konjunktuur nr 3 (186); 2013. a september - mkm.ee · konjunktuur nr 186, september 2013 majanduse...

3(186)2013

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH

KONJUNKTUUR NR 3 (186)

Tallinn September 2013

EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 2013

Majanduse hetkeolukordja ootused(Müncheni IFO metoodika)

Majanduskliima(Müncheni IFO metoodika)

Majandususaldus-indeks*

Tööstuse kindlustunde indikaator*

Ehituse kindlustunde indikaator*

Teeninduse kindlustunde indikaator*

Jaekaubanduse kindlustunde indikaator*

Tarbijate kindlustunde indikaator*

* Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread

1

5

9

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

1

5

9

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

708090

100110120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

pikaajaline keskmine

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

-80

-40

0

40

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

-40

-20

0

20

40

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Konjunktuur nr 186, september 2013 Sisukord

3

Sisukord 1. Majanduse üldolukord 2013. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) ................................. 4 2. Konjunktuuribaromeetrid: septembris 2013 ....................................................................... 13 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ............................................................................ 13 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ........................................................................ 21 2.3. Jaekaubandusbaromeeter (A. Vanamölder) ............................................................ 27 2.4. Teenindusbaromeeter (R. Kippa, M. Josing) .......................................................... 33 2.5. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................... 39 3. Eesti majandusarengust 1993–2012 ja prognoos 2013 (L. Kuum) ..................................... 46 4. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2013: WEF edetabel (L. Pungas) ................... 49 5. EKI toidukorvi maksumus: III kvartal 2013 (M. Viileberg, K. Nittim) .............................. 52 6. Eesti loomemajandus (T. Vahi) ........................................................................................... 55 7. Eesti pensionisüsteem – elanike ootused ja hinnangud (L. Lepane) ................................... 60 8. Maailmamajanduse konjunktuur: 2013. II pa (B. Pulver) .................................................. 64

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ...................................................................................... 67 Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ............ 68 Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing, tel. 646 6439 19080 Tallinn, Rävala 6 fax: 668 1240 e-mail: [email protected] http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406-9857

Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 186, september 2013

4

Majanduse üldolukord

1.0

5.0

9.0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 2013

HEA

HALB

RAHULDAV

1. Majanduse üldolukord 2013. aasta septembris ja 6 kuu pärast Majandusolukord septembris on juuniga võrreldes halvenenud, kuid väljavaated püsivad optimistlikud. Majanduskliima indeks (90,6) pikaajalisest keskmisest (91,4) madalam. 1.1. Majanduse hetkeolukord on mõõdukalt halvem kui juunis, ent siiski rahuldav Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandus-ekspertide paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et märtsis ja juunis tehtud positiivsed ootused ei täitunud. Pigem võib rääkida Eesti majandusolukorra mõõdukast halvenemisest, kuigi hinnang hetkeolukorrale septembris on endiselt rahuldavast tasemest (5,0 p) kõrgem. Võib arvata, et septembri hinnangut mõjutas kõige enam II kvartalis jätkunud madal ma-janduskasv (1,0%), sest mitmed positiivsed suundumused (eratarbimise kasv, tööhõive paranemine, reaalpalga tõus, majanduse tasa-kaal) jätkusid või isegi kiirenesid. Majandus on jätkuvalt suures sõltuvuses euroala taastu-misest, mis küll toimub, aga vaevaliselt. Lisaks ekspordi pidurdamisele avaldab ebarahuldav väliskeskkond mõju ka ettevõtete investeeri-misaktiivsusele.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) väljaandest „World Economic Survey” nr 3/ 2013 nähtub, et juuli vaatlusel osalenud 125 riigi majandusekspertide hinnangul on ka

maailmamajanduse olukord III kvartalis mõ-nevõrra halvenenud, ja seda vastupidiselt ap-rillis avaldatud ootustele. Maailma majandus-kliimaindeks langes aprilli 96,8-lt juulis 94,1-le, mis on madalam ka indeksi pikaajalisest keskmisest (96,0). Seejuures on Euroopa Lii-du liikmesriigid keskmisest raskemas olukor-ras (täpsemalt vt peatükk 8).

EKI eksperdid1 hindasid septembris Eesti ma-janduse üldolukorda 5,2 punktiga2, mis on 0,8 punkti madalam kui eelmisel vaatlusel k.a juunis (viimati oli nii madal hinne 2011. a märtsis – 5,0 p). Ekspertide hinnangud jagu-nesid seejuures järgmiselt (sulgudes juunikuu tulemused):

olukord on hea 16% eksperte (24%) olukord on rahuldav 74% eksperte (76%) olukord on halb 10% eksperte ( 0%)

koondhinnang 5,2 punkti (6,0 p)

12

1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus 2 Punktid on tuletatud hinnangutest: hea – 9 punkti, rahuldav – 5 punkti, halb – 1 punkt

Konjunktuur nr 186, september 2013 Majanduse üldolukord

5

Investeeringute olukord

1.0

5.0

9.0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 2013

HEA

HALB

RAHULDAV

60

70

80

90

100

110

120

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13

Euroopa Liit

Eesti

Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine = 100, sesoonselt tasandatud)

Esmakordselt kriisijärgsel perioodil hinnati majanduse jooksvat olukorda halvemaks aasta-tagusest. Hinnangud selles küsimuses (võrd-luses) jagunesid septembris järgmiselt (sulgu-des juuni hinnangud):

olukord on nüüd parem 5% eksperte (33%) olukord on umbes sama 58% eksperte (38%) olukord on nüüd halvem 37% eksperte (29%)

koondhinnang 3,7 punkti (5,2p)

Sama võrdlus investeeringute ja eratarbimise osas andis tulemuseks vastavalt 2,8 ja 5,7 punkti.

Äriettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususalduseindeks3 (tasandatud) tõusis juuni 100,5-lt septembris 102,3-le (pikaajaline keskmine =100) (täpsemalt vt II ptk).

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid septembris halvemaks kui juunis, kuigi juba siis oli olukord mitterahuldav.

Võrreldes juuniga on hinnang investeeringutele halvenenud 0,7 punkti võrra ja võrreldes märtsiga koguni 1,6 punkti võrra.

Hinnangud septembris jagunesid järgmiselt (sulgudes juuni tulemused):

olukord on hea 5% eksperte (14%) olukord on rahuldav 56% eksperte (57%) olukord on halb 39% eksperte (29%)


3

3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbi-jate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena


6

Eratarbimise olukord

1.0

5.0

9.0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 2013

HEA

HALB

RAHULDAV

Eratarbimine on käesoleval aastal hoogustu-nud, seda suuresti tänu palkade ja hõive tõu-sule. Ekspertide grupp hindas septembris olu-korda eratarbimise osas 6,3 punktiga, mis on umbes samast klassist kui kahel eelmisel kor-ral käesoleval aastal (märts 6,0 p, juuni 6,5 p).

Hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes juuni tulemused):

olukord on hea 39% eksperte (38%) olukord on rahuldav 56% eksperte ( 60%) olukord on halb 5% eksperte (0%)


1.2. Majandusolukord 6 kuu pärast parem, kuid majanduskliima indeks pikaajalisest keskmisest madalam Eesti käesoleva aasta I poole majanduskasv (1,2%) jäi oodatust ca 2%-punkti madala-maks, kuid ülejäänud euroala riikidega võr-reldes oli see siiski hea (parim) tulemus. Vii-mane asjaolu ei paku aga täit rahuldust, sest majanduskasvu kiirenemiseta poleks piisavalt tagatud riigi tasakaalustatud arengu jätkumine ja elanike heaolu paranemine. Värsked teated EL majanduse oodatavast elavnemisest (ootu-sed 6,7 p) suurendavad lootust, et ka meil on eeloleval poolaastal kiiremat majanduskasvu oodata.

EKI ekspertide ootused majandusolukorra kohta 6 kuu pärast ongi suhteliselt optimistli-kud. Täpsemalt jagunesid ootused septembris järgmiselt (sulgudes juuni ootused):

olukord on siis parem 42% eksperte (38%) olukord on umbes sama 53% eksperte (57%) olukord on siis halvem 5% eksperte (5%)

ootused kokku 6,5 punkti (6,3 p)

Positiivsed ootused on ekspertidel ka inves-teeringute ja eratarbimise arengute suhtes. Hinnangud nende olukorra suhtes 6 kuu pärast on järgmised (%-des):

investeeringud eratarbimine

olukord on siis parem 45 28 olukord on umbes sama 33 67 olukord on siis halvem 22 5

ootused kokku 5,9 p 5,9 p

Võrdluseks olgu märgitud, et juunis olid ootu-sed investeeringute osas 6,0 punkti ja eratar-bimise osas 5,6 punkti.

Eeltoodut (hetkehinnangut ja ootusi) arvesse võttes on Eesti majanduskliima septembris 5,8 punkti ehk indeksina väljendatuna 90,6. Võrreldes juuniga on majanduskliima hinnang natuke halvenenud (0,3 p võrra), kuid on siiski enam kui rahuldav. Indeksite võrdluses on langus 5,3 p, mis tähendab ka allajäämist pika-ajalisele keskmisele (91,4).


7

1.3. Ebakindlale väliskeskkonnale vaatamata on väliskaubanduse arenguväljavaated positiivsed Väliskaubanduse areng I poolaastal oli eba-stabiilne ja tervikuna oodatust mõnevõrra aeg-lasem. Põhjuseks ebakindel väliskeskkond ja seda eriti euroalal. Septembri küsitlus näitas, et ekspertide hinnangud olukorra kohta 6 kuu pärast on siiski üsna positiivsed, umbes 2/3 eksperte on seda meelt, et nii ekspordi kui im-pordi mahud on siis praegusest suuremad. Täpsemalt jagunesid hinnangud septembris järgmiselt (%-des):

eksport import

maht on siis suurem 63 67 maht on umbes sama 32 28 maht on siis väiksem 5 5

ootused kokku 7,3 7,4

Võrdluseks olgu märgitud, et juunis olid ootu-sed ekspordi osas 6,9 p ja impordi osas 7,0 p.

Kaubavahetusbilansi suhtes olid septembris ülekaalus hinnangud, mille kohaselt kaubava-hetusdefitsiit on 6 kuu pärast suurem kui praegu. Ekspertide hinnangud kaubavahetus-bilansi suhtes olid järgmised (sulgudes ootu-sed juunis):

bilanss on siis parem 16% eksperte (14%) bilanss on umbes sama 47% eksperte (57%) bilanss on siis halvem 37% eksperte (29%)

ootused kokku 4,2 punkti (4,4 p)

1.4. Hinnatõus aeglustub, laenud võivad kallineda ja aktsiahinnad tõusevad Tarbijahindade tõus tänavu maailmas oodata-valt aeglustub ja seda suuresti toormehindade alanemise baasil. Ka valdav osa Ida-Euroopa riike prognoosib tänavuseks 2012. aastast mada-lamat hinnatõusu.

EKI ekspertide septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eestis on 6 kuu pärast inflatsiooni tase madalam kui samal ajal aasta varem. Ekspertide arvamused jagunesid järgmiselt:

inflatsioon on siis kõrgem 6% eksperte inflatsioon on umbes sama 33% eksperte inflatsioon on siis madalam 61% eksperte

ootused kokku 2,8 punkti

Inflatsiooni oodatavaks tasemeks 2013. aastal prognoosisid EKI eksperdid septembris 3,31% (hinnangute aritmeetiline keskmine, juunis oli hinnang 3,25%).

Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide koondarvamus tõususuunaline, kuid valdav osa (3/4) eksperte püsib arvamusel, et intres-side taseme muutust lähemal 6 kuul oodata ei ole. Täpsemalt jagunesid ootused intresside taseme suhtes järgmiselt (%-des):

lühiajalised pikaajalised laenud laenud

intressimäär on siis kõrgem 26 28 intressimäär on umbes sama 74 72 intressimäär on siis madalam 0 0

ootused kokku 6,0 6,1

Kodumaiste aktsiahindade tõusu suhtes on ekspertide optimism juuniga võrreldes mõne-võrra langenud. Kui juunis prognoosisid hinna-tõusu 64% ekspertidest, siis septembris 39%. Täpsemalt jagunesid hinnangud aktsiahindade taseme kohta 6 kuu pärast järgmiselt (sulgu-des juuni tulemused):

aktsiahinnad on siis kõrgemad 39% (64%) aktsiahinnad on umbes samad 61% (38%) aktsiahinnad on siis madalamad 0% ( 0%) ootused kokku 6,6 punkti (7,5 p)


8

1.5. Majandusprobleemide raskusaste on natuke langenud, suuremad probleemid püsivad Ekspertide grupi septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandusarengut takistavad endiselt kõige enam konkurentsivõime vähe-sus (7,1 p), kvalifitseeritud tööjõu puudus (6,7 p) ja nõudluse vähesus (6,3 p). Kõik ni-metatud probleemid tõusid esile juba aastaid tagasi ja on vaid vähesel määral nõrgenenud. Konkurentsivõime tõus eeldab rohkem välis-investeeringuid, suuremat ettevõtlikkust, toot-likkuse kasvu jne. Kvalifitseeritud tööjõu puudust saaks vähendada haridussüsteemi arendamisega ja välistööjõu sissetoomisega, nõudlust tõstaks kõige enam partnerriikide majanduste elavnemine. Lühikese ajaga neid probleeme ei lahenda. Võrdlus kolme aasta taguse olukorraga näitab, et edu on saavutatud tööpuuduse alal, aktuaalsust on kaotanud eel-arvedefitsiit, välisvõlad ja kapitali vähesus.

Probleemi olulisus (max = 9) September

Probleem

2013 2010 Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 2,9 2,9

Ebapiisav nõudlus 6,3 6,9 Tööpuudus 3,1 7,3 Inflatsioon 3,1 3,9 Rahvusvahelise konku-rentsivõime vähesus 7,1 6,1

Ekspordibarjäärid 2,3 2,1 Kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,7 4,6

Eelarvedefitsiit 1,2 2,4 Välisvõlad 1,6 2,7 Kapitali vähesus 3,9 5,6 Kokku 38,2 44,4


9

123456789

1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

123456789

1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

123456789

1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

KOGU MAJANDUS

Eesti majandusolukord ja prognoos 6 kuu pärast

INVESTEERINGUD

ERATARBIMINE

praegu(hea - halb)

6 kuu pärast(parem - halvem)

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM


10

Hea Rahuldav Halb Hinne

majandus tervikuna 15 75 10 5.2investeeringute alal 5 58 37 3.7

eratarbimises 37 58 5 6.3

Parem Sama Halvem Hinne



Parem Sama Halvem Hinne



Suurem Sama Väiksem Hinne

eksport 65 30 5 7.4import 69 26 5 7.5

Paraneb Sama Halveneb Hinne16 47 37 4.2

Kõrgem Sama Madalam Hinne5 32 63 2.7

Inflatsiooni tase jooksval aastal 3.3%Hinnang intressimäärale 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Hinne

lühiajalised intressid 25 75 0 6.0pikaajalised intressid 26 74 0 6.1

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praeguüleväärtus-

tatudenam-vähem õige

alaväärtus-tatud

Hinne

USD 17 66 17 5.0GBP 0 89 11 4.6JPY 6 72 22 4.3

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärastKõrgem Sama Madalam Hinne

21 58 21 5.0Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Hinne

37 63 0 6.5

Kõige olulisem

Oluline Mitte eriti oluline

Hinne

vähene usaldus valitsusemajanduspoliitika suhtes 0 45 55 2.8

ebapiisav nõudlus 47 42 11 6.5

tööpuudus 0 55 45 3.2

inflatsioon 0 50 50 3.0rahvusvahelise konku-

rentsivõime vähesus 60 35 5 7.2

ekspordibarjäärid 0 30 70 2.2kvalifitseeritud tööjõu

puudus 45 50 5 6.6

eelarvedefitsiit 0 5 95 1.2

välisvõlad 0 15 85 1.6

kapitali vähesus 10 50 40 3.8

Majanduskliima 5.8

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

EKI MAJANDUSTEST – September 2013 (20 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:

R. Arumäe J. Järve V. Kraft M. Lauri M. Milder J. Reiljan A. Säälik M. Ivask M. Kitsing A. Kuningas H. Meerits A. Purju I. Rõtov H. Vitsur A. Järvan A. Kokk L. Kuum T. Mertsina A. Rehe A. Saarniit


11

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013I II III IV I II III IV I II III

Hinnang praegusele majandusolukorrale [hea(9) <——> halb(1)]

majandus tervikuna 7.4 7.6 8.5 8.9 7.7 3.6 1.9 3.2 5.0 6.6 6.8 6.6 6.6 6.0 6.1 6.0 6.0 6.0 5.2investeeringute alal 7.4 7.9 8.6 8.7 7.3 2.5 1.3 2.2 2.8 5.0 5.8 4.8 5.7 5.2 6.8 5.2 5.3 4.4 3.7

eratarbimises 7.7 7.2 8.0 8.8 8.1 4.9 2.3 2.6 3.7 5.7 5.4 5.4 6.2 6.0 6.6 6.0 6.1 6.5 6.3 Praegune majandusolukord võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi [parem(9) <——> halvem(1)]


tarbimises 7.0 6.7 8.1 8.0 5.8 2.6 1.5 5.2 7.7 8.1 8.0 7.4 6.9 7.8 7.2 7.2 7.1 6.2 5.6 Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast [parem(9) <——> halvem(1)]


eratarbimises 5.5 4.9 5.5 5.4 4.2 3.6 4.3 6.9 7.7 7.2 4.4 4.5 6.4 5.6 5.0 4.6 6.1 5.6 5.8 Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast [suurem(9) <——> väiksem(1)]

eksport 7.8 8.7 8.2 8.2 7.1 5.4 5.7 8.1 8.3 7.8 5.8 4.1 6.2 4.4 7.0 5.0 7.8 6.9 7.4import 7.5 8.0 8.1 8.0 6.6 3.5 4.5 7.8 8.3 7.8 6.5 3.9 6.9 5.6 7.2 5.4 7.4 7.0 7.5

Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast [parem(9) <——> halvem(1)]

4.8 6.4 6.3 5.8 6.2 7.9 6.7 3.9 3.9 2.8 4.2 4.1 4.5 4.4 4.3 5.0 4.5 4.4 4.2 Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

6.8 6.1 3.7 4.2 6.1 1.9 3.4 6.3 4.6 2.6 3.3 3.4 3.5 3.2 4.3 5.2 3.0 3.1 2.7 Inflatsiooni tase jooksval aastal (%-des)

2.9 3.7 3.7 4.1 5.7 8.9 0.1 2.3 4.2 4.6 4.9 4.7 3.7 3.7 3.8 3,9 3,5 3,3 3.3Hinnang intressimäärale 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

lühiajalised intressid 5.3 6.3 6.4 8.7 8.3 6.4 5.5 5.8 7.2 8.1 4.6 5.2 5.5 5.2 4.8 4.8 5.5 5.2 6.0pikaajalised intressid 4.8 4.8 5.5 5.2 6.0

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu [üleväärtustatud(9) <——> alaväärtustatud(1)]

USD 5.7 4.5 4.8 5.0GBP 4.5 4.2 5.2 4.6JPY 5.0 4.5 4.8 4.3

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

5.2 4.5 5.4 5.0 Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast [kõrgem(9) <——> madalam(1)]

6.6 6.8 6.8 5.9 4.9 4.1 5.5 7.0 7.1 7.1 4.6 4.5 7.1 5.4 7.2 6.8 7.9 7.5 6.5

[kõige olulisem(9) <——> mitte eriti oluline(1)]

vähene usaldus valitsusemajanduspoliitika suhtes 2.9 3.3 2.5 3.0 3.5 4.6 5.0 3.2 3.0 2.6 1.8 2.8 2.9 3.2 2.2 3.8 3.0 3.5 2.8

nõudlus 4.6 4.2 3.1 1.5 2.4 6.4 8.1 7.0 6.6 5.4 5.6 6.3 6.2 6.6 6.6 6.0 6.3 6.1 6.5tööpuudus 3.6 3.8 2.8 1.4 1.1 2.0 6.6 7.9 7.7 6.6 6.4 5.4 5.3 5.2 4.3 4.4 4.7 4.2 3.2inflatsioon 1.2 1.5 2.6 4.0 5.6 6.3 1.6 3.6 5.4 6.3 5.6 5.4 4.5 3.6 4.1 4.2 3.0 2.9 3.0

rahvusvahelise konku-rentsivõime vähesus 6.5 7.1 6.1 5.7 6.5 6.5 6.1 5.9 5.9 6.6 5.4 6.1 6.2 5.8 6.1 6.5 7.0 7.5 7.2

ekspordibarjäärid 3.9 3.0 2.5 2.1 2.2 1.6 2.7 2.0 2.3 2.6 1.8 2.1 2.6 2.2 2.3 2.4 1.8 2.5 2.2kvalifitseeritud tööjõu

puudus 6.8 7.3 8.0 8.6 7.7 5.1 3.6 4.3 6.3 6.2 6.6 5.7 6.2 6.8 7.0 6.8 7.3 6.9 6.6

eelarvedefitsiit 1.1 1.2 1.1 1.3 1.1 2.4 5.7 2.4 1.9 1.9 1.4 1.7 1.0 1.8 1.4 1.2 1.0 1.2 1.2välisvõlad 1.6 1.7 2.1 2.4 2.4 2.7 3.2 2.5 2.6 2.6 2.0 2.6 1.9 2.2 1.9 1.4 1.5 1.8 1.6

kapitali vähesus 2.2 2.8 2.1 1.4 1.5 4.0 5.8 5.0 3.2 4.3 4.0 3.7 4.5 4.2 2.8 3.4 3.8 3.5 3.8 Majanduskliima [hea(9) <——> halb(1)]

6.4 6.9 7.1 7.1 5.8 3.6 3.5 5.3 6.3 7.3 5.5 5.4 6.2 5.8 6.0 5.2 6.1 6.1 5.8

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

EKI MAJANDUSTEST Eesti olukorra muutumine 2003. a – 2013. a III kvartal

(EKI ekspertide hinnangute alusel)


12

1 2 3 4 5 6 7 8

1

2

3

5

6

7

8

9

I 06

I 08

I 09

I 2005

I 10I 11

III 2013

I 07

I 12

I 13

EESTI MAJANDUSKELL (algus 2005. a I kv)

parem

TÕUS BUUM

halb

hea

KRIIS LANGUS halvem Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutu-mist neli korda aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaal-telg), mõlemad 9 palli süsteemis (9 = max).

Konjunktuur nr 186, september 2013 Tööstusbaromeeter

13

-90

-60

-30

0

30

60

90

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Viimased 3 kuudPrognoos

Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-80-60-40-20

02040

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2013 2.1. Tööstusbaromeeter4 Kindlustunde indikaator püsib plusspoolel ja on kõrgem kui eelmise aasta septembris. Kindlustunde indikaator5 on septembris +2, mis on sama, kui 3 kuud tagasi ja 3 punkti kõrgem eelmise aasta septembriga võrreldes. Kindlustunnet mõjutavad ootused järgnevaks 3 kuuks on jätkuvalt positiivsed. Eelseisvast toodangu mahu kasvust teatas 29% ettevõtteid, (juunis 33%; 2012. a septembris 28%), 20% ettevõtteid (juunis 16%; 2012. a septembris 21%) teatas toodangu langusest. Vähenes ettevõtete osakaal, kes prognoosivad suuremaid ekspordi-tellimusi (III kv 22%, II kv 32%). Valdav osa ettevõtteid (83%) ei kavatse toodangu müügi-hindu muuta. Ka töötajate arv jääb peaaegu samaks (saldo +1). Hetkeseisu peegeldav nõud-

lus toodangule püsib tavalisest madalamal tase-mel (saldo septembris –9, juunis –13). Sama kehtib ka eksporditellimuste kohta.

Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning tellimused suu-renesid. Toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo septembris +7). Tootmisvõimsuste raken-datus oli 3%-punkti kõrgem kui II kvartalis (III kv 73%). Vaatamata sellele, on ebapiisav nõudlus peamiseks toodangu kasvu pidurda-vaks teguriks (märkis 60% ettevõtteid). Teiseks ettevõtete arengut takistavaks teguriks on töö-jõu puudus (märkis 17% ettevõtteid). Tööstus-harude lõikes on mitmeid erisusi.

