praksatas jää kurjakuulutavalt. “Heida pikali ja              ennast kalda suunas!” andis isa nõu. Mõmmi tegi nii, kuis kästud. Mõne pingelise hetke järel jõudis ta ohutult kaldale. “Seekord läks õnneks,” ohkas isa ja pragas siis: “Kas me ei ole teile öelnud, et üksinda ei tohi jääle minna!?” Juss ja Mõmmi seisid                     nägudega. Nad said aru, et Mõmmi oleks peaaegu jäisesse vette kukkunud. “Me tõesti ei teadnud, et jää on nii nõrk,” ebales Mõmmi. “Hea küll,” rahustas ema kõiki, “lähme tuppa, joome sooja         ja arutame juhtunu läbi, et selline lugu enam kunagi ei korduks!”

_ _ UV _ _ _

_ EE _ _ _ AMA

J _ _

14PILTSÕNAD: jääle, jope, veereta, ehmunud, teed. PILDID: JÄÄ, VEERETAMA, LIUVÄLI.

VESI

VÄRVI NUMBRITE JÄRGI!

VESILAPSED EI TOHI M

INNA TIIGIJÄÄ PEALE MÄNGIMA!

ORANŽ = 1 KOLLANE = 2 PUNANE = 3 ROOSA = 4 HALL = 5 MUST = 6 LILLA = 7 HELESININE = 8 TUMESININE = 9 PRUUN = 10

SUVEL RANNASJuss, Johanna ja Mõmmi istusid rannaliival ja arutasid, kes kui kaugele ujuda suudab. Jass oli paar sammu eemal ning kaevas oma rannaloomale                    sisse kodu. Korraga tõstis tuuleiil             õhku, nii et see vette plartsatas. Jass hakkas oma rannaloomale järele minema, kui Johanna keelas: “Jass, ilma täiskasvanute järelevalveta ei tohi laps vette minna!” Õnneks päevitasid ema ja isa siinsamas kõrval ning Jass sai nad kohe appi kutsuda. Kulus vaid mõni hetk ja Jassil oli mänguasi jälle käes. Aga nüüd märkas ema, et laste pead olid katmata. “Kuhu küll teie                   said?” uuris ta. “Meil hakkas palav ja siis me võtsime need peast ära,” seletas Johanna. “Oi-oi-oi,” vangutas ema pead, “pange mütsid kohe pähe tagasi!” “Palavuse peletamiseks tuleb          juua, kuid mütsid kaitsevad teid kuuma          eest,” selgitas isa. “Aga kas me nüüd võime vette suplema minna ja mütsid alles peale seda pähe panna?” küsis Juss. “Muidugi võite!” lubas ema.

N _ _ AM _ _ S

_ _ EP _ _ E _

_ ÄN _ _ _ _ _

16PILTSÕNAD: liiva, mänguasja, mütsid, vett, päikese. PILDID: MÄNGUASI, VEEPUDEL, NOKAMÜTS.

VESIVESI

LAPSED EI TOHI KUNAGI ÜKSI VEE ÄÄRDE MINNA!

VÄRVI AINULT NEED ASJAD, MIDA RANNAS ON KINDLASTI VAJA!

VASTUS: JOOGIVESI, MÜTS JA TELEFON.

PÄÄSTEVESTIGA PAADISJuss ja Jass seisid koos Mõmmi ja Minnaga sadamakail ja ootasid isa. Täna pidid nad paadiga merele sõitma minema! Kuid enne                  astumist oli lastel vaja              ning just neid oligi isa parasjagu toomas. “Näete, siin ongi teie vestid. Võtsin mõne rohkem, meil tuleb ju teile täpselt parajad leida!” jõudis isa sületäie päästevestidega kohale. “Aga kas suurem vest ei olegi siis parem?” imestas Minna. “Ei, liiga suur päästevest lipsab sul lihtsalt üle pea ja ei kaitse!” teadis Mõmmi. Jass oli vahepeal endale sobiva leidnud: “Näe, kui paras see on!” Isa aga vangutas pead: “Oi, vaat kus lugu,       on päästevestide hulka sattunud. Ohuvestil ei ole kraed ja õnnetuse korral ei kaitse see sind piisavalt.” Mõni minut hiljem oli igal lapsel täpselt sobiv päästevest seljas. “Võtke nüüd kätest kinni ja läheme piki paadisilda paati,” kutsus isa. Mõmmi imestas: “Ainult titad hoiavad ju            kinni!” Isa selgitas: “Mõmmi,                on kitsas rada, mille kummaski ääres on sügav vesi. Siin tuleb väga ettevaatlik olla!” Lapsed võtsid üksteisel käest kinni ja jalutasid paati. Meresõit võis alata!

