1

Eesti PõllumajandusülikoolMetsandusteaduskond

METSANDUSE ÖKONOOMIKA

Ainekursuse MET-2.1156 õppematerjal

Paavo Kaimre

Tartu 2002

2

TEEMA 1. METSANDUSE ÖKONOOMIKA KUI TEADUS .....................................................3

1.1. METSANDUS KUI MAJANDUSHARU................................................................................................ 31.2. MAJANDUSTEADUS EHK ÖKONOOMIKA ....................................................................................... 5

1.2.1. Eesmärgid ...............................................................................................................................51.2.2. Ressursid..................................................................................................................................7

1.3. METSANDUSE ÖKONOOMIKA PÕHIKÜSIMUSED............................................................................ 8

TEEMA 2. METSANDUSE STRUKTUUR. METSAMAJANDUSE SPETSIIFIKA.........11

METSANDUSLIKUD ORGANISATSIOONID............................................................................ 11METSAMAJANDUS KUI ETTEVÕTLUS .................................................................................... 12

TEEMA 3. MITTEPUIDULISTE VÄÄRTUSTE HINDAMINE..............................................14

TEEMA 4. KULUDE MUUTUMINE. KULU-MAHT-KASUM ANALÜÜS ........................17

TEEMA 5. INVESTEERINGUTE HINDAMINE..........................................................................21

5.1. KULUDELE SUUNATUD ARVUTUSED........................................................................................... 215.2. TRADITSIOONILISED INVESTEERINGUTE HINDAMISE MEETODID............................................ 23

Tasuvusaeg........................................................................................................................................23Arvestuslik rentaabluskordaja .......................................................................................................24

5.3. DÜNAAMILISED INVESTEERIMISARVUTUSED ............................................................................ 25Kasumi nüüdisväärtus.....................................................................................................................26Sisemine rentaabluslävi ..................................................................................................................27Meetodite võrdlus.............................................................................................................................28

5.4. RAHA AJAVÄÄRTUSE ARVESTAMISE ABIVALEMID ................................................................... 325.5. INTRESSIMÄÄRA VALIK ................................................................................................................ 34

TEEMA 6. METSAKASVATUSE ÖKONOOMIKA ...................................................................35

Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses...............................................................................35Metsastamine....................................................................................................................................36Metsakuivendus................................................................................................................................38Metsade väetamine ..........................................................................................................................39

TEEMA 7. PUISTUTE KÜPSUSVANUS........................................................................................39

MÕISTE JA MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTED................................................................................................ 40KASUMIKÜPSUST MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................................................... 46

TEEMA 8. METSA VÄÄRTUSE HINDAMINE...........................................................................48

8.1. TEHINGUTE VÕRDLUSMEETOD .................................................................................................... 508.2. PUHASTULUMEETOD..................................................................................................................... 508.3. OSADE SUMMA MEETOD............................................................................................................... 528.4. METSA HINDA MÕJUTAVAD TEGURID......................................................................................... 53

LOENG 9. METSANDUSEGA SEOTUD MAKSUD..................................................................56

MAKSUVORMID ..................................................................................................................................... 56METSADE MAKSUSTAMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS .......................................................... 57

TEEMA 10 PUIDU HINNA KUJUNEMINE, PUIDUTURU ARENG....................................62

10.1 PUIDU HINNA KUJUNEMINE ......................................................................................................... 62

3

10.2. INFORMATSIOONI ROLL PUIDUTURUL....................................................................................... 6610.3. PUIDU HINDADE ARENG EESTIS 1990-NDATEL AASTATEL .................................................... 68

TEEMA 1. METSANDUSE ÖKONOOMIKA KUI TEADUS

1.1. Metsandus kui majandusharu

Metsanduse ökonoomika on rakenduslik majandusteadus. Selgitamaks temaolemust, olgu esitatud kôigepealt nimetuses peituvate mõistete sisu.

Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hôlmav majandusharu. Seega onmetsandus suhteliselt lai valdkond, alustades metsataimede kasvatamisest ninglõpetades metsatööstuse lõpptoodangu, näiteks tselluloosi, müügiga.

Ameerika Metsaühingu määratluse kohaselt “metsandus on metsade teadlikmajandamine, mille eesmärgiks on hüvede ja teenuste jätkuv tootmine” (Worrell,1959). Metsandus eksisteerib ainult seetõttu, et tarbijad vajavad metsanduse pooltpakutavaid tooteid. Primaarsed ressurssid, mida tootmises kasutatakse, onmetsamaa ja puud. Loodus võib toota ka ilma inimese abita, kuid need tooted jateenuseid ei pruugi olla inimese jaoks sobivad. Ning inimene püüab suunataloodust, liites juba mainitud ressurssidega töö, kapitali ja juhtimisoskused.

Metsamajandus on metsanduse haru, mis hôlmab metsa uuendamise, kasvatamise,kasutamise ja kaitse ning metsafondi arvestamise. Metsamajandus peab tagamarohke ja püsiva metsakasutuse ning mulla täieliku, kuid säästliku kasutamise.Metsamajanduse peamised iseärasused on tootmistsükli pikaajalisus(paarkümmend kuni paarsada aastat) ja metsakasutuse mitmekesisus.

Metsakasvatust on defineeritud kui taimekasvatuse haru, mille eesmärk on saadahooldusraieid ja teiste metsakasvatuslikke vôtteid kasutades raieküps mets.Metsakasvatus on ka metsateaduse haru, mille teoreetiline osa on metsabioloogiaja rakenduslik osa raieviiside ja metsa uuenemise ôpetus.

Metsatööstust on Eestis traditsiooniliselt määratletud kui metsaraie ning puiduväljaveo, parvetamise ja töötlemisega tegelevat tööstusharu. Metsatööstus on Eestiüks vanimaid tööstusharusid, näiteks saetööstuse ajalugu ulatubseitsmeteistkümnenda sajandi algusse. Tänapäeval peetakse ka tselluloosi- japaberitööstust metsatööstuse osaks ja see on üks olulisemaid puidu kui toorainelõpptarbijaid. Seega võib metsatööstuse jagada mehaaniliseks ja keemiliseksmetsatööstuseks.

4

1.2. Majandusteadus ehk ökonoomika

Majandusteadusel on palju definitsioone ja vaid üksikud neist piirduvad teistekordamisega. Üks sobivaim on Lionel Robbinsi esitatud "Economics is a scienceof aims and scarce means", seega teadus eesmärkidest ja piiratud vahenditest.

Majandusteadus on teadus piiratud ressursside kasutamisest täitmaks inimestepiiramatuid soove. Inimestel - kas indiviididel vôi rühmadel- on erinevadeesmärgid. Majandusteadlase ülesandeks on leida vahendid, mille abil needeesmärgid saavutatakse, arvestades , et vahendid on piiratud.

Kogu inimtegevust on raske jaotada majanduslikuks, sotsiaalseks ja eetiliseks.Sageli mõjutavad nii sotsiaalsed, poliitilised kui eetilised aspektid kamajanduslikke otsuseid.

1.2.1. Eesmärgid

Eesmärkide määratlemine (püstitamine) on oluline, kuna see:• võimaldab teha valikut alternatiivsete abinõude seast;• võimaldab kriitiliselt hinnata saavutatud tulemusi;• aitab kaasa ettevõtte või riigiasutuste, rahvamajanduse sektorite jne

koordineerimisele.

Eesmärgid on oma iseloomult sotsiaalsed väärtused. Inimestel on erinevadeelistused selle suhtes, mida tuleks saavutada. Nad asetavad eelistused järjekordaning moodustavad eesmärkide (vajaduste) hierarhia. Sotsiaalseid väärtusimôjutavad ja kujundavad inimeste positsioon, päritolu, keskkond (rühma normid),ühiskondlik taust (haridus, sissetulekud, päritolu).

Sotsiaalpoliitikas kasutatakse sotsiaalseid väärtusi selleks, et välja selgitada enimsoovitud üldised kollektiivsed vajadused vôi vôtta eesmärgid aluseks abinôudele(kavatsustele).

Majandusteadlast vôivad huvitada eesmärgid oma vastuolulisuses, s.t see, kaserinevaid eesmärke on vôimalik saavutada samaaegselt. Näiteks kas on vôimaliksuurendada puidu toodangut ja samal ajal pakkuda elanikele ka rohkempuhkevõimalusi metsas.

Kuna enamikku materiaalsetest soovidest saab rahuldada ainult ressurssidekasutamise kaudu, tuleb tähelepanu pöörata viimaste kasutamise ökonoomsusele.

5

EESTI METSAPOLIITIKAS (1997) FIKSEERITUDÜLDEESMÄRGID

• Säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) majandamine• Efektiivne majandamine

MAJANDUSLIKUD EESMÄRGID

• Efektiivsus ja konkurentsivõime• Metsandusest saadava tulubaasi suurendamine• Investeeringute tasuvuse tõstmine

ÖKOLOOGILISED EESMÄRGID

• Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine• Metsakoosluse tervisliku seisundi, tootlikkuse ja elujõulisuse säilitamine• Uuenemisvõime säilitamine

SOTSIAALSED EESMÄRGID

• Metsandusega seotud töötajaskonna heaolu (s.h. kvalifikatsiooni jatöötervishoiu taseme) säilitamine ja parandamine

• Metsaga seotud kultuuriliste väärtuste säilitamine• Elukeskkonna kvaliteedi säilitamine• Rekreatsiooniga seotud huvide rahuldamine

Allikas: www.riigimets.ee

Omandi ja omandivormi mõju eesmärkidele

Kui peale metsaomandi on veel mingit muud omandit, võib see mõjutadaeesmärke. Eesmärke mõjutab nii vertikaalne kui ka horisontaalne integratsioonmõne teise tegevusalaga. Vertikaalse integratsiooni näiteks on metsamajandus jametsatööstus , horisontaalset integratsiooni esindavad metsa- ja põllumajandus.

Riigi ja erametsanduse eesmärgid on erinevad, kuna avalik metsamajandus peabolema kooskõlas ühiskonna (valitsuse) mitmete eesmärkidega, samal ajal kuieraomanik jälgib eelkõige isiklikke eesmärke. Ka hüviste ja kulude hindamine onerinev, olenevalt sellest kas neid vaadeldakse ühiskonna või indiviidi seisukohalt.

6

1.2.2. Ressursid

Ressursse võib üldiselt jagada järgmiselt:• looduslikud ressursid: maa, metsad, mineraalid;• inimressursid;• toodetud abivahendid (seadmed, masinad jne).

Klassikaline majandusteadus nimetab kolme ressurssi: maa, töö ja kapital.Metsasektori ja selle arenguperspektiivide seisukohalt on loomulikult oluline kapuiduressursi olemasolu ühes või teises riigis. Ressursi olemasolu mõjutab seda,kas riik on puittoodete eksportija või importija, kas tehakse jõupingutusi(toetatakse) vabade maade metsastamist jne. Tabel 1.1. annab ülevaate mõne riigimetsaressursist.

Tabel 1.1. Ülevaade metsaressursist.

Riik Metsamaad

1000 ha

Metsasus

%

Metsa elanikukohta

ha

Hektari-tagavara

tm/haEesti 2015 46 1,30 164Läti 2557 43 1,03 157Leedu 1959 30 0,54 163Soome 23373 66 4,03 85Rootsi 28015 60 2,85 107Norra 9565 28 2,05 71Taani 466 11 0,09 116Suurbritannia 2380 9 0,04 92Holland 334 10 0,02 156Prantsusmaa 14154 24 0,23 136Saksamaa 10735 30 0,13 266Poola 8672 28 0,23 165USA 295989 23 0,84 118Kanada 453300 27 9,32 116Allikas: Metsäntutkimuslaitos

Puit on taastuv looduslik ressurss, mida Euroopas on tänu ulatuslikelemetsauuendustöödele üha enam ja enam. Troopilistes piirkondades seevastupuiduressurss väheneb (tabel 1.2 ja joonis 1.1.). Metsatööstuse kui puidu tarbijajaoks ei ole probleemiks mitte hangitava puidu kogus, vaid selle hankimise hind.

7

Tabel 1.2. Metsade pindala maailmas 1980-1990 (Schmincke, 1996).

Regioon Metsadepindala

aastal 1980milj. ha

Metsadepindala aastal

1990milj. ha

Muutus aastatel1980-90

milj. ha

Keskminemuutus aastas

%Troopika 1910,4 1756,3 -154,1 -0,8Muudpiirkonnad 1695,4 1721,5 +26,1 +0,2Maailm 3605,8 3477,8 -128,0 -0,4

Joonis 1.1. Maailma rahvastik, metsade pindala ning puidu tarbimine aastani 2010(Schmincke, 1996).

1.3. Metsanduse ökonoomika põhiküsimused

Majandusteadlaste huvi metsanduse vastu sai alguse enam kui kaks ja poolsajandit tagasi. Esimene tugevam ja ka oma doktriini loonud koolkond kerkis esileSaksamaal. Samas võib paradoksaalselt öelda, et majandusteoorial ei ole teatudmaailma osades olnud metsandusele erilist mõju (Pearse, 1990). Metsameestele onmajandusteadlaste seisukohad olnud vastuvõetamatud ja sageli on esimesedvõitjaks jäänud.

0

2

4

6

8

1980 1990 2000 2010

aasta

milj

ard

ühik

ut Rahvastik

Metsadepindala, haPuidutarbimine, tm

8

Metsad võivad areneda omapäi, inimese toetava majandustegevuseta. Samal ajalmajandatakse metsi kellegi (inimeste või inimrühmade) eesmärkide nimel jasoovide järgi. Ökonoomika aitab kaasa metsade paremale majandamisele, aitabmajandajatel protsessidest paremini aru saada ja protsesse suunata.

Metsandus ei saa olla eraldiseisev, majandusest kui tervikust lahtikistud nähtus.Ka metsanduses peab arvestama üldiste majanduslike jõududega, riigimajanduspoliitikaga ning isegi globaalsete seisukohtadega. Viimastelaastakümnetel on tugevnenud looduskaitseliste aspektide rõhutamine. Vältimatukspeetakse säästliku arengu kontseptsiooni rakendamist.

Metsandus võistleb investeeringute pärast teiste majandusharudega. Võistlusetulemused avalduvad ka riigieelarves.

Refereerides Albert C. Worrelli: Metsaökonomist peaks ennekõike olemaökonomist! Ja ökonoomika on ökonoomika hoolimata sellest, kas subjektiks onmetsandus, jaekaubandus või autotööstus.

Metsanduse ökonoomika on suures osas mikroökonoomika, mis püüab vastataküsimustele: Kuidas liita tootmistegureid parima tulemuse saavutamiseks? Kuidaskujunevad hinnad ja sissetulekud? Kuidas käituvad tarbijad? jne. Metsanduseökonoomikas saavad erilise koha tootmis-, kapitali- ja renditeooria.

METSANDUSE ÖKONOOMIKA PROBLEEMID

Klassikalised on need probleemid, mille üle diskuteeritud juba ca 150 aastatNäiteks:• puuliigi valik• raierežiim• raieringi pikkus• metsakasvatuslike investeeringute optimaalne suurus jms

Metsaökonoomika teooria lõid Faustmann, Pressler ja Judeich. Nad olidteoreetikud, loodusfilosoofid, kes tuginesid loogikale, mõtlemisele,matemaatikale. Paraku eitasid nad kogemust.

Lähtusid RATSIONAALSEST KÄITUJAST, KES MAKSIMEERIB KASUMI

Nendega diskuteeris praktikute-metsaspetsialistide koolkond (Ostwald jt), kesväitsid, et

9

METSAMAJANDUS ERINEB OLULISELT TEISTESTMAJANDUSHARUDEST, ON MIDAGI TÄIESTI ERILIST

XX sajandi Skandinaavia metsaökonomistid läksid kompromissile, sünteesile:metsamajandus ei ole nii eriline, et seal ei tohiks rakendada üldisiärimajanduslikke meetodeid. Tegid ettepaneku muuta mudelid realistlikeks,konkreetsele olukorrale vastavaks. Lisaks ühele eesmärgile (kasumimaksimeerimine) integreerida mudelitesse teised eesmärgid.

