Kindlustus – võimalus toime tulla ootamatu kahjuga

Kindlustus kui finantsteenus

• Õhu müümine?

• Mittemateriaalne hüve

• Kindlustunne

Kindlustuse eesmärk

• Kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist.

• Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste puhul. Riskid peavad seejuures olema täpselt kindlaks määratud ja mõõdetavad.

• Mistahes ettetulevaid riske kindlustada võimalik ei ole. Alati on riske, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Samuti on alati sündmusi, mille korral kindlustusselts hüvitist ei maksa.

Kindlustus kui süsteem

• Võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda. Pakub rahalist kaitset või võimalust taastada kindlustatud objekti kahjujuhtumieelne seisund.

• Süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks.

• Ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitud alusel.

Kindlustuse mõisted

• Kindlustusrisk – on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.

• Kindlustuskaitse – riskid, mida kindlustusleping katab.

• Kindlustushuvi – on isiku (kindlustusvõtja) huvi kindlustada ennast, oma vara või teenus teatud riski vastu.

• Kindlustatud ese – ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud (füüsiliste isikute elu ja tervis ning füüsiliste ja juriidiliste isikute vara, varalised ja mittevaralised huvid, õigused ja kohustused).

• Kindlustusjuhtum - kindlustusseltsi ja kliendi vahel eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva kohustuse – reeglina taastama juhtumieelse olukorra või maksma hüvitist. See, mis täpselt on kindlustusjuhtum, määratakse kindlaks kindlustuslepingus.

Kindlustuse mõisted

Kindlustuse põhiliigid

• Kahjukindlustus (varakindlustus)

• Elukindlustus – kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (nt kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.

• Edasikindlustus

Kindlustuse vormid

• Vabatahtlik kindlustus - kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt.

• Kohustuslik kindlustus - isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus.

• Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või –maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus.

Kindlustusteenuste pakkujad

• Kindlustusseltsid• Kindlustusseltside filiaalid• Kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid

ja kindlustusagendid)

• Registreeritud Finantsinspektsioonis. Turuosaliste nimekirjaga saab tutvuda Finantsinspektsiooni veebilehel www.fi.ee.

Kindlustuslepingu mõiste

• Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Millest koosneb kindlustusleping?

Üldjuhul koosneb kindlustusleping järgmistest osadest:

• Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Kliendi poolt

avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts talle konkreetse pakkumise.

• Kindlustuse tüüptingimused. Kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka eritingimused. Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustustingimuste sisus siiski eraldi kokku ei lepita.

Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon.

• Dokumendiks kindlustuslepingu sõlmimise kohta on poliis. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed. (Vt VÕS § 434)

Enne kindlustuslepingu sõlmimist!

• Mida ja mille vastu Sa täpselt soovid kindlustada? Hea kindlustuslepinguga on kaitstud kõik riskid ehk ohud, mis võivad Sind või Sinu vara tabada. Ehk riskid, mille vastu kindlustatakse, on valitud vastavalt Sinu tegelikele vajadustele.

• Millise summa ulatuses soovid kindlustada?

• Kui oled valinud kindlustusseltsi, loe ja mõtle läbi, kas lepingutingimused vastavad sinu ootustele? Konsulteeri vajadusel ka teenusepakkujaga.

• Pärast lepingu sõlmimist vaata üle ka poliisi andmed!

Kindlustusandja valikul:

• Ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Seega vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.

• Soovitatav on põhjalikult tutvuda vähemalt kolme erineva kindlustusseltsi pakkumisega ja neid omavahel võrrelda.

• Kindlustusselts oskab klienti pädevalt nõustada. Samas ei tasu eeldada, et kindlustusselts soovitab kliendile oma konkurenti kui parema teenuse pakkujat.

• Kindlustusmaakleri pakkumine sisaldab erinevate kindlustusseltside lepingutingimuste analüüsi ja kliendi kindlustushuvist lähtuvat parimat pakkumust.

Kindlustuslepingu tingimustest

• Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti on seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.

• Loe hoolega läbi kõik tingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks.

Millele tähelepanu pöörata kindlustuslepingu tingimuste juures:• Pööra tähelepanu kindlustuslepingu mõistetele nagu näiteks

kehtivuspiirkond, kindlustatud isikute vanuselised piirangud, kindlustusperiood, kindlustussumma jne.

• Pööra tähelepanu, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Erinevate kindlustusseltside puhul need tingimused erinevad.

• Pööra tähelepanu välistustele ehk juhtudele, millal kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üldse keelduda.

• Pööra tähelepanu sinu kohustustele, sealhulgas milline on kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.

Liikluskindlustuse leping (1)

• Kõigil liiklusregistris registreeritud sõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustuse lepingu alusel kohustub kindlustusselts hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud liikluskahju ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid. 

Liikluskindlustuse leping (2)

• Leping sõlmitakse konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või sõiduki omaniku suhtes. Ühe sõiduki suhtes saab kehtida ainult üks leping. Leping on tähtajatu. Lepingu alusel võib kindlustusselts väljastada poliisi pikkusega 1 päevast kuni 12 kuuni.

Liikluskindlustuse leping (3)

• Maksekohustusega lepingu ehk jah-lepingu alusel väljastab kindlustusselts sulle kindlustuspoliisi järgmiseks kindlustusperioodiks ilma, et peaksid uuesti sellekohast soovi avaldama. Sul on kohustus uueks perioodiks väljastatud poliisi eest tasuda.

• Pideva maksekohustuseta lepingu ehk ei-lepingu alusel kindlustusselts uut kindlustuspoliisi automaatselt ei väljasta. Sa pead tegema uue valiku erinevate kindlustusseltside pakkumisi võrreldes või küsima uut poliisi seniselt kindlustusseltsilt.

Liikluskindlustuse poliis

• Dokument, mis kinnitab, et vastava sõiduki suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping. Poliisil on näidatud kindlustusperioodi pikkus ja selle alusel arvestatud kindlustusmakse. Liikluses osalemiseks peab sõidukil olema kehtiv kindlustuspoliis.

Kindlustusjuhtumi toimumine

• Kindlustusvõtjal teatamise kohustus - kindlustusandjale peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata teatama.

• Kahju käsitlemine – rida tegevusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi uurimisega. Kahju käsitlemine algab kahjujuhtumi teavitamisega ning lõpeb kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumisega.

Kelle poole pöörduda, kui Te ei ole rahul kindlustusandja tegevusega?

• Finantsinspektsioon – info@fi.ee

• Kindlustuse vaidluskomisjon – www.lkf.ee

• Kohus – www.just.ee

Finantsinspektsiooni roll

• Finantsinspektsiooni poole võib pöörduda eelkõige sõltumatu nõu ja selgituste saamiseks.

• Finantsinspektsioon võib tarbija kaebuse alusel: - esitada teenusepakkujale järelepärimise täiendavate

selgituste saamiseks;- kontrollida, kas finantsasutuse tegevus vastab Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele.

• Seejärel edastab Finantsinspektsioon tarbijale omapoolsed selgitused ning ühtlasi annab teada võimalustest, kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda.

Kui rahaasjades on sõltumatut nõu vaja:• Tarbijaveeb www.minuraha.ee

• Kindlustusest lähemalt: www.minuraha.ee/kindlustamine

• Erinevate pakkujate tingimuste võrdlemisel on abiks küsimustikud “Mida võrrelda?” www.minuraha.ee/mida_vorrelda

Tänan!

Mari Puusaag-Tammjurist

Finantsinspektsioonmari.puusaag-tamm@fi.ee