TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond

KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE

Tallinn 2008

SISUKORD

1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4

2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5

3. Sisukord .............................................................................................................................. 6

4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7

4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7

4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8

4.2.1. Lühendid tekstis .................................................................................................... 8

4.2.2. Arvud tekstis ......................................................................................................... 8

4.3. Tekst ............................................................................................................................ 9

4.3.1. Loetelu .................................................................................................................. 9

4.3.2. Valem ................................................................................................................. 10

4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11

4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ................................................................ 12

4.3.5. Joonealune märkus ............................................................................................. 14

4.4. Viitamine ................................................................................................................... 14

4.5. Resümee .................................................................................................................... 18

4.6. Lisa ............................................................................................................................ 19

5. Viidatud allikad ................................................................................................................ 20

5.1. Trükitud allikas paberkandjal .................................................................................... 21

5.1.1. Raamat ................................................................................................................ 21

5.1.2. Artikkel ............................................................................................................... 22

5.1.3. Piiratud leviga allikad ......................................................................................... 24

5.2. Elektroonilised allikad ............................................................................................... 25

5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad ....................................................... 25

5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad ................................................... 26

Viidatud allikad .................................................................................................................... 27

Lisad ..................................................................................................................................... 28

Lisa 1. Näide teksti liigendamisest ................................................................................... 29

Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast .............................................................................. 30

1. ÜLDNÕUDED

Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran-

diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tiitellehe

pöördele lisatakse veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis-

joni esimehelt kaitsmise kohta.

Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk

2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi-

neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.

Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.

Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,

kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär

(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12

punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-

mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-

dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.

Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi

poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse <CTRL>/<->.

Töö kõik leheküljed nummerdatakse lehe allserva keskel käsuga Insert>Page

Numbers..., valides aknas Position „Bottom of page“ ja aknas Alignment „Center“. Lehe-

külgede numbrid trükitakse alates sissejuhatuse teisest leheküljest (tiitelleht, tema

pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud,

aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel

kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page).

5

2. TIITELLEHT

Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud

andmed töö juhendaja kohta:

- ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL)

- teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond)

- instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse

- õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse

- autori ees- ja perekonnanimi

- töö pealkiri suurtähtedega

- töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse)

- töö juhendaja(te) kutse või ametikoht, eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse

paremale)

- töö koostamise koht (linn) ja aasta.

Tiitellehe pöördele kirjutatakse kinnitus, et töö on kirjutatud iseseisvalt ja et kõiki-

dele kasutatud allikatele on viidatud, mis varustatakse allkirja ja kuupäevaga. Lisatakse üli-

õpilase kood ja e-posti aadress.

Bakalaureuse- ja magistritööde tiitellehe pöördele kirjutatakse ka juhendaja kinnitus

töö sobivuse kohta ja kaitsmiskomisjoni esimehe kinnitus kaitsmise kohta. Kinnituste juu-

res on koht allkirjale ja kuupäevale.

Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli

tiitel.dot.

6

3. SISUKORD

Kirjalik töö liigendatakse alajaotusteks. Struktuursed (esimese tasandi) alajaotused on

sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja

lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite

alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni-

ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1).

Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse-

juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste

pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab

punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on

joondatud paremale.

Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik

pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vastava tasandi pealkirja stiiliga

(vormindusvahendiriba aknas Style „Heading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra

tegemiseks on valitud Insert>Reference>Index and Tables...>Table of Contents. Aknas

Show levels peab olema valitud töö struktuurile vastav arv tasandeid.

Vaata näidet lisas 2.

7

4. KIRJALIKU TÖÖ SISU

Töö vormistamisel jälgitakse, et mingi elemendi kujundamine oleks ühtne kogu töös (peal-

kirjad, liigendamine, mittetekstilised elemendid nagu valemid, tabelid ja joonised).