PÄ _ _ _ _ V _ _ _

P _ Ä _ _ _ R _ _ _ _ _

_ _ A _

18PILTSÕNAD: paati, päästeveste, ohuvest, käest, paadisild. PILDID: PAAT, PÄÄSTERÕNGAS, PÄÄSTEVEST.

VESI

PÄ _ _ _ _ V _ _ _

VESIMA EI LÄHE KUNAGI ILMA PÄÄSTEVESTITA KAILE EGA PAADIGA SÕITMA.

VÄRVI PILT NUMBRITE JÄRGI!SININE = 1 KOLLANE = 2 HALL = 3 MUST = 4 ROOSA = 5 ORANŽ = 6 PUNANE = 7 LILLA = 8

RAUDTEEMõmmi kutsus Jussi ja Johanna oma vanaema poole külla. Tee viis kõigepealt läbining kulges siis tükk maad raudtee kõrval. Juss oli rongiga sõitnud küll, kuid raudtee ääres kõndida ei olnud tal veel ette tulnud. “Mõmmi, aga miks me piki                           ei kõnni, seal ju lompe ei ole?” uudishimutses Juss. Tõepoolest, öisest             oli teerajale üksjagu lompe jäänud. “Juss, rööbastel ega liipritel ei tohi kunagi kõndida, see on ohtlik!” ehmus Mõmmi Jussi mõttest. “Isegi sellel rajal tuleb                   tulles kaugemale astuda, muidu võib tuul meid kaasa viia!” “Ma ei teadnud seda,” vabandas Juss. Mõmmi lohutas: “Pole viga, mina ka ei teadnud alguses, aga siis fooripoiss õpetas.” “Õpeta meile ka!” palus Johanna. Mõmmi oli nõus: “Olgu! Aga räägime sellest siis, kui oleme sealt ülekäigurajalt üle raudtee ära läinud. Raudteed ületades tuleb väga tähelepanelik olla!” Ülekäigurajale jõudes vaatasid lapsed hoolsalt kummalegi poole. “Rongi ei tule!” ütles Mõmmi. “See tähendab, et võime üle                            minna!” Lapsed ületasid raudtee ja Mõmmi hakkas fooripoisist rääkima.

R _ _ _ _ E _

_ _ N _

R _ _ DT _ _-_ _ _ K _ _ K

20PILTSÕNAD: metsa, rööpaid, vihmast, rongi, raudtee. PILDID: RAUDTEE, RONG, RAUDTEEÜLEKÄIK.

LIIKLUS

R _ _ DT _ _-_ _ _ K _ _ K

VÄRVI PILT TEHETE JÄRGI!

LIIKLUSÄRA MÄNGI RAUDTEEL!

