konkurents ja kÕlvatu konkurents

8/14/2019 KONKURENTS JA KLVATU KONKURENTS

1/17

KONKURENTS JA KLVATU KONKURENTS

Konkurentsi defineerimisvimalusi

Konkurentsi vib ldiselt mrata kui ostjate vitlust mjate ja mjate vitlust ostjateprast. Eesti Enstklopeedia defineerib konkurentsi kui vitlust, protsessi, milles mitusubjekti taotlevad samaaegselt sama eesmrki, objekti vi kasumit ning pavad teisitaotlejaid edestada, saavutada eelisolukorda.

lo Mallene defineerib majandusliku konkurentsi kui tegevust, kus firmad pavadparandada oma positsiooni turul, kasutades selleks vtteid, mille tagajrjel toodetavate vimdavate kaupade hind, kvaliteet vi muud omadused on tarbija seisukohalt soodsamadkui alternatiivsetel toodetel. [3, lk. 76] Eest Vabariigis veti 16. juunil 1993. a. vastuKonkurentsiseadus, mis justus 7. juulil 1993. Selles on olemas pris segane konkurentsidefinitsioon 3, mille kohaselt on konkurents ettevtlusega tegelevate fsiliste ja

juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude henduste kui turusuhetesosalejate selline omavaheline vitlus, mis soodustab niteks:

1. tegevus- ja valimisvabadust;2. kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist;3. kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nudlusega;

4. turu intensiivistamist, turutoonuse tusu.

Adam Smith ngi konkurentsi majanduse "nhtamatu kena", mille eesmrgiks onressursside jaotamine koosklas tarbija valikuga ning seega majanduslik efektiivsus.Konkurentsi mistet on erinavad autorid defineerinud vga erinevas snastuses; niteksnistetakse konkurentsi kui kahe vi enama isiku pdlemist he eesmrgi poole,kusjuures eesmrgi saavutamine he isiku poolt vhendab selle vimalikkust teisele.

Et erinevad autorid konkurentsist rkides ht ja sama ei mtle, on nha kaomadussnadest, mis mistele "konkurents" lisatakse: tiuslik ja mittetiuslik, vaba,tvimeline, funktsioneeriv, tegus, atomistlik, innovatiivne, potentsiaalne jne.

Siiski on konkurentsil vaatamata erinevatele definistioonidele teatud htsed iseloomulikudjooned:

1. Konkurentsil on teatud tagajrjed, ta viib teatud tulemusteni.2. Konkurents nitab end turuprotsessi teatud kulgemises, osaliste teatud

turukitumises.

3. Konkurents toimib, kui on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused.

1


2/17

Nagu selgus, ei ole ksmeelt selles, mida konkurentsi all mista. Siiski on erinevuste tagasoov konkurentsi kaudu midagi positiivset saavutada. Reeglina lhtuvad kik kolmestldtunnustatud vrtusest: vabadusest, heaolust ja iglusest. Vabaduse printsiip onfikseeritud paljude riikide, sealhulgas ka Eesti Vabariigi, phiseaduses.

Vaba konkurents, mida iseloomustab vabaduspiirangute puudumine, toob kaasa kapositiivsed majanduslikud tagajrjed. head majanduslikud tingimused thendavad jllegiseda, et turule jvad vaid efektiivseimad, st. optimaalse suurusega ettevtted.

Tiesti vaba konkurentsi majanduses siiski ei eksisteeri, kuigi mitmetes riikides on sellelejuba sna lhedale jutud. Vaba konkurentsi tekkimist takistavad nii seadusandlikud aktidkui ka turu iseloomu eriprasused. Mnedel tegevusaladel suudab edukalt tegutseda vaidvike arv firmasid, kuna turg on niivrd kitsas. Viksemates riikides on majanduslikkontsentratsioon tihti rahvusvahelise konkurentsivime eelduseks.

Kohe siirdume uurima, mis on klvatu konkurents, kuid enne vaatame veel, mis on

konkurentsipiirang. Konkurentsipiiranguks nimetatakse olukorda, kus ettevtja kkeldubilma objektiivsete phjusteta majanduslepingute slmimisest. Konkurentsipiirangudtulenevad kas turu struktuurist vi ettevtjate kokkulepetest (kartellidest). Kuna turu judei suuda alati tagada efektiivset konkurentsi, peab riik konkurentsipoliitikat ellu viieskindlustama konkurentsipiirangute ohtu sattunud konkurentsi eelduste silimise.

Klvatu konkurents

Klvatut konkurentsi ksitleme Konkurentsiseadusest lhtuvalt. Selles seadusesmratakse kindlaks klvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakseturusuhetes osalejate vastutus ning stestatakse konkurentsi riiklik jrelvalve. Siinkohal

lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleeriv ka leiutiste, patentide, kaubamrkide jaautoriiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid ksnes sel mral, mil neid suhteid eireguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tjuturul. Niteksei laiene seadus totsijate vahelisele klvatule konkurentsile, kll aga kigile muudeleklvatu konkurentsi faktidele.

2


3/17

Mis asi siis on klvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse 7 stestab, etklvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuseheade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgaskuuluvad nende tegude hulka:

1. eksitav reklaam;2. rinime, kaubamrgi vi muude tunnuste ebaige kasutamine;3. konkurendi vi tema kauba halvustamine;4. risaladuse kuritarvitamine;5. teise turusuhetes osaleja ttaja rakasutamine;6. kaupade ja teenuste mgi ebaseaduslik piiramine vi soodustamine;

7. muud teod;

Vaatleme neid lhemalt.

EKSITAV REKLAAM. Selle mtte seadusandlik thendus on toodudKonkurentsiseaduse 8, mille esimeses likes eldakse, et "Eksitav reklaam on ebatesteandmete levitamine, mis vivad ostja tavalise thelepanelikkuse juures tekitada ekslikumulje eriti soodsast pakkumisest". Sama paragrahvi teises likes selgitatakse, et andmeteall, millest rgitakse paragrahvi esimeses likes, tuleb melda andmeid pakkuvatekaupade ja teenuste pritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi, hinna,auhindamise (niteks: toote eest saadud medalite), mgi phjuste ja varude suuruse,turusuhetes osalejate eesiguste, nende finantsseisundi (niteks: maksujulisuse vimaksujuetuse) ja muude omaduste kohta.

