mamuka qafianize saqartvelos erovnuli muzeumis sabrzolo ... · mamuka qafianize . saqartvelos...
TRANSCRIPT
1
saqarTvelos teqnikuri universiteti
biznes-inJineringis fakulteti
xelnaweris uflebiT
mamuka qafianiZe
saqarTvelos erovnuli muzeumis sabrZolo iaraRis
koleqciis atribucia da eqspertiza
doqtoris akademiuri xarisxis mosapoveblad
wardgenili disertaciis
avtoreferati
Tbilisi
2012 weli
2
sadisertacio naSromi Sesrulebulia saqarTvelos erovnul
muzeumsa da saqarTvelos teqnikuri universitetis biznes-
inJineringis fakultetis, sazogadoebriv mecnierebaTa
departamentis, saqarTvelos istoriisa da qarTuli kulturis
istoriis mimarTulebaze.
samecniero xelmZRvaneli:
istoriis mecnierebaTa doqtori,
saqarTvelos teqnikuri universitetis
sruli profesori: /g.inaniSvili/
TanaxelmZRvaneli:
istoriis mecnierebaTa doqtori,
saqarTvelos erovnuli muzeumis
mTavari kuaratori: /e.nadiraZe/
recenzentebi:
istoriis doqtori,
andria pirvelwodebulis saxelobis
qarTuli universitetis profesori: /n.SoSitaSvili/
istoriis doqtori,
metalurgiis institutis
mecnier TanamSromeli: /b.amaRlobeli/
disertaciis dacva Sedgeba 2012 wlis 15 ivniss 16 saaTze,
saqarTvelos teqnikuri universitetis biznes-inJineringis
fakultetis sadisertacio sabWos kolegiis sxdomaze.
0175, Tbilisi, kostavas q. #77.
disertaciis gacnoba SeiZleba saqarTvelos teqnikuri
universitetis biblioTekaSi, xolo avtoreferatis – stu-s
vebgverdze.
sadisertacio sabWos mdivani,
filologiis mecnierebaTa doqtori,
stu-s sruli profesori: /b. imnaZe/
3
SUMMARY
The thesis by Mamuka Qapianidze – “Attribution and Expertise of Collection of Weapons of the National Museum of Georgia” is offered on 162 computer pages. The thesis consists of introduction, review of special literature, results of the studies carried out by the author and their discussion given in five chapters, conclusion, list of references and the annex.
The introduction substantiates the actuality of the studied theme, modern state of its scientific research, the goal of the study, problems, objectives, theoretical and practical bases and information base. The principal directions of the work and its scientific novelty are formulated. Its practical significance is shown.
Review of special literature describes the present status of the problem study and the alternate methods for the resolution of the flaws and modern scientific approaches of their extirpation.
The first chapter offers the history of the fund of weapons of Simon Janashia Museum of Georgia, and the ways of filling of the fund/corpus are described: these are the materials obtained as a result of expeditions, exhibits which had been donated to churches and later were transferred to the museum, accidentally acquired weapons, confiscated and handed over by the collectors or purchased from them. The same chapter offers biographical data of some collectors found in the archives of the museum.
The second chapter considers the methods of investigation, applied in the process of the present study. These are historical, descriptive, comparative, stylistic-typological analyses, spectral (determination of chemical composition of the material) and metallographic analysis (micro structural study of weapon steel, evaluation of structure and determination of technological characteristics) of cold arms. The scheme of the complex method of the study is considered, which determines the possibility of attribution-expertise of the exhibits.
The third chapter offers classification of the material of the weapon fund. Arms are divided into two types, those for attack and for defense. Weapons for attack are:
Pricking weapon –“horoli (oroli) spear, lance, bayonet, “gmuri”, halberd, “libandaki”, “alebardi”; throwing-procking weapons “mazraki”, “khufani”, “satkhedi” (hand-spear), “geoni”; throwing weapons: sling-shot, “filakavani”; shooting weapons –bow and arrow, arbalest/cross-bow; striking arms – whip, “gurzi”, “goguti”, crook, “argani”, “chuglugi”, battle axes, “ghajiebi”; cutting arms – sword, dagger, sabre, knife, poniard.
Arms for defense are:”sakaco and satskheno” (”for men” and “for horse”) From the means of defense of the warrior the hoods, chest protecting and limb
protecting means are considered. Battle hoods –helmet, cask, “chabalakhi”, “fafanaki”; for chest protection – coat
of mail, chain shirt, “begtari” (with metal plates) “tori” (whole iron or two-sectional) “kafi”, “yalmagi” (coat made of chains); limb-protecting means–“khelnavi”, chain
4
“safuxre”, for knees –“sakirmuza”, for hips. (chain for protection of legs), trousers made of chains.
From the defense weapons/means the shield is described separately which was used from times immemorial in battle art.
The same chapter considers the equipment of a warrior, before and after the firearms were introduced.
Each type of arms is considered on the basis of correlation of the results of the studies of archaeological material and ethnographic data. Scheme of development and refining of the weapon was developed on the basis of the data available in Georgia. Simultaneously with the Georgian material the weapons of other countries and ethnic groups kept at the fund are considered.
The fourth chapter deals with the cold arms collection, which is presented by 500 swords/sabres. Classification of swords is made according to their origin, as follows: Japanese, Chinese, Indian, Persian, Turkish, European, Russian, Caucasian, Middle Asian and Georgian. Definite type of swords is described separately, according to the fund material. Thus for example among the Japanese swards we isolated. These are “tekuto” – old straight sward; “tanto” – knife, up to 30 cm in length; “vakidzashi” –small sword from 39 cm to 60 cm; “tati” – big sword from 60 cm and longer (was carried with its tip down); “katana” – a big sword (which was carried with the tip up). From the Chinese swards:”vodao” and “chan ma dao”, which describes its designation and function – “sword, which cuts horses” etc.
In typological attribution of swords the main attention was devoted to thorough study of Georgian weapons. Diversity of Georgian sword was expressed in terminology too. There are ten types of Georgian swords, which were preserved in Georgian life very long. In the depository of the National Museum of Georgia we have “gorda”, “kaldy”, “kabiani”, “davitperuli”, “franguli” (French) (with imprint of a wolf), “khevsuruli”, “lekuri/cholauri” (sabre), ungruli” (Hungarian), “tbilisuri and Iranian type Georgian sword. Irrespective of the fact that these forms of swards gradually, because of definite practical designation or vogue, acquired names of foreign made swords, they in the principle still express the character of locally made weapons and fall in the category of “Georgian swords” without any problem.
The fifth chapter considers the stages of development of firearms: I –guns/rifles with wick (XV-XVI cc), II – rifles-pistols with rolls (XVI-XVII cc), III- flintlock rifles and pistols (XVI-XVIII), IV –percussion muskets and revolvers (XIX c. I half), V- rifle with needle (XIX cent., II ,half). Classification of the weapon fund was made where several groups were distinguished according to the origin: Georgian, Circassian, Daghestanian, Russian, Turkish, European and American. Chronological frame of weapons covers XVI-XIX centuries. Weapon of each group in its turn was divided into types. Thus, for example from the Georgian weapons we identified and characterized the guns –“gvelistucha”, “Mustafa”, “erejib”, “khirimi”, “machakhela” et al.
5
Special attention was paid to the contribution of the King Erekle the II to a matter of development of art of making Georgian weapons. The weapon making craft of the regions of Georgia where the firearms were manufactured is described as thoroughly as possible..
Memorial guns kept at the weapon fund were studied. Attribution of firearms, study of identification marks and deciphering/interpretation of the existing inscriptions enables us to identify and examine some dozen samples of unknown till now samples. At the same time, the studies carried out on the basis of historical sources enabled us to associate some weapons with definite historical facts of Georgia.