45

4 Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni, Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumi ning Statistikaameti tellimusel. Septembrikuu baromeeter on koostatud 176 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel. 5 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hin-nangud

Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 186, september 2013

14

-50-40-30-20-10

010203040

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

EestiEL

Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

-30

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

LIIGA SUURED

LIIGA VÄIKESED

Toiduainete ja jookide tööstus Kindlustunde indikaator langes –1-le ja seda joogitootmise arvel, sest selle haru ettevõtete kindlustunne on septembrikuu madalaim. Põh-juseks oluliselt suurem ettevõtete osakaal, kes prognoosivad toodangu mahtu vähenemist (septembris 32% ettevõtteid, juunis 4%), tootmismahu kasvu ootab 36% ettevõtteid (juunis 54%). Suurematele eksporditellimustele loodab 29% tootjaid (juunis 33%). Valmistoo-dangu müügihinnad ei muutu. Töötajate arv väheneb (saldo –5). Kindlustunnet mõjutav tellimuste portfell on tavalisest õhem ja seda nii sise- kui välisturul (saldo septembris –23, juunis +4).

Viimasel 3 kuul toodangu mahu kasv aeglustus (saldo septembris +5, juunis +17). Tootmis-võimsuste rakendatuse tase püsis II kvartali tasemel (III kv 63%, II kv 62%). Ebapiisav nõudlus on jätkuvalt peamiseks takistuseks toodangu mahu kasvule (märkis 57% ettevõt-teid). Lisaks sellele teatas 5% ettevõtteid töö-jõu puudusest.

Tekstiilitootmine Viimasel 3 kuul toodangu maht ei ole muutu-nud ning tootmisvõimsuste rakendatus püsis II kvartali tasemel (75%). Kindlustunde indikaa-tor septembris (+6) on 28 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 24 punkti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Tugevama kindlustunde tagab praegune hea nõudlus, mis ületab tavalise taseme nii sise- kui välisturul (saldo septembris +14, juunis –17). Kolmandik ettevõtteid teatas ebapiisavatest valmistoodete varudest (juunis 0%). Samas tootjate ootused järgneva 3 kuu toodangu mahu osas on väga erisuunalised – 43%-l toodang kasvab ja 57%-l kahaneb. Vähe-nevad ka eksporditellimused. Toodangu müügi-hinnad ja töötajate arv jäävad samaks. Haru arengut takistasid võrdselt ebapiisav nõudlus ja sobiva tööjõu puudus (mõlemat tegurit mär-kis 50% ettevõtteid).


15

Rõivatootmine Kindlustunde indikaator langes miinuspoolele (septembris –17, juunis +18; 2012. a septemb-ris +7), mida põhjustasid negatiivsed väljavaa-ted toodangu mahu osas järgnevaks 3 kuuks (saldo septembris –38, juunis +44; 2012. a sep-tembris +22). Toodangu müügihinnad langevad (saldo –13). Töötajate arv väheneb (saldo –14). Samal ajal hetkeseisu peegeldav sise- ja välis-turu nõudlus toodangule on tavapärasel tase-mel (teatasid kõik ettevõtted).

Eelmisel 3 kuul toodangu maht liikus tõusu-trendil (saldo +25). Samal ajal tekkisid ettevõt-ted, kes omavad liigseid valmistoodete varusid (septembris 13% ettevõtteid, juunis 0%).

Nahatööstus Septembrikuu kindlustunde indikaator võrdub nulliga, mis on 13 punkti madalam kui 3 kuud tagasi, kuid 11 punkti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Järgmisel 3 kuul oodatakse toodangu mahu kasvu, kuid prognoosid on vara-semast tagasihoidlikumad (saldo septembris +20, juunis +40). Valmistoodangu müügihinnad jää-vad samaks (teatas 100% ettevõtteid). Viiendik ettevõtteid teatas kavatsusest suurendada töö-tajate arvu. Septembrikuu tellimuste portfell on sama, mis 3 kuud tagasi (saldo –20).

Toodangu maht viimasel 3 kuul ei muutunud (saldo =0). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis heal tasemel (91%). Tootmismahu kasvu takis-tavad ebapiisav nõudlus, tööjõu puudus ja ma-terjali ning seadmete puudus (kõike tegureid märkis võrdselt 20% ettevõtteid).

Puidutööstus

Kindlustunde indikaator tõusis +11-le (juunis –7; 2012. a septembris +2). Seda võimaldas nii sise- kui välisturu nõudluse kasv, mis ületab tavalise taseme (saldo septembris +20, juunis −15). Toodangu maht, mis on teiseks kindlus-tunde indikaatori komponendiks, järgneval 3 kuul ei muutu. Ka toodangu väljamüügihin-nad jäävad samaks. Töötajate arv veidi vähe-neb (saldo –7).

Viimasel 3 kuul tootmine kahanes (saldo –7). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis II kvartali tasemel (81%). Ebapiisav nõudlus oli põhili-seks takistuseks edasisele arengule (teatas 44% ettevõtteid). Lisaks sellele takistasid arengut ka tööjõu puudus (märkis 13% ettevõtteid) ja materjali ja seadmete puudus (märkis 6% ette-võtteid).

Mööblitootmine Kindlustunde indikaator liikus plusspoolele (septembris +6, juunis –10; 2012. a septembris +9) ja seda eelkõige tänu prognoosidele eel-seisvaks 3 kuuks. Tootmismahu kasvu ootavad pooled ettevõtted, teisel poolel jääb tootmine samaks. Eksporditellimused suurenevad (saldo +22), toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +30). Iga viies tootja kavatseb suurendada töö-tajate arvu.

Viimasel 3 kuul toodangu maht kasvas (saldo +20). Tootmisvõimsuste rakendatus (71%) oli 11%-punkti kõrgem kui II kvartalis. Ebapiisav nõudlus takistas haru arengut kõige rohkem (III kv märkis 56% ettevõtteid). Teisteks takis-tavateks teguriteks olid finantsprobleemid (märkis 22% ettevõtteid), tööjõu puudus ja materjali ning seadmete puudus (märkis võrd-selt 11% ettevõtteid).

Paberitööstus

Ettevõtete kindlustunne langes (septembris –1, juunis +13; 2012. a septembris +4). Tellimuste portfell on tavalisest õhem (saldo –11, juunis +25), seda siseturu arvel, kuna eksporditelli-mused ületavad tavalise taseme. Prognoosid järgmiseks 3 kuuks on head ning oodatakse toodangu mahu kasvu (saldo +22). Toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +11), töötajate arv väheneb (saldo –13).

Viimasel 3 kuul ei ole toodangu maht muutu-nud, samas ekspordi maht suurenes (saldo +29). Neljandik tootjaid teatas liigsetest valmistoo-dete varudest. Ebapiisav nõudlus oli põhiliseks takistuseks toodangu mahu suurendamisele (märkis 50% tootjaid).


16

Trükindus ja salvestite paljundus Kindlustunde indikaator on teistest harudest kõrgem (+40), kusjuures 3 kuud tagasi oli see negatiivne (juunis –13; 2012. a septembris +28). Põhjuseks järgmiseks 3 kuuks prognoositav olukorra paranemine. Oodatavast toodangu mahu kasvust teatas 86% ettevõtteid, ülejäänutel jääb tootmine samaks. Toodangu väljamüügi-hinnad püsivad samad. Töötajate arv suureneb (saldo +14). Septembrikuus nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo septembris +14, juunis –29) ja seda siseturu nõudluse arvel (eksporditellimuste portfell on tavapärasest kõhnem, saldo –43).

Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes (saldo –43). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 4%-punkti madalam kui II kvartalis (III kv 69%). Ebapiisav nõudlus takistas haru arengut kõige rohkem (III kv märkis 83% ettevõtteid).

Keemiatööstus Kindlustunde indikaator on negatiivne (–20) ning 20 punkti madalam kui juunis ja 15 punkti madalam kui aasta tagasi. Halvenesid kõik kindlustunde indikaatori komponendid. Lähi-maks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu olulist langust (saldo –30). Nii sise- kui välis-turu nõudlus on tavalisest madalamal tasemel (saldo –20). Toodangu müügihinnad langevad ja töötajate arv väheneb (mõlema indikaatori saldo –10).

Viimasel 3 kuul toodangu maht kahanes (saldo –10). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 70% ning 2%-punkti madalam kui II kvartalis. Eba-piisav nõudlus oli ainsaks arengut takistavaks teguriks (märkis 88% ettevõtteid).

Kummi- ja plasttoodete tööstus Kindlustunde indikaator on negatiivne ning madalam kui II kvartalis ja eelmise aasta samal perioodil (septembris –4, juunis ja 2012. a sep-tembris =0). Põhjuseks tavalisest madalam sise- ja välisturu nõudlus (saldo –22). Toodan-gu prognoos lähimaks 3 kuuks on positiivne (saldo +11) nagu ka eksporditellimuste osas

(saldo +18). Enamus ettevõtteid (89%) ei ka-vatse toodangu müügihindu muuta, ülejäänud 11% plaanib hinnatõusu. Töötajate arv suure-neb (saldo +22).

Viimasel 3 kuul toodangu maht liikus langus-trendil (saldo –11). Ebapiisav nõudlus oli peamiseks takistuseks toodangu mahu kasvule (märkis 60% ettevõtteid).

Metalltoodete tööstus Kindlustunde indikaator (septembris +4) on 14 punkti madalam kui 3 kuud tagasi ja 6 punkti madalam kui eelmise aasta samal perioodil. Ootuste kohaselt järgneval 3 kuul toodangu maht kasvab, kuid sellest teatas varasemast vähem tootjaid (septembris 28% ettevõtteid, juunis 59%), 17%-l tootmine väheneb. Prog-noositakse ka suuremaid eksporditellimusi. Nõudlus toodangule on septembris tavalisel tasemel, kusjuures välisturu nõudlus on alla tavalise. Toodangu väljamüügihinnad ja tööta-jate arv ei muutu.

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +53). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis II kvartali tasemel (77%).

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Kindlustunde indikaator on negatiivne (–11) ning 8 punkti madalam kui juunis ja 22 punkti madalam kui 2012. aasta septembris. Sise- ja välisturu nõudlus on praegu tavapärasest oluli-selt väiksem (saldo septembris –67, juunis –57). Seevastu prognoosid lähimaks 3 kuuks on posi-tiivsed – toodangu maht kasvab (saldo +33), suurenevad ka eksporditellimused. Toodangu müügihinnad ja töötajate arv jäävad samaks.

Viimasel 3 kuul toodangu maht ei muutunud. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusis 71%-le (II kv 69%). Ebapiisavat nõudlust peeti peamiseks takistuseks tootmise arengule (mär-kis 80% ettevõtteid), 20% tootjaid teatasid töö-jõu puudusest.


17

Elektriseadmete tootmine Kindlustunde indikaator on oluliselt kõrgem kui 3 kuud tagasi ja eriti aastatagusega võrrel-des (septembris +18, juunis +4; 2012. a sep-tembris –31). Positiivset mõju on avaldanud lähimal 3 kuul oodatav toodangu mahu kasv (saldo +33) ja ka eksporditellimuste suurene-mine. Enamus ettevõtteid (83%) ei kavatse toodangu müügihindu muuta, 17% tootjaid prognoosib madalamaid hindu. Septembrikuu sise- ja välisturu nõudlus on tavalisel tasemel.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes, kuid varasemast märgatavalt aeglasemas tempos (saldo septembris +17, juunis +50). Igal kol-mandal tootjal suurenes ekspordimaht.

Masinate ja seadmete tööstus Ettevõtete kindlustunde indikaator (septembris =0 ) on 14 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 13 punkti kõrgem aastatagusega võrreldes. Prognooside kohaselt on lähikuudel oodata toodangu mahu kasvu, millest teatas viiendik ettevõtteid (ülejäänutel jääb tootmine samaks). Nõudlus toodangule püsib tavalisest madala-mal tasemel, kuid vähemal määral kui 3 kuud tagasi (saldo septembris –20, juunis –29). Toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +20). Iga viies ettevõte kavatseb vähendada töötajate arvu.

Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes (saldo –20). Sama kehtib ka ekspordimahu kohta. Tootmisvõimsuste rakendatus ei ole märgata-valt muutunud (III kv 69%, II kv 72%). Eba-piisavat nõudlust peeti olulisimaks toodangu mahu kasvu piiravaks teguriks (märkis 50% ettevõtteid), igal kolmandal ettevõttel takistas edasist arengut tööjõu puudus.

Ehitusmaterjalitööstus Kindlustunde indikaator on negatiivne (–8), mis on antud perioodile tavapärane (2008.–2012. a septembrikuu keskmine indikaator −21). Järgnevaks 3 kuuks prognoositakse toodangu mahu vähenemist (saldo –18). Toodangu müügi-hinnad ei muutu, töötajate arv väheneb (saldo –14). Nõudlus toodangule on jätkuvalt tavali-sest madalamal tasemel (saldo septembris –5, juunis –29; 2012. a septembris –16).

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo sep-tembris +32). Rohkem kui kolmandik ettevõt-teid teatas ka suuremast ekspordimahust.


18

2012 2013 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

suurenes 26.3 22.6 31.4 23.4 22.9 19.0 20.4 24.7 31.6 35.3 37.6 35.7 31.2jäi samaks 51.9 54.1 41.8 49.4 40.8 46.0 48.5 50.0 45.4 49.0 49.0 46.1 44.8vähenes 21.8 23.3 26.8 27.3 36.3 35.0 31.1 25.3 23.0 15.7 13.4 18.2 24.0 saldo 4 -1 5 -4 -13 -16 -11 -1 9 20 24 18 7üle tavalise 10.9 13.2 11.2 9.7 7.1 11.7 13.3 9.1 14.5 11.8 10.1 11.7 11.8tavalised 62.8 56.6 55.9 55.2 60.3 58.0 54.6 53.9 57.2 63.4 66.2 66.9 68.0alla tavalise 26.3 30.2 32.9 35.1 32.7 30.3 32.1 37.0 28.3 24.8 23.7 21.4 20.3 saldo -15 -17 -22 -25 -26 -19 -19 -28 -14 -13 -14 -10 -9üle tavalise 9.9 13.7 10.0 7.9 7.6 12.0 14.9 8.6 13.5 11.8 9.7 13.4 13.5tavalised 61.7 54.8 52.9 55.7 56.3 58.0 53.9 55.7 53.9 59.6 66.4 61.3 62.4alla tavalise 28.4 31.5 37.1 36.4 36.1 30.0 31.2 35.7 32.6 28.7 23.9 25.4 24.1 saldo -18 -18 -27 -29 -28 -18 -16 -27 -19 -17 -14 -12 -11liiga suured 7.5 6.0 8.4 8.3 6.8 7.2 10.8 9.2 8.3 9.3 8.8 8.3 9.2piisavad 79.5 80.1 76.9 80.0 81.6 81.1 77.1 78.2 79.9 80.7 80.3 75.2 76.8liiga väikesed 13.0 13.9 14.7 11.7 11.6 11.8 12.1 12.7 11.8 10.0 11.0 16.6 14.1 saldo -5 -8 -6 -3 -5 -5 -1 -4 -3 -1 -2 -8 -5suureneb 28.4 21.4 15.7 13.0 20.7 32.1 46.3 38.2 38.8 33.1 21.5 31.4 29.0jääb samaks 50.3 49.4 43.8 49.4 56.8 54.9 43.9 52.6 51.3 51.0 64.6 52.9 51.0väheneb 21.3 29.2 40.5 37.7 22.6 13.0 9.8 9.2 9.9 15.9 13.9 15.7 20.0 saldo 7 -8 -25 -25 -2 19 37 29 29 17 8 16 9tõusevad 11.0 10.8 15.7 21.1 25.2 27.6 18.6 15.2 13.1 9.9 12.2 11.0 10.3jäävad samaks 82.6 82.3 75.2 70.4 69.7 69.3 76.7 80.8 81.7 84.1 79.7 81.8 83.2langevad 6.5 7.0 9.2 8.6 5.2 3.1 4.8 4.0 5.2 6.0 8.1 7.1 6.5 saldo 5 4 7 13 20 25 14 11 8 4 4 4 4suureneb 14.1 7.6 9.8 6.5 11.5 12.9 12.6 11.2 14.4 15.7 13.1 9.2 13.7jääb samaks 76.3 79.8 73.2 78.4 74.4 78.5 79.6 80.9 79.1 75.8 78.6 76.3 73.9väheneb 9.6 12.7 17.0 15.0 14.1 8.6 7.8 7.9 6.5 8.5 8.3 14.5 12.4 saldo 4 -5 -7 -8 -3 4 5 3 8 7 5 -5 1

-1 -6 -14 -16 -8 2 6 2 6 2 -1 5 2

Näitaja

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

KINDLUSTUNDE indikaator

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


19

TÖÖ

STU

SBA

RO

ME

ETE

R,

SEP

TEM

BER

201

3(tö

östu

shar

ude

lõik

es e

ttevõ

tete

vas

tust

e ja

gune

min

e %

-des

)

Näi

taja

Toidu

-ain

ete

toot

mine

Joog

i-to

otm

ine

Teks

tiili-

toot

mine

Rõiva

-to

otm

ineNa

ha-

töös

tus

Puidu

-tö

östu

sPa

beri-

töös

tus

Keem

ia-tö

östu

sKu

mm

i -

ja pla

st-to

odet

e to

otm

ine

Ehitu

s-m

ater

jali-

töös

tus

Met

all-

tood

ete

toot

mine

Elekt

roo-

nika-

ja

optik

a-

sead

met

e to

otm

ine

Elekt

ri-se

adm

ete

toot

mine

Mas

inate

ja

sead

met

e to

otm

ine

Möö

bli-

toot

mine

Trük

indus

ja

salve

stiste

pa

ljund

us

Kogu

tö

östu

s

suur

enes

20.0

28.6

14.3

25.0

40.0

33.3

33.3

30.0

22.2

40.9

64.7

33.3

33.3

0.030

.014

.331

.2jäi

sama

ks66

.742

.971

.475

.020

.026

.733

.330

.044

.450

.023

.533

.350

.080

.060

.028

.644

.8vä

hene

s13

.328

.614

.30.0

40.0

40.0

33.3

40.0

33.3

9.111

.833

.316

.720

.010

.057

.124

.0

s

aldo

70

025

0-7

0-1

0-1

132

530

17-2

020

-43

7üle

tava

lise

6.70.0

28.6

0.020

.026

.70.0

0.011

.19.1

23.5

0.033

.30.0

0.014

.311

.8tav

alise

d80

.042

.957

.110

0.040

.066

.788

.980

.055

.677

.352

.933

.333

.380

.066

.785

.768

.0all

a tav

alise

13.3

57.1

14.3

0.040

.06.7

11.1

20.0

33.3

13.6

23.5

66.7

33.3

20.0

33.3

0.020

.3

s

aldo

-7-5

714

0-2

020

-11

-20

-22

-50

-67

0-2

0-3

314

-9üle

tava

lise

0.00.0

42.9

0.020

.020

.025

.00.0

11.1

18.8

12.5

0.033

.30.0

10.0

0.013

.5tav

alise

d92

.985

.728

.610

0.040

.066

.762

.580

.055

.662

.556

.340

.033

.380

.070

.057

.162

.4all

a tav

alise

7.114

.328

.60.0

40.0

13.3

12.5

20.0

33.3

18.8

31.3

60.0

33.3

20.0

20.0

42.9

24.1

sald

o-7

-14

140

-20

713

-20

-22

0-1

9-6

00

-20

-10

-43

-11

liiga s

uure

d0.0

0.016

.712

.50.0

0.025

.010

.025

.04.6

11.8

0.020

.00.0

10.0

0.09.2

piisa

vad

80.0

100.0

50.0

87.5

100.0

86.7

62.5

90.0

50.0

90.9

76.5

100.0

40.0

100.0

80.0

80.0

76.8

liiga v

äikes

ed20

.00.0

33.3

0.00.0

13.3

12.5

0.025

.04.6

11.8

0.040

.00.0

10.0

20.0

14.1

sald

o-2

00

-17

130

-13

1310

00

00

-20

00

-20

-5su

uren

eb33

.342

.942

.90.0

20.0

13.3

33.3

20.0

44.4

13.6

27.8

33.3

50.0

20.0

50.0

85.7

29.0

jääb s

amak

s46

.70.0

0.062

.580

.073

.355

.630

.022

.254

.655

.666

.733

.380

.050

.014

.351

.0vä

hene

b20

.057

.157

.137

.50.0

13.3

11.1

50.0

33.3

31.8

16.7

0.016

.70.0

0.00.0

20.0

sald

o13

-14

-14

-38

200

22-3

011

-18

1133

3320

5086

9tõu

seva

d6.7

0.00.0

0.00.0

13.3

22.2

10.0

11.1

4.65.6

0.00.0

20.0

30.0

0.010

.3jää

vad s

amak

s86

.710

0.010

0.087

.510

0.073

.366

.770

.088

.990

.988

.910

0.083

.380

.070

.010

0.083

.2lan

geva

d6.7

0.00.0

12.5

0.013

.311

.120

.00.0

4.65.6

0.016

.70.0

0.00.0

6.5

s

aldo

00

0-1

30

011

-10

110

00

-17

2030

04

suur

eneb

20.0

0.028

.60.0

20.0

13.3

0.00.0

44.4

0.016

.716

.733

.30.0

20.0

14.3

13.7

jääb s

amak

s66

.771

.442

.985

.780

.066

.787

.590

.033

.386

.466

.766

.766

.780

.080

.085

.773

.9vä

hene

b13

.328

.628

.614

.30.0

20.0

12.5

10.0

22.2

13.6

16.7

16.7

0.020

.00.0

0.012

.4

s

aldo

7-2

90

-14

20-7

-13

-10

22-1

40

033

-20

2014

19

-24

6-1

70

11-1

-20

-4-8

4-1

118

06

402

KIN

DLU

STU

ND

E in

dika

ator

Eksp

ortte

llimus

ed

tood

angu

le p

raeg

u

Tood

angu

mah

t vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Tellim

used

(nõu

dlus

) to

odan

gule

pra

egu

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Valm

isto

odet

e va

rud

prae

gu

Tood

angu

mah

t jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Tood

angu

müü

gihi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul


20

1993 - 2013 2012 2013 min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul saldo -64 13 47 4 -1 5 -4 -13 -16 -11 -1 9 20 24 18 7

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu saldo -78 -6 31 -15 -17 -22 -25 -26 -19 -19 -28 -14 -13 -14 -10 -9

Eksporttellimused toodangule praegu saldo -71 -9 24 -18 -18 -27 -29 -28 -18 -16 -27 -19 -17 -14 -12 -11

Valmistoodete varud praegu saldo -20 -4 15 -5 -8 -6 -3 -5 -5 -1 -4 -3 -1 -2 -8 -5

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -46 16 57 7 -8 -25 -25 -2 19 37 29 29 17 8 16 9

Toodangu müügi-hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -35 11 53 5 4 7 13 20 25 14 11 8 4 4 4 4

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul saldo -47 -1 21 4 -5 -7 -8 -3 4 5 3 8 7 5 -5 1

Toodangu kasvu piiravad praegu (%)mitte miski 1 12 22 x 8 x x 13 x x 14 x x 12 x x

ebapiisav nõudlus 16 53 85 x 66 x x 72 x x 63 x x 60 x xtööjõu puudus 1 17 44 x 15 x x 8 x x 10 x x 17 x x

materjali/seadmete puudus 0 11 21 x 6 x x 5 x x 6 x x 3 x xfinantsprobleemid 0 6 16 x 1 x x 0 x x 3 x x 2 x x

muu 0 4 18 x 3 x x 3 x x 5 x x 6 x x

Tootmisvõimsuste piisavus saldo -22 8 47 x 10 x x 16 x x 17 x x 11 x x

Olemasolevad tellimused tagavad tootmise kuu 2.8 4.4 8.0 x 3.3 x x 2.8 x x 3.0 x x 3.1 x x

Tellimused viimase 3 kuu jooksul saldo -51 11 48 x -5 x x -20 x x -7 x x 22 x x

Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul saldo -32 14 43 x -9 x x 1 x x 18 x x 10 x x

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu % 57 72 80 x 72 x x 68 x x 70 x x 73 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul viimase 3 kuu jooksul

saldo 2 14 29 x 7 x x 5 x x 8 x x 8 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul viimase 3 kuu jooksul

saldo -10 8 25 x 5 x x 2 x x 7 x x 2 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul viimase 3 kuu jooksul

saldo -13 5 33 x 5 x x 5 x x 4 x x 6 x x

Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul saldo -37 11 33 x 3 x x -6 x x -3 x x 13 x x

Ekspordi osakaal toodangus % 44 56 67 x 63 x x 66 x x 66 x x 67 x x

-40 5 27 -1 -6 -14 -16 -8 2 6 2 6 2 -1 5 2KINDLUSTUNDE indikaator

Näitaja

TÖÖSTUSBAROMEETER 1993–2013 (saldod %-des)

Konjunktuur nr 186, september 2013 Ehitusbaromeeter

21

-100-75-50-25

0255075

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tellimuste maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

0

20

40

60

80

100

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

tööjõu puudus

ebapiisav nõudlus

Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)

2.2. Ehitusbaromeeter6 Ehitusettevõtetel on tellimusi jätkuvalt tavalisest vähem ja kindlustunde indikaator langes miinuspoolele (–13). Ettevõtete hinnangul on tellimuste portfell tava-pärasest tühjem (saldo7 –21, juunis –17) ja nii hoonete kui rajatiste ehituses väiksem kui aasta tagasi. Lepinguid jätkus (juuliküsitluse and-meil) keskmiselt 3,7 kuuks, s.o veidi lühemaks ajaks kui aasta tagasi (4 kuuks). Kindlustunde indikaator8 on liikunud miinuspoolele (sep-tembris –13, juunis =0), põhjuseks tellimuste vähenemine ja tööde sesoonsusega seotud ka-vatsused vähendada lähikuudel töötajate arvu (saldo –5).

