turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus · mis on olemuslikult ümber kujundanud riigi...
TRANSCRIPT
1
Märts 2016
Turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud
II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
III. Kaalutud lahendused
IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon
V. Määratletud mõjud
VI. Väljatöötamise tegevuskava
I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud
1. Kehtiv
regulatsioon
Turvaettevõtlusega seotud normid ja põhimõtted, mis reguleerivad Eestis
turvaturgu ja turvateenuste osutamist ning millest turvaettevõtted,
sisevalveüksused ja turvatöötajad lähtuvad, on sätestatud erinevates
õigusaktides. Turvaettevõtluse kui eraõigusliku turvategevuse
reguleerimisel on peamiselt kolm põhjust: Eesti Vabariigi põhiseaduses
sätestatud riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse, avaliku huvi
kaitsmine ja turul pakutavate teenuste kvaliteedi tagamine.1 Eesti
turvaregulatsioon lähtub nimetatud alustest, kuid sellest olenemata on
turvaettevõtlus eraõiguslik tegevus, mis areneb ja muutub koos ülejäänud
turvaturuga, samuti on vaja arendada vastavaid struktuure ja
regulatsioone. Turvaregulatsioonide uuendamise vajadust on ametlikult
märkinud Eesti Turvaettevõtete liit (edaspidi ETEL).2
Turvaettevõtete tegevust saab mõningates aspektides käsitada riikliku
korrakaitse tegevuse dubleerimisena või täiendamisena. Selleks et
turvaturul tegutsevad ettevõtjad saaksid olemas olevat ressurssi
turvalisuse tagamisel võimalikult tõhusalt rakendada, peavad valdkonda
reguleerivad õigusaktid seda võimaldama. Turvaettevõtjad on Eestis
tööandjaks ligi 6000 inimesele, kellest ligikaudu 4500 täidavad
turvatöötaja ülesandeid.3 Seega omavad turvaettevõtjad Eestis olulist rolli
turvalisuse tagamisel ja turvatunde loomisel.
Praegu on turvaettevõtlusega ja turvateenustega seotud regulatsioonid
sätestatud järgmistes õigusaktides.
Turvaseadus4 (edaspidi TurvaS) on selle valdkonna üldseadus, mille
eesmärk on sätestada turvateenuseid osutava ettevõtja tegevuse
tingimused ja kord, turvatöötaja õigused ja kohustused,
1 J. Hakala (2008). Why regulate manned private security.
2 Eesti Turvaettevõtete Liit. „Avalik pöördumine Riigikogu fraktsioonide juhtidele“.
3 Eesti turvaettevõtete Liit. „Eesti turvaturu lühiülevaade 2013. a“ ja „Eesti turvaturu lühiülevaade 2014. a“.
4 Turvaseadus. RT I, 23.03.2015, 272. Kättesaadav Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015272
2
turvatöötajale ettenähtud tagatised, sisevalve korraldamise
tingimused ja kord, turvaettevõtja ja sisevalve tegevuse üle
järelevalve teostamise kord ning vastutus. TurvaS võeti vastu 8.
oktoobril 2003. aastal ja see jõustus 1. mail 2004. aastal. Tegu on üle
kümne aasta vana regulatsiooniga, mille vastuvõtmisel puudusid
praeguseks vastu võetud turvaettevõtluse seisukohalt olulised
riiklikud ja Euroopa Liidu ülesed õigusaktid.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus5 (edaspidi MsüS)
reguleerib majandustegevuse eri etappe alates tegevuse alustamisest
kuni lõpetamiseni. Õigusaktiga on koondatud majandustegevuse
regulatsioon ühtseks süsteemiks ja on loodud läbiv mehhanism
majandustegevuse haldamiseks. Ettevõtja majandustegevused, sh
turvaettevõtlus, jagunevad uue korra kohaselt kolmeks: vaba,
teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevus.
Turvateenused on praegu valdavalt tegevusluba nõudvad tegevused,
mis eeldavad seega, et riik kontrollib eelnevalt teenuse vastavust
tegevusele kehtestatud majandustegevuse nõuetele. TurvaS
9. peatükk sätestab erisätted turvateenuse tegevusloale ja TurvaS 6.
peatükk sätestab erisused turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloale,
kuid MsüS-s on sätestatud majandustegevusega seotud üldnormid,
mida peab turvaettevõtlusel arvestama.
Korrakaitseseadus6 (edaspidi KorS) reguleerib üldseadusena
avaliku korra kaitset ja seega on turvateenuste puhul tegemist olulise
seadusega. Turvateenuste ja -tegevuse seotusele avaliku korra
tagamisega on viidanud Riigikohus7 ning sellele viitab ka asjaolu, et
Eestis ja enamikus välisriikides on turvaettevõtluse loamenetlus ja
järelevalve seotud tihedalt politseiga.8 Võttes arvesse, et tegemist on
uue seadusega, mis süstematiseeris ja mõtestas ümber vahetu sunni
kasutamise õiguse, kolmandate isikute kaasamise avaliku korra
kaitsesse ja muud regulatsioonid, siis on sellel määrav mõju
turvaettevõtlusele ning turvateenuste osutamisele.
Relvaseadus9 (edaspidi RelvS) reguleerib turvaettevõtete ja
turvatöötajate õigusi ning kohustusi seoses relva kasutamise ja
käsitlemisega turvateenuse osutamisel. Relva ja laskemoona
soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning
töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse turvaettevõtjale
5 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. RT I, 19.03.2015, 51. Kättesaadav Internetis:
https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015051 6 Korrakaitseseadus. RT I, 23.03.2015, 207. Kättesaadav Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015207
7 Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-69-09 punkt 9.
8 J. Hakala (2007). The regulatsioon of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 6.
9 Relvaseadus. RT I, 19.03.2015, 18. Kättesaadav Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015018
3
ja sisevalvele RelvS-i ning RelvS-i alusel kehtestatud õigusaktidega
sätestatud korda.
Täiskasvanute koolituse seadus10 (edaspidi TäkS) reguleerib
täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise aluseid,
täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise
nõudeid, õppija õigust õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise
aluseid ning selle riikliku ja haldusjärelevalvet. TäkS alusel ja
TurvaS-s kehtestatud erisustega kooskõlas korraldatakse turvatöötaja
õpet ja väljastatakse selleks tegevusluba.
Lennundusseadus11 (edaspidi LennS) otseselt turvaettevõtlust ei
mõjuta, kuid see seadus sätestab eraldi nõuded lennunduses
julgestusmeetmeid kohaldavale isikule, sh kvalifikatsiooni-,
väljaõppe ja tunnustamise nõuded. Seega puudutab LennS rohkem
turvalisust tagavaid teenistujaid, kelleks võivad olla turvaettevõtte
turvatöötajad. LennS on märkimist väärt, sest sätestab õiguskorras
erandlikult turvalisust tagava konkreetse teenistuja kontrolli ja talle
loa väljastamise.
Sadamaseadus12 (edaspidi SadS) sätestab kindlad ülesanded, mida
turvaettevõtja selles valdkonnas teha võib, seab turvaettevõttele
täiendava loakohustuse ja reguleerib eraldi sadama turvaülema
nõudeid. Turvaettevõtjale seatakse SadS raames tegutsemiseks
kahekordne loakohustus ehk seaduse reguleerimisalas tegutsemiseks
peab turvaettevõtjal olema turvateenuse osutamiseks tegevusluba
TurvaS ning SadS alusel.
Kutseseadus13 (edaspidi KutS) sätestab turvatöötajate
kutsekvalifikatsiooni kujunemise ja kutse omistamise. KutS-s on
kehtestatud turvatöötajale kohaldatavad kutsekvalifikatsiooni
üldnõuded, omistamine ja tunnistuse väljastamise kord.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste
kohta siseturul14 erandina turvateenuseid ega eraturvaettevõtlust ei
puuduta, kuid direktiivi reguleerimisala hõlmab TurvaS alusel
turvateenusena käsitatava valveseadmestiku projekteerimist,
paigaldamist ja hooldamist.
10
Täiskasvanute koolituse seadus. RT I, 10.06.2015, 10. Kättesaadav Internetis:
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010 11
Lennundusseadus. RT I, 21.10.2015, 4. Kättesaadav Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/121102015004 12
Sadamaseadus. RT I, 12.07.2014, 128. Kättesaadav Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014128 13
Kutseseadus. RT I, 23.03.2015, 261. Kättesaadav Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015261 14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul. Kättesaadav Internetis: http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32006L0123
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1214/2011 euro
sularaha professionaalse piiriülese maanteeveo kohta euroala
liikmesriikide vahel15 reguleerib turvaettevõtluse spetsiifilist
valdkonda. Sularahavedu on turvateenusena käsitatav vallasvara
kaitse teenus, mis kehtiva õiguse kohaselt ei ole eraldi tegevusloaga
teenus. Määrusega luuakse turvaettevõtetele võimalus osutada
ajutiselt ja väheste piirangutega sularaha veo teenust teistes
liikmesriikides.