10

TEEMA 2. METSANDUSE STRUKTUUR. METSAMAJANDUSESPETSIIFIKA.

METSANDUSLIKUD ORGANISATSIOONID

Metsade majandamine on lahutatud järelevalvest ja metsandusekoordineerimisest (Metsanduse arenguprogrammi tulemus)

RIIGIMETSAD

Riigimetsi majandab Riigimetsa Majandamise Keskus

ERAMETSAOMANIKUD

Sihtasutus Eesti Erametsakeskus

Sihtasutuse eesmärgiks on maapiirkondades maareformi kiirendamiselekaasaaitamine ning säästlikul ja keskkonnasõbralikul metsakasutusel baseeruvaerametsanduse arendamine

Eesti Erametsaliit

PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTTED

Eesti Metsatööstuse Liit

Puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ja organisatsioone ühendavvabatahtlik organisatsioon. 58 liiget, 1999.a. netokäive 5,3 mlrd krooni,eksportkäive 3,7 mlrd krooni.

Eesti PuutööliitEesti Puitmajaliit

11

METSAMAJANDUS KUI ETTEVÕTLUS

Ärimajandusteadus uurib ettevôtet, s.t ühise juhtimise all tegutsevatmajandusüksust, millele on iseloomulik pürgimus midagi toota ja turustadatoodangut tulu saamise eesmärgil. Metsamajandusettevôttel on pôhimôtteliseltsama eesmärk, kusjuures tegevusalaks on metsamajandus.

Metsamajandust on defineeritud kui tegevust, mis hõlmab puu kasvatamise, metsahooldamise ja kasutamise ning metsafondi arvestuse pidamise. Metsavarumistvaadeldakse teatud juhtudel metsamajanduse, teatud juhtudel aga metsatööstusevaldkonnana. Kindlasti on hooldusraied tähtis osa metsamajandusest ning poleoluline, kas seda teevad ennast metsakasvatajateks või metsatöösturiteksnimetavad ettevõtjad. Mõnikord võib metsamajandusettevôtte tegevus ulatudaväljaveost kaugemale ning seega pole vale ka tootmisprotsessi jälgida kaugemale.

Metsamajandusettevôtte olulisimaks eesmärgiks on toota inimeste vajadusirahuldavaid erinevaid puidusortimente ja turustada neid tulude saamiseks. Metsrahuldab inimeste vajadusi ka teisiti kui puidu tootjana, eelkôige niinimetatudkôrvalkasutuse ehk mittepuiduliste hüvede kaudu. Nendeks on seened, marjad,jaht jmt. Olulised on ka metsade kaitse- ja puhkefunktsioon. Viimastele on raskemäärata hinda, nagu on ka raske hinnata, millisel määral langeb nendefunktsioonide täitmine ühte ettevôtte põhieesmärgiga.

Metsamajanduse mittepuidulistele eesmärkidele on omane, et:

• Oluline osa neist on ettevôttekohased ega puuduta ettevôtlusala tervikuna (ntendised rohelise vööndi metsamajandid linnade ümbruses).

• Tulemite môôtmine rahas on raske, osaliselt vôimatu. Üks enimlevinudmeetod selliste hüvede hindamiseks on tarbija maksevalmiduse (ingl.willingness to pay) môôtmine.

• Osa neist kôrvaleesmärkidest, näiteks keskkonnakaitse ja sotsiaalseteaspektide arvestamine, on ühiskonna ja inimeste teadlikult vôi teadmatultasetatud normid.

• Suurt osa nimetatud eesmärkidest vôib saavutada, ilma et see avaldaks môjupuidutoodangule. Seega ei ole erinevad eesmärgid omavahel vastuolus.

12

Metsamajanduse spetsiifilised jooned

Peaaegu igas riigis võib täheldada ajajärku, mille metsamajandusele on omanevaid sekundaarne faas, s.t metsavarude kasutamine.

Eestimaal oli üheks esimeseks metsade kasutamise viisiks nende põletaminepõllumaa saamiseks. Alepõldu kasutati paar aastat ning asuti siis uue metsaosakallale. Enne ristiusu tulekut oli mets külakogukonna ühisomandis: metsa võiskasutada ja raiuda oma tarbeks igaüks, kes elas küla piirkonnas. Piiranguks saioma tööjõud, suutlikkus.

Metsamajanduse primaarsel faasil on teatud spetsiifika:

1. Puidu kasvatamine on olulises osas looduslik protsess, kus tootmisteguriteks onmaa, puud, valgus, soojus, vesi ja CO2. Inimese osa on suhteliselt väike.Tootmistegurite (ressurss, töö, kapital) suhte põhjal võib eristada järgmisimetsamajanduse vorme:

• Ekspluateeriv metsamajandus, mida iseloomustavad rikkalikud metsavarud(näiteks Siber, Kanada). Inimese (majandaja) osa seisneb ennekõiketeedeehituses ja muu vajaliku infrastruktuuri loomises. Raie kulgeb ühelt alaltteisele, uue metsapôlvkonna rajamist pole peetud oluliseks. Minevikumetsamajandus oli praktiliselt kõikjal ekspluateeriva iseloomuga.

• Säästlik metsamajandus, mille aluseks on arusaam, et metsa on vähem kuiseda vajatakse. Seepärast tuleb hoolitseda metsade uuendamise ja kasvatamiseeest. Arvestusperioodi raiemaht ei ületa puidu juurdekasvu antud perioodil.

• Plantatsioonilise metsamajanduse lähtekohaks on metsata maa.Metsamajanduse esmane ülesanne on puistute rajamine ja metsakorraldus.Raiemaht peab olema esialgu väiksem kui juurdekasv. Näidetena võib tuuamitmeid Aafrika riike, kus viimaste aastakümnete jooksul on rajatudulatuslikke metsakultuure.

2. Ülipikk tootmisperiood, Eestis 30-140 aastat.

3. Raske kohanevus muutustega. Tootmise suuna muutmine (nt puuliigivahetamine ja seejärel müügikõlbliku puidu saamine) vôtab aastakümneid.

4. Primaarses faasis on toodang ja tootmiskapital üks ja sama puit. Seetôttu onraamatupidamises raske selgitada perioodi majandustulemusi, s.t seda, mis ontoodang ja mis on kapital. Sellest johtuvalt jäetakse nii puistute kui puidu

13

juurdekasvu rahaline väärtus fikseerimata. Tegelikult on nendele suhteliselt täpsehinnangu andmine reaalselt võimalik.

5. Tootmiskulude määramine on raske, sageli vôimatu pika tootmisperioodi tôttu.Tootmiskulud ei oma olulist osa hindade kujunemises. Metsa majandaja ei arvestatavaliselt seda, kui palju raha on kulutatud eelnevatel aastakümnetel konkreetsetihumeetri kasvatamiseks. Ta püüab saada parimat turul pakutavat hinda,arvestamata seejuures toodangu omahinda. Metsamajanduse kulud on suures osaskapitalikulud, mis tulenevad sellest, et kapital on väga pikka aega seotud puistukasvatamisega.

Spetsiifikast tulenevalt kerkivad metsamajandusettevôtete ette erilised nôudmised,millest olulisematena tuleks mainida:

• Inimese elueast sôltumatu järjepidevus.• Vajadus pikaajaliseks, planeeritud tegevuseks.• Vajadus teha eriti pikaajalisi investeeringuid.

Mainitud asjaolud on põhjuseks, miks riigil ja riigimetsadel on metsamajandusesküllaltki oluline roll. Kui eraomandil baseeruvat ettevõtlust peetakseefektiivsemaks, siis riigi pikk ajahorisont loob taas eelduse pikaajaliseksplaneeritud tegevuseks ning selliste ühishüvede pakkumiseks, millel puudubturuhind.

TEEMA 3. MITTEPUIDULISTE VÄÄRTUSTE HINDAMINE

Kõik inimesed nõustuvad sellega, et metsal on rida mittepuidulisiväärtusi. Küsimus on selles, milline ühe või teise hüve väärtus on ja kuidasväärtusi hinnata?

Heino Luik : …Oponentide kadalippu läbides õnnestus põhjendada metsaüheksa omaduse rahaline väärtus. Turumajandus tunnistab turuhinda,ülejäänu – 8/9 – jääb arvestamata (Postimees nr 202, 1994).

Keskkonna hindamine on väga kiiresti laienev tegevus (Perman jt, 1999),millel on umbes 40 aastane ajalugu.

Samas ka vastuoluline, kui mitte “jumalavallatu” tegevus. Mõnedinimesed esitavad küsimuse: kas on üldse mõtet keskkonda hinnata?Ökonomistid aktsepteerivad väärtuste hindamist, kuid on erinevalseisukohal kasutatavate meetodite suhtes.

14

Mitmed metsaga seotud väärtused loovutatakse tarbijale tasuta. Sedapeamiselt kahel põhjusel:

1. tehniline põhjus

Väärtusi (kasutusviise) on väga raske või lausa võimatu hinnata. Kenaloodusvaadet on raske pakendada ning mitte anda neile, kes selle eest ei soovimaksta. Vaate tarbimine ühe inimese poolt ei vähenda tarbimisväärtust teistejaoks. Hinna kehtestamine mõjutaks ebaefektiivselt tarbimist ning vähendaksseega selle kasutusviisi väärtust.

2. poliitiline põhjus

Mõnede kasutusviiside eest oleks tehniliselt võimalik tasu nõuda (näit telkiminevms), kuid seda lihtsalt ei tehta. Omanik (riik) pakub seda tasuta.

Hindamise praktiline vajadus:

• Keskkonnale tekitatud kahjude hindamine

• Kompensatsioonide määramine, näit kinnisasja vahetamineKaitstavate loodusobjektide seadus §28(3) Kui…omanik ei nõustuvahetusega pindala järgi, hinnatakse vahetamises osalevate kinnisasjadeväärtused koos oluliste osade ja kinnisasjaga seotud asjaõigustega riigi kululerakorralise hindamisega. (Kaitseala piires asuva kinnisasja vahetamisekord KKMm 14.07.1998)

• Eelarvete koostamine (kas metsa kasutusviiside väärtus ületab nendeloomise kulusid?)

• Otsuste vastuvõtmine (keskkonna väärtuse vähenemine vrs äriprojektistsaadav tulu)

Mittepuiduliste väärtuste hindamise meetodid:

OTSESED:

• Turuhind (näit seened, marjad)

15

• Küsitlus (maksevalmidus ja loobumistasu)• Tarbija valiku modelleerimine (tarbija teeb rea valikuid hüve kasutamise

kohta ning kasutamist iseloomustavad erinevad tingimused, sealhulgasrahaline makse. Valikut analüüsitakse, leitakse seos mittepuidulise väärtuseja rahalise makse vahel)

KAUDSED:

• Väärtuste kaudne mõõtmine (näit sõidukulud)• Hedooniline meetod (kr hedonism filosoofiline õpetus lõbust kui kõrgeimast

hüvest). Kasutatud jahipidamise, kalastnmise jms väärtuste hindamiseks

Maksevalmiduse mõõtmise metoodika:

1. Ankeedi koostamine• Hüpoteetilise stsenaariumi koostamine• Kriteeriumi määramine – maksevalmidus või loobumistasu• Maksete või kompensatsiooni elluviimise stsenaarium

Probleemid: Stsenaarium peab sisaldama selget mõju keskkonnale, näitekspüüd kaitsta looduslikku mitmekesisust, rakendades mõningaid piiranguid vms.Inimeselt küsitakse, millises ulatuses ta oleks nõus sellist programmi toetama?Eestis: millises ulatuses (väärtuses) on Eesti elanik(kond) nõus loobumariigimetsast mitmekesisuse kaitse nimel? Inimene peab teadma ka seda, kuidasprogrammi finantseeritakse (näit uue maksu kehtestamine, riigimetsastloobumine jms).

Tulemused võivad olla tendentslikud, kuna küsitleja ja vastaja mõlemad saavadtulemust mõjutada.

2. Huvigrupi (gruppide) valimi küsitlus

3. Vastuste analüüs• Valimi tulemused üldistatakse Milline on adekvaatne populatsioon ehk

millises ulatuses üldistada (regiooni elanikud, rahvus, teised rahvused)?Üldistamine võib anda väga suure summa (Austraalia ja Coronation Hillkaevandus Kakadu rahvuspargis 1990).

• Tulemuste hindamine

4. Tulemuse kasutamine keskkonna kulu-tulu analüüsis

5. Tundlikkusanalüüs

16

Maksevalmidus vrs loobumistasu

USAs matkemodelleeriti kitselubade müüki (Bishop ja Heberlein, 1990).Kui seda tehti tõeselt (rahaliselt), siis oli maksevalmidus 31 USD loa eest,kui aga jahimeestelt küsiti, kui palju neile tuleks maksta (WTA) , et nadloobuksid küttimisest, siis oli summa 153 USD. Hüpoteetilise küsimusepuhul oli WTA 420 USD, mis on 2,75 korda suurem summa kui tegelikumakse puhul.

Keskkonna-uurimuste puhul on WTA ja WTP keskmine suhe 3:1 ja 4:1.

Keskkonna puhul tunnetavad inimesed mingit hingelist vastutust, seepärast suurkiil WTA ja WTP vahel.

Millist väärtust siis kasutada?

Uute teenuste puhul maksevalmidust, ja kaduvate või kahjustatavate hüvistepuhul loobumistasu.

TEEMA 4. KULUDE MUUTUMINE. KULU-MAHT-KASUMANALÜÜS

Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist,mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk onotseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude funktsiooniesitada järgmiselt: Kogukulud:

TC FC AVC Q= + *

TC = kogukulud;FC = püsikuludAVC = keskmised muutuvkulud;Q = toodangumaht.

Keskmised kulud (AC):

ACFCQ

AVC= +

17

Kulusid tähistavad sümbolid on tuletatud mõistete ingliskeelsetes vastetes olevatesõnade esitähtedest (keskmised kulud = average costs, püsikulud = fixed costs,muutuvkulud = variable costs)

Joonis 4.1 . Kulude muutumine sõltuvalt toodangumahust: püsikulud (FC),muutuvkulud (VC) ja kogukulud (TC).

Piirkulu e. marginaalkulu (MC) on kogukulu muutumine ühe tooteühikulisamisel.

Lineaarse kulufunktsiooni korral MC AVC= . Kui kehtivad teistsugusedtoodangufunktsioonid, siis ei muutu keskmised muutuvkulud (AVC) võrdeliselttoodangu mahu muutusega. Ka marginaalkulud ei ole ühesuurused mistahestootmise taseme juures.

KULU-MAHT-KASUM ANALÜÜS

… on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu(tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest. Kasutatakse müügi- jatootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujunduses, plaaniväliste tellimusteaktsepteerimise/mitteaktsepteerimise otsustamisel jne.

K-M-K analüüsil eeldatakse, et:• tegemist on ainult üht liiki toodanguga või konstantse tootmisstruktuuriga;

Toodang Q

Kulud

FC

TC

VC

18

• kõik kulud on liigitatud püsiv-või/ja muutuvkuludeks;• hinnad ei muutu;• uuritavas tegevusvahemikus on kulud ja tulud lineaarsed;• ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur on tootmismaht;• inflatsiooni mõju on neutraliseeritud;• raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse.

KASUMILÄVI (TASAKAALUPUNKT, MURDEPUNKT)

on selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummadon võrdsed (nn nullkasum).

Müügimahu suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit saama.Kasumiläve saab väljendada nii naturaalühikutes (tükki, tm, km jne) kui karahas (müügikäibena).

