looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus · 2017. 3. 20. ·...

1

19.08.2016

Looduskaitseseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud

II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

III. Kaalutud lahendused

IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon

V. Määratletud mõjud

VI. Väljatöötamise tegevuskava

I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud

1. Kehtiv

regulatsioon

I - Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek (2) Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti: 3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse. II - Ostueesõigus LKS § 16. Loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamine (2) Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. (4) Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. III – Ehitamine hoiualadel LKS § 14. Üldised kitsendused (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; LKS § 32. Hoiuala (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

2

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 33. Hoiuala teatis (1) Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral: 1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine; 7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine; 8) roo varumine. IV– Jahiulukite farmid LKS § 58. Kodumaiste liikide asustamine, loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmine (21) Kohaliku liigi loomi tohib loodusest eemaldada:

4) majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks ja täiendamiseks.

(23) Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Veterinaar- ja Toiduametiga. (24) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel tohib jahiuluki loodusest eemaldada, kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on Keskkonnaametis registreeritud. (25) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (26) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest keeldutakse, kui see ei välista jahiuluki loodusesse sattumist ja haiguse levimist ega vasta loomakaitseseaduse nõuetele. V – Vastutussätted LKS peatükk 11. Vastutus § 71 – 745 VI – II kategooria liigi kohta teabe avalikustamine § 53. Teabe avalikustamine (1) I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. (2) Püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta. VII Loomakahju ennetuskulud § 61. Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine … (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50 protsendi ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.

3

2. Seotud

strateegiad ja

arengu-

kavad

Üldised suunad on paika pandud Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (LAK). III Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Selleks näeb arengukava ette, et kehtestada tuleb kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid. IV Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 18.9 „Vaatame üle looma- ja traditsioonilise liigirikkuse kaitse poliitika (sealhulgas kaalume võõrliikide tehistingimustes kasvatamise piiramist)“. LAK peatükk 2.1. Liikide soodsa seisundi tagamine sätestab, et liigikaitse põhieesmärgid Eestis on muuhulgas tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel ja vältida võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut. V LAK peatükk 2.4. Kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldus ja Natura 2000 sätestab, et LKS alusel kaitstakse loodust väärtuslike alade kasutamise suunamisega sealhulgas rikkumiste eest vastutuse määratlemisega. VII Looduskaitse arengukava aastani 2020 – LAK meetme 2.7. „Looduskaitsepiirangute kompenseerimine“ järgselt analüüsitakse ja täiendatakse liikide poolt tekitatud kahju ennetamise ja hüvitamise süsteemi.

3. Tehtud

uuringud

IV Otseselt seadusemuudatuse jaoks tehtud uuringud puuduvad. Hiljuti lõppenud KESTA projektis LOORA uuriti aga maastike sidusust, kus leiti et hetkel Eesti hundi ja karu populatsioonidel ei ole inimtekkelisi levikubarjääre (täpsemalt http://www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/zooloogia/loora_hundi-_ja_karupopulatsioonid.pdf). LOORA uuring oli vaid piiratud liikide hulgale, ning küsimus oli sisuliselt vaid maanteede mõjus populatsioonidele. Samas tuleb arvestada idapiirile kavandatava ning kogu Rail Baltic trassile piirdeaia rajamisega, mis saab oluliseks rändetakistuseks loomaliikidele. Järjest populaarsust koguvad suured hirve- ja seaaedikud suurendavad probleemi veelgi. Seega probleem on seni uuritust laiem ning uute levikubarjääride lisandumisel süvenev. V Keskkonnainspektsioon on analüüsinud aastatel 2011–2015 KKI

http://www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/zooloogia/loora_hundi-_ja_karupopulatsioonid.pdfhttp://www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/zooloogia/loora_hundi-_ja_karupopulatsioonid.pdf

4

poolt 1090 väärteoasja raames määratud trahvisummasid. Analüüs näitab, et määratud keskmised trahvisummad jäävad alla 50% maksimaalsest võimalikust trahvisummast. Samuti on analüüs välja toonud, et LKS §-des 71 ja 74 vastutussätted hõlmavad väga erineva sisu ja ka kaaluga rikkumisi – alates ehitise püstitamisest kuni telkimiseni. VI Spetsiaalseid uuringuid ja analüüse tehtud ei ole aga teemat on arutatud erinevate huvigruppidega.

II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

4. Probleemi

kirjeldus ja

selle tekke

põhjusi

I Viimastel aastatel on sagenenud juhud, kui loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekuid esitatakse nendele aladele, kus ettepanekutes esitatud liikide andmed ei vasta kontrollimisel tegelikkusele, ettepanekus esitatud väärtuseid tegelikult ei esine või need ei vasta objekti kaitse alla võtmise eeldustele. Vastavalt seadusele tuleb ettepanek töösse võtta ja korraldada menetlustoimingute läbiviimine, isegi kui hilisema menetluse käigus selgub, et esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kaitse alla võtmise ettepanekut on hakatud kasutama kaevandamise ja planeeringute elluviimise vältimiseks või venitamiseks. Ettepanekute menetlemisega kaasnevad suured menetluskulud (olenevalt ala suurusest paar tuhat kuni mõnikümmend tuhat eurot ettepaneku kohta) ja haldusorgani töökoormus (seotud ettepaneku menetlemisega ja haldusakti peatamise õigusega, kui tegevus võib mõjutada ettepanekus nimetatud väärtuseid). II Notarite saadetud ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamise ja vastamisega kaasnev haldusorgani töökoormus on väga suur (tuhandeid dokumente aastas). Lisaks notarite saadetud kirjadele tekitavad haldusorganile töökoormust ka Keskkonnaameti väljasaadetavad avaldused kinnistusraamatusse riigi ostueesõiguse märke tegemiseks (2015. aastal ca 300). Keskkonnaameti (edaspidi KeA) dokumendihaldussüsteemist nähtub, et viimastel aastatel on ametis hinnatud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid kasutatud riigi ostueesõigust ei ole. Näiteks 2015. aastal oli selliseid päringuid üle 2500. Kuna praktikas ei ole viimastel aastatel ostueesõigust üldse kasutatud ja varem on seda tehtud vaid väga üksikute kõrge loodusväärtusega kinnisasjade puhul, oleks otstarbekas tehingudokumentide esitamise kohustus ja riigiostueesõiguse rakendamise võimalus LKS-s piirata või kaotada. III

5

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) kohustab liikmesriike tagama Natura eesmärkide täitmist ja väärtuste kaitset. Hoiualadel ei taga praegune regulatsioon nende nõuete täitmist ning Natura eesmärkide saavutamine ei ole garanteeritud. Praegu puudub kontroll hoiualal ehitusteatist või -luba mittevajavate ehitiste ehitamise üle. Selle tõttu on asjaolude kokkulangemisel oht elupaikade hävimiseks, mis omakorda on rahvusvahelise kohustuse rikkumine. LKS § 14 lg 1 p 6 ja 8 kohaselt ei tohi hoiualadel ilma hoiuala valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega ega ehitusloakohustuslikku ehitist ning anda ehitusluba. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt ei ole ehitusluba või -teatis kohustuslik kõigi hoonete puhul. Erandiks on nt 0–20 m2

ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrged elamud ja nende teenindamiseks vajalikud hooned, mida võib püstitada ehitisteatist esitamata või ehitusluba taotlemata. LKS § 33 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul on nõutav hoiuala teatise esitamine hoiuala valitsejale ning viimase luba tegevusteks. Nende tegevuste hulgas ei sisaldu praegu hoonete ehitamist. Ehitusteatise kohustusega ja ehitusloakohustusliku ehitise kooskõlastamise nõue tuleb LKS § 14-st aga kooskõlastus ei ole nõutav nende hoonete püstitamisel, mis ehitusteatist ega –luba ei vaja. LKS § 32 lg 2 keelab hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamise ja kahjustamise, mille kaitseks ala moodustati. Elupaiku ja kasvukohti kahjustab igasugune ehitamine, kui hoone püstitatakse elupaigale või kasvukohal. Kuigi LKS keelab elupaikade ja kasvukohtade kahjustamise ja hävitamise, lähtuvad hoiualadel asuvate kinnistute valdajad väiksemate hoonete püstitamisel pigem LKS § 33 nõuetest ega oska hinnata elupaikade ja kasvukohtade olemasolu püstitavate ehitiste alla jääval alal. See on toonud kaasa juhtumeid, kus ehitamise käigus on hävitatud elupaik või kasvukoht ning tagajärjeks on õigusrikkumise menetlemine Keskkonnainspektsioonis, mis omakorda tekitab segadust ning mõistmatus kinnistute valdajate poolt. Näitena on Prangli saarel püstitatud metsaelupaigale kolm 20 m2

ehitusaluse pinnaga hoonet, mille tulemusena on elupaik hävinud. Elupaiga hävitamise kohta on alustatud rikkumismenetlust, kuid kahju on juba tekitatud ning rikkumise menetlemine, asjaolude väljaselgitamine, kahju hindamine ja endise olukorra taastamine nõuab aega ja ressurssi, mida oleks tegevuse ennetamisega saanud kokku hoida. Sarnaseid näiteid on mujaltki Eestist. KeA on fikseerinud 1-2 juhtumit aastas, kus 0–20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone, mis ei nõua ehitusseadustiku järgi ehitusteatist, on hoiualadel püstitatud elupaika kahjustades.

6

Selline tegevus on vastuolus LKS § 32 lg 2 ja rikkumiste kohta alustab menetlust Keskkonnainspektsioon (KKI). Praegune regulatsioon keelab küll elupaikade kahjustamise hoiualadel, kuid praktikas esinevad juhtumid näitavad ennetamist võimaldavate sätete lisamise vajadust IV Peamiseks probleemiks on Eesti territooriumi looduse aiaga piiratud aladeks jagamine ja sellega metsloomade liikumisteede piiramine. Probleem esineb ka kaitstavatel aladel (nt MMS Invest OÜ Porkuni maastikukaitsealal), kus teatud juhtudel (kui kaitse-eeskiri rajatiste piiranguid ette ei näe) ei saa ka Keskkonnaamet suunata aedade rajamist. Samas on, ning peaks ka tulevikus olema, kaitstavad alad koos muu rohevõrgustikuga oluliseks looduslike liikide levikualaks. Aedades on hetkel lubatud pidada vaid Eesti jahiulukeid ja kohaliku liigi loomi. Aga aedades peetavad loomad on sageli välismaa päritolu (nt Hollandist toodud hirved). LKS § 58 lg 1 alusel on selliste loomade lahti laskmine lubatud vaid KeA loal teaduslikult põhjendatud juhtudel- ehk see on üldjuhul keelatud, et mitte rikkuda juhuslike introduktsioonidega Eesti liikide genofondi. Samuti on § 58 lg 3 alusel keelatud loodusesse lasta kohaliku liigi tehiskeskkonnas peetud isendeid. Samas on teada, et nt hirveparkidest pääseb loomi välja üsna regulaarselt ning ei saa ka välistada seda, et neid jahiks meelega ka lahti lastakse. LKS annab praegu võimaluse majanduseesmärgil farmi rajamiseks metsloomi loodusest eemaldada, kui on tagatud looma sattumine loodusesse ja haiguste levik. Kuid teised seadused (toiduseadus, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus) seavad täiendavad tingimusi ja reaalselt selline majandustegevus ei ole võimalik. Võimalikud majanduseesmärgid oleks jaht ja jahiturism, liha tootmine või jahikoerte väljaõpetamine. Allpool selgitame miks antud tegevused ei ole kooskõlas teistes seadustes ettenähtud nõuetega. Aediku sees neile loomadele jahti pidada jahiseaduse alusel ei või. Võimalik eesmärk on liha tootmine. Kuid ulukiliha toiduks käitlemise regulatsiooni alusel saab käidelda vaid kütitud ulukeid. Majandustegevusteade tuleb esitada liha käitlemise valdkonnas järgmiste tegevuste korral: farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemine; kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine; kütitud ulukite käitlemine ulukite kogumiskeskuses. Toiduseaduse § 8 kohaselt peab ettevõtjal olema enne tegevuse alustamist tegevusluba, kui ettevõte tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 reguleeritud loomse toidu käitlemisega (sh töödeldakse kütitud ulukeid ulukiliha turuleviimiseks). Seega võivad metssea ja hirvefarmid liha küll oma tarbeks kasutada, kuid ei tohi oma saaduseid turustada. Seega ei tohiks olla legaalselt toimivas ulukifarmis põhjust loomi pidada toidu tootmise ja turustamise eesmärgil.

7

Probleemiks on ka vastavus loomakaitse nõuetele. Metssigade tehistingimustes pidamise kohtades on soovitud korraldada ka jahikoerte väljaõpet. Näiteks on toimunud vastavasisuline arutelu 27.01.2016, Tallinnas. See tegevus on keelatud loomakaitseseaduse § 4 alusel, kui looma suhtes lubamatu tegu. Seega on jahiulukiaedade kasutamise eesmärk sageli seadusevastane (jahiulukite jahiks kasutus või hukatud loomade liha realiseerimine, jahikoerte väljaõpetamine elusloomi kasutades). Jahiulukite aedikute ehitamisega piiratakse oluliselt looduses liikide levimist kuna aedikud on oma eesmärgilt mõeldud loomade liikumist tõkestama ja erinevalt muudest inimtekkelistest barjääridest ei saa seda ökoduktide jms lahendustega ka leevendada. Aedikuid rajatakse sageli loodusesse välistades suurematel metsloomadel selle ala kasutamise elupaigana, toitumisalana või rändekoridorina. Samuti on aedikutest lahtipääsevate loomade puhul sageli oht tehistingimustes peetud isendite ja looduslike isendite segunemisele. Tegu on seega looduskaitseliselt väga olulise probleemiga. V Juriidilise isiku karistusmäär on püsinud muutumatuna 2004. aastast kuni käesoleva ajani – see on kuni 3200 eurot. 3200 eurot on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Trahvimäärad ei tohiks olla sellest väiksemad. Eriti ilmekad on juhtumid, kus ettevõtja ei tee saladust sellest, et oodatavad trahvid kuuluvad planeeritud kulude hulka. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Kui füüsilisele isikule on LKS rikkumiste eest enamasti võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseaduse § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui 1/100 karistusseadusega sätestatud maksimaalsest karistusmäärast (mis hetkel on 400 000 eurot). Sellisele ebaproportsionaalsusele on oma 05.10.2015 kirjas nr 8-2/6212 Keskkonnaministeeriumile juhtinud tähelepanu ka Justiitsministeerium. Peale selle on kavas analüüsida vastutussätete otstarbekust, st kas on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi. Samuti on kavas täpsustada väärteokoosseise, mis ei vasta määratluse nõudele. VI Alates 2013 aastast väljastatakse kaitsekohustuse teatis üksnes pruunkaru talvitumispaika ja I kaitsekategooria liigi isendite

8

kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele. II kaitsekategooria liigi elupaiga korral kaitsekohustuse teatist enam kinnisasja omanikule ei saadeta. Seetõttu saavad maaomanikud üldjuhul kaitsealuse liigi esinemisest enda maal ja sellega seotud piirangutest teada alles planeeritava tegevuse tegevusteatise esitamisel ja/või kooskõlastamisel. Selline hiline teadasaamine toob inimesele kaasa asjata koormuse, nii aja- kui rahakulu, kuna ta ei saa oma tegevust õigesti planeerida. Samuti võib see tekitada lisakoormust ka haldusorganile. VII LKS § 61 lg 4 järgselt hüvitatakse looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused 50% ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta. Keskkonnaameti statistika kohaselt makstakse kiskjakahjusid välja 2 korda rohkema summa eest kui on hüvitatud kahjusid ennetavaid tegevusi. Hetkel kehtiv piirmäär ei võimalda tõhusat ennetust, mis väldiks või vähendaks hiljem kahju. Eriti olukorras, kus Aafrika seakatku tõttu on huntide looduslik toidubaas vähenenud, ning surve lammastele kasvanud. Suurem piirmäär võimaldaks näiteks rajada piisavalt suurt aeda tervikuna ka suurematele karjadele. Aedade rajamisel on oluline teha need ühe korraga, kuna järk-järguline rajamine õpetab kiskjat takistusega toime tulema. Muudatuste vajadusi on arutatud ka Eesti Lambakasvatajate Seltsi üldkoosolekul ja KeA-KeM loomakahjude komisjonis. Eesti Lambakasvatajate Seltsi on sellkohase kirja (29.01.2016 nr 1-1/1) saatnud keskkonnaministrile ja maaeluministrile.

