Kuidas

kaitst

a merd ökosüsteemipõhise majandamise abil

32

ÖPM ei ole: » üks sobiv lahendus kõigi jaoks;

» roheline ideoloogia;

» kindel õiguslik raamistik.

Ökosüsteemipõhine majandamine (ÖPM) on uus viis, mille abil kirjeldatakse keerukas keskkonnas aset leidva inimtegevuse juhtimise peamiseid põhimõtteid. ÖPM mõistet leiab laialdaselt seadusandluses, kuid võib julgelt väita, et

seda ei ole väga hästi mõistetud.

Mis puutub kohaldamisse, näib olevat keeruline leida vastuseid lihtsatele küsimustele: “Mida ÖPM minu ja minu tööstuse jaoks tegelikult tähendab? Mida tuleb mul reaalselt

teha, et olla vastavuses ÖPM-i ja selle eesmärkidega?”

ÖPM on: » majandamise põhimõte, mille eesmärgiks on soodustada jätkusuutlikku, pikaajalist ja mõistlikku ökonoomset lähenemist;

» juhis looduslike süsteemide elujõulisuse tagamiseks ja kogu inimese

majandustegevuse aluseks olevate ökosüsteemi teenuste pakkumiseks;

» elukindlustuspoliis nii sidusgruppide kui ka ookeanide jaoks.

KokkuvõttesUurime mõnda arvamust:Kao minema minu

ökosüsteemist!Tegelikult

peaksime hülged esikohale seadma.

Küsimus on minu elu austamises!

Merikajakate kasvatamine - just see ta on.

Vajame sellist üle vaadet nagu minul.

Andke mulle ruumi paljunemiseks, puhast vett elamiseks ja võimalus

väärikalt vananeda. Just seda me vajamegi!

Ma pean Vikipeediast järgi vaatama.

Suur tänu, kuid ma

saan ise hakkama.

WWF püüab nendele küsimustele vastuseid leida. See väike brošüür püüab selgitada, mis ÖPM on ja mida ta ei ole.

Praktilistel kaalutlustel oleme näitena välja toonud Läänemere oma selgesti määratletud geograafiliste piiride ja valgala tõttu. Selleks, et kirjeldada paremini, mida ÖPM praktikas

tähendab, oleme valinud konkreetsed sidusrühmad.

Pole aimugi, mis see on, kuid EL tahab seda.

Kõik räägivad sellest, kuid tõlgendusi näib olevat kümneid.

Mis see ÖPM üldse on?

54

Kõik oli palju lihtsam, kui polnud veel nii palju erinevaid huvisid.

Kui merd kasutaks ainult üks kalamees, ei oleks probleem sedavõrd suur. Ta ei osutaks kunagi kalavarudele tõsist ohtu. Sama kehtib ka teiste kohta, kes elatuvad Läänemere varadest. Kui merel seilaksid vaid üksikud kaubalaevad, ei vajaks nad liiklemiseks reegleid ega laevateid. Sellisel juhul poleks vajadust ÖPM-i ega muu keeruka majandamissüsteemi järele.

Häirimata ökosüsteem ei vaja majandamist. See toimib paljude looduslike protsesside kaudu iseseisvalt. Ökosüsteemid pakuvad inimestele hädavajalikke teenuseid, nagu näiteks veepuhastus, puhta joogivee tootmine, looduslike ressursside taastamine, jäätmete käitlemine jne. Inimesed kipuvad nõrgestama ökosüsteemide võimekust nende teenuste osutamiseks. Näiteks tarbime looduslikke ressursse ja tekitame jäätmeid rohkem, kui ökosüsteem taluda suudab. See tähendab, et peame haldama oma enda mõju ökosüsteemile.

Seitse lihtsat aspekti, mida ÖPM-i kohta teadma peaks

Ökosüsteemipõhine majandamine sisaldab seitset omavahel seotud tasandit

1. Ökosüsteemi funktsioonid ja teenused2. Inimesed selle lahutamatu osana

3. Ajaline mõõde4. Ruumiline või geograafiline mõõde

5. Teadmistebaas ja kohandatud majandamine6. Ettevaatuse printsiip, kui riske ei mõisteta täielikult

7. Planeedi globaalse taluvusvõime austamine, et säilitada säästev kasutamine ja ohutu tegutsemisruum.

Me olime...