PIIRKASUM (CONTRIBUTION MARGIN)

on kaubaühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahe

või

müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahe

KASUM = KOGUTULU (TR) – KOGUKULU (TC)

KASUM = TR – VC – FC

KASUM = P*Q – AVC*Q –FC

(kasum=müügihind*tegevusmaht-ühiku muutuvkulud – püsivkulud)

See valem on KMK-analüüsi aluseks. Valem võimaldab kiiresti ja mugavalt leida

kasumi ükskõik millise tegevusmahu juures.

19

püsikuludKASUMILÄVI (naturaalühikutes) = -------------------------

ühiku piirkasum

KASUMILÄVIFC

P AVC=

−

NÄIDISÜLESANNE

Puiduveoauto kohta on teada järgmised andmed:

uue auto hind 1 900 000 kroonikasutamise kestus 6 a6 a auto hind 700 000 krooniettevõtja kapitali alternatiivkulu 11%puiduveo teenuse hind 9.20 kr/kmautojuhi palk 0.90 kr/kmsotsiaalmaks arvuta!Kütus 3.15 kr/kmTelefoni kasutamine 0.12 kr/kmHooldus ja remont 0.70 kr/kmMuud kulud 0.60 kr/kmKindlustus 25000 kr/a

Teenuse hind on autoga läbitud kilomeetri kohta

Kui suur peab olema puiduveoauto kilometraaž aastas, et teenusepakkumisel saavutataks kasumilävi?

Vastus: FC=403333 kr/a, AVC=5.77 kr/km, P=9,3 kr/kmkasumilävi 114 259 km/a.

20

TEEMA 5. INVESTEERINGUTE HINDAMINE

Kui investeerimisarvutustes ei arvestata raha ajaväärtusega, on tegustaatiliste (traditsiooniliste) arvutustega, kui arvestatakse siis dünaamilistega(Amachree, 1988). Viimaste puhul püütakse erineval ajahetkel toimuvadrahavood teha ajas omavahel võrreldavaks intressimäära kasutamise abil.

Investeerimisarvutused võivad olla orienteeritud kas kuludele või tuludele.Esimesel juhul vaadeldakse, kas investeeringute kaudu suudetakse vähendadakulusid toodanguühiku kohta, teisel juhul aga seda, kas investeeringu abilsuurema toodangumahuni jõudmine suurendab tulusid.

5.1. Kuludele suunatud arvutused

Masinate ja seadmete aastaste kogukulude määramiseks võiks kasutatadajärgmist valemit ja selle modifikatsioone:

TC = ( ) ( )

* *H J

nH J p

AVC Q−

++

+2 100

(5.1)

TC kogukulud;H hankimishind;J jääkväärtus;n vahendi kasutamise aeg aastates;p arvestuslik baasprotsent;AVC keskmised muutuvad kulud toodanguühiku kohta;Q aastane toodangumaht.

Esimene osa kogukuludest ( )H J

n−

väljendab lineaarsel printsiibil arvutatud

amortisatsioonikulusid, kus igal kasutusaastal arvestatakse kuludeks ühesuuruneosa. Hankimishind on tavaliselt teada, jääkväärtuse hindamine teatud aastalenõuab infot analoogses vanuses seadmete või masinate väärtuse (hinna) kohta.

Amortisatsioonieraldise suurust mõjutavad:• masina või seadme kasutamise aeg;• amortiseeritava summa suurus;• amortiseeritava summa jagunemine arvestusperioodidele.

Kasutamise aeg on mõttekas määrata seadme majandusliku kasutusaja põhjal,s.t millal võiks masina selle kasutamise kulusid arvestades välja vahetada.

21

Selleks on tarvis informatsiooni analoogsete masinate või seadmete kasutamisekohta praktikas.

Kui majanduskeskkond ning raha väärtus püsivad stabiilsetena, onamortiseeritava summa suuruseks hankimishind miinus jääkväärtus.Hankimishinna asemel võib kasutada ka taashankimishinda, s.t seda hinda,mida tuleks masinast maksta, kui ta täna osta.

Amortiseeritava summa jagamiseks arvestusperioodidele võib kasutada kolmeerinevat arvestusmeetodit:• lineaarne;• degressiivne;• progressiivne.

Lineaarse meetodi kasutamisel on amortisatsioonieraldised igal aastalühesuurused, seega amortisatsioon sõltub eelkõige kalendrist ehk ajakulumisest. Degressiivse meetodi ideeks on hoida aastaseamortisatsioonieraldise ja kasutamiskulude summa stabiilsena. Progressiivselmeetodil arvutatud amortisatsioonieraldisi kasutatakse tavaliselt siis, kuiseadme kasutusse võtmisel ei saavutata maksimaalset efektiivsust, seade töötabvaid osalise koormusega.

Valemi teine osa ( )

*H J p+

2 100 kujutab endast kapitalikulusid, kusjuures

püütakse arvestada arvestusperioodi jooksul keskmiselt seotud kapitaliga. Juhulkui kapitalikulu arvestatakse hankimishinna põhjal (nagu tavaliselt tehakse),kujunevad arvestuslikud kapitalikulud tegelikest suuremateks.

Täpsem tulemus saavutatakse, kui kasutada valemit, mis arvestab ka seda, etamortisatsiooni “mahaarvamine” toimub aasta lõpus. Kapitalikulude suurusarvutatakse valemiga

( ) ( )*

n H n Jn

p− + −1 12 100

.

Praktikas kasutatakse kogukulude arvutamiseks mõnikord valemi lihtsustatudvarianti

TC = Hn

AVC Q+ *

22

Sellisel juhul ei püütagi ennustada masina jääkväärtust (see on null),kapitalikulud aga on täiesti “unustatud”.

Eelpoolesitatud valemid sobivad masinate ja seadmete erinevate kululiikidearvestamiseks. Kuid pelgalt kulude võrdlemisel jääb tähelepanuta see, etinvesteeringud môjutavad ka tulevast toodangu mahtu ja tulusid. Alternatiivkuluarvutustele on tuludele suunatud investeerimisarvutused.

5.2. Traditsioonilised investeeringute hindamise meetodid

Tasuvusaeg

Tasuvusaja leidmine on suhteliselt lihtne ja sagedasti kasutatud investeeringutehindamise meetod. Tasuvusaega defineeritakse kui aega, mille jooksulnetosissetulekud katavad investeeringu.

Tasuvusaeginvesteering

netosissetulekud=

Tasuvusaja arvutamisel lähtutakse rahakäibest (kassavoogudest ehksissetulekutest ja väljaminekutest), mitte raamatupidamislikust kasumist.

Illustratsioonina olgu vaadeldud kaks projekti A ja B ning nendenetosissetulekud, kusjuures mõlema alginvesteering on 100 rahaühikut .

Aastad 0 1 2 3 4 5 6 7 8

Projekt A -100 30 40 30 30 30 0 0 0Projekt B -100 40 30 20 30 30 30 30 30

Selles näites tuleks tagasimakseaega aluseks võttes valida projekt A ning Bkõrvale jätta. A puhul katavad netosissetulekud alginvesteeringu 3 aastaga, Bpuhul mitte. Samas annab projekt B 8 aasta jooksul netosissetulekut 240rahaühikut (RÜ), A ainult 160 RÜ.

Meetodi eelised:• lihtne kasutada;• turvaline riski suhtes. Esitatud näites saadakse raha tõenäoliselt tagasi 3

aastaga, seega on kahjumi tekkimise võimalused suhteliselt vähesed.

Meetodi puudused:

23

• ei jälgi kassavoogusid pärast tagasimakseaega;• ei jälgi sissetulekute ajalist jagunemist;• ei võta arvesse maksustamist;• eelistab lühiajalisi projekte;• võib juhtida alainvesteeringutele, kuna potentsiaalselt rentaablid projektid

võivad jääda kõrvale;• ei arvesta kasumi taasinvesteerimise võimalust.

Arvestuslik rentaabluskordaja

on investeeringult saadav puhaskasum, mis väljendatakse protsentides

keskmine puhaskasumARR = ------------------------------------ =

keskmine investeering

summaarne puhaskasum / investeeringu eluiga= --------------------------------------------------------------

(alginvesteering + eeldatav jääkväärtus)/2

Eelised:• arvestab projektide erineva kestusega;• jälgib kapitali muutumist ja maksude mõju.

Puudused:• ei arvesta kasumi ajalise jaotusega ega anna seega korrektset projektide

edetabelit.

Arvestuslikku rentaabluskordajat võrreldakse mingi normatiivserentaabluskordajaga. Aktsepteeritakse ainult neid projekte, mille arvestuslikrentaabluskordaja ei ole normatiivist väiksem.

Igal meetodil puudusi, mis ei võimalda projektide tasakaalustatud hindamist.Sobiv meetod peaks arvestama ka selliste teguritega nagu:• kasumi reinvesteerimine;• projektide erinev kestus;• raha ajaväärtus.

24

5.3. Dünaamilised investeerimisarvutused

Metsamajandusele (-kasvatusele) on iseloomulik pikk tootmisperiood. Paljudmetsamajanduslikud otsused on seotud ajaga. Näiteks: millises vanuses oleksotstarbekas puistut harvendada? Millal teha uuendusraie? Metsamajanduslikplaneerimine arvestab kulude ja tuludega, mis saadakse väga erineval ajal(ajaline distants võib olla sada aastat ja enamgi!). Nende väärtust aga olekstarvis omavahel võrrelda. Võrdlemise vahendina kasutatakse intressimäära.Intressimäära kasutamisele on esitatud hulgaliselt vastuargumente, kuid selletaei saa teha pikaajalisi investeeringuid ühemõõtmelisteks.

Intressimäär väljendab seda, milline on krooni (rahaühiku) väärtus ühiskonnajaoks homme võrreldes tänasega. Baasintress väljendab arvutuse tegija jaoksraha (kapitali) hinda.

Investeerimisarvutustes kasutatakse liitprotsenti (protsent protsendile arvutust).Liitprotsenti tunti juba Mesopotaamias 1800 aastat eKr. Tänapäevastele sarnasednüüdisväärtuse arvutamise abitabelid esinevad juba keskaegse Euroopakirjanduses.

Järgnevalt näidatakse, kuidas 1000 krooni kasvab aastast aastasse 10% intressilisandumise korral:

AASTA KAPITAL ARVUTUS

0 10001 1100 1000+(1000*0,10)2 1210 1100+(1100*0,10)3 1331 1210+(1210*0,10)jne.

Eelnevat arvutust kokku võtva valemi kuju on:

I I inn= +0 1( ) , kus (5.2)

In - kapitali (nominaal)väärtus n aasta pärastI0 - algkapitali - intressimäär sajandikes (10% korral I = 0,10)

Mingi suuruse tulevikuväärtuse arvutamist nimetatakse ka oodustamiseks.

25

Valemist (5.2) saame leida I0 väärtuse.

nn

iI

I)1(0 +

= (5.3)

Tulevikus toimuva väärtuse teisendamist nüüdisväärtuseks nimetataksediskonteerimiseks (ingl.k. discounting) või ajaldamiseks. Ajaldamine onuniversaalne termin, mida saab kasutada nii tuleviku- kui nüüdisväärtusearvutamiseks.

Üldiselt eelistatakse nüüdisväärtuse kasutamist tulevikuväärtuste asemel. Ükspõhjus on selles, et kapitalil on alternatiivkulud. Kasutades kapitali ühestootmisvaldkonnas, ei saa seda samaaegselt kasutada teises. Näiteks kuipuidulaoga on ühe aasta jooksul seotud keskmiselt 1 miljon krooni, siisalternatiivkuludeks on tulumäär, mida see raha oleks tootnud mõnes teisesvaldkonnas.

Teine põhjendus nüüdisväärtuse kasutamiseks on ajapreferents. Inimesedeelistavad üldiselt tänast tarbimist homsele. Kui säästetakse midagi homsetarbimise nimel, siis soovitakse säästmise (ootamise) eest kompensatsiooni.Intress on just see kompensatsioon edasilükatud tarbimise eest.

Liitintressiga tehtavate arvutuste lihtsustamisteks on teguri ni)1( + ja sellemodifikatsioonide kohta koostatud abitabelid. Kaasaegne arvutitarkvarasisaldab standardfunktsioone, mille abil saab arvutada suuruste ajaväärtusi.Tabelarvutusprogrammis MS Excel tuleks klikkida Insert-Functions-Financialja valida sobiv standardfunktsioon.

Metsamajanduses kasutatakse enim kahte dünaamiliste investeerimisarvutustemeetodit:• kasumi nüüdisväärtuse meetod;• sisemise rentaablusläve meetod;

Kasumi nüüdisväärtus

(ingl.k. Net Present Value, lühendatult NPV) on üks olulisemaid investeeringutehindamise kriteeriume, mida kasutatakse väga erinevatesmajandusvaldkondades. Selle üldkuju on järgmine:

NPV = ( )( )

( )( )

....( )

( )B C

iB C

iB C

in n

n0 0

01 1

11 1 1−+

+ −+

+ −+

(5.4)

26

ehk

NPV =∑ +−n

nnn

iCB

0 )1()(

, kus (5.5)

nB = tulud aastal n;

nC = kulud aastal n.

See valem on praktiliselt kõikide metsakasvatuslike investeeringute hindamisealuseks. Metsanduse ökonoomikas on üldkuju veidi modifitseeritud,kasutatakse saksa metsaökonoomikast pärinevaid traditsiooniliseks muutunudsümboleid. Tuludena vaadeldakse metsast (puistust) saadavaid tulusid võipuidu väärtuse juurdekasvu, kuludena ühe- või mitmekordseid kulutusi, midakonkreetse investeeringu puhul tehakse.

Järgnevalt esitatakse näide kasumi nüüdisväärtuse arvutamise kohta.

Aasta Kulud ja tulud Diskonteerimistegur10% juures

Nüüdisväärtus

0 -1000 1,0 -10001 -200 0,909 -181.82 300 0,826 274.83 300 0,751 225.34 500 0,683 341.55 500 0,621 310.56 500 0,564 282.07 500 0,513 256.5

Kasumi nüüdisväärtus 461.8

Kasumi nüüdisväärtus on kõikide aastate sissetulekute ja väljaminekutenüüdisväärtuste summa. Juhul kui tulemus on positiivne, annab projekt kasumitja selle võib ellu viia. Investeeringute omavahelisel võrdlemisel valitaksekõrgema kasumi nüüdisväärtusega alternatiiv.

Sisemine rentaabluslävi

Sisemise rentaablusläve (ingl. Internal Rate of Return, lühendatult IRR)arvutamine kui investeeringute hindamise meetod baseerub nüüdisväärtusekontseptsioonile, kuid väldib meelevaldset baasintressi kasutamist. Seega selle

27

asemel, et juhusliku baasintressi abil arvutada kasumi nüüdisväärtust, selgitab seemeetod intressimäära, mille juures kasumi nüüdisväärtus on null.

Intressimäära leidmiseks lahendatakse võrrand

0 = ( )( )

( )( )

....( )

( )B C

iB C

iB C

in n

n0 0

01 1

11 1 1−+

+ −+

+ −+

(5.6)

Eelpool esitatud investeeringu tulevikuväärtuse valemist (5.2)

I I inn= +0 1( )

saame avaldada i väärtuse

( )10

+ =iII

n n ja

nn

II

i0

= -1 (5.7)

Sisemine rentaabluslävi on projekti rentaabluse mõõt - mida kõrgem ta on, sedaatraktiivsem on projekt.

Meetodite võrdlus

Nii kasumi nüüdisväärtus kui sisemine rentaabluslävi baseeruvad samalpõhimõttel. Seega võiksid meetodid anda sisuliselt sama tulemuse.

Üks IRR puudusi peitub selles, et eespoolesitatud võrrandit 5.10 lahendadesvõib saada kaks lahendit, millest üks on võõrlahend. See juhtub siis, kuitulevased kulud kasvavad nii kõrgeks, et projekt hakkab kandma kahjumit.Otsusetegijatele on IRR meetod lihtsam, sest tulemust saab võrrelda tegelikekapitalikuludega.