4.1. Pealkirjad

Iga tasandi alajaotusel on sisu kajastav pealkiri. Kõik pealkirjad nummerdatakse araabia

numbritega (näiteks „1.“, „1.1.“, ...) ja joondatakse vasakule. Pealkirjad kirjutatakse rasva-

ses kirjas (Bold). Pealkirjad algavad suurtähega, neis ei kasutata lühendeid ja nende lõppu

ei panda punkti. Kui pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte

viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. Pealkirjale järgnev esimene tekstilõik vor-

mindatakse eelneva tühimikuga 18 pt (Format>Paragraph>Indents and Spacing ja Spacing-

ala aknas Before 18 pt). Järgnevate tekstilõikude ette tühikut ei vormindata.

Esimese tasandi alajaotusi alustatakse uuelt leheküljelt eelneva tühimikuga 72 pt.

Uue lehekülje tagamiseks aktiveeritakse menüüs Format>Paragraph>Line and Page

Breaks aken Page break before. Pealkiri kirjutatakse suurtähtedega tähesuurusega 16. Ma-

dalamate tasandite alajaotusi jätkatakse samalt leheküljelt, kus eelmine alajaotus lõppes.

Teise tasandi pealkirjade ette jäetakse 36 pt tühimik, pealkiri kirjutatakse tähesuurusega 14.

Kolmanda (ja järgmiste) tasandi pealkirjade ette jäetakse 18 pt tühimik, tähesuurus on 12.

Kui leheküljele mahub alajaotuse teksti vähem kui kaks rida, alustatakse ka teise või mada-

lama tasandi alajaotust uuelt leheküljelt.

Sisukorras ei kirjutata ka esimese tasandi pealkirju suurtähtedega.

Vaata näidet lisas 1.

8

4.2. Töö keel

Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa-

sid ja nimetused kirjutatakse kursiivis. Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse

sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis.

4.2.1. Lühendid tekstis

Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis

sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka

võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR –

public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp

ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa.

Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks

on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“).

Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus,

pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“).

4.2.2. Arvud tekstis

Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm

aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2

tuhandikku).

Kõik mõõtühikuga arvud kirjutatakse numbritega (võrdle „kolm aastat“ ja „3 km“),

jättes arvu ja mõõtühiku vahele tühiku (protsendi ja nurga- või temperatuurikraadi tähis kir-

jutatakse vahetult arvu järele). Arvule ei lisata käändelõppe (näiteks „150. kilomeetril“).

Vahemiku tähiseks on mõttekriips, mille asemel võib kirjutada „kuni“ (näiteks „va-

nusepiirang 16–18 aastat“ või „16 kuni 18 aastat“). Ajavahemiku kirjeldamisel kirjutatakse

mõõtühik tavaliselt vahemiku ette (näiteks „aastatel 2002–2005“).

9

4.3. Tekst

Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, järgmist lõiku

alustatakse taandega. Taande suurus 1,27 cm valitakse käsuga Format>Paragraph>Indents

and Spacing alajaotuse Indentation akendes Special „First line“ ja By „1,27 cm“.

Pealkirjale järgnevat esimest lõiku alustatakse ilma taandeta.

4.3.1. Loetelu

Loetelu moodustavad vähemalt kaks ühise tunnusega (loetellu sobivat) elementi. Loetelu

elementide tunnus tuuakse loetelu sissejuhatavas lauses, mis lõpeb kooloniga.

Loetelu esitatakse:

- horisontaalselt (elemendid asetsevad ühel real teksti sees)

- vertikaalselt (elemendid asetsevad eraldi ridadel, read on taandega).

Lühikeste (näiteks ühesõnaliste) elementidega loetelu esitatakse horisontaalselt. Kui

elementide järjestus on oluline (või loetelu elementidele on vaja viidata), elemendid num-

merdatakse (numbrile järgneb ümarsulg) ja eraldatakse komaga, viimane element eral-

datakse sõnaga „ja“.

Ühelauselised elemendid esitatakse tavaliselt vertikaalselt. Elemendid algavad väi-

ketähega, järjestatud elemendid nummerdatakse, järjestamata elemendid märgistatakse

tingmärgiga (soovitavalt sidekriipsuga). Elemendi lõppu punkti ei panda, küll aga viimase

elemendi lõppu.

