1

Lahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele

Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Alusmaterjali põhjal ootame Teie ettepanekuid 14. aprilli õhtuks. Ehk siis, ootame ettepanekutena lahendusi sõnastatud probleemidele. Ettepanek peab sisaldama nii lahendust kui ka seda, mida see lahendab ja kuidas (võib lahendada ka mitut probleemi) ning võimalikult selge (vajadusel sisaldama ka näiteks numbrilisi näitajaid vms). Ettepanekute hulk ja lahendatavate probleemide hulk on Teie enda valida (st, ei pea kõigile probleemidele lahendusi pakkuma). Siiski proovige kindlasti lahendada ka neid probleeme, mis Teie organisatsiooni jaoks ilmtingimata probleemiks ei ole.

Lahendusettepanekute lühikirjeldus on järgnevas tekstis esitatud probleemipüstituste kaupa kaldkirjas.

Probleemirühm 1 (Elurikkuse seisund) FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane parendamine

ÜLEVAADE ELURIKKUSE OLUKORRAST JA METSAMAJANDUSE MÕJUST (sh PINNASE

KAHJUSTAMINE) SELLELE ON EBAPIISAV. METSANDUSES ON TARVIS KASUTADA ELURIKKUSE SÄILIMIST TOETAVAID MAJANDAMISVÕTTEID.

Ökoloogia: K.4.1 Ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade

Lahendused. Põhimõtteliselt oleks vaja: 1) terviklikku mitmest moodulist koosnevat seire-infosüsteemi, mida haldab riik ja mis on seadusega võimaldatud määral avalik; 2) ettevaatusprintsiibi õiguslikku sisustamist andmete puudumise olukorras. Infosüsteemi sisenditeks võiksid olla:

riikliku üldtrendi jälgimiseks – juhuvalimite üldistamisel saadud üldindeksid ohustatud liikide kohta, milleks oleks otstarbekas lisada suunisliike osas SMI punktides (KAUR);

metsaeraldise tasemel – metsakorralduse metoodika ülevaatus, milles sisalduks piisav hulk tunnuseid esialgse elupaigakvaliteedi hinnangu andmiseks (sh VEPide esmane tuvastamine) (metsakorraldajad);

liikide ohustatuse jälgimine koos faktilehtede koostamise ja kaasajastamisega (Keskkonnaamet)

oluliselt aktiveeritud kodanikuteadus metsades oluliste liigileidude registreerimiseks (KAUR?)

ohustatud liikide kaugseirel põhinevate elupaigamudelite koostamine, jõustamine ja trendide jälgimine.

Ökoloogia: K.4.2 Seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad võivad sattuda raiesse

2

Lahendused. Minimaalne nõue peaks olema see, et enne raiet viib sõltumatu ekspert läbi viia VEPi inventuuri, mis muuhulgas hindab ka ala VEPiks (või Natura elupaigatüübiks) kujunemise potentsiaali (ajas ja tõenäosuses). Metsateatise esitamisel lisatakse selle inventuuri protokoll, mis kuupäevaliselt dokumeneerib raie-eelse looduskaitseväärtuse ja võimaldab Keskkonnaametil langetada kaalutletud otsuse. Kaalutlemise kriteeriumid vajavad sõnastamist ja kehtestamist. Kuna reformimata metsamaad on jäänud u. 1%, siis on probleemi tähendus kiiresti kadumas (loe: lahendustega on kiire).

Üldprobleemid on, et 1) loodusväärtust käsitletakse menetluslikult meil üksnes I-II kategooria kaitstavate liikide või Natura elupaigatüüpide kaudu, kuid see peaks hõlmama mitmeid teisi argumente, eriti just ohustatud liikide esinemist ja mõju ümbritsevatele ökosüsteemidele (seotud ka probleemidega K.4.1 ja K.4.5); 2) hinnangud keskenduvad hetkeväärtusele, samas kui säästliku metsamajanduse põhimõtetest lähtuvalt on oluline käsitleda ka potentsiaali (vt ka K.4.5). Metsa majandamise eeskirja tasemel tuleks välistada olukord, kus intensiivse metsamajanduse tõttu püsivad suurel alal kõik loodusväärtused kahjustatud seisundis ja juriidiliselt on kõik justkui korras, kuivõrd kaitset vajavaid loodusväärtusi alal ju ei esine. See lahendus on seotud ka keskkonnakahju adekvaatse maksustamise ja keskkonnahüvede adekvaatse toetamisega (Probleemirühm 2).

Ökoloogia: K.4.5 Looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud

Lahendused. Üldiselt on vaja täpsustada sanitaarraiete, nõutava metsauuenduse ja maa maksustamise detaile. Samuti – kuigi need pole riikliku planeerimise objektid – arvestada sertimissüsteemide võimalikku mõju sellele probleemilahendusele. Häiringualade sanitaarraiesse (sh sanitaarlageraiesse) määramise protseduurile tuleks lisada looduskaitsepotentsiaali hinnang ja seda arvestades kaalutleda ka ala täieliku või – pigem – osalist jätmist vääriselupaigaks (KAUR/KeA). Vaja on asjakohast juhendit, mis täpsustaks olukorrad, nõuded ja VEPi säilitamise kestuse (ülikoolid). Oluline on, et paljude häiringualade loodusväärtus ei ilmne vahetult häiringu järel, mil langetatakse raieotsus, vaid aastaid või isegi aastakümneid hiljem.1 Uurida oleks vaja seda, kui efektiivsed niisugused VEPid on ning kas neist võiksid hiljem kujuneda pikaajaliselt loodusväärtuslikud alad ökoloogiliselt vaesunud maastikes. Vt ka K.1.5, K.4.8.

Ökoloogia: K.4.7 Pärast raieid metsa säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas

Täiendatakse metsa majandamise eeskirja säilikpuude sätteid, lisades sinna 1) põhimõtted, kuidas kujundada säilikpuid kogu metsapõlvkonna jooksul (nt potentsiaalselt olulisi puid ei raiutaks hooldusraietel välja); 2) täpsustusi puude arvu ja omaduste kohta, nt teise rinde puude jätmise ja järjestikuste raieringide korral säilikpuude üldmahu arvestamise põhimõtted. Üldine eesmärk on parandada säilikpuude eesmärgipärasust, mis on esmajoones kombinatsioon nende ellujäämusest ja suurusest (Rosenvald jt, käsikiri).2 Riiklikult on vaja ka säilikpuude hulga ja mahu jälgimist, milleks juba on eri tüüpi andmestikke või protseduure (nt takseerimine; raiesmike pisteline kontroll KAURi või Keskkonnainspektsiooni poolt jm). Jälgimisega peab kaasnema teadmine, milliste näitajate korral ja milliste otsustega negatiivseid trende korrigeeritakse. Omanikule peaks ebapiisava hulga või kvaliteediga

1 Runnel, K., Lõhmus, P., Remm, L., Kraut, A., Lõhmus, A. 2018. Häiring võib tõsta metsa loodusväärtust. Eesti Mets 1: 38–44. 2 Rosenvald, R., Lõhmus, P., Rannap, R., Remm, L., Rosenvald, K., Runnel, K., Lõhmus, A. Assessing long-term effectiveness of green-tree retention. Saadetud: Forest Ecology and Management, 01.04.2019.

3

säilikpuude jätmise korral rakenduma täiendav koormis, sest sisuliselt on tegemist keskkonnakahju põhjustamisega, ja seda mitte üksiku puu, vaid kogu raiesmiku funktsionaalsuse tasemel. Vt ka kommentaare maksuerisuste loomisest, olenevalt keskkonna degradeerimise ulatusest.

Ökoloogia: K.4.8 Raiete käigus vähenevad metsas surnud puidu kogused ja heterogeensus

Metsa majandamise eeskirjale lisatakse otseselt surnud puidu jätmist ja varu puudutavad sätted. Oluline on keskenduda jämedamõõtmelisele surnud puidule, selle mitmekesisusele ja pidevusele (prognoosile), mis ühtlasi leevendab vastuolu probleemiga K.3.16. Metsaomaniku jaoks on vaja leida kuluefektiivseid võtteid, nt vanadest tormihäiludest kõdupuidu eemaldamine ei anna kuigivõrd puidutulu ja samas põhjustab suurt ökoloogilist kahju. Häiringualade osas on seotud probleemiga K.4.5).

Ökoloogia: K.4.12 Vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud

Lahendamise eelduseks on u. 50-aastase prognoosivaatega ruumiplaneeringud metsamaastikele. Lahendus hõlmab prognoosist lähtuvat kombinatsiooni raievõtetest (sh säilikpuutukad), looduslikule uuendusele jätmisest ning kohati (nt kaitsealade piiranguvööndites) haavikute pikendatud raieringist. Need protseduurid peaksid saama ristviite kas metsa majandamise eeskirjast või (kaitsealade puhul) kaitse-eeskirjadest. Tugitegevustena võiksid toimida ka metsamajandamiskavad ja metsa majandamise sertifitseerimine, kui neisse integreerida asjakohased haavikutega seotud sätted.

Ökoloogia: K.4.13 Esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi

Lahendused:

varjutaluvate väärislehtpuude puhul püsimetsanduse ja 2. rinde säilikpuude (vt ka K.4.7) praktikad;

tammepuistute kaitse ja majandamise süstemaatiliseks planeerimiseks koostada pikaajaline tegevuskava, sh võiks eeluuringuna kaardistada Eesti tammepuistud ja hinnata nende jätkusuutlikkust lähtudes nii ökoloogiast kui praegusest omandist ja majandamisrežiimist;

kõigi nimetatud puuliikide puhul oleks vaja uuringuid ja tootearendust, et otsida võimalusi nende puidu spetsiifiliseks kasutamiseks Eestis (praegu hääbunud, sisuliselt enamasti küttepuuna kasutuses).

Lisaks sedastab MAK2030 alusuuring: „Eelmises (kehtivas) arengukavas seati eesmärgiks toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine laialehiste puuliikide kasvatamiseks segapuistutes, tähtajaga 2014. Seda pole aga senini olemas.“ Vt. Probleemirühm 2.

Ökoloogia: K.4.17 Metsalindude arvukus kahaneb

Lahendused on komplekssed, aga mõned meetmed on ka eraldiseisvana rakendatavad:

spetsiifiliselt linde soosivad muudatused metsa majandamise eeskirjas, nagu kevadsuvine raierahu (vrd. K.3.1), heterogeenne hooldusraie3 (eri tegurite kaalumisel võimalusel teatud

3 Carey, A.B. 2003. Biocomplexity and restoration of biodiversity in temperate coniferous forest: inducing spatial heterogeneity with variable‐density thinning. Forestry 76: 127–136.

4

puistutes ka hooldusraietest loobumine, nt juurepessuohu korral – K.2.1,), jämedamõõtmelise kõdupuidu, eriti tüügaspuude, mahu säilitamine või tõstmine,4 ja segapuistute kujundamine;

üldised lahendused nagu püsimetsandus ja tõhusamad säilikpuupraktikad (K.4.7), mis on ilmselt kõige kiiremini rakendatavad riigimetskondades;

metsalinnustik liidetakse metsamaastike riiklike indikaatoritega, mille alusel on võimalik eristada, uurida ja mõjutada eri maastikes linnustiku seisundit halvendavaid tegureid. Ilmselt tuleks kombineerida kompleksindeksit (nagu praegu) ja tundlikke suunisliike.5 Metsamaastike jätkusuutlikkuse hindamine on riiklikult prioriteetne rakendusuuringu teema.6

Probleemirühm 2 (Piirangute kompenseerimine) FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja ergutamine (puiduliste ja mitte-puiduliste)

FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane

parendamine

METSANDUSE SUUNAMISEKS KASUTATAVATE FINANTSMAJANDUSLIKE MEETMETE

(TOETUSED, HÜVITISED, MAKSUD JMS) PRAEGUNE MAHT, STRUKTUUR JA RAKENDAMISE

PÕHIMÕTTED EI TOETA PIISAVALT JÄTKUSUUTLIKU METSAMAJANDUSE EESMÄRKIDE

SAAVUTAMIST

Preambul. Meetmete ülesena oleks vaja õiguslikult koherentset ja kuluefektiivsena kavandatud

kompenseerimise lahendusskeemi. See on suurem töö vähemalt rakendajate ja ülikoolide konsortsiumis

ning avalikkuse osavõtul, ilmselt oleks otstarbekas kavandada ja ellu viia MAK2030 esimestel aastatel.

Lahendus peaks tingimata hõlmama ka 1) õiguslike võimaluste ja muutuste analüüsi, mis hõlmaks ka

avaliku huvi ja põhiõiguste kaalumist nii Eesti kui rahvusvaheliste suundumuste kontekstis7; 2)

keskkonnaõigluse käsitlust, mille keskne küsimus on metsaomaniku ja –majandaja omavastutus avaliku

hüve tagamisel; 3) põhimõttest „saastaja maksab“ lähtuvat metsatulu maksustamist, mis soodustaks

looduslähedaste metsandusvõtete kasutamist (muuta Keskkonnatasude seadust? a la lageraiemaks).