PRUUN = 3 - 2 BEEŽ = 10 - 2 SININE = 4 - 1 HALL = 3 + 3TUMEPUNANE = 3 + 2 ROHELINE = 1 + 1 PUNANE = 2 + 2 MUST = 2 + 5

HELKURID“Mõmmi, tule juba mängima!” kutsus Jass. “Veel ei saa, mul enne vaja üks katse ära teha!” kostis Mõmmi. “Mis katse, kas me saame sind aidata?” tundis Juss huvi. Mõmmi tõstis pilgu         ja arvas: “Tegelikult saate jah! Meil on vaja taskulampi ja helkureid.” “Kas paneme joped selga ja teeme katse hoopis õues?” pakkus Johanna. Mõmmi elavnes: “Väga hea mõte, nii ongi lõbusam!” Natuke aega hiljem seisid lapsed õue peal, kõigil soojad riided seljas. Mõmmi hakkas katset korraldama: “Jass, palun mine sina sinna             juurde!” Jass läks... ja kadus hämarusse. “Kuhu sa kadusid, Jass?” hüüdis Johanna. Aida juurest kostus Jassi hääl: “Ma olen ju siin!” “Muidugi on Jass seal, vaadake!” ütles Mõmmi ja näitas taskulambiga Jassi poole. Kõik ahhetasid, sest pimedusest paistsid selgelt Jassi kombe             ja helkurribad. “See on väga hea katse, Mõmmi! Helkurid aitavad -juhtidel tõepoolest kaugelt näha!” sai Juss aru.

H _ _ _ _ _H _ _ _ _ _ V _ _ _

BUSSI _ _ _ _ _ _

22PILTSÕNAD: vihikult, aida, helkurid, auto, jalakäijaid. PILDID: BUSSIPEATUS, HELKURVEST, HELKUR.

LIIKLUS

H _ _ _ _ _ÜHENDA NUMBRID KASVAVAS JÄRJEKORRAS!

LIIKLUSOLE NÄHTAV, KANNA ALATI HELKURIT!

1

2

3

JUSSI KOOLITEEJass vaatas huviga, kuidas suurem vend oma koolikotti lahti pakkis. Lauale ilmus õpikuid, vihikuid,          ... ja üks pilt. “Mis pilt see on?” uudistas Jass. Pilt oli justkui            tehtud foto. Majade punaste katuste vahel olid autosid täis tänavad, puud ja vist isegi inimesed. “See on minu koolitee! Täna tunnis joonistasime,” seletas Juss ja näitas: “vaata, siin olen mina meie kodu ees. Ja siin,” näitas ta kaugemale, “siin on kool.” “Lahe! See on ju siis varsti minu koolitee ka!” vaimustus Jass. “Aga kuidas sa üle tänava saad?” “See oligi tänase tunni teema,” vastas Juss. “Näed, sellel tänaval sõidavad autod kogu aeg. Ja siis on tänava ääred parkivaid autosid ka veel täis. Aga          ja             siin ei ole. Sellepärast jalutan ma, vaata, siia, kus ma lähenevaid autosid paremini näen. Siin veendun, et parkivad                     tõesti seisavad ja suundun nende vahelt sõidutee äärde. Kui nüüd ühtegi autot ei tule, siis lähengi üle tee.” Jass uuris pilti tükk aega. Varsti saab sellest ju temagi koolitee!

A _ _ _

V _ _ GU _ _ _ _ R

_ _ _ KÄIGU _ _ _ _

24PILTSÕNAD: pliiatseid, lennukilt, valgusfoori, ülekäigurada, autod. PILDID: ÜLEKÄIGURADA, VALGUSFOOR, AUTO.

1

2

3

LIIKLUS

A _ _ _

LIIKLUSÜLETA TEED ALATI ÕIGES KOHAS!

VÄRVI FOORIDESSE ÕIGED TULEDJA AUTODELE SUUNATULED!

VASTUS: PILDIL 1 PEAB JUSS OOTAMA, KUNI TÄNAVAL EI OLE LIIKUVAID AUTOSID. PILDIL 2 ON JUSSILE PUNANE TULI. PILDIL 3 ON JUSSILE ROHELINE TULI.