...siin ennem!

See kõik kuulub mulle! Kõik kalad

ainult mulle!

76

Ühe sektori korraldamine hoiab ära vaid mõned riskid

Mida suuremaks kasvab inimpopulatsioon, seda suuremaks muutub ka looduslike ressursside tarbimine. Ülepüük algab seal, kus kalamehe püük

ületab kalade loodusliku taastootmise taseme.

Olge valmis muutusteks!

Üks kolmandik lindudele ja meie

metsikutele kolleegidele..

Teie, inimesed, tahate kõike

ja pole nõus jagama!

98

Siin muutub asi keerulisemaks Kui merendusalased tegevused ei ole omavahel kooskõlas ja kui normide kehtestamiseks ei ole vahendeid või tahet, saavad tegude tegemiseks võimaluse kõige mõjuvõimsamad ja vähemhoolivad, ning hoolivad vastutustundlikud inimesed jäävad ebasoodsasse

olukorda.

Vajadus regulatsioonide järele tekib koos rohkemate valdkondade, mere kasutajate ja uue

tehnoloogiaga, mis muudab mere kasutamise intensiivsemaks.

Vanal heal ajal käisid asjad teisiti!

Teie, kalamehed, arvate, et olete

Läänemerel ainsad!

Kao oma väikese laevaga minu

laevateelt minema.

Kalamehed võivad üksteist ignoreerida ainult senikaua, kui püük oluliselt kahaneb ja kalastamine ei ole enam tasuv. Nad ei saa vältida teisi võimsaid tööstusi, kes merd kasutavad. Miks mitte püüda konkureerivate huvide osas kõikide teiste

kasutajatega kokkuleppele jõuda?

1110

Rannikualad elektrijaamadele on lahedad: tasuta jahutusvesi ja odav

transport!

Kuule! Pane oma jaam õige sinna, kus saab linnu soojustada, selle asemel,

et meie kalu keeta!

See jääb minu pädevus-alast küll välja, kuid ma püüan hakkama saada!

Rannikualad ja laiem püügiala on otseselt seotud just Läänemerega ning see mõjutab kogu ökosüsteemi. Sadamad ja meretööstus sõltuvad veeteedest ja mereinfrastruktuurist, samas

kui rannikualad on peamisteks sihtpunktideks miljonitele turistidele.

ÖPM hõlmab lisaks merele ka maad

1312

Sidusus mere ja maa vahel

Õige majandamine ei ole võimalik, kui ei võeta arvesse kaugeleulatuvaid mõjusid, mida avaldab kallastest ja jõgede valgalast kaugemal paiknev maismaa, näiteks tuulte poolt edasikantavate ohtlike ainete kaudu. Piirkondlike merede puhul, nagu näiteks Baltiriikide piirkonnas, moodustavad ümbritsevad mäed ja süvamere basseinid sõltumata riiklikest

piiridest sidusa terviku.

ÖPM-i õige mastaap on selline, milles ökosüsteemid toimivad.

Ma ei taha lämmastikku teie maisipõldudelt! Teie väetised

toidavad vetikaid, mis mürgitavad minu

kudemisalasid.

Ma teen lihtsalt seda, mida teisedki talupidajad teevad.

Globaalsetel turgudel konkureerimiseks

tuleb kasutada rohkelt väetisi.

See on pähkel kõikide Olümpose jumalate

jaoks!

ÖPM – oluline integreeritud merehoolduse jaoks

1514

Mere kasutusviisid ja mõjud, millega peab planeedi päästmiseks tegelema globaalsel tasandil: » Merepõhja/süvamere kaevandamine » Kalastus » Merepraht » Saastatus – jäätmed ja toitained » Kliimamuutus » Kõrge kaitseväärtusega piirkondade kaitse

Avaookeanide tunnused: » kaugus;

» kohalikel sidusgruppide kogukondadel on piiratud mõju; » vajadus piirkonnapõhiseks lähenemisviisiks;

» riiklikul tasandil keeruline hallata; » äärmiselt haavatav, eelkõige süvameri; » globaalsetel ohtudel on kohene mõju;

» ressursside liigne kasutamine; » vähene teadlikkus süvamere kohta.