2. Seotud
strateegiad ja arengukavad
Eraturvateenuse osutamisega ja turvaettevõtlusega on seotud peamiselt
„Siseturvalisuse arengukavaga 2015–2020“16 (edaspidi STAK), milles
tõdetakse, et lisaks riigi- ja kohalikele asutustele ning vabatahtlike
tegevusele panustavad turvalisuse tagamisse ka turvaettevõtted: „Uue
korrakaitseseadusega kindlaks määratud põhimõtete alusel on vaja
uuendada ka turvateenuse regulatsiooni, sealhulgas turvaettevõtte
kaasamist politsei ülesannete täitmisse avaliku korra tagamisel. Samuti on
turvaettevõtetel võimalik panustada ennetustöösse, sealhulgas nii oma
klientide nõustamisel (näiteks vara kaitsmine) kui ka kogukondade
turvalisuse loomisel laiemalt (näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste
nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös,
turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega,
sealhulgas vabatahtlikud päästjad, naabrivalve jne)“.
STAK programmi „Turvalisemad kogukonnad“ 3. meetmes on
5. tegevusena määratud, et „2016. aastal analüüsib
Siseministeerium koostöös Turvaettevõtete Liidu ja
Omavalitsusliitudega turvaettevõtete rolli avaliku korra tagamisel
ja politsei abistamisel ning valmistab ette vajalikud
seadusemuudatused.“
Lisaks on turvaettevõtlusega seotud STAK sama programmi
2. meetme 4. tegevus: „Jätkatakse elanike teavitamist ohtudest,
samuti igaühe võimalustest osutada turvalisuse tagamisel kaasabi.
Korraldatakse ennetuskampaaniaid, mis on suunatud
riskikäitumise vähendamisele ja ohtude ennetamisele (sealhulgas
inimkaubandus, varavastased süüteod, perevägivald), ning pidevat
ohutusalast kommunikatsiooni, arvestades hooajalisi riske.
Erinevate kanalite kaudu on kättesaadavad lihtsasti arusaadavad
juhised ohu vältimiseks ja ohuolukordades käitumiseks.“
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1214/2011 euro sularaha professionaalse piiriülese maanteeveo
kohta euroala liikmesriikide vahel. Kättesaadav Internetis:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011R1214 16
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“. Kättesaadav Internetis: https://www.siseministeerium.ee/et/stak
5
TurvaS analüüsimine on ette nähtud „Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2015–2019“17 punktis 12 „Sisejulgeolek“:
Turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.
3. Tehtud uuringud
Turu-uuringute AS 2015. aasta uuring „Elanike teadlikkus ja
hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes“.18 Uuringu
eesmärk oli selgitada välja Eesti elanike teadlikkus, hoiakud ja
ootused ning usalduse hetkeseis Eesti turvaettevõtluse, sh
turvateenuse, ennetustöösse panustamise ning turvaettevõtete ja
siseturvalisuse eest vastutavate institutsioonide koostöö suhtes.
Saar Poll OÜ 2012. aasta uuring „Turvateenuse kasutamisega
seotud hoiakud valitud sihtrühmades“. Uuringu eesmärk oli
kaardistada turvalisuse ja turvameetmete kasutamisega seotud
üldised hoiakud ning viisid ja meetodid, kuidas turvalisust tööl ja
kodus tagatakse ning ootused turvateenuse pakkujatele.
J. Hakala 2012. aastal valminud doktoritöö „Regulation of
Manned Commercial Security Services: A Transnational
Comparative Study of Belgium, Estonia, New York,
Queensland, South Africa and Sweden“, City University
London. Doktoritöö eesmärk on selgitada välja mehitatud
turvateenuse reguleerimise põhjused ja ulatus ning avada
regulatsiooni praktikas rakendamise viisid. Tegemist on
rahvusvahelise teadustööga, mis käsitleb ühe uurimisobjektina
Eesti turvaregulatsiooni.
Confederation of European Security Services (edaspidi CoESS)
ülevaade „CoESS study on Private Security in Europe –
CoESS Facts & Figures 2011“ ja CoeSS ülevaade „CoESS
study on Private Security in Europe – CoESS Facts & Figures
2013“.19 Ülevaadete eesmärk on kirjeldada ja avada erinevate
riikide turvaettevõtluse ja turvateenustega seotud regulatsioone.
Turvaettevõtlusega ja TurvaS-ga seotud probleeme on arutatud
ETEL-ga ning Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA).
Nimetatud asutused on Siseministeeriumi küsimustiku põhjal
17
„Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019“. Kättesaadav Internetis: https://valitsus.ee/et/valitsuse-
tegevusprogramm 18
Turu-uuringute AS (2015). Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes,. Kättesaadav
Internetis: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Avaliku_korra_tagamine/2015
_elanike_teadlikkus_ja_hoiakud_turvateenuse.pdf 19
CoESS study on Private Security in Europe – CoESS Facts & Figures 2011/2013. Kättesaadav Internetis:
http://www.coess.org/newsroom.php?page=facts -and-figures
6
esitanud oma sisendid TurvaS probleemide ja eesmärkide
kaardistamiseks.
II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
4. Probleemi
kirjeldus ja selle tekke põhjus
TurvaS on nüüdseks kehtinud üle kümne aasta sisuliselt muutumatuna.
Selle aja jooksul on turvaettevõtluse kohta vastu võetud ja jõustunud
olulised riiklikud ja Euroopa Liidu ülesed õigusaktid. Vastuvõetud
riiklikest õigusaktidest mõjutab turvaettevõtlust enim KorS, mis eeldab
korrakaitseorgani täpsema määratlemise puhul ka turvaettevõtja rolli
uuesti hindamist, sealhulgas politsei, kohaliku omavalitsuse üksuse ja
turvateenuse osutaja koostöö reguleerimist (korrakaitselepingu
regulatsiooni loomine), samuti turvatöötaja õiguste ja kohustuste
ümbervaatamist KorS-s sätestatud meetmete puhul. Oluline on ka MsüS,
mis on olemuslikult ümber kujundanud riigi majandustegevuse
reguleerimise hoovad ning seega on peamiseks põhjuseks turvateenuste
määratluse, sisu ja majandustegevuse nõuete ülevaatamisel. Euroopa
Liidu üleste õigusaktidega seoses on tekkinud küsimusi turvateenuste
käsitluse kohta ehk oluline on, et riiklikul tasemel regulatsioon arvestaks
Euroopa Liidu õigusest tulenevate põhimõtetega teenuste vaba liikumise
osas.
Kehtivas regulatsioonis esineb lisaks sisult praktilisemaid kitsaskohti, mis
ei võimalda turvaettevõtjatel tõhusalt tegutseda (esineb põhjendamatuid
piiranguid jms) ja mis ei taga turvateenuste osutamisel kindlat kvaliteeti.
Turvaettevõtlusega ja turvateenuse osutamisega seotud probleeme on
käsitletud valdkondadest lähtuvalt ning need on koondatud järgmistesse
alateemadesse:
turvateenuste määratlemine, liigitamine ja standard;
turvaettevõtjate majandustegevuse reguleerimine ning eel- ja
järelkontroll;
turvatöötaja, valvetöötaja ja sisevalvetöötaja nõuded, õigused ja
kohustused;
turvaettevõtte ja sisevalveüksuse õigused, kohustused ja
piirangud;
turvatöötaja ja sisevalvetöötaja väljaõppe korraldus ja selle
kvaliteedi kindlustamine.
Probleemide käsitlemisel on algselt esitatud valdkonnaga seotud
probleemide tuum ning alapunktides on täpsustatud probleemide
põhjuseid ja vajaduse korral probleemikäsitlust laiendatud.
1. Turvateenuste määratlemine , liigitamine ja standard
Turvateenuste liigitus ja määratlus ei ole enam asjakohased ning enamik
7
turvateenuste kirjeldusi ei ava adekvaatselt teenuse sisu. Tulenevalt
turvaturu riigisisesest kui ka rahvusvahelisest arengust ja muutustest20 on
oluliselt arenenud ka turvateenuste liigituse ning määratlemise käsitlused.