Kuna erakapitali puhul püütakse maksimeerida tavaliselt kogukasumit, siispeaks arvestama ka projekti suurust. Sellisel juhul tuleks eelistada kasuminüüdisväärtust, mida saab kasutada projekti hindamiseks ning otsustetegemiseks üksteist välistavate projektide puhul.

28

Nii kasumi nüüdisväärtuse kui sisemise rentaablusläve meetodid annavad vaidosalise vastuse investeeringu edukuse kohta. Saadakse vaid osalistinformatsiooni, mille tõlgendamisel ei tohi unustada kasutatud oletusi. Näiteksoletatakse, et tootmistegurite ja finantseerimise puudulikkus ei takista erinevatealternatiivide teostamist. Kasumi nüüdisväärtuse meetodi kasutamiseloletatakse, et raha hangitakse baasprotsendi suuruse intressiga ning ka tuludreinvesteeritakse samadel tingimustel.

Dünaamiliste arvutuste eelised staatiliste ees on järgmised:• arvestavad raha ajaväärtusega;• arvestavad kasumi reinvesteerimise võimalusega;• arvestavad projektide erinevat kestust;• arvestavad seotud kapitali muutustega ja maksudega;• arvestavad investeeringu jääkväärtusega.

Puudused:• otsusetegijatel on keerukam mõista analüüsi kontseptsiooni;• projektid, mille tulud ja kulud on mittetavapärased, annavad “imelikke”

tulemusi.

Viimast puudust tuleb täiendavalt kommenteerida. Meetodid töötatakse väljastandardolukordade jaoks. Äriprojektid algavad tavaliselt suuremaväljaminekuga (investeeringutega) ning projekti käivitumise järel kantaksekulusid ning saadakse tulusid. Eduka äriprojekti puhul on tulud suuremad kuikulud. Metsamajandus on sellel mõttes teistsugune: metsakultiveerimiselkantakse näiteks mitukümmend aasta ainult kulusid. Suurim tulu saadakse allespuistu uuendamisel. Seetõttu on ka metsakultiveerimise sisemine rentaabluslävitunduvalt madalam kui nii-öelda tavaliste äriprojektide puhul.

Milline on ideaalne meetod? See peaks vastama järgmistele nõuetele:• jälgima rahavoogusid kogu projekti vältel;• arvestama projektide erineva kestusega;• arvestama maksude ja dividendidega;• arvestama taasinvesteerimise võimalusega;• kiitma heaks ainult rentaablid projektid;• sisaldama raha ajaväärtuse kontseptsiooni;• rakendamine peaks olema lihtne;• analüüs peaks olema turvaline riskide suhtes.

Näidisülesanne:

29

Kui suur on 1 ha metsakultuuri (kuusk, jk kkt.) majandamise kasuminüüdisväärtus, arvestades raieringi pikkust perioodi? Teada on järgmisednäitajad.

Aasta Tegevus Maht Keskm. ühiku-hind

Kulud

0 Kultiveerimine 1 ha 8 000 kr/ha1 Hooldamine 1 ha 600 kr/ha1 Täiendamine 1 ha 1 000 kr/ha2 Hooldamine 1 ha 600 kr/ha10 Noorendiku hoold. 1 ha 1 000 kr/ha18 Noorendiku hoold. 1 ha 1 200 kr/ha

Tulud Müügimaht Hind33 HR 40 tm 60 kr/tm50 HR 80 tm 100 kr/tm70 Lageraie 280 tm 320 kr/tm

Arvutuses kasutatav arvestuslik intressimäär on 3%.

Kas metsakultiveerimise sisemine rentaabluslävi (IRR) on suurem võiväiksem kui 3%?

Kui suur on majandamise sisemine rentaabluslävi?

30

Aasta Disk.tegur 3% Nüüdisväärtus Disk.tegur 4% Nüüdisväärtus

0 kultiveerimine 8000 1 8000 1 80001 hooldamine 600 0,9709 582,5 0,9615 576,921 täiendamine 1000 0,9709 970,9 0,9615 961,542 hooldamine 600 0,9426 565,6 0,9246 554,73

10 noorendiku hooldamine 1000 0,7441 744,1 0,6756 675,5618 noorendiku hooldamine 1200 0,5874 704,9 0,4936 592,35

Kulude nüüdisväärtus 11567,9 11361

33 harvendusraie 2400 0,3770 904,9 0,2741 657,8350 harvendusraie 8000 0,2281 1824,9 0,1407 1125,770 lageraie 89600 0,1263 11316,2 0,0642 5754,1

Tulude nüüdisväärtus 14046,0 7537,6

Kasumi nüüdisväärtus 2478 -3824

Siseminetasuvuslävi

3,39%

31

5.4. Raha ajaväärtuse arvestamise abivalemid

Raha ja investeeringute ajaväärtuse arvutamiseks on mitmeid abivalemeid, misvõtavad arvesse kulude ja tulude ajalise rütmi (nende toimumise eripära).Arvestatakse, kas tegemist on perioodiliselt korduvate suurustega ning kasperioodilisus on peatuv või peatumatu.

Järgnevalt esitatakse mõned ajaväärtuse arvutamise standardsituatsioonid.

• Peatumatu, igal aastal ühesuurusena korduva väärtuse (annuiteedi)nüüdisväärtus avaldub:

Ia

iai

ai0 0 11 1 1

=+

++

+ ++ ∞( ) ( )

...( )

,

a annuiteedi väärtusi intressimäär sajandikes (nt 10% korral 0,10)

ehk

Iai0 =

Peatumatu suuruse näide on teedeehitusest tulenev kokkuveokuludevähenemine. Kui tee on mingis metsaosas olemas ja seal varutakse igal aastalenam-vähem ühepalju puitu, siis saavutatud kokkuhoid kordub ühesuurusenaläbi aastate. Kui tee ehitamine vähendab kokkuveokulusid 3 kr/tm ning sellestmetsast varutakse 1000 tm/a, siis tulude nüüdisväärtus 8% intressimäära juureson:

I 0

3 10000 08

37500= =*

,krooni.

• Peatuva annuiteedi nüüdisväärtus avaldub järgmiselt.

Iai

ai

ai n0 0 11 1 1

=+

++

+ ++( ) ( )

...( )

32

Korrutades kõiki liidetavaid teguriga 1

1+ i ning lihtsustades avaldist, saame

[ ]I

a i

i i

n

n0

1 1

1=

+ −+

( )

( )

ja siit saab a väärtuse

a Ii i

i

n

n=+

+ −0

11 1

( )( )

Oletame, et mets annab omanikule 10 aasta jooksul stabiilselt 10 000 kroonitulu aastas. 8% intressimäära juures on tulude nüüdisväärtus

[ ]I 0

10

10

10000 1 0 08 1

0 08 1 0 08=

+ −+

=( , )

, ( , )67 101,81 krooni

MS Excelis on peatuva annuiteedi nüüdisväärtuse arvutamiseks funktsioonPV(Rate;Nper;Pmt) ehk PV(intressimäär; perioodide arv; makse suurus).Esitatud näite puhul PV(0,08;10;10000)=67101,81.

• Peatumatu, perioodiliselt korduva suuruse nüüdisväärtus, juhul kui perioodipikkus on t aastat:

II

iIi

Ii

tt

tt

t0 21 1 1

=+

++

+ ++ ∞( ) ( )

...( )

,

lihtsustades saadakse

IIi

tt0 1 1

=+ −( )

Näiteks riik kui metsaomanik saab iga 60 aasta jooksul 1 hektari metsamaakohta 50 000 krooni puhastulu. Arvestuslik intressimäär on 3%. Sellisel juhulon tulu nüüdisväärtus

60,10221103,1

50000600 =

−=I krooni.

33

5.5. Intressimäära valik

Eelmises peatükis põhjendati intressi kasutamist vajadusega võrrelda väärtusi ajasning tarbijate ajapreferentsiga. Kuid intressi kasutamiseks on veel vähemalt kakspõhjust. Üks intressi kasutamise põhjus on vajadus arvestada riski. Investor peabsaama riski võtmise eest kompensatsiooni. Erinevused intressimäärades erinevatelturgudel ning erinevate projektide jaoks väljendavad ettevõtmiste riskiastet. Midasuurem on ettevõtmise või äriga seotud risk, seda suuremat tulusust(kompensatsiooni) investor soovib saada.

Intressi on tarvis kasutada ka selleks, et korrigeerida raha väärtust, mis muutubinflatsiooni või deflatsiooni tõttu. Kui näiteks inflatsioon vähendab raha väärtust3% aastas, siis investor, kes tahab investeeringu reaaltulususeks 8%, peab leidmainvesteeringu nominaaltulususega 11%.

Metsamajanduslike investeeringute hindamisel kasutatakse madalaidintressimäärasid, mis tavaliselt jäävad vahemikku 2-4%, harva kuni 7%.Ökonomistide poolt on madala intressimäära (ka 0 määra) kasutamist kritiseeritud,viidates sellele, et need ei suuna kapitali projektidesse, kus tulumäärad on oluliseltkõrgemad.

Kõrgemate intressimäärade pooldajate väited on olnud järgmised:• Madala intressimäära kasutamine on vastuolus tegeliku eluga;• Madalate intressimäärade abil püütakse läbi suruda madala tulususega

investeeringuid;• Madala intressimäära kasutamisega suureneb positiivse kasumi

nüüdisväärtusega projektide hulk ning sellega soodustatakse pikaajalistsurvet keskkonnale.

Briti metsaöknomist Colin Price´i arvates ei pea need väited paika ning ta onesitanud ka omapoolsed argumendid madalate intressimäärade kasutamiseks(Price, 1996, 1997). Madalate intressimäärade kasutamise kriitika toetubemotsioonidele ja inertsetele arusaamadele. Kriitika esitajad oletavad, et madalateintressimäärade kasutamine põhjustab ressursside ebaefektiivset kasutamist.Kontrollimine (arvutused) aga on tõestanud, et kriitikal puudub alus.

Price´i järgi rõhutab säästliku arengu põhimõtete rakendamine metsanduses ja kateiste majanduslike protsesside juures madalate intressimäärade kasutamiseotstarbekust. Säästliku arengu idee järgi peab kõikidel põvkondadel olema võrdnevõimalus täita oma soove ja vajadusi. Tegelik säästlikkus saavutatakse siis, kuikeskkonnaalased väärtused jäetakse diskonteerimata.

34

Lõpetuseks olgu öeldud, et kuigi dünaamilised investeerimisarvutused onmetsanduses leidnud kindla koha, jääb ökonomistide suurimaks probleemiksintressimäära valik. See olgu realistlik ja kriitiline, sest ajaldamine on võimas“arvestuslik” relv. Kui Eesti 1996.a. aasta SKP 23,5 miljardit krooni toodetaks200 aasta pärast, siis 12% diskonteerides on selle nüüdisväärtus 3 krooni ja 39senti.

TEEMA 6. METSAKASVATUSE ÖKONOOMIKA

Metsakasvatuslikeks investeeringuteks loetakse:• metsakultiveerimine ja sellega hiljem seonduv (täiendamine, hooldamine);• puistute väetamine;• metsakuivendus ja teede ehitus.

Investeeringu määratlemine sõltub argumenteerimisest. Tegelikult on kahooldusraieid võimalik vaadelda kui investeeringut, mille eesmärgiks on puidu(puistu) väärtuse tõstmine ning lisatulude saamine.

Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses

Sageli on eesmärk ise kriteeriumiks. Näiteks kui seadus kohustab metsiuuendama, siis saab tekkida küsimus ainult uuendamismeetodite valikust.

Kriteeriumid võivad olla tehnilised ja majanduslikud. Tehniliste kriteeriumidekasutamine on võrreldes majanduslikega oluliselt lihtsam, kuna• majandusliku õnnestumise mõõtmine on oluliselt keerukam;• majanduslikud kriteeriumid eeldavad rohkem informatsiooni;• majanduslik tulemus ei ole nii nähtav ja selge kui tehniline tulemus (näiteks

puukeste kõrguskasv);• tulevasi majanduslikke väärtusi on raske ennustada.

Metsakasvatuslike investeeringute kriteeriumidena esitatakse sagedamini:• kasumi nüüdisväärtust;• sisemist rentaablusläve;• kapitali kiiret käivet (madal kapital / tulem suhe);• kapitali marginaaltootlikkust.

Metsamajanduse investeeringud vôib jagada:• primaarsed e. metsakasvatuse investeeringud;• sekundaarsed e. metsavarumise investeeringud.

35

Osa investeeringutest on ühised môlemale rühmale.

• TEGURID, MIDA METSAKASVATAJA EI SAA MÕJUTADA• MAJANDAJAST SÕLTUVAD OTSUSED (TEGEVUSED)

ÜKS OTSUS KUTSUB ESILE JÄRGMISE (MÕJUTAB JÄRGNEVAIDOTSUSEID)

Metsastamine

Metsastamine on abinôu, millega maa pannakse tootma puid. Investeeringuiseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist.Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustataksemetsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist vôib jälgida kuitootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks vôrreldanäiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas.

Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavadinvesteerimisarvutused selgitama edukaima.

Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuidsamas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamisemôistlikuks. Metsakultiveerimiseks on järgmised põhjendused:• Uuenemisaeg (aeg, mille järgi kultuur loetakse noorendikuks) ja raiering

lühenevad, kuna uuendus toimub vahetult uuendusraie järel sôltumataseemneaastatest.

• Raiering lüheneb eriti siis, kui kasutatakse istikuid.• Saavutatakse keskmisest kôrgem toodang, kuna sobiva tihedusega

(täiusega) puistu saamine on kindlustatud.• Valitakse sobivaim puuliik ning saab kasutada metsageneetika poolt

pakutavaid vôimalusi.

Loetletud tegurid môjutavad majanduslikku tulemust parema tootlikkuse jakvaliteedi kaudu. Kui metsauuendamist jälgida koos metsavarumisega, siisvôib metsakultiveerimise plussideks lugeda veel järgmisi aspekte:• Metsavarumiskulutused vähenevad tänu suuremale hektaritagavarale ja

ratsionaalse raietehnoloogia kasutamisele.• Üldkulud ühe tihumeetri kohta vähenevad, kui aastane tootlus pindalaühiku

kohta kasvab.

36

Jäätmaade metsastamine on tüüpiline investeering, millele on iseloomulik eritipikk tagasimakseaeg. Kõigepealt tehakse metsastamise objektiettevalmistamise ja kultiveerimise ühekordne väljaminek. Mône aastamöödudes on võib-olla vajalik metsakultuuri täiendamine. Mitmel korral ontarvis kultuuri hooldada - kôrrelisi jms. tallata vôi niita, millele järgneb paarkorda noorendiku hooldamine. Esimesed raietulud saadakse alles 20 - 30 aastatpärast metsakultuuri rajamist. Selle järel saadakse perioodiliselt raietulusidhooldusraietest ning lôpuks tulud lõppraiest 50 - 120 aasta möödudes. Joonisel9.1. on esitatud näide kulude ja tulude esinemise kohta. Kulude ja tuludesuurus (näiteks 63 000 krooni 80-ndal aastal) ei kirjelda konkreetse puistumajandamise tulemeid. Numbrid lihtsalt illustreerivad joonist ning näitavadkulude ja tulude suurusjärku.

Joonis 6.1. Kulude ja tulude ajaline jaotumine metsakultiveerimisel.

Metsakultiveerimise kasumi nüüdisväärtust (NPV) saab arvutada järgmisevalemi abil:

NPV A i D i C vi

iuu

xx

u

ux o

u

= + + + − ++ −

+

− −

=∑( ) ( )

( )( )

1 11 1

10

C0 metsauuendamiskulud;Au uuendusraie netotulud aastal u;u aeg metsastamisest uuendusraieni;Dx hooldusraiete netotulud hetkel x;

-8000

30008000

63000

-20000-10000

010000200003000040000500006000070000

0 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 33 36 39 42 45 48 51 54 57 60 63 66 69 72 75 78

Aasta

Kul

ud ja

tulu

d(k

roon

i)

37

x aeg metsastamisest hooldusraieni;v aastased metsamajanduskulud puistu kohta;i intressimäär.