Kuigi ÖPM on kasutoov eelkõige rannikualadele ja kinnistele piirkondadele, on see ülimalt tähtis ka meie maailmamere haldamise jaoks.

Konkreetsed väljakutsed muudavad ÖPM-i rakendamise veelgi olulisemaks. Üle 80 protsendi ülemaailmsest transpordist korraldatakse mereteid pidi. Logistika, riskijuhtimise, heitkoguste kontrolli ja jäätmekäitluse teemad on globaalsed mureküsimused, mida näitab ilmekalt ka

ballastvee regulaarse väljalaskmisega seotud probleemistik. Merepraht on muutunud ookeanide korrashoiu seisukohast lähtudes ülemaailmseks väljakutseks.

Kasvuhoonegaaside heitkogused põhjustavad ookeanide hapestumist, mille mõju on eriti kolossaalne just külmemates piirkondades, nagu näiteks polaaraladel, või korallide pleekimist troopikaaladel. Kasvuhoonegaaside neeldumine nõrgestab kogu ookeanisüsteemi vastupanuvõimet.

Rahvusvahelised organid, kes peaks oma poliitikas ÖPM-i rakendama: » Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) » Rahvusvaheline Merepõhjaorganisatsioon » ÜRO Toiduja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) » Ookeani ja mereõiguse osakond (UN DOALOS) » Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid » Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaat » Maailmapank » Ülemaailmne Keskkonnafond

Globaalne jõupingutusGlobaliseerumiseks on vaja tõeliselt globaalset ÖPM-i

Meie sealiha on tõeliselt globaalne: me saame soja Argentiinast, ravimeid Hiinast,

müüme selle Ühendkuningriiki ja

poetame oma jäätmed Läänemerre.

1716

Otsustel ja tegudel võivad olla pikaajalised mõjud. Näiteks vetikate vohamine, mis võib tulevikus rikkuda meie lastelastelaste suvepäevad, on põhjustatud tänases põllumajanduses kasutatavate väetiste poolt. Oluline on hinnata oma tänaste tegevuste

kaugeleulatuvat mõju.

» Meie elu sõltub ookeanide poolt pakutavatest ressurssidest ja teenustest.

» Me kujundame ökosüsteemi mere kasutusviiside, tarbimise, elukohtade muutmise ja saastamise kaudu.

» Inimesed määratlevad ära ka mere haldamisega seotud õigusliku raamistiku.

SidusgrupidKuigi ökosüsteemi korrashoid teenib kogu ühiskonna ja mere kasutajate huve, on vahel keeruline leida tasakaalu pikaajalise jätkusuutlikkuse ja lühiajaliste kasumihuvide vahel. Sidusgruppide kaasamine otsustusprotsessidesse on

osutunud ÖPM-i põhielemendiks.

Traditsioonilised mere kasutajaskonnad, valitsusvälised keskkonna- ja kultuuriorganisatsioonid, teadlased ja huvigrupid annavad olulise panuse heade ühiste otsuste

vastuvõtmises.

Inimkonna roll ökosüsteemi osana, allakäigu eestvedajana ja jätkusuutlikkuse tagajana

Majandamine vajab lisaks ruumile ka ajalist mõõdet Oleme jõudnud aastasse 2o3o, kuid kala on endiselt

mürgitatud ainete poolt, mis keelustati 6o aastat tagasi!

Need on ka 3o aasta pärast ikka veel seal,

seega paigutame need pigem

kuhugi inimestele sobilikumasse kohta.

Linnud ja hülged ei hääleta!

Ennäe - nad on tagasi! Pärast 5o

aastat!Ma arvasin,

et ma ei pea pretensioone

tähele panema, kuid nüüd ma tean, et rääkimine ja kuulamine tasub

tõesti ära.

Inimkond on kõigest üks osa looduskeskkonnast, jagades ökosüsteemi paljude teiste liikidega. Linnud ja hülged vajavad kala ellujäämiseks. Kõik liigid vajavad ruumi ning sobilikke tingimusi paljunemiseks ja

järglaste eest hoolitsemiseks ning toitumiseks.