Teenuse määratletus ehk kirjeldus on muutunud olulisemaks ka seoses
majandustegevuse uute regulatsioonidega ja põhimõtetega, sest uus
regulatsioon eeldab põhjalikumat liigituse ja sisu analüüsimist ning
majandustegevuse nõuete sätestamist. Osaliselt mõjutab turvateenuste
regulatsiooni ka direktiiv teenuste kohta siseturul.21 Direktiivi
reguleerimisalast on eraturvateenused erandina välja jäetud, sest tegu ei
ole Euroopa Liidus täielikult integreeritud teenuste valdkonnaga ehk
teenuste sisu ja korraldus on riigiti erinev22 ning ühtsele regulatsioonile
allutamine pigem kahjustaks turvateenuste turgu.23 Turvateenused on
olulisel määral seotud ka avaliku huvi ja korraga, mistõttu on riikide
regulatsioonides rohkem erinevusi. Direktiivi reguleerimisalast on seega
erandina välja jäetud sellised eraturvateenused nagu vara ja territooriumi
valve, isikute kaitse, turvapatrull või hoonete valve, samuti raha ja
väärtasjade hoiulevõtmine, säilitamine, vedu ja jaotamine. Erandi alla aga
ei kuulu teenused, mis ei ole sisult turvateenused, näiteks tehniliste
turvaseadmete müük, tarnimine, paigaldus ja hooldus.24
1.1 TurvaS-s käsitletud turvateenuste määratlused ja liigitus ei
vasta praegu turvaturul valitsevale olukorrale ning
turvateenused on omavahel osaliselt kattuvad. TurvaS § 4
kohaselt on kõik teenused liigitatud võrdselt turvateenusteks,
kuigi mõned teenuste liigid ei ole sisult turvateenused, vaid
pigem turvateenuse tugitegevused. Näiteks valveseadmete
projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine ei ole sisult
turvateenused, vaid tehnilised tegevused, mis on eelduseks
pakkuda mehitamata valvet kinnis- ja vallasvara valve ja
kaitse teenusel.25 TurvaS § 4 lõike 1 punktis 5 sätestatud
juhtimiskeskuse pidamise turvateenus kattub oma kirjelduselt
osaliselt tehnilise valve teenusega, mis on sätestatud TurvaS §
4 lõike 1 punktis 2. Mõlema teenuse eesmärgiks on muu
hulgas märgitud ohu tuvastamine ja sellele reageerimine.
Juhtimiskeskuse pidamise turvateenus võiks samas olla
käsitatav pigem turvateenuse tugiteenusena turvaettevõtte töö
korraldamise aspektist lähtuvalt. Korrektselt määratlemata
turvateenuste liigid võivad kaasa tuua ka turvaturul ebavõrdse
20
Coess 2015. The new security company: integration of services and technology responding to changes in
customer demand, demography and technology, lk 7. 21
Viide 14. 22
Ibid punkt 83. 23
CoESS 2004. Position paper on the Comission’s proposal for a directive on services in the internel market. 24
Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat, lk 13. Kättesaadav Internetis:
http://ec.europa.eu/internal_market/services/docs/services -dir/guides/handbook_et.pdf 25
Ibid, lk 13 ja õiguskantsleri 14. juuni 2010. a kiri nr 6-1/100988/1003585 „Turvateenuste reguleerimisest“
Siseministeeriumile.
8
konkurentsi ning kahjustada seeläbi kolmandate isikute õigusi
ja ootusi, sest teenuseid võivad asuda pakkuma
turvaettevõtted, kes ei ole sisuliselt võimelised ülesannet
täitma, kuid tulenevalt ebakohasest teenuse kirjeldusest
saavad endale vastavaid kohustusi võtta. Korrektne
turvateenuste liigitus ja määratletus mängib olulist rolli ka
vastavate turvaettevõtete eel- ja järelkontrollil. Vastupidiselt
on teatud turvateenuste sisustamine jäänud põhjendamatult
detailseks. Seetõttu on erandina reguleeritud raha ja
väärtpaberite vedu26, kuid eelnev peegeldab pigem
aastatetagust olukorda, mis sätestas Vabariigi Valitsusele
õiguse reguleerida määruses raha ja väärtpaberite veo
turvataktikat, kuid mida tegelikkuses reguleerib praegu
turusituatsioon ning nüüdseks ka rahvusvahelised
regulatsioonid.27 TurvaS-s käsitletavad põhiterminid
võimaldavad samuti seaduses sätestatud turvateenuste
mõtestamisel ebakohast tõlgendamist. TurvaS esitatud
põhiterminite kohaselt on turvaülesanne turvateenuse
lepingust tulenev või sisevalve töökorraldusega määratud
toiming, mida teeb turvatöötaja või sisevalvetöötaja.
Turvaülesande sisuks võivad olla seega kõik toimingud, mida
vastav teenistuja teeb ehk termin on defineeritud teenistuja
tegevuse kaudu, mitte tegevuse eesmärgi kaudu. See käsitlus
on põhjendamatult lai ning tekitab raskusi turvateenuste
liigitamisel ja määratlemisel, sest turvateenuse leping võib
sisuliselt reguleerida lisaks turvateenusele muid tegevusi,
mida ei saa käsitada turvateenusena.
1.2 Turvateenuste sisu ei ole inimestele arusaadav ning tihtipeale
on teadmatus teenuse sisust selle kasutamata jätmise
põhjuseks.28 Sisukirjelduse puudulikkuse tõttu ei ole tellijale
tagatud kindla standardiga teenus.29 Ürituste korraldamise
teenuse korral on teenuse tellijal näiteks raske hinnata, kas
turvaettevõte on kaasanud avalikul üritusel turvalisuse
tagamiseks piisaval hulgal töötajaid. Teenuste määratlematus
võimaldab osutada turvateenusena paljusid tegevusi, mis
sisult turvateenused ega tugitegevused ei ole (näiteks ürituste
pileti kontroll).
26
Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 187 „Raha ja väärtpaberite veo kord“. Kättesaadav Internetis:.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13352304 27
Viide 15 28
Viide 18, lk 32, 38 ja 39. Turvateenustest ei ole sisuliselt teadlikud 33% elanikest, 21% hindavad tingimusi liiga
keeruliseks. 54% küsitletutest hindab oma teadmisi turvaettevõtetest ja pakutavatest teenustest halvaks.
Turvateenuse kasutamise tingimustest informeeritust hindab halvaks 64% 29
Viide 18, lk 32. 37% küsitletutest hindab teenust ebaefektiivseks, 60% liiga kalliks.
9
1.3 Sisevalveteenus võib praktikas vallas- või kinnisvara valve
turvateenusega kokku langeda. Viimasele on aga seatud
kõrgemad nõuded nii teenuse osutamise kui ka turvatöötajate
väljaõppe osas. Sisevalve on ettevõtja, riigiasutuse või
kohaliku omavalitsuse asutuse üksuse õigus valvata enda
valduses olevat vara ning õigus valvata teisele isikule või
asutusele kuuluvat vara, kui seda tehakse tasuta. Seega jäävad
selles olukorras turvateenuse osutajad põhjendamatult
halvemasse positsiooni ning sisevalve teenuse osutamisel ei
pruugi olla tagatud vajalikud meetmed, mis kaitseksid
kolmandate isikute põhiõigusi. Sisevalve eraldi reguleerimine
ja võimaldamine on oluline ja ka mujal levinud praktika30,
kuid vajalik on uuesti hinnata, et kui sisevalve osutamise
käigus täidetakse analoogseid ülesandeid turvateenusega, siis
kas teatud juhtudel peaksid olema seatud samasugused
nõuded.31 Turvaettevõtja peab tagama, et turvatöötajatel on
läbitud ette nähtud koolituskava. Koolituste läbimine tagab, et
turvatöötaja on kvalifitseeritud oma ülesandeid täitma ja on
teadlik erinevatest turvataktikalistest ning isikute põhiõiguste
riivega seotud asjaoludest. Sisevalve puhul ei ole seatud
sisevalvetöötajale koolituste läbimise nõuet, samas
võimaldatakse ka sisevalvel relva kasutamist ning
sisevalvetöötaja võib oma kohustuste täitmisel puutuda kokku
kolmandate isikutega samas mahus ning samadel alustel nagu
turvatöötaja.
Sihtrühm: teenuse tellija, turvaettevõtted, sisevalveteenuse
kasutajad
Sidusrühm: kolmandad isikud, PPA
2. Turvaettevõtjate majandustegevuse reguleerimine ning eel- ja
järelkontroll
Turvaettevõtjate majandustegevuse reguleerimine, sealhulgas piiramine,
ning eel- ja järelkontrolli kvaliteet mõjutavad oluliselt turvateenuste ja
turul tegutsevate turvaettevõtete kvaliteeti. Seega on majandustegevuse
30
Viide 8, lk 8. Sisevalve on reguleeritud hinnanguliselt pooltes Euroopa riikides. Sisevalve regulatsiooni
puudumine võib viidata riigi eesmärgile suunata avalikes kohtades turvalisuse tagamist rohkem erasektorisse ning
võimaldab ettevõtetel vältida erinevaid loakohustusi ja nõudeid, mis annab neile konkurentsieelise turvaettevõtjate
ees. Samas loob regulatsiooni puudumine ka võimaluse kasutada sisevalveteenust teatud nõuete vältimiseks. 31
J. Hakala (2012). Regulation of Manned Commercial Security Services: A Transnational Comparative Study of
Belgium, Estonia, New York, Queensland, South Africa and Sweden . City University London, lk 131. Sisevalve
põhjalikuma regulatsiooni vajadus tekib peamiselt siis , kui sisevalvetöötajad asuvad tegutsema poolavalikes või
avalikes kohtades ja puutuvad seega kokku ka inimestega, kes ei ole osa ettevõtte või asutuse töötaja skonnast.