Skandinaaviamaad on Norra, Rootsi ja Soome (järjestus ei ole oluline).

Eesti väliskaubanduse tähtsamad partnerid on: 1) Soome, 2) Venemaa ja 3) Läti.

Kodus töötamisel on eeliseid ka tööandjal (Arvola 2006, 38):

1) madalamad üldkulud

2) tööviljakuse kasv

3) tööl püsivad kogenud töötajad ja lisanduvad uued

4) firma maine paranemine.

10

Mitmelauselised elemendid esitatakse alati vertikaalselt. Elemendid algavad suur-

tähega ja lõpevad punktiga. Nummerdamisel on numbri järel punkt.

Elemendi all-loetelu tähistatakse väiketähtedega tähestikulises järjekorras koos järg-

neva ümarsuluga (kui allelementide järjestus on oluline) või märgistatakse põhiloetelust

erineva tingmärgiga.

Kui töös kasutatakse palju lühendeid, tähistusi, tabeleid või jooniseid, võib lisadena

koostada nende loetelud, näidates vastavad leheküljenumbrid.

Teksti alajaotus ei tohi alata ega lõppeda loeteluga.

4.3.2. Valem

Valemi kirjutamisel kasutatakse Word’i võrrandiredaktorit (Insert-Object-Microsoft

Equation 3.0), kus tähekõrgus põhielemendina on 12 punkti ja kirjatüüp on Times New

Roman kursiivis. Valem kirjutatakse eraldi reale ja joondatakse keskele. Valemis kasutavad

Tööandja jaoks on negatiivseks küljeks (Arvola 2006, 38):

- suured kulutused alguses

- riskid andmete turvalisuse osas.

Loetelu elemendid on:

1) järjestatud (järjestus on oluline, elemendid nummerdatakse)

a) ühesõnalised elemendid esitatakse horisontaalselt

b) ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt

c) mitmelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt

2) järjestamata (järjestus ei ole oluline, elemente ei nummerdata)

a) lühemad ühelauselised elemendid esitatakse horisontaalselt

b) pikemad ühelauselised elemendid esitatakse vertikaalselt.

11

üksikud tähed ja sümbolid kirjutatakse tekstis kursiivis, viimata neid eraldi reale. Valemi

järele ei panda kirjavahemärki. Järgmisel real defineeritakse esmakordselt kasutatavad

sümbolid ja kasutatud mõõtühik, alustades sõnaga „kus“. Kui töös esineb rohkem valemeid

või neile on vaja viidata, tuleb nad nummerdada ümarsulgudes numbritega. Valemi number

joondatakse valemiga samale reale paremasse serva. Väga paljude valemite korral

kasutatakse liitnumeratsiooni (valem 2.3 oleks teise peatüki kolmas valem).

4.3.3. Tabel

Tabeleid kasutatakse teksti ja andmete süsteemseks esitamiseks. Töötlemata andmete tabe-

lid (autori poolt mõõdetud või teiste autorite poolt avaldatud andmed) esitatakse eraldi li-

sana.

Töös arvutatud või töödeldud andmete ja süstematiseeritud teksti tabelid esitatakse

tekstis. Tabelid nummerdatakse liht- või liitnumeratsioonil. Pärast tekstis olevat viidet tabe-

lile (näiteks „mille tulemused on toodud tabelis 4“) järgneb esimesel võimalusel tabel ise.

Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, jättes nii selle rea ette kui ka taha 18 pt tühi-

miku. See eraldab tabeli pealkirja temale eelnevast tekstist ja tabelist endast. Pealkiri algab

üldnimetusega „Tabel“ ja tabeli numbriga, mille järele pannakse punkt. Tabeli enda pealkiri

algab suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui kõik tabelis toodud arvandmed on

sama mõõtühikuga, lisatakse see sulgudes tabeli pealkirja.