Näiteks säilikpuud on praegu normatiiv, samas VEPide või kaitsealade puhul eeldatakse

kompenseerimist. Järgnevad üksiklahendused väärivad kaalumist lahendusskeemi osadena ja mõned

4 Rosenvald, R., Lõhmus, A., Kraut, A., Remm, L. 2011. Bird communities in hemiboreal old-growth forests: the roles of food supply, stand structure, and site type. Forest Ecology and Management 262: 1541–1550. * Rosenvald, R., Tullus, H., Lõhmus, A. 2018. Is shelterwood harvesting preferable over clear-cutting for sustaining dead-wood pools? The case of Estonian conifer forests. Forest Ecology and Management 429: 375–383. 5 Põhjendus: “We found that the focal species approach generally represented the entire avian community, but did not adequately represent suites of species of concern or common species in decline.” Stephens, J.L., Dinger, E.C., Alexander, J.D., 2019. Established and empirically derived landbird focal species lists correlate with vegetation and avian metrics. Ecological Applications, p.e01865. * Eesti kohta: Angelstam, P., Roberge, J.-M., Lõhmus, A., Bergmanis, M., Brazaitis, G., Dönz-Breuss, M., Edenius, L., Kosinski, Z., Kurlavičius, P., Larmanis, V., Lukins, M., Mikusinski, G., Račinskis, E., Stradzs, M. & Tryjanowski, P. 2004. Habitat modelling as a tool for landscape-scale conservation – a review of parameters for focal forest birds. Ecological Bulletins 51: 427–453. 6 Lõhmus, A., Fridolin, H., Leivits, A., Tõnisson, K., Rannap, R. 2019. Prioritizing research gaps for national conservation management and policy: the managers’ perspective in Estonia. Biodiversity and Conservation, trükis. 7 vt ka Kergandberg, E. 2019. Mets kui põhiõigus? Sirp, 08.03.2019. https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mets-kui-pohioigus/

5

võivad olla ka enne üldskeemi rakendamist n-ö kiirkorras kasutatavad. Nad siiski ei asenda kogu

toetusskeemide raamistiku terviklikku ülevaatust.

Majandus: Ü.4.1 Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad.

Probleemikirjeldus keskendub juba lahendusele – maadevahetus kui minevikus läbiproovitud ja

loodetavasti paremini rakendatav praktika. Nõus, et erandjuhtudel võib see olla võimalik, kui

ökoloogilised või sotsiaalsed väärtused, mis tänu piirangutele säilivad või edenevad, on tõendatult väga

suured. Kahtlane siiski, kas petuskeeme on võimalik välistada, kuivõrd maa hinna määravad keerulised ja

siseinfo alusel prognoositavad (nt infrastruktuuriarendus vm) protsessid.

Ökoloogia: Ü.4.2 Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja

õiglane.

Esmase lahendusena leida arvestuslikud puuduolevad summad (probleemikirjelduses mainitud 3 mln

EUR/a), järgnevad sammud kavandada kompleksanalüüsist lähtuvalt (vt preambul). Täiendav abinõu on

riigipoolne toetus metsaomanikele säästva metsanduse sertifikaadiga seotud asjaajamisel, arvestades, et

sertifitseerimisnõuete täitmine üheaegselt küll tekitab kulutusi (nt 10% metsa väljaarvamine

majandustegevusest või loodusväärtuste kaardistamine), kuid teisalt annab juurdepääsu näol

puiduturule konkreetset majanduslikku tulu. Ideaalis need tasakaalustavad teineteist ja loodusväärtuste

kompenseerimine on vajalik ainult ulatuses, mis ületab sertimisnõudeid.

Sotsiaal: Ü.4.3 Piirangutest tulenevate saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja

kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse.

Looduskaitseliste piirangute osas maaomanikele vt Ü.4.2 ning üldise raamistiku osas käesoleva

probleemipüstituse preambulit. Kohalike omavalitsuste tulubaasi vähenemist kaitstavate maade

maamaksu võrra saaks kompenseerida näiteks nii, et intensiivmetsanduse maksustamisest saadud

tuludest („lageraiemaksust“) suunataks vähenemismäära pisut ületav summa KOV vahenditesse.

Kommunikatsiooniliinide talumise osas võiks kaaluda täiendava kompensatsiooni eraldamist

pärandkooslustega seotud meetmetest olukorras, kus liinialust maad majandatakse pärandkooslusele

sarnanevas vormis (niidutoetus).

Ökoloogia: Ü.4.4. Ökosüsteemiteenuste turupõhised mudelid puuduvad.

Probleem on lahti kirjutamata ja seetõttu on lahendamine ebaselge. Riiklikult toimuvad protsessid (nt

ELME projekt) loovad eeldusi vähemalt ökosüsteemiteenuste arvestuse sisseseadmiseks. Laiemalt võttes

on küsitav, mil määral ökosüsteemiteenuste turud maailmas välja kujunevad ja siseturgu neile teenustele

ei pea ma õiglaseks. Õiglane oleks nende ökosüsteemiteenuste turustamine, mille metsaomanik on ise

loonud, aga selliseid tervikteenuseid on väga vähe: pigem on küsimus, kui palju on metsaomanik aidanud

looduslikele protsessidele kaasa ja hoidunud neid protsesse kahjustamast. Kahjustamise vältimise puhul

6

on aga adekvaatsem finantsmeede (vabastamine) keskkonnamaksust. Küll võiks kaaluda toetuste

ümberorganiseerimist intensiivmetsanduselt looduslähedase metsanduse suunas, vt K.3.2.

Ökoloogia: K.3.2 *Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust.

Maksu- ja toetuspoliitika muutmine, lähtuvalt Rio deklaratsioonide põhimõtetest. Toetused ei tohi kujundada turumoonutust intensiivsete metsandusvõtete kasuks (nagu lageraiejärgse uuendamistoetusega), samuti tuleb pidurdada metsamaa liikumist intensiivselt majandavate firmade kätte ja eriti ’land grabbing’ praktikaid (müügile järgneb lageraie, millega ostetakse uus mets jne.). Põlise metsamaa raadamine olgu kõrgelt maksustatud. Riigi huvides peaks olema parandada metsa majandajate sertifitseerimisvõimekust ja ühtlasi edendada näiteks infost olenevaid sertimisnõudeid: info ohustatud ja kaitstavate liikide vm loodusväärtuste paiknemise kohta, mida serditud omanik peab järgima. Puitkütuste doteerimine taastuvenergiana tuleks lõpetada (K.1.9). Riigimetsa Majandamise Keskus olgu loodushoidlike metsamajanduspraktikate (sh püsimetsanduse) katsetaja ja eeskuju eraomanikele. Keskkonnaministeeriumi suhtekorralduse esmaseks printsiibiks peab olema mitte oma tegevuse õigustamine, vaid tõese keskkonnainfo esitamine, vastavalt Aarhusi konventsiooni põhimõtetele. Kaaluda tasuks juhtimisstruktuuri, mis sooviks just säästlikku metsandust (nagu tasakaalustatud nõustamine ja kaasavad otsustuskogud).

Probleemirühm 3 (Mets elukeskkonnana) FE kriteerium 1: Metsaressursside säilitamine ja asjakohane parendamine ning nende panus

globaalsesse süsinikuringesse

FE kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine METSA KUI ELUKESKKONNA JA METSA PÄRANDKULTUURI VÄHENE

TEADVUSTAMINE.

Üldpõhimõte: metsa käsitlemine põhiõigusena vajab ühiskondlikku arutelu ja kokkulepet.

Kultuur: K.6.2 Metsa ei käsitleta inimeste ruumilise elukeskkonnana

Eesti Inimarengu Aruanne 2019 („Avalik ruum ja demokraatia“) toob esiplaanile loodusalad elukeskkonna

osana, nende seisundi, kasutamise ja selle üle otsustamise. Kohalike kogukondade huvid peavad

ajakohasena kajastuma üldplaneeringus. Seega tuleb parandada üldplaneeringute tõhusust metsa

hõlmava elukeskkonna säilitamisel, ilmselt niihästi kaasamisprotsesside kui ka jõustamise osas. See ei

pruugi tähendada üksnes lageraiete keelamist, vaid ka paremat sobitamist maastiku ja kohaliku

kogukonna liikumisteedega (nt maasikavälud). Soosida tuleks linnametsade (nn. rohelise vööndi

metsade) staatuse ennistamist. Erijuhtudel võiks just asulate ümber kaaluda maadevahetusi

riigi/munitsipaalomandi kasuks (vt Ü.4.1).

Kultuur: K.6.3 Raielankide suuruse, kuju ja maastikulise paigutuse kontrollimatus

7

Lageraieteatiste puhul on vaja kooskõlastusmehhanismi, mis arvestab kohalikku huvi; väljaspool riiklikke

meetmeid loovad selleks aluse ka üldised sertimispõhimõtted, ehkki Eesti FSC nõuetesse pole neid viidud.

Riigimetsas on võimalik kiiresti sätestada nõue nt 200 m ulatuses elumajast tehtava raie puhul

majaomaniku nõusolekuks; kui seda ei saada, siis jääb võimalus majandada metsa püsimetsana.

Püsimetsanduse meetme üks ruumiline rakendus ongi eelistatud kasutamine inimasulate ümber.

Kultuur: K.6.5 Puudub riiklikult tunnustatud ülevaade säilinud ajalooliste looduslike pühapaikade

hulgast ja asukohtadest, mistõttu need võivad teadmatusest metsamajandamise tulemusena hävida

Siin on 2–3 eri probleemi. 1) Inventuuriga katmata alad – selline inventuur on kultuuripärandi mõttes

selgelt prioriteetne ja vahendid tuleks leida; 2) riigi selgitusest on võimalik välja lugeda, et paljudel

juhtidel on alginfo juba olemas, aga probleem on välispiiride ja piirangute seadmises.8 Piiritlemise

probleemid peaksid olema ametkondlikult operatiivselt lahendatavad, nii et jääb mulje, et tegu on mingi

varjatud suurema probleemiga. Näiteks küsimusega, kui paljusid ajaloolisi looduslikke pühapaiku peaks

säilitama? Kui sellised konfliktsed küsimused on õhus, siis tuleb need lahendada eri osapoolte

koostöövormi kaudu, mille esmaseks initsiaatoriks võiks ideaalis olla akadeemiline asutus vm

tunnustatud osapool (toetun kogemuslikule analoogiale nn metsisekonsortsiumiga).

Sotsiaal: K.6.6 Üldharidussüsteemis ei käsitleta piisavalt tarbimise keskkonnamõju teemat,

metsamajandust, sellega seotud tegevusvaldkondi (jahindus, looduskaitse), looduskultuuri ning

puidukasutust

Päris raske on aru saada, millised konkreetsed takistused metsanduse paremaks käsitlemiseks

üldhariduses ikkagi on. Riigi võimuses on esmajoones tellida õppematerjale või soosida muul viisil nende

loomist. Vajalik oleks koostööpartner näiteks erialaorganisatsiooni näol. Oluline, et üldharidusõppes ei

hakataks tegelema propagandaga. Kirjeldusest jääb mulje, nagu eesmärk oleks siluda metsanduse

siseseid vastuolusid, aga aus on just neid vastuolusid käsitleda. Hariduse eesmärk ei ole pakkuda valmis

lahendusi, vaid õpetada inimesi vastuolulises maailmas orienteeruma.

Kultuur: K.6.18 Metsades leiduva pärandkultuuri säilimine ei ole piisavalt tagatud

Probleemikirjelduses on märgitud „hea tava“ formuleerimist, mida toetan. Suurimad ohud ei paista mitte

RMK majandataval, vaid füüsilistelt isikutelt firmadele müüdud metsamaal. Pärandkultuur ei ole

staatiline nähtus: nähtused, mis praegu on modernsed, on homme pärand. Vaja on mõista, mis on kõige

olulisemad omadused meie metsades, mille säilimine on kultuuriliselt vajalik. Ise pean esmaseks pigem

tavasid ja oskusi, s.t elavat kultuuri, mille edasiandmise teed ja potentsiaal vajaks kaardistamist.

„Piisavuse“ operatiivseks käsitlemiseks võiks olla riiklikult kasutusel paar pärandkultuuri seisundi

indikaatorit, eriti hea, kui need oleksid ka rahvusvaheliselt võrreldav.

8 https://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/uudised/keskkonnaministeerium-looduslike-puhapaikade-kaardikihti-ei-eemaldatud-registrist-metsafirmade-noudmisel?id=84021884

8

Majandus: K.6.23 Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel

põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi

Probleem ei ole korralikult läbi töötatud. Küsimus paistab olevat peamiselt piiranguvööndi metsade

majandamises püsimetsana või, teisipidi öeldes, selles, et lageraied kaitsealadel kahjustavad

turismipotentsiaali. Kui nii, siis vaja lahendada piiranguvööndi metsade majandamisjuhiste kaudu, mida

on niikuinii vaja looduskaitse eesmärkide jaoks. Turismipotentsiaali hoidmine võiks hõlmata ka laiemat

tööd kogukondadega ja üldplaneeringute kaudu, vt K.6.2.

Majandus: K.6.25 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete

kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu

(puistu hävimisega kaasnev majanduskahju)

Prügistamise eest karistuste oluline karmistamine.

Kultuur: K.6.26 Metsa kultuurilise funktsiooni ebapiisav uuritus. Puudub kaasaegne põhjalik

eestimaalaste loodustunnetuse uuring, mis aitaks lahti mõtestada looduse tähendust rahvuslikus

identiteediloomes

Akadeemiline ülesanne, mida võiks arutada kõigi ülikoolide ühisel osavõtul (sobib nt ajurünnaku vorm).

Tellimistöösse ma kvaliteedi mõttes eriti ei usu, aga pean tõenäoliseks, et asja akadeemiliselt arutades

leidub lõpuks entusiastlik ja tark akadeemiline eestvedaja. Finantseerimisvõimalusi saab kaaluda pärast

seda. Ja võtke Valdur Mikita ka punti.

Kultuur: K.6.27 Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri

traditsioonide õpetamine koolides

Mitte-pedagoogikateadlasena leian, et sama tähtis on õpetada lapsevanemaid. Kui elusaid

loodushoidlikke tavasid perekonnas üldse pole, siis pole koolidestki abi. Asi võiks alata olulisemate

asjakohaste rahvakultuuri traditsioonide kogumikust-juhendist ning siis liikuda edasi õpetajate ja

õppevormide suunas. Lihtsalt asjakohane koolitund on vaevalt tõhus lahendus.