10
reguleerimine tähtis lüli turvateenuste kvaliteedi tõstmisel ja seeläbi
inimeste põhiõiguste tagamisel. MsüS-i jõustumine 1. juulil 2014. aastal
tõi kaasa TurvaS 9. peatükis sätestatud tegevusloa regulatsiooni
muutmise, kuid samas avas ka uued võimalused majandustegevuse
reguleerimiseks. Majandustegevustega seotud regulatsioonide
kodifitseerimise ja süstematiseerimise käigus ei ole aga adekvaatselt
ümberkorraldatud ega uuesti hinnatud turvateenustega seotud
majandustegevuse regulatsioone. Seetõttu ei taga MsüS-i eelsest ajast
pärit regulatsioonid ja nende aluspõhimõtted uute võimaluste
täieulatuslikku rakendamist. Sellega seoses on turvaettevõtjate
majandustegevuse eel- ja järelkontrollimisel raskendatud hinnata
sisuliselt nõuetele vastavust.
2.1 Eespool käsitletud turvateenuste määratlemise ja liigitamise
probleemist lähtuvalt ei ole teenuste tasandil sätestatud
majandustegevuse nõudeid. Praegu on erandlikult sätestatud
sisulisemad eeldused ja hindamisvõimalused turvatöötaja
väljaõppe läbiviimisele. Probleemi lähtekoht on, et
turvateenused ei ole sisult sarnased ja seega vajavad kõik
eraldi majandustegevuse nõuete kehtestamise läbi kaalumist.
Praegu on turvateenustele kehtestatud vaid üldised
kirjeldused, mis kontrollesemega ehk eelkontrolliga seostatud
ei ole. Kõnealune probleem avaldab seega mõju ka
turvaettevõtjale, kes osutab kirjeldatud standarditele vastavat
teenust, kuid seega võib alla jääda teenusepakkujatele, kes
seda ei tee. Turvateenuste nõuded ja kõrvaltingimused on
olulised taotlus- ehk tegevusloapõhisel lähenemisel, sest
annavad sisu ehk kontrollieseme eelkontrolliks.32 Korrektselt
sätestatud nõuded on määrava tähtsusega ka taotluspõhise
piiranguta turvateenustele, sest turvaettevõtja peab tagama
kehtestatud nõuetele vastavuse ka juhul, kui eelkontrolli läbi
ei viida.33 Seega on kõnealuste nõuete kaalumine ja vajaduse
korral täpsustamine samuti järelkontrolli ehk järelevalve
seisukohast oluline. Järelevalve üheks suuremaks probleemiks
praegu on pealiskaudsus. Järelevalve käigus on võimalik
kontrollida vaid ühte tahku, kuid samas saab väita, et on ka
teisi nõudeid turvateenustele ja nende riski indikaatoreid.
Näiteks ei hinnata praegu turvaettevõtte valmidust ega tema
32
Kehtivas regulatsioonis on kontrolliesemes vaid isikulised majandustegevuse nõuded. Turvateenuste kirjeldusest
kontrollesemesse majandustegevuse nõudeid ei tulene. Ainsana on esemeline majandustegevus e nõue, mis kuulub
ka kontrolliesemesse, juhtimiskeskuse pidamise turvateenusel. 33
Praegu on taotlus ja teate põhise piiranguta valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise
turvateenus.
11
ressurssi vastavaid teenuseid osutada, samuti ei kontrollita
maksevõlgnevusi jm.34 Majandustegevuse detailsete nõuete
kaalumine ja kehtestamine parandaks turvateenuste eel- ja
järelkontrolli ning võimaldaks seada teenustele vastava
majandustegevusse asumise piirangu.
2.2 Tulenevalt põhjalike analüüside puudumisest ei ole kaalutud,
kas praegu taotluspõhised tegevused eeldavad nii kõrgete
ettevõtluspiirangute kehtestamist. Oluline on, et taotluspõhine
piirang oleks seatud tegevusele, mis võib otseselt mõjutada
isikute põhiõigusi, avalikku korda või turvaturu üldseisu.
Taotluspõhise majandustegevuse eesmärk on lasta tegutseda
teatud tegevusaladel ainult eelnevalt kontrollitud ja
usaldusväärsetel isikutel. Tegevusload peaksid seega kaitsma
inimesi ebausaldusväärsete ettevõtjate eest.35 Samas on
ettevõtlusvabaduse piiramine õigustatud vaid juhul, kui see on
kantud avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste
kaitsest.36 Taotluspõhine lähenemine nõuab suuremat
ressursikulu ettevõtjalt ja majandushaldusasutuselt. Kui
konkreetse majandustegevusega ei kaasne ohtu teiste isikute
õiguste riivele ja sellega ei ole seotud detailseid nõudeid, mille
eelkontrollimine seda vähendaks, siis ei ole proportsionaalne
ettevõtlusvabaduse piiramine ning on asjakohatu kulutada
ressurssi taotluspõhisele regulatsioonile. Praegu kehtiv
regulatsioon, mis on sisult segu kahest erinevast süsteemist, ei
toimi seega enam rahuldavalt. Erinevate piirangute ja
kohustustega kaasnevad lisaks erinevad tagajärjed. Näiteks ei
oleks teatamiskohustuse rikkumisel turvaettevõtja
majandustegevus ebaseaduslik, kuid taotluskohustuse
rikkumisel vastavalt karistusseadustiku §-le 372 on
turvaettevõtja majandustegevus käsitatav süüteona. Seega
peab hindama, kas iga turvateenuse osutamine ilma vastava
tegevusloata peaks olema käsitatav süüteona.
2.3 Turvaettevõtjate majandustegevuse reguleerimatuse
tulemusena ei koguta eelkontrolli käigus piisavalt objektiivset
teavet ja seega ei arvestata tegevusloa väljastamisel oluliste
teguritega. Tulenevalt kitsalt määratletud kontrollesemest ei
tehta ka koostööd teiste riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutustega ega eraõiguslike asutustega, kellelt saadav teave
34
Enne MsüS-i jõustumist kehtinud regulatsiooni alusel oli PPA -l võimalus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui
turvaettevõtja tegutses avalikku korda eirates või riigi julgeolekut ohustades. Samuti juhul kui turvaettevõtja oli
maksuvõlglane ja ei olnud võlga tasunud kahe kuu jooksul alates päevast, kui Maksu - ja Tolliamet tegi võlgnevuse
kohta ettekirjutuse 35
A. Kalbus (2003). Avalik huvi ettevõtlusvabaduse piiramise alusena, Juridica VI, lk 378. 36
Riigkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-3-02, punkt 14.
12
võimaldaks tõsta vastavate turvateenuste kvaliteeti ning
ennetada tegevuslubade väljastamist turvaettevõtetele, kes ei
ole suutelised nõuetele vastavat teenust osutama. Tegevusloa
väljastamisel võiks turvaettevõtete katuseorganisatsioonid
pakkuda pädevuse ja muude nõuete hindamisel teavet, mis
tegevusloa väljastajal puudub.
2.4 Järelevalve võimalikkust ja tõhusust mõjutavad
turvaettevõtete kohustused, näiteks kui turvaettevõtte
teavituskohustuse raames edastatav teave ei anna vajalikku
ülevaadet turvaettevõtte tegevusest, siis on järelvalve
teostamine raskendatud. TurvaS § 15 lõigete 1 ja 3 kohaselt
peab turvaettevõtja tegema iga kuu PPA-le kirjalikult
teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid ja tegema
viivitamata teatavaks valveobjekti vastu toime pandud ründe.
Kehtiv teavitusmehhanism ei võimalda aga PPA-l teostada
järelevalvet turvaettevõtte kõikide tegevuste üle.
Teavitusperiood võimaldab ettevõtetel läbi viia tegevusi
teavituskohustust täitmata, kui need tegevused langevad kahe
teavitamiskorra vahele jäävasse perioodi. Esineb ka
turvaettevõtteid, kes sihilikult ei täida ette nähtud
teavituskohustust. Järelevalvet teostades kontrollitakse vaid
deklareeritud objekte. Nii võidakse kasutada turvateenuse
osutamiseks TurvaS-le mittevastavaid töötajaid. Rikkumise
avastamisel ei teostata turvaettevõtte üle üldist kontrolli.
Rikkumise avastamisel on tegevus suunatud samuti peamiselt
vastava rikkumise kõrvaldamisele. Arvestades valdkonnaga
kaasnevaid ohte kolmandate isikute õiguste riivele, on oluline,
et turvaettevõtja vastaks teenuste osutamisel kõikidele
kehtestatud nõuetele ning oleks sealjuures usaldusväärne.
2.5 Rikkumiste tulemusel järelevalve alla sattunud turvaettevõtete
tegutsemist ei ole võimalik tõhusalt piirata ja turvaettevõte
võib seega jätkata rikkumiste toimepanemist. Turvaettevõtte
majandustegevuse nõuetele vastavuse järelkontrollis ette
nähtud meetmed, mida rikkumise avastamisel saab kohaldada,
ei võimalda turvaettevõtte tegevust piisavalt mõjutada, et
turvaettevõte korrigeeriks oma tegevust. Praegu sätestab
TurvaS vaid ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha
kohaldamise võimaluse. Kuigi MsüS sisaldab samuti
meetmeid, mida majandushaldusasutus saab rikkumise
avastamisel kohaldada, on nende rakendamine turvateenuste
määratlemise ja liigitamise ning majandustegevuse nõuete ja
kõrvaltingimuste sätestamise probleemide tõttu raskendatud.