Tabel kujundatakse lahtisena, eraldades ainult tabelipea rõhtjoon(t)ega. Näiteks

Table>Insert>Table... ja pärast vajaliku arvu veergude ning ridade valimist vajutatakse

nuppu AutoFormat... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib lisa-

da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border).

Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000–2005 (miljonites kroonides)

12

Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju-

tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si-

saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras.

Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst

algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse

ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse

komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua

vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse so-

bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada).

Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis-

tatud andmete juurde (reavahe 1,0).

Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik.

4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid

Joonis (graafik, diagramm, skeem, kaart, foto jt) on teksti ja/või tabeliandmete illustrat-

sioon. Enne joonise paigutamist viidatakse talle tekstis. Viimase tekstirea järele jäetakse 18

pt tühimik, et eraldada joonist tekstist. Joonise allkirja rea ette ja taha jäetakse samuti 18 pt

Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides)

Kvartal Toodang

Summa toolid lauad

A 1 2 3 I 24,4 30,1 54,5 II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5

Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel.

13

tühimik. Allkiri algab üldnimetusega „Joonis“ ja joonise numbriga, mille järele pannakse

punkt. Joonise enda allkiri kirjutatakse suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui all-

kirjale lisatakse selgitus, pannakse allkirja lõppu koolon ja seejärel lisatakse selgitus (näi-

teks tähistuste selgitus, mis ei ole toodud joonise väljal). Viide allikale lisatakse järgmisele

reale. Joonisele järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik.

Kui joonist kasutatakse selliste arvandmete illustreerimiseks, mis on kogutud

erinevatest allikatest või on eelnevalt töödeldud, siis näidatakse joonise allikana lisas

toodud arvandmete tabelit. Lisas toodud tabeli all viidatakse kasutatud allika(te)le.

Jooniseid ei raamistata. Järgnev joonis ja tabel on raamistatud kui näited.

0

10

20

30

40

50

60

I II III IV

Kvartal

Ko

gu

too

dan

g

Joonis 2. III tsehhi toodang 2003. aastal: kogutoodang tuhandetes kroonides

Allikas: Lisa 13.

14

4.3.5. Joonealune märkus

Word’is saab joonealused märkused kirjutada vahetult sellele leheküljele, kus paikneb

kommenteeritav lõik. Märkuse indikaatoriks on numbriline ülemine indeks pärast punkti

kommenteeritavas lauses.1 Märkus lehekülje lõpus on tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0.

Märkus algab indikaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2

Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse

Insert>Reference>Footnote... . Alajaotuses Location valitakse aknas Footnotes „Bottom of

page“.

4.4. Viitamine

Viitamine on märge tekstis selle kohta, et vahetult eelnev osa on tsiteeritud või refereeritud

kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest.

1 Siin on joonealune märkus. 2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida

Lisa 13. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides)

Kvartal Toodang

Summa toolid lauad

A 1 2 3 I 24,4 30,1 54,5 II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5

Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel.

15

TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine

2007).

Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju-

tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult

lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui

viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle

lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin-

gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei

panda.

Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori

initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“).

Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud

mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate

sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada,

märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides.

Pikemaid tsitaate kirjutatakse eraldi plokina tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0.

Refereerimisel antakse originaali mõte edasi vabas, sageli kokkuvõtlikus ja kom-

menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata.

Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“.

„Tsitaat peab igas aspektis [autori rõhutus] täpselt vastama originaalile“ (Teadustöö

alused 2005, 101).

Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti ... võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab igas aspektis täpselt vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101)

16

Kui viidatakse sama autori mitmele allikale samast aastast, lisatakse ilmumisaastale

väiketäht (näiteks „Koppel 2004a“ ja „ Koppel 2004b“).

Kui viitavas lauses on autor juba nimetatud, kirjutatakse viites ainult ilmumisaasta

ja lehekülje number.

Kui autor puudub, kirjutatakse pealkirja algus ja kolm punkti.

Kui samal leheküljel viidatakse samale allikale mitu korda, kirjutatakse korduval

viitamisel autori ja aasta asemel „Ibid.“ või „sealsamas“.