Conclusion offers the main results of the implemented research.
6
naSromis zogadi daxasiaTeba
sakvlevi Temis aqtualoba. iaraR-saWurveli materialuri
kulturis erT-erTi umniSvnelovanesi sferoa. kacobriobis
ganviTarebis yvela etapze SeiaraRebis istoriis saxeobaTa
rekonstruqciisaTvis arsebiT eTnografiul wyaros, maTi
kompleqsuri kvlevis Sedegebi warmoadgens.
adre da ganviTarebuli Suasaukuneebis periodis satevars,
maxvils, xmals, Subs, mSvildisars, damcav saSualebas fars,
abjars, muzarads da SeiaraRebis sxva elementebs liTonwarmoebis
done gansazRvravs, vidre XV-XVI saukuneebis didma gardatexam
sabrZolo xelovnebaSi, SeiaraRebis mTavar da gadamwyvet faqtorad
cecxlsasroli iaraRi ar moavlina.
aRsaniSnavia, rom XVII-XIX saukuneebis qarTul iaraRTan
dakavSirebuli monografia dRemde ar Seqmnila. informaciis
vakuumia maRali poligrafiis, mecnierulad damuSavebuli
katalogebis gamocemis kuTxiT. amdenad, warmodgenili sakiTxi did
interess iwvevs saqarTvelo-kavkasiis regionSi gvianSuasaukuneebis
iaraRwarmoebis istoriis Seswavlis TvalsazrisiT.
sakvlevi Temis aqtualobas gansazRvravs aseve is faqtic, rom
erovnuli muzeumis iaraRis koleqciebis didi nawili ar aris
mecnierulad Seswavlili. unikaluri masala srulyofil,
istoriul-tipologiur da teqnologiur identifikacias saWiroebs.
naSromis mizani. sadisertacio naSromis mizans warmoadgens
saqarTvelos erovnuli muzeumis XVII-XIX saukuneebis sabrZolo
iaraRis koleqciebSi daculi eqsponatebis kompleqsuri, istoriul-
tipologiuri da teqnologiuri gamokvleva. am mimarTulebiT
saqarTvelos kulturuli memkvidreobis Seswavlis sakiTxTa sfero
da dRemde arsebuli araerTi sakvanZo problema, axlebur
gadawyvetas moiTxovs.
7
saqarTvelo-kavkasiis regionSi aRniSnuli periodis istoriul-
teqnologiuri da TavdacviTi problemebis axsnisaTvis arsebiTia
Semdegi sakiTxebis kvleva:
XVII-XIX saukuneebis civi da cecxlsasroli iaraRis
istoriul-tipologiuri analizi.
sabrZolo iaraRis saxeobebis mixedviT erovnuli muzeumis
iaraRis fondis eqsponatTa klasifikacia.
iaraRis fondis masalis eTnikuri kuTvnilebis Sesabamisi
lokalizacia.
fondis iaraRis saxeobaTa warmomavlobis gansazRvra.
fondis civi iaraRis qimiur-teqnologiuri analizi.
fondis memorialuri iaraRis kuTvnilebiTi gamokvleva.
qarTuli warmoebis iaraRis adgili kavkasiis xalxTa
SeiaraRebis sistemaSi.
kvlevis obieqti da sagani. saqarTvelos erovnuli muzeumis
simon janaSias saxelobis saqarTvelos muzeumis fondebSi daculi
sabrZolo iaraRis koleqciebi (eTnologiisa da axali istoriis
koleqciebis iaraRis 3000-ze meti eqsponati).
kvlevis meTodika. sakvlevi problemidan da obieqtidan
gamomdinare, gamoyenebulia kvlevis kompleqsuri meTodi:
1. istoriuli, aRwerilobiTi da SedarebiTi
statistikuri analizi.
2. stilistur-tipologiuri analizi.
3. interdisciplinaruli gamokvleva _ eqsponatTa
morfologiur-makroskopuli, metalografiuli da
speqtruli analizi.
4. saiaraRo foladis teqnologiuri gamokvleva
(struqturis Sefaseba, meqanikuri maxasiaTeblebis
dadgena).
5. saiaraRo eqsponatis sruli atribucia, eqspertiza
8
6. saqarTvelos erovnul muzeumSi daculi iaraRis
koleqciis ZiriTad eqsponatTa katalogis Seqmna.
naSromis mecnieruli siaxle. naSromi moicavs saqarTvelos
erovnuli muzeumis fondebSi dacul da Seuswavlel koleqciebs,
maT mecnierul identifikacias:
1. sabrZolo iaraRi warmodgenilia horizontalur
ganfenilobaSi, qveynebis mixedviT (saqarTvelo, kavkasiis
qveynebi, TurqeTi, irani, ruseTi, safrangeTi, inglisi,
germania, indoeTi, CineTi, iaponia, afrikis qveynebi, amerika)
da vertikalur WrilSi, iaraRis ganviTarebis istoriuli
etapebis mixedviT.
2. gansazRvrulia zogierTi iaraRis srulyofilebis
kriteriumebi.
3. samecniero mimoqcevaSi pirvelad Sedis simon janaSias
saxelobis saqarTvelos muzeumis cecxlsasroli iaraRis
koleqciebis istoriul-tipologiuri daxasiaTeba.
4. dadgenilia qarTuli sabrZolo iaraRis tipologia,
Catarebulia warmomavlobiTi klasifikacia.
5. Seswavlilia memorialuri warwerebis da saiaraRo
damRebis saxe, mimoxilulia iaraRis ganviTarebis etapebi
da dadgenilia maTi kavSiri istoriul movlenebTan da
faqtebTan.
6. Sesrulebulia ramdenime aTeuli nivTis eqspertiza.
7. Sedgenilia saiaraRo fondis ZiriTadi eqsponatebis
katalogi.
naSromis praqtikuli mniSvneloba. naSromis kvlevis Sedegebi
samuzeumo eqsponatebis identifikaciasa da pasportizaciaze
aisaxeba.
naSromis Sedegebs warmatebiT gamoiyeneben Tanamedrove
qarTveli, xelovani meiaraRe ostatebi, popularizacias gauweven
9
qarTul istoriul iaraRs da saTanado adgils daikaveben
saqarTvelos eTnografiuli turizmis ganviTarebaSi.
,,omebis istoriis” qveyanaSi qarTul sabrZolo iaraRze
Sesrulebuli sadoqtoro naSromi sakiTxis Seswavlis erT-erT
pirvel cdas warmoadgens.
miRebuli daskvnebiT da debulebebiT SeiZleba Seivsos
umaRlesi skolis saqarTvelos istoriis saswavlo programebi.
naSromis aprobacia. sadisertacio naSromis ZiriTadi
debulebebi moxsenda saerTaSoriso konferenciebze:
1. saqarTvelos teqnikuri universitetis studentTa 78-e Ria
saerTaSoriso samecniero konferencia. Tema _ ,,qarTuli
xmali _ gorda, kaldimi”, Tbilisi, 2010.
2. saqarTvelos teqnikuri universiteti, biznes-inJineringis
fakulteti, sazogadoebriv mecnierebaTa departamenti.
saerTaSoriso konferencia msoflio da kavkasia. Tema _
,,qarTvel mefeTa da warCinebulTa cecxlsasroli iaraRi
erovnuli muzeumis koleqciebidan”, Tbilisi, 2011. daibeWda
Tezisebi.
10
disertaciis Temaze daculi iqna ori Tematuri saseminaro naSromi:
1. ,,saqarTvelos erovnul muzeumSi daculi sabrZolo iaraRis
teqnologiuri atribucia (civi iaraRi)”. saqarTvelos
teqnikuri universiteti, biznes-inJineringis fakulteti,
dekemberi, 2010.