5. Sihtrühm I KeA, ettepaneku tegijad (igaüks), eksperdid. II Notarid, kinnistusraamatu pidaja, kinnisasja omanikud, KeA, Maa-amet III Hoiualade kinnisasjade omanikud ja valdajad, KOV, KeA, KKI IV Jahiulukite tehiskeskkonnas pidamise registreeringut omavad isikud (PRIA registri alusel 24, täpsemalt vt 14XI.3). Laiemalt kõik jahimehed ning kõik inimesed, kes looduses liiguvad (marjul- ja seenelkäijad, matkajad jne), looduskaitsjad/liigikaitsjad. V Juriidilised isikud. KKI analüüsi kohaselt on aastas keskmiselt 10 rikkumist seotud juriidiliste isikutega. Tegutsemisvaldkondadelt on need firmad väga erinevad – jahiseltsid, orienteerumisklubid, metsafirmad jne, seega võib trahvimäärade muutmine teoreetiliselt

9

mõjutada väga paljusid firmasid ja ka MTÜsid. LKS-s sätestatud normide, mille eest nähakse ette väärteovastutus, eirajad. Näiteks 2015 aastal on trahvitud 184 LKS-s sätestatud nõuete rikkujat. Kõik looduse kaitse ja kasutamisega tegelevad institutsioonid. KKI, kui LKS-s sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja. VI Sihtrühmaks on kõik maaomanikud, kelle maadele jääb mõne II kategooria kaitsealuse liigi elupaik/kasvukoht. VII Probleemidega seotud sihtrühmadeks on põllumajandusega tegelevad isikud (loomakasvatajad, mesinikud) ning looduskaitsega laiemalt ja looduskaitseliselt oluliste loomaliikide kaitse korraldamisega seotud huvirühmad (looduskaitsjad, jahimehed, põllumajandussektoris tegutsejad).

6. Eesmärk ja

saavutatava

olukorra

kirjeldus

I Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse kontrollitud ja Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud liigiandmete põhjal, mis on kantud keskkonnaregistrisse. See võimaldab kokku hoida nii haldusorgani töökoormust kui menetluskulusid, samuti lühendada menetlusaega. II Loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral riigi ostueesõiguse kasutamist ettenägevate sätete välja jätmine vähendab haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügi tehingute sõlmimist. Ostueesõiguse rakendamine ei aita kuigivõrd kaasa loodusväärtuste säilitamisele ja praktikas ei ole viimastel aastatel seda ka kasutatud. III Seadust täiendatakse nõudega kooskõlastada hoiuala valitsejaga lisaks ehitusteatise ja –loa kohustuslike hoonete püstitamisele ka selliste hoonete püstitamine, mis teatist ega luba ei nõua. Muudatus aitab ennetada elupaiku ja kasvukohti kahjustavat tegevust hoiualadel, vältida arusaamatusi hoiuala valitseja ning kinnistu valdajate vahel ning hoida kokku aega ja ressurssi, mis kulub elupaikade kahjustamisega kaasnevate rikkumiste menetlemiseks ning kahjustatud aladel endise olukorra taastamiseks. IV Lõpetada ulukifarmide tegevus, vähendades sellega looduslike alade, eriti metsade, tarastamist ning tagades metsloomade vaba liikumise ning vähendada võõrsilt sissetoodud isendite loodusesse pääsemise võimalust.

10

V Eesmärk on tagada õiglane karistus ja vastutussätete õigusselgus, selleks ajakohastatakse vastutussätteid, viies need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. VI Muudatuse eesmärk on maaomanike parem informeeritus, mis võimaldab maa kasutamise planeerimisel koheselt arvestada ka looduskaitseliste piirangutega. VII Looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära tõstmisel on võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks makstavaid kulutusi. Senise loomakahjude ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise praktika baasil (2009–2016 KeA andmestik) võib ennetustöödeks väljamakstavate hüvitiste kogumaht suureneda kuni kolm korda, hinnanguliselt kuni 130000 euroni (2015. a hüvitati ennetustöid 45 181 euro suuruses summas).

III. Kaalutud lahendused

7. Kaalutud

võimalikud

lahendusedii

(märgi nende

lahenduste juurde

„x“, mille abil

probleemi

lahendamine

oleks realistlik ja

mida on

käesolevas

dokumendis

kaalutud)

Avalikkuse

teavitamine

III,

VI,

VII

Rahastamise

suurendamine

VII Mitte-

midagi-

tegemine

X (I,

III,

V,

VI)

Senise

regulat-

siooni

parem

rakenda-

mine

X

(II,

III,

IV,

VI,

VII

)

De-

regulatsioon

Uue

regulatsio

oni

loomine

X (I,

II,

III,

IV,V

, VI,

VII)

Muu (palun täpsusta):

7.1. Kaalutud I Mitte-midagi tegemine

11

võimalike

lahenduste

võrdlev analüüs

Jätkub ettepanekute esitamine, mille aluseks olevate andmete kontrollimisel selgub, et väärtuste esinemine ei vasta tõele. Uue regulatsiooni loomine ehk seniste kriteeriumide täpsustamine vähendab kontrollimata andmete põhjal ettepanekute esitamist. Mõistlik on täiendada LKS § 8 lg 2 p 3 selliselt, et loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekus peavad liikide andmed, kelle elupaiga kaitseks ettepanek tehakse, olema kantud keskkonnaregistrisse. II Mitte-midagi tegemine Olemasoleva regulatsiooni jätkudes säilib senine haldusüksuse töökoormus, mis ei ole ostueesõiguse kasutamise senist praktikat ja looduskaitseseaduse eesmärke silmas pidades mõistlik. Senise regulatsiooni parem rakendamine (menetluse lihtsustamine) Ei ole efektiivne, kuna protseduur on juba pragu võimalikult lihtne, infovahetus toimub e-kirja teel ja täiendavat kokkuhoidu see lahendus ei annaks. Marginaalse ajakokkuhoiu annaks küll ka ainult LKS § 16 lg 4 muutmine ja nimetatud sättes „Keskkonnaministeeriumi“ asendamine „Keskkonnaametiga“, kuid praktikas saadetakse enamus kirju juba praegu ametile ja seetõttu ei tooks see muudatus kaasa haldusüksuse töökoormuse märkimisväärset vähenemist. Uue regulatsiooni loomine Erinevatest lahendusvariantidest kaaluti regulatsiooni täpsustamist/muutmist ja ostueesõiguse kaotamist. Ostueesõiguse täpsustamine/kitsendamine Kuna ostueesõiguse rakendamise eesmärgiks on eelkõige kõrgete loodusväärtuste säilimise tagamine, siis üheks lahenduseks oleks piiritleda tehingudokumentide esitamise kohustus vaid nende aladega, millel kõrge väärtusega loodusobjektide esinemise tõenäosus on suurem. Muuta looduskaitseseaduse § 16 sõnastust selliselt, et kinnisasja võõrandamisel on riigi ostueesõigus üksnes juhul, kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt kaitsealuse liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndis, kaitseala loodusreservaadis või sihtkaitsevööndis või hoiualal. Ka praktikas on ostueesõigust kasutatud vaid üksikutel juhtudel ja üksnes kõrge loodusväärtusega kinnisasjade puhul. Selline lahendus vähendaks KeM, KeA, notarite ja kinnistusregistri pidaja halduskoormust ning säilitaks samas võimaluse riigil omanda kõrge loodusväärtusega kinnistud neil asuvate väärtuste säilimise tagamiseks, kuid lahendaks probleemi ainult osaliselt. Ostueesõiguse täielik kaotamine