Ebateste andmete levitamine vib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kirjalikeksitusse viimine hlmab omakorda juhud, kui niteks kaubal endal, selle pakendil,saatedokumentides vi mujal on kasutatud mrki,teavet vi nimetust, mis tavalisethelepaneku juures vib viia eksitusse kauba tootja, valmistamiskoha vi kaubaomaduste suhtes.

Seadusandja loeb eksitava reklaami kasutamise kui teo toimepanduks ka siis, kuikasutatavad ebatesed andmed vivad ostja tavalise thelepanelikkuse juures esilekutsuda eksliku mulje. Tavalise thelepanelikkuse all tuleb melda thelepanelikkusesellist taset vi astet, mis on reeglina iseloomulik igale nn. tavalise vi keskmisethelepanelikkusega inimesele. Siin ei tule melda thelepanelikkust, mis on omane kasteatavatele spetsialistidele vi lapseealistele. Kui tekib vaidlus, kas reklaam on selline, etvis vi ei vinud ostja tavalise thelepanelikkuse juures tekitada ekslikku muljet eritisoodsast pakkumisest, siis tuleb lbi viia vastav ekspertiis. [5, lk. 7]

RINIME, KAUBAMRGI VI MUUDE TUNNUSTE LUBAMATU KASUTAMINE.On lubamatu, kui neid vib tavalise thelepanelikkuse juures ra vahetada tunnustega,mida teine turusuhetes osaleja juba seaduslikult kasutab. Tunnused on kergesti segaminiaetavad jrgmistel juhtudel: * Nimetus (niteks rinimi on pikk, keeruline ja raskstimistetava semntikaga. ldiselt loetakse enamike maade kohtupraktikas firma nimetuses

3


4/17

vi kaubamrgis mne the vahetamisel saadud uut kaubamrki vi firma nimeoriginaaliga ravahetamiseni sarnaseks. (Niteks: Zetax ja Zeta, Topilar ja Topican). *Kaubamrk on keeruline. Vga keerulist kaubamrki on tarbijal raske meeles pidada. Seeon ilmselt ka heks phjuseks, miks kaubamrkide disainil on tendents lihtsustumisepoole. * Kaubamrgi kaitstav osa ei ole lejnud osast hsti eraldatav. Kui registreeritud

kaubamrgist ei ole kaitstud mitte see osa, mis jb tarbijale hsti meelde ja mille jrgiseda toodet ldiselt tuntakse, vaid mni muu kaubamrgi komponent, siis vib tekkidaolukord, kus makse seaduslikult sarnasid (niteks sama nimega) tooteid, mis onvalmistatud eri kohtades ja on vga erineva kvaliteediga. Tarbija ei pruugi neil toodetelvahet teha. Selline on niteks 1993. a. alguses olnud Royal-piirituse skandaali phjus. *Kui kombineeritud kaubamrgist on kaitstud ainult selle kirjalik osa, vib segadusttekidada pildi osa sarnasus. Niteks on Eesti Patendiametis 1992. a. lpus registreeritudvga tuntud USA firma Levi-Strauss & Co kaubamrk LEVI's. See on aga kergesti segiaetav Eesti kauplustes sageli esineva kaubamrgiga LIVE's. [2, lk. 143]

KONKURENDI VI TEMA KAUBA HALVUSTAMINE. Konkurendi halvustamine on

ksitletav klvatu konkurentsina, kui see seisneb tahtlikus valeteadete levitamises teisteturusuhetes osalejate vi tema (nende) poolt mdava kauba vi teenuse kohta, kuisellega kahjustatakse konkurentsieeliste saamiseks teiste turusuhetes osalejate mainet viritegevust (Konkurentsiseadus 10). Valeteadete levitamine on tahtlik siis, kui nendelevitaja on teadlik, et levitatavad teated on valed vi kui ta mnab levitatavate teadetetele mittevastavust. Selline ksitatus vale teadete levitamisel tahtlikkuse olemusest onvastavuses klvatu konkurentsi legaalse mratlusega. [5, lk. 8]

Konkurendi halvustamine on eriti tsiste tagajrgedega sel juhul, kui tegu onkomplitseeritud kaupade, niteks autode vi personaalarvutitega, mille kohta kogukuuldud informatsiooni ei ole vimalik mne testi sooritamisega jrele kontrollida ka

eksperdil, rkimata tavakasutajast. Halvustamine on objektile sama ohtlik, kui temanime all vi kaubamrgiga praaktoodangu mmine, sest ldiselt levib inimeste seaskige kiiremini negatiivne informatsioon. Seda usutakse aga sagedamini kui kiitmist.

RISALADUSE KURITARVITAMINE. See on teiste turusuhetes osaleja risaladustekasutamine konkurentsieeliste saamiseks, kui vastavad andmed on saadudseadusevastaselt vi nende kasutamine on vastuolus teise turusuhetes olijaga slmitudkokkuleppega. risaladus on Konkurentsiseaduse 11 lige 2 kohaselt turusuhetesosaleja ksutuses olev tehniline, tehnoloogiline ja muu rialane teave, samuti andmedkaubanduslike lbirkimiste, tehingute, turu-uuringute ja muude asjaolude kohta, milleavaldamine ei ole kohustuslik ja mille saladuses hoidmist peab turusuhetes osalejavajalikuks.

risaladust kujutava teabe (andmete) kuritarvitamine on ksitletav klvatukonkurentsina, kui: 1) teavet (andmeid) kasutatakse mne konkurentsi eelise saamiseks ja2) need andmed on saadud seadusevastaselt. Andmete seadusevastase saamise all tulebmelda nende saamist: 1)altkemaksu vi muu seadusevastase tasu andmise eest; 2)vargyse teel; 3) loeata forografeerimise vi muu ebaseadusliku paljundamise teel vi 4)muul ebaseaduslikul teel.

