«metsa korraldamise juhendi» kinnitamine · jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide,...

Väljaandja: KeskkonnaministerAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: RTL 1999, 69, 902

«Metsa korraldamise juhendi» kinnitamine

Vastu võetud 17.03.1999 nr 25

Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5alusel määran:

Kinnitada «Metsa korraldamise juhend» (juurde lisatud).

Minister Villu REILJANKantsler Rein RATAS

Kinnitatudkeskkonnaministri 17. märtsi 1999. amäärusega nr 25

METSA KORRALDAMISE JUHEND

I. METSA KORRALDAMISE OBJEKT

1.Metsa korraldamise objekt on mets, mille suhtes kohaldatakse metsaseadust§ 3 lõike 1kohaselt.

2.Tulenevalt metsa korraldamise toimingust määratakse metsakorraldamise objektjärgmiselt:

1) metsa inventeerimisel sõltuvalt Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatudeesmärgisthaldus-, katastri- võimajandamisüksuste kaupa;

2) metsa majandamiskava koostamisel metskondade või muudemajandamisüksustekaupa;

3) metsa majandamise soovituste koostamisel kinnistute kaupa;

4) metsa majandamise hindamisel sõltuvalt Metsaameti peadirektori pooltmääratudhindamise mahust haldus-,katastri- või majandamisüksuste kaupa.

3.Konkreetse kalendriaasta metsa korraldamise objektid ja neil tehtavadtoimingud(edaspidi metsakorraldustööd)määrab Metsaamet eelneva aasta31. märtsiks.

4.Metsakorraldustööde suunamiseks Metsaamet:

1) koostab metsakorraldustööde ajakava;

2) korraldab riigihanke tööde teostajaks sobiva isiku (edaspidi metsakorraldaja)leidmiseks;

3) sõlmib metsa korraldajaga metsakorraldustööde tegemiseks riiginimel lepingu(edaspidi metsakorraldustöödeleping);

4) kontrollib metsakorraldustööde kvaliteeti.

II. METSA KAARDISTAMISE TINGIMUSED

5.Metsa kaardistamisel kasutatakse LAMBERT-EST projektsiooni.

6.Metsa kaardistamine toimub mõõdus1 : 10 000. Täiendav kaardistamise vajadusmõnes teises mõõtkavaslepitakse kokku metsakorraldustöödelepingus.

7.Metsakaart koostatakse digitaalse vektorkaardina ning seotakse Eestipõhikaardi võrgukoordinaatidega.

8.Metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriplaan.

9.Kui katastriüksuste piirid on kantud Eesti põhikaardilevõi ortofotoplaanile, tulebmetsa kaardistamisel kasutadaviimaseid alusplaanina.

«Metsa korraldamise juhendi» kinnitamine Leht 1 / 30

10.Digitaalset aluskaarti tuleb eelistada tardkandjal olevale aluskaardile.

11.Põhikaardi vektorkujul olemasolu korral võetaksemetsakaardile vajalikud põhikaardilkujutatud objektidpõhikaardilt. Objektide koordinaadid peavad olema samadpõhikaardikoordinaatidega. Vektorkujul põhikaardilpuuduvad objektid tuleb kaardile kandatäpsusega,mille puhul koordinaadi veale vastav vahemaa looduses eiületaks 5 meetrit.

12.Vektorkujul põhikaardi puudumise korral tuleb objektid kaardilekanda sellisetäpsusega, et koordinaadi vealevastav vahemaa looduses ei ületaks10 meetrit.

13.Metsa kaardistamise tehniliseks aluseks on aero- või satelliitfotod.Fotosidkasutatakse aluskaardi situatsioonitäpsustamiseks, aluskaardil puuduvatesituatsioonielementideasukoha määramiseks, eraldiste piiridedešifreerimiseks, topograafilisesituatsioonitunnetamiseks ning välitöödel täpseks orienteerumiseks.

14.Fotode mõõtkava peab vastama metsa kaardistamisemõõtkavale.

15.Fotode tellimine sätestatakse metsakorraldustöödelepingus. Metsa korraldamiseksriigi poolt eraldatudvahenditest soetatud fotod säilitatakse metsa inventeerimisel saadudandmetealusel peetava riikliku registrijuures.

16.Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksuseks on eraldis. Eraldis onpinnalt terviklikmetsaosa, mis on omapäritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavarajametsakasvukohatüübi osas kogu ulatuses piisavaltühetaolineühesuguste majandamisvõteterakendamiseks. Eraldised piiritletakse metsa ülepinnalise takseerimisekäigus.Sarnaseidmetsaosi võib käsitleda erinevate eraldistena, kui need on teineteisest eraldatud sihi,kraavi,tee,liini või mõne teise joonelemendiga.

17.Eraldise suuruse alampiir on 0,1 ha.

18.Metsa kaardistamisel tuleb üldkasutatavate leppemärkidenakasutada Eesti põhikaardileppemärke. Metsakaardistamisel kasutatavate leppemärkide klassifikaator onesitatud käesolevajuhendi lisas 1.

19.Digitaalsele metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid,veekogud,kraavid, hooned, tuletõrjeveevõtukohad, võtmebiotoobid ningsamakõrgusjooned (põhikaardilolemasolu korral). Eraldisepiiridkantakse kaardile eraldi kihina. Jõgede, ojade, kanalite javeegakraavide puhul näidatakse kaardil veevoolusuund. Kui voolusuunda ei saa kujutadaveekogukallaste vahel, märgitakse see veekogu leppemärgikõrval, kusjuureskraavide korral märgitaksevoolusuund muldepoolsele küljele. Kooskõlastatult Metsaametigavõibkaardil kajastada kamuud informatsiooni.