2. ,,saqarTvelos erovnuli muzeumis cecxlsasroli iaraRis
koleqciebi”. saqarTvelos teqnikuri universiteti, biznes-
inJineringis fakulteti, dekemberi, 2011.
publikacia. sadisertacio Temis irgvliv gamoqveynebulia rva
mecnieruli naSromi.
disertaciis moculoba da struqtura. sadisertacio naSromi
moicavs kompiuterze nabeWd 162 gverds da ilustraciebis danarTs.
naSromis ZiriTadi teqsti Sedgeba Sesavlis, literaturis
mimoxilvis, xuTi Tavisa (Svidi qveTavis) da daskvnisagan.
11
naSromis ZiriTadi Sinaarsi
SesavalSi dasabuTebulia sakvlevi Temis aqtualoba,
daxasaTebulia misi mecnieruli kvlevis Tanamedrove mdgomareoba,
gadmocemulia kvlevis mizani, problemebi, obieqti, sagani,
Teoriul-praqtikuli safuZvlebi da informaciuli baza.
Camoyalibebulia naSromis ZiriTadi mimarTulebebi da mecnieruli
siaxle. naCvenebia misi praqtikuli mniSvneloba.
literaturis mimoxilvaSi mocemulia problemis Seswavlis
mdgomareoba da misi gadaWris alternatiuli meTodebi,
naklovanebebi da maTi aRmofxvris Tanamedrove mecnieruli gzebi.
pirvel TavSi ganxilulia simon janaSias saxelobis
saqarTvelos muzeumis iaraRis fondis istoria. daxasiaTebulia
fondis Sevsebis gzebi: eqspediciebis Sedegad moZiebuli masalebi,
eklesiaSi Sewiruli nivTebis muzeumSi gadmotanili eqsponatebi,
SemTxveviTi SenaZenebi, konfiscirebuli da kerZo
koleqcionerebisgan gadmocemuli an SeZenili nivTebi. Aamave TavSi
moyvanilia erovnuli muzeumis arqivSi moZiebuli ramdenime
koleqcioneris biografiuli cnobebi.
meore TavSi saubaria kvlevis meTodebze, romelic
gamoyenebulia winamdebare naSromis momzadebisTvis: istoriuli,
aRwerilobiTi, SedarebiTi, stilistur-tipologiuri analizebi,
civi iaraRis speqtruli (masalis qimiuri Sedgenilobis gansazRvra)
da metalografiuli analizi (saiaraRo foladis
mikrostruqturuli gamokvleva, struqturis Sefaseba da
teqnologiuri maxasiaTeblebis dadgena). ganxilulia kvlevis
kompleqsuri meTodis sqema romelic eqsponatis atribucia-
eqspertizis SesaZleblobas ganapirobebs.
mesame TavSi mocemulia iaraRis fondis masalis klasifikacia.
saomari saSualebebi zogadad dayofilia or saxeobad _ Semtev da
Tavdasacav iaraRad. Semtevi iaraRis nairsaxeobad miCneulia:
12
saZgerebeli iaraRi _ horoli (oroli) Subi, laxvari, gmuri,
xiSti, libandaki, alebardi; satyorcn-saZgerebeli iaraRi _
mazraki, zufani, saTxedi (xelSuba), geoni; satyorcni iaraRi _
Surduli, filakavani; sasroli iaraRi _ mSvild-isari, arbaleti;
dasartymeli iaraRebi _ laxti, gurzi, goguTi, kverTxi, argani,
Cuglugi, sabrZolo culebi, Rajiebi; mkveTeli iaraRi _ xmali,
maxvili, daSna, dana, xanjali.
Tavdasacavi iaraRis nairsaxeobebi: ,,sakaco da sacxeno”.
meomris Tavdasacavi saSualebidan ganxilulia _ Tavsaburavi,
gulmkerdis sacavi da kidursacavi iaraRebi.
sabrZolo Tavsaburavebi _ muzaradi, CaCqani, Cabalaxi,
fafanaki; gulmkerdis sacavi _ javSani, jaWvis perangi, begTari
(liTonis firfitebiani), Tori (mTliani rkina, an ornawiledi), qafi,
ialmagi (jaWvTa garegan sacmeli); kidursacavi iaraRebi _ xelnavi,
jaWvis safuxre, samuxle-sayirmuza, sabarkuli, saCerne (sawvive
jaWvi), jaWvis Sarvali.
Tavdasacavi iaraRebidan calkea gamoyofili fari, romelic
uxsovari droidan gamoiyeneboda sabrZolo xelovnebaSi. A
amave TavSi saubaria meomris ekipirebaze cecxlsasroli
iaraRis damkvidrebamde da mis Semdeg. G
iaraRis TiToeuli saxeoba ganxilulia arqeologiuri
masalisa da eTnografiul monacemTa kvlevis Sedegebis SejerebiT.
iaraRis ganviTareba-srulyofis sqema Sesrulebulia saqarTvelos
monacemTa magaliTze. qarTuli masalis paralelurad saubaria
fondSi daculi sxva qveynebisa da eTnikuri kuTvnilebis iaraRze.
meoTxe TavSi saubaria civi iaraRis koleqciaze, romelic 500-
mde erTeuli xmliT aris warmodgenili. iaraRis klasifikacia
warmomavlobis mixedviT Semdegnairia: iaponuri, Cinuri, induri,
sparsuli, Turquli, evropuli, rusuli, kavkasiuri, Sua aziuri da
qarTuli. fondis masalis mixedviT gamoyofilia xmlebis calkeuli
tipi. magaliTad, iaponur xmlebSi gamovyaviT: tekuto _ Zveleburi
13
swori xmali; tanto _ dana, sigrZiT 30sm-mde; vakiZaSi _ patara
xmali 30sm-dan 60 sm-mde; tati _ didi xmali 60sm-dan zeviT
(atarebdnen wveriT qvemoT); katana _ didi xmali (atarebdnen wveriT
zeviT). Cinuri xmlebidan: ,,vodao” da ,,Can ma dao”, rac mis
daniSnulebas da funqcias niSnavs _ ,,xmali, romelic cxenebs
Cexavs” da a.S.
xmlebis tipologiur atribuciaSi mTavari yuradReba daeTmo
qarTuli iaraRis yovelmxriv Seswavlas. qarTuli xmlis
mravalgavaroba terminologiaSic aisaxa. ganxilulia qarTuli
xmlis aTi tipi, romelic gvianobamde SemorCa qarTul yofaSi.
saqarTvelos erovnul muzeumSi daculia: gorda, kaldimi, kabiani,
daviTferuli, franguli (mglis damRiani), xevsuruli,
lekuri//Wolauri (SaSka), ungruli, Tbilisuri da iranuli tipis
qarTuli xmali. miuxedavad imisa, rom xmlis am saxeobebs droTa
ganmavlobaSi, sxvadasxva praqtikuli mosazrebebisa Tu moduri
gatacebis gamo, ucxo qveynebSi warmoebuli xmlebis saxelebi
SeuZeniaT, isini principulad gamoxataven adgilobrivi warmoebis
xasiaTs da daubrkoleblad Tavsdebian ,,qarTuli xmlebis”
kategoriaSi.
mexuTe TavSi ganxilulia cecxlsasroli iaraRis
ganviTarebis etapebi: I _ fiTiliani Tofebi (XV_XVI ss.), II _
gorgolaWiani Tof-dambaCebi (XVI-XVII s.), III _ kaJiani Tof-dambaCebi
(XVI-XVIII), IV _ fistoniani Tof-dambaCebi da revolverebi (XIXs.-is
I naxevari), V _ nemsiani SaSxanebi (XIX s-is II naxevari).
ganxorcielda iaraRis fondis masalis klasifikacia, sadac
warmomavlobis mixedviT gamoiyo ramdenime jgufi _ qarTuli,
Cerqezuli, daRestnuri, rusuli, Turquli, evropuli da amerikuli.
iaraRebis qronologiuri CarCo ganisazRvra XVI-XIX saukuneebiT.