+ =

+ =JUSS PESEB KÄSIEma kutsus lapsed tuppa sööma, kuid enne pidid lapsed käed ära pesema. “Mul on kõht tühi, las ma käed peale sööki!” kaebas Jass. Ka Minna oli natuke pahur ja imestas: “Miks me neid käsi kogu aeg muudkui pesema peame?” Juss kuulas ja vangutas pead: “Kui me õues mängime, siis lähevad käed ju mustaks! Kuidas te niimoodi mustade kätega süüa tahate?” Isa ja ema tulid Jussile appi. “Lapsed, mustuse sees elavad imeväikesed haigustekitajad ning kui te mustade kätega puudutate toitu või või isegi , siis jõuavad haigustekitajad teie kehasse. Niimoodi võib haigeks jääda,” selgitas ema. Jass ja Minna said nüüd aru, miks käsi peab pesema. Minnal tekkis kohe uus mure: “Aga kuidas ma tean, et ma käsi õigesti pesen?” “Midagi keerulist siin ei ole,” julgustas isa, “pesemisel tuleb vaadata, et käed saaks üleni kaetud, vahed ka. Seebitamise ajal laula üks kord sepapoiste laul läbi ja siis võidki käed puhtaks loputada. On ju lihtne?” “Jaa!” hüüdsid lapsed kooris ja pesid oma käed puhtaks.

_ _ S __ _ _ P

_ Ä _ _ P _ _ _

26PILTSÕNAD: pesen, suud, silmi, seebiga, sõrmede. PILDID: KÄTEPESU, SEEP, ARST.

+ =

+ =KODU

_ _ S _

KODUPESE ALATI ENNE SÖÖKI KÄSI!

PILTIDEST SAAD KOKKU LIITSÕNAD, VÄRVI NEED!

VASTUS: KÄTE + PESU = KÄTEPESU, KÄTE + RÄTIK = KÄTERÄTIK

12

3

45

6

78

9

0

Menüü

Valikud

Nimed

R

TABLETID EI OLE KOMMID“Tsau, Jesper!” tervitas Juss Jesperit, vaatas ja küsis siis: “Kas midagi on juhtunud?” Jesper mõtles ja vastas: “Jah, meil juhtus kodus üks hea lõpuga halb lugu. Mu õde Tiiu leidis vanaema          rohupurgi, arvas, et tabletid on                  ja sõi neid rohtusid.” “Oi, mis siis küll sai?” kohkus Juss. Jesper jätkas: “Tal hakkas halb, aga õnneks me nägime ja helistasime kohe mürgistusliinile 16662. aitasid anda esmaabi, kuni saabus , mis viis Tiiu igaks juhuks haiglasse. Temaga on nüüd kõik korras.” Juss ohkas kergendatult: “Oh, siis on ju kõik hästi!” “Päris hästi ei ole,” ebales Jesper, “ma tahan, et niimoodi rohkem ei juhtuks.” Juss kortsutas kulmu ja püüdis lahendust leida. “Tead mis, tulge täna pärast kooli koos Tiiuga meile! Minu ema ja isa kindlasti teavad, mida tuleks teha, et selliseid õnnetusi ära hoida!” pakkus ta. Jesper rõõmustas: “Juss, see on sul väga hea mõte, niimoodi me teemegi!” Koolikell helises ja poisid jooksid klassi.

M _ _ G _ _ _

ROHU _ _ _ _

_ _ _ K _ _ _

28PILTSÕNAD: käekotist, kommid, rohupurki, arstid, kiirabi. PILDID: KÄEKOTT, ROHUPURK, MÜRGINE.

12

3

45

6

78

9

0

Menüü

Valikud

Nimed

R

KODU

M _ _ G _ _ _

KODUM

ÜRGISTUSE KORRAL HELISTA TELEFONIL 16662 VÕI 112!

TÕMBA RIST PEALE LASTELE OHTLIKELE,MÜRGISTUST TEKITADA VÕIVATELE ASJADELE!

VASTUS: ENERGIAJOOGID, ALKOHOL, SUITSUD, PUHASTUSVAHENDID, RAVIMID. OHTLIKKE AINEID EI TOHI VALADA TOIDUAINEPUDELEISSE!