Eelmisel 3 kuul ehitusmaht sesoonse nõudluse mõjul kasvas (saldo +17), kuid vähemal mää-ral kui aasta tagasi (septembris 2012 oli saldo

+39). Peamiselt piiras ehitustööde mahu kasvu ebapiisav nõudlus, mis mõjutas ligi pooli ette-võtteid, teiseks pidurdavaks teguriks oli kvali-fitseeritud tööjõu puudus, mis segas ligi nel-jandiku ettevõtete tööd.

Järgmisel 3 kuul ehitusmahud vähenevad (saldo –19), seejuures rohkem kui eelmise aasta IV kvartalis (prognoosi saldo septembris 2012 oli –10)9. Ehitustööde hinnatõus jätkub samas tempos kui see oli eelmise aasta lõpukuudel.

6789

6 koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, septembris 70 ehitusettevõtte hinnangute alusel 7 saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute osakaalude vahed (%-des) 8 koondnäitaja, mis peegeldab ettevõtete hinnanguid tellimuste mahule ja töötajate arvu prognoosi 9 Statistikaameti andmeil kasvas Eesti ehitusettevõtete ehitustööde maht aastases võrdluses I kvartalis 2% (sh Eestis +6%,, välisriikides vähenes 20%), II kvartalis 0,4% (sh Eestis +4%, välisriikides vähenes 30%).

Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 186, september 2013

22

0

1

2

3

4

5

6

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Olemasolevate lepingute maht (kuudes)

0

20

40

60

80

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ehitusvõimsuste rakendatus (%)

-100-75-50-25

0255075

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-100-75-50-25

0255075

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD


23

-100-80-60-40-20

0204060

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Eesti EL


0

20

40

60

80

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ehitusvõimsuste rakendatus (%)

Hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kind-lustunde indikaator langes juuni +2-lt sep-tembriks –9-le (2012. aasta septembris –2). 57%-l ettevõtetel oli tellimusi tavalisel määral, 12%-l tavalisest enam, kuid 31%-l tavalisest vähem (saldo –20). Juuli seisuga jätkus lepin-guid keskmiselt 3,5 kuuks (aasta eest 3,8 kuuks) ja ehitusvõimsused olid rakendatud keskmiselt 86%. Eelmisel 3 kuul ehitusmahud kasvasid (saldo +24), kuid järgmisel 3 kuul hakkavad vähenema, tööde mahu prognoos (saldo –12) on madalam kui sel hooajal tavali-selt (septembriprognoosi pikaajaline keskmine saldo on +2). Töötajate arv lähikuudel eriti ei muutu.

Rajatiste ehitusega tegelevate ettevõtete kind-lustunde indikaator langes –24-le (juunis –5, septembris 2012 +3). Enamikul ettevõtetel (68%-l) oli tellimuste seis tavaline või tavali-sest paremgi, kuid 32%-l tavalisest halvem (saldo –26). Juuli seisuga jätkus lepinguid keskmiselt 3,9 kuuks, ehitusvõimsused olid rakendatud keskmiselt 87%. Eelmisel 3 kuul

hakkas ehitustööde mahu kasv peatuma (saldo =0) ja järgmisel 3 kuul töömaht väheneb (sal-do –37), prognoos on halvem kui rajatiste ehi-tuses septembris tavaliselt (septembri keskmi-ne saldo –15). Töötajate arv väheneb.

Euroopa Liidu ehituse kindlustunde indikaa-tor on paranenud eelmise aastaga võrreldes (septembris 2013 –27, septembris 2012 –32), positiivsed arengud on toimunud näiteks Sak-samaal, Suurbritannias, kuid Soomes, Rootsis, Lätis, Prantsusmaal, Itaalias jm on olukord halvem kui aasta tagasi.


24

Näitaja Vastuse 2012 2013 variant 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

Ehitustööde maht kasvas 42.9 32.9 27.1 22.2 14.5 11.1 14.3 11.4 21.4 37.1 34.3 34.3 32.9viimase 3 kuu jäi samaks 52.9 64.3 60.0 59.7 52.2 52.8 51.4 51.4 52.9 47.2 62.9 54.3 51.4jooksul kahanes 4.3 2.9 12.9 18.1 33.3 36.1 34.3 37.1 25.7 15.7 2.9 11.4 15.7

saldo 39 30 14 4 -19 -25 -20 -26 -4 21 31 23 17Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 18.6 14.3 11.4 9.7 5.7 4.2 17.1 10.0 17.1 20.0 18.6 25.7 21.4ebapiisav nõudlus 40.0 44.3 41.4 41.7 50.0 54.2 51.4 52.9 62.9 57.1 55.7 50.0 48.6

ilmastikutingimused 5.7 8.6 22.9 31.9 28.6 30.6 21.4 25.7 4.3 1.4 0.0 0.0 2.9tööjõu puudus 31.4 27.1 20.0 12.5 11.4 8.3 4.3 8.6 8.6 12.9 20.0 15.7 24.3

masinate, seadmete, materjalide puudus 0.0 1.4 0.0 0.0 0.0 1.4 1.4 0.0 1.4 1.4 0.0 2.9 0.0finantsprobleemid 2.9 4.3 1.4 2.8 2.9 1.4 2.9 2.9 5.7 4.3 4.3 4.3 1.4

muud 1.4 0.0 2.9 1.4 1.4 0.0 1.4 0.0 0.0 2.9 1.4 1.4 1.4Tellimuste portfell üle tavalise 20.3 24.3 21.4 16.9 11.8 11.1 13.0 8.6 10.0 13.0 10.1 7.1 10.0praegu tavaline 68.1 60.0 58.6 62.0 61.8 59.7 53.6 52.9 57.1 56.5 66.7 65.7 58.6

alla tavalise 11.6 15.7 20.0 21.1 26.5 29.2 33.3 38.6 32.9 30.4 23.2 27.1 31.4 saldo 9 9 1 -4 -15 -18 -20 -30 -23 -17 -13 -20 -21

Töötajate arv suureneb 10.0 11.4 8.6 9.7 11.4 15.3 25.0 24.3 34.8 25.0 21.4 12.9 11.9järgneva 3 kuu jääb samaks 70.0 72.9 68.6 63.9 71.4 72.2 67.7 67.1 59.4 67.7 71.4 77.1 71.6jooksul väheneb 20.0 15.7 22.9 26.4 17.1 12.5 7.4 8.6 5.8 7.4 7.1 10.0 16.4

saldo -10 -4 -14 -17 -6 3 18 16 29 18 14 3 -5Ehitustööde hinnad tõusevad 22.9 24.6 27.1 20.8 21.4 23.6 30.0 32.9 26.1 23.5 28.6 18.6 21.4järgneva 3 kuu jäävad samaks 72.9 69.6 67.2 63.9 70.0 70.8 62.9 64.3 72.5 75.0 68.6 78.6 74.3jooksul langevad 4.3 5.8 5.7 15.3 8.6 5.6 7.1 2.9 1.5 1.5 2.9 2.9 4.3

saldo 19 19 21 6 13 18 23 30 25 22 26 16 17Ehitustööde maht kasvab 17 14 13 11 21 39 46 53 56 36 32 26 16järgneva 3 kuu jääb samaks 56 47 45 36 44 40 37 34 34 51 51 55 49jooksul kahaneb 27 39 42 53 34 21 17 13 10 13 17 19 35

saldo -10 -24 -29 -42 -13 18 29 40 46 23 15 7 -19Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 4.0 x x 3.2 x x 3.3 x x 3.7 x xTootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 83 x x 69 x x 66 x x 86 x xKindlustunde indikaator -1 2 -7 -10 -10 -8 -1 -7 3 0 1 -9 -13

EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


25

Näitaja Vastuse Kokku shvariant Hooned sh Rajatised

elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 32.9 35.3 45.5 32.5 26.3viimase 3 kuu jäi samaks 51.4 53.0 45.5 55.0 47.4jooksul kahanes 15.7 11.8 9.1 12.5 26.3

saldo 17 24 36 20 0Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 21.4 15.7 27.3 12.5 36.8ebapiisav nõudlus 48.6 52.9 36.4 57.5 36.8

ilmastikutingimused 2.9 2.0 0.0 2.5 5.3tööjõu puudus 24.3 25.5 36.4 22.5 21.1

masinate, seadmete, materjalide puudus 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0finantsprobleemid 1.4 2.0 0.0 2.5 0.0

muu 1.4 2.0 0.0 2.5 0.0Tellimuste portfell üle tavalise 10.0 11.8 9.1 12.5 5.3praegu tavaline 58.6 56.9 54.6 57.5 63.2

alla tavalise 31.4 31.4 36.4 30.0 31.6 saldo -21 -20 -27 -18 -26

Töötajate arv suureneb 11.9 12.5 0.0 15.8 10.5järgneva 3 kuu jääb samaks 71.6 77.1 90.0 73.7 57.9jooksul väheneb 16.4 10.4 10.0 10.5 31.6

saldo -5 2 -10 5 -21Ehitustööde hinnad tõusevad 21.4 19.6 9.1 22.5 26.3järgneva 3 kuu jäävad samaks 74.3 76.5 90.9 72.5 68.4jooksul langevad 4.3 3.9 0.0 5.0 5.3

saldo 17 16 9 18 21Ehitustööde maht kasvab 16.2 16.3 0.0 21.1 15.8järgneva 3 kuu jääb samaks 48.5 55.1 72.7 50.0 31.6jooksul kahaneb 35.3 28.6 27.3 29.0 52.6

saldo -19 -12 -27 -8 -37Kindlustunde indikaator -13 -9 -19 -6 -24

EHITUSBAROMEETER, september 2013 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)


26

1994 - 2013 2012 2013 min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul saldo -69 13 76 39 30 14 4 -19 -25 -20 -26 -4 21 31 23 17

Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski % 0 12 33 19 14 11 10 6 4 17 10 17 20 19 26 21

ebapiisav nõudlus % 1 46 89 40 44 41 42 50 54 51 53 63 57 56 50 49

ilmastikutingimused % 0 14 65 6 9 23 32 29 31 21 26 4 1 0 0 3

tööjõu puudus % 0 28 81 31 27 20 13 11 8 4 9 9 13 20 16 24masinate, seadmete, materjalide puudus % 0 2 14 0 1 0 0 0 1 1 0 1 1 0 3 0

finantsprobleemid % 0 4 16 3 4 1 3 3 1 3 3 6 4 4 4 1

muu % 0 4 23 1 0 3 1 1 0 1 0 0 3 1 1 1

Tellimuste portfell praegu saldo -83 -6 59 9 9 1 -4 -15 -18 -20 -30 -23 -17 -13 -20 -21

Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul saldo -68 6 65 -10 -4 -14 -17 -6 3 18 16 29 18 14 3 -5

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -68 24 82 19 19 21 6 13 18 23 30 25 22 26 16 17

Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -77 15 86 -10 -24 -29 -42 -13 18 29 40 46 23 15 7 -19

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö

kuud 1.9 3.4 5.7 x 4.0 x x 3.2 x x 3.3 x x 3.7 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu % 54 77 95 x 83 x x 69 x x 66 x x 86 x x

Kindlustunde indikaator -73 0 58 -1 2 -7 -10 -10 -8 -1 -7 3 0 1 -9 -13

EHITUSBAROMEETER (saldod %-des)

Konjunktuur nr 186, september 2013 Jaekaubandusbaromeeter

27

-90

-60

-30

0

30

60

90

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Müük viimase 3 kuu jooksulMüük järgneva 3 kuu jooksul

Müük (saldo %-des)

SUURENES

VÄHENES

-75

-50

-25

0

25

50

75

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ärikonjunktuur praegu

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast

Ärikonjunktuur (saldo %-des)

HEA

HALB

2.3. Jaekaubandusbaromeeter10 Ärikonjunktuur püsib enam kui rahuldav, kindlustunde indikaator11 on +10 ja müügi kasvu trend peaks lähemal 3 kuul jätkuma. Ärikonjunktuur püsib enam kui rahuldav, 18% kaupluste hinnangul oli see hea (saldo +9, juu-nis +10). Eelmisel 3 kuul müügi kasv jätkus (saldo12 +40). Ülemääraste kaubavarudega kaupluste osakaal langes juuni 13%-lt sep-tembriks 5%-le.

Järgmisel 3 kuul peaks müügi kasv aastases võrdluses jätkuma, kuid võrreldes suvekuudega on kaupluste käive lähikuudel septembrist novembrini väiksem, mille tõttu kindlustunde indikaator (+10) on madalam kui juunis (+26). Osa kauplusi kavatseb kärpida lähikuudel töö-tajate arvu (saldo –12). Hindade tõus jätkub järgnevatel kuudel enamvähem senise kiirusega (saldo +34).

Kaupluste gruppide lõikes on olukord järgmine:

Toidukaupluste olukord on hea. Kindlustunde indikaator (+7) on ligilähedaselt sama eelmise aasta septembriga (+9), näidates, et mõõdukas müügi kasv peaks jätkuma. Eelmisel 3 kuul kasvas müük peaaegu 2/3 kauplustel (63%-l). Konjunktuuri hindas 20% kauplustest heaks, 78% rahuldavaks. Järgmisel 3 kuul osal kaup-lustel müük kasvab, osal võib väheneda (saldo –18) ja neljandik toidukauplustest kavatseb kärpida töötajate arvu. Hindade tõus jätkub se-nise kiirusega.

101112

10 koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, septembris 131 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel 11 koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi 12 saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute osakaalude vahed (protsentides)

Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 186, september 2013

28

-10

0

10

20

30

40

50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kaubavarud (saldo %-des)

LIIGA SUURED

VÄIKESED

-50

-25

0

25

50

75

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Hindade prognoos (saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-60

-40

-20

0

20

40

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Töötajate arv (saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-60

-40

-20

0

20

40

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

EestiEL



29

Garderoobikaupluste olukord ei ole eriti soodne. Eelmisel 3 kuul ei edenenud müük paljudes kauplustes ootuste kohaselt (saldo –13), samas esineb liigseid varusid vaid vähestel kauplustel (7%-l). Kindlustunde indikaator on tõusnud plusspoolele (+2) tänu optimistlikele prognoosidele. Järgmisel 3 kuul suurendab käi-vet nõudlus sügis- ja talvekaupadele (saldo +27). Uue hooaja kaupadel hinnatase tõuseb.

Kodukaupade kaupluste kindlustunne on langenud. Kindlustunde indikaator on positiivne (+9), kuid madalam kui 3 kuud tagasi (+20), samuti aastatagusega võrreldes (+21). Kindlus-tunde languse põhjuseks on lähikuudeks prog-noositav müügi langus (saldo –13). Ärikon-junktuur on siiski parem kui 3 kuud tagasi juu-nis (saldo +10, juunis =0). Hinnataseme tõus peaks lähikuudel aeglustuma ja töötajate arv väheneb veidi.

Sõidukite müügiga tegelevate ettevõtete kind-lustunde indikaator (+22) on kõrgem kui 3 kuud tagasi juunis (+13), samuti eelmise aasta septembriga võrreldes (+15). Heal tasemel on kõik indikaatorit mõjutavad tegurid: müük eelmisel 3 kuul kasvas (saldo +38), kasv jätkub eeldatavasti ka järgmisel 3 kuul (saldo +29) ning kaubavarud on vajadusele vastavad (saldo =0). Ärikonjunktuur oli septembris enamikul ettevõtetel rahuldav. Hinnatase järgmisel 3 kuul ei muutu.

Kaubamajade ja hüpermarketite grupi kaup-luste kindlustunde indikaator +28 on kõrgem kui teistes kauplustegruppides ja ligilähedaselt samal tasemel kui eelmisel aastal samal ajal (+30). Müügitulemused eelmisel 3 kuul olid head, müük kasvas 70%-l kauplustel. Ka müügi prognoosid järgmiseks 3 kuuks on soodsad (saldo +21). Liigseid varusid ei esinenud ja uue kauba tellimused suurenevad. Konjunk-tuur oli septembris parem kui kahel eelmisel kuul ja ligi 30%-l kauplustel hea.

Muude kaupluste13 olukord on rahuldav. Kindlustunde indikaator (+9) on madalam kui juunis (+18), kuid kõrgem kui aasta tagasi sep-tembris (–2). Müük eelmisel 3 kuul kasvas (saldo +46), kuid võib järgmisel 3 kuul hooaja-liselt väheneda (prognoosi saldo –14). Kavatse-takse veidi vähendada töötajate arvu. Hinnad jäävad suuremas osas senisele tasemele.

Euroopa Liidu jaekaubanduse kindlustunde indikaator tõusis aastaga –15-lt 0-le. Olukord on paremaks muutunud enamikus riikides, sh Suurbritannias, Saksamaal, Taanis, Rootsis, Poolas, Kreekas, Hispaanias, Portugalis, Bel-gias, Hollandis, halvenenud aga kõige rohkem Soomes.

13 sh bürootarvete, raamatu-, spordi-, vaba aja kaupade jms kauplused, kioskid, tanklad


30

Näitaja Vastuse 2012 2013 variant 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

Müük suurenes 57.7 46.5 43.8 44.6 58.5 39.5 26.9 33.1 40.3 60.0 59.4 63.9 54.6viimase 3 kuu jäi samaks 33.9 38.8 32.8 30.8 23.9 38.0 40.0 35.4 37.2 23.9 23.4 20.8 30.8jooksul vähenes 8.5 14.7 23.4 24.6 17.7 22.5 33.1 31.5 22.5 16.2 17.2 15.4 14.6

saldo 49 32 20 20 41 17 -6 2 18 44 42 49 40Kaubavarud liiga suured 8.5 10.0 10.9 17.7 13.9 18.5 15.6 16.9 16.4 13.1 11.7 7.7 5.4praegu hooajale kohased 90.8 90.0 87.5 82.3 82.3 78.5 80.5 79.2 78.9 83.1 83.6 89.2 93.8

liiga väikesed 0.8 0.0 1.6 0.0 3.9 3.1 3.9 3.9 4.7 3.9 4.7 3.1 0.8 saldo 8 10 9 18 10 15 12 13 12 9 7 5 5

Kaupade tellimused suurenevad 22.5 27.9 35.2 19.2 22.5 34.9 53.1 56.2 50.4 46.9 31.3 24.0 25.8järgneva 3 kuu jäävad samaks 47.3 51.9 45.3 46.9 39.5 55.0 42.3 36.9 37.2 42.3 50.8 54.3 45.3jooksul vähenevad 30.2 20.2 19.5 33.9 38.0 10.1 4.6 6.9 12.4 10.8 18.0 21.7 28.9

saldo -8 8 16 -15 -16 25 49 49 38 36 13 2 -3Müük suureneb 29.7 38.5 42.9 24.6 16.2 36.4 62.2 65.1 60.6 53.5 33.9 26.9 26.0järgneva 3 kuu jääb samaks 40.6 41.5 41.3 41.5 42.3 53.5 32.3 33.3 29.9 35.7 51.2 45.4 44.1jooksul väheneb 29.7 20.0 15.9 33.9 41.5 10.1 5.5 1.6 9.5 10.9 15.0 27.7 29.9

saldo 0 19 27 -9 -25 26 57 64 51 43 19 -1 -4Töötajate arv suureneb 7.0 7.2 7.8 5.4 3.9 8.5 13.1 12.6 17.7 19.8 8.8 6.9 6.2järgneva 3 kuu jääb samaks 76.6 80.8 84.4 86.2 82.8 83.7 78.5 81.1 78.2 75.4 81.6 75.4 76.0jooksul väheneb 16.4 12.0 7.8 8.5 13.3 7.8 8.5 6.3 4.0 4.8 9.6 17.7 17.8

saldo -9 -5 0 -3 -9 1 5 6 14 15 -1 -11 -12Kaupade hinnad tõusevad 41.5 37.0 43.7 43.9 53.1 53.5 46.9 40.8 34.9 30.8 29.1 32.0 33.9järgneva 3 kuu jäävad samaks 58.5 61.4 51.6 50.8 40.0 45.7 53.1 58.5 61.2 62.3 64.6 68.0 66.1jooksul langevad 0.0 1.6 4.8 5.4 6.9 0.8 0.0 0.8 3.9 6.9 6.3 0.0 0.0

saldo 42 35 39 39 46 53 47 40 31 24 23 32 34Ärikonjunktuur hea 19.4 16.2 17.5 17.7 14.6 11.7 14.0 17.8 17.1 21.9 18.0 23.9 17.8praegu rahuldav 75.2 73.9 70.6 70.0 75.4 70.3 70.6 69.8 70.6 66.4 73.4 70.0 72.9

halb 5.4 10.0 11.9 12.3 10.0 18.0 15.5 12.4 12.4 11.7 8.6 6.2 9.3 saldo 14 6 6 5 5 -6 -2 5 5 10 9 18 9

Ärikonjunktuur parem 16.2 16.2 18.1 20.8 27.9 29.2 31.5 26.2 25.8 24.2 12.7 14.7 12.46 kuu pärast sama 79.2 73.9 72.4 70.8 66.7 68.5 66.9 72.3 71.9 70.2 77.0 76.0 77.5

halvem 4.6 10.0 9.5 8.5 5.4 2.3 1.5 1.5 2.3 5.7 10.3 9.3 10.1 saldo 12 6 9 12 23 27 30 25 23 19 2 5 2

Kindlustunde indikaator 14 13 13 -2 2 9 13 18 19 26 18 14 10

KAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


31

Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud

roobi sh majadA B

Müük suurenes 54.6 63.4 20.0 53.3 71.4 47.8 37.5 71.4 59.1viimase 3 kuu jäi samaks 30.8 17.1 46.7 43.3 28.6 47.8 62.5 14.3 27.3jooksul vähenes 14.6 19.5 33.3 3.3 0.0 4.4 0.0 14.3 13.6

saldo 40 44 -13 50 71 44 38 57 46Kaubavarud liiga suured 5.4 4.9 6.7 10.3 0.0 13.6 0.0 0.0 4.6praegu hooajale kohased 93.8 95.1 93.3 89.7 100.0 86.4 100.0 92.9 95.5

liiga väikesed 0.8 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 7.1 0.0 saldo 5 5 7 10 0 14 0 -7 5

Kaupade tellimusedsuurenevad 25.8 20.0 26.7 27.6 28.6 27.3 25.0 50.0 18.2järgneva 3 kuu jäävad samaks 45.3 37.5 73.3 41.4 57.1 36.4 62.5 28.6 50.0jooksul vähenevad 28.9 42.5 0.0 31.0 14.3 36.4 12.5 21.4 31.8

saldo -3 -23 27 -3 14 -9 13 29 -14Müük suureneb 26.0 20.0 40.0 20.0 28.6 17.4 42.9 42.9 19.1järgneva 3 kuu jääb samaks 44.1 42.5 46.7 46.7 57.1 43.5 42.9 35.7 47.6jooksul väheneb 29.9 37.5 13.3 33.3 14.3 39.1 14.3 21.4 33.3

saldo -4 -18 27 -13 14 -22 29 21 -14Töötajate arv suureneb 6.2 2.4 6.7 10.0 14.3 8.7 0.0 14.3 4.8järgneva 3 kuu jääb samaks 76.0 73.2 93.3 63.3 71.4 60.9 100.0 71.4 81.0jooksul väheneb 17.8 24.4 0.0 26.7 14.3 30.4 0.0 14.3 14.3

saldo -12 -22 7 -17 0 -22 0 0 -10Kaupade hinnad tõusevad 33.9 57.5 40.0 10.3 14.3 9.1 0.0 57.1 13.6järgneva 3 kuu jäävad samaks 66.1 42.5 60.0 89.7 85.7 90.9 100.0 42.9 86.4jooksul langevad 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

saldo 34 58 40 10 14 9 0 57 14Ärikonjunktuur hea 17.8 20.0 6.7 20.0 14.3 21.7 12.5 28.6 13.6praegu rahuldav 72.9 77.5 60.0 70.0 85.7 65.2 75.0 71.4 77.3

halb 9.3 2.5 33.3 10.0 0.0 13.0 12.5 0.0 9.1 saldo 9 18 -27 10 14 9 0 29 5

Ärikonjunktuur parem 12.4 10.0 0.0 13.3 28.6 8.7 12.5 35.7 9.16 kuu pärast sama 77.5 80.0 86.7 73.3 57.1 78.3 87.5 64.3 77.3

halvem 10.1 10.0 13.3 13.3 14.3 13.0 0.0 0.0 13.6 saldo 2 0 -13 0 14 -4 13 36 -5

Kindlustunde indikaator 10 7 2 9 28 2 22 28 9

KAUBANDUSBAROMEETER, september 2013 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)


32

Näitaja 1993 - 2013 2012 min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

Müük viimase 3 kuu jooksul -73 28 76 49 32 20 20 41 17 -6 2 18 44 42 49 40

Kaubavarud praegu -7 11 38 8 10 9 18 10 15 12 13 12 9 7 5 5

Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul -62 11 57 -8 8 16 -15 -16 25 49 49 38 36 13 2 -3

Müük järgneva 3 kuu jooksul -67 19 77 0 19 27 -9 -25 26 57 64 51 43 19 -1 -4

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -50 -2 34 -9 -5 0 -3 -9 1 5 6 14 15 -1 -11 -12

Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul -32 27 56 42 35 39 39 46 53 47 40 31 24 23 32 34

Ärikonjunktuur praegu -53 7 63 14 6 6 5 5 -6 -2 5 5 10 9 18 9

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast -41 16 49 12 6 9 12 23 27 30 25 23 19 2 5 2

Kindlustundeindikaator -49 10 43 14 13 13 -2 2 9 13 18 19 26 18 14 10

2013

KAUBANDUSBAROMEETER (saldod %-des)

Konjunktuur nr 186, september 2013 Teenindusbaromeeter

33

Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)

-80

-60-40

-20

0

2040

60

80

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

SUUREM

VÄIKSEM

Nõudlus (hinnangute saldo %-des)

-80-60

-40-20

020406080

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM

2.4. Teenindusbaromeeter14 III kvartalis suurenes nõudlus teenustele ja teenindussektori ettevõtete kindlustunne on septembris enam kui rahuldav. Teenindussektori ettevõtete kindlustunde indi-kaator15 langes juuni +27-lt septembris +14-le, mis jääb sesoonse languse piiridesse (2012. a ja 2011. a septembris oli sektori kindlustunde indikaator samuti +14). Olukord haruti on aga erinev. Suurima kindlustundega on kinnisvara haru (indikaator +36). Kõige ebakindlamad on jäätmekäitlus ja autotransport (kindlustunne vastavalt –16 ja –11).