12

Riigi ostueesõiguse täies mahus kaotamise puhul jääb endiselt jõusse kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise võimalus vastavalt LKS § 20. Kuna ka omandamise korras on riigil (kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril) võimalik teha ettepanek kinnisasja omandamiseks, asendaks see vajadusel ostueesõiguse kasutamise võimalust. Samas eeldab ostueesõiguse täielik kaotamine ning ainult omandamisprotseduuri rakendamine viimase olulist paranemist/kiirenemist, mida LKS § 16 lg 2–6 tühistamine ei taga. Kas lähiaastatel võiks olla tõenäoline maade riigile omandamise rahastamise suurenemine, ei ole teada, seetõttu säilib selle stsenaariumi puhul risk, et kaitsealuseid loodusobjekte sisaldavate kinnistute omandamine venib ja looduskaitseliselt väärtuslikke alasid ei suudeta vajadusel operatiivselt riigile omandada. Arvestades asjaoluga, et viimastel aastatel ei ole riik ostueesõigust kasutanud, ei ole tõenäosus selle riski avaldumiseks suur. III Mitte midagi tegemine. Olemasoleva regulatsiooni jätkudes säilib olukord, kus kinnisasja valdajad kahjustavad või hävitavad hoiualal elupaiku ja kasvukohti ning rikuvad sellega (ka teadmatusest) LKS nõudeid. See omakorda põhjustab elupaikadele tekitatud kahju kõrval ka arusaamatusi ning rahulolematust kinnistute valdajate seas. Ühtlasi jääb sellega alles risk, kus Euroopa Komisjon võiks alustada Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna me pole riigina suutnud tagada elupaigatüüpidele kohast kaitset. Avalikkuse teavitamine Ka seni on avalikkuse teavitamise käigus jagatud infot LKS-s ehitamise ja muude nõuete kohta nii kohalike omavalitsuste kui ka kohaliku meedia, infopäevade jms kaudu, kuid selle tulemusena ei ole ehitamisega seotud probleemide hulk hoiualadel vähenenud. Uue regulatsiooni loomine Hoiuala teatise paragrahvi täiendatakse selliselt, et hoiuala valitsejale antakse võimalus hinnata ka ehitusteatise ja -loa mittekohustuslike hoonete püstitamisel nende võimalikku mõju. Sellega ennetatakse elupaiga või kasvukoha kahjustamist ning tekkivat kahju. Samuti välditakse kinnistu valdajaga tekkivaid arusaamatusi ja vähendatakse teadmatusest toime pandavaid õigusrikkumisi. IV Senise regulatsiooni parem rakendamine Väljaspool kaitstavaid alasid on keeruline jahiaedikute rajamist piirata, kuid kaitstavatel aladel saaks senisest põhjalikumalt

13

aedade rajamist piirata. Aia ehitamiseks võib sõltuvalt ala kaitsekorrast vajalik olla KeA kooskõlatus. KeA saab ka senisest põhjalikumalt vaadata nende kooskõlastuste andmist. Samuti saab KKI kontrollida, kas kaitstavatel aladel rajatud aedade puhul on kõik vajalikud kooskõlastused olemas. Regulatsiooni on rakendatud kehtiva õiguse piires, kuid see ei ole olnud piisav lahendamaks tekkinud olukorda.

Uue regulatsiooni loomine Keelustatakse jahiulukite tehiskeskkonnas pidamine, kuid jäävad seaduses seni lubatud erandid (rebased, kährikud ja mingid karusloomafarmides, abitute metsloomade abistamise keskused, loomaaiad). Regulatsiooni muutmine annab võimaluse Eesti loodust ja siinset loomastikku paremini kaitsta, kuid seab majanduspiiranguid. Samas ei ole jahiaedikutes ka praegu legaalne jahi pidamine ja selliselt lihatootmine. Lihatootmise eesmärgil loomade hukkamine oleks legaalne üksnes ametlikes tapamajades, kuid Maaeluministeeriumi Toiduohutuse osakonna andmetel praktikas ulukeid selliselt ei hukata. Ulukifarmide rajamine loomade näitamise eesmärgil eeldaks loomaaia loa olemasolu, mida ühelgi farmil pragu ei ole. Uue regulatsiooni loomine on parim ja ka ainus võimalus välistada metsloomade rändepiirangute tekkimist Eesti metsadesse, mis muidu tekivad jahiaedikute loomisega. V Mitte-midagi tegemine Jätkub olukord, kui LKS-s sätestatud juriidilise isiku karistusmäär on ebaproportsionaalne KarS-s sätestatud karistusmääraga. Samuti ei ole piisavalt õigusselged kõik LKS-s sätestatud karistusnormid. Uue regulatsiooni loomine Ajakohastada LKS-s vastutussätted, viia vastavusse juriidiliste isikute karistusmäärad rikkumiste iseloomu ja KarS-s ette nähtud karistusmääradega. VI Avalikkuse teavitamine Võimalus aktiivselt teavitada maaomanikke, et nad uuriksid välja enda maal kehtivad looduskaitselised piirangud. Selline kampaania oleks ebaproportsionaalselt kulukas, kuna peab jõudma peaaegu iga maaomanikuni. Samuti suurendab see suurel hulgal ametnike (KeA, KAUR) töökoormust, kes peavad kõigile neile päringutele vastama. Mitte-midagi-tegemine Olukord jääb endiselt ebaõiglaseks maaomanike suhtes, kes saavad piirangutest teada alles tegevuse planeerimisel

14

Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendamine oleks osaliselt sarnane avalikustamise teavitamisega ja samad oleks ka probleemid. Teine võimalus on arendada infosüsteeme, et inimestel oleks enda identifitseerimisel juurdepääs oma kinnistul olevate kaitsealuste liikide infole. Probleemiks on nimetatud infotehnoloogilise arenduse keerukus ja aeganõudvus. Täna on Maa-ametis hakatud arendama platvormi, mis võib tulevikus probleemile lahenduse anda. Kuna sellise arenduse lõplik ja hästi töötav versioon võib veel 2-3 aastat aega võtta, siis oleme kaalunud ka teisi lahendusi. Uue regulatsiooni loomine Looduskaitseseadusega võimaldada II kaitsekategooria liikide kasvukohtade/elupaikade avalikustamist massiteabevahendites, mis lubaks selle info kuvada kõigile kättesaadavatel kaardirakendustel, näiteks Maa-ameti piirangute kihil. Selle lahenduse miinuseks oht, et kaitsealuste liikide kohta käivat tundlikku infot hakatakse kasutama viisidel, mis võib saada konkreetse liig säilimisele ohuks (linnumunade korjamine, taimede väljakaevamine/tallamine jne) Üks kaalutud võimalus on lubada massiteabevahendites teatud liikide kohta info näitamise ehk tundlike liikide kasvukohtade/elupaikade info oleks endiselt piiratud. Selle lahenduse puuduseks on selguse puudus. Inimestel/maaomanikel ei ole endiselt kindlust, kas ta on avalikust infosüsteemist saanud kogu vajaliku info. Kolmas võimalus probleemi lahendamiseks läbi uue regulatsiooni loomise on lubada massiteabevahendites II kategooria liikide elupaikade/kasvukohtade avalikustamine ilma täpsustamata, millise liigiga on tegemist. See annab maaomanikule info, et tema maal on piiranguid tekitav objekt ja täpsema info saamiseks saab ta siis juba pöörduda KeA või KAUR-i poole. Selline lahendus vähendab ohtu, et tundlikku liigiinfot hakatakse kasutama liiki kahjustaval viisil, kuna laial avalikkusel puudub spetsiifiline liigiinfo. VII Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendmaine ei ole võimalik, kuna LKS-ga on fikseeritud kahju ennetamiseks makstava summa piirmäär, mis on peamine takistus probleemi tõhusaks lahendamisel. Uue regulatsiooni loomine

15

Ilma seadust muutmata ei ole võimalik seda piirmäära vajalikul määral tõsta. Piirmäära tõstmine võimaldab ennetustegevust tõhustada.