JASSI SALASÕNA“Mis ma nüüd tegema pean!?” kurtis Jass taga istudes. Juss pani kõrvale, tuli ja vaatas. “Sul tuleb endale kasutajanimi ja salasõna välja mõelda,” arvas Juss. “Aga milleks mul seda salasõna vaja on, keegi teine peale meie pere ju ei kasuta seda arvutit?” muretses Jass. “Ei, see on natuke teisiti, Jass!” selgitas Juss. “Arvuti on lihtsalt masin, mille abil sa saad internetti kasutada. Internet on aga kõigile lahti ja sellepärast pead sa seal oma andmeid salasõnaga kaitsma.” Jass sai aru: “Hea küll, aga kas selline sobib: ‘1234’? Seda on mul lihtne meeles pidada.” “Jah, sinul on lihtne meeles pidada, aga pahadel on seda väga lihtne ära arvata,” vangutas Juss pead ja aitas: “Mõtle üks lause, kus on number ka sees ja võta siis igast sõnast esimene täht.” “Kas ‘mkao4r’ ehk ‘meie kodu on 4 ’ sobib?” proovis Jass. “Jass, see on ju lausa suurepärane!” tunnustas Juss, mõtles natuke ja pakkus: “Kuule, Jass, kas vaatame koos mõnda multikat, kus Tiiger õpetab internetti ohutult kasutama?” “Vaatame jah!” rõõmustas Jass.

SALA _ _ _ _N _ T _ T _ _ _ _ _ _

_ RV _ _ _

30PILTSÕNAD: arvuti, raamatu, salasõna, akendel, ruutu. PILDID: ARVUTI, NUTITELEFON, SALASÕNA.

KODU

SALA _ _ _ _

KODUÄRA JAGA OMA SALASÕNA TEISTEGA!RISTSÕNA LAHENDUSEKS ON MIDAGI SELLIST,

MIDA TULEB TEISTE EEST SALADUSES HOIDA!

VASTUS: SALASÕNA (KINGITUS, TABALUKK, KLAVIATUUR, ARVUTI, UKS, VÕTI, ENTER, PAROOL).

POLITSEI ON SINU SÕBER“Minna, kas sa räägiksid mulle veel kord, kuidas sa ära kadusid,” palus Jass liivakooki meisterdades. Minna pani käest ja meenutas. “Sellega oli nii, et me jalutasime emaga suures kaubanduskeskuses. Pidime vist uusi vildikaid ostma. Ja siis ma nägin lemmikloomapoes ühte suurt ! Tead, kui ilus ta oli, peaaegu -värviline!” rääkis Minna õhinal. “Aga siis märkasin, et mu ema on kuhugile ära kadunud! Igal pool oli nii palju inimesi ja ma hakkasin kartma!” “Mis siis edasi juhtus?” küsis Jass huviga siledamaks patsutades. “Ma ei osanud kuhugi minna ja siis nägin, kuidas kaks tulid mu poole. Pidin peaaegu nutma hakkama, mõtlesin, et ma olen midagi valesti teinud,” elas Minna toimunut uuesti läbi. “Aga siis tuli välja, et nad ei tahtnud üldsegi pahandada. Nad hoopis lohutasid mind ja me hakkasime koos mu ema otsima!” muutus Minna rõõmsamaks. “Kas nad olid su sõbrad?” päris Jass. “Jah, nad olid jah mu sõbrad! Ja me ei jõudnudki kaua otsida, sest mu ema leidis siis mind ise üles! Siis oli mul küll hästi hea tuju!” lõpetas Minna oma loo.

P _ _ _ _ _ _ IHÄDAABINUMBER

110P _ _ _ _ _ _ I

POLITSEI _ _ _ _

32

110HELISTA

PILTSÕNAD: ämbri, papagoid, vikerkaare, liivakooki, politseinikut. PILDID: POLITSEIAUTO, POLITSEI, POLITSEI HÄDAABINUMBER 110.

POLITSEI

POLITSEI

KODU

LEIA PILTIDELT KÜMME ERINEVUST!

KODUPolitseisse num

brile 110 helistades räägi rahulikult ning ära lõpeta kõnet enne, kui oled saanud selleks loa.

VASTUS: AUTO BENSIINILUUK, AUTOL KIRI “POLITSEI”, TREPP, MINNA JUUKSELIPS, LEO SABA, LEO LIPS, AUTO ESITULI, MINNA SUU, AUTO ESIVELG, AUTO TAGATULI.

