jiŋ ger mirni!
TRANSCRIPT
Buraa mabaŋnu jiŋ ger mirni!
Kitab 1
Buraa mabaŋnu jiŋ ger mirni!
Kitab 1
Nindriyarnu: Abdoulaye Ali Dahab
Alkhassim Oumar Doris Weiss
Evodie Zürcher Fathimat Al-Zahra Hicham
Ousman Timsa Ali
Resim nirnu: Anjarak Hassan Bilal
Evodie Zürcher
Traduction du titre: Lisons ensemble la langue maba! Livret 1
Langue: maba, parlée dans les régions du Ouaddaï et du Ouadi Fira, Tchad. De la famille des langues nilo-sahariennes.
Ce livret est le tome 1 du syllabaire maba. Il faut étudier également le 2ème livret pour connaître toutes les lettres.
Ce syllabaire est conçu pour des personnes qui ne savent pas encore lire et écrire, mais qui savent parler la langue maba.
Un livret de transition pour les personnes lettrées en français qui désirent lire leur langue existe également sous le titre:
Buraa meniinu midayni! Livret d'introduction à l'orthographe du maba
Révisé et adapté à l’alphabet national du Tchad par : Antje Maass, Abdoulaye Issaakha Mahamat, Ousman Timsa Ali, Duudeen Ali Adam © SIL Tchad, janvier 2000 2ème édition révisée, tirage à 500 exemplaires 3ème édition révisée 2017 Editeur: Volet Maba du Projet Nord et Est de SIL Tchad, B.P. 17, Abéché Imprimeur: SIL Tchad, B.P. 4214, N'Djaména
4
Deris 1
Tamuray kaa tunuŋ kan osurun waway.
Ab Tamuray niteg ti.
Tamuray jaa, edigin n̰oŋgun gulen tatay.
5
Tamuray kaa tunuŋ kan osurun waway.
Ab Tamuray niteg ti.
6
Tamuray jaa, edigin n̰oŋgun gulen tatay.
7
Deris 2
Tamuray kaa tunuŋ kan osurun waway.
Tamuray tunuŋ
Tamuray tunuŋ
Tamuray kaa tunuŋ kan osurun waway. osurun osur Ab Tamuray niteg ti.
niteg
niteg
osur
8
Tamuray jaa, edigin n̰oŋgun gulen tatay. edigin gulen edig gulee
edig
gulee
Tamuray kaa tunuŋ kan osurun waway.
Ab Tamuray niteg ti.
Tamuray jaa, edigin n̰oŋgun gulen tatay.
9
niteg
osur niteg Tamuray edig
osur
osur niteg Tamuray edig
edig
niteg osur edig gulee Tamuray tunuŋ
gulee
niteg osur
edig gulee
Tamuray tunuŋ
10
Tamuray
niteg osur edig Tamuray tunuŋ gulee
tunuŋ
niteg osur edig Tamuray tunuŋ gulee
a Tamuray waway tatay tunuŋ n tunuŋ niteg n̰oŋgun edig e gulee niteg osur edig t tunuŋ tatay n̰oŋgun niteg
11
Deris 3 a A
Ab Tamuray osurun tatay. Ab tatay A ta a
a ab A Ab
12
osur niteg edig Tamuray tunuŋ gulee
13
Deris 4 n N
Ab Tamuray osurun tata, titetee-naa. osurun naa run n un n
1. n a a
naa
2. n niteg N Niteg
14
3. naa? aa
naa? annaa
4. Tamuray ti.
Tamuray-naa tunuŋ ti. Ab Tamuray ti. Ab Tamuray-naa osur ti.
Ab Tamuray niteg ti. Ab Tamuray osurun tata, titetee-naa. Ab Tamuray-naa osur ti.
15
Deris 5 e E
Tamuray edigin n̰oŋgun gulen tatay. edigin gulen edig len e e 1. e n e
ene n e n e e nenee
2. e edig E Edig
16
3. ene ne
naa? ne
4. Edig naa?
Edig ene.
Gulee naa? Gulee ene.
Osur naa? Osur ene.
Tamuray edigin n̰oŋgun gulen tatay. Tunuŋ niteg ti.
17
Deris 6 t T
Tamuray edigin n̰oŋgun gulen tatay. Tamuray tatay Ta tay T t
1. t a n a ! tana!
t a t a tata
t e n e tene
t a t a n a tatana
t a a t e taate
18
2. t tty T Tty
3. tt
tn! tene nenee
tt? tte
4. Ab Tmury niteg t?
Ab Tmury niteg ti.
Ab Tmury-n osur t? Osur tenee ti.