TiToeul jgufSi Semavali iaraRi Tavis mxriv daiyo tipebad.
magaliTad, qarTuli iaraRebidan identifikacia gaukeTda Tofebs _
gvelistuCa, mustafa, erejibi, xirimi, maWaxela da sxv.
14
gansakuTrebuli yuradReba daeTmo mefe erekle II-is Rvawls
qarTuli saiaraRo saqmis ganviTarebaSi. SeZlebisdagvarad
daxasiaTebulia saqarTvelos yvela im kuTxis saiaraRo warmoeba
sadac mzaddeboda cecxlsasroli iaraRi.
gamokvleulia iaraRis fondSi daculi memorialuri Tofebi.
cecxlsasroli iaraRis atribuciam, damRebis Seswavlam da
arsebuli warwerebis gaSifrvam, jer kidev ucnobi ramdenime
aTeuli egzemplaris identifikaciis da eqspertizis saSualeba
mogvca. amave dros istoriul wyaroebze dayrdnobiT Catarebulma
kvlevam ramdenime nivTi saqarTvelos istoriul faqtebs
daukavSira.
daskvnaSi Camoyalibebulia sadisertacio naSromis kvleva-
Ziebis ZiriTadi Sedegebi.
iaraRis fondis istoria
saqarTvelos erovnuli muzeumis simon janaSias saxelobis
saqarTvelos muzeumis axali istoriisa da eTnografiuli
koleqciebis iaraRis fondis istoria muzeumis daarsebasTan erTad
iwyeba. 1852wlis aprilSi, TbilisSi arsebul ruseTis geografiuli
sazogadoebis kavkasiis ganyofilebasTan Camoyalibda kavkasiuri
muzeumi eTnografiuli kabinetiTurT, romlis pirveli kuratori
iyo eTnografi da poeti r. erisTavi. eTnografiul kabinetSi,
momavali iaraRis fondisTvis, imave wels Semosulia sabrZolo
iaraRi. Semdgom wlebSi ivseboda da mdidrdeboda iaraRis fondi
sxvadasxva kerZo koleqcionerebisagan SeZenili Tu eTnografiuli
eqspediciebis Sedegad miRebuli masalebiT, romelTa saerTo
raodenoba sami aTas erTeuls aWarbebs.
1915 wels kavkasiis muzeumSi Semovida metad Zvirfasi
koleqcia, romelic ekuTvnoda spars diplomat general majd-os-
saltanes, urmiis yofil gubernators da Tavrizis olqis deputats,
romelic im xanad cxovrobda TbilisSi, semionovis #4-Si. saltanes
cxovrebasa da moRvaweobaze Zalzed mwiri cnobebi mogvepoveba.
15
TbilisSi Camosvlisas saltane ukve flobda sakmaod mdidar
koleqcias. nivTebis SeZenas Semdgom wlebSic agrZelebda, igi
yidulobda da yidda antikvarul nivTebs.
ruseT-iranis urTierTobis gauaresebis gamo, politikurma
mowinaaRmdegeebma saltane mefisnacvalTan daasmines. mas sxvadasxva
braldebiT (iranis agentoba...) patimroba emuqreboda, amitomac 1915
wels ojaxTan erTad Tbilisidan iranSi gaiqca. misi mdidari
koleqcia daluqes da 24 oqtombris #123 dadgenilebiT (erovnuli
muzeumis arqivi) daayadaRes. amave wels (1916?) binis mepatrone
kavkasiis muzeumis direqtors sTxovs aunazRauron im oTaxis qira,
sadac Caketili iyo saltanes koleqcia (erovnuli muzeumis arqivi
86,1916,14). kavkasiis muzeumis maSindelma direqtorma al. kaznakovma
260 maneTi gadauxada binis mepatrones. amgvarad mejid-os-saltanes
Zvirfasi koleqcia muzeumSi aRmoCnda.
1926 wels saqarTvelos muzeums Seemata saucxoo koleqcia
iaraRisa da budisturi koleqciebis saxiT, romelic ekuTvnoda
polkovnik zurab simonis Ze kobiaSvils.
zurab kobiaSvils samxedro samsaxuris dros, xSirad uwevda
mogzauroba aRmosavleTisa da evropis qveynebSi. igi iaraRis kargi
mcodne da specialisti iyo. wlebis ganmavlobaSi man Seagrova
aRmosavluri da evropuli iaraRis Zvirfasi koleqcia, maT Soris
zogi istoriuli mniSvnelobisa.
erovnuli muzeumis arqivSi daculi masalis mixedviT (fondi
#17, arqivi #7) irkveva, rom kobiaSvilis koleqciis SeZenis sakiTxi
muzeumma ramdenimejer ganixila da 1925 wels 15 000 maneTi oqroTi
misi SeZenis sakiTxi dadebiTad gadawyvita.
1903 wlis dasawyisSi, gustav rades gardacvalebis Semdeg,
saimperatoro akademiis krebam, kavkasiis muzeumis direqtoris
movaleobis Semsruleblad aleqsandre nikolozis Ze kaznakovi
airCia. kaznakovi gansakuTrebuli yuradrebiT epyroboda iaraRis
koleqciiT muzeumis Sevsebas. man sakmaod kargad Seiswavla
16
kavkasiuri iaraRi, kavkasiel ostatTa damRebi da niSnebi. kavkasiis
mefisnacvalTan molaparakebiT man muzeumisTvis kavkasiel mTielTa
CamorTmeuli iaraRis gadacemis nebarTvas miaRwia. 1904 wels
kaznakovis mimarTvis safuZvelze finansTa saministrom kavkasiis
muzeums konfiscirebuli koleqcia gadasca (erovnuli muzeumis
arqivi. saqme 9,1904w).
fondi gamdidrebulia aseve kerZo koleqcionerebis
mirzoevisa (100-mde nivTi) da kafarovis (70-mde iaraRi) piradi
koleqciebiT.
saqarTvelos muzeumis saWurvlis koleqciebiT gamdidrebis
erT-erTi wyaro iyo saWurvlis taZrebisaTvis Sewirvis wesi.
eTnografiuli TvalsazrisiT es sayuradRebo Cveuleba, rogorc
Cans, gvianobamde moqmedebda. am wesma Tu ritualma bevri
saintereso nivTi Semogvinaxa, romelTac Semdgom muzeumSi daides
bina.
XIXs-Si siZveleTa yoveli moyvaruli Zalauneburad erTgvari
koleqcioneri xdeboda. qarTul ojaxebSi saerTod wesad iyo
miRebuli saWurvelis TvalsaCino adgilas dakideba. binis aseTi
kuTxe Tavisebur gamofenas warmoadgenda. saqarTveloSi aseTi
tradiciebi imdroindel mesveurebs samuzeumo wamowyebaSi
gadautaniaT. muzeumis fondebSi mravladaa Semosuli iaraRi
swored aseTi ojaxebidan.
kvlevis meTodika
sabrZolo iaraRis kvlevisTvis didi mniSvneloba aqvs mis
vizualur daTvalierebas, saidanac momdinareobs misi stilistur-
tipologiuri analizi. magaliTad, xmlis eqspertizisTvis saWiroa
Catardes xmlis taris, piris, vadajvris da qarqaSis sruli
vizualuri daTvaliereba, stilisturi analizi, ris mixedviTac
dgindeba xmlis tipologia (vadajvaris formebis mixedviT SeiZleba
dadgindes nivTis wamomavloba, Sesabamisad iaraRi ganirCeva taris
da piris formebis mixedviTac). G
17
nivTis kompleqsuri Seswavlisas, didi mniSvneloba eniWeba
damRebs. maT kvlevas konkretul meiaraRe ostatamde mivyevarT
(meiaraRis vinaoba, erovneba da qveyana sadac damzadebulia iaraRi).