III kvartalis suurenes teenuste müük 40% ette-võtetel (müügi saldo septembris +27). Kõige enam suurenes müük hotellidel, restoranidel ja turismiettevõtetel. Ülejäänud sektori harudel müük vähenes.

Kõige rohkem ootavad nõudluse kasvu järgneva 3 kuu jooksul reklaamiettevõtted (nõudluse saldo +45) ja infotehnoloogia ettevõtted (saldo +36). Nõudluse vähenemisest teatavad enim autorendiettevõtted, hotellid ja restoranid (nõudluse saldod vastavalt –88, –82 ja –50).

Töötajate koguarv sektoris kasvas viimase 3 kuu jooksul tingituna nõudluse suurenemisest suvesesoonil. Sügishooajal ei vajata enam täiendavat tööjõudu ja ettevõtted (enim hotellid ja restoranid) vähendavad koosseise (saldo –6).

Suurema osa (76%) sektori ettevõtete teatel järgneva 3 kuu jooksul nad teenuste hindu ei plaani tõsta.

1415

14 Teenindusbaromeeter on koostatud 271 teenindusettevõtte hinnangute põhjal 15 Kindlustunde indikaator on teenuste müügi, nõudluse ja nõudluse prognoosi saldode aritmeetiline keskmine

Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 186, september 2013

34

Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)

-45

-30

-15

0

15

30

45

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM


-60

-40

-20

0

20

40

60

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

EestiEL

Teenindusharuti on olukord alljärgnev: Infotehnoloogia Rahuldav turusituatsioon püsib. Kindlustunde indikaator on septembris +9 (juunis +12). Tee-nuste müük viimasel 3-l kuul 16% firmadel suurenes, müük vähenes 23% firmadel (müügi saldo –7). Järgneval 3-l kuul ootavad nõudluse kasvu 43% infotehnoloogia ettevõtteid (nõud-luse saldo +36). Koosseise kavatseb suurendada kolmandik firmasid (saldo +28).

Hotellid

Turuolukord on veel hea, kuid väljavaated on halvenenud. Kindlustunde indikaator langes juuni +60-lt septembris +14-ni. Kui III kvarta-lis suurenes müük üle 3/4 hotellidel (müügi saldo +72), siis nõudluse oodatavast vähene-misest järgneva 3 kuu jooksul informeerib enamus hotelle (nõudluse saldod nii 2013. a

kui ka 2012. a septembris –87, 2011. a –85). Ligi pooled majutusasutused vähendavad tööta-jate arvu (saldo –44). Teenuste hindu kavan-dab langetada 61% hotelle (saldo –51).

Restoranid Olukord püsib rahuldav. Restoranide kindlus-tunde indikaator on septembris +15 (juunis +42). Suuremal osal (56%) restoranidel müük viimase 3 kuu jooksul suurenes (müügi saldo +47). Eelolevatel kuudel on oodata nõudluse olulist sesoonset vähenemist (nõudluse saldo −50).

Turism Eesti turismisektori ettevõtete teenuste müük suurenes III kvartalis külastajate arvu kasvu tulemusel (müügi saldo +32). Kindlustunde indikaator oli septembris +6 (juunis +17).


35

Ootused eelseisva 3 kuu suhtes on üle pooltel firmadel negatiivsed, mis on tavapärane (nõud-luse saldo 2013. a septembris –38, 2012. a −28, 2011. a –31).

Transport Transpordivaldkonna ettevõtete kindlustunde indikaator on III kvartalis püsinud miinuspoolel (septembris –11). Müük vähenes kolmandikul ettevõtetel ja nõudlus kahanes 38% ettevõtetel (saldod vastavalt –18 ja –26). Sügiskuudel nõudlus transporditeenustele tavaliselt kasvab (nõudluse saldo 2013. a septembris +10, 2012. a +33, 2011. a +22).

Autorent Septembrikuus suurenes müük veidi üle pooltel autorendifirmadel (müügi saldo +56). Kindlus-tunde indikaator oli septembris +8 (aasta tagasi septembris +7). Eelseisvatel kuudel püsib nõudlus sarnaselt möödunud aastatega madal-seisus (nõudluse saldo 2013. a septembris –88, 2012. a –61, 2011. a –82). Sügis-talvisel pe-rioodil autorendi hinnad langevad (saldo –38).

Kinnisvara Kinnisvara turukonjunktuur püsib hea. Kindlus-tunde indikaator oli septembris +36, mis on sama nagu juuniski (+37). Teenuste müük suu-renes ligi pooltel (44%) ettevõtetel (müügi saldo +44). Kinnisvara ettevõtete hinnangul nõudlus korteri- ja eramuturul järgneva 3 kuu jooksul püsib hea (nõudluse saldo +33).

Reklaam Reklaamisektori kindlustunde indikaator lan-ges plusspoolelt miinuspoolele – juuni +2-lt septembris –5-ni, kuna 42% reklaamifirmadel nii müük kui nõudlus vähenesid (mõlemate saldod –30). Reklaamiettevõtted (58%) teata-vad järgmisel 3-l kuul nõudluse suurenemisest (saldo +45).

Jäätmekäitlus Kindlustunde indikaator langes septembris −16-le (juunis =0). Peamisteks põhjusteks tee-nuste müügi vähenemine III kvartalis ja ooda-tav nõudluse langus eelseisval 3 kuul (saldo –40).


36

2012 2013 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

suurenes 40.4 34.7 29.5 32.0 30.5 21.3 24.4 31.2 43.8 48.3 53.8 44.3 39.6jäi samaks 43.4 47.9 47.7 50.4 47.7 56.6 46.2 47.4 42.0 42.5 36.7 44.2 47.4vähenes 16.2 17.4 22.7 17.6 21.8 22.1 29.4 21.4 14.2 9.3 9.5 11.5 13.0

saldo 24 17 7 14 9 -1 -5 10 30 39 44 33 27suurenes 36.9 36.4 26.2 32.5 29.2 22.1 21.5 25.3 38.1 47.4 44.4 36.1 32.3jäi samaks 48.6 45.5 54.4 48.8 48.5 56.2 50.6 54.7 46.9 43.3 45.7 51.0 53.5vähenes 14.6 18.1 19.4 18.7 22.3 21.7 27.9 20.0 15.0 9.3 9.9 12.9 14.3

saldo 22 18 7 14 7 0 -6 5 23 38 34 23 18suureneb 24.7 25.3 14.2 14.2 15.4 33.2 45.2 44.7 39.0 24.1 19.0 26.1 27.7jääb samaks 46.1 45.1 62.6 55.6 55.2 51.1 45.5 48.8 50.7 57.2 62.0 51.0 42.8väheneb 29.2 29.7 23.2 30.2 29.4 15.7 9.3 6.5 10.3 18.7 19.0 22.9 29.5

saldo -4 -4 -9 -16 -14 17 36 38 29 5 0 3 -2suurenes 16.1 13.4 12.9 10.6 11.4 14.9 14.7 15.8 13.8 21.7 23.2 21.7 15.8jäi samaks 73.4 73.8 73.2 76.5 79.2 76.2 76.3 76.9 76.4 71.8 72.0 70.8 75.8vähenes 10.5 12.8 14.0 12.9 9.4 8.9 9.0 7.3 9.8 6.5 4.8 7.5 8.4

saldo 6 1 -1 -2 2 6 6 9 4 15 18 14 7suureneb 13.2 13.6 13.2 14.6 15.2 19.2 23.0 26.0 28.4 20.6 12.9 17.0 13.7jääb samaks 72.4 75.2 82.2 78.7 78.4 75.3 71.7 68.3 70.3 74.8 81.6 66.3 66.9väheneb 14.4 11.2 4.7 6.7 6.4 5.5 5.3 5.8 1.3 4.7 5.5 16.7 19.4

saldo -1 2 8 8 9 14 18 20 27 16 7 0 -6tõusevad 7.8 15.7 15.0 21.5 23.0 18.5 18.7 21.3 19.4 18.6 9.9 14.1 12.2jäävad samaks 82.4 71.9 77.6 72.6 72.3 78.2 79.5 77.0 79.0 79.9 87.4 78.3 76.2langevad 9.9 12.3 7.4 5.9 4.6 3.3 1.9 1.8 1.7 1.6 2.8 7.6 11.6

saldo -2 3 8 16 18 15 17 19 18 17 7 6 1

mitte miski x 14.7 x x 15.1 x x 20.7 x x 26.5 x x

ebapiisav nõudlus x 58.7 x x 58.7 x x 49.0 x x 45.1 x x

tööjõu puudus x 13.4 x x 10.5 x x 9.9 x x 13.5 x x

ruumi, seadmete puudus x 2.2 x x 4.1 x x 1.9 x x 1.3 x x

finantsprobleemid x 6.8 x x 8.9 x x 11.6 x x 10.2 x x

muud x 4.2 x x 2.7 x x 7.0 x x 3.4 x xparem x 22.2 x x 29.6 x x 26.0 x x 12.9 x xsama x 57.5 x x 61.3 x x 68.3 x x 70.0 x xhalvem x 20.3 x x 9.1 x x 5.7 x x 17.1 x x

saldo x 2 x x 21 x x 20 x x -4 x xKindlustunde indikaator 14 10 2 4 1 5 8 18 27 27 26 20 14

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

Äritegevust piirab praegu

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul


TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


37

Infotehno- Hotellid Resto- Turism Trans- Auto- Kinnis- Reklaam Jäätme- KOKKUloogia ranid port rent vara käitlus

suurenes 16.3 76.9 55.9 45.0 15.0 56.3 44.4 12.5 20.0 39.6jäi samaks 60.7 18.1 35.1 42.0 52.0 43.8 55.6 45.5 60.0 47.4vähenes 23.0 5.0 9.0 13.0 33.0 0.0 0.0 42.0 20.0 13.0

saldo -7 72 47 32 -18 56 44 -30 0 27suurenes 18.6 63.2 55.9 40.0 12.5 56.3 29.6 12.5 13.3 32.3jäi samaks 60.4 25.8 35.1 45.0 49.5 43.8 70.4 45.5 66.7 53.5vähenes 21.0 11.0 9.0 15.0 38.0 0.0 0.0 42.0 20.0 14.3

saldo -2 52 47 25 -26 56 30 -30 -7 18suureneb 42.9 5.1 14.7 15.0 35.0 0.0 33.3 58.3 6.7 27.7jääb samaks 50.1 7.9 20.3 32.0 40.0 12.0 66.7 28.7 46.3 42.8väheneb 7.0 87.0 65.0 53.0 25.0 88.0 0.0 13.0 47.0 29.5

saldo 36 -82 -50 -38 10 -88 33 45 -40 -2suurenes 18.6 26.3 41.2 12.5 15.0 6.3 11.1 0.0 6.7 15.8jäi samaks 58.4 68.7 37.8 87.5 77.0 93.8 84.9 83.0 86.3 75.8vähenes 23.0 5.0 21.0 0.0 8.0 0.0 4.0 17.0 7.0 8.4

saldo -4 21 20 13 7 6 7 -17 0 7suureneb 32.6 5.1 9.1 2.5 5.3 0.0 22.2 12.5 0.0 13.7jääb samaks 62.4 45.9 32.9 77.5 83.7 100.0 66.8 79.5 93.0 66.9väheneb 5.0 49.0 58.0 20.0 11.0 0.0 11.0 8.0 7.0 19.4

saldo 28 -44 -49 -18 -6 0 11 5 -7 -6tõusevad 11.6 10.5 24.2 7.5 10.0 6.3 11.1 20.8 6.7 12.2jäävad samaks 88.4 28.5 63.8 74.5 82.0 49.8 88.9 79.2 80.3 76.2langevad 0.0 61.0 12.0 18.0 8.0 44.0 0.0 0.0 13.0 11.6

saldo 12 -51 12 -11 2 -38 11 21 -6 1Äritegevust piirab praegu*

mitte miski 24.4 7.5 12.8 7.9 9.8 0.0 17.4 14.8 37.5 14.7ebapiisav nõudlus 34.2 77.5 71.8 73.7 48.8 81.3 52.2 66.7 50.0 58.7

tööjõu puudus 39.0 12.5 7.7 7.9 29.3 0.0 8.7 3.7 0.0 13.4ruumi, seadmete puudus 0.0 0.0 2.6 0.0 0.0 0.0 4.4 3.7 6.3 2.2

finantsprobleemid 2.4 0.0 2.6 2.6 7.3 12.5 13.0 7.4 0.0 6.8muud 0.0 2.5 2.6 7.9 4.9 6.3 4.3 3.7 6.3 4.2

parem 35.0 11.9 25.6 2.5 7.3 18.8 32.0 37.0 13.3 22.2sama 55.0 50.0 46.2 60.0 63.4 56.3 60.0 51.9 73.3 57.5halvem 10.0 38.1 28.2 37.5 29.3 25.0 8.0 11.1 13.3 20.3

saldo 25 -26 -3 -35 -22 -6 24 26 0 1.9Võimsuste rakendatus (%) 87 77 73 72 80 81 79 77 85 78Kindlustunde indikaator 9 14 15 6 -11 8 36 0 -16 14

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast*

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul


Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

TEENINDUSBAROMEETER, september 2013 (vastuste jagunemine teenindusharude lõikes %-des)

* Juuli küsitluse andmed


38

2002 - 2013 2012 2013 min kesk max 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul -68 14 52 24 17 7 14 9 -1 -5 10 30 39 44 33 27

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul -73 11 50 22 18 7 14 7 0 -6 5 23 38 34 23 18

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul -60 9 60 -4 -4 -9 -16 -14 17 36 38 29 5 0 3 -2

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul -35 4 21 6 1 -1 -2 2 6 6 9 4 15 18 14 7

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -21 10 39 -1 2 8 8 9 14 18 20 27 16 7 0 -6

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul -31 10 33 -2 3 8 16 18 15 17 19 18 17 7 6 1

Äritegevust piirab praegu

mitte miski 4 17 35 x 15 x x 15 x x 21 x x 26 x x

ebapiisav nõudlus 21 47 82 x 59 x x 59 x x 49 x x 45 x x

tööjõu puudus 1 14 36 x 13 x x 11 x x 10 x x 13 x x

ruumi, seadmete puudus 0 3 9 x 2 x x 4 x x 2 x x 1 x x

finantsprobleemid 2 10 22 x 7 x x 9 x x 12 x x 10 x x

muu 3 8 17 x 4 x x 3 x x 7 x x 3 x xÄrikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast -44 13 48 x 2 x x 21 x x 20 x x -4 x x

Kindlustunde indikaator -60 11 43 14 10 2 4 1 5 8 18 27 27 26 20 14

Näitaja

TEENINDUSBAROMEETER (saldod %-des)

Konjunktuur nr 186, september 2013 Tarbijabaromeeter

39

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

PARANEB

HALVENEB

Pere majanduslik olukord järgneva 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)

KESKMINE 1992 - 2013

-40-30-20-10

0102030

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

PARANEB

HALVENEB

Riigi majanduslik olukord järgneva 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)


2.6. Tarbijabaromeeter 16

Tarbijate kindlustunne III kvartalis langes, kuid püsis pikaajalisest keskmisest kõrgem.

Perede ootused oma majandusolukorra suhtes natuke halvenenud

Septembris hindas 50% peredest, et nende ma-jandusolukord on sama kui 12 kuud tagasi, 35% vastanute hinnangul on olukord halvene-nud ja paranemist tundis 15% vastanutest.

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast olid III kvartali kõigil kuudel kergelt

negatiivsed (saldo juulis –1, augustis –2, sep-tembris –1, pikaajaline keskmine 0). Septemb-ris ootas 20% küsitletutest majandusolukorra paranemist, 54% samaks jäämist ja 21% kartis halvenemist.

Riigi majandusolukorda nähakse pigem paranevat

Ootused riigi majandusolukorrale 12 kuu pä-rast olid septembris positiivsel poolel ja pare-mad pikaajalisest keskmisest (saldo juunis +2, septembris +5, pikaajaline keskmine +3). Sep-

tembris lootis 32% küsitletutest, et riigi majan-dusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olu-korra püsimist ootas 39% ja halvenemist kartis 21% küsitletutest.

16

16 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Septembri küsitlus viidi läbi 1. – 8. septembrini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 186, september 2013

40

-40

-20

0

20

40

60

80

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

KASVAB

VÄHENEB

Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)


Tööturul olukord stabiilne Elanike hinnangud töötuse taseme muutumisele järgneva aasta jooksul pole viimase 4 kuu jooksul oluliselt muutunud ja hinnangud on

töövõtja seisukohalt paremad kui olid eelmisel aastal samal ajal (saldo 2012. a septembris +4, 2013 septembris +2).

Perede eelarved hapras tasakaalus Suurim osa Eesti peredest tuleb omadega ots-otsaga kokku – nii palju kui teenitakse, nii palju ka kulutatakse (septembris 57% vastanutest). Säästa suudab 35% peredest ja 8% elab kas varasematest säästudest või on võlgades. Olu-kord on sarnane pikaajalise keskmisega.

Madalaima tulukvartiili peredest oli rahalistes raskustes 13% (juunis 23%) ja säästa suutis 12 (juunis 12%) peredest. Jõukaima tulukvartiili peredest suutis säästa 59% (juunis 57%) ja raskustes oli 4% (juunis 3%) peredest.

Perede rahanduslik olukord erinevate sissetuleku kvartiilide lõikes (% vastanutest)

Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästab natuke

Nii palju kui teenibka kulub

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

I kvartiil 0 12 76 6 5 II kvartiil 0 22 66 5 7 III kvartiil 1 41 49 3 6 IV kvartiil 3 56 37 2 2

Püsikaupade ostuplaanid on septembris en-diselt ettevaatlikud ja püsikaupade oste ena-masti suurendada ei kavatseta (saldo septemb-ris –38, pikaajaline keskmine –20).

III kvartalis pidas 10% vastanutest väga või küllaltki tõenäoseks, et ostab järgneva 12 kuu jooksul auto. Sama aktiivsus oli ka eelmise aasta III kvartalis.

Huvi kinnisvara soetamise ja remontimise vas-tu on natuke kasvanud. Kinnisvara ostmist järgneva 12 kuu jooksul pidas tõenäoseks 6% vastanutest (eelmisel aastal 3%) ja kulutusi oma elamispinna remondiks planeeris järgneva 12 kuu jooksul teha 29% vastanutest (eelmisel aastal 23%).


41

-50

-40

-30

-20

-10

0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

ROHKEM

VÄHEM


Püsikaupade ostud järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)

-40

-20

0

20

40

60

80

100

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Inflatsiooniootused järgnevaks 12 kuuks (saldo %-des)


Tarbijad prognoosivad inflatsiooni alanemist Tarbijate inflatsiooniootused on kuust-kuusse alanenud ja on käesoleva aasta septembris olu-liselt madalamad kui aasta tagasi (kui kõneldi väga aktiivselt elektrituru avanemisest). Tarbi-

jate hinnangul tõusevad hinnad lähema aasta jooksul 6%, mis on natuke mõõdukam ootus kui viimastel aastatel tavapärane.

Tarbijate kindlustunde koondindikaator kerges languses Tarbijate kindlustunde indikaator oli septemb-ris –8 ja see on 1 punkt halvem kui oli juunis ja natuke parem pikaajalisest (1992–2013)

keskmisest (–9). III kvartalis võrreldes II kvar-taliga on halvenenud kõik kindlustunde indi-kaatori komponendid.


42

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)

Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

September 2007 -4 1 -2 -1 -18 September 2008 -22 -10 -19 38 -22 September 2009 -19 -5 -5 33 -32 September 2010 -3 -1 8 -8 -25 September 2011 -8 -7 -1 -1 -25 September 2012 -10 -5 -3 4 -27 Jaanuar 2013 -4 -2 5 -3 -23 Veebruar 2013 -5 -2 6 2 -23 Märts 2013 -5 1 6 1 -25 Aprill 2013 -3 2 9 0 -23 Mai 2013 -3 1 11 -1 -25 Juuni 2013 -7 1 2 3 -31 Juuli 2013 -8 -1 0 2 -30 August 2013 -6 -2 6 2 -25 September 2013 -8 -1 5 2 -32

Tarbijate kindlustunde indikaator sotsiaalsetes gruppides septembris

2011 2012 2013 KOKKU -8 -10 -8

Sissetulek I kvartiil -28 -25 -22 II kvartiil -14 -19 -15 III kvartiil -7 -9 -7 IV kvartiil 6 5 6

Sugu Mehed -3 -5 -4 Naised -12 -14 -11

Vanus 16-29 11 3 6 30-49 -8 -6 -7 50-64 -19 -22 -14 üle 65 -19 -18 -17

Hõivatus Eraettevõtja 0 -2 -1 Valgekrae -5 -7 -2 Oskustööline -6 -6 -4 Lihttööline -12 -13 -9 Töötu -16 -22 -20


43

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

EestiEL

Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

-50-40-30-20-10

0102030

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

4. kv artiil3. kv artiil2. kv artiil1. kv artiil

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute kvartiilides on küllaltki erinev ja positiivne oli septembris kindlustunde indikaator vaid kõige jõukamas – IV kvartiilis (+6).