7.2. Kokkuvõte I Sobivaim lahendus tagamaks, et kaitse alla võtmise ettepanekus esitatud liik ka märgitud alal esineb on ettepaneku esitamise kriteeriumite täpsustamine. Ettepanekus esitatud kaitset vajav liik peaks olema kantud keskkonnaregistrisse ettepanekus nimetatud asukohas. II Parim lahendus eesmärgi saavutamiseks on ostueesõiguse kaotamine, mille tulemusena Keskkonnaameti, notarite, kinnistusraamatu pidajate, maa-ameti töökoormus väheneb. Riigi ostueesõiguse kasutamise võimalus kaob, vajadusel rakendatakse kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise võimalust vastavalt LKS § 20. III Parim lahendus eesmärgi saavutamiseks on uue regulatsiooni kehtestamine, mis suurendab selgust, et ka alla 20 m2 ehitiste puhul hoiualadel on vajalik valitseja kooskõlastus ning paraneb võimalus ennetada elupaikade kahjustamisega kaasneva kahju tekitamist. IV Sobivamaks lahenduseks on ulukifarmide tegevuse lõpetamine, kuna vaid see tagab metsloomadele vaba liikumise metsades ja vähendab erinevate ulukipopulatsioonide segunemist. VTK kohaselt võimaldatakse farmides olevate loomade pidamist nende loomuliku surmani või likvideerimiseni. V Sobivaim lahendus on juriidilistele isikutele ette nähtud karistusmäärade suurendamine ja väärteokoosseisude täpsustamine. VI Hetkel on parimaks lahenduseks II kategooria liikide kasvu – ja elupaikade info avalikustamine kõigile kättesaadavates andmebaasides ilma täpsustamata, millise liigiga on tegemist. VII Sobivaim lahendus on kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ühele isikule makstava summa piirmäära vajalikul määral tõstmine.

16

IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon

8. Kavandatava

regulatsiooni õiguslikud

raamid (sh põhiseadusega

määratletud raamid ning

Euroopa Liidu ja muu

rahvusvahelise õigusega

määratletud raamid)

Kõikidel kavandatavatel muudatustel (I, II, III, IV, V, VI, VII) on puutumus Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS). PS-st tulenevatest põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest puudutavad kõik kavandatavad regulatsioonid looduskeskkonna kaitset: PS § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda I, II Plaanitaval regulatsioonil puudub puutumus Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise õigusega – loodusväärtuste kaitse korraldamine on iga riigi enda korraldada, EL õigusaktid ega rahvusvahelised kokkulepped sellesse ei sekku. Lisaks eelnevale on kavandatav riigi ostueesõiguse kaotamine (II) puutumuses PS §-ga 32, mille kohaselt on õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. III Plaanitav regulatsioon aitab täita nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) liikmesriikidele pandud nõudeid. Muudatus annab täiendavad võimalused direktiivi lisades nimetatud elupaikade soodsa seisundi saavutamiseks ning nende kahjustamise vältimiseks. Lisaks eelnevale on kavandatav regulatsioon, millega piiratakse õigust omandit vabalt kasutada puutumuses PS §-ga 32. IV Ulukifarmide regulatsioon on kaudselt seotud direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 12, mis keelab loomade häirimise rändeperioodil ja artikliga 22, mis ütleb, et liikmesriigid peavad reguleerima võõrliikide loodusesse introdutseerimist. V Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale vastutab liikmesriik selle eest, et karistused ühenduse õiguse rikkumise eest oleksid tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed. Liikmesriigid peavad tagama, et otsekohalduvate määruste rikkumise eest määratavad karistused

17

toimiksid kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga hoiatusvahendina looduskaitse alaste kuritegude vastu, et neid kohaldataks järjekindlalt ja eelkõige, et nad oleksid vastavuses rikkumise iseloomu ja raskusega. LKS alusel keelatud tegevustele ehk väärtegudele, mis tulenevad Euroopa õigusest ja mille karistuseks trahvimäärad on kehtestatud LKS vastutuse peatükis karistusmäärade kindlaid piirväärtusi EL õigusaktides sätestatud ei ole. Kavandatav vastutussätete täpsustamine on seotud PS § 12 lg-st 3 tuleneva põhimõttega, et karistusnorm peab olema piisavalt määratletud ja isik peab aru saama millist tegu ette heidetakse. VI Plaanitaval regulatsioonil puudub otsene puutumus Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise õigusega. Loodus- ja Linnudirektiivid ei käsitle teabe avalikustamist. See on iga liikmesriigi pädevuses. Samas keelavad nimetatud direktiivid teatud liikide isendite tahtliku kahjustamise, mida võib teabe liiga täpne avalikustamine tekitada. Lisaks eelnevale on kavandatav regulatsioon puutumuses PS §-ga 44. VII Plaanitaval regulatsioonil puudub puutumus Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise õigusega

9. Välisriigid, mille

regulatsioone on kavas

seaduseelnõu koostamisel

analüüsida (koos

põhjendusega)

Teiste riikide regulatsioone põhjalikult ei analüüsita. Loodusväärtuste kaitse tagamine on üldiselt iga EL liikmesriigi enda korraldada ja muudetavad sätted (kaitse-režiimi kehtestamine, maa omandamine riigile, ulukifarmid, karistusmäärad, teabe avalikustamine, hüvitiste piirmäärad) ei ole selle tingimuslikuks osaks. Seaduseelnõu koostamisel on kavas mõningal määral analüüsida liigikaitse regulatsioone ja praktikaid naaberriikides, kuna liigid ja probleemid on sarnased.

10. Kavandatava

regulatsiooni kirjeldus, sh

regulatiivsete võimaluste

kirjeldus

I Täiendatakse LKS § 8 lg 2 p 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: (2) Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti: 3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse, kusjuures liikide andmed, kelle elupaiga kaitseks ettepanek tehakse, peavad olema kantud keskkonnaregistrisse;

18

II LKS § 16 lõiked 2-6 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi tekst sõnastatakse järgmiselt: „Kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika või kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti või kaitsealuse liigi leiukohta sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.“ III LKS § 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) hoonete püstitamine, kui selleks ei ole vaja esitada ehitusteatist või anda ehitusluba.“ IV LKS-s tunnistatakse kehtetuks jahiulukite tehiskeskkonnas pidamise regulatsioon ja antakse tingimused olemasolevatele aedikutele tegevuse lõpetamiseks.

1) paragrahvi 58 lõike 21 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 58 lõiked 2326 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:

„(27) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmine on keelatud välja arvatud seaduse või selle alusel kehtestatud juhtudel.“; 4) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses: „(19) Erandina käesoleva seaduse § 58 lõikes 27 sätestatust võib jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas pidada jahiulukeid, mis on omandatud enne § 58 lõike 27 jõustumist, kuni loomade loomuliku surmani, välistades nende paljunemise.“. V Seni määratud karistuste analüüsile ja esialgsetele hinnangutule tuginedes tõstetakse karistusmäär juriidilistele isikutele kümnekordseks ning vajadusel

19

täpsustatakse või tunnistatakse kehtetuks LKS § 71–745 sätestatud väärteokoosseise. VI Muudetakse LKS § 53: § 53. Teabe avalikustamine (1) I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. II kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on lubatud üksnes ilma liigi nime lisamata. (2) I ja II kaitsekategooria liigi püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta. VII LKS-s suurendatakse kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise ühele isikule makstava summa piirmäära esialgsetele hinnangutele tuginedes kolmekordseks. § 61. Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine … (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50 protsendi ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta.