Regulatsioonide nõuetekohase jõustamise puudumine viib kalavarude üleekspluateerimise ja töökohtade kaotuseni. Bioloogiline mitmekesisus

ja ökosüsteemi isetoimivad funktsioonid võivad ohtu sattuda.

1918

Nagu me näinud oleme, pakub ökosüsteem inimestele esmavajalikke teenuseid. Üle 70 protsendi ookeanide majanduslikust väärtusest sõltub ookeani korrasolust, mis hõlmab ka elusressursse, tootlikke rannikualasid ja

süsinikdioksiidi neeldumist.

Inimmõju ookeani ökosüsteemidele tuleb hoolikalt majandada. Vastasel juhul kannatavad ookeani

ressurssidest sõltuvad inimesed ja majandustegevus.

Ökosüsteemi teenused pakuvad kaitset ookeanideleTeadlike otsuste langetamineMajandamine tuleb üles seada konkreetset ökosüsteemi iseloomustavate funktsioonide ja protsesside mõistmisele. ÖPM peab olema kohanduv, ennetades trende, uusi arenguid ja majandamisotsuste pikaajalist rakendamist. Kohandatav planeerimine algab olemasolevast teadmiste pagasist. Selleks ei tule eelnevalt oodata kõikidele küsimustele vastamist, sest reaalsuses ei ole seda kunagi võimalik saavutada. ÖPM vajab

ka pidevat ajakohastamist.

Minu andmed on häirivad. Otsime koos tarku

lahendusi!Kliimamuutus? Minu jaoks on see suurepärane võimalus

arendada siin turismi!

Seda on liiga palju! Ohtlike ainete kogus on hea ökoloogilise seisundi

jaoks liiga suur.

Ma pean seisma teie koduse

ökosüsteemi eest!

Eesmärgipärase majandamise aluseks on põhjalikud teadmised

Olemasolevate andmete kasutamine ja kombineerimine loomingulisel viisil võib anda vajaminevat teavet. Näited hõlmavad veealuste maastike kaarte, mis aitavad kindlaks määrata elutingimusi, ja kalastajatelt saadud teavet kadumaläinud võrkude asupaikade kohta. Teaduslike teadmiste muutmine rakenduslikeks teadmisteks nõuab

andmetele ligipääsu ja fokusseeritud uuringuid.

2120

1. Ühiskond peab valima eesmärgid, kuidas majandada maa-, vee- ja elusressursse.2. Majandamine peab olema detsentraliseeritud madalaimale sobilikule tasandile.3. Ökosüsteemi majandajad peavad arvesse võtma oma tegutsemise potentsiaalseid ja tegelikke mõjusid teistele

ökosüsteemidele.4. Tavaliselt esineb vajadus mõista ja hallata ökosüsteemi majanduslikus mõistes. See peaks (I) vähendama

turumoonutusi, mis mõjutavad ebasoodsalt bioloogilist mitmekesisust; (II) ergutama bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja jätkusuutlikku kasutamist; ja (III) omistama ökosüsteemiga seotud kulutused ja kasud.

5. Ökosüsteemi struktuuride ja funktsioneerimise säilitamine peab olema prioriteet.6. Ökosüsteeme tuleb majandada nende funktsioonide piires.7. Ökosüsteemipõhine lähenemine peab leidma aset sobilikus geograafilises ja ajalises kontekstis.8. Eesmärgid tuleb seada pikaks ajaks, võttes arvesse erinevaid ajagraafikuid ja aeglaselt toimivaid mõjusid, mis

iseloomustavad ökosüsteemi protsesse.9. Majandamisel tuleb mõista, et muutused on vältimatud.10. Looduse säilitamise ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamise ühendamisel tuleb leida õige tasakaal.11. Olgem avatud mõtlemisega ning valmis ammutama teaduslikke, põliseid ja kohalikke teadmisi ning rakendama

uuendusi.12. Kaasata tuleb kõik asjakohased ühiskonna sektorid ja teadusharud. *IUCN Malawi printsiibid+1 Majandamine kaitseb ja säilitab mere ökosüsteemide mitmekesisust, tootlikkust, vastupanuvõimet, põhifunktsioone

ning tegelikku väärtust.+2 Planeerigem, majandagem ja juhtigem tõhusalt merealasid ja -ressursse, rakendades laiaulatuslikke meetmeid, nagu

mereala ruumiline planeerimine.