44

Küsimus 2013juuli aug sept

palju parem ++ 1.5 0.9 1.5 mõnevõrra parem + 13.4 12.1 13.6 sama = 50.5 50.4 50.0 mõnevõrra halvem – 25.4 28.8 27.5 palju halvem – – 9.1 7.8 7.4 ei oska öelda 0.1 0.1 0.0

saldo -14 -15 -13

2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 1.4 0.9 0.5 mõnevõrra parem + 19.0 19.8 19.0 sama = 51.0 51.0 53.8 mõnevõrra halvem – 17.4 21.1 18.6 palju halvem – – 3.1 2.3 1.9 ei oska öelda 8.1 5.0 6.3

saldo -1 -2 -1

palju parem ++ 1.0 0.4 0.0 mõnevõrra parem + 21.6 21.3 26.9 sama = 29.8 41.0 35.3 mõnevõrra halvem – 29.9 26.3 26.8 palju halvem – – 8.5 5.9 5.8 ei oska öelda 9.3 5.3 5.4

saldo -12 -8 -6

4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0.5 0.3 0.3 mõnevõrra parem + 27.4 33.1 31.5 sama = 36.8 36.8 38.6 mõnevõrra halvem – 18.5 17.3 18.5 palju halvem – – 4.8 2.5 2.1 ei oska öelda 12.1 10.1 9.0

saldo 0 6 5

oluliselt tõusnud ++ 53.6 51.8 48.6 mõõdukalt tõusnud + 34.0 32.1 36.3 natuke tõusnud = 10.4 13.6 11.5 jäänud samaks – 1.3 1.9 3.1 alanenud – – 0.1 0.0 0.0 ei oska öelda 0.6 0.6 0.5

saldo 70 67 65

1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul


hinnad tõusevad kiiremini ++ 13.4 11.3 10.8 hinnad tõusevad sama kiiresti + 38.9 35.3 34.5 hinnad tõusevad aeglasemalt = 25.0 27.0 28.4 hinnad püsivad samal tasemel – 16.3 18.8 18.8 hinnad langevad – – 0.6 0.6 0.5 ei oska öelda 5.9 7.1 7.1

saldo 24 19 18

7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksulkasvab tunduvalt ++ 2.1 2.6 2.9 kasvab mõnevõrra + 22.6 22.6 23.5 jääb samaks = 44.3 43.3 41.3 väheneb mõnevõrra – 21.3 23.0 24.1 väheneb tunduvalt – – 0.4 0.6 0.4 ei oska öelda 9.4 7.9 7.9

saldo 2 2 2

8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmisekspraegu on sobiv aeg + 22.3 19.8 19.4 ei eriti soodne ega ebasoodne = 42.4 43.8 41.4 ei ole soodne – 22.6 23.4 26.9 ei oska öelda 12.8 13.1 12.4

saldo 0 -4 -8

tunduvalt rohkem ++ 3.6 2.4 2.3 mõnevõrra rohkem + 11.6 10.1 11.6 umbes samad = 31.6 34.1 30.0 mõnevõrra vähem – 13.1 12.3 15.3 tunduvalt vähem – – 38.5 40.0 38.4 ei oska öelda 1.5 1.1 2.5

saldo -36 -39 -38

väga sobiv aeg ++ 5.4 6.9 5.8 küllaltki sobiv aeg + 29.3 27.3 32.0 pigem ebasobiv aeg – 34.9 34.6 34.1 täiesti ebasobiv aeg – – 25.8 24.6 23.6 ei oska öelda 4.8 6.6 4.5

saldo -23 -21 -19

9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)

6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)

10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks

TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


45


11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 3.6 5.5 3.0 küllaltki tõenäoline + 32.5 33.6 30.5 küllaltki ebatõenäoline – 25.6 27.1 29.8 täiesti ebatõenäoline – – 37.3 33.4 35.6 ei oska öelda 1.0 0.4 1.1

saldo -30 -25 -32

12. Pere praegune rahanduslik olukordsäästetakse palju ++ 1.8 1.3 1.4 säästetakse natuke + 34.5 32.9 33.1 tullakse ots–otsaga välja = 52.5 57.0 56.9 kulutatakse varasemaid sääste – 7.3 5.0 4.0 elatakse võlgu – – 3.8 3.6 4.4 ei oska öelda 0.3 0.3 0.3

saldo 12 12 12


13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 3.4 - -küllaltki tõenäoline + 6.9 - -küllaltki ebatõenäoline – 8.8 - -täiesti ebatõenäoline – – 80.9 - -ei oska öelda 0.1 - -

saldo -78 - -

väga tõenäoline ++ 1.5 - -küllaltki tõenäoline + 4.5 - -küllaltki ebatõenäoline – 2.9 - -täiesti ebatõenäoline – – 90.8 - -ei oska öelda 0.4 - -

saldo -88 - -

väga tõenäoline ++ 11.9 - -küllaltki tõenäoline + 17.5 - -küllaltki ebatõenäoline – 9.3 - -täiesti ebatõenäoline – – 60.8 - -ei oska öelda 0.6 - -

saldo -45 - -

15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul

14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul

Küsimus 1992 - 2013 2012min kesk max 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9

PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -36 -9 18 -18 -21 -21 -20 -15 -16 -15 -16 -11 -10 -14 -15 -13Järgmised 12 kuud -16 0 17 -5 -14 -14 -8 -2 -2 1 2 1 1 -1 -2 -1

RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -6 38 -13 -19 -20 -13 -4 -9 -7 -3 -3 -8 -12 -8 -6Järgmised 12 kuud -35 3 27 -3 -12 -10 0 5 6 6 9 11 2 0 6 5

HINNADViimased 12 kuud -29 41 85 71 69 74 73 70 73 73 68 65 67 70 67 65Järgmised 12 kuud -33 37 85 34 49 48 42 45 34 31 26 22 23 24 19 18

Muutus %-des -1 10 21 7 8 8 8 7 7 7 6 6 6 7 6 6TÖÖPUUDUS -22 13 67 4 7 8 5 -3 2 1 0 -1 3 2 2 2PÜSIKAUPADE OSTUD

Praegu -17 19 47 -13 -10 -11 -7 -2 -5 -5 -2 -8 -6 0 -4 -8Järgmise 12 kuu jooksul -45 -20 -2 -43 -45 -42 -33 -32 -38 -35 -33 -37 -37 -36 -39 -38

SÄÄSTUDPraegu -43 -22 -2 -25 -22 -23 -22 -19 -20 -21 -22 -22 -24 -23 -21 -19Järgmise 12 kuu jooksul -45 -27 -6 -27 -26 -30 -25 -23 -23 -25 -23 -25 -31 -30 -25 -32

PERE RAHANDUSLIK OLUKORD 4 12 20 13 15 12 11 15 14 14 13 12 9 12 12 12AUTO OSTMINE -89 -74 -55 x -80 x x -80 x x -76 x x -78 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -89 x x -88 x x -87 x x -88 x xMAJA, KORTERI REMONT -64 -36 -14 x -43 x x -49 x x -45 x x -45 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -9 13 -10 -15 -15 -10 -4 -5 -5 -3 -3 -7 -8 -6 -8

2013

TARBIJABAROMEETER (saldod)

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 186, september 2013

46

Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, % -des)

05

1015202530

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

*

ESA andmetel, * EKI

Sisemajanduse koguprodukt(mld €, kehtivates hindades)

0

5

10

15

20

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

*

ESA andmetel, * EKI prognoos

Majanduskasv(SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, % )

-15-10-505

1015

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

*


3. Eesti majandusarengust 1993–2012 ja prognoos 2013 Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Refor-mide ja majanduse ümberstruktureerimise käi-gus (1992–1994) kahanes sisemajanduse ko-guprodukt (püsihindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja kestis 2007. aastani. Majanduse reaalkasv oli tõusu-aastatel (2000–2007) keskmiselt 8,7% aastas. Nominaalhindades suurenes SKP 1994–2007 ~10 korda. Arengukiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Sellest tulenevalt võib 2004. aastat nimetada kiirenduse aastaks ja 2005. aastat kõrgkonjunktuuri aastaks. Sel aastal sai alguse kinnisvarabuum, mis kulmi-neerus 2006. aastal ja sai nimeks ülekuume-nemise aasta. Olukord muutus 2008. aastal, kui maailmas sai alguse finantskriis, mis viis Eesti majanduse langusesse (–4,2%). 2008. aastal moodustas SKP ühe inimese kohta 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest (hindade erinevust arvestades). Majanduslangus süvenes 2009. aastal (langus 14,1%) ja alles 2010. aas-tal saavutati 2,6%-ne tõus. 2011. aastal, tänu ekspordile, kiirenes SKP kasv 9,6%-ni ning oli 2012. aastal 3,9%. EKI prognoos 2013. aastaks on 2,0%.

Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused krooni ajal (1992. juunist kuni 2010. a detsembrini) kallinesid 10,7 korda. Tarbijahindade tõus aastast-aastasse aeglustus, jõudes 2003. a 1,3%-ni. Perioodil 2004–2006 THI püsis vahemikus 3,0...4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirdemajandusriikidele iseloo-mulik hinnaühildumisprotsess. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad hin-nad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakkumispoolsete tegurite koosmõjul hak-kas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal ko-guni 10,4%. Situatsioon muutus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul inflatsioon langes miinus 0,1%-ni. 2010. aastal majanduskasvu taastu-misel kiirenes taas ka inflatsioon: 2010. a 3,0%, 2011. a 5,0% ja 2012. a 3,9%). EKI 2013. a prognoos on 3,2%.

Väliskaubandus. Eesti väliskaubandus on tei-sel iseseisvusajal jõudsalt arenenud. Aastatel 1994–2008 kasvas kaupade väliskaubanduse käive jooksvates hindades ligi 8 korda. Samas on kõikidel aastatel olnud kaubavahetusbilanss negatiivne, seejuures 2007. aastal ületas defit-siit 3 mld euro piiri. Maailma majanduskliima halvenemisega Eesti väliskaubanduse maht aastatel 2001–2002 ja 2008–2009 vähenes. Kiire hüppe tegi eksport kriisijärgsetel 2010. ja 2011. aastal. Eesti suurimad ekspordipartnerid on läbi aegade olnud Soome ja Rootsi.

Konjunktuur nr 185, juuni 2013 Majandusindikaatorid

47

Mahuindeksid (kasv, % )

-30-20

-100

10

2030

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

*

TööstustoodangJaemüük


Eesti väliskaubandus(mld €, jooksv ates hindades)

-113579

111315

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

*


EKSPORT

IMPORT

Keskmine kuutöötasu (€)

0

200

400

600

800

1000

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

*


Kaupade import on kõigil aastatel (välja arva-tud 1999. a ja 2009. a) suurenenud. Impordi-nõudluse kiiret kasvu on soodustanud välis-maiste otseinvesteeringute hoogne sissevool ja eratarbimise kiire areng. Peamisteks impordipart-neriteks on olnud samuti Soome ja Rootsi, kust on ka pärit valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhankelepingute täitmisel. Välis-kaubanduse käibe oodatav areng 2013. aastal jooksevhindades on 3…4%. Tööhõive. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90-ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis oluliselt vähenes. Alates 2000. aastast hõivatute arv liikus tõusu suunas, jõudes 2000. a 572 tuh inimeselt 657 tuhande inimeseni 2008. aastal. Töötuse määr kasvas kuni 2000. aastani, ulatu-des siis ligi 14%-ni. Aastatel 2002–2007 töötu-se määr liikus langustrendil, moodustades 2003. ja 2004. a ~10% ja 2007. a 4,7%. Tööhõivet tõstis kinnisvarabuum, mille käigus ehitussekto-risse lisandus ligi 40 tuhat töötajat. 2008. aastal hakkas tööpuudus taas kasvama, põhjustatuna majanduslangusest ja eriti ehitussektori taand-arengust. 2009. a tööpuudus kasvas järsult. Registreeritud tööotsijaid oli aasta lõpul 87 282 inimest (aasta keskmine 67 tuh in). 2010. aasta teisel poolel olukord paranes, kuid aasta kesk-mine näitaja oli siiski ligi 80 tuh in (töötuse määr 16,9%). Tööturu olukorra paranemine jätkus 2011. ja 2012. aastal, mil töötuse määr langes 10%-le. EKI 2013. a prognoos on 9%. Töötlev tööstus. Toodangu osakaal SKP-s on majanduse ümberstruktureerimise käigus vä-henenud 35,4%-lt (1992. a) 17,8%-ni (2011. a). Aastatel 1995–2007 oli tööstustoodangu ma-huindeks positiivne, erandiks vaid 1999. aasta, mil 3,4%-st langust põhjustas Vene majandus-kriis. 2000–2007. a oli tööstuse areng väga kiire (keskmiselt 10%). Toodangu maht sõltus olulisel määral allhanketööde lepingutest ja viimased omakorda maailmamajanduse olu-korrast. Oluline mõju tööstustoodangu arengule on välisnõudlusel, kuna tööstusettevõtted müü-vad välisturgudel enam kui poole oma toodan-gust. Olukord muutus oluliselt 2008. aastal, mil nõudluse langus sise- ja välisturul põhjus-tas toodangu mahu 5,1%-lise vähenemise. Tel-limised vähenesid veelgi enam 2009. aastal, mil toodangu maht langes 24,0%. Uus tõus

algas 2010. a, seda tänu ekspordinõudluse tõusule (tõus 2010. a 23,5%, 2011. a 16,8%). 2012. a tööstuse kasv pidurdus. Prognoosi koha-selt on 2013. aastal tööstustoodangu kasv 5%. Palk ja elanike sissetulekud. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 € piiri esmakordselt 2003. aastal ja 800 € piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahindade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu. Majanduslangus sundis ette-võtteid tootluse- ja palgatõusu proportsioonist rangemalt kinni pidama. 2009. a keskmine palk langes 784 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. a (839 eurot). Aastatel 1993–2012 on reaalpalk suurenenud 265%. Prognoos 2013. a on 945 €.

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 185, juuni 2013

48

Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2012 ja prognoos 2013. a

Näitaja Mõõt-ühik

1993 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 prognoos

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

mld € 1,5 6,2 7,0 7,8 8,7 9,7 11,2 13,4 16,1 16,2 14,0 14,4 16,2 17,4 18,4

SKP võrreldavates hindades eelmise aasta suhtes

% 91,0 109,7 106,3 106,6 107,8 106,3 108,9 110,1 107,5 95,8 85,9 102,6 109,6 103,9 102,0

Eratarbimine, muutus püsihindades

% … 7,8 6,7 9,2 9,1 8,2 9,6 13,5 8,8 -5,4 -15,2 -2,7 3,8 4,9 3,8

Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades

% … 16,9 12,9 24,2 16,7 6 15,3 22,9 9,3 -13,3 -39,0 -7,3 38,0 10,8 1,0

Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)

% 89,9 4,0 5,8 3,6 1,3 3,0 4,1 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 3,2

Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)

% 75,0 4,2 3,8 0,5 0,2 2,9 2,1 4,5 8,3 7,2 –0,5 3,3 4,4 2,3 2,0

Kaupade põhieksport mld € 0,68 3,44 3,69 3,64 4,00 4,77 6,20 7,72 8,03 8,47 6,49 8,75 12,01 12,55 13,0

Kaupade põhiimport mld € 0,75 4,61 4,80 5,08 5,71 6,70 8,23 10,71 11,44 10,90 7,27 9,25 12,67 13,75 14,3

Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –1,17 –1,11 –1,44 –1,71 –1,93 –2,03 –2,99 –3,41 –2,43 –0,79 –0,51 –0,66 –1,20 –1,3

Teenuste eksport mld € 0,28 1,61 1,80 1,80 1,96 2,29 2,61 2,87 3,29 3,60 3,20 3,44 3,90 4,24 4,9

Teenuste import mld € 0,22 0,96 1,08 1,17 1,23 1,40 1,77 1,98 2,25 2,29 1,81 2,10 2,66 3,03 3,7

Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –0,33 –0,36 –0,83 –0,99 –1,10 –1,12 –2,05 –2,56 –1,49 0,38 0,41 0,29 –0,31 0,2

SKP suhtes % 1,2 –5,4 –5,2 –10,6 –11,3 –11,3 –10,0 –15,3 –15,9 –9,2 2,8 2,9 1,8 –1,8 1,2

Tööpuudus (töötuse määr)

% 6,6 13,6 12,6 10,3 10,0 9,7 7,9 5,9 4,7 5,5 13,8 16,9 12,5 10,2 9,0

Nominaalpalk keskmiselt kuus

€ 68 314 352 393 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 945

Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes % 2,2 6,3 6,1 7,6 8,0 5,2 6,4 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 3,3

Tööstustoodang, mahuindeks

% –18,7 14,4 8,8 8,4 11,0 10,4 11,0 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 16,8 –0,1 5,0

Jaemüük, mahuindeks % … 16,3 15,0 8,4 10,9 14,6 10,5 10,9 16,0 –3,0 –15,0 –3,0 5,6 8,0 6,0

Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul mld € … 2,2 2,6 3,2 4,4 5,9 8,0 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 15,0

Omal jõul tehtud ehitustööd

mld € 0,12 0,62 0,70 0,90 0,99 1,19 1,55 2,07 2,63 2,30 1,50 1,28 1,68 2,1 2,2

Konjunktuur nr 185, juuni 2013 Konkurentsivõime edetabel

49

26 27

33 33 34 3229

2622 20

2632 35

5.084.95

5.12

4.74 4.674.56 4.61 4.62 4.64 4.65

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Koht edetabelis % esimese suhtes

4. Maailma Majandusfoorumi (WEF) riikide konkurentsivõime edetabel 2013/2014 Septembris avaldas Maailma Majandusfoorum oma iga-aastase riikide konkurentsivõime ra-porti17, milles Eesti rahvusvahelist konkurentsi-võimet hinnatakse 4,65 punktiga (max = 7) ja meile kuulub 148 riigi võrdluses 32. koht. Eelmise aastaga võrreldes on Eesti konkurentsi-võimeindeks tõusnud 0,01 p võrra ning Eesti positsioon on paranenud 2 kohta.

Kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks tun-nistati juba mitmendat aastat järjest Šveits (5,67 p), millele järgnevad TOP-10s Singapur, Soome, Saksamaa, USA, Rootsi, Hongkong, Holland, Jaapan ja Suurbritannia. Küll veidi erineva järjestusega on TOP-10 tänavu jäänud samaks nagu oli 2012. aastal.

Euroopa Liidu liikmesriikide TOP-10sse kuu-luvad Soome, Saksamaa, Rootsi, Holland, Suurbritanniale, Taani, Austria, Belgia, Luk-semburg ja Prantsusmaa.

Eesti hoiab juba mitmendat aastat enda käes Ida-Euroopa kõige konkurentsivõimelisema riigi nimetust ning on EL-28 arvestuses 12. kohal. Uutest EL liikmesriikidest (alates 2004. a) järgnevad Eestile Malta, Poola, Tšehhi, Leedu ja Läti. Eestiga enam-vähem võrdne konkurentsivõime (4,6–4,7 p) on Hispaanial, Tšiilil, Omaanil, Islandil ja Puerto Ricol. Meie peamistest väliskaubanduspartneritest peale Soome, Saksamaa ja Rootsi (kõik TOP-10s) on Leedu 48. (4,41 p), Läti 52. (4,4 p) ja Vene-maa 64. (4,25 p) kohal.

Joonis 4.1. Eesti konkurentsivõime positsioon ja indeks 2001–2013

Käesoleva aasta konkurentsivõime edetabel tugineb riikide 2012. a statistilistele andmetele ning 2013. a märtsis-aprillis läbiviidud ettevõtte juhtide küsitluse tulemustele. Kokku võeti tänavu arvesse 117 kvantitatiivset ja kvalita-tiivset näitajat. Eestis viis küsitluse läbi WEF’i partner Eesti Konjunktuuriinstituut. 17

Maailma Majandusfoorum jagab riigid vasta-valt nende majanduse arenguastmele kolme gruppi (lisaks 2 üleminekuastet): 1. ressursi-põhisteks, 2. efektiivsusepõhisteks ning 3. inno-vatsioonipõhisteks. Eesti on tänavu paigutatud riikide hulka, millised on arenemas teiselt 17 The Global Competitiveness Report 2013–2014

(efektiivsusepõhiselt) astmelt kolmandale (inno-vatsioonipõhisele) astmele.

Kolmanda (kõrgeima) astme riike on tänavu 37 ning üleminevasse gruppi kuuluvad peale Eesti veel 21 riiki. Enamus riike, kes Euroopa Liiduga 2004. a ühinesid (v.a Küpros ja Malta) on paigutatud ka sellesse üleminevasse gruppi. Lisaks kuuluvad sinna veel nt Venemaa, Türgi ja Brasiilia. Rumeenia ja Bulgaaria on ainsate ELi riikidena paigutatud efektiivsuspõhisesse gruppi.

Konkurentsivõime edetabel Konjunktuur nr 185, juuni 2013

50

Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime arvestus tugineb 12 sambale. Raportist nähtub, et Eesti positsioon ning indeksi punktid

(max = 7 p) sammaste lõikes on järgmised (võrdluseks toome eelmise aasta tulemused):

Koht alamtabelis Indeks (max = 7p) Sammas (tegur) 2013 2012 2013 2012 Institutsioonid 27 30 4,90 4,94 Infrastruktuur 40 41 4,70 4,72 Makromajandus 22 20 5,89 6,01 Tervishoid ja põhiharidus 29 27 6,22 6,21 Kõrgharidus ja koolitus 23 25 5,22 5,17 Kaubaturgude efektiivsus 30 31 4,73 4,73 Tööturu efektiivsus 12 10 5,03 5,11 Finantsturgude areng 35 39 4,59 4,51 Tehnoloogiline arengutase 29 25 5,20 5,29 Turu suurus 99 96 3,06 2,98 Äritegevuse arengutase (keerukus) 51 51 4,26 4,20 Innovatsioon 31 30 3,89 3,93

Toodust nähtub, et Eesti konkurentsivõime suhtelisteks tugevusteks on 2013. a arvestuses taas tööturu efektiivsus (12. koht), makroma-jandus (22.), kõrgharidus ja koolitus (23.), tehno-loogiline arengutase (29.) ning tervishoid ja põhiharidus (29.). Nõrgad küljed on turu väik-sus (99. koht), äritegevuse arengutase (51.) ja infrastruktuur (40.). Kõige rohkem punkte kogus Eesti tervishoiu ja põhihariduse samba osas.

Maailma Majandusfoorumi raportis on ära toodud ka erinevate riikide ettevõtte juhtide hinnangud äritegevust kõige enam takistavate tegurite kohta. Selgub, et ligi 25% Eestis vas-tanu juhte pidas suurimaks takistuseks tööjõu ebapiisavat kvalifikatsiooni. Selle probleemi olulisus on viimaste aastate jooksul ühe enam tõusnud. Eestis tuntakse puudust erinevatest spetsialistidest ning ka rahvusvahelise töökoge-musega juhtidest.

12% ettevõtte juhte pidas suureks takistuseks juurdepääsu finantsidele ning ligi 10% vasta-nutest arvasid, et olulisteks puudusteks äritege-vuse edukuse ning efektiivsuse tõstmisel on maksude määrad, valitsuse ebaefektiivne töö ning innovatsiooni puudulikkus.

Joonisel 4.2 on võrreldud Eesti, Läti ja Soome ettevõtte juhtide hinnanguid arengut takistavate probleemideolulisuse kohta (toodud on ette-võtte juhtide osakaal, kes ühte või teist tegurit märkisid).

Konjunktuur nr 185, juuni 2013 Konkurentsivõime edetabel

51

0 5 10 15 20 25

Tööjõu kvalifikatsioon

Juurdepääs finantsidele

Maksude määr

Valitsuse efektiivsus (bürokraatia)

Innovatsioon

Infrastruktuur

Inflatsioon

Tööalased regulatsioonid

Töö eetika (tööjõu motiveeritus)

Korruptsioon

Maksude regulatsioonid

Poliitiline stabiilsus

Tervishoid

Julgeolek ja eraomandi kaitstus

Välisvaluuta regulatsioonid

Valitsuse stabiilsus

Eesti

Läti

Soome

Joonis 4.2. Eesti, Läti ja Soome ettevõtte juhtide hinnangud äritegevust takistavate tegurite olulisuse kohta (%)

Jooniselt on näha, et Eesti, Soome ja Läti kon-kurentsivõimet takistavad tegurid on küllaltki erinevad. Erinevalt Eestist on Soomes suuri-maks takistuseks tööturu jäigad regulatsioonid, mida Eesti ettevõtete juhid omakorda vaevu märkimisväärseks peavad. Ka maksude määr on Eesti juhtide poolt nimetatud pea kaks korda

vähem kui Soomes. Lätis seevastu peetakse kõige olulisemaks probleemiks bürokraatiat ning valitsuse töö ebatõhusust, millele järgne-vad liialt kõrged maksumäärad. Korruptsiooni, mida Soome ettevõtjad üldse ei nimeta on Lätis oluliseks probleemiks igale kümnendale ette-võttele.

EKI toidukorv Konjunktuur nr 185, juuni 2013

52

162426

3134

383638

424040

4343

4750

595658

6668707171

1993 sept1994 sept1995 sept1996 sept1997 sept1998 sept1999 sept2000 sept2001 sept2002 sept2003 sept2004 sept2005 sept2006 sept2007 sept2008 sept2009 sept2010 sept2011 sept2012 sept

2013 märtsjuunisept

5. EKI toidukorvi maksumus: III kvartal 2013 Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv18 maksis septembris 71.08 eurot. Juuni ostukor-vist oli septembri oma vaid 0,4% (0.31 eurot) kallim. Aastaga on toidukorvi maksumus kas-vanud 3,8% ehk 2.62 eurot (tabel 5.1, joonis 5.1 ja 5.2).

III kvartal Septembris odavnesid võrreldes eelmise vaat-lusega (juunis) märkimisväärselt puu- ja köögi-vili ning munad, kallinesid aga piima- ja liha-saadused.

