Mesilased ja mullastik

Priit Penu

Mullaseire büroo

PMK

Mis on muld?• Mullast oled sa tulnud...,sest esimene inimene,

Aadam oli tehtud mullast (piibli järgi). Adam tähendab heebrea keeles inimest ja tuleneb sõnast adamash, mis tähendab savikas punane muld

• Muld on maakoore pindmine kobe kiht, millele kinnituvad taimejuured ja ammutavad sealt toitaineid ja vett

• Seega ümbritseb selline õhuke “mullakile” kogu planeeti

• Muld on tekkinud taimede, kivimite, mikroorganismide vastastikuse mõjutuse tulemusel erineva veereziimiga kliimatingimustes

• Pedoloogia-kr keelsest sõnast pedon-muld,maapind. Muld-algggermaani laen muldo

• Ladina keeles on humus mitmetähenduslik (muld, maa) ning sellest tuleneb inglise keeles human, prantsuse keeles homme, hispaania keeles hombre.

Mulla ökoloogilised ülesanded• Biomassi produktsioonis osalemine

• Filtreerimis-, puhverdus- ja akumulatsioonifunktsioon. Vähendab saaste sattumist põhjavette, akumuleerib C, viitsütikuga pommi ahelas osalemine

• Geneetiline funktsioon-mullas säilitatakse palju geneetilist ressurssi (floora ja fauna)

Inimesega seotud ülesanded• Mullale rajatakse inimese füüsiline

keskkond, sageli kõige viljakamatele muldadele

• Tooraineallikas-mullas leidub ohtralt vett, mineraalaineid ja süsinikku

• Mullas säilib meie arheoloogiline pärand-muld kui meedia

Maailmakell, muldade kaitse

• http://www.tranquileye.com/clock/

• Inimeste arv-7,418,992,234

• Viljakas maa-8,518,129,016 (ha)

• 1935a. USAs esimene mullakaitse akt

• Theodor Roosvelt-“Rahvas, kes hävitab mulla, hävitab iseenda“

• EL Mulladirektiiv

Mulla kujunemine

Orgaaniline aine

Murenev kivim

Aluskivim

Lähtekivim

Aluskivim Aluskivim

Lähtekivim Lähtekivim

Aluskivim

C horisont C horisont

Mineraalsed osakesed ja

orgaaniline aine

Huumus

Orgaaniline

aine

A horisont A horisont

B horisont

Aluskivim hakkab

murenemaOrgaanilise aine

ladestumine

Horisontide

kujunemine

Kujunenud mullakiht

soodustab taimede kasvu

Eesti muldade skalaar

Mullastikuvaldkonnad

Paepealsed mullad – Kh, Khg, Gh

• Koreserikkad, looduses koresevabad

• profiil A-D• Mullakiht õhem kui 30

cm• Väga õhukesed (<10cm),

õhukesed • Karbonaatsed• Huumusrikkad 5-15%• Kõrge toitainete sisaldus• 1,2% Eesti muldkattest• Põuakartlikud• Boniteet 25-35 hp• Puisniidud, looduslikud

rohumaad, kadastikud

A

D

Rähksed mullad - K

Karbonaatsed• Koreserikkad• Huumusrikkad• Kõrge toitainete sisaldus• Kasutussobivus sõltub

koresesisaldusest (vähene veevaru mullas, raskesti haritavad)

• Kultuuridest sobivad paremini lutsern, mesikas, samuti oder ja rukis (rühvelkultuuridele ja kartulile eriti ei sobi)

Leetunud mullad - Lk

• Kihisemine 1 m sügavuseni puudub, happelised mullad

• Kerge lõimis (liivad või saviliivad)

• Võib esineda hele väljauhtehorisont –leethorisont

• Huumuse- ja toitainete sisaldus madal

• Põllukultuuridest sobivad paremini rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein

Gleimullad - G

• Liigniisked, vajavad kuivendamist

• Huumushorisont kõrge huumusesisaldusega, kuid sisaldab ka lagunemata orgaanilist ainet

• On väga laialt levinud, eriti Lääne-Eestis ja saartel

• Kuivendatud gleimullad sobivad eelkõige heintaimede kasvatamiseks aga ka rukkile ja kaerale (leostunud ja leetjad gleimullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks)

Kuidas oma mullastikku selgitada?