4


5/17

risaladuse kuritarvitamine on ksitletav ka risaladuse n. . omaniku poolt teiseleturusuhetesosalejale usalduse alusel avaldatud risaladuse kasutamisena, kui see onvastuolus nende vahl slmitud kokkuleppega.

TEISE TURUSUHETES OSALEJA TTAJA VI ESINDAJA RAKASUTAMINE.

See on tema mjutamine mjutaja huvides tegutsema vi tema tegelik kasutaminekonkurentsieeliste saamiseks (Konkurentsiseaduse 12). Selle stte kohaselt saab klvatukonkurents esineda kahel kujul.

Esiteks saab lugeda klvatuks konkurentsiks juba seda, et mjutatakse konkurendittajat vi esindajat tegutsema klvatu konkurendi huvides. Kas selle tulemusenamjutaja saavutab oma eesmrgi vi mitte, ei ole oluline. Mjutamine vib esinedapshilise vi fsilise mjutamisena, samuti raostmisena selle kigisavaldumisvormides. Vastutuse osas vib mjutaja kuuluda kriminaalseaduses ettenhtudasjaolude esinemisel ka vastutusele vtmisele altkemaksu andmise eest.

Teiseks saab konkurendi ttaja vi esindaja rakasutamist ksitleda klvatukonkurentsina siis, kui tema kaudu saavutab klvatu konkurent konkurentsieeliseid.

KAUPADE VI TEENUSTE MGI EBASEADUSLIK PIIRAMINE VISOODUSTAMINE (Konkurentsiseaduse 13). Selle paragrahvi jrgi saab kaupade viteenuste mgi ebaseaduslik piiramine olla ksitletav klvatu konkurentsina jrgmisteljuhtudel.

Esiteks, kui mdavate vi teenuste kogust kas piiratakse vi nende mk pannaksesltuvusse mingist tingimusest.

Klvatu konkurentsiga ei ole tegemist, kui sellised piirangud vi tingimused tulenevadsedusandliku vi tidesaatva riigivimuasutuse vi kohaliku omavalitsuse otsusest(Konkurentsiseadus 13, lige 1, p. 1). Seejuures on aga sama seaduse 4 lige 2kohaselt neil keelatud selliste piirangute kehtestamine, mis on vastuoluskonkurentsiseadusega ega ole lubatud teiste seadustega. See thendab, et riigi- ja kohalikvim oma asutuste, organite ja ametiisikute kaudu ei vin ahistada konkurentsivabadust.

Teiseks, seadusandja loeb klvatuks konkurentsiks kaupade vi teenuste mgitakistamist vi nende krvaldamist mgilt, kui see toimub enne hinnatusu(Konkurentsiseaduse 13, lige 1, p.2).

Kolmandaks on knealuse paragrahvi esimese like kolmanda punktiga keelatudleskutsed mgi- vi ostukeelu (boikoti) rakendamiseks teise turusuhetes osaleja suhtes.leskutsed vivad olla kirjalikud vi suulised. Neil ei pruugi olla hvardavat iseloomu.

5


6/17

Neljandaks on klvatuks konkurentsiks kuulutatud kaupade ja teenuste mgiebaseaduslik soodustamine nende mgi sidumise kohustusega, kui eesmrk on:

1. osta teisi kaupu vi teenuseid

2. leida uus ostja.

MUUD TEOD. Siia alla kuuluvad teod, mida seadusandja ei ole osanud ette nha.

Kontroll konkurentsi le.

Kontrolli konkurentsi le peab teostama selliselt, et see ei kahjustaks ettevttemajandustegevust s. t. seadus peab garanteerima, et kski ametiisik ega organiatsioon eisaaks hankida piiramatult informatsiooni ettevtte, asutuse vi organisatsiooni kohta.

Turgu valitsev ettevte ei thenda ainult monopoli, vaid ka sellist olukorda, kus he firmavi liidu turulivimsususe tttu ei ole vimalik mjus konkurents. See on turuleniinimetatud ehituslik takistus ehk piirang, mis on tekkinud mitteseadusandluse vaidturujudude toimimise tttu. Seega ei saa keelata turgu valitseva ettevtte seisundit kuisellist. Riiklikus konkurentsipoliitikas on vaja otstarbekalt minimeerida valitsevastpositsioonist tulenevaid potentsiaalseid kahjusid. Kahjude vltimist vib tehapreventatiivselt - vltides turgu valitsevate ettevtete teket - vi represiivselt - sekkudessellise ettevtte tegevusse.

Eesti konkurentsiseaduses on turgu valitsev ettevte selline ettevte, mis omab vhemalt40% konkreetse kaubaturu kibest vi on domineerival postisioonil oma finantsju,

kaubaturgudele juurdepsu, sidemete vi muude asjaolude tttu. Turgu valitsevaettevtte kuritarvitamine on defineeritud mittelpliku loeteluna: 1) tootmise,teenindamise vi turustamise mahu vhendamine eesmrgiga hoida vi tsta kauba hinda,kui teiste ettevtete ligips turule on piiratud. Fakt, et ettevte oma tegevuse mahtuvhendab, ei ole iseenesest klvatu konkurents; 2) hinnastrateegia kasutamine, milleeesmrgiks on konkurentide turult vljatrjumine. Sellise tegevuse niteks on dumping.