Puu- ja köögivili odavnes küll 10,4%, ent selle arvelt säästis 4-liikmeline pere nädalas vaid 0.80 eurot. Aiasaadustest enim odavnesid kar-tul (19,2%) ja porgand (45,8%). Vaatamata hooajale püsis õunte hind kauplustes suhteli-selt kõrge. Ostukorvis vähenes õunte maksu-mus vaid 4,5%.

Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis sep-tembris juuniga võrreldes oluliselt ei muutu-nud (vähenedes vaid 1%). Piimasaaduste mak-sumus ostukorvis suurenes võrreldes juuniga 3,0%. Või kallines 6,8%, juust 6,0% ja koor 2,6%. Kulutused piimale ja keefirile püsisid juuni tasemel.

Lihatoodete maksumus ostukorvis suurenes vaadeldaval perioodil 2,9%. Värske liha mak-sumus suurenes 3,2%, keeduvorst kallines 2,3% ning suitsulihatooted 3,9%. Hakkliha hind püsis juunikuisel tasemel.

Kulutused kanamunade ostmisel vähenesid 7,5%, mis hoidis 12 senti kokku pere toiduku-lusid nädalas. Kulutused kalale vähenesid 7,5%.

Kohvi hind septembris juuniga võrreldes lan-ges 9,9%, kulutused kohvi ostule vähenesid nädalas 10 senti. Suhkru hind püsis pea juuni-kuisel tasemel. Hinnatõusu tõttu kasvasid aga kulutused kondiitritoodetele ja margariinile (vastavalt 1,4% ja 7,2%).

18 EKI toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere ühe nädala tegelikele ostudele tallinna kaupluses. Toidukorvi kuulub 24 kau-bagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Joonis 5.1. EKI toidukorvi maksumus (1 nädala ostud Tallinna kauplustes, €/4-liikmeline pere)

Aastane võrdlus

EKI toidukorvi maksumus on aastaga tõusnud 2.62 eurot (3,8%), millest 70% andis lihtoodete hinnatõus. Kulutused lihatoodete ostul suure-nesid aastaga 9,9%, mis suurendas pere kulu-tusi 1.82 eurot nädalas. Seejuures kulutused värskele lihale kasvasid 13,5%, suitsulihatoo-detele 7,1%, keeduvorstile 3,6% ja hakklihale 2,8%.

Piimatoodete maksumus ostukorvis oli sep-tembris 2,8% kõrgem kui aasta tagasi, mis võt-tis pere eelarvest lisaks 0.46 eurot nädalas. Ku-lutused võile kasvasid 8,8%, koorele 3,9%, juustule 3,6% ja kohupiimale 2,5% nädalas. Piim ja keefir olid aga 1,7% odavamad kui aasta tagasi.

Konjunktuur nr 185, juuni 2013 EKI toidukorv

53

9.86

16.95

1.43

2.17

6.68

13.82

9.90

18.36

16.49

1.62

2.34

5.91

13.84

9.65

17.03

15.99

1.29

2.29

6.43

13.44

20.18

0 5 10 15 20 25

Teraviljasaadused

Lihasaadused

Piimasaadused

Kanamunad

Kala

Puu- ja köögivili, kartul

Muud toidukaubad

sept '13

sept '12

sept '11

Teraviljatoodete maksumus ostukorvis oli sel aastal 0,5% madalam kui mullu, mis kärpis pere toidukulusid 5 senti nädalas. 9% vähene-sid aastaga pere kulutused makaronidele. Kui saiatoodetele kulutati sel aastal pea sama palju kui mullu, siis leivale kasvasid kulutused 0,7%.

Puu- ja köögivili ning kartul on sel aastal kal-limad kui eelmisel aastal ning nende maksu-mus toidukorvis on 12,9% kõrgem mullusest. Seejuures kulutused kartulile on aastaga kas-vanud 33,7% ning õuntele 4,8%. Porgand on aga sel aastal enam kui kolmandik odavam kui aasta tagasi.

Kulutused kalale ja munadele vähenesid sel aastal vastavalt 7,6% ja 12% ning kokku vähen-dasid nad pere ostukulusid 0.38 eurot nädalas.

Suhkru ja kohvi ostukulud vähenesid aastaga vastavalt 12,3% ja 19,8%. Kondiitritoodetele ja margariinile tehtavad kulutused aga kasva-sid vastavalt 0,6% ja 5,2%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul kallineb 2013. aasta neljandas kvartalis EKI püsiva kaaluga toidukorv võrreldes septembriga 1–2%.

Joonis 5.2. EKI toidukorvi maksumuse struktuur september 2011–2013 (4-liikmelise pere ühe nädala ostud, eurot)

EKI toidukorv Konjunktuur nr 185, juuni 2013

54

Tabel 5.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)

Maksumus (€) Maksumuse muutus sept '13 - juuni '13

sept '13 - sept '12

sept '13 / juuni '13

sept '13 / sept '12Kaup Kogus sept

2012 juuni 2013

sept 2013

eurodes %-des

Jahu 0,5 kg 0.46 0.48 0.48 0.00 0.02 0.0 4.3

Makaronid, tangained 0,5 kg 0.90 0.87 0.82 -0.05 -0.08 -5.7 -8.9

Leib 3 kg 4.87 4.83 4.90 0.07 0.03 1.4 0.6

Sai, sepik 2 kg 3.67 3.74 3.66 -0.08 -0.01 -2.1 -0.3

Liha 2 kg 11.33 12.46 12.86 0.40 1.53 3.2 13.5

Hakkliha 250 g 1.24 1.27 1.27 0.00 0.03 0.0 2.4

Keeduvorst 1 kg 4.29 4.34 4.44 0.10 0.15 2.3 3.5

Suitsulihatooted 200 g 1.50 1.55 1.61 0.06 0.11 3.9 7.3

Piim, keefir 6 l 5.45 5.36 5.36 0.00 -0.09 0.0 -1.7

Kohupiim 0,5 kg 1.99 2.02 2.04 0.02 0.05 1.0 2.5

Juust 400 g 2.88 2.82 2.98 0.16 0.10 5.7 3.5

Või 400 g 3.20 3.26 3.48 0.22 0.28 6.7 8.7

Koor 1,5 l 2.97 3.01 3.09 0.08 0.12 2.7 4.0

Kanamunad 10 tk 1.62 1.54 1.43 -0.11 -0.19 -7.1 -11.7

Kala 0,7 kg 2.34 2.34 2.17 -0.17 -0.17 -7.3 -7.3

Margariin 250 g 0.70 0.69 0.74 0.05 0.04 7.2 5.7

Suhkur 1 kg 1.32 1.17 1.16 -0.01 -0.16 -0.9 -12.1

Kohv 100 g 1.10 0.98 0.89 -0.09 -0.21 -9.2 -19.1

Kondiitritooted 1,3 kg 7.04 6.99 7.09 0.41 0.41 78.8 78.8

Juurvili 2 kg 1.13 1.13 1.10 0.10 0.05 1.4 0.7

Kartul 4 kg 1.97 3.26 2.63 -0.03 -0.03 -2.7 -2.7

Puuvili 2 kg 2.81 3.09 2.95 -0.63 0.66 -19.3 33.5

Limonaad 4 pdl 3.14 3.06 3.02 -0.14 0.14 -4.5 5.0

KOKKU 68.47 70.77 71.08 -0.04 -0.12 -1.3 -3.8

Konjunktuur nr 186, september 2013 Eesti loomemajandus

55

6. Eesti loomemajandus19 Loomemajandus on majandussektor, mis põ-hineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel. Loomeettevõtted loovad ot-sest majanduslikku tulu ja töökohti ning kesk-konna, mis võimaldab teistel majandussektori-tel olla konkurentsivõimelisem. Sageli räägi-takse Eesti ettevõtete madalast lisandväärtu-sest. Loomingulised lahendused aitaksid suu-rendada toodete ja teenuste müüdavust ning tõsta hinda, kuid tihti ei näe teised majandus-sektorid kultuurivaldkonnast tuleneva sisendi väärtust.

Eesti Konjunktuuriinstituut on alates 2005. aastast viinud läbi loomemajanduse uuringuid. Seekordne uurimus, mis viidi läbi 2013. aastal, oli järjekorras kolmas ja kaardistas loomema-janduse olukorra 2011. aasta seisuga. Loome-majanduse kontseptsioon haakub Euroopa Liidu eesmärgiga innovaatilisest ja teadmistel põhine-vast Euroopast. Üha enam riike viib läbi loo-memajandust kaardistavaid spetsiaalseid uuri-musi, sest ametlik statistika ei vasta vajadustele ja analüüsiks vajalik informatsioon tuleb algal-likatest ise koguda. 19

Võrreldes esimese kaardistusega 2005. aastal on loomeinimeste suhtumises toimunud oluline muutus ning võõristusest majandusterminite vastu on üle saadud ning aina enam huvitutakse kogu oma valdkonna probleemidest ja konku-rentide tegemistest. Siiski jagub loomeettevõ-tetel arenguruumi ärimaailma mängureeglitega arvestamisel (ja ka vastupidi). See on eriti olu-line viimaste aastate majandusolukorra ja riigi-eelarve piiratuse tingimustes, kus sissetulekute suurendamiseks ja loomeideede teostamiseks tuleb rohkem tulu teenida turult.

Loomeettevõtted tegutsevad väga erinevatel eesmärkidel. On ettevõtteid, millel on väga selged ärilised eesmärgid (müügitulu, kasum, töökohad) ja siin on headeks näideteks rek-laami, arhitektuuri, meelelahutustarkvara ette-võtted. Loomesektoris tegutsejatel võib olla

19 Artikkel tugineb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud uuringule Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus, Tallinn: EKI, 2013.

täita oluline roll riigi ja regioonide kuvandi tutvustamisel (nt muusika), mille rahalist väär-tust ei ole võimalik mõõta. Loomeettevõtete ja -asutuste tegemised suurendavad teiste ettevõ-tete turgu (nt turismitulu kasv) ja loovad mõ-nusa elukeskkonna. Hulk loomeinimesi tegut-seb puhtalt isikliku loomisrõõmu eesmärgil ja majandusliku tulu teenimine on teisejärguline.

Loomemajanduse uuring analüüsis, kuidas on muutunud Eestis perioodil 2003-2011 loome-ettevõtete ja töötajate arv, tulu ja kasum 13 loomemajanduse valdkonnas.

1. Arhitektuur 2. Film ja video 3. Ringhääling 4. Disain 5. Etenduskunstid 6. Kirjastamine 7. Käsitöö 8. Muuseumid 9. Raamatukogud 10. Kunst 11. Meelelahutustarkvara 12. Muusika 13. Reklaam 2011. aastal tegutses loomemajanduse sektoris 7066 ettevõtet ja asutust. Sektoris oli hõivatud 29 200 inimest ehk 4,8% Eesti töötavast rah-vastikust. Ettevõtete müügitulu ja riigilt dotat-siooni saavate asutuste kogutulu oli üle ühe miljardi euro, mis andis 2,3% Eesti ettevõtete müügitulust.

Ettevõtete ja töötajate arv on perioodil 2003-2011 pidevalt kasvanud. See näitab, et loome-sektor on atraktiivne majandussektor. Loome-ettevõtjate tulud ja kasumlikkus ei ole aga ma-janduskriisieelsele tasemele jõudnud ning see-tõttu on loomemajanduse osakaal kogu Eestis loodavast lisandväärtusest aastatel 2007–2011 natuke langenud – 2,9% SKP-st 2007. aastal 2,7%- ni SKP-st 2011. aastal.

Eesti loomemajandus Konjunktuur nr 186, september 2013

56

206%

47%

-52% -43%

44%

4%

-7% -10%

76%

19%

-28% -35%

-100%

-50%

0%

50%

100%

150%

200%

250%

Ettevõtete/asutuste arv

Töötajate arv Kogutulu Keskminetöötajate arv

Tulu ettevõtte/asutuse kohta

Tulu töötajakohta

2003-2011 2007-2011

Tabel 6.1. Eesti loomemajanduse põhinäitajad 2003–2011

2003 2007 2011Töötajate arv 19 891 27 951 29 200

% hõivatutest 3,4 4,3 4,8Ettevõtete ja asutuste arv 2 307 4 921 7 066

% ettevõtetest 6,3 9,4 11,4Kogutulu (mln €) 608 1 143 1 067% SKPst 2,8 2,9 2,7 Loomesektori kasvus on oluline roll olnud riigi aktiivsel sellesuunalisel tegevusel (toetused, teavitustegevus). 2007. aastal tekkis ettevõtlust toetavate riiklike toetusmeetmete all võimalus esitada taotlusi ka loomemajanduse ettevõtetel. 2011. aastaks oli Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus loomemajanduse tugistruktuure ja ette-võtteid toetanud ligi 40 miljoni euroga. Loo-memajanduse tugistruktuuride programmist

rahastati paljude arenduskeskuste käivitamist (nt Eesti Disainikeskust, Eesti Arhitektuuri-keskust, Eesti Muusika Arenduskeskust, Eesti Filmi Sihtasutust, Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Kirjastuste Liitu, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskust). Nüüd on oluline, et keskused hakkaksid funktsioneerima ja toetama vald-konna ettevõtete arengut ning kasvaks üle ette-võtete endi sooviks koostööd teha ja oma valdkonna keskusesse panustada.

2011. aastaks lisandus võrreldes 2007. aastaga loomemajanduse sektorisse enam kui 2100 ettevõtet ja asutust. Enim ettevõtteid ja asutusi tegutses muusika (1495 ettevõtet ja asutust), arhitektuuri (1223) ja raamatukogude (991) valdkondades. Väiksemad valdkonnad olid meelelahutustarkvara (22 ettevõtete) ja ring-hääling (89). Ettevõtete arv kasvas 5 aasta jooksul kaks ja enam korda muusika (271%), etenduskunstide (232%) ja meelelahutustark-vara (100%) valdkonnas.

Joonis 6.1. Eesti loomemajanduse põhinäitajate ja suhtarvude muutumine 2003–2011 ja 2007–2011


57

Töötajate arv on ettevõtetes ja asutustes samal perioodil veidi vähenenud, kuid võttes arvesse FIE-d ja MTÜ-des töötavad inimesed, on sek-toris hõivatute arv tervikuna kasvanud 4%. Enim inimesi töötas samuti muusika valdkon-nas, mis andis tööd 5800 inimesele. Kirjasta-mise valdkonnas töötas enam kui 4800 ja etenduskunstide valdkonnas üle 3300 inimese. Töötajate arvu poolest väiksemad valdkonnad olid disain (600 inimest) ja meelelahutustark-vara (610). Kuigi viimati mainitud valdkonnad on väiksemad, on neisse töötajaid viimastel aastatel lisandunud kõige enam – vastavalt 71% disaini ja 88% meelelahutustarkvara ette-võtetesse.

Loomesektori kogutulud jäävad 2011. aastal 7% võrra alla 2007. aasta tasemele. Kogutulu arvestuses olid suurimad valdkonnad kirjasta-mine (292 mln eurot), reklaam (178) ja muusika (135). Kirjastamise ja reklaami ettevõtete käe-käik sõltub otseselt majanduse konjunktuurist ja 2011. aasta olid tulud oluliselt väiksemad kui 2007. aastal. Majanduskriisis pidasid pare-mini vastu ettevõtted ja asutused, mis tegutsesid valdkondades, kus oli suurem roll riigi finant-seerimisel (muuseumid, etenduskunstid, ring-hääling). Teistest eristus meelelahutustarkvara valdkond, mis on küll müügitulult veel väike (28 mln eurot), kuid kasvas 2007. aastaga võr-reldes 66%.

Tabel 6.2. Eesti loomemajanduse põhinäitajad valdkondade lõikes 2011

Valdkond Ettevõtete ja asutustearv

Töötajate arv

Kogutulu, mln €

Arhitektuur* 1 223 3 048 109 Film ja video 363 1 092 44 Ringhääling 89 1 442 117 Disain 478 600 13 Etenduskunstid 315 3 343 53 Kirjastamine* 661 4 844 292 Käsitöö 198 1 023 12 Muuseumid 248 1 586 42 Raamatukogud 991 2 948 38 Kunst* 151 1 050 6 Meelelahutustarkvara 22 610 28 Muusika* 1 495 5 800 135 Reklaam 832 1 814 178 KOKKU 7 066 29 200 1 067 * sh seotud tegevusalad Loomesektori ettevõtete arvu kasv on saavuta-tud läbi fragmenteerumise, majanduskriisi ajal ei ole ettevõtted liitunud ja konsolideerunud, vaid sektor on muutunud veelgi enam üksiktegi-jatel põhinevaks. Loomemajanduse ettevõtted ja asutused on valdavalt väiksemad kui kesk-mine Eesti ettevõte. Ühes ettevõttes töötas

2011. aastal 4,1 inimest, eesti keskmises ette-võttes aga 6,4 inimest. Kui arvestada FIE-de ja MTÜ-de töötajatega oli keskmise majandusük-suse suurus loomemajanduse valdkonnas veelgi väiksem – 2,8 inimest. Töötajate vähenemine ettevõtetes ja asutustes on pikemaajalisem trend.

Eesti loomemajandus Konjunktuur nr 186, september 2013

58

Loomesektoris teenitud tulu töötaja kohta jääb mitmekordselt alla eesti keskmisele näitajale. Keskmine loomemajandussektori ettevõte ja asutus teenis iga töötaja kohta 37 000 eurot. See varieerus suuresti valdkondade lõikes – reklaami valdkonnas teeniti 98 000 eurot ini-mese kohta, aga kunsti valdkonnas vaid 6000 eurot inimese kohta.

Ettevõtte ja asutuse kohta loodud kogutulu on loomesektoris vähenenud alates 2003. aastast.

Kui 2003. aastal oli ettevõttes või asutuses keskmine tulu 262,8 tuhat eurot, siis 2011. aas-tal 150,9 tuhat eurot (langus 43%). Eesti keskmine ettevõte teenis 2011. aastal 745,8 tuhat eurot. Loomemajanduse sektorist küün-disid üle selle näitaja vaid ringhäälingu (1318,3 tuhat eurot) ja meelelahutustarkvara (1252,6 tuhat eurot) ettevõtted.

Tabel 6.3. Eesti loomemajanduse suhtarvud 2003–2011

Tulu ettevõtte/asutuse kohta (tuh €)

Keskmine töötajate arv ettevõttes/asutuses

Tulu töötaja kohta (tuh €)

2003 2007 2011 2003 2007 2011 2003 2007 2011 Loomemajandus 262,8 232,3 150,9 8,6 5,7 4,1 31 41 37 Kokku Eesti ettevõtted 613,9 840,0 745,8 11,0 8,9 6,4 56 95 117

Sarnaselt varasema kahe kaardistusega tuleb tõdeda, et sektori konkurentsivõime suuren-damiseks nii sise- kui välisturul on vajalik hoopis olemasolevate ettevõtete tugevnemine. Suurem töötajate arv ja müügimaht ettevõtte kohta, kasumlikkus ja investeerimisvõime loob aluse välisturgudele minekuks. Ühe-kahe-kolme töötajaga väikefirmad ei suuda paraku konkureerida rahvusvahelisel turul. Lisaks takis-tab edukat tegevust välisturgudel loomemajan-duse ettevõtete omavaheline vähene koostöö, sest ei tajuta sünergiast tulevaid võimalusi.

Aastate jooksul on kasvanud loomemajanduse sektoris tegutsejate teadlikkus majandusprob-leemidest, oskus vaadata oma valdkonda tervi-kuna ja oskus seostada loomingut ja ettevõt-lust. Samuti saadakse üha enam aru statistilise informatsiooni kogumise vajalikkusest ja tahe-takse olla nö pildil.

Kuigi teadlikkus on paranenud, on paljude ette-võtete ja asutuste suutlikkus ettevõtlusega tege-leda endiselt nõrk, eriti seetõttu, et ollakse nii väikesed. Ettevõtjad pelgavad bürokraatiat, mis sageli seisneb vaid vajaduses lihtsalt sõnas-tada oma äriplaan ja fikseerida olulisemad ette-võtte majandusolukorda iseloomustavad

numbrid, peljatakse raamatupidamist, maksu-aruandlust ja maksude maksmist. Loomema-janduse ettevõtetel ja asutustel on raskusi ma-jandusaasta aruandes töötajate ümberarvesta-misega täistööajale ja loetakse kokku isikuid (arvestamata tema koormust).

Loomemajanduse turul on palju väga erinevate omandivormidega tegutsejaid ja puudub üle-vaade valdkondade kohta. Mõnes loomema-janduse sektoris tegutseb mingil põhjusel (liht-sam aruandlus, toetuste saamine vm) palju mittetulundusühinguid, kuigi Mittetulundus-ühingute seadus ütleb, et nende eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Murettekitavaks tendent-siks on loomeinimeste seadmine fakti ette, et neid ei võeta töölepingu alusel tööle, vaid oodatakse, et nad teeks MTÜ või registreeriks FIE-na, et siis teenust sisse osta.

Suureks probleemiks on loovettevõtjate hin-nangul vaid madalamale maksumusele orien-teeritud hanked, mis ei soosi kvaliteetsete ja loovate terviklahenduste väljatöötamist. Han-gete korraldamise suutlikkus kohalikes omava-litsustes on madal, sest puuduvad kompetent-sed spetsialistid. Ainult odavama hinnaga tee-


59

nuse ostmine soosib pakkujatel maksudest hoidumist.

Olenevalt loomemajanduse valdkonnast erineb rahulolu Eesti kõrgharidussüsteemiga. On sekto-reid, kus lõpetajate kvalifikatsiooni peetakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, kuid on sektoreid, kus pakutav ei ole kooskõlas ette-võtete reaalse tööjõuvajadusega ja värskeid koolilõpetajaid tuleb hakata ise täiendkooli-tama. Ühtemoodi leiti, et kõrgharidussüsteemis peaks loovisikutele suunatud majandusainete põhirõhk olema turumajanduse loogika selgi-tamisel, sealhulgas lepingud, autoriõigused, finantsjuhtimine.

Paljudes loomesektorites tekitab muret kõrg-koolieelse huvihariduse vähenemine ja huvi-ringide kättesaamatus. Muusika ja kunsti alg-haridus on vähe väärtustatud, puudus on õpeta-jatest ja õppevahenditest. Selleks, et tagada järeltulev loovisikute põlv, on oluline kasvatada harjumust ja huvi loomingu ja sellega tegele-mise vastu juba varasest east. Lasteaedades, üldharidus- ja huvikoolides, kus antakse esi-

mesed teadmised ja praktilised oskused loome-tegevusest algab publiku kasvatamine, isiksuse ja loova mõtlemise arendamine.

Positiivseks võib pidada, et aastate jooksul on süvenenud veendumus, et kultuur on majandu-sele oluline lisandväärtuse andja, aitab kujun-dada riigi mainet, luua toodete ja teenuste identiteeti ning müüa kõrgemat hinda maks-vaid elamusi. Loomemajanduse sektoril on täita oluline roll regioonide arengus, atraktiivse elukeskkonna loomisel ja turismi edendamisel. Loomemajanduse sektoris tegutsevad ettevõt-jad on majanduskriisist väljunud tugevamate ja kogenenumatena ning otsitakse uusi võimalusi hea loomingu eest väärikat tasu saada.

Eesti pensionisüsteem – elanike ootused ja hinnangud Konjunktuur nr 186, september 2013

60

0–25%3% 26–50%

12%

51–75%21%

76–100 26%

101–3002%

ei oska öelda,ei tea36%

101–300%76–100%

7. Eesti pensionisüsteem – elanike ootused ja hinnangud Pensionieas eeldatakse senise sissetulekutaseme säilimist või vähest langust, igakuine pension võiks tulevaste pensionäride hinnangul moodustada keskmiselt 74% pensioni-eelsest palgast. 84% vanaduspensionil mitteolevatest elanikest on oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks midagi ette võtnud, kuid pensionisambaid kaldutakse umb-usaldama.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekes-kus uuris 2013. aasta juunis koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga Eesti elanike ootusi tulevase pensioni suurusele, praeguse pensioni-süsteemi usaldamist ja plaane pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks.20 2013. aasta II

kvartalis moodustas keskmine vanaduspension Statistikaameti andmetel 331,3 €, kusjuures keskmine brutokuupalk oli samal perioodil 976 €, st keskmine vanaduspension moodustas II kvartalis keskmisest brutokuupalgast 34%.