10.1. Töötatakse välja uus tervikseadus

10.2. Muudatused viiakse sisse senise seaduse struktuuri

x

11. Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, sest seadust täiendatakse vaid üksikute sätete lisamise ja muutmisega, mis ei ole väga ulatuslikud ja ei too kaasa põhimõttelisi looduskaitse regulatsiooni muudatusi.

12. Puudutatud ja

muudetavad õigusaktid

I LKS § 8 lg 2 p 3 II LKS § 33 lg 1 III LKS § 16 IV

20

LKS §-d 58 ja 91.

V LKS peatükk 11 VI LKS § 53 VII LKS §61 lõige 4

13. Seaduse tasandil

regulatsiooni loomise

vajalikkus

On vajalik, kuna kavandatavad lahendused (sh karistusmäärad ja hüvitamismäärad) tuleb regulaarida seaduse tasandil.

V. Määratletud mõjud

14. MõjuI

14.1.

Kavandata

vmuudatus

I Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepank

14.2. Mõju

valdkond I

ja alajaotis

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele; Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele

14.3.

Avalduv

mõju

Keskkonnaameti töökoormus ja menetluskulud vähenevad. Muudatus vähendab ettepanekute esitamist, milles loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused puuduvad ja sellega ebamõistlikke menetluste läbiviimist. Kuna ettepankuid on siiski suhteliselt vähe, siis avalduv mõju on väheoluline.

14.4.

Olulisusiii

Ulatus V Sihtrühma suurus V

Sagedus V Ebasoovitavate mõjude

risk

V

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Mõju- elu ja looduskeskkonnale

14.6.

Avalduv

mõju

Positiivne. Võimaldab tegeleda ainult põhjendatud ettepanekutega, kiirendab menetlusi ja aitab kaasa väärtuste kaitse kiiremale tagamisele. Avalduv mõju on väheoluline.

14.7.

Olulisus



risk

V

14.5. Mõju Mõju loodusobjekti

14.6. Ettepanekut ei saa teha hetkeemotsiooni ja juhuslike andmete

21

valdkond II

ja alajaotis

kaitse alla võtmise ettepaneku tegijale

Avalduv

mõju

põhjal. Andmed liikide kohta, kelle kaitseks ettepanek tehakse, peavad olema Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud ja kantud keskkonnaregistrisse. Kuna ettepankuid on siiski suhteliselt vähe, siis avalduv mõju on väheoluline.

14.7.

Olulisus



risk

V

14.8.

Edasine

analüüs

Täiendavaid uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud.

14.9. Miks

on mõju

ebaoluline?

Negatiivsed olulised mõjud puuduvad

14. MõjuII

14.1.

Kavandata

vmuudatus

II Riigi ostueesõiguse kaotamine

14.2. Mõju

valdkond I

ja alajaotis


14.3.

Avalduv

mõju

Keskkonnaameti, Maa-ameti, notarite ja kinnistusraamatu pidaja halduskoormus väheneb. Kaob vajadus praegu notarite saadetud ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamiseks ja neile vastamiseks, väheneb sellega kaasnev halduskoormus (praegu tuhandeid dokumente aastas). Samuti kaob vajadus saata Kekskonnaametist välja avaldusi kinnistusraamatusse riigi ostueesõiguse märke tegemiseks. Kuna asjaga seotud avalduste ja dokumentide hulk on suur, siis avalduv mõju on oluline.

14.4.

Olulisusiv

Ulatus K Sihtrühma suurus V

Sagedus S Ebasoovitavate mõjude

risk

V

22

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Mõju- elu ja loodus-keskkonnale

14.6.

Avalduv

mõju

Kuna praktikas ei kasutata enam ostueesõigust, siis puudub ka mõju elu- ja looduskeskkonnale. Vajadusel saab kaitsealuste loodusobjektidega kinnistute omandamiseks kasutada maade omandamise regulatsiooni. Seega avalduv mõju on väheoluline.

14.7.

Olulisus



risk

V

14.2. Mõju

valdkond I

ja alajaotis

Mõju maaomanikele

14.3.

Avalduv

mõju

Positiivne mõju. Kaovad inimeste küsimused ja mõnikord ka hirmud ja pahameel, miks riik tahab sekkuda omandiõiguse teostamisse. Avalduv mõju on oluline, kuna puudutab enam kui 2000 maaomanikku aastas.

14.4.

Olulisusv

Ulatus K Sihtrühma suurus S

Sagedus S Ebasoovitavate mõjude

risk

Puu

dub.

14.8.

Edasine

analüüs

Täiendavaid uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud, kuna avalduvad mõjud on selged ja positiivsed

14.9. Miks

on mõju

ebaoluline?

Negatiivsed olulised mõjud puuduvad, kuna praktikas ei ole riigi ostueesõigust kasutatud ja LKSis säilib looduskaitseliste piirangutega maade riigile omandamise võimalus.

14. MõjuIII

14.1.

Kavandatav

muudatus

III Ehitamine hoiualadel

14.2. Mõju

valdkond I ja

alajaotis

Keskkonnamõju; Mõju looduskeskkonnale

14.3.

Avalduv

mõju

Mõju on positiivne, kuna väheneb elupaikade ja kasvukohtade kahjustamise ja/või hävitamise võimalus hoiualadel. Kuna sagedus on väike, siis üldine avalduv mõju on väheoluline.

14.4.

Olulisusvi

Ulatus V Sihtrühma

suurus

V

23

Sagedus V Ebasoovitavate

mõjude risk

K

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Rahvusvaheliste kohustusete täitmine. Mõju välissuhetele

14.6.

Avalduv

mõju

Positiivne, kuna muudatus aitab kaasa direktiiviga 92/43/EMÜ liikmesriikidele pandud nõuete täitmisele. Rahvusvaheliste kohustuste mittetäitmise oht väheneb. Avalduv mõju on väheoluline.

14.7.

Olulisus

Ulatus V Sihtrühma

suurus

K


mõjude risk

V

14.8. Mõju

valdkond III

ja alajaotis

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele;

14.9.

Avalduv

mõju

Teatiste esitamisega suurenev töökoormus ei ole märkimisväärne. Väheneb ka KKI töökoormus, kuna praeguse õiguserikkumiste menetlemine ehk tagajärgedega tegelemine asendub rikkumiste ennetamisega, mis on oluliselt vähem töömahukas kui õigusrikkumiste menetlemine. Muudatus ei puuduta kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldust. Kokkuvõttes on avalduv mõju siiski väheoluline.

14.10.

Olulisus

Ulatus V Sihtrühma

suurus

K


mõjude risk

V

14.2. Mõju

valdkond I ja

alajaotis

Mõju maaomanikele

14.3.

Avalduv

mõju

Muudatus tähendab maaomanikele, kelle maa asub hoiualal ning kes soovib ehitada alla 20 m2 hoonet, täiendava kooskõlastuse taotlemist. Sarnane nõue on juba praegu teistel kaitstavatel aladel, erandiks on seni hoiualad. Hinnates ebaseaduslike tegevuste mahtu hoiualadel praegu, ei ole mõjutatud maaomanike arv siiski suur ja seega mõju väheoluline.

14.4.

Olulisusvii

Ulatus Suhteliselt väike

Sihtrühma

suurus

Kuna ebaseaduslike tegevuste maht hoiualadel väike, ei ole mõjutatud

24

maaomanike arv suur.

Sagedus Väike Ebasoovitavate

mõjude risk

Puudub.

14.11.