Euroopa henduse seaduse jrgi ei ole dumping keelatud ainult turgu valitsevateleettevtetele. Dumpingu vastaste seaduste eesmrgiks on kaitsta henduse liikmesmaadefirmasid subsideeritud vi agressiivse hinnakujundusega mdavate eksporttoodete eest.Euroopa henduse mratluse jrgi on dumpinguga tegemist juhul, kui toote eksporthindon viksem kui selle tavaline hind valmistaja- vi eksportija maal. Sellest reeglist onpalju erandeid, mida vetakse arvesse igal konkreetsel juhul eraldi. Niteks vivad tootehinnad erineda selle tttu, et eksportija- vi importijamaal on elatustase vi ttasud vgaerinevad, samuti vib eksportija ajutiselt kasutada madalamaid hindu, et ennast turule"sisse sa". Hindade erinevus riikide likes vib olla tingitud ka mgikogusteerinevusest vi riikide maksupoliitika erinevusest. [5, lk. 145]

Uus ja vana konkurentsiseadus

6


7/17

Praegu veel kehtiv Konkurentsiseadus on konkurentsiameti peadirektori asetitja AiniProosi snul veel liiga ldine ning lhtudes praktilistest kogemustest vajab tiendamist jatpsustamist. Et Eesti soov on hineda Euroopa Liiduga, lhtuti uue seadusevljattamisel mitmetest Euroopa Liidu dokumentidest.

Uue seaduse koostamise tingis kesolevaks ajaks tekkinud vajadus Eesikonkurentsiseadust tiendada ning uuendada seoses turumajanduse arenguga ja EuroopaLiidu riikidega lepingute slmimisega. Kuna seaduse muudatused on olulised, esitatikonkurentsiseaduse muutmise seaduse asemel uus seaduse eelni. Momendil veelkehtivas konkurentsiseaduses puuduvad nimelt mitmed protseduurireeglid, riigi abiandmise ja hinemise kontrolli phimtted, samuti eri- vi ainuigusega ettevtja ningloomuliku monopoli kohustused.

Kige olulisemad phimtted, mis uue seadusega kehtestatakse, ongi phimtted riigiabi andmiseks ja ettevtete hinemise konrollimiseks. Mlemad phimtted on uuedja ei ole kehtivas seaduses ldse ksitletud. Sisuliselt iseloomustab Euroopa henduse

riigitoetuste kontrolli ssteemi phimte keelustada sellised riigitoetused, mismningatele ettevtetele vi mningate kaupade tootmisele eeliseid luues moonutavadvi hvardavad moonutada konkurentsi, sest need kahjustavad liikmesriikide kaubandust.Riigitoetuste kontrolli ssteemi thusaks rakendamiseks on vaja reaalselt tidetavaidprotseduurireegleid. Arvestades Eestile Euroopa lepingutega mratud kohustusi, oleksKonkurentsiametil ngemusel normaalne, et kehtestataks Euroopa henduseskasutatavaga sarnane ssteem, andes jrelevalve volitused riigiorganitele. Samuti aitabsee luua ssteemi, mis hlbustab tita hilisemast hinemisest tulenevaid kohustusi.

Riigi abi defineerib uus Konkurentsiseadus kui riigi vi kohaliku omavalitsuse poolt vinende vahenditest antavat finantssoodustust, mis moonutab vi vib moonutada

konkurentsi, soodustades mnda ettevtjat vi mingite kaupade tootmist vi teenusteosutamist, kaasa arvatud niteks: rahaline abi, maksude tasumise ajastamine, vlgadekustutamine vi laenude andmine oluliselt soodsamatel tingimustel kui tavaliselt teisteleettevtjatele.

Kui piirid on avanenud, vib riigil tekkida kiusatus anda riigi abi, sest need on vhesedallesjnud abinud, mis vimaldavad neil oma tstust tugevneva konkurentsi eestkaitsta. Riigitoetused on vastuvetavad, kui need on meldud uurimis- viarendustegevuseks, keskkonnnakaitseks vi piirkondliku htekuuluvuse saavutamiseks.ldiselt on siis nii, kui mingi rihingu investeeringutel on vga hinnatav vljund koguhiskonnale, see thendab, et rihing teeb investeeringu, millest hiskonnale sugenebmajanduslikku kasu, mida see rihing ise omastada ei saa. rihingu seisukohast onmistlik teha selliseid investeeringuid vhem, kui hiskonnale vaja oleks. Kohasetoetupoliitika abil saab valitsus seda olukorda parandada ning ergutada rihingut omaksvtma igas mttes optimaalset investeerimisstrateegiat. Samas tuleb hukka mistariigitoetuse vormid, mis muud kasu andmata moonutavad konkurentsi. Eespool tooduphjedab vajadust rangelt jlgida siseturul antavaid riigitoetusi.

7


8/17

Lisaks riigi abi andmise kontrollile on teine konkurentsiseadusesse tiendusena sissellitatud punkt ettevtete hinemise kontroll. Siseturg tekitab rihingule rohkestiprobleeme, mida on vimalik lahendada vaid strateegiliste liitude slmimise abil,moodustades liitettevtteid ning omandades teisi ettevtteid. Kuigi selline ristrateegia onphimttelislt vastuvetav, tuleb kanda hoolt, et need turustruktuurid jksid

konkureerima ka tulevikus. See selgitabki hinemise kontrolli vajalikkust. ka siin vibreguleerimatus viia selleni, et mingi ettevte saavutab nii tugeva domineeriva seisundi, etselle kuritarvitamine vimaldab tal saada alusetut tulu ning vhendada ldist heaolu.

Vikeriikide puhul nhakse ettevtete hinemises sageli rahvusvahelisekonkurentsivime tagatist. Enamik konkurentsiiguse ssteeme sisaldab vimalustkontrollida ettevtete hinemist. hinemiste kontrollile on phendatud eraldi odaEuroopa henduse seadusandluses, samuti on ka mitmetel liikmesriikidel omarahvuslikud hinemiste kontrolli seadused. Puudub selline kontroll aga niteks Soomel jaTaanil. Nende riikides ei peeta suurust iseenesest paheks ning kogu konkurentsiametitegevus on suunatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu. Selline phimte on

toodud ka meie uues Konkurentsiseaduses.

Alljrgnevalt aga mningad spetsialistide arvamused hinemiskeeli vastu:

1. Suureneb brokraatlik asjaajamine, kusjuures riik vtab otsustamise kaasosanikunaendale a priori vastutuse hinemise tagajrgede eest.