Igakuine pension peaks olema keskmiselt 74% pensionieelsest palgast

Elanike ootuste ja tegelikkuse vahel on praegu suured käärid. Eeldatakse tulevikus pensionile jäädes senise sissetulekutaseme säilimist või vähest langust, igakuine pension võiks elanike arvates moodustada keskmiselt 74% pensioni-eelsest palgast (95%-lise tõenäosusega asub keskmine 72% ja 77% vahel). 26% küsitletu-test sooviks saada pensioni, mis oleks 76–100% pensionieelsest palgast, 21% arvates peaks pension olema 51−75% palgast, 12% arvates 26–50% palgast, 3% alla 26%, 2% arvates 101–300% pensionieelsest palgast ja 36% ei omanud seisukohta (joonis 7.1).

Suurema sissetulekuga elanike (pere kuu neto-sissetulek üle 1100 €) ootused olid veidi tagasi-hoidlikumad. Antud elanike rühma hinnangul peaks pension moodustama 68% pensionieel-sest palgast (üldine keskmine 74%), kuid see ei tähenda leppimist madalama pensioniga, lihtsalt selle elanikerühma pensionieelne palk on suurem. 20

Valdaval osal (77%) pensionil mitteolevatest elanikest ei ole ettekujutust, kui suur osa nende pensionieelsest sissetulekust on tagatud Eesti

20 Elanike pensioniteemaline küsitlus (küsitlusuuringu tulemused). EKI, Tallinn 2013. Juunikuus viidi juhuva-likul Eesti 16-aastaste ja vanemate elanike hulgas läbi telefoniküsitlus. Valimi 800-st inimesest küsitleti vaid neid, kes ei olnud veel vanaduspensionil. Selliseid vas-tajaid oli kokku 563.

riigi poolt. Omapoolset nägemust omas uuringu andmetel vaid 23% vastanutest, kellest 9% pakkus osakaalu 0% ja 10% vahel ning 8% pakkus osakaalu 26% ja 50% vahel. Keskmi-selt tagab Eesti riik elanike arvates 27% pen-sionieelsest sissetulekust.

Joonis 7.1. Oodatav igakuise pensioni osakaal pensionieelsest palgast (% küsitletutest, n = 563)

Konjunktuur nr 186, september 2013 Eesti pensionisüsteem – elanike ootused ja hinnangud

61

16

1

8

10

16

17

17

29

35

36

43

65

0 20 40 60 80 100

ei ole astunud mingeid samme

muu

ostnud väärtpabereid

pension välisriigist

loonud oma ettevõtte

raha kogumine

vabatahtlik kogumispension (III sammas)

loodan laste toele

loodan abikaasa toele

ostnud kinnisvara

töötamine pensionieas

kohustuslik kogumispension (II sammas)

%

Elanike sammud pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks – lootus kohustuslikule pensionisambale ja pensionieas töötamisele 84% vanaduspensionil mitteolevatest elanikest on astunud mingeid samme oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks ja 16% mitte. Enim loodetakse kohustuslikule kogumispensionile ehk II pensionisambast saadavale rahale, oma töövõime säilimisele, mis võimaldaks jätkata töötamist, kinnisvara müügi eest saadavale rahale ja pereliikmete (abikaasa, laste) rahali-sele abile. Kohustuslikku kogumispensioni nimetati enim – 65% küsitletutest oli sõlminud

II pensionisamba lepingu. Üsna suur osa, 43% pensionil mitteolevatest elanikest, loodab pen-sionieas jätkata töötamist, 36% loodab soeta-tud kinnisvarale, 35% abikaasa toele ning 29% lastele. Vabatahtliku kogumispensioni ehk III pensionisamba peale, samuti raha kogumise ja oma ettevõtte loomise peale loodab iga kuues vastanu, väärtpaberite müügist saadavale rahale ja välisriigi pensionile aga iga kümnes vastanu (joonis 7.2.).

Joonis 7.2. Elanike sammud pensionipõlve rahalisel kindlustamisel (% küsitletutest, n = 563)

Eesti pensionisüsteemi ja pensionisambaid kalduvad elanikud umbusaldama

Hinnangu andmisel Eesti pensionisüsteemile jagunesid vastajad järgmiselt: pooled ehk 51% elanikest ei usaldanud pensionisüsteemi (1–5 hindepalli), 24% usaldas (6–10 hindepalli) ja 25% ei osanud hinnangut anda21. Keskmine

21 Hinnang paluti anda 10-palli süsteemis, kus 1 pall tähistas “ei usalda üldse” kuni 10 palli, mis tähistas hin-nangut “usaldan täiesti”. Kui hinnangut ei osatud anda, märgiti vastuseks “ei oska öelda”. Hinnangut küsiti I pensionisamba ehk riikliku pensioni, II pensionisamba ehk kohustusliku kogumispensioni ja III pensionisamba

hinnang pensionisüsteemile tervikuna oli 10-palli süsteemis 4,17. I pensionisammast ei usaldanud 53%, usaldas 28% ja hinnangut ei andnud 19% küsitletutest, keskmine hinnang oli 4,33 palli. Kohustuslikku kogumispensioni ehk II pensionisammast ei usaldanud 52% küsit-letutest, 27% usaldas ja 21% ei osanud hin-nangut anda, keskmine hinnang oli 10-palli ehk vabatahtliku kogumispensioni kohta. Üldhinnang pensionisüsteemile tervikuna on kolmele pensionisam-bale antud hinnangute keskmine.

Eesti pensionisüsteem – elanike ootused ja hinnangud Konjunktuur nr 186, september 2013

62

21

6 7 5 59 11 9 77 8 7 6

11 11 14 8

11 13 13

8

6 6

5

44 4

25 19 2034

18 16 18

5 3 1

11

2

2

33

3

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Süsteemkokku

Isammas

IIsammas

IIIsammas

ei oska öelda10 - usaldan täiesti987654321 - ei usalda üldse

süsteemis 4,27. Madalaimalt hinnati III pen-sionisammast ehk vabatahtlikku kogumispen-sioni, mida ei usaldanud 47%, usaldas 19% ja ei osanud hinnangut anda 34% küsitletutest, kus-juures keskmine hinnang oli 3,84 (vt joonis 7.3).

Erinevates elanike rühmades hinnati pensioni-sambaid veidi erinevalt sõltuvalt sissetulekust, töökoha olemasolust, haridusest ja vanusest, kuid mitte üheski elanike rühmas ja mitte ühegi samba puhul ei domineerinud usaldamine (hinnangupallid 6–10). Kohustuslikku pensioni-kogumisse suhtusid negatiivsemalt töötavad

elanikud ja vanemad kui 30-aastased elanikud. Noortele, samuti väikseima sissetulekuga ja põhiharidusega elanikele oli iseloomulik suhte-liselt kõrge teadmatus. Kõrgharidusega elanike suhtumine oli enim väljakujunenud ja arvamus puudus vähestel, valdavaks oli II pensionisamba umbusaldamine, kusjuures nii usaldajaid kui umbusaldajaid oli elanike üldise vastuste jaotu-sega võrreldes rohkem. Vabatahtliku kogumis-pensioni puhul oli ülekaal usaldamatusel, mil-lele järgnes teadmatus.

Joonis 7.3. Elanike hinnangute jaotused pensionisammastele ja pensionisüsteemile tervikuna

(% küsitletutest, n = 563)

Ka II ja III pensionisamba lepingu sõlminud elanikud ei kaldunud sõlmitud pensionisam-baid usaldama, kuid meelestatus oli positiiv-sem ja oma arvamust väljendati innukamalt kui lepingu mitteomajad. II pensionisamba lepingu sõlminutest (n = 367) ei usaldanud seda pen-sionisammast 56%, usaldas 38% ja arvamus puudus 6%, keskmine hinnang 10-palli süs-teemis oli 4,79 ning III pensionisamba lepingu sõlmijatest (n = 97) ei usaldanud seda pensio-nisammast 55%, usaldas 41% ja arvamus puu-dus 4%, kusjuures keskmine hinnang oli 4,68 palli.

Eesti pensionisüsteemi ei usaldata peamiselt ebakindluse ja pidevate muutuste tõttu, millele lisanduvad elanike varasemad ja praegused negatiivsed kogemused – pensionifondide toot-lus on halb ja kardetakse, et sissemakstud rahast jäädakse ilma (vt joonis 7.4). Pessimismi süven-davad teadmised, mille kohaselt ei ole elanikel võimalik koguda äraelamiseks piisavat sum-mat, sest pensionisammaste tootlikkus jätab soovida, samuti häirivad erapankade suured halduskulud, süsteemi jäikus ning ka majandu-ses toimuv inflatsioon. Osade inimeste nega-tiivsed hinnangud Eesti riigi ja Euroopa ma-

Konjunktuur nr 186, september 2013 Eesti pensionisüsteem – elanike ootused ja hinnangud

63

15

10

1

1

2

3

3

3

4

5

5

6

8

8

12

14

15

0 5 10 15

muu

ei tea, pole uurinud

ei saa raha kätte, jäik

korruptsioon, raha kantimise võimalus

maksumaksjad lähevad välismaale

finantsmaailma ebastabiilsus

süsteem töötab iseenda heaks, suured halduskulud

palju aega pensionini, ei jõuagi raha saada

ei usalda panku

ei usalda Eesti riigi majandust, riigil pole raha

süsteem ei toimi, kukub kokku

inflatsioon, raha väärtus muutub

pole usaldusväärne, ei usalda

ei usalda Eesti riiki (ei täida kohustusi)

tühine summa, ei taga äraelamist

raha väheneb, kartus rahast ilma jääda

ebakindel, kahtlane, pidevad muutused

%

janduse väljavaadetele, pankade umbusalda-mine, maksumaksjate vähenemise trend eba-stabiilse maailmamajanduse kontekstis ei ole senini loonud pinnast usalduse taastamiseks.

Ka riigi poolt kehtestatud maksusoodustustel ei ole elanike hinnangul mõju otsustele koguda raha II ja/või III pensionisambasse. 54% elani-kest oli seisukohal, et riigipoolsed maksusoo-dustused ei ole mõjutanud nende otsust II ja/või III pensionisambasse raha koguda, 15%

tunnistas mõju, 8% ei teadnud midagi riigi-poolsetest maksusoodustustest ja 23%-l puu-dus võimaliku mõju kohta arvamus. Mõju tunne-tati rohkem kohustusliku kui vabatahtliku pen-sionikindlustuse puhul, mis on sõlmitud väik-semal osal elanikkonnast. Elanikud ei pea riigi panust maksusoodustuste näol sedavõrd oluli-seks, et see hakkaks rahapaigutamise otsuseid mõjutama, eriti arvestades üldist pensionisüs-teemi mitteusaldamist.

Joonis 7.4. Elanike poolt nimetatud pensionisüsteemi mitteusaldamise põhjused

(% küsimusele vastanute arvust, n = 366)

Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 186, september 2013

64

8. Maailmamajanduse konjunktuur: 2013. II poolaasta22

Maailma majanduskliima halvenes juulis, kuid jäi rahuldavale tasemele22 Maailma majanduse hetkeolukorra hinnang halvenes juulis mõnevõrra ja tulevikuootuste optimism nõrgenes. Majanduskliima indeks oli juulis 94,1 (2005 = 100) langedes aprilliga võr-reldes 2,7 punkti, ning on nüüd mõnevõrra madalam pikaajalisest keskmisest (1997–2012: 96,0).

Tabel 8.1. Mõnede riikide majanduskliima indikaatorid (punktides, max = 9)

Juuli 2013

Aprill 2013 +/–

Soome 4,3 5,2 – 0,9 Rootsi 5,8 5,7 + 0,1 Saksamaa 6,4 6,3 + 0,1 Suurbritannia 5,9 5,1 + 0,8 USA 5,6 5,2 + 0,4 Hiina 4,4 5,8 – 1,4 Läti 6,0 5,8 + 0,2 Leedu 7,0 6,5 + 0,5 Poola 4,4 4,4 0 Venemaa 4,1 4,5 – 0,4 Ukraina 2,8 3,9 – 1,1

Lääne-Euroopa: mõningane paranemine

Juuli vaatluse kohaselt tõusis Lääne-Euroopa riikide majanduskliima indeks 102,2-ni, mis on lähedane pikaajalisele keskmisele (1997–2012: 104,7). Jooksva olukorra hinnang para-nes vähesel määral ja tulevikuootuste opti-mism tugevnes. Euroala riikidest hinnati jooksvat olukorda rahuldavast kõrgemaks Sak-samaal, kus ka tulevikuootuste optimism tugev- 22 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 121 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut.

nes. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on Saksamaal nii eratarbimise, investeeringute kui ka ekspordi olukord parem.

Soome hetkeolukorra hinnang langes rahulda-vast tasemest oluliselt madalamale, kuid tule-vikuootused jäid positiivsele poolele.

Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas hinnati jooksvat olukorda mitterahuldavaks, kuid tulevikuootusi positiiv-seteks.

Euroalasse mittekuuluvatest riikidest hinnati majanduskliimat soodsaks Norras ja Šveitsis. Rootsi majanduse hetkeseisu hinnang tõusis rahuldavale tasemele ja prognoositakse, et para-nemine jätkub. Rootsi ekspordi- ja impordi-mahtusid nähakse kuue kuu pärast suuremana. Suurbritannias hinnati jooksvat olukorda mitte-rahuldavaks, kuid tulevikuootusi positiivse-teks.

Kesk- ja Ida Euroopa: ootused paranesid Kesk- ja Ida Euroopa riikide majanduskliima indikaator tõusis 74,8 tasemele (pikaajaline keskmine 1997–2012: 85,4). Hetkeolukorra hinnang jäi rahuldavast madalamaks, kuid tule-vikuootuste optimism suurenes. Euroopa Liitu kuuluvatest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest hin-nati majanduskliimat rahuldavaks vaid Balti-maades. Tšehhi, Poola, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia jooksvat olukorda hinnati rahulda-vast madalamaks, kuid tulevikuootusi positiivse-teks. Hetkeolukorda hinnati rahuldavast mada-lamaks ja ootusi pessimistlikeks Bulgaarias ja Sloveenias.

Põhja-Ameerika: majanduskiima paraneb

Põhja-Ameerika majanduskliima indeks tõusis juulis 93,7-le, mis on pikaajalisest keskmisest kõrgem (1997–2012: 91,3). Jooksva olukorra hinnang Ameerika Ühendriikides paranes, kuid jäi rahuldavast madalamaks, tulevikuootuste

Konjunktuur nr 186, september 2013 Maailmamajanduse konjunktuur

65

optimism tugevnes. Kanada hetkeolukorra hinnang tõusis rahuldavale tasemele ja ootused jäid positiivseteks.

Venemaa ja SRÜ: mõningane halvenemine Juuli vaatlusel jäi jooksva olukorra hinnang Venemaal rahuldavast madalamaks ja tuleviku-ootused negatiivseteks. Kasahstanis valitseb rahuldav ja Ukrainas mitterahuldav majandus-kliima.

Aasia: majanduskiima jaheneb Aasia riikide majanduskliima indeks langes juuli vaatlusel 98,5-le, mis on lähedane pika-ajalise keskmisega (1997–2012: 90,0). Hiina hetkeolukorra hinnang langes rahuldavast tase-mest madalamale ja tulevikuootused pöördusid negatiivseteks. Hiina ekspertide hinnangul on olukord kuue kuu pärast halvem nii investee-ringute kui ka eratarbimise osas. India ja Jaa-pani jooksva olukorra hinnangud jäid rahulda-vast madalamaks, tulevikuootuste optimism mõlemas riigis tugevnes.

Okeaania: majanduskliima paraneb Juuli vaatlusel hinnati Okeaania jooksvat olu-korda rahuldavaks ja tulevikuootused pöördu-sid positiivseteks.

Ladina-Ameerika: majanduskliima halveneb Ladina-Ameerika riikide hetkeolukorda hinnati juulis rahuldavast madalamaks ja tuleviku-ootused langesid negatiivseteks. Mehhikos valit-seb rahuldav ning Brasiilias ja Argentiinas mitte-rahuldav majanduskliima.

Lähis-Ida: soodne olukord Lähis-Ida riikide majanduskliima hinnang jäi juuli vaatlusel soodsale tasemele.

Aafrika: mõningane paranemine Juuli vaatlusel jäi Aafrika hetkeolukorra hin-nang rahuldavast madalamaks, kuid tuleviku-ootuste optimism suurenes.

Euroala ja Ameerika Ühendriikide inflatsiooniprognoosid alanesid Maailma keskmiseks inflatsiooniks 2013. a kujuneb ekspertide juuli prognooside alusel 3,2%. Euroala inflatsiooniootused (ekspertide hinnangul) langesid 1,7%-le (aprillis 1,9%), USAs 2,0% ja Aasias tõusid 3,2% tasemele. Ladina-Ameerikas oodatakse 2013. a inflat-siooniks 8,5%, SRÜ-s 8,1%, Aafrikas 7,5% ja Lähis-Idas 4,3%.


66

Tabel 8.2. Maailma majanduskonjunktuur peamiste piirkondade lõikes, (ekspertide hinnangud, max = 9)

sealhulgas 123 riigi

keskmine EU-28 Lääne-Euroopa

Kesk- ja Ida-Euroopa

Põhja-Ameerika Aasia

Juuli 2013

Aprill 2013

Juuli2013

Aprill2013

Juuli2013

Aprill2013

Juuli2013

Aprill2013

Juuli 2013

Aprill 2013

Juuli2013

Aprill2013

Majanduse üldolukord praegu 4,4 4,5 3,4 3,3 3,6 3,5 3,5 3,5 4,9 4,6 4,5 5,0

Majanduse üldolukord 6 kuu pärast 6,0 6,2 6,7 6,1 6,7 6,2 5,9 5,4 6,3 5,8 5,7 7,1

Majanduskliima* 5,2 5,4 5,1 4,7 5,2 4,9 4,7 4,5 5,6 5,2 5,1 6,1

Eksport 6 kuu pärast 6,1 6,3 6,5 6,6 6,4 6,6 6,4 6,3 6,1 6,0 6,1 6,8

Import 6 kuu pärast 5,9 6,2 5,7 5,4 5,7 5,5 5,3 5,1 6,3 6,4 5,9 6,8

Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul 5,2 5,1 6,1 5,9 6,0 5,9 6,2 5,7 4,7 4,6 5,0 5,1

Inflatsioon 6 kuu pärast 5,5 5,4 4,9 4,4 5,0 4,7 4,4 3,6 6,0 5,9 5,7 6,0

Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast 5,6 5,1 5,4 5,1 5,5 5,3 4,6 3,9 6,4 5,6 5,5 4,8

Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast 6,5 5,5 6,3 5,7 6,4 5,9 5,4 4,5 7,6 6,2 6,4 4,9

Kodumaised aktsiahinnad 6 kuu pärast 5,9 6,5 6,1 6,3 6,2 6,4 5,9 5,8 6,3 6,0 5,5 6,8

* Majanduskliima – tuletatud (aritmeetilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast


67

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid23

(protsentides, aasta arvestuses) SKP SKP

(prognoos) II kv 2013/II kv 2012 2013 2014

Tööstustoodang Jooksev-konto saldo SKP suhtes

2013

Eelarve tasakaal

SKP suhtes 2013

Tarbija-hinnad 2013

(prognoos)

Tööpuuduse % määr

USA + 1,6 + 1,6 + 2,7 + 1,4 Juuli - 2,7 - 4,0 + 1,5 7,3 August Hiina + 7,5 + 7,5 + 7,3 + 10,4 August + 2,0 - 2,1 + 2,6 4,1 Q2 Jaapan + 1,2 + 1,8 + 1,5 + 1,6 Juuli + 1,2 - 8,3 + 0,1 3,8 Juuli Suurbritannia + 1,5 + 1,3 + 2,1 - 1,5 Juuli - 2,7 - 7,6 + 2,7 7,7 Juuni Kanada + 1,4 + 1,7 + 2,3 - 0,6 Juuni - 3,1 - 2,8 + 1,4 7,1 August Euroala - 0,5 - 0,5 + 0,9 + 0,3 Juuni + 1,8 - 3,3 + 1,5 12,1 Juuli Austria + 0,2 + 0,4 + 1,5 - 1,0 Juuni + 2,4 - 3,0 + 2,1 4,8 Juuli Belgia 0 - 0,1 + 0,9 + 2,5 Mai - 0,7 - 3,1 + 1,3 8,9 Juuli Prantsusmaa + 0,3 - 0,1 + 0,7 - 1,8 Juuli - 2,1 - 4,2 + 1,1 11,0 Juuli Saksamaa + 0,5 + 0,5 + 1,6 - 2,3 Juuli + 6,6 + 0,3 + 1,7 6,8 August Kreeka - 3,8 - 4,5 - 1,0 - 8,2 Juuli - 0,8 - 4,7 - 0,5 27,6 Mai Itaalia - 2,1 - 1,8 + 0,2 - 2,1 Juuni + 0,6 - 3,5 + 1,5 12,0 Juuli Holland - 1,8 - 1,2 + 0,4 - 0,4 Juuli + 8,1 - 3,8 + 2,3 8,7 Juuli Hispaania - 1,7 - 1,6 + 0,1 + 0,4 Juuli + 0,7 - 7,3 + 1,6 26,3 Juuli Tšehhi - 1,3 - 0,7 + 1,3 + 2,0 Juuli - 1,9 - 2,9 + 1,7 7,5 August Taani + 0,4 + 0,1 + 1,1 + 2,9 Juuli + 5,2 - 2,6 + 1,0 5,7 Juuli Ungari + 0,5 + 0,3 + 1,7 + 1,5 Juuni + 1,7 - 3,0 + 2,2 10,1 Juuli Norra + 2,6 + 1,8 + 3,4 + 6,7 Juuli + 12,9 + 13,0 + 1,9 3,3 Juuni Poola + 0,8 + 1,0 + 2,3 + 6,3 Juuli - 2,4 - 3,9 + 1,0 13,0 August Venemaa + 1,2 + 2,2 + 3,3 - 0,8 Juuli + 2,5 - 0,6 + 6,4 5,3 Juuli Rootsi + 0,6 + 1,2 + 2,2 - 5,2 Juuli + 7,1 - 1,4 + 0,3 7,2 Juuli Šveits + 2,5 + 1,4 + 1,7 - 1,1 Q4 + 11,6 + 0,2 - 0,1 3,2 August Türgi + 4,4 + 3,2 + 4,6 + 5,8 - 6,8 - 2,2 + 7,4 8,8 Mai Austraalia + 2,6 + 2,4 + 2,7 + 3,9 Q2 - 3,1 - 1,3 + 2,3 5,8 August Brasiilia + 3,3 + 2,0 + 2,5 + 2,0 Juuli - 3,4 - 3,1 + 6,4 5,6 Juuli

Soome - 0,7 - 1,0 + 1,1 - 2,5 Juuli - 0,8 - 2,2 + 2,2 6,6 Juuli

Läti + 4,4 + 3,9 + 4,4 + 2,2 Juuli - 1,9 - 0,2 + 0,7 11,4 Q2

Leedu + 3,8 + 2,3 + 3,0 + 3,0 Juuli - 2,7 - 2,8 + 2,0 10,1 Juuli

23 Allikas: The Economist, 14. september 2013


68

Kuu – aasta Väärtus Kuu – aasta Väärtus Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept

Euroopa LiitTööstus 03-09 -38.7 -7.3 06-07 7.5 -12.8 -12.2 -11.3 -10.0 -7.3 -5.2Teenindus 03-09 -31.1 8.6 06-98 33.5 -10.6 -7.9 -6.1 -4.4 -1.3 1.1Tarbija 03-09 -32.2 -12.3 08-00 1.6 -20.4 -20.2 -17.5 -14.8 -12.8 -11.7Kaubandus 12-08 -26.7 -6.8 04-07 7.6 -13.7 -11.9 -10.3 -7.2 -2.8 -0.4Ehitus 06-93 -45.4 -19.6 12-06 3.8 -33.2 -32.0 -30.6 -31.0 -30.0 -27.3 Majandususaldus 03-09 67.4 100.0 05-00 116.9 89.7 90.9 92.6 95.0 98.2 100.6

Finantsteenused 01-09 -20.0 12.6 04-06 43.3 11.1 6.8 7.5 7.1 8.7 14.2EuroalaTööstus 03-09 -38.1 -7.0 04-07 7.9 -13.7 -13.0 -11.2 -10.6 -7.8 -6.7Teenindus 03-09 -26.1 9.3 08-98 35.3 -11.1 -9.3 -9.6 -7.8 -5.2 -3.3Tarbija 03-09 -34.3 -13.3 05-00 2.4 -22.2 -21.8 -18.8 -17.4 -15.6 -14.9Kaubandus 01-93 -24.9 -9.3 06-90 5.2 -18.4 -16.7 -14.6 -14.0 -10.6 -7.0Ehitus 09-93 -46.2 -18.1 02-90 6.0 -31.1 -33.0 -31.5 -32.6 -33.2 -28.8 Majandususaldus 03-09 70.0 100.0 05-00 118.1 88.6 89.5 91.3 92.5 95.3 96.9