Ökosüsteemipõhise lähenemise 12 printsiipiJärjest enam asutusi tunnustab ja soodustab ökosüsteemipõhist lähenemist looduslike ressursside

ning keskkonna kasutamise majandamises.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis väljatoodud määratlus on paljugi abiks: “Ökosüsteemipõhine

lähenemine on maa-, vee- ja elusressursside integreeritud majandamise strateegia, mis soodustab looduskeskkonna kaitsmist ja jätkusuutlikku kasutamist võrdsetel alustel.”

EL-i merenduspoliitika raames määratleb EL-i merestrateegia raamdirektiiv hea keskkonnaseisundi, mis

pakub ÖPM-i jaoks mõõdetavaid näitajaid.

Euroopa Keskkonnaagentuuri kohaselt on ÖPM-i eesmärgiks “hoida ökosüsteemi heas, puhtas, tootlikus

ja vastupanuvõimelises korras, võimaldamaks neil pakkuda inimestele teenuseid ja kasutegureid, millest

me sõltume. See on 1) ruumiline lähenemine, mis tegeleb 2) seoste teadvustamise, 3) koondmõjude

ja 4) mitmete eesmärkidega, mitte tavapäraste üksikaspektide toetuvate lähenemisviisidega.”

ÖPM-i lähenemine hõlmab meie elusa planeedi kaitset, taastamist ja säilitamist. Meremaailma

puhul, mis katab umbes 70 protsenti planeedi pinnast, on see mere pealmise kihi, rikkaliku

ja kohati tundmatu veealuse elukeskkonna ja väheuuritud merepõhja haldamise

vahendiks.

ÖPM peab tegelema ka globaalsete trendidega, mis võiksid potentsiaalselt

ohustada meie ookeanide elu. See peab olema globaalse poliitika

juhtimissüsteemide osaks, mis haldab meresid, nagu näiteks ÜRO mereõiguse

konventsioon (UNCLOS). Samuti peab see prognoosima merede reageerimist negatiivsetele

inimmõjudele.

Sukeldume pisut kaugemale ÖPM-i sügavustesse.

2322

Mida see minu valdkonna jaoks tähendab?

Laevandus Ülemaailmne mere kasutamine koos selle globaalsete mõjudega 90 protsenti kogu kauba transportimiseks.

ÖPM on kasulik üldine lähenemine järgmiseks: » merereisi planeerimine; » eriti tundlike merealade (PSSAs) ja teiste mereteede tähistamine; » riskide ennetamine ja nende vähendamine; » ballastvee ja soovimatute liikide sissetoomine; » heitgaasid ja energiamajandus/kliimamuutus; » reoveeja jäätmekäitlus; » laevasadamate planeerimine ja hooldamine; » laevastiku püügivõimsuse planeerimine.

Kõik merekeskkonda mõjutavad valdkonnad peaksid kaaluma ÖPM-i lähenemist. Järgnevatel lehekülgedel on välja toodud mõned näited.

Osalejad: » IMO » EMSA » Laevandussektori ühendused » Klassifikatsiooniühingud » Rahvusvaheline Laevanduskoda » Ülemaailmsed laevandusettevõtted

Osalejad: » ISA » Volitavad asutused » Kaevandusettevõtted

Osalejad: » RFMO » FAO » Euroopa Komisjon ja Parlament

» EL-i piirkondlikud nõuandekomisjonid

» Kalastuse sertifitseerimise süsteemid nt

» Merehoolduse Nõukogu (MSC) jne

Maavarade kaevandamine

» Kaevandamine ja süvendamine vaid juhul, kui maismaal alternatiiv puudub. » Setete pikaajalise ökosüsteemi teenuse kaalumine võrreldes lühiajalise tarbimisega. » Vajalik raamistik iga kaevandamise kohta tuleb eelnevalt heaks kiita kõrgtasemeliste strateegiliste keskkonnaalaste hindamiste ja keskkonnaalaste mõjude hindamiste poolt, tuginedes kvaliteetsetele lähteandmetele.