2. Ametiisikud ei suuda peensusteni tungida firmade arengustrateegiatesse, et tehapdevaid otsuseid: vimalik, et eitava vastuse korral langeb firmaderahvusvahelise konkurentsi tase vi firmad pankrotistuvad.

3. hinemisele eelneb firmade omavaheline tihe koost ning infovahetus. Tavalisele

partnerile saavad teatavaks saladused, mida eitava vastuse korral on hel vi teiselosapoolel kerge ra kasutada teise osapoole turult vljatrjumiseks.

Veel on uude Konkurentsiseadusesse eeltoodud phimtetele lisatud ka teisi tiendavaidstteid, millel ma lhemalt peatuma ei hakka. Phimtteliselt on eelnu koostmisellhtutud vimalikult lhedaselt Euroopa Liidu dokumentide sisust. Ka on uuteks uuesKonkurentsiseaduses eri- ja ainuigusega ettevtjat ja loomulikku monopolipuudutavad stted. Klvatu konkurentsi osa ei ole oluliselt muudetud vrreldes kehtivaseadusega. Eksitava reklaami asemel on kasutatud mistet "teave". Vlja on jetudfirmanimetuse, kaubamrgi vi muude tunnustre lubamatu kasutamine, mida reguleerivadteised seadused ning ldjuhul lheb ka eksitava teabe alla.Seaduse koostanud tgrupparvab, et edaspidi tuleb klvatu konkurentsi kohta teha eraldi seadus, mis hendaks endaskehtiva tarbijakaitse-, konkurentsi- kui ka teistes seadustes sisalduvad sttedmajandustegeuse heade kommete ja tavade kohta. Uus konkurentsiseadus stestab kaklvatu konkurentsi otsese keelu. Riikliku jrelvalve stted on koostatud lhtudeskesoleval ajal kehtivatest igusaktidest. Uuendusena teostab jrelvalvet riigi abi leRahandusministeerium ja ettevtjate hinemise le Konkurentsiamet. Laiendatud on kaKonkurentsiameti pdevust, eriti konkurentsialase rikkumise juhtumi uurimise jadokumentide vljanudmise alal. Klvatu konkurentsi alased vaidlused lahendatakse

8


9/17

tsiviilvaidluse korras kohtu kaudu. Riikliku jrelvalve osas sisaldab uusKonkurentsiseadus Konkurentsiameti pdevust ja protseduurireegleid, mida ksitlemejrgmisena.

Konkurentsi riiklik jrelvalve

Eesti Vabariigi seadusandluses on konkurentsi riikliku jrelvalve asutuseks kehtestatudKonkurentsiamet. Momendil kehitv rahandusministri 21. oktoobri 1993. a. mrusega nr.155 kinnitatud Riigi Konkurentsiameti phimrus stestab, et Eesti Vabariigi RiiklikKonkurentsiamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigiasutus, kesttab vlja ja teostab riigi hinna- ja konkurentsipoliitikat, lhtudes eelkige tarbijahuvidest. Kige uuemas phimruses defineeritakse konkurentsiametit kuiRahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsevat riigiasutust, kellel onjuhtimisfunktsioon, ja kes ttab vlja konkurentsipoliitika phisuunad ning kaitsebkonkurentsivabadust ausa ritegevuse arendamise eesmrgil, teostades riiklikkujrelvalvet seaduses ettenhtud alustel ja ulatuses. Need muudatused lhtuvad uuest

Konkurentsiseadusest. Selle phimruse jrgi seletame ka ameti tkorraldust ja igusi.

Kui vanas phimruses oli stestatud konkurentsiameti tegevusvaldkondadeks nii hinna-kui ka konkurentsipoliitika, siis uues phimruses kuulub ameti lesannete hulka vaidkonkurentsipoliitika vljattamine, teostamine ja jrelvalve.

Uue phimruse kohaselt konkurentsiamet konkurentsivabaduse kaitsmisel jakonkurentsipoliitika phisuundade vljattamisel:

1. jlgib, uurib ja analsib konkurentsi olukorda riigis;2. kavandab konkurentsivabadust soodustavaid meetmeid, annab soovitusi

konkurentsi olukorra parandamiseks ja hinnanguid ettevtjate tegevusekonkurentsiseadusele vastavuse kohta;

3. teeb ettepanekuid igusaktide vastuvtmiseks ja muutmiseks;4. teeb koostd teiste riikide konkurentsialaste jrelvalve asutustega;5. teostab jrelvalvet konkurentsiseaduse titmise le seaduses ettenhtud korras;6. mratleb kaubaturgu;7. teeb kohustuslikke ettekirjutisi ja trahve seadusega ettenhtud alustel ja ulatuses;

8. tidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste,Vabariigi Valitsuse ja ragandusministri igusaktidega pandud lesandeid.

Vrreldes vana seadusega on uues seaduses tpsustatud Konkurentsiameti pdevust,igust nuda teavet ja materjale ettevtja tegutsemiskoha - territooriumi, hoonete,ruumide, transpordivahendite - kontrollimist. Samut on uues seaduses silitatudrisaladuse hoidmise kohustus Konkurentsiameti poolt, millele on lisatud phimte, etKonkurentsiamet ei tohi kasutada ettevtja vastu teavet, mida ei saa sellele ettevtjaleavaldada. Nimetatu seab kaebaja olukorda, kus ta peab lubama teisel poolel kigimatrjalidega tutvumist, et tuvastada seaduse rikkumist.

9


10/17

Konkurentsiseaduse rikkumise eest kohaldatakse haldusvastutust nii juriidiliste kui kafsiliste isikutele ka koos vi eraldi. Karistuse mramisel arvestatakse iguserikkumise raskust, laadi ja teisi asjaolusid. Karistust ei kohaldata, kui iguserikkumisetoimepanemisest on mdunud enam kui 3 aastat.

TARBIJA KAITSEKes on tarbija?