Kultuur: K.6.28 Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid

tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete aspekti

Probleemikirjelduses on koos kaks eri aspekti. Põhimõttelisemale vastaks see, kui 1) looduskeskkonda, sh

metsa, kajastaksid ja arvestaksid tervise, sh rahvatervise riiklikud arengu- ja tegevuskavad. Täiesti

arusaamatu näiteks, miks see aspekt puudub näiteks Eesti vaimse tervise strateegiast9; 2)

Keskkonnaministeeriumis võiks töötada inimene, kelle ülesanne on jälgida, koordineerida ja edendada

looduskeskkonna ja inimeste heaolu ruumiseoseid – need on ju väga ulatuslikud, alates linnade

9 http://vatek.ee/wp-content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_30.03.2016.pdf

9

rohealadest ja lõpetades küsimustega kaitsealade külastusviisidest; 3) kohalikul tasemel rahvatervise

programmides tuleb asjaomased isikud kokku viia, selleks ei paista inimestevahelise suhtlemise tasemel

olema mingit takistust, küsimus on teadvustamises; 4) oluline kaudne faktor on see, et inimestel üldse

säiliks maakodu või mets, kuhu minna. Mis seostub jällegi kodukoha ruumiplaneeringute ja

miljööväärtusega (K.6.2, K.6.3).

Teine küsimus on, kas looduslike pühapaikade funktsioon võiks tänapäeval hõlmata looduspuhkust, mis

motiveeriks neid hoidma. Arvan, et selline ühendamine on osaliselt võimalik, aga sisuliselt tuleb selleks

pühapaigad ilmselt vormistada mingit tüüpi kaitsealadeks (vt ka K.6.5 probleemikirjeldust). Kui nende

kasutuskitsendused seada ainult üldplaneeringuga, siis need ei pruugi toimida. Võiks teha pilootprojekti,

mille käigus nii pühapaikade kui rahvatervise eksperdid planeeriksid kümmekond prioriteetset ja seni

kaitsmata pühapaika sellise ühendfunktsiooni alusel. Üldiselt arvan, et see on pikaajalise tegevuse suund,

mis ei aita lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme pühapaikade mitteteadmise ja raiega (K.6.5.,

K.6.18).

Kultuur: K.6.29 Looduse ja kultuuritraditsioonidega seotud huvihariduse ja huvitegevuse vähene

tähtsustamine ja toetamine KOV tasandil

Mulle on jäänud mulje, et loodusega seotud huvihariduse edendamiseks on KIKist palju raha küsitud ja ka

saadud, kuidas sellega on? Lisaks: probleemikirjelduses mainitud spordirahastust peaks saama hästi

ühendada ka looduses viibimisega (sportimine looduses). Minu meelest on probleemi juured selles, et

ebapiisavalt on atraktiivseid ja funktsionaalselt läbi mõeldud looduses viibimise võimalusi (sh linnades) ja

samuti pole kogukondades loodusetundjaid, kes huvitegevust korraldaksid. Nende alusprobleemidega

otse tegelemine on keeruline, pigem on lahendused pikaajalised ja seotud mh probleemipüstitustega

K.6.2, K.6.6 ja K.6.27.

Kultuur: K 1.13. Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse puitmaterjali liiga vähe.

Esmane lahendus on keskkonnahoidlikkusele ehituses õiglase hinna tagamine: 1) ehitusmaterjalide

õiglase keskkonnamaksustamisega, vt ka Probleemipüstitus 2 preambulit; 2) riigihangetes

keskkonnahoidlikkuse kriteeriumi olulisuse tõstmisega (nt https://www.envir.ee/et/keskkonnahoidlikud-

riigihanked). Lisaks arvan, et arhitektuur ja arendus ei olene ainult ehitusmaterjalide hinnast ja

moekusest, vaid on ikkagi aktiivselt suunatav ka arhitektide, disainerite ja arvamusliidrite poolt. Nt

rahvusparkide klaasist ja betoonist keskused omaaegsete palkmajade asemel on eeskätt mõtlemise

tulemus. Miks ei võiks propageerida kultuurilist põhimõtet, et ajaloolist puithoonet ei asendata Eestis

keskkonnamahukast tehismaterjalist hoonega? Sedalaadi põhimõtteid leidub vist mõnedegi riikide

ehituspärandi kaitses (?).

Ökoloogia: K.6.31 *Eestis antav metsanduslik kõrgharidus ei hõlma piisavalt ökoloogilisi ja

loodusväärtusi

10

Tegemist on EMÜ otsustusvaldkonnaga. Kuna nad on väljendanud seisukohta, et ökoloogilised ja

loodusväärtused on metsandusega seotud õppekavades piisavas mahus ja kvaliteedis, siis järelikult

lahendust ei ole. Oleksin pakkunud ülikoolidevahelisi koostöövorme, aga edu EMÜ kolleegidele!

Sotsiaal: K.6.32 Kehtestatavad looduskaitse piirangud ei arvesta alati kehtivaid valla üldplaneeringuid

Seda probleemi ei saa lahendada MAKis printsiibi pinnalt, kirjeldus on liiga üldine. Tegelikult on Eestis

vaja tegeleda riikliku ruumiloome poliitika kontekstis üldplaneeringute funktsioonidega üleüldse (vt ka

K.6.2). Üldplaneeringute positsioon on Eestis nõrgenenud, võrreldes valdkondlike poliitikatega, s.t see ei

ole metsanduse ja looduskaitse spetsiifiline probleem, vaid laieneb ka kõigile majandus-, maapõue-,

energeetika- jne valdkondadele10. Seega MAKis oleks võimalik käsitleda konkreetsemaid, riiklikult olulisi

juhtumeid. Mis need võiksid olla?

Probleemirühm 4 (Kliimafunktsioon) FE Kriteerium 1: Metsaressursside säilitamine ja asjakohane parendamine ning nende panus

globaalsesse süsinikuringesse

FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja

asjakohane parendamine

METSAMAJANDUSE SUUNAMISEL TULEB SENISEST ENAM ARVESTADA METSADE

ROLLIGA SÜSINIKURINGES, KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMISES NING

KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISES

Preambul: metsa kliimafunktsioon hõlmab lisaks süsinikuringele ka albeedo, maapinnatemperatuuri ja

alternatiivsete maakasutusstsenaariumide aspekte. Eestis on metsade kliimafunktsiooni seni käsitletud

liiga lihtsustatult, mille üheks põhjuseks on probleemi poliitiline polariseeritus (nt EL taastuvenergia

poliitika). Ühiskondlikult on meil lahendada dilemma, mil määral järgida teaduslikke fakte ja mil määral

poliitikaid11, ja lisaks tuleb sünteesida erinevaid aspekte maksimeerivaid stsenaariume.

Luyssaert jt (2018) 12 simulatsioonimudelite põhi-iva on, et kui jätta kõrvale pikaajaliselt talletatud

süsinikuvarud metsas või ehituspuidus, siis kitsamas tähenduses süsiniku sidumise kaudu on

metsamajanduse kliimamõju Euroopas tõenäoliselt väike. Seda põhjustab metsamajanduse erinevate

tagajärgede vastassuunalisus. Nende põhijäreldus on: „... the primary role of forest management in

Europe in the coming decades is not to protect the climate, but to adapt the forest cover to future

climate in order to sustain the provision of wood and ecological, social and cultural services, while

avoiding positive climate feedbacks from fire, wind, pests and drought disturbances. Even if adaptation

would require large-scale changes in the tree species composition and silvicultural systems over Europe,

10 Ruumiloome ekspertrühm (2018). Eesti ruumiloome. Lõpparuanne. Tallinn: Riigikantselei. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ruumiloome_lopparuanne_.pdf 11 Kotiaho, J.S., Ollikainen, M., Seppälä, J., 2017. Forestry: Sustainability crisis brews in EU forestry. Nature, 551, 33. 12 Luyssaert, S., Marie, G., Valade, A., Chen, Y.Y., Djomo, S.N., Ryder, J., Otto, J., Naudts, K., Lansø, A.S., Ghattas, J. and McGrath, M.J., 2018. Trade-offs in using European forests to meet climate objectives. Nature, 562, 259–262.

11

our results imply that these changes themselves will probably have little impact on the climate.“

Hetkeseisuga on see artikkel minu teada kõige kaasaegsem, terviklikum ja realistlikumalt koostatud

metsamajandusmudel Eestit hõlmava piirkonna kliimaefektide kohta.

Ökoloogia:K.1.4 Vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja –sidumise osas

Probleemi sisuna on kirjeldatud seda, et Eesti peaks saama korda asjakohase arvestuse ja raportid.

Lahendus on akadeemilise suutlikkuse tõstmine (ülikoolid) ja selle suutlikkuse kasutamine riiklike

rakendusküsimuste lahendamiseks, mis ilmselt tähendab sihtrahastust. Praegused projektid on olnud

juhusliku moega, vaja on paremini koordineerida seda, millised teadmislüngad on kriitilised.

Ökoloogia: K.1.5 Eesti metsades talletatud süsinikuvaru ja sidumine võivad väheneda

Probleemirühma üks kahest kesksest küsimusest, kusjuures kirjeldus on kindlas kõneviisis, aga pealkirja

on muudetud poliitilistel põhjustel (töörühmas konsensuse saavutamiseks). Küsimus on selles, kuidas

süsinikuvaru vähenemist vältida, potentsiaalis ka varu suurendada, kusjuures sidumise küsimused on

kliima seisukohast väiksemad (vt preambul). Välistada tuleks võimalus, et Eesti hakkab ostma raiekvooti

teistelt riikidelt, kusjuures kogu regioonis on poliitilised valikud eesmärgi saavutamiseks äärmiselt

ebasoodsad.13

Ma ei näe vähenemise vältimiseks muud varianti, kui drastiliselt vähendada (lage)raiet ja samal ajal

tõhustada raiutava puidu kasutamist kestvustoodetes. Need on majanduse üldküsimused ja eeldavad

innovatsiooni nii metsakasvatuses kui ka puidutööstuses, lisaks tekkivate sotsiaalsete probleemide

lahendamist. Mõningaid metsakasvatuslikke lahendusi (vt ka järgmisi punkte):

püsimetsandus kujundatakse oluliseks metsakasvatusviisiks14, eriti olukordades, kus sellel on ka

teised olulised funktsioonid, nagu elurikkuse ja puhkeväärtuse säilitamine;

tõhusad piirangud ja karistused mulda ja puid kahjustavate metsatöövõtete, sh raske

raietehnika osas (võib vajada riiklikku abi uue raietehnika soosimisel);

tõhus tulevalve, mis põlenguspetsiifilise elustiku samaaegseks säilitamiseks on kombineeritud

juba tekkinud põlengualade maksimaalse säilitamisega (vt K.4.5)

täiendav metsakuivendus toitainevaestel aladel on väga probleemne15 ja vähemalt ei tohiks seda

subsideerida;

mitte raiuda paksuturbalistele kuivendatud siirdesoodele kasvanud metsi, kus esimene

puupõlvkond suudab turba lagunemise kasvuhoonegaaside bilansi tasakaalustada, kuid raie viib

13 https://www.fern.org/news-resources/fern-responds-to-national-forestry-action-plans-957/ 14 Peura, M., Burgas, D., Eyvindson, K., Repo, A., Mönkkönen, M., 2018. Continuous cover forestry is a cost-efficient tool to increase multifunctionality of boreal production forests in Fennoscandia. Biological Conservation, 217, 104-112. 15 Nabuurs, G.J., Delacote, P., Ellison, D., Hanewinkel, M., Hetemäki, L., Lindner, M., 2017. By 2050 the mitigation effects of EU forests could nearly double through climate smart forestry. Forests, 8, 484.

12

selle bilansi paigast ja lisaks võib uue puupõlvkonna teke olla väga aeglane; uurimist vajaksid

püsimetsanduse võimalused neil aladel16;

tõhustada raiesmikelt kütteks peenemõõtmelise kõdupuidu varumise tehnikat, nii et see

maksimaalselt säilitaks samas jämedat kõdupuitu;

uuendada raiesmikud perspektiivis ehituspuiduna kasutatavate puuliikidega, arvestades

ökoloogiliste piirangutega ja elurikkuse kaitse vajadustega, s.t eelistada segapuistuid; tõsta

vajadusel raievanuseid selleks, et suurendada kvaliteetse ehituspuidu osa sortimendis.

Peamised metsade süsinikuvaru hoidvad meetmed on aga pigem majanduspoliitilised. Neist kõige

tõhusam kompleksmeede (vt ka Probleemirühm 2 preambulit ja K.3.2) on ökoloogiline maksureform

– metsa süsinikuvaru arvestatakse maa ja metsatulu maksustamisel. Ainult turumehhanismidest

tõenäoliselt siiski ei piisa. Küttepuidult ehituspuidule liikumisel võiks olla lisavariantideks nt keelata

ümarpuidu tööstuslik põletamine ja piirata ehituspuidu importi.

Ökoloogia: K.1.6 Eesti metsade majandamine ja maakasutus ei pruugi olla metsade süsinikuvaru

seisukohalt optimaalne, samas kui eesmärk võiks olla metsade süsinikuvaru ja sidumisvõime

suurendamine (ettepanekus: Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele

vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja -sidumisvõime suurendamine läbi teadmispõhise

majandamise.)

Vaja on esmalt ilmselt kahte eri uuringut. 1) Alusuuringut süsinikuvaru potentsiaalist Eesti erinevates

ökosüsteemides ja maakasutustüüpides (ülikoolid). 2) Ruumilist optimaalsusarvestust, s.t potentsiaalse

süsinikuvaru ja selleks vajaliku maakasutusmuutuse hinna ruumilisi kalkulatsioone (GIS-põhine

rakendusuuringute klaster), mida saaks siduda juba maakasutusmuutuste või kitsenduste

planeerimisega nt üldplaneeringute tasemel (riigimaa) või mingit tüüpi toetus- ja maksuerisuse

skeemidega (eramaad). Sidumise eesmärgi väiksema olulisuse kohta vt preambulit.