Finantsteenused 01-09 -21.8 11.3 04-06 42.6 1.5 -2.1 -1.4 1.7 5.2 11.3BelgiaTööstus 03-09 -33.8 -9.9 06-07 6.9 -17.2 -15.3 -14.8 -12.5 -8.8 -8.0Teenindus 04-09 -42.9 11.3 08-07 32.2 -1.8 -2.9 0.5 1.2 1.3 7.0Tarbija 02-09 -26.5 -7.0 12-00 16.2 -20.1 -18.7 -17.6 -15.2 -11.5 -7.1Kaubandus 01-09 -27.9 -4.1 10-10 13.7 -19.3 -21.6 -14.5 -11.5 -7.6 -2.4Ehitus 11-95 -35.1 -9.5 02-90 9.7 -21.8 -21.1 -21.5 -22.2 -17.5 -24.7 Majandususaldus 03-09 71.0 100.0 06-07 116.2 88.4 89.7 90.7 92.9 95.6 99.3BulgaariaTööstus 06-93 -32.1 -6.4 01-08 12.3 -9.6 -10.7 -10.7 -10.9 -9.7 -10.3Teenindus 06-10 -13.6 10.7 03-07 33.4 0.3 2.6 -0.1 3.3 4.3 6.6Tarbija 04-09 -50.1 -33.7 08-01 -13.0 -40.3 -36.4 -37.0 -37.9 -37.2 -35.1Kaubandus 07-09 -14.8 14.6 08-94 31.8 7.0 11.4 12.4 11.8 12.4 10.7Ehitus 10-09 -56.0 -24.9 11-07 23.9 -38.9 -35.5 -33.3 -37.2 -36.8 -33.2 Majandususaldus 05-93 72.4 100.0 04-07 119.4 94.2 95.6 94.6 95.3 96.1 97.6TšehhiTööstus 02-09 -35.6 2.1 06-00 29.8 -11.1 -9.8 -10.2 -8.2 -7.7 -5.1Teenindus 09-09 6.4 34.1 02-07 52.6 21.3 21.4 22.9 18.2 22.8 24.4Tarbija 03-98 -35.8 -13.2 10-06 3.9 -22.2 -18.4 -16.9 -18.8 -16.5 -13.4Kaubandus 02-99 -1.3 14.5 11-07 29.5 -0.2 3.8 5.0 5.9 6.4 7.8Ehitus 02-99 -54.9 -19.8 01-05 5.3 -53.3 -53.4 -53.8 -47.7 -52.4 -48.4 Majandususaldus 01-99 72.8 100.0 02-07 118.3 85.2 87.2 88.4 87.2 89.5 92.2TaaniTööstus 02-09 -34.5 -0.9 09-94 16.7 -2.9 -6.2 1.3 -4.6 -2.4 4.5Teenindus 04-13 -11.6 4.7 05-10 27.7 -11.6 -5.3 -0.3 1.3 2.7 8.2Tarbija 10-90 -11.8 7.4 11-06 19.0 6.4 7.2 11.3 12.0 15.5 15.7Kaubandus 11-11 -11.5 4.3 07-13 15.3 4.7 4.8 11.1 15.3 14.3 9.9Ehitus 10-09 -50.0 -10.1 11-06 24.2 -24.0 -17.9 -18.0 -17.5 -15.0 -17.2 Majandususaldus 02-09 69.1 100.0 09-94 117.1 91.8 92.8 99.3 97.9 99.6 106.3SaksamaaTööstus 03-09 -42.5 -8.0 02-11 16.0 -10.7 -11.6 -8.2 -8.8 -3.7 -2.6Teenindus 12-02 -19.9 18.2 03-99 50.1 4.0 8.5 5.7 7.8 13.3 12.4Tarbija 04-09 -32.9 -9.0 11-10 10.9 -4.9 -4.5 -3.2 -2.3 -3.4 -4.0Kaubandus 01-03 -37.4 -12.0 12-90 22.3 -14.3 -11.0 -10.5 -9.9 -7.0 -2.5Ehitus 12-02 -55.4 -29.2 02-90 2.2 -5.7 -6.2 -6.3 -6.8 -5.2 -3.1 Majandususaldus 03-09 73.0 100.0 08-90 119.3 98.1 98.7 99.8 100.5 103.8 104.1EestiTööstus 03-09 -39.1 3.0 12-06 28.5 -4.7 -0.5 -2.9 -4.5 -1.6 0.9Teenindus 02-09 -50.3 11.3 01-06 38.3 12.3 10.9 10.8 16.8 13.6 12.0Tarbija 04-93 -56.3 -17.2 04-06 12.8 -4.0 -4.9 -7.9 -8.6 -6.3 -6.9Kaubandus 06-09 -45.6 7.4 04-07 35.6 6.9 5.7 13.7 8.7 10.1 8.7Ehitus 04-09 -76.0 -0.4 05-06 48.8 -14.2 -10.5 -17.8 -10.8 -15.4 -15.5 Majandususaldus 03-09 69.6 100.0 09-06 117.4 101.2 102.0 100.5 101.1 102.0 102.3KreekaTööstus 03-09 -36.6 -3.9 03-00 13.3 -11.1 -6.7 -8.8 -10.6 -10.7 -5.3Teenindus 10-12 -46.0 10.3 08-00 58.7 -22.7 -13.1 -2.5 -4.6 -7.0 -9.7Tarbija 10-11 -83.8 -37.8 04-00 -5.8 -71.8 -63.4 -66.5 -70.9 -76.6 -72.2Kaubandus 10-12 -48.4 -2.2 07-07 39.0 -26.7 -15.2 -19.1 -21.0 -21.3 -22.5Ehitus 08-11 -77.4 -19.9 04-00 32.5 -39.4 -35.0 -34.1 -32.2 -30.2 -17.8 Majandususaldus 03-09 74.4 100.0 07-00 118.7 89.2 93.8 93.5 91.7 89.2 93.1

2013Keskmine (alates

01.1990)

Min (alates 01.1990) Max (alates 01.1990)

Lisa 1 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades

(sesoonselt silutud andmete alusel)


69


HispaaniaTööstus 01-93 -43.2 -10.3 11-97 7.1 -17.4 -14.7 -14.2 -14.2 -12.7 -11.4Teenindus 01-09 -38.7 9.5 06-98 54.0 -22.3 -22.7 -18.0 -13.6 -11.1 -5.9Tarbija 02-09 -47.6 -14.5 03-00 5.3 -28.8 -31.6 -25.6 -22.7 -21.2 -17.5Kaubandus 02-93 -36.0 -10.6 06-00 9.5 -13.6 -18.5 -12.5 -9.3 -6.5 -5.3Ehitus 08-13 -69.3 -10.5 12-98 39.5 -55.8 -65.3 -52.4 -61.1 -69.3 -51.4 Majandususaldus 01-93 72.8 100.0 06-98 115.9 89.7 89.8 92.3 93.5 94.3 96.8PrantsusmaaTööstus 07-93 -39.6 -8.3 06-00 14.7 -18.9 -15.7 -14.0 -12.1 -10.7 -11.6Teenindus 04-09 -28.8 -0.1 01-90 16.2 -16.4 -15.6 -14.8 -15.3 -15.1 -11.5Tarbija 03-09 -37.0 -18.6 01-01 3.3 -29.2 -29.9 -30.9 -25.8 -22.0 -20.4Kaubandus 04-97 -27.2 -8.7 12-07 8.8 -22.4 -23.3 -18.4 -18.0 -14.5 -9.1Ehitus 01-93 -62.3 -13.4 10-00 44.9 -29.8 -31.5 -31.3 -31.4 -30.0 -27.4 Majandususaldus 03-09 74.5 100.0 10-00 117.4 86.4 87.4 88.7 90.0 91.9 93.5HorvaatiaTööstus 04-09 -30.1 -11.5 05-08 11.4 -24.0 -10.7 -3.5 -7.9 -9.1 -12.5Teenindus 02-09 -38.7 3.9 12-10 36.6 2.6 5.9 21.1 6.4 9.0 15.4Tarbija 08-09 -51.5 -32.9 07-07 -14.0 -39.4 -37.8 -35.3 -27.2 -29.2 -33.8Kaubandus 08-09 -40.2 -1.7 07-08 28.1 -12.2 -8.5 -12.9 -4.6 1.5 -19.7Ehitus 12-09 -49.8 -32.2 05-08 11.6 -30.9 -33.0 -35.7 -32.3 -35.3 -37.7 Majandususaldus 08-09 74.0 100.0 05-08 125.2 89.2 99.5 107.9 104.8 105.4 102.4ItaaliaTööstus 03-09 -34.5 -5.1 02-95 14.2 -16.9 -16.0 -14.6 -12.9 -11.9 -8.8Teenindus 06-13 -27.0 2.3 04-00 33.1 -23.6 -21.5 -27.0 -22.6 -19.3 -17.2Tarbija 06-12 -41.5 -16.6 06-01 2.5 -34.0 -32.2 -19.2 -18.5 -16.9 -18.1Kaubandus 04-99 -65.6 -14.9 02-92 17.1 -26.6 -21.9 -23.4 -21.7 -16.9 -11.7Ehitus 09-93 -75.4 -22.9 04-90 13.4 -33.9 -31.1 -40.6 -35.7 -36.7 -34.5 Majandususaldus 03-09 74.5 100.0 05-00 120.5 83.4 84.9 86.6 89.5 91.5 94.0KüprosTööstus 04-13 -37.4 -2.8 04-08 19.9 -37.4 -23.2 -23.1 -18.7 -19.5 -15.7Teenindus 04-13 -59.0 -1.3 08-07 35.4 -59.0 -47.4 -39.6 -35.0 -35.5 -33.3Tarbija 04-13 -64.4 -35.1 06-01 -13.0 -64.4 -55.3 -59.7 -57.1 -52.2 -53.2Kaubandus 04-13 -48.9 -8.9 05-07 20.6 -48.9 -40.3 -32.1 -29.8 -31.3 -31.4Ehitus 04-13 -72.7 -20.8 12-03 36.5 -72.7 -63.3 -64.2 -64.4 -66.8 -55.1 Majandususaldus 04-13 64.4 100.0 08-07 117.1 64.4 75.1 76.3 79.8 80.5 82.6LätiTööstus 04-93 -44.0 -8.4 02-07 11.8 -5.9 -3.9 -4.1 -3.6 -4.1 -4.0Teenindus 03-09 -43.9 4.5 12-06 20.9 4.8 4.9 3.0 3.5 2.9 3.0Tarbija 07-09 -54.9 -23.0 09-06 1.0 -9.6 -10.7 -9.6 -11.9 -15.9 -13.7Kaubandus 02-09 -35.2 6.3 04-07 22.8 3.0 5.1 3.8 3.3 6.0 5.1Ehitus 07-09 -79.4 -25.8 01-07 19.2 -19.6 -16.4 -14.5 -15.1 -19.5 -18.6 Majandususaldus 03-09 72.4 100.0 02-07 115.0 103.8 104.4 104.0 103.9 102.7 103.2LeeduTööstus 04-09 -41.4 -11.8 08-07 9.8 -6.6 -7.0 -2.5 -6.6 0.3 0.3Teenindus 03-09 -47.2 8.3 07-06 34.3 4.6 -1.9 -0.9 -1.1 0.5 -5.1Tarbija 01-09 -56.1 -16.6 05-07 9.2 -12.1 -10.0 -9.3 -11.3 -8.9 -10.1Kaubandus 04-09 -57.8 -2.2 01-07 41.7 3.0 -0.8 0.0 -5.2 -0.2 -7.9Ehitus 05-09 -92.9 -35.2 01-07 13.4 -18.3 -21.8 -26.8 -21.5 -21.1 -25.3 Majandususaldus 04-09 70.4 100.0 07-06 118.1 104.3 102.9 104.8 103.1 106.8 105.4LuksemburgTööstus 03-09 -53.9 -14.6 04-95 24.1 -48.1 -39.3 -36.7 -37.9 -39.7 -31.4Teenindus : : : : : : : : : : :Tarbija 12-08 -20.7 -0.9 02-02 13.4 -7.3 -8.1 -9.6 -12.7 -7.8 -2.9Kaubandus : : : : : : : : : : :Ehitus 03-94 -70.9 -23.4 03-90 26.4 -28.1 -24.9 -18.0 -13.6 -9.1 -18.0 Majandususaldus 03-09 73.2 100.0 04-95 122.8 80.4 84.9 84.6 81.8 85.1 91.0UngariTööstus 03-09 -34.7 -4.6 04-98 10.4 -15.5 -7.7 -3.9 -6.3 -5.4 -1.7Teenindus 03-09 -44.2 -10.5 03-02 13.8 -15.7 -14.5 -11.8 -13.7 -3.0 -9.6Tarbija 04-09 -68.8 -33.8 08-02 0.2 -37.1 -32.0 -33.9 -32.2 -33.8 -28.2Kaubandus 03-09 -41.1 -10.2 03-98 10.3 -10.8 -7.9 -8.9 -8.4 -8.9 -5.7Ehitus 04-09 -56.0 -19.4 08-98 11.5 -35.2 -27.9 -27.2 -25.7 -24.8 -20.9 Majandususaldus 03-09 58.6 100.0 04-98 121.3 91.3 97.1 99.9 97.7 102.6 103.8MaltaTööstus 03-09 -31.6 -5.5 03-08 18.8 1.7 -1.4 -5.5 -7.3 -9.1 -8.2Teenindus 03-09 -22.0 19.0 05-07 65.2 10.1 20.7 20.5 26.3 12.0 12.8Tarbija 04-11 -41.3 -26.3 03-08 -3.1 -11.5 -11.0 -11.6 -10.0 -8.7 -5.5Kaubandus : : : : : : : : : : :Ehitus 03-09 -53.4 -31.8 05-08 2.0 -33.8 -41.1 -41.8 -39.2 -38.2 -42.1 Majandususaldus 03-09 75.2 100.0 03-08 126.1 105.8 106.6 105.2 106.3 103.0 104.1

2013Min (alates 01.1990) Keskmine (alates

01.1990)

Max (alates 01.1990)


70


HollandTööstus 02-09 -25.4 -3.1 10-06 7.6 -9.3 -8.3 -7.8 -7.1 -4.8 -5.2Teenindus 03-09 -41.6 6.0 04-07 46.5 -12.6 -14.0 -8.5 -13.0 -9.4 -6.4Tarbija 02-13 -30.2 1.1 03-00 30.8 -21.2 -18.8 -20.9 -23.5 -15.1 -18.2Kaubandus 06-09 -16.9 11.7 10-99 33.3 -9.8 -4.4 -2.6 -6.8 -0.8 -1.4Ehitus 12-12 -47.7 -6.1 12-00 27.1 -43.4 -39.8 -42.4 -44.0 -38.2 -37.0 Majandususaldus 03-09 68.3 100.0 03-07 116.8 87.4 88.6 89.5 87.5 92.7 91.8AustriaTööstus 03-09 -37.8 -5.1 02-07 15.2 -11.4 -12.4 -12.4 -9.6 -8.3 -7.1Teenindus 04-09 -24.9 14.6 06-98 33.4 -0.2 1.5 -1.4 2.2 6.7 6.2Tarbija 04-09 -23.0 -1.1 06-07 16.3 -6.2 -5.6 -7.4 -12.3 -5.7 -4.4Kaubandus 03-09 -26.4 -7.6 05-10 13.2 -14.5 -10.6 -7.6 -13.6 -5.9 -9.6Ehitus 04-96 -56.4 -18.6 07-07 5.8 -13.7 -12.1 -10.6 -11.5 -11.9 -20.4 Majandususaldus 04-09 70.3 100.0 03-90 118.5 91.7 92.1 91.1 92.4 96.3 96.2PoolaTööstus 03-09 -29.1 -14.4 06-07 -0.5 -20.1 -17.3 -18.3 -17.8 -17.1 -15.9Teenindus 03-09 -12.0 4.4 07-07 22.7 -7.1 -5.6 -7.6 -7.0 -4.7 -3.6Tarbija 08-01 -40.1 -22.5 04-08 -0.5 -26.9 -29.5 -26.1 -25.8 -24.4 -22.4Kaubandus 03-03 -16.8 -3.4 12-07 11.9 -11.0 -8.1 -7.2 -7.5 -5.4 -6.0Ehitus 02-02 -67.9 -34.8 02-08 -0.7 -41.8 -39.3 -38.9 -37.8 -36.5 -36.0 Majandususaldus 03-09 76.4 100.0 05-96 122.8 85.9 87.5 86.8 87.7 89.7 91.5PortugalTööstus 04-09 -35.7 -7.9 03-98 8.7 -17.8 -15.5 -15.9 -17.0 -14.0 -13.2Teenindus 10-12 -38.0 -4.5 06-01 24.7 -30.1 -28.0 -24.8 -23.2 -20.6 -19.2Tarbija 10-12 -60.1 -26.8 07-91 -0.5 -53.6 -55.0 -52.9 -52.1 -47.9 -43.7Kaubandus 12-08 -30.7 -3.1 07-98 14.1 -17.5 -15.1 -16.0 -12.8 -12.0 -10.7Ehitus 05-12 -75.1 -31.6 12-97 1.9 -60.1 -64.0 -62.8 -63.3 -57.1 -53.8 Majandususaldus 04-09 74.5 100.0 03-98 116.5 82.4 84.2 85.3 85.2 88.3 90.0RumeeniaTööstus 09-92 -22.2 -2.3 06-96 27.3 -2.7 -3.8 -2.8 -4.0 -3.2 -1.9Teenindus 06-09 -19.3 13.6 06-04 56.2 -1.1 3.1 2.1 2.9 3.0 6.2Tarbija 06-10 -63.3 -30.0 07-07 -10.6 -37.9 -35.2 -34.4 -34.3 -36.1 -34.6Kaubandus 07-09 -21.6 11.4 12-97 35.8 1.6 11.4 10.5 8.0 4.5 1.1Ehitus 09-99 -60.4 -14.0 06-96 34.6 -33.0 -30.4 -29.1 -29.3 -28.1 -29.6 Majandususaldus 09-92 71.1 100.0 06-96 123.8 94.0 95.5 96.4 95.7 95.6 97.4SloveeniaTööstus 01-09 -38.0 -3.3 06-00 17.8 -11.8 -7.3 -4.5 -6.9 -3.9 -4.0Teenindus 04-09 -28.9 13.7 09-02 38.0 -9.1 -14.5 -14.4 -13.1 -11.2 -14.3Tarbija 09-12 -46.1 -20.7 07-07 -4.1 -26.7 -36.5 -37.4 -35.4 -31.5 -30.3Kaubandus 03-09 -21.6 10.7 09-07 38.2 -6.1 -6.8 9.2 13.4 -0.8 0.0Ehitus 03-10 -63.9 -13.0 03-07 27.8 -25.2 -21.5 -20.0 -22.5 -16.0 -17.5 Majandususaldus 04-09 68.6 100.0 07-07 120.1 90.0 87.5 89.3 89.2 91.5 91.6SlovakkiaTööstus 04-09 -31.8 3.0 05-96 25.8 0.5 -2.2 -8.8 -5.3 -6.6 -1.0Teenindus 05-09 -24.0 29.3 03-02 62.6 9.0 1.1 -4.3 -3.1 2.6 -0.1Tarbija 09-99 -49.0 -24.9 12-06 6.6 -30.9 -27.7 -28.2 -23.8 -24.8 -24.0Kaubandus 03-09 -22.7 8.8 11-98 34.4 5.1 6.2 7.3 2.6 4.9 0.4Ehitus 07-99 -86.1 -28.2 03-97 17.5 -54.4 -53.4 -51.8 -47.5 -48.5 -48.7 Majandususaldus 04-09 65.1 100.0 05-96 121.7 91.3 88.7 84.4 87.8 88.4 90.0SoomeTööstus 03-09 -37.3 2.1 10-94 31.3 -8.2 -6.2 -6.5 -10.9 -11.2 -13.3Teenindus 12-01 -47.6 15.6 09-00 51.1 -4.2 -4.8 -3.6 4.7 -3.4 -2.5Tarbija 12-08 -6.4 13.5 09-10 23.8 6.6 5.0 8.9 6.9 6.9 7.7Kaubandus 09-13 -20.0 -0.2 08-07 23.8 -16.5 -13.9 -13.1 -12.2 -18.6 -20.0Ehitus 06-91 -99.0 -18.7 06-98 36.5 -25.6 -36.0 -21.8 -18.1 -23.5 -26.2 Majandususaldus 04-91 73.0 100.0 11-94 120.4 92.7 92.5 94.1 94.4 91.4 91.1RootsiTööstus 03-09 -38.5 -5.1 09-10 15.8 -10.1 -15.6 -11.3 -10.7 -6.4 -11.5Teenindus 04-09 -26.3 18.9 02-11 53.0 5.4 10.4 13.4 16.5 17.5 24.9Tarbija 12-08 -10.0 9.5 09-10 28.0 12.2 10.3 11.7 15.1 14.8 14.2Kaubandus 01-09 -38.3 9.7 01-10 47.6 -4.5 -7.8 0.7 4.6 7.4 4.2Ehitus 12-93 -82.9 -25.0 08-07 47.6 -41.8 -33.2 -34.0 -33.6 -36.2 -31.3 Majandususaldus 09-91 78.5 100.0 01-11 118.3 99.2 97.8 100.2 102.0 103.1 102.2SuurbritanniaTööstus 03-09 -49.0 -10.4 12-94 10.6 -8.0 -7.7 -12.3 -5.0 -0.1 9.2Teenindus 03-09 -57.4 2.4 10-97 36.1 -13.9 -7.9 1.9 4.0 10.2 14.6Tarbija 01-09 -35.2 -10.0 10-97 7.1 -17.0 -17.5 -15.5 -6.9 -3.5 -1.0Kaubandus 01-09 -47.1 0.0 09-13 24.5 -1.1 0.6 -0.4 13.0 23.3 24.5Ehitus 06-91 -79.3 -23.0 10-07 5.5 -37.5 -27.1 -24.8 -24.1 -16.1 -19.1 Majandususaldus 03-09 64.3 100.0 12-97 116.5 96.2 98.0 97.3 104.2 108.5 115.4

2013Min (alates 01.1990) Keskmine (alates

01.1990)

Max (alates 01.1990)

Konjunktuur nr 186, september 2013 EKI 2013 aastal ilmunud uurimistööd

71

EKI 2013. aastal ilmunud uurimistööd 1. Economic Indicators of Estonia nr 1 (210) (jaanuar) 2. Hinnainfo nr 1 (200) (veebruar) 3. Economic Indicators of Estonia nr 2 (211) (veebruar) 4. Tarbijakaitse olukorrast Eestis (elanike küsitluse tulemused) (märts) 5. Eesti mesindussektori struktuur (märts) 6. Hinnainfo nr 2 (201) (märts) 7. Economic Indicators of Estonia nr 3 (212) (märts) 8. Konjunktuur nr 1 (184) 2013 (märts) 9. Elanike hinnang kinnisvaraturule (elanike küsitlusuuringu tulemused) (märts) 10. Economic Survey of the Baltic States nr 1 (77) January-December 2012 (aprill) 11. Konjunktuur nr 1 (184) 2013 Quarterly Review of the Estonian Economy (aprill) 12. Hinnainfo nr 3 (202) (aprill) 13. Economic Indicators of Estonia nr 4 (213) (aprill) 14. Varimajandus Eestis 2012 (elanike hinnangute alusel) (mai) 15. Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2012 (elanike hinnangute alusel) (mai) 16. Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Eestis 2012 (elanike hinnangute alusel) (mai) 17. Hinnainfo nr 4 (203) (mai) 18. Economic Indicators of Estonia nr 5 (214) (mai) 19. Elanike pensioniteemaline küsitlus (küsitlusuuringu tulemused) (juuni) 20. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (juuni) 21. Hinnainfo nr 5 (204) (juuni) 22. Economic Indicators of Estonia nr 6 (215) (juuni) 23. Konjunktuur nr 2 (185) 2013 (juuni) 24. Elanike hinnang kinnisvaraturule (elanike küsitlusuuringu tulemused) (juuni) 25. Economic Survey of the Baltic States nr 2 (78) January-March 2013 (juuli) 26. Eesti alkoholiturg (juuli) 27. Konjunktuur nr 2 (185) 2013 Quarterly Review of the Estonian Economy (august) 28. Economic Indicators of Estonia nr 7 (216) (august) 29. Hinnainfo nr 6 (205) (august) 30. Konjunktuur nr 3 (186) 2013 (september) 31. Elanike hinnang kinnisvaraturule (elanike küsitlusuuringu tulemused) (september)

konjunktuur nr 3 (186); 2013. a september - mkm.ee · konjunktuur nr 186, september 2013 majanduse...

Documents