Edasine

analüüs

Täiendavaid uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud.

14.12. Miks

on mõju

ebaoluline?

Negatiivsed olulised mõjud puuduvad. Kooskõlastatavate taotluste hulga ja haldusüksuse töökoormuse suurenemine ei ole märkimisväärne ega eelda töökorralduse muutmist.

14. MõjuIV

14.1.

Kavandatav

muudatus

IV Jahiuluki farmide kaotamine

14.2. Mõju

valdkond I ja

alajaotis

majandusele

(jahiuluki

farmi

pidajatele)

14.3.

Avalduv

mõju

Jahiulukite farmides pidamine tuleks

lõpetada.

KeA-s on registreeritud 69 jahiuluki

tehiskeskkonnas pidamise kohta (alates

regulatsiooni kehtima hakkamisest

2003. aastal). Samas on see ilmselt

ülehinnatud, kuna registreeringuid ei

kustutata tegevuse lõpetamisel.

Vastavalt PRIA registrile on 14.06.2016

seisuga Eestis 8 metssea, 5 hirve ja

12 faasani pidamise kohta. Vastavalt

esimesel septembril 2015 kehtima

hakanud põllumajandusministri

määrusele nr 179 „Sigade klassikalise

katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri“

on kõik metssea pidamise kohad

kohustunud välised seaaedikud

likvideerima ning metssea pidajad on töö

lõpetanud. Nagu eespool kirjeldatud siis

nendes tegevuskohtades ei ole tegelikult

legaalne majandustegevus jahiks

loomade kasvatamise või liha tootmise

näol lubatud.

Negatiivne mõju on farmidele, mis on

sunnitud tegevuse lõpetama ja sellega

kaotavad seni tehtud investeeringud.

Loomade lahtipääsemisel on ka loomade

ristumise oht, mistõttu võivad langeda

25

jahitrofeede hinnad, sest hübriidsete

isendite sarved on sageli

pisemad/odavamad.

Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

14.4.

Olulisusviii

Ulatus V Siht-

rühma

suurus

Kui eemaldada teadaolevalt töö lõpetanud asutused ja metssea farmid jääb 19 registreeringuga kohta, kus peetakse peamiselt faasaneid ja punahirvi.

Huvi farmide loomise vastu on suurenev.

Sagedus V Eba-

soovita

vate

mõjude

risk

Ebasoovitav mõju oleks nende

loomade lahtilaskmisel

(rikutaks meie liikide

genofondi, oht haiguste ja

parasiitide levimiseks Eesti

loodusesse). Mistõttu on oht

ulukipopulatsioonide arvukuse

languseks ja trofee hinna

languseks.

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Mõju- elu ja

loodus-

keskkonnale

14.6.

Avalduv

mõju

Seoses loomade vaba liikumisega

väheneb sugulusristumise oht eesti

jahiulukitel ja teistel metsloomadel.

Farmide kaotamisel oleks praegu

tarastatud piirkondades väga oluline

positiivne mõju.

Väheneb loodusalade tarastus ning

inimestel on paremad võimalused

rekreatsiooniks või loodusandide

kogumiseks looduses.

Samuti tuleb arvestada, et seoses

suureneva huviga hirve- ja

metsseaaedade vastu on oht sellise

tarastamispraktika laiemaks levikuks, mis

oleks juba väga oluliseks ohuks Eesti

liigirikkusele.

Avalduv mõju üldiselt on väheoluline aga

praegu tarastatud piirkondades võib olla

oluline.

14.7.

Olulisus

Ulatus K Sihtrüh

ma

suurus

Eesti looduses liikuvad

inimesed, loodus- ja

liigikaitsjad.

Sagedus V Eba-

soovita

vate

Ebasoovitav mõju oleks nende

loomade lahtilaskmisel

(rikutaks meie liikide

26

mõjude

risk

genofondi, oht haiguste ja

parasiitide levimiseks Eesti

loodusesse). Oht looduslike

liikide arvukuse languseks ja

nende ohtu sattumiseks.

14.8.

Edasine

analüüs

Uuringuid ja analüüse läbi viia pole plaanitud, kuna metsloomadele

läbimatute tarade rajamisega kaasnevad riskid on

looduskaitsebioloogiliselt teadaolevad faktid. Samuti on teada, et

tegu on suureneva trendiga, nii huvi suurenemise osas kui ka

tarastatavate alade pindala suurendamise osas.

14.9. Miks

on mõju

ebaoluline?

Praegune regulatsioon hõlmab vaid 19 registreeringuga kohta, kus

peetakse peamiselt faasaneid ja punahirvi. Tänaseks on tegevuse

lõpetanud juba 46 registreeringu saanud kohta.

14. MõjuV

14.1.

Kavandatav

muudatus

V Karistusmäärade tõstmine ja vastutussätete täpsustamine

14.2. Mõju

valdkond I ja

alajaotis


14.3.

Avalduv

mõju

Keskkonnainspektsiooni, kui kohtuvälise menetleja töökoormus ei tõuse, kuna menetluse pikkus ei ole seotud karistusmäära suurusega. Samas õigusselgem vastutussäte lihtsustab inspektoril tööd, kes väärtegu menetleb ja väärteo eest karistuse määrab. Mingil määral võib tõusta kohtute töökoormus, kuna seoses suuremate karistusmääradega võib suureneda vaidluste hulk, samas õigusselgema vastutussätte korral jääb vaidlusi ka eeldatavasti vähemaks. Kokkuvõttes on avalduv mõju siiski väheoluline, kuna näiteks 2015 aastal oli LKS-s sätestatud normide rikkujaid 14% kõigist keskkonnavaldkonna rikkujatest.

14.4.

Olulisus

Ulatus V Sihtrühma suurus

V

Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk

V

14.5. Mõju Mõju- elu ja 14.6. Kuna suurematel karistusmääradel on väärtegu/kuritegu ennetav mõju, siis

27

valdkond II

ja alajaotis

loodus-

keskkonnale

Avalduv

mõju

on avalduv mõju positiivne. Positiivne mõju on ka täpsemini määratletud vastutussätetel, mis aitavad selgemalt aru saada teo karistatavusest. Kuna varasemale praktikale toetudes on sagedus on väike, siis avalduv mõju on väheoluline.

14.7.

Olulisus

Ulatus Üle-eestiline Sihtrühma suurus

Teoreetiliselt mõjutab kõiki kaitsealuseid objekte

Sagedus Väike, kuna rikkumisi on olnud vähe

Ebasoovitavate mõjude risk

Väike, avalduvad mõjud on pigem positiivsed, kuna suurematel karistusmääradel on väärtegu/kuritegu ennetav mõju.

14.8. Mõju

valdkond I ja

alajaotis

Mõju LKS-s sätestatud nõuete eirajatele

14.9.

Avalduv

mõju

Paraneb arusaamine milliste normide rikkumine toob kaasa väärteovastutuse. Arvestades, et KKI statistika kohaselt määratakse karistus aastas umbes 200-le (sh 10-le juriidilisele isikule) rikkujale on mõju väheoluline.

14.10.

Olulisus

Ulatus V Sihtrühma suurus

V

Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk

Seoses trahvisummade suurenemisega võib kaasneda kaebuste hulk aga arvestades karistatavate väikest arvu on riski realiseerumise tõenäosus väike.

14.11.

Edasine

analüüs

Täiendavalt on kavas analüüsida, kas ja millises ulatuses on vajalik trahvimäärade diferentseerimine. Samuti analüüsida väärteovastutuse olulisust ja otstarbekust lisaks haldussunni kohaldamise võimalusele.

14.12. Miks

on mõju

Mõju avalikule sektorile on väike.

28

ebaoluline?

14. MõjuVI

14.1.

Kavandatav

muudatus

VI II kategooria liigi kohta teabe avalikustamine

14.2. Mõju

valdkond I ja

alajaotis


14.3.