Majandus: K.1.7 *Metsade väetamine on keelatud

Kirjeldatud on kahte eri probleemi: metsade väetamisvajadust ja puidupõletamisest tekkiva puutuha

kasutamist. 1) Metsade väetamist on Eestis katsetatud, aga minu teada suurema eduta ja lisaks on

tegemist potentsiaalse keskkonnariskiga. Teemat ei ole tõstatatud isegi metsa süsinikusidumise

suurendamise stsenaariumi analüüsis17, rääkimata tervikanalüüsidest. Küsimus võiks ehk tekkida seal,

kus väetamiseta mullaviljakus väheneks, nt raidmete koristamisel toitainetevaestelt raiesmikelt. Samas

võib olla selles olukorras keskkonnasäästlikum jätta raidmed koristamata ning samuti ei kõlba

väetamiseks puutuhk, mis leostub kiiresti. 2) Puutuha liigse tekke probleem leeveneb sedamööda, kuidas

vähendada puidu põletamist (K.1.9).

16 Nieminen, M., Hökkä, H., Laiho, R., Juutinen, A., Ahtikoski, A., Pearson, M., Kojola, S., Sarkkola, S., Launiainen, S., Valkonen, S., Penttilä, T., 2018. Could continuous cover forestry be an economically and environmentally feasible management option on drained boreal peatlands? Forest Ecology and Management, 424, 78-84. 17 Nabuurs, G.J., Delacote, P., Ellison, D., Hanewinkel, M., Hetemäki, L., Lindner, M., 2017. By 2050 the mitigation effects of EU forests could nearly double through climate smart forestry. Forests, 8, 484.

13

Majandus: K.1.8 Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi

kättesaadavusele

Keskkonnaministeerium korraldab määruse üldmõju selgitamise turuosalistele. Eelnevalt võiks

täpsustada infovajaduse (küsimused). Turuosalised peavad ka ise infot hankima ja tõstma oma võimekust

LULUCF ja üldse kliimapoliitika suundumusi mõista, kuivõrd need ilmselt hakkavad oluliselt kujundama

kogu majandussektorit vähemalt Euroopas. Riik peab määratlema, mil määral soovib aidata turuosalistel

ärimudeleid kaasajastada; potentsiaalselt on tegu turumoonutusega teatud osaliste kasuks.

Majandus: K.1.9 Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja

nõudlusest.

Probleemirühma üks kahest kesksest küsimusest. ENMAK 2030 (koostatud 2013. a.) kaardistas küll

potentsiaalse puiduressursi, kuid käesolev arengukava peab seadma kaasaegsete teadmiste põhjal (vt ka

preambul ja K.1.5) selle kasutamise ülempiiri ja võib-olla ka optimaalse mahu. Olulised aspektid on

energiamajanduses kasutatava puidu päritolu, nii puidu kui ka raieala alternatiivkasutus, ja

energiatehnoloogia. Minu hinnangul on küsimuse lahendamiseks vaja uut, kogu Eesti asjakohast

tippkompetentsi kaasavat kompleksanalüüsi. Võimalik, et MAK koostamise ajaraamis ei olegi võimalik

uut puiduenergia kasutuskava kokku panna, aga MAK saaks formuleerida printsiibid, millega seesuguse

kava koostamisel peab arvestama. Ökoloogilisest vaatenurgast on neid vähemalt kuus18:

energiapuidu kasutamist või kasvatamist ei toetata riiklikult, kuid toetada võidakse vana

tehnoloogia asendamist uue ja efektiivsemaga ning samuti võiks kaaluda toetusmeetmeid

kodumajapidamiste puidukütte vähendamiseks (nii hoonete energiakulu kui ka alternatiivsed

soojusallikad);

energiapuiduks tohib kasutada ainult puitu, millele ei ole alternatiivset kasutust, sh arvestades

puidu varumisel pikka ajaperspektiivi (ehk puistu tulevikuväärtust alternatiivse kasutuse korral) ja

varumisele kuluvat fossiilenergiat (nt hajakoristus elektriliinide alt jms);

energiapuitu kasvatakse ainult maadel, millele ei ole keskkonnamõju arvestades paremat

kasutust;

metsakasvatusvõtetega vähendatakse energiapuidu hulka puistus keskkonnamõju arvestades

optimaalsel määral (vrd praegune okasmetsade raiejärgne uuenemine lepikuteks, mis sisuliselt

tähendab ehituspuidu teadlikku asendamist küttepuiduga19; vrd ka Probleemirühm 6);

puiduenergia tootmisel eelistakse koostootmist ning lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest (nt

energiatootmine puidutööstuste suletud tsüklite osana, süsinikuheitme kogumine jms);

energiapuidu väärindamiseks kasutatakse maksimaalselt täiendavat ressurssi mitte nõudvaid

looduslikke tingimusi, nt lastakse kuivada enne põletamist.

18 palun märgata, et kehtivad poliitilised kokkulepped võivad mõne nimetatuga (nt toetused) olla vastuolus, mis tähendab seda, et need kokkulepped (ja riigi varasem tegevus nende saavutamiseks) ongi ökoloogiliselt kahjulikud. Ma ei võta seisukohta poliitiliste realiteetide osas nende muutmiseks, kuid minimaalne, mida MAK2030 peab tegema, on ausalt sedastama, et tegemist ei ole kliimasäästlikkuse ja rohelise taastuvenergiaga. 19 https://meieeesti.postimees.ee/6567611/asendame-kuusikud-lepikutega

14

Juhtrühm peaks otsustama, kas mõni neist printsiipidest on rakendatav juba enne kompleksanalüüsi.

Ökoloogia: K.1.10 Mõnedes metsaökosüsteemides ei ole varem kasutatud metsakasvatusvõttestik

alati olnud ökoloogiliselt jätkusuutlik, senisest rohkem tuleb arvestada võimalike kliimamuutuste

mõjudega.

Probleemipüstitus toob välja kaks tegevusvaldkonda. 1) Raiete parem kohandamine looduslike

häiringurežiimidega, mis Eesti oludes on kõige teravamalt üleval püsimetsanduse (valikraiete) võimaluste

kontekstis. Leian, et püsimetsanduse eesmärgid tuleb seada käesoleva MAKiga, kuivõrd see on läbiv

lahendus paljudes teisteski küsimustes (nt K.1.5, K.3.2, K.4.13, K.4.17, K.6.3, K.6.23); 2) Kunstliku

uuenduse valiku, lähtuvalt kasvukoha ja üldise keskkonna pikast perspektiivist – probleemikirjeldus

mainib vajadust uuringute järele, mis need vajadused ja lahendused süstemaatiliselt kaardistaksid.

Samas on kuusikuid puudutav juurepessu probleem ühine K.2.1-ga ja vajab ilmselt kiiret lahendust.

Ökoloogia: K.1.12 Metsade raiejärgne uuendamine erametsades ei ole piisav metsade efektiivse

süsiniku sidumise seisukohalt

Probleemi kirjelduses on süsiniku sidumise ja puidu varumise eesmärk kokku pandud, aga need ei pruugi

kokku langeda, kui eesmärk on metsa süsinikuvaru hoida (K.1.5). Põhiküsimus on, kuidas muuta

raiejärgne (adekvaatne) uuendamine metsaomanikule motiveerivaks; selleks on seni eraldatud

uuendamistoetusi, mis aga omakorda soosivad turumoonutuse kaudu intensiivmetsandust (K.3.2).

Samuti võib looduslik uuendus tekitada küll probleeme puidutööstusele, aga kunstlik uuendus jällegi

keskkonnale (K.1.10). Seega on küsimus, mil määral peaks riik sekkuma eraomaniku otsusesse metsa

kunstlikult mitte uuendada, arvestades, et esmase majandusliku kahju kannab (probleemikirjelduse

põhjal) omanik ise või tema järeltulijad. Mulle tundub omavastutuse ja eraomandi vaba valitsemise

põhimõtetest lähtuvalt proportsionaalne meede ikkagi maksupoliitiline, nt kaheosaline lageraiemaks (vt

ökoloogiline maksureform: Probleemirühm 2, K.1.5, Ü.4.5), millest esimene osa makstakse raiejärgselt ja

teine osa juhul, kui omanik ei ole tõendanud ala taasmetsastamist.

Ökoloogia: Ü.4.5 Metsa raadamise mõju ei kompenseerita

Maakasutusmuutuse ning maa maksustamine olenevalt ala looduslikust degradeeritusest. Vt

Probleemipüstituse 2 preambulit jt punkte, kus juttu ökoloogilisest maksureformist. Teatud tüüpi

raadamise võiks seadusega keelata, nt rohevõrgustiku metsade raadamise põllumaaks.

Probleemirühm 5 (Metsade tervis) FE Kriteerium 2: Metsaökosüsteemide tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine

METSAÖKOSÜSTEEMIDE TERVISLIKU SEISUNDI TAGAMISEKS VAJAME PRAEGUSEST

TÕHUSAMAT SEIRET

15

Majandus: K.2.1 Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik, mis langetab puidu

väärtust

Mitu praktilist ettepanekut on juba esitatud probleemikirjelduse osana (lahter 7), ilmselt saaks neid veelgi

täiendada. Probleemil on puutumust mitme teisega (K.1.5, K.1.10, K.1.12, K.3.2, K.4.5, K.4.12, K.4.14) ja

ilmselt on otstarbekas neid kompleksselt vaadates täiendada metsa majandamise eeskirja.

Ökoloogia: K.2.2 Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide) kasutamine võib ohustada

ökosüsteeme

Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt mitte leevendada sünteetiliste pestitsiidide kasutamise korda metsades.

Ökoloogia: K.2.3 Metsakaitse meetmed kliimamuutusete mõjude vähendamiseks on ebapiisavad

(patogeenid ja häiringud)

Probleemi sisuline kirjeldus puudub, selleta ei saa lahendada. Vaja on sõnastada konkreetsed mõjud,

mida silmas peetakse. Ilmselt olenemata sellest kirjeldusest on põhjendatud üldised suunad segapuistute

kasvatamisele ning metsakasvatusvõtete mitmekesistamisele (sh püsimetsandus).

Majandus: K.2.4 Kliima muutuste valguses puuduvad piisavad uuringud lähiriikidest pärit algmaterjali

(metsaistutusmaterjali) sobivuse üle Eesti metsades.

Uurida (ülikoolid), kusjuures algmaterjali elujõulisuse kriteeriumile tuleks lisada ka teised säästliku

metsamajanduse kriteeriumid.

Probleemirühm 6 (Metsauuendus) FE Kriteerium 3: Metsade tootlike (puiduliste ja mitte-puiduliste) funktsioonide säilitamine ja

ergutamine

FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja

asjakohane parendamine

METSAUUENDAMISELE JA SELLEGA KAASNEVATELE METSAKASVATUSLIKELE

TEGEVUSTELE EI PÖÖRATA ERAMETSADES PIISAVAT TÄHELEPANU, MISTÕTTU

VÄHENEB METSADE PUIDULINE VÄÄRTUS JA HÜVISTE PAKKUMISE VÕIME

Kultuur: K.3.1 Kõik metsa majandajad ei järgi metsa majandamise head tava

Probleemil on õiguslik ja halduslik aspekt.

Õiguslikult ei olegi tava ja tavaõigus mõeldud selleks, et nõuda igaühelt nende täitmist. Seega, kui tava

sisaldab kriitilise tähtsusega punkte, mis peavad võimaldama õiguslikku sekkumist, tuleb need tavast

16

eraldada ja sätestada õiguslikult (nt K.4.17, K.6.18). 1) Esmane lahendus on niisiis metsa majandamise

hea tava dokumentide analüüs, mis eristaks punktid, mis on olulise tähtsusega ja mida metsa

majandajad tavana ei järgi. 2) Soovitan sama analüüsi osana käsitleda viimastel aastatel

dokumenteeritud vastuolusid kohalike kogukondade ja metsa majandajate vahel, mis samuti võib

osutada kas puudustele tavaõiguses või ebapiisavale õiguslikule staatusele. 3) Soovitan koostada eraldi

hea tava sätted ka kaitstavate alade piiranguvöönditele, kus kompromissi otsimine metsa eri väärtuste

vahel toimub teistel alustel kui piiranguteta majandusmetsas.

Halduslikult on küsimus, millised abinõud soodustaksid metsaomanikke head tava järgima. Variandid on

metsaomanike harimine, puudustele tähelepanu juhtimine ja kogukondlik menetlus. Näiteks

metsaühistud võiksid võtta heast tavast kinnipidamise oma südameasjaks.

Majandus: K.4.14 Erametsad ei uuene okaspuuga (Ettepanekus: Erametsade puuliigiline koosseis on

muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas)

Vt lahendusi probleemidele K.1.9 ja K.1.12 (probleemirühm 4) ning K.2.1. Käesolev probleem tuleneb

osaliselt lageraiemajanduse prevaleerimisest, kuivõrd just kuuse kasvatamiseks sobib ka püsimetsandus.

Samuti peaks üldsuund olema segapuistute, mitte okaspuu monokultuuride kasvatamisele (probleemid

K.1.5, K.4.13, K.4.17, K.2.3). Olenemata täpsest lahendusest peaks säilima ka põhimõte mitte luua

turueelist intensiivmetsandusele (K.3.2).