MsüS-s sätestatud meetmed ei ole valdkonnaspetsiifilised,
13
mistõttu võib nende kohaldamine praktikas keeruliseks
osutuda. Ei ole kaalutud ka teisi meetmeid, mis tagaksid
majandustegevuse eel- ja järelkontrolli tõhustamise.
Sihtrühm: PPA, tegutsevad ja võimalikud turvaettevõtjad
Sidusrühm: teenuse tellijad, kolmandad isikud
3. Turvatöötaja, valvetöötaja ja sisevalvetöötaja nõuded, õigused
ja kohustused
Turvateenuse osutamisel on oluline osa turvatöötaja, valvetöötaja ja
sisevalveteenusel sisevalvetöötaja õigustel ja kohustustel, mis määravad
osaliselt ka osutatava teenuse sisu. Just eespool nimetatud isikute õiguste
reguleerimine on ka üks peamisi põhjusi turvateenuste üldisel
reguleerimisel, sest turvatöötajad puutuvad ülesannete täitmisel tihedalt
kokku kolmandate isikutega, kelle põhiõigusi võidakse teenuse
osutamisel riivata.37 KorS jõustumine 1. juulil 2014. aastal on muutunud
oluliselt põhiõigusi riivavate meetmete ja vahetu sunni kohaldamise
lubatavuse rakendamist ja õiguslikku tõlgendamist. Teatud turvateenused,
nagu mehitatud valve ja kaitse teenus, on tihedalt seotud turvatöötaja
õigusega isikuid korrale kutsuda, kasutades talle selleks lubatud
meetmeid. TurvaS alusel saavad turvaettevõttes turvateenuse vahetu
osutamisega tegeleda vastavalt oma õigustele ja pädevusele valvetöötaja,
turvatöötaja ja turvajuht. TurvaS-s ei ole praegu aga selgelt sätestatud
turvatöötajate riiveõigused, nende ulatus ja alused. Sätestatud on erinev
töötajate liigitus, kuid puudub eri regulatsioon iga liigi õiguste ja
kohustuste kohta. Samas puudub sisevalvetöötajate kohta regulatsioon
täies ulatuses. Seega on vajalik, et turvatöötajatele, valvetöötajatele ja
sisevalvetöötajatele võimaldatud meetmed oleksid kooskõlas KorS-s
sätestatud käsitlusega ning tulenevalt töötaja liigist võimalikult selgelt
eristatud ja sisustatud.
3.1 Turvatöötajate õigused ja kohustused lähtuvad enne KorS-i
kehtestamist olnud käsitlusest ning ei ole seetõttu kooskõlas
kehtiva korrakaitse ja turvalisuse tagamisel kohaldatava
riiveõiguste regulatsiooniga. TurvaS § 32 sätestab turvatöötaja
õiguste loetelu ning nende kasutamise eeldused. Paljud
võimaldatud õigused võivad olla käsitatavad erimeetmetena
KorS tähenduses, mistõttu peaks selliste riiveõiguste
võimaldamine eraõiguslikele isikutele olema täpsemalt
sisustatud. Kehtivast õigusest ei ole võimalik tuvastada, kas
turvatöötajatele on seaduse tasandil delegeeritud
37
Viide 31
14
korrakaitselisi erimeetmeid või peab neid õigusi tõlgendama
nn igaühe õiguste erivormina. Probleem on aktuaalne
kolmandate isikute jaoks, kellele ei pruugi olla tagatud kõik
õigused, mida analoogse meetme rakendamisel näeb ette
KorS. Turvateenuste osutajate erinev lähenemine meetmete
tõlgendamisel võib anda alust erinevusteks turvaettevõtete
pakutavate samade turvateenuste vahel. Kehvasti määratletud
õiguste sisu ja ulatuse tõttu ei saa turvateenuse osutaja samuti
olla kindel, kas tema kohaldatavad meetmed on õiguspärased.
3.2 Erinevat liiki töötajate puhul ei eristata nende õiguste ulatust.
Valvetöötajate ettevalmistus on väiksem kui turvatöötajatel38,
kuid samas ei ole eraldi reguleeritud neile võimaldatud
riiveõigusi. Seega saab valvetöötaja kohaldada samu
meetmeid, mida kõrgemalt kvalifitseeritud turvatöötaja, kelle
väljaõpe on sisukam. Sisevalvetöötajate õigused on kehtivas
TurvaS-s reguleerimata. Sisevalvetöötaja kvalifikatsioon ei ole
samuti määratletud ja seega ei ole võimalik tagada, et
sisevalvetöötajad, kes puutuvad ülesannete täitmisel lisaks
oma ettevõte või asutuse töötajate kokku kolmandate
isikutega, on koolitatud ning vastavad vajalikele nõuetele.
Tulirelvade kasutamine ülesande täitmisel on lubatud
turvatöötajatele ja sisevalvetöötajatele. Tulirelva kasutamine
ülesande täitmisel peaks olema pigem seotud teatud tüüpi
ülesannetega, nagu raha ja väärtpaberite vedu, isikukaitse,
tähtsate objektide kaitse ja mehitatud valve ning kaitse teenus.
Muude vähem ohtlike erivahendite kasutamist ei ole
sisevalveteenuse osutajale TurvaS alusel otseselt ette nähtud.
3.3 Sisevalvetöötajatele ei ole erinevalt turvatöötajatest seatud
isikulisi eeldusi tööle asumisel. Isikuliseks eeldusteks on
näiteks kehtiva kriminaalkaristuse puudumine. Samas kui
sisevalvetöötaja täidab ülesannet, mille käigus ta puutub lisaks
oma ettevõte või asutuse töötajatega kokku kolmandate
isikutega, st mis sisult on analoogne mehitatud valve
turvateenusega, siis peaks olema tagatud sisevalvetöötaja
vastavus nendele nõuetele, mis on seatud turvatöötajatele, et
tagada isikute põhiõiguste kaitse. Samuti ei ole
sisevalvetöötajatele kehtestatud ka vormi ega töökaardi nõuet.
Mõju avaldub siinjuures ka turvaettevõtjale, sest seadus esitab
turvateenusele ja turvatöötajatele kõrgemad nõuded, milles
sisevalve korral on võimalus mööda vaadata.
38
Valvetöötaja peab TurvaS kohaselt läbima algselt vaid 16-tunnise õppe, kuid turvatöötaja õpe kestab 50 tundi.
15
3.4 Võttes arvesse STAK-i eesmärki kaasata edaspidi
turvaettevõtteid politsei ülesannete täitmisse avaliku korra
tagamisel, ei ole praegu kehtestatud turvatöötaja õigused ega
kohustused vastavuses uute kavandatavate ülesannetega.
Olenevalt kaasamise ulatusest peavad turvatöötajale olema
tagatud vajalikud õigused ülesannete elluviimiseks ja
kohustused, et kolmandate isikute põhiõiguste kaitse oleks
tagatud samal tasemel kui ülesannet täidaks politsei.
Sihtrühm: turvaettevõtjad, turvatöötajad, kolmandad isikud,
sisevalveteenuse kasutajad ja sisevalvetöötajad
Sidusrühm: PPA
4. Turvaettevõtte ja sisevalveüksuse õigused, kohustused ja
piirangud
TurvaS kohaselt on turvaettevõtte põhiülesanded: tagada valveobjekti
ohutus ja puutumatus; hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või
valveobjekti ohustav õigusrikkumine või tõkestada seda, et tagada
valveobjekti puutumatus; selgitada välja turvalisust vähendavad tegurid
ja rakendada nende mõju vähendamiseks tehnikavahendeid ja
oskusteavet. Turvaettevõtjad tegutsevad seega nii ennetuslikult kui ka
ründeohtu tõrjuvalt, kuid pigem on nad seotud kindla objekti turvalisuse
tagamisega. STAK-s sätestatud eesmärkidest lähtuvalt on vaja välja
arendada võimalused, kuidas kaasata turvaettevõte politsei ülesannete
täitmisse avaliku korra tagamisel, see tähendab, et on vaja laiendada
turvaettevõtjate õigusi selles valdkonnas. Lisaks õiguste laiendamisele on
vaja reguleerida turvaettevõtete kaasamise aluseid ja ulatust ning sellega
kaasnevaid kohustusi.
Turvaettevõttel on kohustus teha iga kuu PPA-le kirjalikult teatavaks
mehitatud valve alla võetud objektid ja nendega seotud lepingud.
Tegemist on teabevahetamise kohustusega, mis lihtsustab PPA võimalust
järelevalvet teostada, kuid vastava kohustuse täitmine ei ole praegu
piisavalt tagatud, mistõttu jäetakse see täitmata või ei täideta täies
ulatuses. Teenusest teavitamise kord on tagasivaateline (üldiselt saab
politsei teavet toimunud sündmuste kohta) ning seega puudub PPA-l
aktuaalne ülevaade, milliseid teenuseid osutatakse. Kehtiva regulatsiooni
kohaselt on seatud turvaettevõtetele põhjendamatuid piiranguid teiste
tegevuste osas. Kehtestatud keelud on põhimõtetelt õiged, kuid neid on
vaja uuendada.