Mida suuremaks kujuneb kasumi nüüdisväärtus, seda õnnestunumaks võibinvesteeringut pidada. Metsamajanduse jaoks on oluline küsimus: kui suureksvõivad kasvada metsastamiskulud C0, et investeeringu nüüdisväärtus jääkspositiivseks?

Sisemise rentaablusläve (IRR) kasutamine on teine kriteerium, millega saabhinnata metsauuenduse kui investeeringu tasuvust. Kriteeriumi on sobivkasutada siis, kui vähest kapitali tuleb jagada alternatiivseteinvesteerimisobjektide vahel ning eesmärgiks on seatud võimalikult kõrgekapitali tulusus.

Investeerimisarvutuste abil saab:• Vôrrelda erinevate metsastamismeetodite (külv ja istutamine, looduslik

uuenemine ja kultiveerimine) omavahelist edukust;• Vôrrelda metsastamise ning teiste alternatiivsete metsakasvatuslike

investeeringute omavahelist edukust.

Metsastamisinvesteeringu pikk tagasimakseaeg pôhjustab teistemetsakasvatuslike investeeringutega vôrreldes probleeme ja ebakindlust.Informatsiooni puudumine ja ebatäielikkus avaldab mõju kaarvutustulemustele. On jôutud arvamusele, et eriti jäätmaade metsastamisepuhul omavad investeerimisarvutuste tulemused tähtsust mitte absoluutsestähenduses, vaid eelkõige erinevate investeeringute vôrdlusel.

Metsakuivendus

• TÜÜPILINE INVESTEERING• ISEGI MITU INVESTEERINGUT: KUIVENDAMINE,

KULTIVEERIMINE (JA VÄETAMINE)

• ÜHIKUKULUD SÕLTUVAD MAA-ALA OMADUSTEST JAPINDALAST

• INVESTEERINGU TULUD: RAIETULU SUURENEMINE JATRANSPORDIKULUDE VÄHENEMINE

• RAIETULU SUURENEMINE SÕLTUB:• kuivendatava ala viljakus (boniteet)

38

• kuivendatava ala puistud (liigiline ja vanuseline struktuur)• puidu hind

• KUIVENDUSE EFEKTIIVSUS SÕLTUB KRAAVIDE SÜGAVUSESTJA KUIVENDUSVÕRGU TIHEDUSEST

• KUIVENDAMISEGA KAASNEB KASVUKOHA PÜSIV PARANEMINE

• KUIVENDUSE FINANTSMAJANDUSLIKU EDUKUSE MÄÄRABTULUDE JA KULUDE SUHE

• KRITEERIUMIKS KASUMI NÜÜDISVÄÄRTUS JA SISEMINERENTAABLUSLÄVI (SELLE MODIFIKATSIOONID)

MEETODITE KASUTAMINE EELDAB:• puisute kasvukäik kuivendamata ja kuivendatud aladel• info kuivendamise kulude kohta• info kuivendussüsteemi korrashoiukulude kohta

Metsade väetamine

Väetamise tulud ilmnevad kahel viisil:• puistu juurdekasvu ja raiemahu lisandumine;• puude diameetri suurenemisest tulenev hinnalisa.

Hinnalisa osakaal sõltub jäme- ja peensortimentide hinnasuhtest. Mida kallimon jämedamõõtmeline puit võrreldes peenikesega, seda suurem on hinnalisaosakaal ning seda suurem väetamise positiivne rahaline efekt.

TEEMA 7. PUISTUTE KÜPSUSVANUS.

Juba 18. sajandil küsiti: kui kaua tuleb metsa kasvatada, enne kui puud raiuda japuit realiseerida? Vastuse saamiseks kulus peaaegu sajand, sest lahenduseleidmine oli sageli seotud mitmesuguste nüanssidega.

Lahendus on lihtsam, kui vaadata toodanguna ainult puitu ja sellest saadavat tulu.Käesoleval ajal väärtustatakse üha enam ka metsa mittepuidulisi hüvesid javastuse leidmine osutub komplitseeritumaks. See näitab, et küpsusvanus sõltub

39

metsa majandaja (inimese, ühiskonna) soovidest ja eesmärkidest. Sõltuvalt sellest,millised need on ja millised on soovidele vastavad operatsionaalsed eesmärgid,tuleb leida ka optimaalne raievanus. Küpsusvanuse valik on probleem, millejuures arvestatakse nii bioloogilisi kui majanduslikke seoseid pikas perspektiivis.

Raieringi pikkuse valik sõltub ka varem tehtud (või tegemata jäetud) otsustest.Otsust mõjutab puuliik, puistu varasem majandamisreþ iim, puistu seisund jne.

Otsust saab teha erineval viisil:• optimaalne küpsusvanus valitakse mingi kriteeriumi alusel erinevaid vanuseid

“katsetades”. Arvutustes on tarvis ennustada tulevasi tulusid ja kulusid.• küpsusvanus valitakse investeerimisotsuse põhimõtteid rakendades. Tuleb

leida vastus küsimusele: kas kasvatada puistut edasi või reinvesteeridapraegune müügitulu tulevase suurema tulu ootuses?

Raieringist saab rääkida vanuseliselt homogeense puistu korral. Kui puistukoosneb erineva vanusega puudest, tuleb rääkida mitte puistu, vaid puu(de)küpsusvanusest. Käesolevas peatükis esitatavad küpsusvanuse leidmisepõhimõtted sisaldavad lihtsustavaid oletusi – puistu on ühevanuseline, tulusaadakse puidu realiseerimisest, küpses puistus tehakse lageraie.

Mõiste ja määramise põhimõtted

Küpsusvanus (A) on vanus, mille juures puistu raiumisel saadakse parimmajandustulemus ajaühikus üle kogu puistu kasvamise aja ehk üle puistu vanuse(Nilson, 1997). Majandustulemusena võib kasutada seejuures puidu kogust, puiduhinda, oodustatud ja oodustamata kasumit vmt.

Küpsusvanus sõltub puuliigist, puude kvaliteedist, kasvukiirusest,metsavarumiskuludest, metsa mittepuiduliste funktsioonide väärtuse tasemest jamuutumisest koos puistu vanusega, puistu täiusest, metsavarumiskuludest. Seegapuistut iseloomustavate näitajate kogumist.Raiering (u) on aeg uuendusraiest järgmise uuendusraieni. Juhul kui uus puistusünnib seemnetest vahetult raie järel, vastab raieringi pikkus puistu vanuseleuuendusraie ajal.

Raiering on selline metsakasvatuslik tegevusparameeter (versuskeskkonnaparameeter), mille määramisel on metsa majandajal võimalus oma tahetja soove avaldada. Samas ei ole metsa majandajal siiski täit vabadust raieringipikkust oma soovi kohaselt kehtestada, kuna vastavate eeskirjade või isegiseadusega (Eestis metsaseadusega) on kehtestatud teatud piirangud erinevatepuuliikide uuendusraiet lubava vanuse kohta. Kuid lõppkokkuvõttes peab raieringipikkus teenima metsa majandaja eesmärke:

40

u f E= ( ) , (7.1)

kus E tähistab eesmärke.

Järgnevalt vaadeldakse neid küpsusvanuseid, milliseid metsanduse praktikastänapäeval enim rakendatakse. Need on:

• tehniline küpsus;• mahuküpsus;• ökoloogiline (loomulik) küpsus;• hinnaküpsus;• kasumiküpsus;• oodustatud kasumiküpsus.

Kolm esimest on tehnilistele ja eetilistele kriteeriumidele tuginevadküpsusvanused. Ökonoomilisest seisukohast on huvipakkuvad kolm viimast.

Tehniline küpsusvanus on vanus, mil metsast saadakse puistu eluea ühe aastakeskmisena kõige enam just seda konkreetset sortimenti, midamajanduskeskkonnas enim nõutakse. Tehniline küpsusvanus on rakendamistleidnud eelkõige erisortimentide kasvatamise juures (ülekasvanud, tiheda puidugamännid aknatööstusele Rootsis, tisleritoodetele mõeldud jämedad puud Kesk-Euroopas, pajude kasvatamine 1-5 aastat sõltuvalt pajuvitste kasutamisomadustestjne).

Mahuküpsus e. suurima keskmise juurdekasvu küpsusvanus on vanus, milpuistu keskmine juurdekasv saavutab kulminatsiooni. Mahuküpsust rakendatisiis kui riigid või regioonid tunnetasid puidu defitsiiti ning seetõttu seadsideesmärgiks maksimaalse puidu biomassi saamise. Selline lähenemine valitsessajandeid tagasi (18.saj. Lääne-Euroopas).

Tegelikult ei kasutata praktikas kunagi ära kogu juurdekasvu, sest osa sellest surebpuistu kasvamise käigus. Seepärast võetakse küpsusvanuse arvutamisel alusekstagavara muut (kahel järjestikusel ajahetkel fikseeritud puistu tagavara vahe).

Puistu ökoloogiline (loomulik) küpsus on vanus, mil puistu suure arvu puudesuremise tõttu muutub harvikuks. Üksikpuu läheneb loomulikule surmale.Ökoloogilist mõtteviisi ainuõigeks pidavatele inimestele on see sobivaim küpsus,kuna tsükkel sisaldab nii kasvu, küpsust, surma kui ka lagunemist.

41

Hinnaküpsus on puistu vanus, mil puidu realiseerimisel saadakse võimalikultsuur keskmine brutotulu, s.t vanus, mis maksimeerib realiseeritava puidu hinnapuistu kasvatamise aja kohta.

Hinnaküpsuse puuduseks on see, et ei arvestata puistu kasvatamise kuludega.

Kasumiküpsus e. majanduslik küpsus on vanus, mil puistu raiumisel saadaksemaksimaalset keskmist puhastulu aastas.

Arvutamisel vaadeldakse maad ja sellel kasvavat puurinnet kui tervikut. Püütakseleida selline u väärtus, mis maksimeeriks avaldise

A D C uv

u

u xx

u

+ − +=∑ ( )

0

u puistu vanus;Au uuendusraiest vanuses u saadav puhastulu;Dx hooldusraietest vanuses x saadav puhastulu;C metsakasvatuslikud kulud;v iga-aastased halduskulud.

Avaldis väljendab keskmist puhastulu aastas (kr/a) ning puistu vanust, mil see onsuurim. Arvutused tehakse hektari kohta aastas ning selleks on tarvis teadavastavaid tulusid ja kulusid. Saadud puhastulu on metsanduse ökonoomikasnimetatud metsarendiks ning viimasest tuleneb ka mõiste metsarendiküpsusvanus. Kasumiküpust on nimetatud ka metsarendi küpsusvanuseks.

Mõnikord on metsarendi suuruse määramisel piirdutud ainult lõppraiestsaadavate tuludega, kuid eelistada tuleks tulude ja kulude kompleksset arvestustkogu raieringilt. Metsarendi arvutamisel ei arvestata raha ajaväärtusega, nagutehakse maarendi puhul.

Oodustatud kasumiküpsus on puistu vanus, mil puistu raiumisel saadaksemaksimaalne keskmine oodustatud kasum hektari kohta aastas ehk suurimmaarent.

Maarent on see osa tuludest, mis jääb maaomanikule, kuna ülejäänud lähebpuistutega seotud kapitali intressideks ning muude väärtuste eest tasumiseks.Maarent on suurus, mis väljendab maakasutuse intensiivsust.

42

Maarendi teooria tugineb saksa metsateadlase Faustmanni poolt 1849.a.formuleeritud valemile (Markus, 1965):

BA D i C i

iviu

u xu x u

x o

u

u=+ + − +

+ −−

−

=∑ ( ) ( )

( )

1 1

1 1, kus

uB oodustatud puhastulu e. maa oodustatud väärtus e. maarent;u raieringi pikkus;Au uuendusraie kännuraha u aasta möödudes praegusest hetkest;Dx harvendusraiete kännuraha x aasta möödudes praegusest hetkest;C metsakultiveerimistööde kulud;v iga-aastased majandamis- ja halduskulud;i intressimäär.

Sissetulekud ja väljaminekud oodustatakse uuendusraie ajale u ning sissetulekute-väljaminekute vahe oletatakse korduvat u aasta järel. See perioodiliselt korduvalõpmatu netotulu kapitaliseeritud väärtus on maa väärtus e. maarendi oodustatudväärtus. Küpsusvanus, mis maksimeerib Bu väärtuse, on oodustatudkasumiküpsus. Kuigi valemisse on sisestatud raha ajaväärtus, tugineb valemstaatilisele põhioletusele: kõik kordub analoogiliselt igavikuni.

Maarendi teooria rakendamisel võivad finantsturgudel kasutatavad intressid andanegatiivse tulemuse, s.t negatiivse metsamaa nüüdisväärtuse. Siit kerkib koheküsimus: kas on mõistlik kasutada negatiivseid nüüdisväärtusi küpsusvanusemääramisel?

Metsarendi teooria rakendamisel saadakse suuremad küpsusvanused võrreldesmaarendi teooriaga. Metsarendi teooria jätab tähelepanuta selle, et suurepuistukapitali säilitamine on majanduslik ohver. Kahte konkureerivat teooriat onkirjeldatud ka kui vaese mehe ja jõuka inimese rakendatavat küpsusvanust.Metsarendi teoorial põhinev küpsusvanus sobib majanduslikult heal järjel olevaleinimesele, kuna ta on vähe huvitatud raha paigutamisest väljapoolemetsamajandust.

Kui võrrelda kahte erinevat teoreetilist lähenemist, siis metsarent annab heaülevaate suurema metsaosa (terviku) tulude kohta, kuid selle abil on raske hinnataüksikute puistute tasuvust ning metsamajandusse paigutatud kapitali kulude mõjutulu suurusele.

43

Järgnevalt (tabel 7.2., joonised 7.2. ja 7.3.) on toodud kokkuvõte hinnaküpsuse,kasumiküpsuse ja oodustatud kasumiküpsuse arvutuste kohta. Näide on sellesmõttes veidi “ebaõnnestunud”, et annab erinevaid meetodeid kasutades samatulemuse, s.t sama küpsusvanuse.

Tabel 7.2. JMS kasvukohatüübi kuusiku keskmine hind, kasum ning oodustatudkasum erinevas vanuses.

Oodustatud kasum

kr/haIntressimäär

Puistuvanus

A

Hind

kr/ha/a

Kasum

kr/ha/a

0,01 0,02 0,0310 -64 -899 -94083 -49203 -3428920 -130 -565 -59640 -31563 -2231630 505 340 20820 4106 -129040 869 736 52482 16530 509550 1046 933 64964 20033 611060 1138 1038 86935 26327 817370 1121 1031 80598 22701 579280 1081 998 73217 18956 357790 1033 954 65861 15505 1700100 1000 926 60045 12772 279110 943 872 53307 10044 -976120 879 812 46793 7639 -1983

Joonis 7.2. JMS kasvukohatüübi kuusepuistu hind ja kasum.

- 1 5 0 0

- 1 0 0 0

- 5 0 0

0

5 0 0

1 0 0 0

1 5 0 0

0 20 40 60 80 100

P u i s t u v a n u s

Kr/

ha/

a

H i n d

K a s u m

44

Joonis 7.3. JMS kasvukohatüübi kuusepuistu oodustatud kasum erinevateintressimäärade juures.

Tabelis on esitatud kokkuvõte arvutuste tulemustest, mille abil määratakseküpsusvanust. Arvutuste taustaks on puistu majandamise mudel, kusmetsamajanduslikud kulud on 8000 krooni ning need tehakse esimese kümnendijooksul. Puistus tehakse 2 hooldusraiet, vastavalt 30 ja 60 aasta vanuses.Hooldusraiete netotulu on vastavalt 4100 ning 14 600 kr/ha. Lõppraiesortimenteerimisel on aluseks P.Anutšini sortimentatsioonitabelid (Krigul, 1971).Sortimentide lõikes on kasutatud järgmisi (kännurahaks taandatud) hindu: palgid430 kr/tm, peenpalgid 330 kr/tm, paberipuu 150 kr/tm ning küte –40 kr/tm.Halduskulude suurus on 35 kr/ha/a.