Majandus: K.4.15 Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali

Küsimus on vist riikliku ja erainitsiatiivi vahekorrast probleemi lahendamisel. Miks ei tekita nõudlus

metsakultiveerimismaterjali järele turgu ja sedakaudu pakkumist? Ideaalis sekkuks riik esmajoones

sellega, et kultiveerimismaterjal oleks kvaliteetne ja seemlatest-puukoolidest ei leviks loodusesse

patogeene.

Majandus: K.4.18 Kvalifitseeritud kategooriate metsaseemne puudus

Kui probleemikirjelduses mainitud puuliikide seemlate toimimine on riiklik huvi, siis tuleb selleks

planeerida ja leida vahendid. Seosed probleemidega K.4.13–K.4.15. Kogemuslikult võib laialehistest

puuliikidest seemnevaru vajada küll ainult tamm; teised liigid on varjutaluvad ja sobivates kasvukohtades

uuenevad arvestatavalt üksnes püsimetsanduse kaudu.

Probleemirühm 7 (Ruumiplaneerimine) FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja

asjakohane parendamine

Kriteerium 5: Kaitsefunktsioonide säilitamine ja asjakohane parendamine metsade majandamisel

(eriti mulla ja vee kaitse)

17

METSAMAJANDUSE KAVANDAMISEL TULEB SENISEST ENAM ARVESTADA

LOODUSVÄÄRTUSTEGA. ELURIKKUSE JA ELUPAIKADE SÄILIMISEKS ON VAJA RAIEID

RUUMILISELT PLANEERIDA.

Ökoloogia: K.4.3 Piiranguvööndite eesmärk, funktsioon ja majandamisjuhised on ebaselged

Piiranguvööndi metsade majandamisviiside planeerimine ja katsetamine on riiklikult prioriteetsed

looduskaitseliste rakendusuuringute teemad – vajavad rahastamist.20 Vt. ka probleemipüstitusi K.4.12,

K.6.23. Keskkonnaamet on viimastel aastatel märgatavalt arendanud piiranguvööndite kaitsejuhiseid21,

kuid läbi on mõtlemata just metsa majandaja erinevad võimalused. Neist kõige huvitavamad oleksid

sellised võimalused, mis tavapärases majandusmetsas ei realiseeru (nt loodusturism) ja riiklik huvi nende

vastu seisneb lisaks konfliktide vähendamisele ka RMK tõhusa majandamisstrateegia leidmises.

Kiiret lahendust on vaja sellele, et piiranguvööndites ei raiutaks Natura elupaigatüüpidesse kuuluvaid

metsi. Olen saanud aru, et kaalutlusotsuse puhul lähtub Keskkonnaamet elupaigatüübi kvaliteedi

hetkehinnangust (A–C), kuid ei arvesta puistu potentsiaali kujuneda kõrgekvaliteediliseks, kui see

raiumata jätta. Looduskaitselise potentsiaali kahjustamine kaitsealal ei ole põhjendatud ning võimalik, et

neid metsi peaks käsitlema range kaitse põhimõtetest lähtudes, kus lubatud on ainult kaitseväärtuste

suurendamiseks mõeldud kujundusraied. Samuti ei ole piiranguvööndites kuidagi põhjendatav VEPide ja

vanade loodusmetsade raie (K.4.11), küsimus on kompensatsioonimehhanismides. Näiteks sertimise

korral lähevad majandustegevusest välja jäetud alad arvesse serditud puidu turustamise võimaldamiseks,

kusjuures kõrge loodusväärtusega metsadest ei tohi puitu niikuinii varuda. Järelikult on piiranguvööndi

metsade eraomanikel teatud eeliseid sertifikaatide saamisel ja riik võiks neid veelgi soodustada.

Piiranguvööndi metsadele peaks kindlasti laienema ka ökoloogiline maksureform, mille eesmärk on

maksuerisuste kaudu soosida keskkonnasäästlikku majandamist.

Ökoloogia: K.4.4 Nõmmemetsade majandamine ja kaitse ei ole sealse elustiku säilimiseks optimaalne,

võttestik vajab planeerimist lähtuvalt looduslikust häiringurežiimist

Uurida, soovitavalt katsealade põhise praktilise uuringuna (ülikoolid). Oluline hiljuti lisandunud fakt on,

et seisundihinnang Natura elupaigatüübile 2180 (metsastunud luited) on muutunud heast halvaks

(Keskkonnaagentuur). Teemavaldkond on hõlmatud Keskkonnaministeeriumi LIFE-IP projektitaotlusse,

partner Tartu Ülikool.

Ökoloogia: K.4.6 Metsamaastike ruumiline planeerimine ökoloogiliste eesmärkide täitmiseks on

ebapiisavalt väljaarendatud

Küsimus on rohevõrgustiku jõustamisest ja täiendamisest, mis on osaliselt ühendatav teiste

üldplaneeringuga lahendatavate probleemidega (nt K.1.6, K.6.2, K.6.3 ja K.6.32). Üks lahenduste pakett

20 Lõhmus, A., Fridolin, H., Leivits, A., Tõnisson, K., Rannap, R. 2019. Prioritizing research gaps for national conservation management and policy: the managers’ perspective in Estonia. Biodiversity and Conservation, trükis. 21 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. 2019. Keskkonnaamet.

18

võiks hõlmata riigi säästva metsamajanduse meetmete (K.3.2) suunamist rohevõrgustiku aladele.

Näiteks aidata seal sertimiseks vajalike inventuuride või metsamajanduskavadega. Teiseks võiks kaaluda

rohevõrgustiku raiete puhul suuremat diferentseerimist raietulu maksustamises (st intensiivmetsandus

tavalisest kõrgemalt ja looduslähedus tavalisest madalamalt), kusjuures raadamiste puhul võiks olla

lausa nõue kompensatsioonialade eraldamiseks, mis jäetakse majandustegevusest päris välja.

Ökoloogia: K.4.9 Raiete kontsentreerumine nii asukoha kui puuliikide mõttes toob kaasa elupaikade

killustumise ja kohati ka isolatsiooni + Ökoloogia: K.4.10 Metsaraiet ei planeerita ruumiliselt, mistõttu

kannatab nii metsamaastike sisene kui vaheline sidusus

Lähedased probleemid, millest K.4.10 keskendub raiesmike koondumisele üleüldse ning K.4.9 täpsustab,

et probleem on võimendunud majanduslikult atraktiivsetes kasvukohtades ja piirkondades. Probleemile

paistab olevat kolm lahendusgruppi. 1) Metsamaastike üldised ruumiplaneerimismeetmed – vt K.4.6. 2)

Raiesmike suuruse ja ruumilise paiknemise mõju elurikkusele on riiklikult prioriteetne looduskaitseliste

rakendusuuringute teema – vajab rahastamist22. 3) Alternatiivsed majandusvõtted killustuvates

metsamaastikes, esmajoones püsimetsanduse kujundamine oluliseks metsakasvatusviisiks (vt K.1.5, K.3.2

ja Probleemirühm 3), aga ka raieringide lokaalne pikendamine (vajab õiguslikku alust; abiks võiksid olla

sertimine ja metsamajanduskavade koostamise põhimõtete ülevaatus). Need võtted peaksid olema

killustumist ennetavad, kuivõrd juba killustunud maastiku taastumine võtab aastakümneid.

Ökoloogia: K.4.11 Vääriselupaigad on osaliselt inventeerimata ja hävivad + Ökoloogia: K.4.16 Eesti

metsades on vanu loodusmetsi alles vaid 2% metsamaast (Aastaraamat Eesti Mets 2016), millest ca

40% on range kaitseta

Kuna kõik vanad kaitsmata loodusmetsad peaksid vastama ka VEPi kriteeriumile, siis on probleemide

esmalahendus ühine: VEPi inventuurid vaja kiiresti läbi viia nii riigi- kui ka erametsades. Sertimise

tingimus peaks olema VEPide püsimine, sh tagasiulatuvalt. Töömaterjalides esitatud 2009-2017

trendidest vajaks selgitust loodusmetsade vähenemine piiranguvööndites (K.4.3) – see ilmselt ei ole

seletatav ainult sihtkaitsevööndiks ümber tsoneerimisega?

Ökoloogia: K.5.2 Metsade majandamine on ühendamata puisniitude ja –karjamaade loodusväärtuste

kaitsega

N-ö kaugema perspektiivi probleem. Osaliselt kiirlahendatav riiklike pärandkoosluste hooldamise ja

metsauuenduse toetuste koordineerimisega. Selle võiks ette valmistada osapooli (sh PRIA,

Erametsakeskus, PKÜ, ülikoolid) kaasav töörühm Keskkonnaministeeriumi või –ameti juures. Sisuline idee

on hoida maastikes aeglaselt looduslikult uuenevaid raiesmikke, mis pakuvad niiduliikidele püsivat

elupaika. Kuna see vastandub raiesmike kiire uuendamise eesmärkidega (Probleemirühmad 4 ja 6) ning

praegu on selliseid raiesmikke palju (K.4.14), siis saab kasutada aega teema sisuliseks analüüsiks.

22 Lõhmus, A., Fridolin, H., Leivits, A., Tõnisson, K., Rannap, R. 2019. Prioritizing research gaps for national conservation management and policy: the managers’ perspective in Estonia. Biodiversity and Conservation, trükis.

19

Probleemirühm 8 (Metsa- ja puidutööstus) FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon

FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja ergutamine (puiduliste ja mitte-

puiduliste)

FE Kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine

METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT

Sotsiaal: Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja

riiklikus statistikas/Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa

sertifitseerimisest

SMI peaks võimaldama kõigi kaitsemeetmete tuvastamist ja jälgimist riigi tasemel. Kinnistu tasemel

tekitas probleemi Keskkonnaministeeriumi viga, millega VEPide esitamine riiklikku registrisse muudeti

omaniku jaoks vabatahtlikuks. Riiklik register tuleb uuesti muuta ammendavaks ja sellega kaob

potentsiaalsete VEPide paralleelsüsteem. Õigupoolest polegi sertimise arutluskäik ökoloogi jaoks jälgitav:

FSC sertifikaat nõuab vähemalt 10% metsade jätmist majandustegevusest välja ja loomulikult tuleks siis

ka lähtuvalt loodusväärtusest dokumenteerida, kus need metsad on. Pigem paistab riiklikust arvestusest

loobumise tagant soov majandustegevusest välja jäetud puistuid aja jooksul roteerida (vanad raiuda,

nooremad „majandustegevusest välja arvata“), mis üldjuhul ongi ökoloogiliselt kahjulik.

Sotsiaal: K.6.7 Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole

koostatud koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele (ettepanekus

sõnastatud kokku probleemiga K.6.9)

Majanduse ja keskkonnapoliitika konjunktuur muutub nii kiiresti, et metsaomanikele ja majandajatele –

sarnaselt mistahes majandusharus tegutsejatele – ei saa riik anda aastakümneteks majandustegevuse

garantiisid. Kuid neil on võimalik pikaajaliselt kasvatada metsamaa väärtust (kapitali) ja maandada

majandusriske (nt multifuktsionaalsete puistute kasvatamisega). On selge, et maailmaturu

puidunõudlus ajas suureneb, seega suureneb ka puidu ekspordipotentsiaal. Samuti on võimalik kokku

leppida peamistes arengusuundades, mida tehaksegi MAK2030 käigus. MAK2020 planeeritud kõrged

raiemahud tulenesid sellest, et vastuolulise protsessi tulemusel kalduti kõrvale säästliku metsamajanduse

põhimõtetest, mille tagajärjeks oli metsade teiste väärtuste kahjustamine ja ühiskondlik pahameel.

Järelikult ei saa MAK2020 alusel sõlmida praegust ühiskondliku kokkulepet ja puidu aastajuurdekasvust

lähtuvalt ei ole üldse adekvaatne planeerida metsaraiet. Raiemahud vähenevad senise üleraie

tulemusena niikuinii, nende dimensioneerimine säästliku metsamajanduse raamesse ongi ühiskondliku

kokkuleppe peamine sisu. Tööhõive vähenemine vajab täpsemat prognoosi, neile inimestele tuleb (nagu

ka teistes muutuvates majandussektorites) võimaldada ümberõpet.

20

Majandus: K.6.8 Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu

kasutatakse

Üks probleemirühma kolmest kesksest küsimusest. Puidutööstus peab aastatel 2021–2030 oluliselt

vähendama ressursimahukust, mis on Eesti madalate ökoinnovatsiooni näitajate põhipõhjus.23

Ressursitõhususele on võimalik riigi poolt luua täiendavaid maksusoodustusi, kindlasti tuleks kaotada

ekstensiivse puidukasutuse dotatsioonid ning võib-olla oleks otstarbekas kutsuda riiklikku

arendustegevust nõustama väliseksperte. Kusjuures energiapuidu mahu vähendamise korral (K.1.9) võib

kogu puidutööstuse ressursimaht isegi stabiilne püsida. Lisaks puidukeemia ja kodumaise masinaehituse

(sh tarkvara-) arendusele peab toimuma üleminek väikese jäätmemahuga ring- ja jagamismajandusele.

Metsandussektoril tuleb võimalikult arendada ka kasvava metsa majandusliku kasutamise võimalusi, sh

avalike hüviste pakkumist, koostööd turismisektoriga jms.

Sotsiaal: K.6.9 Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade

ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.7) +

Majandus: K.6.11 Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib

muutuda (Probleemid ühendatud vastavalt sotsiaaltöörühma soovitusele.)