eqsponatis eqspertizisas didi yuradReba eTmoba iaraRze
Sesrulebul warwerebs, ZiriTadad xelosnis, an damkveTis
aRniSvniT. warweris arseboba gadamwyvetia nivTis memorialurobis
gansazRvrisaTvis (nivTis unikaluroba da faseuloba izrdeba misi
mflobelis vinaobis dadgenisas).
saeqsperto daskvnis Sedgenisas didi mniSvneloba eniWeba
agreTve nivTis daculobas, restavracias da popularobas.
iaraRis eqspertiza moicavs eqsponatis pasportizacias, sadac
gaTvaliswinebulia nivTis Semdegi maxasiaTeblebi: saxelwodeba,
masala, zoma, wona, warmomavloba, periodi, kulturuli kuTvnileba,
personaluri kuTvnileba, aRwera, damzadebis teqnika-teqnologia,
dekori, damRa, warwera, legenda, daculoba, publikacia.
gamoyenebuli kompleqsuri meTodi, vizualur daTvalierebasa
da stilistur-tipologiur analizTan erTad, iTvaliswinebs nivTis
masalis (xis, tyavis, liTonis, zedapiruli damuSavebis)
interdisciplinarul gamokvlevas (masalis raoba, qimiuri
Sedgeniloba, damzadebis teqnologiuri sqema). meTodi moicavs civi
iaraRis kompleqsuri kvlevis process _ laboratoriul
eqsperiments, liTonis metalografiul, makro-mikrostruqturul
analizs, qimiuri Sedgenilobis gansazRvras, rac individualuria
calkeuli eqsponatisTvis.
liTonis masalis metalografiuli analizi Catarda
NEOPHOT_30 markis optikur mikroskopze da JEM_1000 eleqtronul
mikroskopze. gaTvaliswinebulia kvlevis meTodis universaloba da
maRali sizuste, rac mniSvnelovania nivTis masalis damzadeba-
damuSavebis teqnologiuri sqemis agebisaTvis.
18
metalografiuli kvlevis SedegebiT dadgenilia XVIII-XIX
saukuneebis civi iaraRis masalis, bulatis foladisa da
maRalnaxSirbadiani foladis struqturuli agebuleba, rac am
periodis iaraRwarmoebis maRal dones gansazRvravs.
kvlevis kompleqsurma meTodma ganapiroba masalis
mravalmxrivi analizis eqsperimentuli warmatebebi da miRebuli
Sedegebis efeqturoba. saSualeba mogvca Tanamedrove monacemTa
bazaze Segveswavla XVIII-XIX saukuneebis qarTuli iaraRis
sabrZolo Tvisebebi da warmatebebi, gagverkvia misi adgili
kavkasiis regionis liTondamuSavebisa da iaraRwarmoebis sistemaSi.
iaraRis fondSi daculi masalis klasifikacia
(qarTuli saWurveli)
Eerovnuli muzeumis fondebSi daculi saomari saSualebebi
iyofa or saxeobad: Semtev da Tavdasacav iaraRad. meomris garda
ijavSneba cxenic. cxenis SejavSnis tradicia gaCnda aRmosavlur
qveynebSi da aqedan gavrcelda danarCen samyaroSi, maT Soris
saqarTveloSic. sabrZolo iaraRis klasifikacia gansakuTrebiT
cecxlsasroli iaraRiT ganisazRvreba.
qarTuli iaraRis saxeobebTan erTad fondSi daculia
sxvadasxva qveynebisa da eTnosis sabrZolo iaraRi: iaponuri _
xmlebi, Subebi, mSvildi, samurais mTliani aRkazmuloba. Cinuri _
xmlebi. induri (indo-sparsuli) _ xmlebi, yamebi. Sua aziuri _
xmlebi, xanjlebi. sparsuli _ farebi, xmlebi, xanjlebi, bebuTebi,
muzaradebi, xelnavebi, culebi, kverTxebi. Turquli _ muzaradebi,
xmlebi, iataganebi, yamebi, Tof-dambaCebi, mSvildebi. afrikuli _
Subebi, farebi, xmal-xanjlebi. evropuli (franguli, germanuli,
inglisuri, italiuri, ungruli, albanuri) _ xmlebi, Tof-dambaCebi,
muzaradi, Tori. amerikuli _ cecxlsasroli iaraRi (vinCesteri,
gaseri, kolti). qurTuli _ farebi. kavkasiuri (Cerqezuli,
daRestnuri, osuri, somxuri da azerbaijanuli) _ xmal-xanjlebi,
muzaradebi, jaWvis perangebi, Tof-dambaCebi.
19
fondSi warmodgenili TiToeuli saxeobis sabrZolo
saSualebidan mTavari aqcenti gakeTebulia qarTul iaraRze.
civi iaraRi (xmlebi)
simon janaSias saxelobis saqarTvelos muzeumis iaraRis
fondi warmoadgens erovnuli muzeumis iaraRis ZiriTad koleqcias,
sadac daunjebulia 1000-mde erTeuli civi iaraRi (romelTagan 500-
mde xmalia). miuxedavad imisa, rom saqarTvelos muzeums 160 wliani
istoria aqvs, zogierTi samuzeumo koleqcia dRemde Seuswavleli
da gamouqveynebelia. iaraRis fondis xmlebi eqsponatTa am
kategorias ganekuTvneba.
iaraRis fondis xmlebis warmomavloba klasifikaciis
mixedviT Semdegnairad warmogvidgeba: iaponuri, Cinuri, induri,
sparsuli, Turquli, Sua aziuri, evropuli, rusuli, kavkasiuri da
qarTuli.
iaraRis saerTo qronologiuri CarCo XVII-XIX saukuneebiT
ganisazRvreba. TiToeuli qveynis iaraRi ki, Tavis mxriv iyofa
tipebad.
iaponur xmlebSi gamoiyo: tekuto, tati, tanto, katana da
vakiZaSi. Cinuri xmlebidan gansakuTrebulia: dao, vodao da Can ma
dao. indoeTis civi iaraRis mravali saxeoba, cnobili Tavisi
egzotikuri SesaxedaobiTa da daniSnulebiT, msoflios arc erT
qveyanas ar Seuqmnia. xmlis nairsaxeobebia: talvari _ moRunuli
piriT, qxanda _ swori, orlesuli xmali, biCva _ morielis nestari,
romelTa egzemplarebi saqarTvelos erovnuli muzeumis iaraRis
fondSia daculi.
sparsuli xmlebidan didi popularobiT sargeblobda
,,SamSiri”, romlis gavrcelebis areali marokodan pakistanamde
teritorias moicavda. SamSiri mTeli musulmanuri samyarosaTvis
xmlis ZiriTad tips warmoadgenda, amitom misi piri xSirad
yuranidan amoRebuli gamoTqmebiTaa Semkuli.
20
Turquli xmlebidan aRsaniSnavia ,,kiliCi”, romelic
warmoadgens farTo, moxril, gamokveTil SaSarian pirs. qarqaSis
kide Caxsnilia, iaraRis farTo piri advilad amodis budidan. ori
saltiT da didi bunikiT aris gawyobili.