Esitatud mudeli põhjal koostatud arvutuse tulemused näitavad, et optimaalneküpsusvanus jääb 60 ja 70 aasta vahele. Erinevaid kriteeriume kasutades saadakseligikaudu samasugune lõpptulemus. Joonisel 6.3. on selgesti näha intressimääramõju oodustatud kasumi suurusele.

Tabelis 7.3. on esitatud kokkuvõtvalt metsamajanduse eriala tudengite pooltsooritatud arvutuste tulemused erinevate puistute optimaalse küpsusvanuseleidmiseks. Olulised ei ole sealjuures mitte tulemuste absoluutväärtused, vaidarvutuse tulemus kui otsuse tegemist suunav kriteerium.

- 1 5 0 0 0 0

- 1 0 0 0 0 0

- 5 0 0 0 0

0

5 0 0 0 0

1 0 0 0 0 0

0 20 40 60 80 100

P u i s t u v a n u s

Ood

usta

tud

kasu

m k

r/ha

/a

0 , 0 1

0 , 0 2

0 , 0 3

45

Tabel 7.3. Mõnede puistute kasumiküpsused Eestis 1999.a. andmete põhjal.

VanusA

Puistu koosseis ja boniteet

10Ku 10Ku 7Ku3Ks 10Hb 10Ks 10Lm 10 MäIa bon IV bon IV bon I bon I bon II bon II bon

Kasum kr/ha/a

30 -30 584 73

40 1130 99 825 27350 1302 210 110 128 754 31160 1386 389 242 126 982 168 371

70 1359 437 280 122 962 46780 1251 462 301 116 1034 61490 472 311 980 600

100 468 310 562

Tabelist on näha, milliseid puuliigid annavad suurema kasumi hektari kohta ningseda, millises suunas mõjutab kasumit boniteet. Selgesti on näha, milline onnäiteks erinevus Ia boniteedi ning IV boniteedi kuusiku optimaalsesküpsusvanuses. Viimasel on see 30 aastat suurem. Kõige tasuvamaks osutubkuuse- ja kasepuistute kasvatamine.

Kasumiküpsust mõjutavad tegurid

• Puidu reaalhinna muutused

Puidu hind kasvab kiiremini kui üldine hinnatase, eriti nendes maades, kus puitu eiole rikkalikult. Tõenäoliselt pikendab puidu hinnatõus tulevikus raieringi. Samalajal võivad lühiajalised konjunktuurimuutused mõjuda vastupidiselt. Üllatuslikhinnatõus võib mõjutada omanikku raiuma puistut planeeritust varem.

• Suhe hind-dimensioonid

Tehnilise küpsuse juures oli juttu suhte hind-dimensioonid mõjudest. Suhe hind-dimensioonid mõjutab küpsusvanust kõikide ökonoomiliste kriteeriumide

46

kasutamisel. Mida kallimad on jämedad sortimendid võrreldes peenetega, sedakõrgemaks kujuneb optimaalne küpsusvanus.

• Diskonteerimismäär

Madalate intressimäärade kasutamine tavaliselt pikendab raieringi.

• Maa väärtus

Mida suurem on maa väärtus, seda lühemaks kujuneb raiering.

• Riskitegurid

Mida kõrgem on puistut negatiivselt mõjutav riskitegur, seda lühemaks kujunebraiering. Metsaomanik lihtsalt realiseerib puidu enne, kui sellega võib midagijuhtuda.

• Puistu liigiline koosseis

Segapuistutes peab küpsusvanuse määramisel arvestama erinevate liikideosakaalu puistu koosseisus.

Kokkuvõtteks olgu öeldud, et küpsusvanus ei ole konstantne igaveseks fikseeritudsuurus. Koos majanduskeskkonna muutustega tuleb paindlikult suhtuda kaküpsusvanustesse. Majandusliku planeerimise seisukohalt omab rakendatavateküpsusvanuste muutmine tähtsust seetõttu, et see toob kaasa raiemahtude jametsamajanduskavade muutumise. Küpsusvanuse paindlikkus peab võimaldamapuidu realiseerimist vastavalt konjunktuurimuutustele. Kuna omanikel (riik,eraomanik) võivad metsa majandamisel olla erinevad eesmärgid, tuleksküpsusvanuse määramist kui otsuse tegemise probleemi vaadelda kaomanikegruppide kaupa.

47

TEEMA 8. METSA VÄÄRTUSE HINDAMINE

Metsa on defineeritud erinevalt. Aastatel 1993-1999 kehtinud metsaseaduses olimets defineeritud kui metsamaa koos sellel kasvava taimestikuga. Metsamaalkasvavad puud, põõsad ja muud taimed on seejuures metsamaatüki oluline osa.1999.aasta metsaseadus loeb metsaks puittaimestiku kasvukoha pindalaga 0,5 havõi enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega

vähemalt 30%;2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal

säilitatakse puittaimestikku metsaseaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.

Metsa väärtuse hindamine käsitleb metsa ja selle osade: maa ning puurinderahalise väärtuse määramist. Käesolevas peatükis vaadeldakse peamiste metsaväärtust kujundavate teguritena maad, puurinnet ning metsa majandamisegaseotud tulusid ja kulusid. Erinevad mittepuidulised hüved nagu näiteks jahindus,CO2 sidumine jne jäävad vaatluse alt välja.

Olulisemad metsa väärtuse määramise vajadused on:• ostu-müügitehingud;• maksustamise baasi määramine;• kompensatsioonide määramine sundvõõrandamisel;• erastamine;• metsamaa kui laenutagatise väärtuse hindamine;• kahjude kompenseerimine;• metsa kindlustamine.

Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt (Maa hindamise seadus) on maa hindamiseeesmärgiks maa hariliku väärtuse leidmine. Hindamisel kasutatakse turuväärtuse(tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit ning nende meetoditekombinatsioone.

Maa hindajaks on isik, kellel on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antudvastav tegevuslitsents. Korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avalikuteenistuse ametnik, kelle teenistuskohustuste hulka kuulub maa hindamine.

Korraline hindamine on maksustamise eesmärgil perioodiliselt läbiviidavhindamine, mille tulemusena määratakse kindlaks maa maksustamishind.Korraline hindamine toimub riikliku maakatastri andmete alusel hindamiseaasta 1. jaanuari seisuga. Hindamisel jaotatakse maa hinnatsoonidesse.

48

Hinnatsoonina käsitatakse piirkonda, kus on sarnane väärtustase ja väärtusemoodustumise mehhanism.

Erakorraline hindamine on hindamise objekti maksumuse kindlaksmääraminetehingute teostamiseks, sundvõõrandamiseks, maakorralduse läbiviimiseks võimuudel eesmärkidel maaomaniku või õigustatult huvitatud isikute tellimisel.

Metsa väärtust võib määrata:• arvutuslikult;• tegeliku turuhinna põhjal.

Metsamaa väärtuse hindamisel (arvutamisel) üritatakse määrata metsa rahalineväärtus antud hetkel. Kuna arvutustes võetakse tähelepanu alla sissetulekud javäljaminekud, mis esinesid minevikus või esinevad tulevikus, kasutatakseminevikust või tulevikust tuletatud nüüdisväärtust. Arvutustehniliselt kasutatakseselleks liitintressi arvutust. Väärtuse määramise meetodid on suhteliseltteoreetilised ja seega erinevates olukordades raskesti rakendatavad. Seetõttuvõivad samale objektile määratud väärtused üksteisest oluliselt erineda.

Väärtuse määramise metoodika võib jagada kaheks sõltuvalt sellest, kas metsa kuiobjekti vaadeldakse:• jagamatu tervikuna;• puurinde ja maa summana.

LÄHTE-KOHT

Mets on jagamatu tervik Mets on osade summa

MEETOD Tehingute võrdlus-meetod

Puhastulumeetod

Osade summameetod

TULEMUS Lähedane tegelikulehinnale, juhul kui esineb

piisavalt paljuvõrreldavaid objekte

Arvestuslik,metsamajanduslikele

teguritele tuginev väärtus

Joonis 8.1. Metsa väärtuse määramise lähtekohad ja meetodid (Tapion taskukirja,1991)

49

8.1. Tehingute võrdlusmeetod

Tehingutele tugineval hindamisel võetakse aluseks ajalooline kogemus, s.tolemasolev informatsioon teoks saanud ostu-müügitehingute kohta. Selle infopõhjal püütakse vastata küsimusele: milline on konkreetse objekti tõenäolineturuhind?

Meetod eeldab, et analoogseid tehinguid on piisavalt palju. Praktikas see kahjuksnii ei ole. Eestis peab maaga tehtud tehingute kohta arvestust Maa-amet. Maagatehtud tehingut jagunevad maatulundusmaaga (haritav maa, looduslik rohumaa,õuemaa, metsamaa ja muu maa), elamumaaga, ärimaaga ja tootmismaaga tehtudtehinguteks.

Tabel 8.1. Tehingute arv maatulundusmaaga aastatel 1997-2000.a.

Aasta Tehingute arv kokku Tehingudmaatulundusmaaga

1997 3228 16281998 5184 27311999 7183 32792000 10361 4414Allikas: Maa-amet, 2002

Register sisaldab nii müügiobjektide pindala kui hindasid. Tuleb rõhutada, etregistris esitatud keskmist hinda ei saa kasutada maaomanik abina oma metsamüümisel, sest objektid on ainulaadsed ning hind kujuneb konkreetse kinnistuparameetrite põhjal. Metsa müügi puhul kujunevad määravaks puistuteparameetrid (liigiline koosseis, vanus, tagavara jms). 1998.a. läbiviidudökonomeetriline analüüs (Renser, 1998) näitas, et kõige tugevamaks osutus seostehingu hinna ning lõppraietest saadava sortimentide mahu vahel(korrelatsioonikordaja r = 0,72, mudeli olulisuse tõenäosus 0,002). Arvestatavseos esines ka tehingu hinna ja raiutava tagavara (r=0,67, p=0,004) vahel. Tehinguhinna ja raiutava pindala vaheliseks seose korrelatsioonikordaja suurus oli vaid0,46 ning olulisuse tõenäosus 0,08.

8.2. Puhastulumeetod

Puhastulumeetod põhineb printsiibil, mille kohaselt kinnisvara väärtus väljendabsellelt tulevikus saadava puhastulu käesoleva hetke väärtust (Kask, 1997).

50

Puhastulumeetodi kasutamisel hinnatakse metsast saadavad tulud, tehtavadkulutused ja kapitaliseeritakse nende vahe. Lähtutakse sellest, et suurt metsaalakasutatakse jätkuvalt puidu tootmiseks.

Arvutuse aluseks on Faustmanni valem, mille aastal 1849 formuleeris MartinFaustmann, aga mille põhiidee esines juba mõnevõrra varem Königi töödes. Maapuhastulu Bu saadakse:

BA D i C i

iviu

u xu x u

x o

u

u=+ + − +

+ −−

−

=∑ ( ) ( )

( )

1 1

1 1, kus (8.1)

u raieringi pikkus;Au uuendusraie kännuraha u aasta möödudes praegusest hetkest;Dx harvendusraiete kännuraha x aasta möödudes praegusest hetkest;C metsakultiveerimistööde kulud;v aastased majandamis- ja halduskulud;i intressimäär.

Tühi metsamaa metsastatakse, puistus tehakse hooldusraieid ning uuendusraie.Kõik esimese perioodi tulud arvestatakse koos intressidega ja prolongeeritakseraieringi lõppu. Sama tehakse kuludega, v.a maa kasutamisest tulenevad kulud.Kasutatakse meile juba tuntud sümboleid u, Dx, Au, C, v. Oletatakse, et aastastehalduskulude suurus püsib raieringi vältel muutumatuna. Metsastamiskulud jahooldusraiete tulud viiakse raieringi lõppu, korrutades needprolongeerimisteguriga. Saadakse netotulu, mille kordumist võib kujutledasamasuurusena igavikuni. Metsa väärtuse hindamise teoorias nimetatakse sedamaarendiks. Selle kapitaliseeritud nüüdisväärtus vahetult enne metsastamist(nimetatakse maa puhastulu väärtuseks) saadakse, kui netotulu korrutatakse läbikorduva annuiteedi (aastamakse) kapitaliseerimisteguriga 1/(1+i)u.

Valem toob esile majandusteadusliku käsitluse, mille kohaselt maa, töö ja kapitalannavad metsamajandusliku tootmise tulemuse: nimelt raietulu. Sellest tulebkõigepealt kompenseerida kapital ja töö, vastasel juhul need siirduvad mujale.Tulust ülejääv osa jääb maale. Kui kultiveerimiskulud ja töö koos intressidega onsuuremad kui raietulu, siis maa väärtus muutub negatiivseks. Maarendi valem onmatemaatiliselt igati korrektne, kuid ökonoomika seisukohalt on sellel mitmeidpuudusi (Keltikangas, 1949).

51

• Valem sobib siis, kui tegemist on tõesti tühja maaga enne metsastamist. Kuimingisugunegi puistu on olemas, siis valem enam ei sobi.

• Halduskulusid on raske jagada üksikute puistute vahel.• Arvutuse vead on suured, kuna need tuginevad peatumatute perioodiliste

suuruste kapitaliseerimisele, kus esimene suurus saadakse alles ühe raieringikuludes. Kui raiering on 100 aastat, siis kapitaliseerimistegur on 4% puhul0,0202 ja 5% puhul 0,0077. Erinevus on umbes 260%. Kui arvestada, et katulude suuruse ja aja hinnang vaheldub, siis puhastulu sõltub väga oluliseltsellest, millised väärtused valemisse pannakse.

Halvema boniteedi ja pikkade raieringide korral saadakse maa negatiivne väärtus,mis on ärimajanduslikult võimatu vähemalt niikaua, kuni puudel on minimaalnegipositiivne kännuhind. Seega valemiga arvutatud puhastulu ei saa hästi kasutadaabsoluutses tähenduses. Puhastulu väärtusi võib vaadelda suhtelise, näitekserinevate kasvukohtade võrdlust võimaldava näitajana.

8.3. Osade summa meetod

Osade summa meetod on metsa väärtuse määramisel enimkasutatud ning ehk justseetõttu ka enim kriitika osaks langenud. Ebakindlust põhjustab eelkõigetervikväärtuse korrigeerimine ning see, kas hinnatav puistu vastabkasvukäigutabelitele. Metsa väärtus määratakse tema osade väärtuste summana,mida hiljem korrigeeritakse vastavate paranditega. Maa ja puurinde väärtusedmääratakse eraldi, nende summa annab kinnistu tervikväärtuse. Uurimused japraktika näitab, et arvestuslikult saadakse potentsiaalsest turuhinnast 25-50%kõrgem väärtus (Riikilä, 1997).

puistutehinnang-väärtused

+ puistute all olevatemaatükkideväärtused

+ tervikväärtusekorrigeerimine

= SUMMAARNEVÄÄRTUS

metsakultuuri raieväärtus + aastasedväärtus ootusväärtuse lisa majandamis-

kulud

või eriväärtused

raieväärtus * kinnistu muudootusväärtuse väärtusedkoefitsient

52

Joonis 8.2. Kinnistu osade väärtused, nende määramine ja tervikväärtusearvutamine (Tapion taskukirja, 1991)

Soomes näiteks on koostatud andmebaasid maa ja metsakultuuride väärtuste ninghinnangväärtuslisade ja -koefitsientide kohta. Andmebaasid on koostatuderinevate kasvukohatüüpide ja puuliikide kohta. Andmebaaside koostamiseks ontarvis puistute kasvukäigutabeleid ning raiete mudeleid. Tarvis on fikseeridakasvava metsa hind, metsamajanduslikud kulud ning arvutuses kasutatavintressimäär.