Kuna funktsioonide puhul saab rääkida nende minimaalsest toimimismahust, siis on kõigiti loogiline, et

rangelt kaitstava metsa vajakud arvutati miinimumina. Tulevikus kaitstavaid proportsioone ei ole

MAK2030 otstarbekas fikseerida, küll saab kaardistada tõenäolised protsessid, mis neid proportsioone

mõjutavad. 1) Enamik rangelt kaitstavaid metsi on riigimetsas. Realistlik pikk plaan on, et lähtuvalt

rahvusvahelistest puiduturu nõuetest sertifitseeritakse kõik Eesti tööstuslikult puitu varuvad majandajad

säästva metsamajanduse sertifikaatidega, millest FSC nõuab juba praegu vähemalt 10% metsa

majandustegevusest välja jätmist. See on oluliselt rohkem kui erametsadest range kaitse alla on võetud,

seega range kaitse pindala pigem laieneb. 2) Nagu läbiva teemana ka eelnevates probleemirühmades on

sisse toodud – riigil on mõistlik viia läbi ökoloogiline maksureform, millega maksustatakse

diferentseeritult maad ja maakasutust, olenevalt selle ökoloogilisest mõjust. See võimaldab omanikul

orienteerumist selles, kui intensiivset (ja kallist) maakasutust ta soovib arendada. Eesti

majanduspiirangutega metsade pindala ei ole Euroopa mõistes suur.

Majandus: K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest

Koostada ülevaade, soovitavalt koos ettepanekutega puiduenergia mahu vähendamisega kaasnevate

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks. Kuivõrd majanduslike mõjude ülevaade ei muuda

arusaama puiduenergeetika ökoloogilistest piiridest (K.1.9).

Majandus: K.6.13 Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle

võimalustest

23 https://ec.europa.eu/environment/ecoap/indicators/index_en

21

Uuritagu, sh 1) eristades hetkeolukorda ja potentsiaali. Näiteks Eestis on seni probleemiks, et

loodusturismi ei arendata teenusklastrina – paljud inimesed tahavad looduses käia muu hulgas; 2) mõju

sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemisele, kuivõrd mitmed kõrvalkasutusega kaasnevad majandustegevuse

liigid – erinevalt puidutulust – on kättesaadavad enamikule elanikkonnast; 3) tervisemõjusid, mis

väljenduvad varajaste surmade, vaimsete jt terviseprobleemide ravikulude kokkuhoius (vt ka K.6.28).

Majandus ja sotsiaal: K.6.14 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole

efektiivselt kasutatud

Üks probleemirühma kolmest kesksest küsimusest. Töökohtade loomise analüüs vajab terviklähenemist,

mis hõlmab ka tööstuse innovatsioonisuundi (K.6.8) ja mittepuidulist kasutust (K.6.13), sh raiete segavat

mõju neile (nt K.6.23).

Majandus: K.6.19 Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi

koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus

Keskkonnaministeeriumi kommentaarist võib järeldada, et probleem on lahendatud.

Majandus: K.6.20 Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus

Probleemikirjeldus ei ole suunatud ainult maanteetranspordile, vaid küsimus on ka metsateedes. Vajab

lahendamist koos teede amortisatsiooni ja teeremondi kulude katmise küsimusega. Soome ja Rootsi ei

ole looduslike tingimuste erinevuse tõttu adekvaatsed võrdlusriigid ning ka seal on efektiivsuse

arvestusest teede korrashoid puudu.24

Sotsiaal: K.6.21 Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju

metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku

negatiivse mõju ennetamine tagatud

Probleemil on kaks tahku. 1) Küsitlusandmed viitavad, et Eesti inimeste looduspuhkus on suuresti

väljaspool tähistatud kohti ning viimaste tähtsuse kasv võib seostuda hoopis metsade üldise

miljööväärtuse vähenemisega. Nõnda hajuks koormus ilmselt paljudes kohtades ise, kui metsa (eriti

riigimetsa) miljööväärtus paraneb. 2) Linnade lähedall ja peamiste turismiatraktsioonide ümbruses on

suur külastajakoormus paratamatu, aga ka majanduslikult tulus. Neile aladele on vaja spetsiaalseid

ruumiplaneeringuid ja infrastruktuuri, mida võiks arendada turismisektor.

Majandus: K.6.24 *Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie

24 Palander, T., Haavikko, H., Kärhä, K., 2018. Towards sustainable wood procurement in forest industry–The energy efficiency of larger and heavier vehicles in Finland. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, 100-118.

22

Maastikuilme lausalise kahjustamise tõttu ei ole probleem enam lahendatav, Eestil ei ole lähikümnenditel

tõenäoliselt võimalik loodusturismi piirkondlikku turueelist taastada. Leevendada saab edaspidiste raiete

parema planeerimisega (K.4.6, K.4.9, K.4.10, K.6.3) ning selge muutusega metsa majandamise viisides,

mis on esitletavad innovaatilise majandusmudelina.

Sotsiaal: K.6.30 Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal

Ei nõustu probleemi kirjeldusega, nt kust tuleb arusaam, et Eestis saab säästlikult raiuda >15 milj tm/a?

Otse vastupidi: ühiskonnale on metsatööstust pikka aega esitletud, sh riigi poolt, liigagi positiivses

valguses.25 Probleemi ei saa lahendada ilma, et majandajad on endale teadvustanud, et selle kuvandi

purunemisel üldse tekkiski praegune metsapoleemika. Metsatööstus on oluliselt kahjustanud Eesti

metsade teisi funktsioone ja riigi ülesanne ei ole teha sellele „rohepesu“.26 Kui metsatööstus muutub

keskkonnasäästlikumaks, siis taastub ka maine.

Majandus: K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu

võib jääda osa ressurssi kasutamata

Hetkel selline oht puudub: metsaseaduse kohaselt „Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku

tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et

raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.“ Kuna juurdekasvupõhine uuendusraie mahu

määramine pole sisuliselt otstarbekas (lisaks saab sõnastust käsitleda brutojuurdekasvuna) ja teisi

võimalusi pole, siis tuleb metsaraie mahtu praeguses õigusraamis vähendada teiste abinõudega.

Majandus: K.3.13 *Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist

Probleemil puudub faktitõestus. Erametsade uuendamata jätmine raiesmiku väiksuse tõttu on

meelevaldne konstruktsioon; pigem võiks eeldada väikestel raiesmikel paremat looduslikku uuendust.

Samuti on tõenäoline, et süsinikuvaru taastumine on aeglasem just suurtel lankidel, rääkimata tekstis

mitte mainitud aspektidest, nagu maastiku, puhke- ja elukeskkonna rikkumine. Kui lankide pindala

piirang soosiks näiteks kergetehnika kasutamist, siis võiks sellel olla samahästi hoopis majandust

ressursisäästlikumaks ja efektiivsemaks muutev mõju.

Majandus: K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist

Akadeemiliselt huvitav probleemipüstitus27, mille seadmine säästliku metsamajanduse raami nõuaks

paljude uute kontrollimehhanismide lisamist ja ei pruugi olla võimalikki. Kahtlemata saab raievanust

25 nt https://www.envir.ee/et/uudised/euroopa-komisjon-eesti-okoinnovatsiooni-arengu-poolest-euroopas-esirinnas 26 Rosenvald, R. 2017. Puiduvarude säästlik kasutamine ja metsatööstuse plaanid ei lähe kokku. Sirp, 24.03.2017. 27 poliitiliselt on võimalik, et probleem püstitati MAK2030 protsessi eksitamiseks (Kama, K. 2019. Tõde ei tõuse ja vale ei vaju. Postimees, 12.04.2019). Uuringud on näidanud, et osutused riigi üldise hüve edendamiseks “teen-oma-metsas-mis-tahan” moel seostuvad kollektiivse vaimse häirega (Cislak, A., Wojcik, A.D., Cichocka, A., 2018. Cutting

23

näha piiranguna omaniku vabale otsustamisele isikliku lühiajalise majandusliku tulu kasvatamiseks, millel

on kokkupuutepunktid ka lühiajalisele toormevoole orienteeritud puidutööstuse ja lühikeses

makromajandustsüklis toimetava riigi huvidega. Ent avaliku hüve ja puidutööstuse pikaajalise toimimise

seisukohalt on küsimus ühisvara tragöödia vältimisest, milleks teooriat on küll arendatud (Elinor Ostrom

jt), kuid see ei vasta ühegi tänapäevase lääneriigi valitsemismudelile. Valitsemislikult on küsimus nii

õiguste kui ka vastutuse seadmisest omanikule, millega ühtlasi peaks kaasnema ka sugev sektoraalne

vastutus avaliku hüve eest.28 Paraku selline poliitiline otsus metsanduses ikkagi multifunktsionaalsust ei

taga ning konkreetselt ebaõnnestub väärtusvastuolude lahendamine.29 Seda näitab ka Eesti kontekst:

loogiliselt on ümber lükatav eeldus, et raievanuste kaotamisel leeveneks metsapoleemika põhjustanud

üleraie, mille Eesti metsaomanikud on tekitanud fikseeritud raievanuste tingimustes. Ka

probleemikirjelduses mainitud raievanuste kaotamine Soomes, mille metsanduspoliitika on tugevalt

korporatiivne30, on suurendanud meie naaberriigi metsanduse säästlikkusprobleeme.31

Majandus: K.3.15 Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa

metsarikaste riikidega

Kompleksprobleem, mis vajab ümber formuleerimist ja täpsustamist säästliku metsamajanduse

(multifunktsionaalsete metsade) raamidest lähtuva pikaajalise eesmärgina. Praeguses kirjelduses on

läbivalt küsitavusi, nt väide, et metsateatise võtmine näitab majanduslikku tõhusust (kindlasti on palju

raieid, mis kahjustavad potentsiaali, teisi majandussektoreid ja avalikku hüve; vt Probleemirühma 3,

probleem K.6.24 jpt avaliku hüve probleemipüstitusi). Forest Europe 2015 Fig. 70 ei toeta

probleemikirjelduse väidet, et „Surnud ja mädanenud puidu osakaal meie metsades oluliselt suurem kui

Euroopa tõhusa metsamajandamisega riikides.“ Vt ka probleem K.4.8. Hall-lepikute teema on

selgepiiriline ning hõlmatud ka metsauuendust käsitlevates probleemikirjelduses K.1.12 ja K.4.14, selle

puiduressursi kasutamise küsimused kirjeldustes K.1.9, K.6.7, K.6.8 ja K.6.12. Võiks kaaluda eraldi

MAK2030 eesmärki.

Majandus: K.3.16 *Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma

potentsiaali

Üks probleemirühma kolmest kesksest küsimusest. Arendada välja 1) metsade multifunktsionaalse

potentsiaali hindamise mudelid, mis võimaldaksid käsitleda reaalset majanduslikku potentsiaali säästliku

metsamajanduse pikaajalises raamistikus. Praegune probleemipüstitus lähtub üksnes puidutootmisest,

hetketurust ja tööstuse konjunktuurist ning kirjeldab üksnes intensiivmetsanduslikke lahendusi

the forest down to save your face: Narcissistic national identification predicts support for anti-conservation policies. Journal of Environmental Psychology, 59, 65-73.) 28 Appelstrand,M., 2012. Developments in Swedish forest policy and administration: from a “policy of restriction” toward a “policy of cooperation”. Scand. J. For. Res. 27, 186–199. 29 Lindahl, K.B., Sténs, A., Sandström, C., Johansson, J., Lidskog, R., Ranius, T. , Roberge, J.M., 2017. The Swedish forestry model: More of everything? Forest Policy and Economics, 77, pp.44-55. 30 Kröger, M., Raitio, K., 2017. Finnish forest policy in the era of bioeconomy: a pathway to sustainability? Forest policy and Economics, 77, 6-15. 31 nt https://www.fern.org/news-resources/key-forest-rich-countries-fail-to-acknowledge-climate-impact-of-increased-logging-says-eu-expert-group-957/

24

(selektsioon, võõrpuuliigid), mida riik ei peaks täiendavalt toetama (probleem K.3.2). Alternatiivina

vääriks kaalumist Nabuurs jt (2017) kirjeldatud meetmete nimistu32; 2) alustada tasakaalustatud

ruumiplaneeringute väljatöötamist, kus oma koht võib olla ka intensiivmetsandusel, kuid mida sel juhul

kompenseerivad teistel põhimõtetel ja eesmärkidel majandatud alad (Probleemirühmad 1, 3, 7).

Majandus: K 3.17 Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja

metsaomaniku tulu

Praegu raiutava puidu kvaliteedi parandamine pole võimalik, küsimus on parema tulevikukvaliteedi

tagamises. Selles osas paistab kriitilisem olevat metsauuendusega seotu (Probleemirühm 6) kui

hooldusraied. Intensiivsed hooldusraied võivad olla ökoloogiliselt kulukad ja vajavad samuti

optimeerimist, vt nt juurepessu (K.1.10, K.2.1) või metsalinnustikuga (K.4.17) seotud probleeme. Laiemalt

seostub küsimus metsa majandamise hea tava edendamisega (K.3.1).

Probleemirühm 9 (Teed ja kraavid) FE Kriteerium 3: Metsade tootlike (puiduliste ja mitte-puiduliste) funktsioonide säilitamine ja

ergutamine

Kriteerium 5: Kaitsefunktsioonide säilitamine ja asjakohane parendamine metsade majandamisel

(eriti mulla ja vee kaitse)

METSANDUSE INFRASTRUKTUUR VAJAB KESKKONNANÕUETEGA KOOSKÕLAS

OLEVAT KORRASTAMIST

Majandus: K.3.9 Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust + Sotsiaal: K.3.10

Metsandusega seotud taristute (teede) korrashoid ja areng pole piisavalt tagatud

Need kaks probleemid tunduvad lahenduselt ühtsed. Vaja on seada sihttase ja kaardistada erinevad

majanduslikud optimeerimisvõimalused. Eesti jaoks ei pruugigi olla realistlik hoida pidevalt korras tihedat

üleriigilist metsateede võrgustikku, arvestades seda, et raha ei jätku isegi põhimaanteede jaoks.