Avalduv

mõju

Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti töökoormus väheneb, kuna väheneb päringutele vastamise vajadus. Kuna täna on päringuid väga palju, siis mõju on oluline.

14.4.

Olulisus

Ulatus Üle-eestiline Sihtrühma

suurus

K

Sagedus S

palju

päringuid

Ebasoovitavate

mõjude risk

V

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Mõju- elu ja looduskeskkonnale

14.6.

Avalduv

mõju

Negatiivse mõju risk kasvab. Kaitsealuste liikide leiukohtade info avalikustamisega kaasneb võimalus, et seda infot hakatakse kasutama viisil, mis võib liiki kahjustada. Kuigi täpselt hinnata on praegu raske, võib siiski eeldada, et mõju on väheoluline.

14.7.

Olulisus


suurus

Keskmine, mõju tundlikele kaitsealustele liikidele

Sagedus Ei oska

hinnata

Ebasoovitavate

mõjude risk

Keskmine, ei oska täpselt hinnata, kui palju hakatakse avalikku infot valesti ära kasutama. On oht, et kasvab tundlike liikide häirimine ja oht, et maaomanik kasutab saadud

29

infot, et enne tegevusteatise esitamist eemaldada piirangute põhjustaja (kaevab taime välja, eemaldab pesa vms)

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Mõju maaomanikule

14.6.

Avalduv

mõju

Positiivne. Maaomanik saab kergesti infot enda kinnistul paiknevate liikide kohta ja oskab juba varakult arvestada sellega kaasnevate võimalike piirangutega. Kuna muudatus puudutab paljusid maaomanikke, siis avalduv mõju on oluline.

14.7.

Olulisus


suurus

Suur, kuna puudutab paljusid maaomanikke

Sagedus Keskmine, need maaomanikud, kes plaanivad liike mõjutavat tegevust enda kinnistul

Ebasoovitavate

mõjude risk

Väike, on hea, kui maaomanikud saavad rohkem infot enda maa kohta

14.8.

Edasine

analüüs

Täiendavat analüüsi ametnike töökoormuse vähenemise ja inimeste parema informeerituse osas ei ole pole plaanis läbi viia, kuna need on selgelt positiivse mõjuga. Täiendavalt peab analüüsima, kas ja kuidas info kerge kättesaadavus mõjutab inimeste käitumist ja seeläbi tundlikke II kategooria liikide elupaiku/kasvukohti.

14.9. Miks

on mõju

ebaoluline?

Negatiivset mõju on hetkel raske hinnata, kuna ei ole sellist olukorda varem olnud. Oht on teoreetiline.

14. MõjuVII

14.1.

Kavandatav

muudatus

VII Loomakahju ennetuskulud

14.2. Mõju Mõju 14.3. Kavandatavad muudatused võimaldavad investeerida korraga

30

valdkond I ja

alajaotis

majandusele

Avalduv

mõju

loomakahjude ennetusmeetmetesse suurema summa, mis on loomakasvatusele suuremaulatusliku mõjuga. Ennetusmeetmete määra suurendamine suunab loomakasvatajaid tõhusamale tegutsemisele, mis vähendab pikemas plaanis loomakahjude suurust ja selle läbi tekkivat majanduslikku kahju. Kui hakatakse muudatusega kaasnevat võimalust suuremaks investeeringuks aktiivselt kasutama, siis võib avalduv mõju olla oluline.

14.4.

Olulisusix

Ulatus Ulatus on keskmine või väike

Sihtrühma suurus

umbes 500 isikut

Sagedus Regulaarne, pidev

Ebasoovitavate mõjude risk

väike

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Mõju- elu ja loodus-keskkonnale

14.6.

Avalduv

mõju

Muudatus parandab maamajandajate suhtumist looduskaitseliselt olulistesse, kuid kahjustusi tekitavatesse loomaliikidesse. Selle läbi paraneb ja tasakaalustub elanikkonna suhe elu- ja looduskeskkonnaga. Mõju võib olla oluline.

14.7.

Olulisus


Sihtrühma

suurus

umbes 500

isikut

Sagedus Regulaarne,

pidev

Ebasoovitavate

mõjude risk

Väike

14.5. Mõju

valdkond II

ja alajaotis

Mõju regionaal-arengule

14.6.

Avalduv

mõju

Muudatus mõjub positiivselt, võimaldab loomakahjude tekke piirkondades majandavate isikute võrdsemat kohtlemist võrreldes kahju mitte kannatavate isikutega. Seadusemuudatus peaks tugevdama Eestis ühtlasemat regionaalarengut. Avalduv mõju võib olla oluline.

14.7.

Olulisus


Sihtrühma

suurus

umbes 500

isikut

Sagedus Regulaarne, pidev

Ebasoovitavate

mõjude risk

Väike

14.8. Seaduseelnõu koostamise käigus analüüsitakse Keskkonnaameti loomakahjude andmebaasi abil põhjalikumalt võimalikku rahalise

31

Edasine

analüüs

koormuse kasvu kahjude hüvitajale (riigile) ning mõju ulatust sihtgrupi siseselt (põllumajandussektoris tegutsevad isikud).

14.9. Miks

on mõju

ebaoluline?

Negatiivsed olulised mõjud puuduvad

VI. Väljatöötamise tegevuskava

15. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja

kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise

sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

-

16. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise

aeg

November 2016

17. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise

aeg

November – detsember

2016

18. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg II kvartal 2017

19. Kaasatavad

valitsusasutused ja

valitsusvälised organisatsioonid

Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaagentuur Keskkonnainspektsioon Maa-amet Eesti Keskkonnaühenduste Koda Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Erametsaliit Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Linnade Liit Eesti Jahimeeste Selts Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kala ja Vähikasvatajate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Turismifirmade Liit Orhideeklubi Tartu Ülikooli Ökoloogia Instituut Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Eesti Lambakasvatajate Selts

32

Eesti Mesinike Liit

20. Vastutavate ametnike nimed

ja kontaktandmed (sh nii sisulise

kui juriidilise analüüsi teinud

ametnikud)

Taimo Aasma, KeM looduskaitse osakonna

juhataja

6262871, ([email protected])

Kadri Alasi, KeM looduskaitse osakonna

peaspetsialist

6262881, ([email protected])

Helen Holtsman KeM õigusosakonna jurist

6262820, [email protected]

i Kui mitut probleemi lahendatakse korraga, üldistatakse probleemid võimaluse korral selliselt, et vormi täidetakse ühe korra. Kui probleeme ei ole võimalik üldistada, täidetakse iga probleemi kohta vajalikud vormi osad mitu korda.

ii Märgitakse lahendused nimetatud probleemide lahendamiseks. Peamine lähtepunkt kõikide mõjuliikide ulatuse hindamiseks on olukord, kus riik ei sekkuks, ning erinevate lahenduste tulemuslikkust hinnataksegi selle olukorra võrdluses kõikide võimalike tegevuslahendustega (sh olemasolevate lahenduste/õigusaktide parem rakendamine, avalikkuse informeerimine, investeerimine, uue õigusliku regulatsiooni loomine jne). Seejuures ei saa tegevusetuse tagajärgede kirjeldamisel eeldada, et kõik tegurid jäävad samaks, vaid tuleb arvesse võtta ka seda, et olukord võib muutuda ilma sekkumiseta. Välistamaks sekkumist valdkondadesse, kus see vajalik ei ole, tuleb põhjendada, miks käsitletava probleemiga peab tegelema.

iii Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud

Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted, keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.

Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot, kohtuvaidlus).

mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]

33

Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike, kui mõjutatud on alla 5% grupist.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse (koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne) mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene.

Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.

iv Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud







v Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud

Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või sotsiaalsed ja demograafilised mõjud)

34

määratlemiseks on võimalik kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.






vi Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud





35



vii

Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud







viii

Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud


Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted, keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Mõju ulatus on keskmine, kui võivad

36

kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.





looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus · 2017. 3. 20. ·...

Documents