Allika osale, tabelile, joonisele, valemile või lisale viitamisel asendatakse lehe-

külgede numbrid viites vastavalt töö alajaotusega, tabeli, joonise, valemi või lisa numbriga.

Sisemiselt (sama töö osadele) võib viidata kas otse

või kaudselt (viide on sulgudes)

Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL

vastavate ametkondadega (Purju jt 1999).

R. Arvola käsitleb kodus töötamist kui üht võimalust tööhõive parandamiseks (2006,

35).

Kodus töötamine peidab endas ka riske (Ibid.).

Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus loetelus on oluline või

mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2).

Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9).

Valemist 2 on näha ...

17

Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on

näidatud ...).

Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse

õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit.

Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon).

Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on soovitav välja kir-

jutada, kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid.

Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või

pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest

need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist.

Foorumeid, elektronposti jms tavaliselt ei säilitata, seega pole loetelus vastavaid

kirjeid.

ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ...

ÄS reguleerib ...

Paragrahvis 7 tuuakse ...

ORASe §-d 7 ja 13 määravad ...

A. Vihalem tuletas meelde (isiklik e-kiri, 25.01.2007), et ...

Üliõpilane Kask arvas (online diskussioon, 10.09.2006), et ...

... (vt valem 2).

18

4.5. Resümee

Inglisekeelne resümee (sõna RÉSUMÉ tähendab lühikokkuvõtet) paigutatakse iseseisva

peatükina kirjaliku töö lõppu enne lisasid (Kirjalike tööde koostamise …, 14). Sõna

RÉSUMÉ on seega suurtähtedega (16 pt ja Bold) ja selle rea ette jäetakse 72 pt tühimik.

Täht É sisestatakse sümbolina (Insert>Symbol ja font (normal text)). Sümboli É ASCII

kood on 0201. Sisukorras vajatakse väiketähte, sümboli é kood on 0233.

Inglisekeelne töö pealkiri peab olema täpne tõlge eestikeelsest pealkirjast. See vor-

mistatakse teise tasandi pealkirjana (väiketähed 14 pt ja Bold), rea ette jäetakse 36 pt

tühimik. Autori ees- ja perekonnanimi on kolmanda tasandi pealkirjana (Bold), rea ees on

18 pt tühimik. Resümee teksti esimese, taandeta lõigu ette jäetakse jällegi 18 pt tühimik.

RÉSUMÉ

The role of price in consumer purchasing behavior on the Tallinn food

market

Nika Vinnikova

The effectiveness of marketing and as a result the success of the whole company

depends on how well are known the consumers, their needs and purchasing behavior.

Consumer behavior is influenced by many factors, but marketing can affect it only via

the elements of the marketing mix, which are product, price, promotion and place.

The aim of this work is ...

19

4.6. Lisa

Lisadena tuuakse kirjaliku töö materjalid, mida ei sobi esitada tekstis nende sisu või mahu

tõttu (näiteks töötlemata andmed, suuremahulised tabelid, küsimustikud). Kõikidele lisa-

dele tuleb tekstis viidata (vt 4.4).

Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt

4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel juhul ei jäeta

lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad nummer-

datakse ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana (näiteks Lisa 2. Küsimustik), 36 pt

tühimikku pealkirja ette ei jäeta. Mitmeleheküljelise lisa järgmised leheküljed peal-

kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras.

Kui lisana tuuakse tabel või joonis, on lisa pealkirjaks tabeli või joonise pealkiri.

Viited allikale, samuti märkused ja selgitused tuuakse tavalises korras tabeli või joonise

järel (vt 4.3.3 või 4.3.4).