Turquli xmlebidan gamovyaviT ,,iatagani” _ mCexavi iaraRi,
alesili Sida piriT. iatagani XVI saukunidanaa cnobili, ZiriTadad
rogorc ianiCarebis iaraRi. misi zogierTi saxeoba ormagad
gaRunuli, talRovani piriT, cnobilia ,,lazbeCagis” (lazuri danis)
saxelwodebiT.
kavkasiuri xmlebi. kavkasieli xalxebis mier damzadebuli
zogierTi xmlis tipi SeiZleba erTmaneTisgan mxolod morTulobiT
ganvasxvavoT. umravles SemTxvevaSi maTi warmomavlobis dadgena
ornamentis saSualebiT SeiZleba.
xmlebis tipologiur analizSi mTavari yuradReba daeTmo
qarTul iaraRs. qarTuli xmlis mravalgvaroba terminologiaSic
aris asaxuli. ganxilulia da daxasiaTebulia qarTuli xmlis aTi
tipi, romelic gvianobamde SemorCa eTnografiul yofaSi. esenia:
gorda, kaldimi, kabiani, daviTferuli, franguli (mglis damRiani),
xevsuruli, lekuri (SaSka), ungruli, Tbilisuri da iranuli tipis
qarTuli xmali. fondSi arsebuli masalis klasifikaciiT
ganxorcielda TiToeuli qarTuli tipis xmlis identifikacia,
sruli atribucia da eqspertiza. garkveulia, rom kaldimis xmlis
damRas (romelic sulxan-sabas mixedviT qarTvelTa sayvareli
xmalia), warmoadgens piris erT mxares samefo sferos
stilizebuli gamosaxuleba (wre zemodan jvriT), xolo meore
mxares morbenali mgeli. Ddadasturda, rom kavkasiaSi popularuli
xmali ,,SaSka”, saqarTveloSi cnobili iyo ,,lekuris” da
,,Wolauris” saxelwodebiT. fondis masalaze dayrdnobiT xmali
,,daviTferuli”, italiuri xmlis pirebis qarTul minabaZebs
daukavSirda.
21
calke jgufad gamoiyo Tbilisuri xmlebi, romelic
erTmaneTTan kavSirSia piris damzadebis teqnologiiT da saerTo
damRebiT; damRis mixedviT gaerTianda ,,ungruli” xmlis tipic,
ungruli damRebiT da warwerebiT, romelTa danarCeni nawilebi
damzadebulia saqarTveloSi da vercxlis firfitebze Tbilisis
sasinji palatis damRebi artyia.
xevsuruli xmlebis jgufSi gaerTianda yvela is iaraRi
romelTa tar-qarqaSebi tradiciuli xevsuruli teqnologiiT aris
damzadebuli (am SemTxvevaSi xmlis pirs ara aqvs gadamwyveti
mniSvneloba, is SeiZleba iyos adgilobrivic da Semotanilic).
gorda xmalze moZiebuli yvela qarTuli da rusuli eTnografiuli
masaliT fondSi arsebuli xmlebidan gamoyofilia qarTuli
variantebi. imeruli ,,kabiani” xmlis funqcia-daniSnuleba mxedar
meomars daukavSirda.
erT-erTi versiiT qarTuli xmlebis pirebi evropidan
Semodioda, magram, amavdros adgilobrivadac mzaddeboda.
evropidan Semotanili xmlebis saerTo aRmniSvnel saxelwodebad ki
,,franguli” iyo miRebuli. ganasxvavebdnen avstriidan, germaniidan
(dedal franguli) da italiidan (mamal franguli) Semotanil
xmlebs. cnobiliaMmglis damRiani germanuli pirebis qarTuli
minabaZebic, romelic dedal frangulis kategoriaSi gadioda.
xmlis saintereso saxeobaa iranuli tipis qarTuli xmali,
romelsac sparsuli SamSiris (originali an minabaZi) piri aqvs,
tar-qarqaSi ki, damzadebis teqnikiTa da morTulobiT tipiuri
qarTulia. am SemTxvevaSi xmlis piris formam, iranuli tipis
qarTuli xmlis kategoriis, calke jgufad gamoyofa ganapiroba.
iaraRis fondSi daculi cecxlsasroli iaraRi
specialur samecniero literaturis damuSavebisa da iaraRis
fondSi arsebul masalaze dayrdnobiT, gamovyaviT cecxlsasroli
iaraRis ganviTarebis xuTi safexuri, romelic iaraRis Caxmaxis
konstruqciis mixedviT, ase warmogvidgeba: I _ fiTiliani Tofebi
22
(XV_XVI ss.), II _ gorgolaWiani Tofebi (XVI s.), III _ kaJiani Tof-
dambaCebi (XVI-XIX ss-is I naxevari), IV _ fistoniani Tof-dambaCebi
da revolverebi (XIX s.) da V _ nemsiani Caxmaxebi (XIX s-is II
naxevari), romelTac saTave daudes Tanamedrove iaraRis Seqmnas.
saqarTvelo kaJiani Tofebis periodidan erTveba
cecxlsasroli iaraRebis ganviTarebis istoriaSi. kavkasiaSi,
fiTiliani da gorgolaWiani Tof-dambaCebi ar uwarmoebiaT.
warmomavlobis mixedviT moxda iaraRis fondSi daculi
cecxlsasroli iaraRis klasifikacia _ qarTuli, kavkasiuri,
rusuli, Turquli, evropuli da amerikuli. maTi qronologiuri
CarCo ganisazRvra XVI-XX saukuneebiT. TiToeuli qveynis jgufSi
Semavali iaraRi Tavis mxriv daiyo tipebad.
kavkasiuri OTofebis jgufSi gaerTianda qarTuli, daRestnuri
da Cerqezuli Tof-dambaCebi. kavkasiuri cecxlsasroli iaraRis
saerTo raodenoba fondSi oTxas erTeuls aWarbebs.
rusuli Tofebis warmoeba ganxilulia tulisa da iJevskis
qarxnebis magaliTze (iaraRis fondSi daculi rusuli
cecxlsaroli iaraRis umetesoba am qarxnebidan aris
warmodgenili). iaraRis fondSi daculia 95-mde erTeuli (Tofebi
da dambaCebi) iJevskisa da tulis qarxanaSi warmoebuli kaJiani,
fistoniani da nemsiani SaSxanebi.
fondSi inaxeba Turquli Tofebisa da dambaCebis 117 erTeuli
(erTi FfiTiliani, umravlesoba kaJiani Tofebia).
evropuli iaraRidan fondSi daculia Tof-dambaCebis 210-mde
erTeuli, sadac erTiandeba _ franguli, germanuli, italiuri da
inglisuri cecxlsasroli iaraRi.
amerikuli iaraRidan fondSi daculia 20-mde eqsponati, maT
Soris 10-mde erTeuli vinCesteris sistemis Tofia, danarCeni
gaserisa da koltis sistemis revolverebi.
gansakuTrebuli yuradReba daeTmo qarTuli iaraRis istoriis
mimoxilvas. wyaroebze dayrdnobiT pirvandeli cnobebi
23
saqarTveloSi cecxlsasroli iaraRis gamoyenebis Sesaxeb XV
saukunemde ar Cans.
XVII saukunis meore naxevarSi saqarTvelos saxelmwifo
SeiaraRebaSi mkvidrdeba artileria. XVIII saukunis II naxevridan
qarTl-kaxeTis samefo Zlierebis periodSi, mrewvelobis
aRorZinebasTan erTad dasturdeba mefe erekle II-is roli qarTuli
saiaraRo saqmis aRorZinebis saqmeSi.