Tmury edigin ttn. Gulen tt. Ab Tmury ja osur tenen tte.
19
Deris 7 k K
esee
kl
Tmury ka tunu kn klnun esee wuski. klnun wuski kl ki k k 1. k n
kn k e n e kene
k k a ? kka?
20
2. k kka? K Kka? 3. tn
kn tene kene
kna kn
tn! tn
4. Tmury gulen tty.
Tmury ka tunu kn gulen wwy. Tmury ka tunu kn osurun wwy. Klnun esee wuski.
21
Deris 8
Tmury
niteg n
edig e
Tmury tty t
kl k
Tmury Ab Tmury osurun tty. n niteg Ab Tmury niteg ti. e edig Tmury edigin n̰oŋgun gulen tty. t tty Tmury gulen tty. k kl Tmury kaa klnun esee wuski.
Nunjinii
22
A osur Ab tty klnun ttn tene
N n Niteg osurun tunu Tmury gulen ne
E e Edig esee gulee tene kene klnun
T t tunu niteg wuski Tmury tty tn
K k klnun kn wuski Kk tn kene
Tmury edigin n̰oŋgun _________ tty. Ab Tmury __________ ti. Klnun esee __________ .
23
Deris 9 i I
Esee ikka wuski. ikka wuski ik ki i i
1. k n i i knii
i k k a ikka
t i - k , ... ti-k, ...
2. i ikka I Ikka
24
3. ti t
ti-k, ... t-k, ...
4. Edig ti.
Osur ti. Esee ti.
Tmury edigin n̰oŋgun klnun tt. Tmury ka tunu kn esee wuski. Ikka esee knii wuski. Tmury ja gulen tte.
25
Deris 10 Ŋ
oongu Ŋoongu Tmury-na tnu tni. Ŋoongu tnu Ŋoon t Ŋ
1. k k
a a
t t e tte
t n i tni
2. oon Ŋ Ŋoon
26
3. kn k
tn t
tn tn
Anna ti. Aa ti.
4. Tii tt.
K kk.
Tii tte. K kte.
Tmury osurun tt. Klnun tt. T tunu-nn esee tn. Ŋoongu ja t teneenu tn.
27
Deris 11 w W
Hw Weer
Wii Weer Tmury ka Hw kn osur wene. Wii Hw wene W w we w w
1. w i t i witi
w e n i n wenin
t i w ! tiw!
w n wn
28
2. w witi W Witi
3. t k w
ti ki wi
tita? tika? tiw!
4. Tmury osurun tt. Wuja ka, esee titetee-na tt.
W witi, w wuski. W nitee wi.
Hw ka Tmury kn osurun ww. W eseenu wuski. T wenii Weer-nn esee ka, wn ka wene.
29
Deris 12 y Y
Ab Tmury t Yay-nn ty. Tmury ty ry y y y y
1. t t y tty
y ! y!
i y y a iyya
w y t e wyte
30
2. y yy! Y Yay!
3. k t y? w
iyya ikka
kya? kna
yy! y!
4. Wey t, Hw ka Tmury kn t wytee ti.
chayee
Ab Tmury ka, Ab Hw kn esee wuski. Wuja ka, esee t Yay-nn wn. Wey t, t Yay-nn chayee wi.
31
Deris 13 r R
dur
Tmury esee durnun tni. Tmury durnun ry dur r ur r
1. k r n krn
w e n i i r i weniiri
w i r - w i r wir-wir
t t r t e ttrte
2. r riylii R Riylii
riylii
32
3. kr! kn k
kna kra? kk
ww wr
4. Tmury gulen-ner ttri.
Tunu ja osurun-ner tr. Tmury esee durnun wnn, gulen tt-k, neniinu ja krn, esee teneenu kaa, wir-wirnu ka, riylii teneenu ka weniiri. Annaa t-k, Hw ja t Tmury-nn krn, ajib tire.
33
Deris 14
oongu Hw chaye
w wene W wii Weer osur wene. i ikka Esee ikka wuski. y ty Ab Tmury t Yay-nn ty. oongu Ŋoongu Tmury-na tnu tni. r dur Tmury esee durnun tni.
nrn nn ntn
tr tt tn!
kr wr nr
wk! wki wkee!
Hw t Tmury-nn tra-k, chaayee wte.
Nunjinii
34
T sii: Ab Tmury osurun tta? Ab Tmury ka Ab Hw kn n esee wuska? Wii Tiire ta osur wena? T Tmury-nnu, oongu tna? Ab Tmury, t Hw-nn tya? Neniinu ja, Tmury-na wn durnun-ner weniira? ky tty kky wwy
kte tte kte wte
kri ttri kkri wwri
krte ttrte kkrte wwrte
35
Deris 15 u U
uson
Yay uson tuy. uson tuy u tu u
1. w u r ! wur!
t t u u ttuu
t u y tuy
w u y n wuyn
2. u uson U Uson
36
3. wur! wr wera?
tuy ty teya?