Lisad .....................................................................37

Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37

Lisa 2. Küsimustik ....................................39

20

5. VIIDATUD ALLIKAD

Allikate loetelu koostatakse kõigi allikate (ja ainult nende allikate) kohta, millele on tekstis

viidatud. Allika viitekirje on viidatava allika keeles. Viitekirje andmete põhjal peab olema

võimalik allikat üheselt tuvastada. (Viitekirjete koostamine 2007)

Allikate loetelu alustatakse ladina tähestikku kasutavate kirjetega, jätkatakse vene-

tähestikuliste kirjetega. Muude tähestikkude kirjed translitereeritakse ladina tähestikku

vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele. Allikate loetelu ei nummerdata, viitekirjed

esitatakse autori perekonnanime järgi (autori puudumisel pealkirja esimese sõna järgi) tä-

hestikulises järjekorras. Inglisekeelsete allikate tähestikulisel järjestamisel ei arvestata

määratud ja määramata artiklit (The ja A), neid viitekirjes ei tooda.

Kui kirjes on rohkem kui üks rida, kirjutatakse järgmised read taandega.

Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud

tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c

jne.

Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi

rida.

Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud

andmed.

Accountability. (2005). Annual Report. Tallinn: Eesti Pank. Purju, A. (1998). Estonian Economy 1997–1998. Tallinn: Ministry of Economic Affairs.

21

5.1. Trükitud allikas paberkandjal

Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut.

5.1.1. Raamat

Autori(te)ga raamat

Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht:

Kirjastus.

Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori

nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal,

kirjutatakse eesnimed välja.

Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on

araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht

on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus

eraldatakse ilmumiskohast kooloniga.

Autorita raamat

Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon.

Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus.

Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette.

Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New

York: McGraw-Hill.

22

5.1.2. Artikkel

Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus

artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips.

Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või

kuupäev, artikli paiknemise leheküljed.

Köite (vihiku) numbritele ja leheküljenumbritele ei lisata lühendeid „kd“ või „lk“.

Kogumikkude ja konverentsiväljaannete kohta antakse enne leheküljenumbreid ka

Ilmumiskoht: Kirjastus.

Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M.

Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli

majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus.

Fainstein, G., Kerem, K., Lubenets, N. (2006). Wage Determination in Estonia. – The Business Review, 5 (1), 208–215.

Karnau, A. (2007). Töösturite idee leiab vastuseisu. – Postimees, 26. jaanuar, 9. Aasma, A., Veimer, M. (2005). Limit Cycles and the Possibility of Choosing Walras-

Keynes-Phillips Model. – Economics. Acta Universitatis Latviensis, 4, 26–36.

23

Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub.

Õigusaktid

Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number.

Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada

lühendit RT.

Normdokumendid

Standardid

Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht:

Kirjastus.

Patendid

Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number.

Väljastamise kuupäev.

Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28.

Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural Changes in Estonian Economy. −

Business Interaction in Local Economies. Copyright by Congress of Political Economist, USA, 2, 249–257.

Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus,

524.

Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109.

Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet.

(EE 1995 sub sisemajandus)

24

5.1.3. Piiratud leviga allikad

Aruanded ja dokumendid

Õppematerjalid

Dissertatsioonid ja lõputööd

Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht.

Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed.

Kõned ja loengud

Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084.

Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister.

Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus.

Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS.

Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358.

Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar.

Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press.

25

Kirjad

5.2. Elektroonilised allikad

Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole

kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele

[e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev)

E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online].

5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad

Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole

seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta-

gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas-

ta.

URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on

olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks.

Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar.

Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005)

Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th

Nordic Conference on Small Business Research. Stockholm: 20 p. [http://www.ncsb2006.se/download_title.htm].

Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast.

– Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007) Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi

kodulehekülg. [WWW] http://www.fin.ee/ (14.01.2008)

26

5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad

Ainola, L., Aben, H. (2005). Principal formulas of integrated photoelasticity in terms of characteristic parameters. – Journal of the Optical Society of America A-Optics Image Science and Vision, 22(6), 1181–1186. [Online] Web of Science (14.06.2005)

Raim, J. (2006). The Possibility of the Balassa-Samuelson Effect between Estonia and Germany 1991–2000. – Eesti Majandusteaduse Seltsi I aastakonverents. Pärnu, 20.–22.01.2006. [CD-ROM] ISBN 9985-4-0464-5, 8 p.