4.1 Turvaettevõtte igakuine teavituskohustus oma objektidest ei
ole praegu piisav, et maandada riski, mis võib tekkida
nõuetele mittevastavatest valveobjektidest. See võib
16
põhjustada ohtu, et turvaettevõtetel võib olla ka objekte,
millest nad PPA-d ei teavita, ehk musti objekte, kus ei ole
järgitud TurvaS-s sätestatud nõudeid. See mõjutab kõiki
turvateenuse osutajad, kes peaksid tegutsema samadel
tingimustel, kui ka teenuse saajad, kellel ei ole kinnitust, et
teenus vastab igal pool samale kvaliteedile.
4.2 PPA ja turvaettevõtete vaheline koostöö, sh kaasamine avaliku
korra tagamisse, ei ole õiguslikult selge, seetõttu ei ole
võimalik kaasata turvaettevõtteid otseselt ega kaudselt avaliku
korra tagamisse. KorS § 84 annab deklaratiivselt aluse ka
turvaettevõtete kaasamiseks, kuid see regulatsioon ei ole
piisavalt selgelt ega põhjalikult sisustatud, et selle alusel oleks
võimalik kaasatud turvaettevõtteid politsei abistamiseks
rakendada. Kehtiva TurvaS seletuskirja kohaselt keskendub
praegune regulatsioon pigem kõrvaltegevustesse kaasamisele.
Kuigi kaasamine võib olla teabevahetusepõhine ehk politsei
võimalus kasutada ära turvaettevõtete teavet, mis täiendaks
PPA kogutud teavet, siis on vaja võimaldada ka teatud
piirangutega isikute kaasamist, et PPA saaks kasutada oma
tegevuses vastavas piirkonnas asuvaid turvatöötajaid.
Sihtrühm: turvaettevõtjad, sisevalveteenuse kasutajad, teenuse
tellijad, PPA ja kolmandad isikud
Sidusrühm: kohalikud omavalitsused
5. Turvatöötaja ja sisevalvetöötaja väljaõppe korraldus ja selle
kvaliteedi kindlustamine
Turvatöötajate koolitamine on rahvusvaheliselt samuti käsitatav
turvateenusena või selle tugitegevusena.39 Analoogselt turvateenuse
standarditega mõjutavad turvatöötajate väljaõppe regulatsiooni puudused
ning eel- ja järelkontrolli puudumine turvateenuse kvaliteeti ja ettevõtete
konkurentsi. Turvateenuse osutajate vahel võib tekkida seega suur
erinevus, sest tihtipeale sõltub turvatöötajate standard sellest, kui hästi
suudab ettevõte neid koolitada. Arvestama peab ka sellega, et mida enam
liigub turvaturg ka avaliku korra tagamise suunas, seda tõenäolisemaks
muutub asjaolu, et turvatöötajatel tekib füüsilisi kontakte kolmandate
isikutega.40 See omakorda nõuab, et turvatöötajad oleks võimelised oma
ülesandeid täitma korrektselt ja kolmandate isikute põhiõigus arvesse
võttes. Olulisemaks muutuvad seeläbi täienduskoolitused, mis peavad
tagama turvatöötajate pideva arengu ja kvalifikatsiooninõuetele
39
Viide 31, lk 230. 40
Viide 8, lk 12.
17
vastavuse. Avaliku korra kaitsesse turvaettevõtjate ja seeläbi
turvatöötajate kaasamine võib lisaks eeldada täienduskoolituste
läbiviimist.
5.1 Kehtivas regulatsioonis puuduvad mõjusad abinõud
õppekavade, õppeasutuste ja tulemuste hindamiseks. Kuigi
turvatöötajate väljaõppe tegevusloa taotlemine ja selle
kontrolliesemed on reguleeritud TurvaS-s, ei käsitata seda
turvateenusena ega selle tugitegevusena. Tegevusloa väljastab
Haridus- ja Teadusministeerium, kes küsib majandustegevuse
kontrolliesemete kohta PPA-lt selleks eelhaldusakti. Samas ei
osale PPA koolituste kvaliteedi ega õppekavade hindamisel
ning ei teosta ka selle tegevuse üle järelevalvet. Seega
puuduvad praegu väljaõppe eel- ja järelhindamiseks
korrektsed mehhanismid ning tegeletakse pigem
tagajärgedega. Maandatud ei ole ka risk, et töötajate
koolitamine on fiktiivne ega taga vajalikku oskustaset.
Sisevalvetöötajatele koolitusi ette ei ole nähtud ja seega ei ole
ka võimalik tagada, et neil on omandatud nõutud oskused ja
teadmised, kui sisevalveteenuse ülesanded näevad ette
kokkupuute kolmandate isikutega.
5.2 Turvatöötajate väljaõppel ei ole võimalik arvesse võtta isiku
varasemaid kogemusi ega oskusi, seetõttu peavad koolituse
täies mahus läbima ka isikud, kellel võib kogu või osa
koolituse sisust olla varem omandatud. Varem omandatud
oskusi arvestatakse näiteks abipolitseinik seaduses, kus
koolitusel on võimalik hinnata isiku varasemaid kogemusi ja
läbitud koolitusi ning seeläbi vabastada isik koolitusest, kuid
mitte selle eksamist.
5.3 Kehtiv regulatsioon eelistab turvatöötajatele väljaõppe
pakkumisel pigem suuremaid ettevõtteid, kellel on
kõrgetasemelise väljaõppe pakkumiseks vastav ressurss.
Väikeettevõtted on seega sunnitud sisse ostma koolitusteenust
ja suuremate turvaettevõtete käest nende määratud hinna
alusel. Selle tulemusena on suuremad turvaettevõtted
konkurentsieelises, millest lähtuvalt on uute turvaettevõtete
turule sisenemine raskendatud.
Sihtrühm: turvaettevõtjad, turvatöötajate koolitajad, teenuse
tellijad, sisevalveteenuse kasutajad
Sidusrühm: PPA
18
5. Sihtrühm TurvaS puhul on tegemist eraettevõtlust reguleeriva õigusaktiga, millest
tulenevalt on ka regulatsiooniga seotud peamine sihtrühm võimalikud
turvaettevõtted ja turvaettevõtted, kes tegutsevad TurvaS alusel ning
sealsetest piirangutest, nõuetest, õigustest ja kohustustest lähtuvalt. Samas
võib sihtrühma hulka arvata ka turvatöötajad ja turvatöötajate
koolitajad. Sihtrühma kuuluvad kaudselt ka sisevalveteenuse kasutajad.
Sihtrühma suhteline suurus on suur, sest hõlmab kõiki turvaettevõtjaid,
kuid absoluutne suurus ehk võrreldes kõikide ettevõtete arvuga Eestis on
väike.41
Teine oluline sihtrühm on kolmandad isikud, kes turvateenustega
avalikes või poolavalikes kohtades kokku puutuvad. TurvaS-s sätestatud
nõuded, õigused ja kohustused mõjutavad neid isikuid kokkupuutel
turvatöötajate ja turvateenustega. Kolmandate isikute kokkupuuted on
peamiselt seotud nende õiguste piiramisega ühel või teisel viisil ja seega
on tegemist olulise sihtrühmaga. Sihtrühma suurust on keeruline hinnata,
sest turvateenustega kaudne kokkupuude on muutunud igapäevaseks.
Kolmas sihtrühm on teenuse tellijad, kes turvateenuste tellimisel
sõltuvad TurvaS-s sätestatud teenuste kirjeldustest ja seeläbi ka
võimalikust kvaliteedist.
Neljas sihtrühm on avalikud asutused, peamiselt PPA, kes tegelevad
turvaettevõtete eel- ja järelkontrolliga.
Sidusrühma kuuluvad kohalikud omavalitsused, kelle territooriumil
turvateenuseid osutatakse ning kus see mõjutab avalikku korda ja
turvalisust. 6. Eesmärk ja
saavutatava
olukorra kirjeldus
Eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamisel tagada turvateenuste
kvaliteetne osutamine ja kõrge usaldusväärsus ning edendada
turvaettevõtete, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd.
Eesmärgi saavutamiseks, sh käesoleva väljatöötamiskavatsuse punktis 4
nimetatud probleemide lahendamiseks, on kavas teha järgmist.
1. Kehtestatakse turvateenuste uus liigitus, määratakse iga teenuse
sisulised nõuded ning eristatakse turvateenused teenustest, mis on
tugitegevused. Kaalutav lahendus on liigitada turvateenused
järgmiselt: isikukaitse, varakaitse, korrakaitse ja
turvakonsultatsioon. Turvateenuse tugitegevustena käsitatakse:
juhtimiskeskuse pidamine, valveseadmete kavandamine,
paigaldamine ja hooldus ning turvatöötaja õppe korraldamine.
41
Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal ligi 114 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet. PPA andmetel oli
5. veebruari 2014. a seisuga väljastatud tegevusluba 277 turvaettevõttele , sh valveseadmestiku projekteerimise,
paigaldamise ja hooldamise teenuse tegevusload.
19
Selle tulemusena vähendatakse ebaselgust turvateenuste sisu osas
ning tagatakse turvatöötaja õppe korraldamisel kvaliteet.