4. Tmury durnun wn tn. Ab Hw osurun titi.
Wwa-nu, tii ka tte. Tra-nu, chaye tte. Eseenu wuskir-nu, wwrte.
Yay Tmury-na tir ti. Yay uson tuy. Uson wuyn, t tnr.
37
Deris 16 g G
enjii
Tmury gulen-ner enjii nrn, gurigin tni. gulen-ner gurigin gu gin g g 1. t i r g u
tirgu g u r i g i n gurigin
n e n i i g u neniigu
g g y ggy
2. g gulee G Gulee
38
3. wwy ggy tty kky
tra? kra? gra? wra?
edigu
edig
gurigu
gurig
nitegu
niteg
4. Uson tuy. Usongu tuy. Nenii tr. Neniigu tr.
Tmury edig kn gulen-ner enjii nrn, gurigin tn. Tirgu krn, enjii tiri. Tunu ka tra-nu, enjii tte.
39
Deris 17 l L
Ab Tmury osurun luwa ll tiri. luwa lu l
1. l u w a luwa
k l a ? kla?
k l n u n klnun
t e l i r i teliri
2. l luwa L Luwa
40
3. ll lr ln
kla? kna kka?
lna? kna? wna?
4. Ŋoongu Tmury-na tnugu
tnn, tl ttn. Kktuunu ka lul teliri.
Wii lel, Ab Tmury edig tenegini luwa ll tiri. Luwanu t tenen tnrte.
41
Deris 18 o O
Tooreynun Yay okkoo tenee kn lr tuyte. Tooreynun okkoo Too ok o o
1. o r o g orog
t u k u n o tukuno
l o l l i i lollii
k o k o r o y kokoroy
2. o okkoo O Okkoo
42
3. kakaa? koko! kukuyag
kokoroy kokoroo
arag orog
4. - Hawa kokoroy tataa?
- Oy, kokoroy tata. - Kokoroo tanaraa? - Oy, kokoroo lollii tanara.
Yaaya toorey tata. Laar tukunun, okkoo kan kuttulun wuyan, taŋ tanara.
43
Deris 19 d D
Ab Tamuray dee lollii tene. dee d
1. d o k t o r doktor
d a w a a dawaa
l o d o o lodoo
2. d doktor D Doktor
3. daŋdaa taŋ kaŋ waŋ
aday akay
kaddaa annaa
44
leddaa led su!
kaddaa kad su!
kuruddaa
kurud su!
4. Lutoo lollii okuno,
riyalii lollii dukuno, kanaa lollii tukuno.
Tirigin atana, tirigin dana, tirigin tatana.
Ab Tamuray dee lollii tene. Doktorgin kokon, dawaa dee kelee tarkiri. Dee teneenu aafee wukonte.
45
Deris 20 Nunjinii
u uson Yaaya uson tuya. g gurigin Tamuray gulen-ner enjii naran,
gurigin taani. d dee Ab Tamuray dee lollii tene. l luwaa Ab Tamuray osurun luwaa lal tiri. o okkoo Tooreynun Yaaya okkoo tenee
kan laar tuyte.
- Tamuray enjiinu durnun taanaa? - Laala, gurigin ta taani.
- Ab Tamuray dee tenaa? - Oy, dee lollii tene.
46
- Yaaya edig ta tuyaa? - Laala, uson ta tuya.
- Ŋoongu kakatuunu taliraa? - Oy, taliri!
- Neniigu an eseenu teniiraa? - Oy, tii an teniiri!
Miskiriini! - Laa likeynun-ner lan tiŋiraa? - Laala, tiitaan!
47
Deris 21 s S
Kaŋ sittaal osurun esee wuski. sittaal wuski sit wus s us s
1. l u s i i lusii
g i s s u ŋ u n gis suŋun
s i ŋ siŋ
w u s u k - k a, ... wusuk-ka, ...
2. s sittaal S Sittaal
48
3. suu luu
sika! tikaa? likaa?
tasi kasi wasi
4. - Hawa an osurun tatayaa? - Laala, tii taan, nanaygu! Mermay ti.
- Lusiinu suugin waatee taa? - Laala, waŋ waataan! Am an akatee ti.
Tamuray siŋnugu gis suŋun, osurun tata. Annaa ta-ka, wey neniinu waraa-nu, lutog teg kaa weniitaan! Osurun tatay-naŋ, kaynu jaa esee wusuk-ka, tokoori.