• Digitaalne mullastikukaart-Maa-ameti kodulehelt leitav geoportaal-http://geoportaal.maaamet.ee/est/

• Vaja teada mullasifreid ja muid lühendeid-selleks on olemas vastavad abimaterjalid

• Jaanus Paal-kasvukohatüübid http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf

Mulla šifrid

kaardil

Kh' väga õhuke paepealne muldKh" õhuke paepealne muldKr koreserikas rähkmuld K rähkmuld Kk klibumuld Kor koreserikas leostunud muld Ko leostunud muld KI leetjas muld LP kahkjas leetunud muldLkI-III nõrgalt kuni tugevalt leetunud muldKh'g gleistunud väga õhuke paepealne muldKrg gleistunud koreserikas rähkmuldKg gleistunud rähkmuldKorg gleistunud koreserikas leostunud muldKog gleistunud leostunud muldKIg gleistunud leetjas muldLPg gleistunud kahkjas leetunud muldLkI-IIIg gleistunud nõrgalt kuni tugevasti leetunud muldGo leostunud gleimuldGI leetjas gleimuldLPG kahkjas leetunud gleimuldLkG leetunud gleimuld

Lõimised kaardill liivpl peenliivplsl peenliivakas saviliivsl saviliivtsl tolmjas saviliivdk liivakivi rähkls1 kergeliivsavils2 keskmine liivsavils3 raske liivsavitls tolmjas liivsavis savi

17

Mullakaardi näidis koos proovialadega

Mullast mesilaseni

• Igal mullal areneb temale omane kasvukohatüüp

• Igal kasvukohatüübil areneb temale omane taimestik

• Seega on võimalik mullastiku abil teada saada, kus mingi kultuur kasvab

• Osad kultuurid kasvavad ainult ühes kasvukohas, osad on väga laia diapasooniga

• Ka kpõllukutiiridel on oma kindlad eelistused

Ussikeele kasvukohad (LI-LII)

Pärna kasvukohad

Pärna kasvukohad Jõgevamaal

Kanarbiku kasvukohad

Kanarbiku kasvukohad Jõgevamaal

Mõnede meetaimede lemmikmullad

• Ahtralehine põdrakanep LIIg,LIIIg, L(k)IIg, L(k)IIIg) raiestikel

• Pärn-Ko, Kor ja leetjad KI,lammimullad,Go,G(o),Gor, Khg, Gh

• Mets-pajulill (Go, Gor, G(o), Gk’’

• Pune Ko,KI

• Humallutsern-Kh,K,K’’’,Ko,KI,LP

Muldade kasutussobivus

• Sõltub enamasti kultuurist ja lõimisest– Lisaks veel teistest mulla omadustest, mis määravad mulla

produktiivsuse.

– Olulised nii agronoomilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalmajanduslikud aspektid.

• Agronoomilisest aspektis:– Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele

vajadustele

– Mulla harimiskindlus erineva harimisviisi korral

– Mulla haritavus maade harimise tehnoloogia seiskohalt

– Kultuuri kasvuperioodi pikkus ja seos mullaniiskusega

Muldade puuded

Igal kultuuril oma „ideaalmuld“, vajakajäämised ideaalmullast vähendavad muldade kasutamise universaalsust ja esitavad tehnoloogilisi erinõudeid

a. Veerežiimi varieerumineb. Mullapeenese väheneminec. Õhuke profiil, suur koresesisaldusd. Turvastuminee. Leetuminef. Happesusg. Vähene bioloogiline aktiivsush. Erosiooni. Muldade kirjususj. Lõimise mittesobivusk. Kivisusl. Üleujutusedm. Muldade saastatus

Parasniiskete ja hästi kuivendatud liigniiskete muldade kasutussobivus põllukultuuride kasvatamiseks

(V. Valler 1973, täiendanud R. Kõlli 1994, E. Leedu 2002)

Mulla kood Lõimis

Od

er

Ru

kis

Nisu

Kae

r

Tera

vili

kesk

m.