Kik me oleme tarbijad. Tarbijakaitse seaduse paragrahvis 3 seletab seadusandja snaphjalikult, kes tarbija on. Sealt saame teada, et tarbija on fsiline isik, kes ostab jakasutab vi kavatseb osta ja kasutada kaupa vi teenust eravajaduseks. Kuna enamikmeist ei ole kige rikkamate klassist, on eluga toimetulemine muutumas ha raskemaks.MIks see nii on? Seda selleprast, et hindadel on millegiprast omadus ainult tusta jamitte langeda.

Et siiski garanteerida vrdsust kigi tarbijate vahel on Tarbijakaitseseaduse paragrahvis 4vlja toodud tarbija phiigused, milleks on:

igus nuda vhemalt kohustuslikele nuetele vastavat kaupa vi teenust; igus olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning

kasutamiseks vi omamiseks keelatud kauba vi teenuse eest; igus saada vajalikku ja test teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast

teadliku valiku tegemiseks; igus taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja hingute

kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates ksimustes;

igus nuda riiklikku kaitset oma iguste ahistamise korral;

igus nuda mjalt hvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.

Kuna mainitud phiigused baseeruvad J. F. Kennedy esinemisel toodud tarbijaphiiguste deklaratsioonil (sellel baseeruvad ka RO tarbijakaitse juhised), on nendekaitsmise ulatus ja tase ks riigi majanduse arengu taseme nitajatest ja sedatunnustatakse palju.

Sageli on vaesuse piiri ptud mrata piisava sissetuleku olemasoluga teatud kogusetoidu soetamiseks. Rahvusvaheline tarbijaorganisatsioonide liit Consumers International

leiab, et peale esmaste vajaduste rahuldamise (toit, peavari, riietus, haridus) tulebarenenud riikide valitsustel silmas pidada ka elanike selliseid vajadusi nagu osavtminehiskonna kultuuri-, teadus-, sotsiaalsest ja poliitilisest elust.

Tarbija kaitse ja selle korraldus

Selleks, et tarbijat kaitsta s. t. kaitsta tema phiigusi, on Eesti Vabariigis loodudTarbijakaitse amet. H. Aruniit kirjutab: "Tarbijakaitseameti eesmrk on aidata tarbijat,

10


11/17

kaitsta tema seaduslikke iguseid, anda vimalusi teadmiste omandamiseks, et ollaarukas osaleja turusuhetes ja vriline vastane teenuste ja kaupade pakkujatele -mjatele. ksiktarbijal pole kerge teha iget valikut klluses pakutavate kaupade jateenuste seast ning hoiduda rimeeste poolt oskuslikult seatud ebasoodsatestlepingutingimustest. Teadlik tarbija, kes teab hsti oma igusi aga ka kohustusi, suudab

mjutada kaupmehi tpsemalt jrgima ausaid mngureegleid." [7]

Eesti Vabariigis korraldavad tarbija kaitset Tarbijakaitse seaduse kolmandas peatkisolevad paragrahvid. 9 alusel on tarbijatel igus oma huve kaitsta koondudestarbijahingutesse, mille asutamise ja tegevuse kord on stestatud fsiliste isikutemittetulundushinguid reguleeriva seadusega. Loodud tarbijahingud aga vivadomakorda asutada tarbijaliite ja terbijakeskliite.

Tarbijahingu ja tarbijaliidu volitatud esindaja(te)l on igus:

1. Kontrollida mja kohustuste titmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pdeva

ametiisikuga vi iseseisvalt;2. Koostada avastatud iguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse

ametiisikule vi pdevale asutusele;

3. Esindada tarbijaid suhetes mjaga, tarbijakaitseametis, kohtus vi muudesasutustes.

Ka valla- ja linnavolikogu vivad moodustada tarbijakaitsega tegelevaid ksusi. Selliseljuhul volitab valla- vi linnavolikogu tarbijakaitsega tegelema ametiisiku(d), kellel onigus:

1. Kontrollida kesoleva seaduse titmist;2. Teha suulisi hoiatusi vi kesoleva Tarbijakaitseseaduse paragrahvis 15 stestatudettekirjutusi;

3. Kohaldada haldusvastutust koosklas haldusiguserikkumiste seadustikuga viteha ettepanekuid iguserikkuja vastutuselevtmiseks.

Riiklikku tarbijakaitset korraldab Vabariigi Valitsus ministeeriumide ja teistevalitsusasutuste kaudu.

11


12/17

Tarbijakaitsealased riikliku jrelevalve volitused on:

1. Tarbijakaitseametil;2. Standardiametil - tehniliste eeskirjadega stestatud vi igusaktidega

kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega vrdsustatud dokumentide nuete

titmise jrelevalve ning mtevahendite seisundi jrelevalve alal;3. Ravimiametil - ravimite valmistamise, levitamise, hulgimgi ning apteegist

vljastamise ja reklaamimise jrelevalve alal;4. Tervisekaitseinspektsioonil - tehniliste eeskirjadega stestatud vi igusaktidega

kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega vrdsustatud dokumentidetervisekaitsealaste nuete titmise jrelevalve alal;

5. Pllumajandusministeeriumil - toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nuetetitmise jrelevalve alal;

6. Politseiametil - kauplemisnuete, turul ja tnaval kauplemise eeskirjade ningtaksoteeninduse eeskirjade titmise jrelevalve alal;

7. Maakonnaarstil - ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende

reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse jrelevalve alal;

8. Teistel jrelevalveorganitel vastavalt seadusele.

Tarbijakaitseseadusega stestatud tarbija iguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsuskaupluse t ldeeskirjad, toitlustamise ldeeskirjad, toiduainete ja muude toodetemrgistamise eeskirjad, alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja vljaveo, tootmise ningmgi eeskirjad, tervisekaitse eeskirjad toiduainete valmistamisel, silitamisel, vedamiselja mmisel, samuti seaduses nimetatud juhtudel muud eeskirjad tarbija igustetagamiseks. Toodete vi teenuste ksikutele liikidele esitatavad tarbijate igustetagamiseks muud kohustuslikud nuded kehtestavad vastavad ministeeriumid VabariigiValitsuse poolt mratud korras.