XVII_XVIII saukuneebSi saqarTveloSi Tofebis adgilobrivi
warmoeba daiwyo. qarTuli cecxlsasroli iaraRis Camoyalibebaze
didi gavlena iqonia Turqulma iaraRma (Tavad terminebi _ dambaCa,
Tofi da zarbazani osmaluria. maTi qarTuli Sesatyvisebia xelmexi
da qvemexi). XVII saukunis bolos es msgavseba TvalSi sacemia, xolo
XVIII saukunis I naxevridan cecxlsasroli iaraRebis kavkasiuri
tipi yalibdeba. maT Soris erT-erTi wamyvani adgili qarTul
iaraRs uWiravs. cnobilia Semdegi dasaxelebis Tofebi: maWaxela,
xirimi (yirimi), maJari, erejibi (Cerqezi ostatis saxelis mixedviT),
mustafa (daRestneli xelosnis saxelis mixedviT), ostamuli, xara,
Carma, Caqalozi, qofaCi, gvelistuCa, didi popularobiT sargeblobs
Tbilisuri Tofebi, mogvianebiT yarabini da sxv.
iaraRis fondSi kavkasiuri Tof-dambaCebis 400-ze meti
erTeulia daculi, romelTagan 120-mde qarTulia, xolo danarCeni
daRestnuri da Cerqezuli. garda srulad Senaxuli iaraRebisa
fondSi daculia aseve, mxolod lulebis koleqciac, romelTa
saerTo raodenoba 49 erTeulia.
XIX saukuneSi evropuli, kerZod inglisuri, franguli,
belgiuri, rusuli warmoebis iaffasiani iaraRebis gavrcelebam
kavkasiasa da saqarTveloSi adgilobrivi cecxlsasroli iaraRis
warmoeba SezRuda, Sesabamisad qarTuli da zogadad kavkasiuri
iaraRebis warmoebis masStabebi sagrZnoblad Semcirda.
fondSi daculi cecxlsasroli iaraRebidan gansakuTrebul
yuradRebas qarTvel mefeTa da warCinebulTa Tofebi iqcevs. aq
24
Tavmoyrilia qarTveli mefeebis: baqaris, arCilis (feodaluri xanis
koleqciebi), erekle II-is, solomon I-is, solomon II-is, giorgi XII-is
Tofebi; qarTvel warCinebulTa: mamuka WavWavaZis, grigol dadianis,
konstantine dadeSqelianis, giorgi saakaZis, zaal bagrationis,
giorgi orbelianis Tofebi, Teimuraz II-is zarbazani. aRniSnuli
iaraRis qronologiuri CarCo XVII-XIX saukuneebiT ganisazRvreba.
naSromSi ganxilulia TiToeuli memorialuri Tofis mokle
istoria da warmomavloba. Tofebze Catarebuli atribucia-
eqspertizis, damRebis Seswavlis da warwerebis gaSifrvis
safuZvelze moxda eqsponatebis identifikacia, maT Soris ramdenime
nivTi saqarTvelos istoriul faqtebs daukavSirda. magaliTad, mefe
erekle II-is kaJian Tofs lulaze aqvs oqrozarniSiT Sesrulebuli
qarTuli warwera ,,q. iraklis siqadulo saZlevelo mterTa jvaro
qristeso”, romelic 1752 wlis ivlisis TveSi momxdar istoriul
faqts ukavSirdeba.
oman xerxeuliZis gadmocemiT, 1752 wlis ivnisis TveSi azat-
xani didZali jariT erevans Semoesia.Eerevnelebma mefe erekles
Svela Txoves. mefe irakli daiZra erevnisaken. es ambavi acnobes
azat-xans, romelmac Semoikriba yazilbaS-avRanelebis jarebi
,,vidre ormoci aTasamde” da ,,garnaCaized” dabanakda. mefe erekles
laSqari ,,warvida oris aTasis kaciTa azat-xanis Sesabmelad.”
brZolis win mefe irakli ,,daemxo miwasa da RmerTsa evedra,”
Semdeg jars mimarTa mgznebare sityviT da taqtikuri brZanebac
gasca: ,,virem me cxenze ar Sevjde, Tqvenc nuravin SesxdebiT da
vire Cemi Tofi ar gavardes, Tqven Tofs nurvin esvriTo.” swored am
dros 500 kaciani TaTris mxedroba gaSorda qarTvelTa jars,
,,gansdgnen calkerZ da gakeTden erT dastad.” maTTan erTad iyo
erTi erevneli TaTari, airumlis sulTani, saxelad alaverdi.
maSasadame, erekles mcire mxedrobas kidev gamoaklda 500 kaciani
TaTris razmi. ,,mxilvelman mefeman Tvisisa jarisa simcrosaman
friad mxurvaled Tayvani sca jvarsa qristessa cremliT da
25
yovelni spani aTayvana jvarsa.” Aam dros movida is TaTari
,,alaverdi sultani da hrqva jvarsa qristessa
mefe iraklim usardla darCenil aTas xuTas kacs. qarTvelebi
alyaSi moaqcies da maT cocxlad Sepyrobas lamobdnen. erT-erTma
xanma azat-xanisagan erekles cocxlad ayvanis neba iTxova... SubiT
SeiaraRebuli brZolis velze SeiWra da xmahyo: ,,hamaman hanier
irakli-xan (romel ars qarTulad _ sad aris irakli mefe)”... maSin
,,gauxda mefe irakli mkvircxl da SesZaxa: me var irakli mefe da
xma yofasa Tana misca Tofsa cecxli, gavarda Tofi mefisa da
moxvda mas xansa gulsa”. amis damnaxavi qarTvelTa jari gamxnevda
da erTobiT ,,misca cecxli TofTa TvisTa da raca maxloblad
misrulni yizilbaSni da avRanni iyvnen, erTobiT Camoyarnes da
daecnen miwaTa zeda.” Aamis Semdeg amxedrda mefe erekle, aamxedra
Tvisi mxedrobac da ,,ikres xrmalTa xeli da erTobiT Seutives da
myis Tanad misvlasave aotnes yizilbaS-avRanni” [83:51-52].
...…ukeTu SeZleba ram
ars Sen Soris, dRes gamoCndebao. da daadgra mefis iraklis Tana.”
qarTvelebma gaimarjves. brZolis damTavrebis Semdeg
alaverdi sultani ,,didad gankvirvebuli ityoda winaSe jvarisa:
,,ese saqme kacobrivis Zalisagan SeuZlebeli iyo, magram am jvaris
Zalam
am istoriidan CvenTvis sainteresoa is faqti, rom mefe
iraklim Tavisi mcire mxedroba Seavedra
hyo.”
,,jvarsa qristessa” da
gaimarjva. sayuradReboa isic, rom mefe erekle Tavis spas
mimarTavs: ,,vidre Cemi Tofi ar gavardes, Tqven Tofs nurvin
esvriTo.” maSasadame, ,,qristes jvarze”
erekles Tofis warwera _ ,,q. iraklis siqadulo saZlevelo
mterTa jvaro qristeso” swored am gamarjvebas unda
ukavSirdebodes. marTlac, sasiqaduloa es gamarjveba da,
Sesabamisad, es Tofic, romelsac TiTqos mTavari mniSvneloba
Sevedrebuli mxedroba,
brZolas iwyebs erekles Tofis gasroliT da am ,,kacobrivis
Zalisagan SeuZlebel” omSi imarjvebs.
26
eniWeba am gamarjvebaSi. erekles Tofi marTlac mterTa mZlevelia,
radgan misma erTma daucdenelma gasrolam gadawyvita brZolis
bedi. da bolos, xazgasmulia qristes jvris Zala, ramac umTavresi
roli Seasrula am brZolis warmatebiT dasrulebaSi. simboluria
am warweris gamosaxvac Tofze, radgan swored erekles ,,siqaduli”
Tofis gasroliT daiwyo brZola da qarTvelTa jarma ,,qristes
jvris” madliT ,,sZlia mters”.
qarTuli cecxlsasroli iaraRis kvlevis Sedegebze
dayrdnobiT SesaZlebeli gaxda erovnuli muzeumis iaraRis
unikaluri koleqciebis klasifikacia, gviani Suasaukuneebis
saqarTveloSi maTi warmomavlobisa da qarTuli iaraRwarmoebis
istoriul-teqnologiuri ganviTarebis etapebis gansazRvra.
danarTSi warmodgenilia Seswavlili eqsponatebis
ilustraciebi da sakoleqcio masala, sakataloge informaciiT.