Tata

r

Lin

a

Põ

ld-h

ein

Sega

tis

Pu

nan

e

rist

ik

Lutsern

Lup

iin

Mes

ikas

Her

nes

Söö

da-

juu

rvili

Kartul

Põua-

kartlikud

Rendsiinad Kh'', Kr, Kk r2-r3 sl, ls, (l) 6 5 5 5 5 0 2 4 4 4 8 0 7 3 4 4

Leostunud ja leetjad Kop, KIp l, l/sl 6 7 4 4 5 5 2 5 5 4 7 8 6 3 6 6

Leetunud Lkp l, krl, sl/l 6 6 4 5 5 7 3 5 5 5 4 9 3 4 6 6

Paras-

niisked

Rendsiinad K r1-2 (v1-2) sl, ls 9 9 8 8 8 1 4 7 7 6 10 0 10 6 8 6

Leostunud ja leetjad Ko, KI

l, sl/l 6 7 4 5 6 6 3 6 6 6 7 7 6 4 7 6

sl, ls 10 9 10 10 10 7 9 9 9 9 9 8 10 9 9 9

ls3, s 8 7 10 9 8 0 6 9 9 10 7 7 9 6 7 6

Näivleetunud LP sl/ls, ls1/ls2 9 10 9 9 9 8 10 9 9 9 4 8 8 7 9 10

Leetunud LkI-III

l, sl/l 6 7 4 5 6 7 3 5 5 5 4 10 3 4 7 7

sl, ls 9 9 8 8 9 8 10 9 9 9 4 8 8 9 9 10

ls3, s 7 7 10 9 8 0 7 9 9 10 3 3 7 6 7 6

Hästi

kuiven-

datud

liig-

niisked

Rendsiinad, leostunud

Khg, Gh sl, ls (l, s)/p 5 6 5 5 5 0 3 5 6 5 7 2 7 3 5 4

Kg, Gk r2...3 (v) sl, ls 7 8 8 9 8 2 5 9 10 7 8 6 9 8 8 8

Kg, Gk, Kog, Go sl, ls/p (l, s/p) 6 7 7 8 7 3 4 7 9 6 8 5 9 4 7 7

Leostunud ja leetjadKog, KIg,

Go, G(o),

GI

l 8 8 7 8 8 6 7 8 9 6 6 6 7 5 8 8

sl, ls 9 9 10 10 9 7 6 9 10 9 5 7 9 9 8 8

ls3, s 8 7 9 9 8 0 5 10 10 10 4 7 6 6 6 6

Näivleetunud/kahkjas LPg, LPG sl/ls 9 9 9 9 9 7 7 9 10 8 4 9 8 8 9 8

Leetunud Lkg, LkG

l 7 8 6 8 7 6 7 8 9 5 3 8 6 4 8 8

sl, ls 8 8 7 9 8 7 7 9 10 9 3 8 8 8 9 8

ls3, s 7 7 9 8 7 0 6 9 9 9 2 8 5 5 6 6

TurvastunudGo1 t3 6 6 5 7 6 0 4 10 10 7 0 0 5 5 4 4

GI1 t2 6 6 4 6 6 0 4 9 9 8 0 0 5 7 4 4

Turvas

M, AM t3 7 7 5 8 7 0 4 9 7 6 0 0 5 5 4 4

M, SM t1-2 6 6 4 7 6 0 4 8 7 7 0 0 4 6 3 4

R, SR t1 5 6 3 6 5 0 3 8 6 7 0 0 3 0 3 3

Kultuurmaaks sobimatud: Kh', Gh1, Gk1, L, LG127

Raps• Eelistab suhteliselt sarnaseid tingimusi odrale, kuid

veidi nõudlikum• pH 6-7, keskmine lõimis, nõuab väävlit enam kui

teised kultuurid• Ei sobi raske lõimisega külmad mullad ega

põuakartlikud• Üldiselt ei sobi ka turvasmullad, kuid ka neil on

saavutatud tegelikult häid tulemusi-suviraps• Hea eelvili-põhk jääb põllule• Ei saa kasvatada samas kohas vähemalt 3-4 aastat• Suhteliselt kõrge pestitsiidide foon• Hinnatumad mullad on Ko,KI, LP ja nende

gleistunud variandid