12


13/17

Tarbijakaitseametil on igus:

1. Teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste igustloovate aktide vastuvtmiseks vimuutmiseks;

2. Kontrollida kesoleva seaduse titmist;

3. Lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate iguste ahistamise kohta,kaitsta tarbija igusi ja huve kohtus;

4. Teha suulisi hoiatusi vi kesoleva seaduse paragrahvis 15 stestatud ettekirjutusi;5. Kohaldada haldusvastutust ja taotleda fsilise isiku kriminaalvastutusele vtmist

tarbijakaitseseaduse rikkumise eest;6. Panna pitser vi plomm ohtlikule vi saate- vi mgidokumentideta kaubale ning

taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist;7. Taotleda seadusega ettenhtud korras ettevtte vi organisatsiooni tegevusloa

ravtmist;8. Teavitada ldsust mjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest;9. Nuda fsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja

muud vajalikku teavet;10. Vimaldada tarbijahingu esindaja osavttu tarbijakaitsealaste ksimuste

lahendamisest;

11. Anda tarbijale ja tarbijahingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi.

Tarbijakaitseameti ametiisikul on igus kontrollimiseks takistamatult siseneda mjaametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sidukisse vi avada veovahendeid.

Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale vi keskkonnalesihiprasel kasutamisel ohtlikust kaubast vi teenusest teabe omamisel tegema kikametist oleneva nende kaupade vi teenuste mgi takistamiseks, vajadusel teavitadesmassiteabevahendeid.

Riigi Tarbijakaitseamet

Uurime nd Riigi Tarbijakaitseameti phimruse [9] phjal Tarbijakaitseametitlesandeid ja igusi.

Riigi Tarbijakaitseamet on Majandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutusja tegeleb tarbijakaitse riikliku korraldamisega. Tarbijakaitseamet teostab riiklikkujrelevalvet ning kohandab vajadusel riiklikku sundi seaduses ettenhtud alustel jaulatuses. Oma lesannete titmisel esindab amet riiki. Tarbijakaitseameti tegevuseeesmrgiks on tarbija seaduslike iguste kaitsmine ning nende huvide esindamine. Samutiviib ta ellu tarbija seaduslike huvide ja iguste kaitset kigi ettevtjate suhtes, sltumataettevtte omandivormist ja ametkondlikust alluvusest, kes suhetes tarbijaga on kauba viteenuse mjad, tootjad vi vahendajad.

13


14/17

Tarbijakaitseameti lesanneteks tarbijakaitsealase t korraldamisel on:

1. Tagada tarbija seadusjrgsed igused tema suhetes kauba vi teenuse mjaga;2. Tagada mja seadusjrgsete kohustuste titmine tema suhetes tarbijaga;3. Korraldada vajadusel kaubale vi teenusele kohustuslike nuete titmise le

jrelevalvet;4. Kaitsta tarbija ja mja vahelistes lepingutes tarbija kui majanduslikult lepingulise

suhte nrgema poole igusi;5. Esindada tarbijaid seadusandlusega mratletud korras riigi ja kohaliku

omavalitsuse asutustes, kaupu vi teenuseid tootvates, mvates vi vahendavatesettevtetes, kohtus, vahekohtus, tootjate, mjate vi tarbijate organisatsioonidesja rahvusvahelises tarbijakaitseliikumises;

6. Kohaldada vastavalt seadusandlusele vastutust tarbijakaitseseaduse nueterikkumise eest ja vastutust haldusiguserikkumiste eest;

7. Korraldada tarbijale mja vi teenindaja igusvastaste tegudega tekitatud kahju

hvitamist.

14


15/17

Tarbijakaitseametil on tema lesannete titmiseks igus:

1. Teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste igustloovate aktide vastuvtmiseks vimuutmiseks, koguda, analsida ja edastada selleks vajalikku teavet ningpraktikat;

2. Kontrollida tarbijakaitseseaduse titmist mjate ja tarbijate lepingulistes suhetes;3. Lahendada ja edastada lahendamiseks ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate

iguste ahistamise kohta;4. Kaitsta tarbija igusi ja seaduslikke huve kohtus hageja vi kostja esindajana vi

iseseisvate nuetega kolmanda isikuna;5. Teha mjale suulisi hoiatusi ning seaduses ettenhtud ettekirjutusi

tarbijakaitseseaduse nuete rikkumise korral;6. Kohaldada vastavalt haldusiguserikkumiste seadustikule haldusvastutust ja

taotleda fsiliste isikute kriminaalvastutusele vtmist vastavalt kehtivaleseadusandlusele;

7. Peatada tarbijale ohtliku vi saate- vi mgidokumentideta kauba vi teenuse

mk, kasutades vajadusel pitseerimist vi plommimist ning taotleda sellise kaubaerikonfiskeerimist vi puuduste krvaldamist;

8. Taotleda seadusega ettenhtud korras ettevtte vi organisatsiooni tegevusloa vitegevuslitsentside ravtmist vi kehtivuse peatamist;

9. Kontrollida takistamata mja ruume, hoidlaid ja dokumentatsiooni, samutitranspordivahendeid ning nuda fsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseiddokumente, materjale, seletusi ja muud asjasse puutuvat teavet;

10. Vimaldada tarbijahingu vi -organisatsiooni esindaja osavttu kontrollimistest jatarbijakaitse korraldust puudutavate ksimuste lahendamisest;

11. Teavitada ldsust mja vi teenindaja poolt tarbija igusi rikkuvast tegevusest;12. Levitada tarbijakaitsealast teavet, anda tarbijale ja tarbijahingutele

tarbijakaitsealaseid teadmisi;13. Osaleda tarbijakaitsealases rahvusvahelises koosts seadusandlusega ettenhtud

korras ja tingimustel;14. Nuda ettevtetes revisjonide ja inventuuride lbiviimist ja vajadusel nendes

osaleda;15. Anda oma lesannete titmiseks vlja otsuseid, ettekirjutusi, protokolle ja muid

igusakte vastavalt oma pdevusele;16. Osutada tarbijale teenuseid kaupade kvaliteedi ja ohutuse kontrollimiseks;

17. Vtta osa tarbijakaitset puudutavate ksimuste lahendamisest ministeeriumides,riiklikes ametites, kohalikes omavalitsustes, ettevtetes, asutustes,

organisatsioonides ja liitudes.