» Kohanduv ja paindlik järkjärguline planeerimine. » Dubleeriva infrastruktuuri rahastamise ärajätmine. » Märkmete tegemine ökosüsteemi saastamise mõjude kohta. » Sette reostuskoonlate levimise takistamise jälgimine reaalajas. » Jäätmete oluline vähendamine vähese või aeglase taastumisega piirkondades.

KalandusKõige laiaulatuslikum mere kasutamine suurima mõjuga ookeanide ökosüsteemidele.

» Keskenduda tuleb looduslike struktuuride ja funktsioonide säilitamisele ning nende tootlikkusele (vältida põhja kahjustamist, austada kudemispaiku ja elutsükleid).

» Kalanduse haldamiseks tuleb inimkasutus ja ökosüsteemide väärtused ühendada. » Tuleb teadvustada, et ökosüsteemid on dünaamilised ja pidevalt muutuvad. » ÖPM-i printsiipide rakendamisel peab toimima poliitika raames (piirkondlikud kalastust reguleerivad organisatsioonid jne).

» Rakendama peab asjakohast teavet sihtgruppi kuuluvate ja mittekuuluvate liikide kohta (ICES-i soovitus, sertifitseerimise süsteemid).

» Kalastust majandav süsteem peab olema ÖPM-i jaoks sobilik, et olla tõhus (mitmeaastane mitme liigi plaan, maksimaalselt jätkusuutlik saagikus, kohapõhine majandamine, ohutud bioloogilised piirid jne).

» Väiksemate kalastajate väärtuse, rolli ja nende elatist ja toidulauda mõjutavate otsuste langetamise protsessi osalemise õiguse tunnustamine.

» Kaaluda tuleb väliseid tegureid, mis võivad konkreetset ressurssi mõjutada (kliimamõjud, looduslikud ohud jne).

» Tõendamiskohustus tuleb ümber pöörata selliselt, et tõendamiskohustus konkreetse kasutamise jätkusuutlikkuse kohta lasuks tööstusel.

Korallid kasvavad meie rajatistel. Nad lausa jumaldavad

neid!

Energiakasutamine ja transport

» Nullemissiooni ja vooluhulga poliitika. » Parima tehnoloogia põhimõte – kohandumine põhjalikumate teadmistega.

» Kõrgtasemeline riskianalüüs. » aluseks Espoo konventsioon (mis nõuab mõjude hindamist juba planeerimise varajases etapis).

» Nõutav strateegiliste keskkonnaalaste mõjude hindamine. » Süvamere puurimisest ja uurimistegevusest hoidumine kaitse all olevates merealades.

» Tõendamiskohustus peab lasuma mõjuavaldaval sektoril. » Arvesse tuleb võtta koondmõjusid. » Süvamere puhul on kõige olulisem ettevaatusprintsiibi rakendamine. » Seadmete, turbiinide, torustike ja kaablite paiknemine ei tohi segada mere- ja rändeteid.

» Seadmed peaksid olema aja jooksul asendatavad. » Ülemineku planeerimine süsinikdioksiidi-vabale ajastule.

Osalejad: » Nafta- ja gaasitööstus » Intertanko » Riiklikud volitavad asutused

2524

PlaneerimineMereala ruumiline planeerimine on hea kompleksne vahend.

» Merealade planeerimine ja haldamine peab olema sektorite, haldustasandite ja erinevate riikide vahel kooskõlastatud.

» Ökoloogilistes kvaliteedistandardites tuleb kokku leppida, muuta need funktsionaalseteks, mõõdetavateks ja regulaarselt jälgitavateks.

» Keskkonnaandmeid tuleb regulaarselt üle kanda ruumi- ja planeerimisalasesse teabesse.

» Kooskõlastatud sotsiaalseid, keskkonna- ning majandusalaseid kvaliteedieesmärke ja standardeid on välja töötatud kõigis merepiirkondades laialdase osavõtu ning läbipaistvusega.

» Bioloogilise mitmekesisuse ja tootlikkuse poolest kriitilised piirkonnad tuleb hõlmata hästi toimivasse merekaitsealade võrgustikku.