Hinnangväärtuslisa on ootusväärtuse ja raieväärtuse vahe. Noorendikes jakeskealistes puistutes on ootusväärtus kõrgem kui raieväärtus.

Maa väärtust arvutades hinnatakse ühe raieringi pikkusel perioodil kõik tulud jakulud ning leitakse puhasnüüdisväärtus. Oletatakse, et saadud puhasnüüdisväärtuskordub iga raieringi lõpus ühesuurusena. Arvutus on teoreetiline ja kasutatavaidalgandmeid on raske täpselt ennustada.

8.4. Metsa hinda mõjutavad tegurid

Metsa hinda võib vaadelda nii ostja kui müüja poolelt. Müüja poolelt võikskasutada mõistet minimaalhind ning ostja poolelt maksimaalhind. Müüja jaoks onolemas minimaalhind, millega ta on nõus metsa müüma. Ostja jaoks seevastueksisteerib maksimaalhind, mida ta on nõus metsa eest maksma.

Majandusteaduslikult on oluline teada, millised tegurid mõjutavad metsamaa jasellega tehtavate tehingute hinda. Vastust on võimalik otsida ökonomeetrilisteuurimuste abil, mida paraku on tehtud suhteliselt vähe. Üheks põhjuseks onempiirilise materjali vähesus, mistõttu teoreetilisi mudeleid on raske testida. 1990.aastal tehti Soomes uurimus, milles kirjeldati metsaomandi turgu, müüja ja ostjaotsustusprotsessi ning olulisemaid metsamaa ühikuhinda mõjutavad tegureid(Vehkamäki, 1990).

Oletatavad minimaal- ja maksimaalhinda mõjutavad tegurid sisestati teoreetilissemudelisse. Minimaalse müügihinna puhul olid need• olemasolevad ressursid (kinnistu pindala, puistute tagavara ja seisund, muu

kapital)• kasvava metsa hind;• omaniku ajapreferents;• intressitase kapitaliturgudel;• omaniku sissetuleku suurus;

53

• paralleelse tegevusala põhivahendite müügihinnad;• maamaksu suurus pindalaühiku kohta.

Maksimaalse ostuhinna puhul oletati, et omaniku otsust mõjutavad• objektiga seotud ressursid (kinnistu pindala, puistute tagavara ja seisund);• ostetavale objektile määratud maamaksu suurus pindalaühiku kohta;• olemasolev kapital;• tehingu omafinantseeringu osakaal;• paralleeltegevuse põhivara väärtus;• kasvava metsa hind;• omaniku ajapreferents;• intressitase kapitaliturgudel;• raietest saadav tulu.

Teoreetilises mudelis tuleb ennustada ka tegurite mõju suund (positiivne võinegatiivne). Maksimaalse ostuhinna puhul võib kinnistu pindala suuruse mõju ollanii hinda suurendav kui vähendav. Puistute parem seisund ning kasvava metsakõrgem hind suurendavad hinda.

Empiiriline uurimus näitas, et statistiliselt kõige olulisemaks metsa ühikuhindamõjutavaks teguriks osutus jämesortimentide osakaal puistutes ehk vaheturaievõimaluse olemasolu. Mida suurem oli kinnistu pindala, seda väiksemakskujunes metsamaa ühikuhind. Tehingute finantseerimine laenude abil vähendasmüügihinda ja suurendas ostuhinda.

Nagu peatükis 8.2. esitatud näitest selgus, mõjutasid Eestis metsa hinda enimlõppraietest saadavad sortimendid (jämesortimendid). Erinevad empiirilisedandmed erinevatel aastakümnetelt andsid seega samasuguse tulemuse nii Eestiskui Soomes.

Seoses poliitiliste ning (põllu)majanduslike struktuurimuutustega, mis Eestitlähitulevikus tõenäoliselt ees ootavad, on oodata metsamaa pindala mõningastsuurenemist, eelkõige põllumaade arvel. Samal ajal ei ole metsamaa kogupindalalotsest mõju metsamaa hinnale. Metsamaa hinda mõjutavad ennekõike (naguteistegi hüviste hindasid) nõudlus ja pakkumine.

Eesti praktika erastataval maal asuva metsa maksumuse määramisel

Metsa hindajaks on keskkonnaministri poolt määratud riigiasutus võikeskkonnaministri poolt selleks volitatud äriühing, milles enamusotsustusõiguskuulub riigile.

54

Erastataval maal asuva puurinde maksumus määratakse metsainventeerimiseandmebaasi takseerandmete alusel. Kui andmebaasis nimetatud andmed puuduvadvõi soovitakse neid täpsustada, viib metsa hindaja läbi vähemalt ühe kuu jooksul,arvates avalduse saamise päevast, erakorralise metsainventeerimise. Puurindemaksumus määratakse sel juhul kahe nädala jooksul pärast takseerandmetesaamist.

Matemaatiliste valemite abil arvutatakse takseerandmetes olevate keskmistemõõtmete alusel vastava puistuelemendi ühe tihumeetri hind, mis korrutataksepuistuelemendi tagavaraga. Kogu maaüksuse metsa hind on kõikidepuistuelementide tagavarade ja vastavate ühe tihumeetri hindade korrutistesumma, millele liidetakse maa arvestuslik väärtus ning saadakse metsa maksumus.Puurinde hinda suurendatakse või vähendatakse vastavalt asukohaparanduskoefitsiendile, lähtudes hinnatava maaüksuse asukohast.

Metsa maksumuse määramisel on metsa hindaja poolt erastamise korraldajaltnõutavate kulude piirmäär 300 krooni hinnatava maaüksuse kohta, millelelisatakse 5 krooni iga hinnatava metsamaa hektari kohta.

55

LOENG 9. METSANDUSEGA SEOTUD MAKSUD

Maksustamise peaeesmärgiks on raha hankimine riigi (ühis)kulude katmiseks.Samal ajal nõuab tootmise tõhususe jälgimine seda, et maksud moonutaksidmajanduslikke otsuseid nii vähe kui võimalik. See tähendab, et maksudeliigkoormus tuleb hoida minimaalsena.

Maksustamisel on oluline:• neutraalsus;• lihtsus.

Neutraalsus tähendab seda, et maksustamine ei mõjuta metsaomanikke käitumaühel või teisel viisi, s.t maksud ei ole vahend metsapoliitiliste eesmärkidesaavutamiseks. Maksusüsteemi lihtsus tähendab, et maksude kogumiseks ei oletarvist suurt ja kallist administratsiooni.

Maksuvormid

Metsanduses enimrakendatavaid makse võib jagada kolme kategooriasse(Ovaskainen, 1992):• Pindalamaks on maks, mis makstakse igal aastal hektari metsamaa kohta

lähtudes maatüki kvaliteedist, arvestamata tegelikku raiekogust või puistutagavara. Maatüki kvaliteet määratakse metsa keskmise arvestuslikutootlikkuse põhjal. Sellist maksu kasutati näiteks Soomes 1993.aastani,kasutatakse Eestis, USA-s, Prantsusmaal ja Austria väikestel maavaldustel.Soomes ja Prantsusmaal on metsakultuurid sealjuures maksust vabastatud.Pindala-tüüpi maksuks on ka maa väärtuse maks.

• Tulumaks, mida võiks nimetada ka raie- või müügimaksuks. Maks nõutaksesisse müüdud puidu väärtuse järgi. Sellist maksuvormi rakendatakse Rootsis,Norras, Saksamaal ja mõnedes USA osariikides. Netotulumaks baseerubkännuhinnal kui netotulul. Tegelikud kulud arvestatakse müügituludesttäielikult maha. Netotulumaksu kasutatakse ka Eestis. Brutotulumaksu puhulei tehta mööndusi kulude arvel, maha arvatakse vaid keskmise põhjal leitudfikseeritud metsavarumiskulude osa. Brutotulumaksu rakendati Eestis 1994.aastal, mil erikorra järgi lubati talunikel ja füüsilistel isikutel müügitulustmaha arvata iga müüdud tm kohta 70 krooni kulusid.

• Kinnisvaramaks on igal aastal makstav maks, mille suurus arvutataksemaksumäära ja kasvava metsa tagavara turuväärtuse põhjal. Selle maksuvormipuhul tuleb puistute tagavara turuväärtus igal aastal ümber hinnata. Kuna

56

maksustatakse vaid puidu potentsiaalset raieväärtust, on see “puidu maks”,erinedes modifitseerimata kinnisvaramaksust, mis nõutakse sisse puidu jametsamaa väärtuse järgi. Kinnisvaramakse väärtuse järgi rakendatakse sagelija neid on palju analüüsitud, eriti USA-s.

Tabel 9.1. Metsamaksude rakendamine mõnedes Euroopa riikides (Hyttinen,1998).

Riik Pindalamaks Tulumaks Kinnisvara-maks

Belgia - X -Taani X X XSoome (X) X XPrantsusmaa X X (X)Saksamaa X X XIirimaa - - -Norra - X XRootsi - X (X)Eesti X X -

X tähistab maksuvormi kasutamist, (X) tähistab seda, et maksuvormi kasutatakse,kuid selle tähtsus on minimaalne.

Euroopas kogutakse metsamaksu enim tulumaksu abil. See näitab suundumistlihtsale maksusüsteemile, mis püüab vältida koormavat administratsiooni.Vastupidine näide on Saksamaa ja Taani – kasutatakse kõiki maksuvorme ningnende haldamiseks on tarvis suurt ja kulukat administratsiooni.

Metsade maksustamisega seotud probleemid Eestis

Korrektset kvantitatiivset informatsiooni metsamaksude rollist kogu maksutuludesei ole olemas. Seetõttu saab metsamaksude olulisusest/mitteolulisusest rääkidavaid hinnangute põhjal.

Eesti metsaomanik maksab nii maamaksu kui tulumaksu puidu müügistsaadavatelt netotuludelt. Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks.Valdade maa kaalutud keskmised maksustamishinnad on määratud valitsusemäärusega. Madalaim maa maksustamishind on 678 kr/ha (Piirissaare vald) ningkõrgeim 8019 kr/ha (Ülenurme vald). Maamaksumäära suuruse otsustab kohalikuvalla volikogu igaks järgnevaks aastaks. Maksumäära suurus on 0,8 kuni 2% maamaksustamishinnast.

57

Riigi tuludest (1999.a. 17 mld kr) moodustab puidu müügitulude maksustamisestkogutav tulumaks ca 1%. Metsamaade maksustamise abil kogutakse kohalikeomavalitsuste tarbeks ca 63 miljonit krooni. Kui maamaksu kogusummat onvõimalik olemasolevate andmebaaside põhjal arvutuste abil tuletada, siistulumaksu osas saab ainult anda hinnangu potentsiaalsetele raievõimalustele ningselle kaudu potentsiaalsele tulumaksu summale. OÜ Eesti Metsakorralduskeskuson hinnanud maakondade lõikes potentsiaalse metsakasutuse suurust ning sellepõhjal arvutanud, milline on metsamajanduskulude ning maksude osapotentsiaalses metsatulus erametsades.

Joonis 9.2. Maksude ja majandamiskulude osa arvestuslikes müügituludes (Eestierametsad, 1996).

Joonisel on esitatud metsamaa ühelt hektarilt saadavate arvestuslike keskmisteaastaste müügitulude (735 kr/ha) jagunemine metsamajanduskuludeks,tulumaksuks, maamaksuks ning netotuluks.

Olemasolevat metsade maksustamise süsteemi on mitmest küljest kritiseeritud.Tulumaksu osas on probleemiks selle kogumise ebaefektiivsus. Kuigi maksukogumise kulud on suhteliselt madalad, müüakse küllaltki suur osa puitumaksuvabalt. Kui eesmärgiks on seatud teatud maksusumma kogumine, võibtekkida surve ausatele maksumaksjatele kõrgemate maksumäärade kujul. Teiseksprobleemiks on kulude ja tulude tekkimise võimalus erinevatel aastatel. Seegapeaks maksude deklareerimisel arvestama mitte ainult ühe aasta tulude-kuludega,vaid peaks olema võimalus võtta aluseks ka eelnevate aastatel tekkinud jadeklareeritud kulud.

Netotulu62%

Majandamis-kulud11%

Tulumaks22%

Maamaks5%

58

Maamaks kehtival kujul võib osutuda omanikule koormaks, juhul kui tal ei olevõimalik oma metsast küllalt pika aja jooksul saada mingeid tulusid. Sellineolukord on reaalne teatud vanusega puistute ning teatud metsakasvukohtadepuhul.

Eesti metsade ja metsatulude maksustamise süsteem on suhteliselt lihtne. Juhulkui makse soovitakse rakendada majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks,peab maksusüsteem muutuma. Sel juhul muutub süsteem keerukamaks ningnõuab nii metsaomanike kui maksuadministratsiooni ettevalmistamist.

METSA MÜÜGI MAKSUSTAMISE VARIANDID

Allikas: IMG Konsultant

MAKSUSTAMINE SÕLTUB:

• MIDA MÜÜAKSE

KINNISVARAKASVAV METS EHK RAIEÕIGUSMETSAMATERJAL (vaheladu või ostja ladu)KASUTUSVALDUS

• KES MÜÜB

FÜÜSILINE ISIKFIE E. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAÄRIÜHING

1. METSA MÜÜK KINNISVARANA

FI

Omandireformi käigus tagastatud maa esmamüügil tulumaksu ei makstaKui maa on teisiti omandatud, siis makstakse tulumaksu maa müügist saadudkasult(Müügihind-soetusmaksumus-müügikulud)*tulumaksumäär

näit müüakse 1 ha, millel 280 tm puitu, kasvava metsa hind 350 kr/tm

59

(98000-0-500)*0,26=25350 Puhastulu 72150

FIE

Omandireformi käigus tagastatud maa esmamüügil tulumaksu ei makstaKui maa soetusmaksumus on ettevõtluse tulust maha arvatud, saadakseettevõtluse tulu, millelt makstakse tulu- ja sotsiaalmaks

ÄRIÜHING

Saadud tulult maksu ei maksa kuni tulu ei viia ettevõtlusest välja

2. KASVAVA METSA EHK RAIEÕIGUSE MÜÜK

FI

Tegemist on vara müügiga, mille puhul tulumaks makstakse saadud kasult

(müügihind-soetusmaksumus-müügikulud)*tulumaksumäärnäit (98000-0-500)*0,26=25350 Tulu pärast makse 72150

FIE

Saadud tulu on ettevõtluse tulu, millelt makstakse tulu- ja sotsiaalmaks(98000-0-500)*0,26=25350(98000-0-500)*0,33=32175Tulu pärast makse 39975

ÄRIÜHING

Äriühing saadud tulult maksu ei maksa kuni tulu ei viia ettevõtlusest välja

3. METSAMATERJALI MÜÜK VAHELAOST

a) ostes raie- ja väljaveo teenust või b) raiudes ise

FI

problemaatiline määratleda, kas on tegemist ettevõtluse tulu või varavõõrandamisest saadud tuluga

60

Maksuamet vaatab kui ettevõtlusest saadavat tulu, maksta tuleb tulu- jasotsiaalmaks netotulult

Näide (98000+-280*120– 500)*0,26=(98000+-33600-500)*0,26=25350

97500*0,33=32175Tulu pärast makse 98000+33600-33600-500-25350-32175=39975

FIE

Saab maha arvestada tehtud kulutused ning maksab tulu- ja sotsiaalmaksuettevõtluse netotulult

Enda tööd ei saa ettevõtluse tulust maha arvata

ÄRIÜHING

Ariühing saadud tulult maksu ei maksa, kuni tulu ei viia ettevõtlusest välja

4. KASUTUSVALDUS

Maa omanikuga sõlmitakse leping, kasutusvaldaja saab õiguse kasutada maadja omandada maa vilju. Kinnisasja kasutusvalduse leping on notariaalne jaregistreeritakse kinnistusraamatus. Kuna mets on oluline maa osa, mitte vili,siis ei ole kasutusvaldajal õigus puid raiuda.