Riigi Tarbijakaitseametil on igus teha ja tellida analse ning ekspertiise kaupade jateenuste kohta, mille tulemustest vajadusel teavitatakse tarbijaid.

Tarbijakaitseametil on juriidilise isiku tarbijakaitsealase iguserikkumise asja menetlussevtmise ja karistamise igus vastavalt kehtivale seadusandlusele.

15


16/17

Tarbijakaitseameti ametiisikutel on kohustus hoida saladuses kontrollimistel neileteatavakssaanud andmeid, mis kujutavad endast ettevtte risaladust konkurentsiseadusemttes, kui nende andmete avalikustamise vajadus ei tulene tarbijakaitse vihaldusiguserikkumise kohta teabe levitamise nudest.

KOKKUVTENagu eelnevast ngime, on seadusandja valmis saanud ja vastu vtnud mitu tarbijaiguste kaitseks meldud seadust. Neist olulisim on Tarbijakaitseseadus, mis stestabtarbija phiigused. Thtsuselt jrgmine viks olla Konkurentsiseadus, mis reguleeribturusuhteid eelkige firmade vahel. Loomulikult ei saa vlja jtta ka Tarbijakaitseameti jaKonkurentsiameti loomise mruseid.

Kuidas need kaks ametit ja seadust aitavad tarbijat? Sellele ei ole lihtne vastata. Entproovime siiski.

Kuna ma uurisin suurema vi visema phjalikkusega mlemat seadust, siis tekkis mularusaam, et Tarbijakaitseamet (phineb Tarbijakaitse seadusel) on eelkige meldudtavalise lihtkodaniku kaitseks klvatu konkurentsi eest. Konkurentsiseadus ja -amettegelevad sama asjaga, kuid firmade vaatepunktist vaadatuna.

Minu arvates ei ole kummagi ameti tegevus veel maksimaalselt efektiivne. Tsi on kasee, et ma ei tea kahjuks palju seda, mida Riigi Konkurentsiameti on ette vtnud tarbijatekaitseks. Nojah, uue konkurentsiseadusega sai ta maha kll, kuid tuleb tunnustada kafakti, et tavaline lihtkodanik ei tea oma igustest ega ka kohustustest suurt midagi. Naguma juba eelnevalt mainisin, reguleerib Konkurentsiseadus suhteid firmade vahel, kestoodavad samasugust toodangut ja ritavad saavutada seda, et tarbija valiks just nende

toote. Selline keplemine tekitabki konkurentsi. Millise firma toote tarbija valib, peabolema tarbija valida.

Selleks, et tarbijaid oma igustega kurssi viia, on Tarbijakaiyseamet teinud jubaphjalikku td. On korraldatud mitmeid infopevi, ttab infotelefon, levitataksepetusi, jne. Kui uurida tarbijakaitseseaduse rikkumise statistikat, mida Tarbijakaitseametiga kuu vljastab, tuleb vlja, et ega rikkumiste arv eriti vhenenud ei ole. Tarbijapetmine on levinud. Kuidas petmist lpetada, ei oska kahjuks elda. Kui vaadata asjatarbija seisukohalt, peaks olema Tarbijakaitse lesanne selliseid ettevtteid trahvida (ja kasulgeda korduvate rikkumiste puhul, kuid see ei ole lubatud seadusega). Ent see viksolla rohkem nagu Konkurentsiameti tegevusala, kuna minu arvates on tegu klvatu

konkurentsi he ilminguga.

Momendil ei kuulu konkurentsiameti lesannete hulka hindade kontroll, kuid mnesmttes oleks see siiski vajalik. Nimelt ei kontrolli minu teada momendil mitte kski ametpraegu hindade igsust (vib-olla majandus- vi rahandusministeeriumi haldusalas onmni selline asutus, mis seda teeb, kuid selle kohta mingit infot ma kuulnud ei ole), entvajalik see oleks. See aitaks teada saada kas hindadega on midagi ettevetud ja kes sedategi (s.t. millised firmad olid kaasa haaratud). Nitena tooks siinkohal mitmeid bensiini

16


17/17

hinna tstmisi, kus suured firmad ilma mingi phjuseta tstsid hinda. Seda phjemdatisellega, et bensiini (tpsemalt: toornafta) hind maailmaturul tusis ja saadav bensiin tulebkallim, kuid kuidas saab mitmeid pevi varem mahutisse pandud bensiin kallimaksminna, seda mina ei tea. Kuigi tahaks teada. Vikestel bensiinifirmadel on oma kitumisetaktika sellistel juhtudel. Nad panevad tankla pevak-paariks kinni ja avavad juba siis, kui

hind on uuel tasemel (See on klvatu konkurents!), kuid jllegi ei ole ma mitte midagikuulnud, kas neid on trahvitud vi miks seda ei ole tehtud. Kuigi see on otseseltKonkurentsiameti tegevusala, ei ole sealt poolt olnud kuulda mitte midagi (ma ei oleajakirjanduses vastavat infot kohanud).

Nd ka natuke kiitust. Kogu maailm on Internetiseerumas ja nii ka Eesti Vabariik. Toreon see, et Internetti on judnud ka Riigi Tarbija- ja Konkurentsiameti infolehekljed.Tarbijakaitse oma on sna phjalik ja tarbijale kasulik (osa kesoleva referaadi materjalistongi sealt prit). Niteks on seal olemas mitmeid petusi, kuidas midagi teha (kuidas ostaautot, maja, esitada kaebust jne.). Samuti leiab sealt phjalikku infot ameti tegevusekohta. Konkurentsiameti infolehekljed on veel vheldased, kuid on nha, et asjaga

tegeletakse ja kunagi saavad need olema sama head kui Tarbijakaitseametil.

17

konkurents ja kÕlvatu konkurents

Documents