Elanikkonna seisukohalt võiks miinimumtase olla see, et 1) püsivad kõik teed, mis on ühtlasi elamute

ühendusteed, 2) teede läbitavus on nt kaardirakenduse tasemel jälgitav. Probleemi lahendamise üks

osapool on kindlasti ka KOVid.

Ökoloogia: K.3.11 Metsakuivendusel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele,

veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab kliimamuutusi

Küsimus on metsakuivenduse paremas planeerimises, mis hõlmaks erinevaid leevendusmeetmeid,

mitmete taustateguritega, nagu näiteks kliimamuutustega prognoositavad kevadised põuad

32 Nabuurs, G.J., Delacote, P., Ellison, D., Hanewinkel, M., Hetemäki, L., Lindner, M., 2017. By 2050 the mitigation effects of EU forests could nearly double through climate smart forestry. Forests, 8, 484.

25

põllumajandusaladel. Lahendused ei ole end seni lihtsasti ilmutanud: RMK-s on kuivendussüsteemide

rekonstrueerimise projektid rutiinselt arutusel ka looduskaitse osakonnaga, aga nähtavalt pole nende

keskkonnakahjud leevenenud. Juunis 2019 peaks KIKi rahastusel valmima TÜ uuring praktiliste

leevendusmeetmete kohta („Metsakuivenduse elustikumõjude leevendusmeetmete väljatöötamine ja

nende tõhususe hindamine“).

Metsade hüdroloogilise seisundi, funktsiooni ja taastamise asjus võiks MAK2030 planeerida töörühma

süsteemseks tööks. Lähteprintsiibina võiks kaaluda maastike diferentseerimist hüdroloogiliste eesmärkide

alusel, arvestades lisaks valgaladele ka näiteks rohevõrgustiku paiknemist. Kaugemas perspektiivis on

oluline kuivendusega tekitatava keskkonna degradeerimise adekvaatne arvestamine maa ja metsatulu

maksustamisel, mis kaotaks motivatsiooni teha vähetulusaid ja keskkonnale kahjulikke

kuivendusprojekte. Üks sisend võiks selleks tulla ökosüsteemiteenuste kaardistamise (ELME) projektist.

Majandus: K.3.12 Kraavivõrk erametsas hooldamata

Kuivenduskraavide rajamise riiklik toetamine ei vasta säästliku metsamajanduse põhimõtetele (vt ka

K.3.2). Leevendusmeetmete ja maksustamise küsimusi vt K.3.11.

Ökoloogia: K.5.1 Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund on halb

Nähtavasti on vajalikud ka uuringud looduslike metsaojade taastamispotentsiaali kohta. Eesmärk võiks

olla hüdroloogiliselt terviklike metsamaastike (taas-)kujundamine, millest vähemalt osa toimiks ka

looduslähedasena. Vt ka K.3.11 süsteemse riikliku planeerimise algatust.

Probleemirühm 10 (Valitsemine ja kaasamine) FE kriteerium 1: Metsaressursside säilitamine ja asjakohane parendamine ning nende panus

globaalsesse süsinikuringesse

FE kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine

ÜHISKONNA ARENGUST TULENEVALT ON TARVIS TEHA METSANDUSE SUUNAMISEGA

SEOTUD INSTITUTSIONAALSEID MUUDATUSI. ELANIKUD HINDAVAD

METSANDUSTEEMADEL KAASARÄÄKIMISVÕIMALUST VÄHESEKS.

Sotsiaal: Ü.2.1 Kohati ebapiisav keskkonnajärelevalve

Püüan probleemi täpsustada. Mulle tundub, et peamised nurinad on seotud 1) raiete, eriti lageraiete, ja

väljaveo käigus tekitatud keskkonnakahjustustega, sh mullakahjustuste, piiridega eksimise, lõhutud

teede ja ebapiisava hulga säilikpuudega (ka säilikpuude hilisema eemaldamisega); 2) metsatöödega

seotud häirimisega, s.t olukordadega tööde teostamise ajal; 3) kuivendussüsteemide ulatusliku

rekonstrueerimise jt maaparandustöödega. Neist tööde teostamise aegset järelevalvet on ilmselt

võimalik sisuliselt tõhustada ainult kodanike tähelepanelikkuse kaudu, teised aspektid võimaldaksid

26

ilmselt ka poolautomatiseeritud eelkontrolli, nagu ka Probleemirühma sissejuhatus kirjeldab. Samuti

võiks probleem väheneda serditud metsamajandajate puhul, kui audiitorid oma tööd korralikult teevad.

Kas siit on võimalik arendada ka mingi riiklik süsteemne parandus, võiks arutada.

Sotsiaal: K.1.2 Kodanikel pole kohalikul tasemel piisavalt võimalust kaasa rääkida riigimetsa

majandamise planeerimisel

Lahendusi on lihtsam ja lähimusprintsiibist lähtuvalt ka õigustatum planeerida kodukoha ja

piiranguvöönditesse jäävate puhkeväärtuslike alade puhul – vt Probleemirühm 3. Elaniku seisukohalt

oleks oluline võimalus aktiivselt seisukohti esitada ka enne seda, kui raieteatis on juba esitatud (jälgitav

metsaregistrist). Keerulisemad küsimused on riigimetsade roll üleüldse, mis seostub hajakasutusega,

nagu marjul ja seenel käimine. Minimaalne peaks olema elanike seisukohtade jälgimine, nt veelgi

täiendades iga kahe aasta tagant Keskkonnaministeeriumi tellitava keskkonnateadlikkuse küsitluse

metsandusosa. Kohustuslik võiks olla nende seisukohtade käsitlemine RMK nõukogus ning kokkuvõtete

esitamine RMK aastaaruandes.

Sotsiaal: K.1.3 Metsamajanduse planeerimisprotsessis ei ole piisavalt arvestatud metsamajanduse

mõju elamumaa kinnistutele

Vt eelmist ning Probleemirühm 3 käsitlusi. Probleemikirjelduse tekstis leidub arvestatavaid

lahendusettepanekuid, mille lähtealus peaks olema keskkonnaõigluse põhimõte inimese elukeskkonnast.

Parim kompromiss võiks paljudel juhtudel tekkida kõnealuse metsa majandamise kaudu püsimetsana..

Majandus: K.6.1 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis

Ei leia põhjendust väitele, et metsanduslikud konfliktid oleksid seotud Keskkonnaministeeriumi haldusalas

asumisega. Mitme ministeeriumi vahel jagamine pigem suurendaks bürokraatiat ja aeglustaks konfliktide

lahendamist. Mis puutub kaitsealade ministeeriumidevahelisse kooskõlastamisse, siis see protseduur

toimib, iseasi, mida tehakse oludes, kus kooskõlastusi ei saada.

Kultuur: K.6.4 Metsanduse arengukavade koostamisel ja täitmisel ei ole piisavalt lähtutud

valdkondadeülestest alusdokumentidest ja nendes püstitatud kultuuriga seotud eesmärkide

saavutamisest

Probleemikirjelduses on lahendusettepanek, millega nõustun: „MAK2030 tuleb koostada selline, et see

aitab täita nendes valdkonnaülestes alusdokumentides püstitatud eesmärkide täitmist.“

Sotsiaal: K.6.33 *Riigimetsa roll erinevate hüvede (sotsiaalsed, majanduslikud, ökoloogilised,

kultuurilised) tagamisel ja ühiskondlik ootus sellele vajab täpsustamist ja avalikku arutelu.

27

RMK juhtimine tuleb muuta avatumaks ja demokraatlikumaks. 1) RMK nõukogu koosseis peab

tasakaalustama eri huvid ning sellel võiks olla regulaarne aruandekohustus Riigikogu ees, kus

parlamendisaadikud saavad esindusdemokraatia vahendeid kasutades teha järelepärimisi ja muuhulgas

ka nõukogu liikmeid tagasi kutsuda. 2) RMK arengukava koostamisel tuleb muuhulgas kaardistada

ühiskondlikud eesmärgid ja ühendada need organisatsiooni sisese arusaamaga arengusuundadest ja

lahendusviisidest.

Sotsiaal: K.6.34 Maaomanikud ei saa piisavalt kaasa rääkida tema maal toimuva jahikorralduse osas

Praktiline kogemus puudub, aga oleks vaja täpsustada, mis nimelt Jahiseaduse § 6 loetletud meetmetest

ei toimi ning millised on konkreetsed kahjud. Fundamentaalselt algab probleem sellest, et jahiulukid, kelle

küttimiseks on muuseas kohustused, ei kuulu maaomanikule.

Majandus: K.6.22 Puudub selge ja kõigile osapooltele teada olev poliitika või kokkulepe kolmandate

isikute majanduslikuks metsa kõrvalkasutuseks

Väga keeruline probleem, sest väljaspool kaitsealasid on turismi- ja puhkefunktsioone raietega juba

kahjustatud. Minu arvates ei ole vaja eraldi kokkuleppemeedet, vaid metsa multifunktsionaalsust

soosivat poliitikat. Näiteks viitab probleemikirjeldus sellele, et maaomanike äriosalus tervikliku

turismiklastri väljaarendamisse kohapeal võiks tõsta motivatsiooni metsa kõrvalkasutuslikke väärtusi

hoida ja arendada (vt K.6.13). Püsimetsanduse, ökoloogiliste väärtuste jpm soosimise võimalusi on

käsitletud teiste probleemide juures, kusjuures üks põhikomponent on ökoloogilisi aluseid sisaldav

maksupoliitika (ökoloogiline maksureform). Samuti on kõrvalkasutuse ühisprintsiip kergemini saavutatav

riigimetsas, eeskätt RMK juhtimises osalemise kaudu, vt probleem K.6.33.

Probleemirühm 11 (Metsaomand) FE Kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine

METSAOMANDI STRUKTUURIS TOIMUNUD OLULISED MUUTUSED EI TOETA

JÄTKUSUUTLIKU METSAMAJANDUSE SOTSIAALSETE JA KULTUURILISTE

EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST

Majandus: K.6.15 Ebaeetilised võtted kinnistute ja raieõiguse ostmisel ja kasutusvalduste seadmisel,

mis on väga aktiivsed ja pealetükkivad. Tagajärjeks see, et metsaomanikud ei saa õiglast hinda

Probleemikirjelduses on juba välja toodud mitu arvestatavat abinõud. Lisaks võiks aidata

nõustamissüsteemi edendamine ja ebaõiglaste võtete kasutamisega vahele jäänud firmade avalikku

musta nimekirja kandmine.

28

Majandus: K.6.16 Metsaomandi killustumise (sh kaas- ja ühisomand) tõttu väheneb

metsamajandamise aktiivsus

Omandi killustumine ei ole otsene metsandusprobleem ja MAK2030 tuleks teemat käsitleda asjakohaste

sisuliste probleemide kontekstis, kus võivad olla vajalikud just väikestele metsaomanditele suunatud

erimeetmed (nt uuenduse, killustumise, metsatervise jne aspektidest, vt probleemikirjeldust). Paljude

konfliktiolukordade põhjal väidan, et eramu juurde kuuluv väike oma metsatukk võib osutuda ainsaks

leevenduseks ümbritsevate suurmetsaomanike lageraiete kõrval (vt ka K.6.17), seega niisuguste

omandite kaotamine võib veelgi halvendada metsa elukeskkonnana toimimist (Probleemirühm 3).

Kultuur: K.6.17 Füüsilisest isikust erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja nende

omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi

firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne suurenemine

Olukord on raske. Probleem vajab lahendamist eeskätt keskkonnaõigluse (loodusressurssidest saadavate

hüvede võrdsema jaotuse) ning eesti kultuurilise järjepidevuse suurendamise eesmärgil. Kõige olulisem

on seadusemuudatusega lõpetada firmametsade „maade krabamise“ (land grabbing) praktika, mille

käigus ostetud metsamaa kiire raie tuluga ostetakse järgmine jne. Kaudselt pidurdaks firmametsade

laienemist ökoloogiline maksureform, kuivõrd just firmad on kõige intensiivsemad majandajad ja

vastavalt tõuses oluliselt nende maksukoormused.

Probleemirühm 12 (Metsanduslik informatsioon) Üldine: Metsapoliitika ja metsanduse suunamine 5. Informatsioon ja kommunikatsioon

Kriteerium 1: Metsaressursside säilitamine ja asjakohane parendamine ning nende panus

globaalsesse süsinikuringesse

Kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine

METSANDUSTEAVE EI KIRJELDA PIISAVALT KÕIKI JÄTKUSUUTLIKU METSANDUSE

ASPEKTE. KOGUTUD ANDMEID ON TARVIS SENISEST PÕHJALIKUMALT ANALÜÜSIDA

JA TULEMUSI AKTIIVSEMALT KOMMUNIKEERIDA. OTSUSTE TEGEMISEL ON TARVIS

TUGINEDA TEADMISTELE JA UURINGUTE TULEMUSTELE

Sotsiaal: Ü.5.2 Vajadus võimalikult täpse ja adekvaatse metsainventeerimise süsteemi järgi.

Laiema probleemina pealkirjastatud teema on kirjelduses kitsendatud KOV infovajaduseks. Kui KOV-idel

on spetsifiiline infovajadus, siis tuleks täpsustada, mida täpselt ja mille jaoks neil vaja on (KOVidele

päring). Probleemikirjelduses mainitud meediadebatt ei ole aga niivõrd andmete kogumise kui

tõlgendamise ja poliitilistes otsustes kasutamise probleem. Minu arvates on kõige olulisem, et

Keskkonnaagentuur ekslikke või eksitavaid tõlgendusi ei süvendaks. Tegelikult ongi SMI-l põhineva

metsastatistika kasutamise kvaliteet metsadebati jooksul aina paranenud. Nii et SMI täiendamine on

29

vajalik küll, aga mitte üldisena, vaid konkreetsetes aspektides. Kõige keerulisem on seis ülepinnalise

metsatakseerimisega, mille edasine arendamine vajaks küll MAK2030 juhtrühma arutelu ja seisukohta.