PABERJÄNKU VOLTIMINEJänku voltimiseks vajad ruudukujulist paberit. Voltimisel järgi tegevuste järjekorda! Lisaks juhendile aitab sind ka video, mille lingi leiad sisukorrast.

1. Pane paber lauale, värviline pool all ja voldi diagonaalselt kokku.

2. Tekib kolmnurk. Voldi selle alumised nurgad ülemise keskmise nurga peale kokku.

3. Pööra tekkinud ruutu nii, et avatud nurgad oleksid allapoole.

4. Voldi äärmised nurgad keskele kokku nii, et tekib tuulelohe moodi kujund.

5. Voldi tuulelohe keskel olevad nurgad poolenisti tagasi.

6. Eralda tuulelohe keskele volditud vasakul nurgal paberi neli kihti: kaks kihti kummalegi poole. Suru nurk kapuutsina alla nii, et tekib väiksem tuulelohe moodi kujund.

7. Korda punkti 6 parema nurgaga.

8. Murra tekkinud kujund pooleks.

34

9. Kummalgi poolel on kaks taskut, seal võib aimata juba jänku kõrvu.

10. Võta kõrvast ja pööra see teisele poole tagasi. Tee sama teise kõrvaga.

11. Silu vajadusel liigsed kortsud välja.

12. Murra kumbki kõrv pooleks (vaata joonist).

13. Voldi kõrvade lahtise ääre poole jääv ala tagasi, tekib jänku pea.

14. Nüüd võib kõrvu natuke kohendada, aga ole sellega ettevaatlik, sest paber võib rebeneda.

15. Voldi pea tipp tagasi, nii tekib jänkule ilus nina.

16. Voldi jänku tagumine osa tagasi ja tekkinud osa veel kord tagasi. Nii tekivad selg ja saba.

17. Lükka jänku alumise osa ääred üksteisest pisut eemale, siis istub jänku ümberkukkumist kartmata.

Paberjänku on valmis!

HÄDAABINUMBER 112 POLITSEI 110 M

ÜRGISTUSLIIN 16662

SISUKORDJUSS JA KATKINE JUHE MULTIKAS: http://youtu.be/1KR6bF5KSDw lk 2

JUHTMED ON HIRRR-MUS OHTLIKUD! MULTIKAS: http://youtu.be/NvKsVzl43fQ lk 4

ELEKTRIJÄNESE TARKUS MULTIKAS: http://youtu.be/fMs14VPGFUw lk 6

TIKUD EI OLE MÄNGUASJAD MULTIKAS: http://youtu.be/zj-6zB2tnp4 lk 8

JUSS ÕPIB EVAKUEERUMA MULTIKAS: http://youtu.be/gAjswyQrJJ8 lk 10

VANAEMA SUITSUANDUR MULTIKAS: http://youtu.be/PmgfO-bNdto lk 12

LAPSED EI LÄHE ÜKSI JÄÄLE MULTIKAS: http://youtu.be/oOIAS9F-OK0 lk 14

SUVEL RANNAS MULTIKAS: http://youtu.be/fJcd6tOMtwA lk 16

PÄÄSTEVESTIGA PAADIS MULTIKAS: http://youtu.be/QlvYojl0bgY lk 18

RAUDTEE MULTIKAS: http://youtu.be/dEcIFFKX9EA lk 20

HELKURID MULTIKAS: http://youtu.be/V-G6-qhCCG0 lk 22

JUSSI KOOLITEE MULTIKAS: http://youtu.be/64QR54COOU8 lk 24

JUSS PESEB KÄSI MULTIKAS: http://youtu.be/-MWIINzah3w lk 26

TABLETID EI OLE KOMMID MULTIKAS: http://youtu.be/OqY1MZjz4Es lk 28

JASSI SALASÕNA MULTIKAS: http://youtu.be/MCq4bl8C3Go lk 30

POLITSEI ON SINU SÕBER MULTIKAS: http://youtu.be/exq1N90U1MI lk 32

PABERJÄNKU VOLTIMINE MULTIKAS: http://youtu.be/lBBqXEiiY2M lk 34