49
Deris 22 nd Nd
Gurigu tuŋuna-ka, ndulugu tayi. ndulugu ndu nd
1. t i n d i s a r i tindisari
s u n d a r sundar
t u n d u ŋ u r o tunduŋuro
a n d i andi
2. nd ndulug Nd Ndulug
50
3. nduu luu suu
tii tindi tii tiŋi tii tike
tiday tindaa? tana!
4. Taŋ andi. Suugin gindi. Osurun tindi. Kalnun kindi. Gulen windi.
Kundan tiigu seenu andisari,
sundar tii kaa seenu kaatindiste. Ndulugu gurigin taya. Gag tay-nun, Tamuray tokoorii teri. Hawagu tindisar-ka, tunduŋuro.
51
Deris 23 m M
Mermay suugin monsoonoo naŋan tarkiri. Mermay monsoonoo Mer mon M m 1. d u m
dum t a n d a m tandam
m e s e e mesee
m a n d a k a l mandakal
m u n d o o mundoo
a m a r a g amarag
52
2. m mesee M Mesee
3. mundoo sundoo gundoo
tukuno mukuno kukuno
amarag anara
4. Maŋ monsoonoo tukunun markiri. Kaŋ monsoonoo tukunun karkiri.
Mermay suugin mandakal tenegu naŋan tarkiri. Riyalii tiŋ kan, monsoonoo kaa, saabuun kaa, kayaa kaa, chaayee kaa, sukkar kaa dum tarkiri. Riyalii nirŋaanugu jaa, tunuŋgin tanara. Taŋ taraa-nun, tug Tamuray kan tukulin, chaayee waŋiri.
53
Deris 24 ŋg Ŋg
Tamuray-naa tugu esee ŋgalaa toŋgosi. ŋgalaa toŋgosi ŋga ŋgo ŋg ŋg
1. ŋ g u r i g ŋgurig
t u ŋ g o tuŋgo
s u ŋ g o g suŋgog
ŋ g u m a ? ŋguma?
54
2. ŋg ŋguma? Ŋg Ŋguma?
3. ŋgurig gurig kurig
sundog suŋgog sugur
tuŋgo tuŋo tugu
tiŋgeeri tiŋeri
4. Mermay gulen tata. Mermay gulen tataandi.
Tunuŋ osurun titi. Tunuŋ osurun titandi.
Mermay, Tamuray-naa tugu, esee ŋgalaa ŋgosi ta, gulen met tataandi. Tamuray an enjii kokon tara. Tunuŋ wenigu jaa osurun kokon titandi, suŋgoo ta tanara.
55
Deris 25 Nunjinii
s sittaal Kaŋ sittaal osurun esee wuski. nd ndulug Gurigu tuŋuna-ka, ndulugu
tayi. m monsoonoo Mermay suugin monsoonoo
naŋan tarkiri. ŋg ŋgalaa Tamuray-naa tugu esee
ŋgalaa toŋgosi.
56
Taadag
Hawa Yaayagu tiŋgeeri: « Yaaya, ŋguma gaga? » « Toorey mir kan mama. Mamay-nun, lan sittaal kaa, laar kaa mokoori. Maŋ teg kaa met muyandi. Luwaa likeynun waya. Taŋ mamar-naŋ, tandam tukunun, wattala wattala okkotuu kan kuttulun muya. » « Keree ti! Toorey kenii waŋ aŋaa nimiree ti. Kaar, mesee munuŋ-nan yaya! Enjii kiraa
yaŋa, chaayee kaa yaŋa! »
57
Taa sii:
1. Yaaya ŋguma tata?
2. Amarag ta wokooraa?
3. Tandam ta wuyaa?
4. Yaaya mesee ŋganin tiŋ tayaa-nu? _________________________________ Keree ti! Kitab owwoliinu tam korŋo. Wey ta, kitab mbir kayaanun ger kirte. Huruuf nirŋaa waagunu jaa kukonte: b, n̰, h, mb, dr, ch, f, ndr, j, z, nj, tr, c, p, kh Annaa tiyoo-nu, huruufnu dumnaan kasiŋte!
58
Huruuf waagunu an kitab menig owwolig waagin ger mirnu wi:
a A alin
n N niteg
e E edig
t T taŋ
k K kal
i I ibirig
ŋ Ŋ ŋoon
w W wasig
y Y yowyowdag
r R riyalii
u U uson
g G gurig
l L luwaa
o O osur
d D dee
s S siŋ
nd Nd ndulug
m M monsoonoo
ŋg Ŋg ŋgorbog