27
zogadi daskvnebi
sadisertacio naSromis Teoriuli da praqtikul-
laboratoriuli kvlevis Sedegebis ZiriTadi debulebebis
ganzogadebis safuZvelze SeiZleba CamovayaliboT Semdegi
daskvnebi:
1. dadgenilia, rom iaraRis fondSi daculi saganZuris (3000-
ze meti eqsponati) 30% warmoadgens kerZo
koleqcionerebisgan SeZenil an CamorTmeul masalas (1000-
mde erTeuli nivTi). garkveulia aRniSnuli
koleqcionerebis (mejid os saltine, mirzoevi, kafarovi,
kaznakovi, z. kobiaSvili) biografiuli cnobebi da maTi
koleqciebis muzeumSi Semosvlis gzebi. Sedegad gaizarda
eqsponatTa saerTo raodenoba da mniSvnelovnad gamdidrda
iaraRis fondi.
2. fondSi daculi iaraRis TiToeuli saxeobis klasifikaciis
Sedegad garkveulia iaraRis fondis koleqciis
geografiuli diapazoni, ukiduresi aRmosavleTidan
amerikuli iaraRis CaTvliT. Seswavlilia da
warmodgenilia: iaponuri, Cinuri, Sua aziuri, induri,
sparsuli, Turquli, aRmosavleT da dasavleT evropuli
(safrangeTi, germania, inglisi, poloneTi, espaneTi, italia,
bulgareTi, albaneTi), kavkasiuri (qarTuli, Cerqezuli,
daRestnuri, CeCnuri, osuri, azerbaijanuli, somxuri),
qurTuli, afrikuli da amerikuli cecxlsasroli da civi
iaraRis saxeoba.
3. calke gamoiyo da dazustda xmlebis koleqcia. eqsponatebi
dajgufebulia warmomavlobis mixedviT. TiToeuli jgufi
Sevsebulia iaraRis tipologiuri niSniT (iaponuri, Cinuri,
Sua aziuri, sparsuli, Turquli, evropuli, kavkasiuri da
afrikuli xmlebi).
28
4. xmlebis koleqciidan Seswavlili bulatis foladis
eqsponatebis kompleqsuri, qimiur-teqnologiuri
analizebiT dadgenilia iaraRis damzadebis sqema: bulatis
xmali miRebulia specialuri Termul-meqanikuri
damuSavebiT, uwyveti Wedvis principiT. bulati warmoadgens
maRalnaxSirbadian folads (C=0,9_1,5%), sadac
zeplastikurobis zRvarze deformaciis Sedegad masala
iZens meqanikuri Tvisebebis kompleqss: maRal sisals da
Wris unars, optimaluri drekadobisa da siblantis
maCveneblebs.
5. qarTuli warmomavlobis xmlebis gamokvlevis safuZvelze
gamoiyo qarTuli xmlebis aTi saxeoba _ gorda, kaldimi,
kabiani xmali, daviTferuli, franguli (mglis damRiani),
xevsuruli, lekuri//Wolauri, ungruli, Tbilisuri da
iranuli tipis qarTuli xmali.
6. eqsponatTa morfologiuri da makro-mikroskopuli
analizebiT garkveulia civi iaraRis damzadebis
teqnologiuri sqema: qarTuli xmlis masala,
maRalnaxSirbadiani foladi, miRebulia wrToba-moSvebis
procesis gamoyenebiT. struqturuli aRnagoba ganapirobebs
masalis sisales, Wris unars da drekadobisa da
plastikurobis karg maxasiaTeblebs.
7. warmodgenili cecxlsasroli iaraRis ganviTarebis
etapebiT (XV-XVIss _ fiTiliani Tofi, XVI-XVIIss _
gorgolaWiani Tof-dambaCa, XVI-XVIIIss _ kaJiani Tof-
dambaCa, XIXs-is I naxevri _ fistoniani Tof-dambaCa, XIXs-is
IInaxevri _ nemsiani SaSxana, XIXs-is 30-40iani wlebi _
revolveri), gansazRvrulia qarTuli iaraRis ganviTarebis
periodi, XVIII saukunis aTiani wlebidan XIX saukunis I
naxevramde. qarTuli Tofi da dambaCa aRmosavluri da
29
evropuli cecxlsasroli iaraRis tradiciebis gavlenas
ganicdis, gviani Suasaukuneebis manZilze mudmivad
viTardeba da aRwevs sabrZolo efeqtianobas.
8. gamoikveTa, XVIII saukunis meore naxevarSi, mefe erekle II-
is Rvawli qarTuli iaraRwarmoebis ganviTarebis saqmeSi.
mefe erekle qarTuli artileriis Seqmnis saTaveebTan dgas.
9. cecxlsasroli iaraRis kompleqsuri kvlevis SedegebiT,
damRebis atribuciiT da iaraRze arsebuli warwerebis
Sesabamisad, saqarTvelos erovnuli muzeumis iaraRis
fondSi Catarebuli kvleva-Zieba TiToeuli konkretuli
nivTis sruli atribuciisa da eqspertizis SesaZleblobas
ganapirobebs. mecnieruli informaciis sferoSi Semovida
muzeumSi arsebuli da dRemde ucnobi istoriuli
mniSvnelobis eqsponatebi.
30
sadisertacio naSromis ZiriTadi debulebebi
gamoqveynebulia avtoris naSromebSi
1. qafianiZe m. _ saqarTvelos saxelmwifo muzeumSi daculi
cecxlsasroli iaraRi (Tofebi). saqarTvelos erovnuli
muzeumi, eTnologiuri Ziebani, Tbilisi, 2000, t. I, gv. 337-349.
2. qafianiZe m. _ cecxlsasroli iaraRis ganviTarebis
istoriisaTvis (dambaCebi). saqarTvelos erovnuli muzeumi,
eTnologiuri Ziebani, Tb., 2007, t. III, gv. 176-193.
3. nadiraZe e., qafianiZe m. _ svanuri sabrZolo iaraRis
istoriidan, krebuli svaneTi, Tb., 2008. t. III, gv. 58-63.
4. qafianiZe m. _ cecxlsasroli iaraRis ganviTarebis
istoriisaTvis, saqarTvelos teqnikuri universiteti,
saistorio vertikalebi, Tb., 2008, #16, gv. 54-59.
5. ColoyaSvili k., qafianiZe m. _ qarTuli saWurveli.
saqarTvelos erovnuli muzeumi, eTnologiuri Ziebani, Tb.,
2010, t. IV, gv. 46-77.
6. qafianiZe m. _ qarTuli xmlebis tipologiisaTvis
(saqarTvelos erovnuli muzeumis iaraRis fondSi daculi
masalis mixedviT). saqarTvelos erovnuli muzeumis moambe,
Tb., 2010. t. I (46- B), gv. 306-329.
7. abaSiZe m., qafianiZe m. _ saridan aragvis erisTavis Sewiruli
Tasi. saqarTvelos erovnuli muzeumis moambe, Tb., 2011, t. II
(47-B), gv. 364-373.
8. qafianiZe m. _ qarTvel mefeTa da warCinebulTa Tofebi
(saqarTvelos erovnuli muzeumis koleqcia). saqarTvelos
erovnuli muzeumis moambe, Tb., 2011. t. II (47- B), gv. 318-348.
9. qarTuli materialuri kulturis eTnografiuli leqsikoni,
proeqti Sesrulebulia saqarTevelos samecniero da
rusTavelis fondebis grantis safuZvelze #GNSF/ST 06/1-012,
avtorTa jgufi, Tanaavtori, Tb., 2012, gv. 602.