2. Uuendatakse turvateenuse loamenetluse ja järelevalve korda ja
tingimusi, rakendades turvaettevõtetele MsüS-s sätestatud ja
TurvaS-s täpsustatud regulatsiooni. Määratakse, millised
turvateenused on loakohustuslikud, teavituskohustuslikud või
vabad. Kaalutav lahendus on sätestada loakohustuslikena:
isikukaitse, varakaitse ja korrakaitse ning teavituskohustuslikuna
sätestatakse turvakonsultatsioon, juhtimiskeskuse pidamine ja
valveseadmete kavandamine, paigaldamine ja hooldus.
Selle tulemusena paraneb turvateenuste kvaliteet ning
ebakvaliteetse teenuse pakkujate suhtes kohaldatakse tõhusamalt
abinõusid, samuti suureneb turvaettevõtete ja teenuste
usaldusväärsus.
3. Kehtestatakse selgemad nõuded ja pädevused turvaettevõtetele
ning vastavalt pädevustele liigitatakse ka turvateenuse vahetu
osutamisega seotud töötajad (üldterminina turvatöötajad).
Lähtuvalt KorS-st sätestatakse turvatöötajate õigused ja
kohustused, et tagada põhiõiguste kaitse ja riive
proportsionaalsus.
Kaalutav lahendus on sätestada selgemini turvatöötajate õigused,
sh suurema põhiõiguste riivega seotud ülesannetega turvatöötajate
kõrgemad nõuded ja nende volitamine politsei poolt.
Selle tulemusena suudavad turvaettevõtted ja -töötajad
tulemuslikumalt tõkestada ründeid valvatavaile objektidele ning
politsei ja kohalikud omavalitsused saavad senisest enam kasutada
turvatöötajaid avaliku korra rikkumiste ennetamises ja
tõkestamises.
III. Kaalutud lahendused
7. Kaalutud
võimalikud
lahendused
Avalikkuse teavitamine Rahastamise
suurendamine
x Mitte-midagi-
tegemine
Senise regulatsiooni
parem rakendamine
x De-
regulatsioon
Uue regulatsiooni
loomine
x
Muu (palun täpsusta):
7.1. Kaalutud
võimalike
lahenduste
võrdlev analüüs
1. Rahastamise suurendamine
Rahastamise suurendamine võimaldaks suurendada tõhusust
loamenetluses ja riiklikus järelevalves. Samas arvestades, et
teenused ei ole baasnõuetelt määratletud, siis ei pruugi
suurenenud eel- ja järelkontrolli maht anda sama suurt mõju
20
turvateenuse kvaliteedi paranemisele (turvaettevõtted kohanevad
järelevalvevõtetega ja leiavad uusi nutikaid lahendusi).
Mitmed sisulised uuendused eeldavad muutusi turvaettevõtete
töös, mistõttu ei pruugi riikliku rahastamise suurendamine omada
efekti kõigi väljatöötamiskavatsuse punktis 4 kirjeldatud
probleemide lahendamisele tervikuna.
Samuti ei lahendaks pelgalt politsei ja teiste riigiasutuste
rahastamise suurendamine praktilisi õiguslikke küsimusi politsei,
kohaliku omavalitsuse ja turvaettevõtete koostöös.
Kindlasti on vaja panustada, sh panustada rahaliselt, politsei
loamenetluse ja järelevalve ametnike pädevuse tõstmisse ja
hoidmisse – seni on harjutud lähtuma suuresti TurvaS-s sätestatud
regulatsioonist, ent eel- ja järelkontrolliks annab täiendavaid
võimalusi MsüS.
2. Senise regulatsiooni parem rakendamine
Kuigi MsüS annab laia valiku võimalusi, kuidas loa- ja
teavituskohustuslikku majandustegevust kontrollida ja selle
kvaliteedi kindlustada, siis kuna turvateenuste baasregulatsioonis
(TurvaS) on ebapiisavalt määratletud turvateenuste liigid ja nende
baasnõuded, siis jäävad paratamatult kontrolltegevuse oodatavad
mõjud tagasihoidlikumaks kui täiendava regulatsiooni loomine.
Teatud piirini saab ka kehtiva regulatsiooni ulatuslikuma
rakendamisega suurendada turvaettevõtete, politsei ja kohalike
omavalitsuste koostööd, ent TurvaS regulatsiooni mahajäämus
kaasaegsest KorS-st saab tõkkeks nii mõnelegi algatusele.
3. Uue regulatsiooni loomine
Uus regulatsioon võimaldab senisest paremini suunata riiklikku
ressurssi ja fookust, millised turvateenused vajavad rohkem
tähelepanu (kontrolli) ja milles enam usaldada turu
eneseregulatsiooni.
Reguleerides turvateenuseid ja eristades neist tugitegevused, on
politseil majandushaldusorganina selgem roll, milliste tegevuste
üle teostada põhjalikku eelkontrolli loamenetluses ja kuidas
korraldada järelkontrolli riikliku järelevalvena. Samuti on KorS-st
lähtuvalt vaja uuendada turvatöötajate õigusi ja kohustusi, et
tagada turvateenuse osutamine kooskõlas KorS-ga.
21
Kuna tegemist on sekkumisega ettevõtlusse, kuid teisalt on
küsimus ühiskonna turvalisusest ja riigi julgeolekust, siis on
oluline omada läbimõeldud ja süsteemset õiguslikku raamistikku
eraturvateenustele.
7.2. Kokkuvõte
Kuna väljatöötamiskavatsuse punktis 4 nimetatud probleemide
lahendamine eeldab selgelt muudatusi õiguses (toob välja regulatsiooni
puudused), siis uue regulatsiooni loomine annab parimad eeldused
soovitud tulemuste saavutamiseks.
IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon
8. Kavandatava regulatsiooni
õiguslikud raamid (sh
põhiseadusega määratletud raamid
ning Euroopa Liidu ja muu
rahvusvahelise õigusega määratletud
raamid)
Kavandatava regulatsiooni koostamisel on vaja arvestada
järgmisi sätteid ja õigusakte:
1) Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 14 (õiguste
ja vabaduste tagamise kohustus); § 19 (igaühel on õigus
vabale eneseteostusele); § 20 (igaühel on õigus vabadusele
ja isikupuutumatusele); § 31 (ettevõtlusvabadus);
2) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
artikkel 5;
3) Euroopa Liidu lepingu artikkel 26;
4) Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid;
5) Euroopa Liidu kohtu lahendid;
6) Eesti kohtupraktika.
Kavandatav regulatsioon ei ole vastuolus PS-iga ega Eesti
suhtes kehtivate rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õiguse
normidega. 9. Välisriigid, mille regulatsioone
on kavas seaduseelnõu
koostamisel analüüsida
TurvaS senise regulatsiooni ja selle rakendamise
analüüsimisel on tutvutud mitmete välisriikide
regulatsioonidega. Lähemalt on uuritud Soome
turvateenuse seadusi ja ka uut kodifitseeritud seadust.
Samuti on tutvutud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide
eraturvateenuste regulatsioonide ülevaadetega.
Eelnõu koostamisel kavatsetakse jälgida Soome (kui meile
sarnaseima ja väljatöötamiskavatsuse eesmärgile lähima
regulatsiooni), Rootsi (keskmisest reguleeritum), Leedu,
Prantsusmaa ja Saksamaa (keskmiselt reguleeritud ja
Eestile sarnase reguleerituse astmega) ning Läti ja Tšehhi
22
(keskmisest väiksema reguleerituse astmega)
eraturvateenuse seaduseid.
10. Kavandatava
regulatsiooni
kirjeldus, sh
regulatiivsete
võimaluste
kirjeldus
Koostatakse uue turvaseaduse eelnõu, mis hõlmab:
turvateenuse ja nende osutamise tugitegevuse liike, nendele seatud
nõudeid (võrreldes kehtiva regulatsiooniga sätestatakse uus
teenuste liigituse ja turvateenuste tugitegevused ning
kehtestatakse neile selgemad nõuded);
turvaettevõtte ülesandeid, õigusi, kohustusi ja tegevuspiiranguid
(võrreldes kehtiva regulatsiooniga sätestatakse selgemini politsei
ja kohaliku omavalitsusega koostöö, täpsustatakse turvaettevõtte
ja politsei teavitamiskorda ning kaotatakse teatud
tegutsemispiirangud);
sisevalve ülesandeid, õigusi, kohustusi ja tegevuspiiranguid
(võrreldes senisega määratakse selgemini sisevalve nn in-house
korraldatud turvateenusena ning sellest tulenevalt seatakse
selgemad nõuded sisevalvele);
turvatöötaja kutsenõudeid, õigusi, kohustusi ja tegevuspiiranguid
(võrreldes senisega eristatakse töötajate nõudeid vastavalt
turvateenusele ning uuendatakse turvatöötaja õigusi ja kohustusi
lähtuvalt õiguskorra muudatustest);
turvatöötaja sotsiaalseid tagatisi (kaotatakse töölepingu seadusega
dubleerivad sätted);
turvatöötaja õppe korraldamist (avatakse turvatöötaja õpe
korraldamine kõigile isikutele, kes vastavad nõuetele, ja
täpsustatakse loamenetlust);
turvateenuse ja selle tugitegevuste osutamiseks loa taotlemise ja
menetlemise korda ning tegevustest teavitamise korda
(muudetakse kehtivat lähenemist, mille kohaselt on kõik teenused
käsitatavad taotluspõhistena, ning laiendatakse võimalusi eel- ja
järelkontrolli tegemiseks);
relvade ja erivahendite kasutamist (põhjalikke uuendusi kavas ei
ole, kuid täpsemast analüüsist lähtuvalt sätestatakse teatud
lisaeeldused);
10.1. Töötatakse välja uus
tervikseadus
x
10.2. Muudatused viiakse sisse senise
seaduse struktuuri
11. Selgitus
Eesmärk on vaadata üle ja muuta suurt osa kehtivas TurvaS sätestatud
paragrahve ning õigusakti ülesehitust, mis on vananenud ja ei vasta enam
kehtivale õiguskorrale. Seetõttu on otstarbekas koostada uus terviktekst.