Head ja halvad mullad

HEAD UNIVERSAALSED MULLAD

Ko, KI sl, ls 9,1

LPsl/ls, ls1/ls2 8,6

LkI-III sl, ls 8,5

Go, G(o), sl, ls 8,4

LPg, LPG sl/ls 8,3

PIIRATUD KASUTUSEGA MULLAD

Go1 t3 4,9

GI1 t2 4,9

M, AM t3 4,9

Khg, Ghsl, ls (l, s)/p 4,6

M, SM t1-2 4,5

Kh'', Kr, Kkr2-r3 sl, ls, (l) 4,1

R, SR t1 3,6

31

Väärtuslik põllumajandusmaa

Maakond Kaalutud reaalboniteet

Harju maakond 39

Hiiu maakond 28

Ida-Viru maakond 38

Jõgeva maakond 46

Järva maakond 49

Lääne maakond 33

Lääne-Viru maakond 46

Põlva maakond 39

Pärnu maakond 35

Rapla maakond 40

Saare maakond 35

Tartu maakond 41

Valga maakond 40

Viljandi maakond 42

Võru maakond 38

Eesti 40

32

Maakondade ja Eesti keskmise

reaalboniteedi hindepunktid

Korjealade paiknemine 2017

Mullastiku koosseis korjealadel

1,3%

11,5%

3,3%

0,8%

7,7%

0,1%

10,7%

18,0%

9,2%

23,1%

7,7%

0,3%

6,5%

Kog K Ko D KIg E2I LP,Lk M’’,Go1 Kg G KI Kh’’g LkIg

15 15

7

3

0

2

4

6

8

10

12

14

16

40 50 30 More

sagedus

Boniteediklass

Korjealade mullaboniteedid ja nende sagedus

Korjemaa muldade parameetrid vs Eesti

39

156

82

6

3,4

40

130

45

6

3

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180

boniteet

K

P

pH

Corg

kesmine/soovitus tegelik

Korjeala taimed

• Valge ristik pH 4,4-8, parasniiske, põhjavesi 0,6-1m, liigniiskus halb

• Valge mesikas-põuakartlikud, neutraalne ja leeliseline reaktsioon, happelist mulda vaja lubjata,

• Tatar-niiskusenõudlik, mulla suhtes leplik,ph 5-7,5, liigniisked ei sobi, omastab raskestilahustvaid ühendeid

• Roosa ristik leplik, talub põhjavett,üleujutusi ja happesust

• Keerispea ph 6-8, pigem madal viljakus, lõimise suhtes pole valiv,aga pigem raske muld, pigem hästi dreenitud, mitte varjus

Kultuurid savimullale

• Kurereha

• Lumeroos

• Hostad

• Kuldvits

• Päikesesilm

• Jaapani kuslapuu

Happelisel mullal

• Kuldpöörispuu harilik

• Magnoolia

• Nõiapuu

• Rododendronid

• Asalead

• hiidiisop

• Ussikeel-talub

• Mailane-kohaneb happelise mullaga

Aluseline muld

• Naistepuna

• Harilik rosmariin

• Salvei

• Nõianõges

Liivmuld

• Suur läätspuu

• Täpiline monarda

• Suvivikk,talivikk

• Harilik kuldkann