Ökoloogia: Ü.5.3 Riigi kogutavad andmed ei ole kohati piisavad, et langetada teatud metsaökoloogiat

puudutavaid metsanduslikke otsuseid.

Koostöös huvipooltega koostada ja jõustada riiklik metsaökoloogiliste indikaatorite süsteem, mis

hõlmaks nii seisundi-indikaatoreid kui ka seatud eesmärkide täitmise jälgimist. Asjakohane info esitada

Mets-aastaraamatute sarjas Keskkonnaagentuuri koordineeritult. Samalaadne süsteem on nt Rootsis.

Oluliste ökoloogiliste trendide osas, millele riiklikud programmid vastuseid ei anna, kaaluda erinevaid

võimalusi uurimis- ja seireprojektideks. Asjakohased uuringuvajadused on võimalik prioretiseerida

sarnaselt looduskaitse valdkonnas läbiviidud metoodikale33; sisuliselt on seda väikeses mahus tehtud

RMK teadusnõukogu uurimisprioriteetide kaasajastamisel.34

Ökoloogia: Ü.5.5 Metsas toimetavate inimeste madal informeeritus valdkonna teadustulemustest ja

nende rakendamise võimalustest.

Viimastel aastatel on metsanduslikku infot kergesti kättesaadaval kujul levitatud palju ja nende

infokanalite jätkumisel on probleem pigem süsteemsete kokkuvõtete puudumine. Nt populaarses vormis

käsiraamatud, õppefilmid vms. Samuti tuleb arvestada, et Eesti elanike üldine huvi metsateemade suhtes

on tagasihoidlik: 2018. a. keskkonnateadlikkuse küsitluses elanikest 37% metsanduse teemade vastu huvi

ei tundnud, 8% ei osanud oma huvi hinnata ning väga huvitatuks hindas end ainult 8% elanikest (sama

palju oli küsitluses ka metsaomanikke).35

Ökoloogia: Ü.5.6 Ühiskonna teadlikkus metsaökoloogiast on madal, mistõttu paljud arvamusliidrid,

metsanduspoliitikas osalevad huvipooled ja poliitikat suunavad keskkonnaministeeriumi ametnikud ei

suuda mõista metsa kui tervikut.

Vt. ka eelmist. Metsanduspoliitikas osalevate huvipoolte puhul on eeliseks see, et neid saab

vastastikuseks harimiseks kokku tuua ning ka MAK2030 protsess on kahtlemata haridusliku eesmärgiga.

Minu hinnangul on põhiprobleem metsameeste ja nende avalike ürituste (neist kõige esinduslikum

Metsanduse visioonikonverents) maailmavaateline suletus. Omavahelised üritused ongi kõigiti toredad,

aga neis jääb multidistsiplinaarne haridus ja tegelikult ka tulevikuvaade nõrgaks. Säästliku

metsamajanduse huvides oleks edendada metsandusega seotud ettevõtmiste n-ö kultuurikümbluslikku

osa. Metsapoleemika on kujunenud kohati nii teravaks, et osapooled ei pruugi enam soovida vastastikku

üritustel või näiteks ühismeediaruumis osaleda ja kapselduvad sekundaarselt. Sellest aitaks välja eraldi

töö arvamusliidritega, kes suudavad osapooli veenda. Kriitiline ressurss sellises teadlikkust kasvatavas

arutelus on praegu pigem usaldus.

33 Lõhmus, A., Fridolin, H., Leivits, A., Tõnisson, K., Rannap, R. 2019. Prioritizing research gaps for national conservation management and policy: the managers’ perspective in Estonia. Biodiversity and Conservation, trükis. 34 https://rmk.ee/metsa-majandamine/teadustegevus/prioriteetsed-uurimisteemad 35 Turu-uuringute AS 2018. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring: august 2018. Aruanne.

30

Kultuur: Ü.5.7 Metsanduslikud teabematerjalide (teadustööd, uuringud ja muud infomaterjalid) ei ole

avalikkusele lihtsasti kättesaadavad.

Probleem on olemas, aga ainuüksi MAK2030 töömaterjalide avalik arhiiv (just probleemikirjeldused) on

viimase aasta jooksul olnud praktiliselt hästi kasutatav ja viidatav materjal. Seega võib asi olla paljuski

lahendatav olemasolevate materjalide organiseerimises. Teistes andmeallikates, nagu ametiasutuste,

vabaühenduste ja firmade kodulehed ja ühismeedialehed, on probleemiks mitte tingimata info maht kui

selle valikulisus, mis ei ole informeerimata inimese jaoks pealiskaudsel vaatlusel tuvastatav. See jätab

mulje, justkui oleks „igaühel oma tõde“. Vt ka probleem Ü.5.5.

Ökoloogia: K.1.11 Teadmised kliimamuutustega kohanemiseks paremini kohanevate puuliikide, ning

vajaliku geneetilise mitmekesisuse kohta on ebapiisavad.

BIOCLIM projekti käigus 2015. aastal koostatud põhjalikus prognoosivas ülevaates seda teadmislünka

oluliseks ei peetud, rõhutati üksnes patogeenikindlama kultiveerimismaterjali eristamiseks vajalikke

uuringuid.36 Nimetatud ülevaade võiks väärida kaasajastamist ja selle põhijäreldused ka MAK2030

laiemas ringis arutamist.

Majandus: K.6.10 Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest.

Minu arusaamist mööda on probleemipüstituse taga erinevad säästvuskäsitlused ja ökoloogile

mõistetavaks tegemiseks vajab probleem kontseptuaalset täpsustamist. Üldraam on minu meelest

selles, et säästva arengu ja sedakaudu säästliku metsamajanduse kontseptsioon Euroopas vastavad nn

tugevale säästlikkuskäsitlusele (strong sustainability).37 Selle tuum on, et paljusid keskkonnahüvesid ei

saa asendada teist tüüpi kapitaliga ja vastavalt ei ole näiteks keskkonna seatud piiride arvestamine

„saamata jäänud tuluks“ mõttekas tegevus. Vastavalt ei saa lugeda nt sertifitseerimisnõuete järgimist

kuluks (vrd probleemikirjeldus), kuivõrd selle alusel saab omanik otsest majanduslikku hüve ligipääsu näol

puiduturule. Konventsionaalsed majandusteadlased eelistavad aga nn nõrka säästlikkuskäsitlust (weak

sustainability), milles keskkonnaväärtused on täielikult konverteeritavad. Ka Eestis on esimesi sellest

lähtuvaid analüüse ju tehtud.38 Küsimus tuleks aga, lähtuvalt metsapoliitika raamistusest, ümber

formuleerida tugeva säästlikkuse terminites ning, nagu ka ökoloogia töörühm on kommenteerinud,

laiendada kõigi metsandusvaldkondade alternatiivkulude pikaajaliseks analüüsiks. See on suur, ehkki

kahtlemata huvitav ja vajalik töö.

36 Tullus, H., Drenkhan, R., Lutter, R., Hanso, M. 2015. Metsandus. BioClim: Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades “looduskeskkond” ja “biomajandus” (teemarühm II), lk. 416–446. https://www.kik.ee/sites/default/files/uuringud/bioclim_a_lopparuanne_19.01.16.pdf 37 Barnes, P.M., Hoerber, T.C. (toim.), 2013. Sustainable development and governance in Europe. Routledge. 38 Sirgmets, R., Kaimre, P., Padari, A., 2011. Economic impact of enlarging the area of protected forests in Estonia. Forest Policy and Economics, 13, 155-158.

31

Majandus: K.6.19 Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi

koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus.

Keskkonnaagentuur on lisanud Probleemirühma sissejuhatusse ülevaate puidubilansi täpsustamise

võimalustest. Probleemikirjelduse koostaja võiks selle üle vaadata.

Probleemirühm 13 (Raiemahu vähendamine) FE Kriteerium 2: Metsaökosüsteemide tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine

VIIMASTEL AASTATEL KASVANUD RAIEMAHT JA LAGERAIETE PINDALA VÕIVAD

TULEVIKUS OHUSTADA METSADE ÖKOLOOGILISI VÄÄRTUSI

Ökoloogia: K.1.1 *Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab

elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone + Ökoloogia: K.3.5 * Praeguste

raiemahtude säilitamine sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel võib ohustada metsade ökoloogilisi

väärtusi mitmekümne aasta pärast

Probleemirühma keskne küsimus (vt ka K.3.6). (Lähtun K.1.1 kirjeldusest. Ei ole võimalik aru saada, miks

K.3.5 on eraldiseisvana nimestikus – jäänud ühendamata? Sisuline ökoloogiline probleem on sama.)

Raiemahtude korrigeerimiseks ökosüsteemide ja elurikkuse argumentidest lähtuvalt on minu meelest

kaks peamist lahenduskäiku, millest kumbagi saab seejärel kasutada erinevate sotsiaalmajanduslike

korrektsioonide alusena. 1) Kirjeldatakse soovitavad ökoloogilised sihttasemed aastaks 2030 ja 2100

ning seejärel analüüsitakse, millised majandusstsenaariumid piisavalt suure tõenäosusega neid

võimaldaksid. 2) Keskendutakse ökoloogilisi näitajaid kõige rohkem kahjustavatele raiepraktikate

vähendamisele (nt K.3.3) ja raiemahud tuletatakse nende praktikate muutmise tagajärjena.

Esimene võimalus on eesmärgipärasem ja vastab säästva arengu seaduse §5 määratletud taastuva

loodusvara kriitilise varu mõistele. Ent ökoloogiliste seisundite analüüsis on see seotud suure

ebamäärasusega (säästva arengu seaduse mõistes „juurde arvatava reserviga“). Olenevalt

ettevaatusprintsiibi (või tõendamiskohustuse) seadmisest võib tulemuseks olla väga lai ja vaieldav

vahemikhinnang. Teine võimalus on ilmselt praktilisem, aga risk on ökoloogiliselt soovitud taset mitte

saavutada (kuid jääb võimalus selle jälgimisel järgmises MAKis seda edasi korrigeerida).

Kahtlemata on mistahes oluliste uute piirangute seadmisel raietele vaja seirata nende piirangute

ökoloogilist tulemuslikkust (vt K.4.1 ja Ü.5.3).

Kultuur: K.3.1 Kõik metsa majandajad ei järgi metsa majandamise head tava

Probleemi kordus – vt Probleemirühm 6.

Ökoloogia: K.3.3 *Lageraie keskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist

32

Lahendus on kombineeritult lageraiete osaline asendamine ja mõjude leevendamine.

1) Lageraied asendatakse sobivatel aladel püsimetsandusega, mis on MAK2030 üks keskseid uuendusi

(nt K.1.5, K.1.10, K.3.2, K.6.3, K.6.23, Probleemirühm 1 jne). Riigimetsal ja üldplaneeringutel võiks olla

selles üleminekus keskne roll. MAK2030 võiks käsitleda püsimetsanduse sihttasemeid ja nende

saavutamise võimalusi; kuna tegu on ulatusliku meetmega, siis ilmselt peaks seda koordineerima

töörühm.

2) Seniste lageraietehnikate ökoloogilisteks leevendusmeetmeteks on struktuuriline mitmekesistamine

(säilik- ja surnud puude jätmine, vt Probleemirühm 1) ning killustumisega seotud küsimused

(Probleemirühm 7). Samuti on küsimus raiesmike uuendamise viisist ja intensiivsusest (nt K.5.2).

Ökoloogia: K.3.4 *Kui raiemaht ohustab ökoloogilisi väärtusi, siis ei ole võimalik seda operatiivselt

tuvastada ja sekkuda

Selle punkti fookus on lühiajalistel raiepiirangutel eriolukorras, mitte pika perioodi raiemahtudel.

Tõenäoliselt oleks sotsiaalselt otstarbekas seda meedet vältida ja langetada raiemahtusid pikka

perspektiivi arvestades (K.1.1 ja K.3.6). Siiski tuleb kõne alla, et MAK2030 raames lepitakse kokku mõned

indikaatorid, millest lähtuvalt on erakorraline sekkumine põhjendatud, ja täpsustatakse sekkumise viisid

ja pädevused. Metsaseadusse viidud majandusmetsa juurdekasvu põhine indikaator (§6 lg 21) on sisuliselt

ebaõnnestunud (vt K. 3.7). Praktiliste indikaatorite väljamõtlemine võiks olla teadlaste ja

Keskkonnaagentuuri ühine ülesanne.

Ökoloogia: K.3.6 *Raiemahtude alandamise vajadus liigirikkuse ja kliima kaalutlustest lähtuvalt

Probleemirühma keskne küsimus (vt ka K.1.1). Kirjelduse fookus on sihttase, kuhu tuleks aastane

raiemaht langetada, kuid enne peaks MAK2030 juhtrühmas kokku leppima mahulangetuse kriteeriumid.

Mainitud kriteeriumidest on LULUCF arvestustase juba siduv ja kindlasti ei vasta säästliku

metsamajanduse poliitikale selle ületamine (s.t raiekvoodi ostmine vm tasandusmeede). Täiendavad

kriteeriumid, lähtuvalt pikaajalisest eesmärgist ja mh ka taastuvenergia küsimustest vajavad analüüsi ja

kokkulepet. Seejärel tuleb läbi arutada rakendusmeetmed.

Majandus: K.3.8 Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline

jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust

Arengukava ei koostatudki sellest aluspõhimõttest lähtuvana. Juhtrühmas tuleb kokku leppida uus

põhimõte, mis lähtub hetkeolukorrast ja mida kasutame MAK2030-s. Tööstus peab kohanema uue

olukorraga, vt K.3.16, K.6.7 ja K.6.8 – küsimus on, kuidas riik saab seda kohanemist toetada.