23
12. Puudutatud ja
muudetavad
õigusaktid
Kehtetuks tunnustatakse TurvaS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid.
Kuna kavandatav regulatsioon hõlmab suuresti turvateenuse osutamisega
seotud küsimusi, siis ei ole praegu kavandatud teiste seaduste muutmist.
Uue TurvaS alusel võetakse vastu määrused, mille täpsem sisu ja arv
sõltub sellest, kuidas sätestatakse volitusnormid uues seaduses.
13. Seaduse
tasandil
regulatsiooni
loomise
vajalikkus
Käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletud turvateenuse teema on
reguleeritud seaduse tasandil ning üheltpoolt seotud isikute põhiõiguste
riivega ja teisalt ettevõtlusvabadusega. Seetõttu ei ole võimalik uut
regulatsiooni luua ilma seadust muutmata (uut kehtestamata).
V. Määratletud mõjud
14. Mõju
14.1.
Kavandatav
muudatus
Kavandatav uus regulatsioon tervikuna lähtub eestkätt eesmärgist ja
oodatavatest tulemustest (väljatöötamiskavatsuse punkt 6) ning uue
regulatsiooni kirjeldusest (väljatöötamiskavatsuse punkt 10).
14.2. Mõju
valdkond I
ja alajaotis
Sotsiaalne, sh
demograafiline mõju
14.3.
Avalduv
mõju
Arvestades, et selginevad turvateenuste
tase, paranevad turvatöötajate sekkumise
võimalused ning suureneb riigiasutuste,
kohaliku omavalitsuse ja turvaettevõtete
koostöö, võib eeldada üldpildis inimeste
turvatunde suurenemist ning usalduse
kasvu turvateenuste suhtes. Samas on
turvatunde puhul turvaettevõtete roll üks
paljudest, mistõttu jääb mõju ulatus pigem
väikseks.
Samuti on turvateenuse usaldusväärsuse
kasv seotud uuringute järgi teenusest
teadlikkuse ja selle tarbimiskogemusega,
mistõttu arvestades, et turvateenust on
ostnud 2015. a seisuga u 12% täiskasvanud
elanikest, siis jääb mõju ulatus
keskmiseks.42
Samuti mõjutavad muudatused
42
Viide uuringule
24
turvatöötaja ettevalmistust ja tõusevad
nõuded mõnede tööliikide puhul ning tekib
vajadus viia läbi täienduskoolitusi. Samas
arvestades turvatöötajate osakaalu kogu
tööhõivest, on mõju ulatus väike.
14.4.
Olulisus
Ulatus K Sihtrühma suurus V
Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V
14.5. Mõju
valdkond II
ja alajaotis
Mõju riigi
julgeolekule ja
välissuhetele
14.6.
Avalduv
mõju
Turvaettevõtete pakutava teenuse
kvaliteedi tõus ning tihenev koostöö
politsei ja kohalike omavalitsustega
võimaldab tulemuslikumalt reageerida
süütegudele ja tõkestada nende
toimepanemist. Samuti võimaldab
turvaettevõtete suurem sidustatus
politseiga kasutada turvaettevõtteid
täiendusena riiklikule korrakaitse
ressursile.
14.7.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma suurus K
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V
25
14.8. Mõju
valdkond III
ja alajaotis
Mõju majandusele
14.9.
Avalduv
mõju
Turvateenuste selgemaks muutmine ja
nende usaldusväärsuse tõus võib
suurendada inimeste arvu, kes ostavad
turvateenust kas oma kodu või ettevõtte
varade valveks ja kaitseks. Uuringud
näitavad, et teadlikkuse kasvades võib
turvateenuse ostjate arv optimistlikul
hinnangul kasvada kuni poole võrra.
Väljatöötamiskavatsuse alusel uue
regulatsiooni kehtestamisel oleks mõju
turvaettevõtete senisele tegevusele
järgmine: täpsustuvad nõuded turvateenuse
turule sisenemiseks, samuti nõuetele
vastavuse kontroll (riiklik järelevalve),
seetõttu võib eeldada konkurentsi
elavnemist ja turu korrastumist eestkätt
väiksemate tegijate puhul.
Samas eeldatavasti uued nõuded
suurendavad Eesti turvaettevõtete
võimalusi siseneda välisturgudele.
Turvateenuse loamenetluse ja järelevalve
uuendamine oluliselt ettevõtete
halduskoormust ei suurenda (oluline on
rakendamisel ristkasutada erinevaid
andmekogusid).
14.10.
Olulisus
Ulatus K Sihtrühma suurus V
Sagedus S Ebasoovitavate mõjude risk K
14.11. Mõju
valdkond IV
ja alajaotis
Mõju elu- ja
looduskeskkonnale
14.12.
Avalduv
mõju
Uue regulatsiooniga ei kaasne mõjusid elu-
ja looduskeskkonnale.
14.13.
Olulisus
Ulatus V Sihtrühma suurus V
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V
14.14. Mõju
valdkond V
ja alajaotis
Mõju
regionaalarengule
14.15
Avalduv
mõju
Uue regulatsiooniga ei kaasne mõjusid
regionaalarengule.
14.16. Ulatus V Sihtrühma suurus V
26
Olulisus Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V
14.17. Mõju
valdkond VI
ja alajaotis
Mõju riigiasutustele
ja kohaliku
omavalitsuse
korraldusele
14.18.
Avalduv
mõju
Uue regulatsiooni üks sihte on edendada
riigiasutuste koostööd, sh turvateenuste
loamenetluses, aga ka turvateenuste
osutamisel (politsei ja turvaettevõtete
koostöö).
Turvaettevõtete loamenetluse ja riikliku
järelevalve korraldamisel on regulatsiooni
loomisel kaalumise küsimus, mis määral
hakkaks protsessis osalema Tehnilise
Järelevalve Amet, kellel on sisuline
puutumus näiteks valveseadmete
kavandamise, paigaldamise ja hooldamise
alase turvateenusega.
Loamenetluse ja järelevalve uuendamine
suurendab esmalt politsei koormust, ent
samas muudab menetlused turvaettevõtjate
jaoks kvaliteetsemaks.
Uus regulatsioon eeldab loamenetluse ja
järelevalvega tegelevate ametnike
koolitamist (eelkõige politseis, ent
tõenäoliselt ka Tehnilise Järelevalve
Ametis), samuti infopäevade korraldamist
kohalike omavalitsuste esindajatele, et
tutvustada võimalusi, kuidas kujundada
turvaettevõtete teenuste kasutamise abil
kohalik turvaline elukeskkond.
Uus regulatsioon võimaldab sihipärasemalt
kasutada riigieelarvevahendeid
(erinevatele turvateenuse liikidele
kohandatud menetlused ja järelevalve).
14.19.
Olulisus
Ulatus K Sihtrühma suurus V
Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V
14.20.
Edasine
analüüs
Eelnõu koostamise käigus on täpsemalt vaja hinnata loamenetluse ja riikliku
järelevalve korraldust turvateenuste üle, turvaettevõtja avaliku korra tagamise ja
sellest lähtuvalt uue turvatöötaja liigituste korral on vaja hinnata võimaldatavat
tegutsemisulatust ning analüüsida, mis mahus on võimalik turvaettevõtjatele
27
delegeerida politseilisi ülesandeid.
14.21. Miks
on mõju
ebaoluline?
Esineb olulisi mõjusid, mida analüüsitakse.
VI. Väljatöötamise tegevuskava
15. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja kooskõlastamisele
saatmise aeg
Kontseptsiooni ei koostata.
16. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg 2016. a sügis
17. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg 2016. a esimene poolaasta
18. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1. jaanuar 2018. aasta
19. Kaasatavad valitsusasutused ja
valitsusvälised organisatsioonid
Eesti Turvaettevõtete liit, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Politsei- ja Piirivalveamet,
ministeeriumid, Õiguskantsler, Eesti pank,
Sisekaitseakadeemia.
20. Vastutavate ametnike nimed ja
kontaktandmed (sh nii sisulise kui
juriidilise analüüsi teinud ametnikud)
Eimar Veldre, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika
osakonna nõunik, 612 5153,
Henry Timberg, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika
osakonna õigusnõunik, 612 5099