FI

Kulud, maksud, võlaintressid jäävad kasutusvaldajale, mitte omanikule.Omanik maksab tulumaksu kasutusvalduse tasult.

FIE

Kulud, maksud, võlaintressid jäävad kasutusvaldajale, mitte omanikule.Kasutusvalduse tasu on ettevõtluse tulu, millelt makstakse tulu- ja sotsiaalmaks.

ÄRIÜHING

Kulud, maksud, võlaintressid jäävad kasutusvaldajale, mitte omanikule.Kasutusvalduse tasu on äriühingu tulu, millelt makstakse tulumaksu selleväljaviimisel ettevõtlusest.

61

TEEMA 10 PUIDU HINNA KUJUNEMINE, PUIDUTURU ARENG

10.1 Puidu hinna kujunemine

Paljudest hüvedest, mida mets pakub, on puit majanduslikult olulisimtoode. Läbi aegade on metsamajanduse peamiseks ülesandeks olnud puidutootmine tööstuslikuks tooraineks.

Nagu teistegi hüviste puhul, on peamisteks puidu hinda kujundavateksteguriteks nõudlus ja pakkumine.Turuhind kujuneb sellel tasemel, kuspakkumine kohtub nõudlusega. Nõudluse ja pakkumise mõistet aga tulekspuidu kui kauba puhul vaadelda veidi teistmoodi kui tavaliste, näitekstarbekaupade puhul.

Tuletatud nõudlus

Puidu nõudlus “tuletatakse” lõpptoodangu, näiteks paberi ja mööblilõpptarbimisest. Tootjad vajavad nõudluse rahuldamiseks valmistatavalõpptoodangu jaoks teatud koguse ressursse ja niimoodi algtoodangujuurde tagasi tulles jõuame lõpuks ümarpuidu või kasvava metsani ningnõudluseni selle järele.

Joonise (Pearse, 1990) ülemisel osal on kujutatud nõudlust ajalehepaberijärele ning kõikide ajalehe tootmiseks vajalike tootmistegurite, väljaarvatud puit, pakkumist. Kahe kõvera lõikepunktist vasakule jääbtarbimisvaru, mille ulatuses tarbija on nõus paberi eest rohkem maksmaning paberi tootja on nõus maksma puidu eest. Alumisel graafikul esitatudtuletatud nõudlus puidu järele on võrdne piirkonnaga, mis jääb ülemiseljoonisel kahe sirge lõikepunktist vasakule.

Analoogselt ajalehepaberiga tuleks tuletada nõudlus puidu järele ka teistelõpptoodangu liikide jaoks. Kõikidest toodanguliikidest tulenevatenõudluste liitmisel saadakse puidu kogunõudlus.

Nõudluskõver puidu jaoks on sarnaselt lõpptoodangu nõudluskõveragalangeva iseloomuga, s.t. madalama hinna juures ostetakse rohkem puitu.

62

Joonis 10.1. Paberi tootmisest tuletatud puidu nõudluskõver.

Nagu juba mainitud, on lõpptoodangu (lõpptarbija) ning ümarpuidu kuiprimaartoodangu vahel mitmeid vaheastmeid, vahetarbijaid. Mõnel juhulon tarbijad erinevad (ehituse puhul näiteks uksetööstus, mis ostab vineerivineeritööstuselt, mis omakorda ostab spetsiaalset vineeripakku). Igavahetoote jaoks on oma tööstused ja nende tarnijad ning nendevahelisedturusuhted. Mõnikord aga võib puidutööstus olla nii integreeritud, et seal

Puidu kogus

Ajalehepaberi kogus

Paberi tootmiseksvajaliket tootmistegurite(v.a. puit) pakkumine

Hind

Hind

Nõudlus ajalehepaberijärele

Nõudlus puidujärele

63

ei ole erinevaid turgusid vahetoodangule. Näiteks ettevõte, mis toodabuksi, omab ka vineeritööstust ning hangib ise tooraine.

Iga muudatus lõpptoodangu nõudluses mõjutab nõudlust puidu järele.Kuid muutumise suhe ei ole jäik. Lõpptoodangu tarbimise muutus ja puidunõudluse muutus ei saa erinevatel põhjustel olla proportsionaalne.

• Kui ehitusturul kasvab nõudlus 20%, ei tähenda see puidu nõudluse20% kasvu, kuna ehituses kasutatakse ka teisi materjale peale puidu.

• Varem mujal kasutatud puitu või puidusortimente suunatakse sinna,kus nõudlus on kasvanud ning hind tõusnud.

• Nõudlus ehitusturul suurendab tõenäoliselt ka teiste seal kasutatavatevahetoodete nõudlust ja tõstab viimaste hindasid, aga mitteproportsionaalselt. Resultaadiks võib olla komponentide asendaminening omavaheliste suhete muutumine, mistõttu varieerub mõju nendenõudlusele.

Pikal perioodil võib suhe lõpptoddangu nõudluse ning puidu nõudlusevahel muutuda ka koos tehnoloogia arenguga. Näiteks aknatööstus, misminevikus kasutas peaaegu sajaprotsendiliselt puitu, kasutab puidu asemelüha enam plastikut ja metalli. On ka vastupidiseid näiteid:pakenditööstuses kasutusele võetud tetrapakendeid valmistataksekartongist, mille valmistamine baseerub puidu kasutamisele.

Huvipakkuv on ka küsimus, kui palju mõjutab kauba hinna muutusnõudlust selle kauba järele ehk kui suur on nõudluse hinnaelastsus ?Nõudluse hinnaelastsus on hüvise nõudluse suhtelise muutuse ning hüvisehinna suhtelise muutuse suhe.

Hinnaelastsuskoguse muutushinna muutus

=%%

Juhul kui kauba hind kasvab 10% ning nõudlus hinnatõusu tõttu väheneb10%, on suhe 1 ning tegemist normaalelastsusega. Nõudlus on üleelastne,kui suhe on suurem kui 1 ning alaelastne, kui suhe on väiksem kui 1.

Äärmuslikel juhtumitel ei reageeri nõudlus hinna muutusele üldse (elastsuson 0). Absoluutne hinnaelastsus tähendab seda, et minimaalse hinna tõusukorral kaoks nõudlus selle kauba järele täielikult.

64

Puidu pakkumine

Majandusteaduslikult tähendab puidu pakkumine puidu kogust, midamüüakse turul teatud perioodil erinevate hindade juures. Tavaliselt on nii,et mida kõrgem on hind, seda rohkem puitu turul pakutakse. Puidu kuikauba puhul on oluline selgitada põhjused, millised tegurid pakkumistmõjutavad.

Puidu pakkumist võiks jälgida eraldi lühiajalisel, pikal ning ülipikalperioodil. Lühiajalisel perioodil sõltub turule toodav puidu kogus eelkõigetootmisega seotud tootmistegurite füüsilisest mahust(metsavarumisvõimsused, tarbijate vajadus). Lühiajalisel perioodil saavadtootjad muuta ainult muutuvaid sisendeid (tööjõud, kütus, tooraine).Seepärats on lühiajaline pakkumine hinna suhtes suhteliselt alaelastne.

Joonis 10.2. Puidu pakkumine sõltuvalt vaadeldavast perioodist.

Tasakaaluhind

Lühiajaline pakkumine

Pikaajalinepakkumine

Hind

P

Puidu kogus

Pakkumine ülipikalperioodil

65

Vahe tegemine lühiajalise ja pikaajalise perioodi vahel toimub selle põhjal,kuidas ettevõte suudab muuta tootmisega seotud kapitali (põhivahendite)mahtu. See omakorda sõltub tootmise iseloomust. Metsavarumise jaoks onpikk periood ajaliselt tunduvalt lühem kui näiteks tselluloosi- võipaberitööstuse jaoks. Metsavarumise masinaid on suhteliselt lihtnehankida ning olemasoleva tootmisega ühendada võrreldes tselluloositootmise võimsuste muutmisega.

Ükskõik millisel tegevusalal on pikal perioodil rohkem võimalusireguleerida pakkumist vastavalt hinnatasemele. Järelikult on kapakkumine hinna suhtes elastsem kui lühiperioodil.

Metsamajanduses on tootmisperiood ülipikk, kuna kapital on seotudpuistutega ja nende kasvatamisega. Kapitali võib tootmisest vabastadaraiete ning puidu realiseerimise kaudu. Kapitali mahtu suurendataksemetsakasvatuslike investeeringutega. Reageerimine puidu hinnamuutustele saab toimuda tavalisest pikast perioodist palju pikema ajajooksul.

Joonisel on kujutatud nõudluse-pakkumise tasakaalupunkti, mis määrabtasakaaluhinna. Tegelikult on turud pidevas muutumises ning pigemotsivad tasakaalupunkti. Tootmismahtude muutused väljendavad tootjatepüüdlust kohaneda turu võimalustega.

Pakkumine ei sõltu ainult hinnast, vaid ka mitmetest teistest teguritest.Üheks teguriks on ootused hinna muutuste suhtes. Kui metsaomanikudloodavad lähitulevikus toimuvat hinnatõusu, võivad nad müügiga oodata.Lisaks sellele mõjutavad pakkumist mitmesugused regulatsioonid.

Puiduturgudel valitseb harva täiskonkurents. Turgu valitsevad oligopolidvõi isegi monopolid, mõjutades kulusid ja hindasid, piirates kunstlikultpakkumist jne.. Ostjate poolel on seoses kapitali kontsentratsiooniga järelejäänud üksikud rahvusvahelised kontsernid, kes püüavad hoida hinnatasetvastavalt oma huvidele.

10.2. Informatsiooni roll puiduturul

Turumajanduses valitseb arusaam turu efektiivsusest, teadmine, et konkurents jaturg määravad hinna. Seega peaks turg olema efektiivsuse mõõdupuu.

66

Üheks oluliseks turgu kujundavaks teguriks on informatsioon. Paraku ei omareaalses majanduselus turu osapooled ühesugust informatsiooni ning selle tõttukannatab turu efektiivsus. Enamikes riikides kujundavad ümarpuidu nõudlustsuured, sageli rahvusvahelised ettevõtted. Puidu pakkumist kujundavad agasuhteliselt vähe metsa omavad metsaomanikud. Viimased on oluliselt väheminformeeritud kui esimesed. Seega ei ole puiduturul tegemist niinimetatudtäiskonkurentsiga, mille üheks tingimuseks on täiusliku informatsiooni olemasolu.

Turu efektiivsust tõstaks avalik informatsiooni levitamine. Uurimused (Hyde,Newman, 1990) on näidanud, et hinnainfo levitamisest tulenevad tulud onsuuremad kui selleks tehtavad kulud.

Ilmselt kõige paremini on hinnainformatsiooni kogumine ja levitamine väljatöötatud Soomes, kus Soome Metsainstituut publitseerib informatsioonierametsadest müüdava puidu hindade kohta igal nädalal. Avaldatakse neljaviimase nädala keskmisi näitajaid.

Rootsi Põllumajanduse ja Metsanduse Ministeerium avaldab hinnainformatsioonikorra aastas. Norras avaldab hinnainfo samuti kord aastas Statistikaamet.Saksamaal avaldab hinnainfot ZMP (Zentrale Markt- und PreisberichtstelleGmbH) raieperioodil iga kahe kuu järel.

Tabelis 10.1. on esitatud ülevaade mõnede riikide puiduturu struktuurist ninghinnainformatsiooni edastamisest (Toivonen, 1997). Hinnainformatsioonavaldatakse sortimentide kaupa, mis on igati loomulik. Kuna teatud perioodilmüüdi Eesti riigimetsadest puitu valdavalt kasvava metsa enampakkumiste teel,siis avaldati hinnainformatsiooni selle kohta, milliseks kujunes tihumeetrimüügihind. Säärase informatsiooni väärtus, kus ei täpsustata ei puuliiki egasortimenti, on aga olematu.

67

Tabel 10.1. Puiduturu struktuur ja hinnainformatsiooni edastamine mõnedesriikides

Austria Prantsusmaa Soome Rootsi Saksamaa

Metsamaa milj.ha

% maismaast

4

47

13

24

20

67

24

60

10

30

Omand (%) era-riik-

muu avalik-tööstus

85-15-0-0 69-12-19-0 62-24-5-9 50-0-8-42 46-34-20-0

Eraomanikke 214 000 1 300 000 440 000 240 000 410 000

Erametsa keskmine

suurus ha

13 7 26 45 7

Üleriigilised

hinnakokkulepped

ei, lõppesid 1995 ei jah, soovitusliku

iseloomuga

jah, siduvad Ei

Ühised

müügilepingud/

Muud abinõud/

Vahetus

ühine müük

puidu vahetus

oksjonid ühine müük

puidu vahetus

oksjonid

Valitsev müügiviis vahelaost 90% enamus

kasvavana

enamus(65%)

kasvavana

vahelaost 85% enamus

vahelaost

Avaliku

hinnainformatsiooni

publitseerimise

sagedus

Kuu aasta nädal aasta kaks kuud

Puidu

import/eksport-

hindade avaldamine

üks kord kuus üks kord aastas üks kord kuus üks kord aastas üks kord

kvartalis

Allikas: Toivonen, 1997

10.3. Puidu hindade areng Eestis 1990-ndatel aastatel

Eesti puiduturul hakati uuesti turuhindasid kasutama 1989.a., mil aastakümnetepikkuse pausi järel toimus esimene kasvava metsa enampakkumine (Kaljuvee,1993). Kuigi esimestel enampakkumistel müüdi vaid nn halbu raielanke, misoma parameetrite tõttu olid riiklikele metsatööstusettevõtetele väheatraktiivsed,tõusis müügihind võrreldes alghinnaga 8,4 korda. See näitab, et senini kehtinudreguleerituid hinnad ei olnud vastavuses puidu tegeliku väärtusega.

Metsandus oli valdkond, kus turumajanduse tingimustes aktiviseerus puidueksport. Kuna siirdeperioodi alguses jäid paljud hinnad teistes majandusharudesendiselt reguleerituks, muutsid suhteliselt kõrged puiduhinnadpuidukaubandusega tegelemise atraktiivseks. Kuna hinda kujundasidpaberipuidu osas Skandinaavia paberitööstuskontsernid ning saematerjali osasLääne-Euroopa hulgikaupmehed, siis oli hind küll madalam sihtturgude

68

keskmisest hinnast, kuid piisavalt kõrge koduturu jaoks. Üsna varsti selgus, etka Eesti turul esinevad maailmaturule iseloomulikud hinnakõikumised (vtjoonis 10.3). Näiteks 1996.a. hindade langus oli seotud tselluloosi hinnalangemisega ning rahvusvaheliste kontsernide tooraine hankimise poliitikaga.Toodangumahu vähenemisel vähendati kõigepealt tooraine importi, säilitadesnii tasakaalu siseturul.

Joonis 10.3. Metsamaterjali keskmine hind ja tarbijahinnaindeksigakorrigeeritud hind (autori joonis)

1990-ndate aastate esimesel poolel valitses Eestis siirdemajandusega riikideleiseloomulik kõrge inflatsioon. Kui 1990-ndate aastate alguses oli puit suhteliseltkallis kaup, siis aastate möödudes puidu reaalväärtus langes (Kaimre, 1996).Need metsaomanikud, kes realiseerisid oma metsast puitu 1995. aastal, saidsama puidukoguse eest saadud raha eest osta 4,26 korda vähem kaupu jateenuseid kui oleks saanud 1992.a. Puidu reaalhind stabiliseerus aastatel 1999-2000 (vt joonis 10.3 korrigeeritud hind) tänu mõningasele hinnatõusule ningmõõdukale inflatsioonile. Puidu reaalhinna langus avaldab mõjumetsamajandusega tegelevate ettevõtjatele – tegevuse jätkamiseks tuleb muutametsa majandamine efektiivsemaks.

0

100

200

300

400

1992

1994

1996

1998

2000

Aasta

Hin

d (E

EK

)

Sortimentidekeskmine hindvahelaos

Korrigeeritudhind