» Kaitstud aladel lõpetatakse kahjulikud kasutusviisid piirkondadeks jaotamise kaudu, et parandada bioloogilist mitmekesisust, vastupanuvõimet ja tootlikkust.

» Piirkondadeks jaotamisel võetakse rannikuvööndi tasandil arvesse tundlikud ja mereliikide olelustsükli etappide poolest kriitilised alad.

» Kõik sektorid peavad moodustama osa planeerimisest ning valdkondlikud õigusaktid peavad olema kooskõlas (nt transport, kalastus).

» Energiainfrastruktuur peab asuma väljapool tundlikke kaitsealasid või meresõidupiirkondi.

Jätkusuutlik meremajandus Maailma ookeanid on suuremad ökosüsteemid kogu planeedil ning väärtuslik osa meie looduspärandist. Samuti on need hädavajalikuks elatus- ja toiduallikaks miljarditele inimestele ning majandusliku õitsengu aluseks enamikele riikidele.

Ületarbimine ja halvendamine on viinud nende loodusvarade järsu vähenemiseni. Seetõttu on vaja aktiivset juhtimist nii avalikus kui ka erasektoris, et tüürida meremajandus jätkusuutlikku suunda.

Jätkusuutlik meremajandus on merepõhine majandus, mis võimaldab järgmist: » pakub sotsiaalseid ja majanduslikke kasutegureid praegustele ja tulevastele põlvkondadele, panustades toiduga kindlustatusele, vaesuse likvideerimisele, elatusallikatele, sissetulekute suurenemisele, töökohtade olemasolule, tervisele, ohutusele, õiglusele ja poliitilisele stabiilsusele;

» kaitseb ja säilitab mere ökosüsteemide mitmekesisust, tootlikkust, vastupanuvõimet, põhifunktsioone ja tegelikku väärtust, millest sõltub nende heaolu;

» põhineb keskkonnasäästlikel tehnoloogiatel, taastuvenergial ja materjaliringlusel, et kindlustada aja jooksul majanduslik ja sotsiaalne stabiilsus, jäädes ühe planeedi piiresse.

WWF pakub välja määratlusi ja põhimõtteid jätkusuutliku meremajanduse kohta. WWF kutsub kõiki üles kasutama neid põhimõtteid, rakendades neid määratlusi, kirjeldusi ja tegevusi merenduspoliitikas ning sellega seotud tegevustes kõikjal maailmas.

RahastamineSoodsate tingimuste loomiseks ÖPM-i jaoks peab finantssektor tagama, et rahastamisja investeerimiskriteeriumid aitaksid leida lahendusi mõjude kaotamiseks.

» Rahastamisvahendid, nagu maksud, toetused ja tasud peaksid olema kehtestatud nii, et võetakse arvesse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kasutegureid, kulutusi ja ühiskonnaga seotud riske.

» Avalik sektor peab seadma selged majanduslikud signaalid, et pakkuda motivatsiooni jätkusuutliku praktika viljelemise ja mittejätkusuutliku eluviisi hülgamiseks.

» Asutused peavad ära määratlema mittejätkusuutliku investeeringu keelualad ja rohelise tsooni mittejätkusuutliku tehnoloogia väljavahetamise finantseerimiseks.

» Erasektori rahastus peab investeeringuid puudutavate otsuste vastuvõtmise protsessis hõlmama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimise kriteeriumeid ning omandiõiguse praktikat, samuti tuleb eraldada rohkem kapitali jätkusuutlike finantstoodete jaoks.

Lisaks käesolevas brošüüris väljatoodud aspektidele, loodab WWF äris, poliitikas ja finantssektoris tegutsevatelt inimestelt järgmist: » et otsused tugineksid jätkusuutlikus meremajanduses mõõdetavatel järjekindlatel eesmärkidel, mida hinnatakse regulaarselt ja edastatakse läbipaistvuse põhimõtte kohaselt;

» et need järgiksid globaalseid jätkusuutlikkuse standardeid, tuginedes parimale praktikale ja tegutsemise pidevale täiustamisele.