27

VIIDATUD ALLIKAD

Jokk, V. (2003). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. Tallinn: TTÜ Kirjastus.

Kirjalike tööde koostamise ja kaitsmise üldpõhimõtted. (2007). /Koost. A. Vihalem. [WWW] http://www.majandus.ttu.ee/public/KirjTood2007.pdf (03.02.08)

Teadustöö alused. (2005). /Koost. A. Aarma, E. Kalle. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Viitamine. (2007). /Koost. T. Nurmiste.

[WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf (03.02.08) Viitekirjete koostamine (2007). /Koost. T. Nurmiste.

[WWW] http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitekirjetekoost.pdf (03.02.08). Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul. Ainetöö turunduses. Käsikiri: TTÜ turunduse õppetool.

Koostaja: K. Keres

28

LISAD

29

Lisa 1. Näide teksti liigendamisest

2. HINNA OLEMUS

Hind on toote väärtus rahalises väljenduses, rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse

eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omami-

sest või tarbimisest tulenevate kasude omandamiseks. (Uustal)

Turundusmeetmestiku osana omab hind teatud eripärasid. Esimene nendest seisneb

selles, et hind on ainuke turundusmeetmestiku osa, mis on seotud tuludega. Teine eripära

seisneb aga selles, et kuigi hind tundub olevat kombatav (aineline) ja konkreetne, on see te-

gelikult kõige abstraktsem ja meeltele tabamatum turundusmeetmestiku osa. …

2.1 Võrdlushinnad

Võrdlushind (reference price) on iga hind, mida tarbija kasutab võrdlusbaasina teiste hinda-

de hindamiseks. Võrdlushind võib olla väline (external) ja sisemine (internal). (Schiffman

jt 2007, 177)

Peaaegu kõikide hinna tunnetamise mudelite põhieelduseks on seisukoht, et tarbijad

hindavad hinda, võrreldes seda mälul põhineva analoogstandardiga, mida tihti nimetatakse

sisemiseks võrdlushinnaks. …

(Vinnikova 2008)

Tekstilõik taandega First Line By 1,27 cm

Esimese tasandi pealkiri: Bold 16 pt Spacing Before 72 pt Line and Page Breaks: Page break before

Pealkirjale järgnev lõik Spacing Before 18 pt Taandeta

Teise tasandi pealkiri: Bold 14 pt Spacing Before 36 pt

Page Setup Margins: Top 3 cm Bottom 3 cm Left 3 cm Right 3 cm Tekst: 12 pt Spacing 1,5 lines Justified

Teise tasandi pealkiri: Bold 14 pt Spacing Before 0 pt Line and Page Breaks: Page break before

Tekstilõik taandega First Line By 1,27 cm

Pealkirjale järgnev lõik Spacing Before 18 pt Taandeta

30

Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast

SISUKORD

Sissejuhatus.............................................................................................................................4

1. Tarbija ostukäitumise olemus............................................................................................5

2. Hinna olemus.....................................................................................................................7

2.1. Võrdlushinnad.............................................................................................................8

2.2. Hinna esitusviisi mõju hinna tajumisele...................................................................10

2.3. Sissetuleku osa hinna tajumises................................................................................11

2.4. Hind kui kvaliteedi näitaja........................................................................................14

2.5. Hinna mõju ostukoha valikule..................................................................................15

2.6. Hinna mõju ostukäitumisele sõltuvalt ostuobjektist.................................................16

3. Hinna mõju uuring...........................................................................................................18

3.1. Uuringu läbiviimise kirjeldus....................................................................................18

3.2. Uuringu tulemused ja nende interpreteerimine.........................................................19

3.3. Hinna mõju trendid 2008. aastal................................................................................25

Kokkuvõte.............................................................................................................................27

Viidatud allikad.....................................................................................................................29

Résumé..................................................................................................................................31

Lisad......................................................................................................................................32

Lisa 1. Küsimustik....................................................................................................32

Lisa 2. Võrdlushinnand kasutatavuse järgi respondentide poolt..............................34