Osalejad: » Riiklikud planeerimisasutused » Piirkondlike merede konventsioonid » Euroopa Liidu komisjonid » UN DOALAS » UNESCO » Ookeani peamised kasutajad

» Rannaäärsed kogukonnad

Osalejad: MaailmapankWTOG7/8Eurorühm

See tõesti toimib! Liiklus on suurenenud, õnnetused vähenenud. Hämmastav,

mida reeglite jõustamine teeb.

Kuidas oleks jätkusuutliku

rahastamisega - võiks samuti lõbus olla!

2726

Definitsioon Ökosüsteemipõhine majandamine on integreeritud lähenemine, mis võtab arvesse kogu ökosüsteemi, sealhulgas ka inimesi. Ökosüsteemipõhise majandamise eesmärgiks on säilitada ökosüsteemi heaolu, selle tootlik ja vastu-panuvõimeline seisund, et see suudaks pakkuda meile teenuseid, mida inimesed soovivad ja vajavad. Ökosüstee-mipõhine majandamine erineb praegustest lähenemisviisidest, mis keskenduvad tavaliselt üksikule liigile, vald-konnale, tegevusele või mureküsimusele. Käesolev lähenemine arvestab erinevate valdkondade koondmõjuga.

Allikas: Üksmeelne teaduslik seisukoht merekeskkonna ökosüsteemipõhise majandamise küsimuses

ImpressumKirjastaja: WWF Saksamaa ja WWFi Läänemere programm Kuupäev: jaanuar 2016Koostaja: Jochen Lamp (WWF Saksamaa), jochen.lamp@wwf.deKontseptsioon: Jochen Lamp (WWF Saksamaa), Karl WagnerTekst: Jochen Lamp (WWF Saksamaa), Mark RoweIllustratsioonid: Erik LiebermannKujundus: Thomas Schlembach (WWF Saksamaa)Tootmine: Sven Ortmeier (WWF Saksamaa)Eestikeelne väljaanne: EV Keskkonnaministeerium ja SA Eestimaa Looduse FondKontakt: www.elfond.ee; elf@elfond.ee

Avaldame tänu WWF Rootsile ja WWF Saksamaale käesoleva brošüüri finantseerimise eest.

Rohkem lugemist European Environment Agency. 2015. State of Europe’s seas. Luxembourg. 215 pp.

Gee, K., Kannen, A. and B. Heinrichs. 2011. BaltSeaPlan Vision 2030: Towards the Sustainable Planning of Baltic Sea Space.BaltSeaPlan, Hamburg. 48 pp.

Grieve, K. and K. Short. 2007. Implementation of ecosystem-based management in marine capture fisheries. WWF International. Gland, Switzerland. 76pp.

HELCOM-VASAB MSP working group. 2014. Practical Implementation of the Ecosystem Approach in MSP. Helsinki, Finland.

Hoegh-Guldberg, O. et al. 2015. Reviving the Ocean Economy: the case for action.

WWF International. Gland, Switzerland. 60pp.

Millennium Ecosystem Assessment. 2005. Ecosystems and human well-being: Synthesis. Ilad Press, Washington, DC, USA

PISCES. 2012. Towards sustainability in the Celtic Sea: A guide to implementing the ecosystem approach through the Marine Strategy Framework Directive. WWF-UK, Godalming, UK. 48pp.

Shepherd, G. 2004. The Ecosystem approach: Five Steps to Implementation. IUCN, Gland, Switzerland and Cambridge, UK. vi+30 pp.

UNEP/GPA. 2006. Ecosystem-based management: Markers for assessing progress. UNEP/GPA, The Hague, The Netherlands. 58 pp.

Lingid ocean.panda.org www.gpa.unep.org www.projectpisces.eu www.baltseaplan.eu www.Helcom.fi www.panda.org/baltic www.eea.europa.eu

Me saime oma õppetunni: ühine

majandamine tasub end ära!

Meie töökohad on kindlustatud - me oleme heade

hulgas!

Kalavarud on kaitstud ja

terved - see on meie jaoks hea!

100%RECYCLED

Ma ei arvanud, et nad sellega hakkama saavad. Mõnda aega oli pilt päris

kõle.

Miks me siin oleme

wwf.de | info@wwf.de

Et peatada meie planeedi looduskeskkonna hävitamine ja ehitada üles tulevik, milles inimesed elaksid harmoonias loodusega.