20.Tardkandjal metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid,veekogud,kraavid, hooned, tuletõrjeveevõtukohad, võtmebiotoobid,samakõrgusjooned (põhikaardilolemasolu korral), vee voolusuunad,katastritunnused, kvartalite ja eraldiste numbrid,maakondade ja valdade nimetused, metsaomanike (riigimetsakorral riigimetsa majandajate)nimed, kaardi mõõtkava, metsa korraldamise välitööde aasta,kaardistamiseeest vastutava isikunimi ning kooskõlastatult Metsaametiga muu informatsioon. Kui ühe metsakorraldamiseobjektimetsakaart on mitmel lehel, näidatakse metsakaardil kaardilehe number.

21.Metsakaardi alusel koostatakse vajaduse korral temaatilised (puistuplaan,metsamajanduslike tööde plaanjms) ja ülevaatekaardid (metskonnavõi muu majandamisüksusevõi haldusüksuse metsade ülevaatekaart).

22.Metsa korraldaja fikseerib iga kaardi kohta kaardistamise eest vastutava isikuningkaardistamistööde aja.

23.Kaartide koosseis, koopiate arv ning üleandmise ja levitamisetingimused määrataksemetsakorraldustöödelepingus.

III. METSA INVENTEERIMISE METOODIKA

24.Inventeerimise eesmärgi kinnitab keskkonnaminister.

25.Metsa inventeerimine statistilise valikmeetodiga seisneb vastavaltinventeerimiseeesmärgile sobivavalimi leidmises, proovitükkide rajamises, vajalikemõõtmiste teostamisesning tulemuste üldistamisesinventeerimisobjekti kui terviku kohta.

26.Valimi esinduslikkus ning mõõtmistäpsus peavadtagama mõõtmistulemusteüldistamise järel inventeerimiseeesmärgi täitmiseks piisavausaldusväärsuse.

27.Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega seisneb metsaeraldise piiritlemises,puistu takseertunnustemääramises eraldisel ning takseerandmete ja muudekäesolevas juhendisnõutud andmete põhjal eraldisetakseerkirjelduse koostamises.

28.Metsa inventeerimisel ülepinnalise takseerimise teel kasutataksesilmamõõdulisttakseerimist, midatäpsustakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri,rinnaspindala või teistetakseertunnuste määramiseksvajalike mõõtmistega.

Leht 2 / 30 «Metsa korraldamise juhendi» kinnitamine

29.Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevas riigimetsas ning metsas, millekohtapuudub katastritunnus,jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide, kraavide, teede,jõgede,ojade või teiste joonelementidegaeraldatud metsaosadeks kvartaliteks. Muudemetsadekvartaliteks jagamine pole vajalik, kui metsaosa suurusvõimaldab eraldiste numbritejärjestusestloogiliselt aru saada.

30.Eraldise kirjeldamine omaette üksusena on põhjendatud, kuieraldis vajab erinevatmetsa majandamiseviisi või selle takseertunnused erinevad naabereraldistetakseertunnustestvähemalt ühe takseertunnuse osasalljärgnevas ulatuses:

1) mõne puuliigi osatähtsus koosseisus erineb üle 20%;

2) enamuspuuliigi keskmine vanus erineb üle 10 aasta;

3) puistuelemendi rinnaspindala, puude arv hektari kohta või täius erinebüle 20%;

4) puistuelemendi kõrgus erineb üle 10%;

5) puistuelemendi hektaritagavara erineb üle 20%;

6) enamuspuuliigi päritolu on erinev;

7) eraldis kuulub metsakasvukohatüübilt erinevassetüübirühma.

31.Tootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmeteks kvartalinumber(olemasolu korral),eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu-võikaitsemetsaks määramise põhjus,metsakasvukohatüüp,kuivenduse tunnus, boniteet, baaskõrgus(H100või H50), puistu hektaritagavara,tagavara juurdekasvning täius. Osa takseertunnuseidmääratakse puistuelementide lõikes. Puistuelementon tekkeviisiltühesugune puuliigi põlvkond,mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Igapuistuelemendi kohtanäidataksetakseerkirjelduses rinne, puuliik, koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus,tekkeaasta,keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter, rinnaspindala või puude arv hektaril,hektaritagavaraning lisateave kahjustuste kohta. Eraldisel hinnatakse lamapuidu kogus ningmääratakse tuleohuklass. Juhul kuiülaltoodud takseerandmed ja -tunnused eiiseloomustaeraldist piisavalt, lisatakse eraldise oluliste iseärasustekirjeldus.

32.Vähetootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmetekskvartalinumber (olemasolukorral), eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala,metsakategooria, hoiu-või kaitsemetsaks määramisepõhjus,metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, liitus (täiuseasemel) ja tuleohuklass. Puuliikide kaupanäidatakse takseerkirjelduses koosseisukordajajakeskmine kõrgus. Üksikpuude rinde esinemise korralkirjeldatakse see sarnaselttootliku metsakirjeldamisega.

33.Kvartalid nummerdatakse metskonna või muumajandamisüksuse piires järjekorras,kusjuures numeratsioonalgab metskonna või muu majandamisüksuse loodenurgastja lõpebkagunurgas. Metsaametiga kooskõlastatultvõib säilitada varasema kvartalitenumeratsiooni,lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid.

34.Eraldised nummerdatakse kvartali või kinnistu piiresjärjekorras, kusjuuresnumeratsioon algab kvartali võikinnistu loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Kuikinnistu koosnebmitmest maatükist, nummerdatakse eraldisedmaatükkide kaupa järjestikku.Metsaametigakooskõlastatult võib säilitada varasema eraldiste numeratsiooni,lisadesvajaduse korraltäiendavaid numbreid.

35.Kõlvikuliike eristatakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi1995. a määrusega nr 101 (RT I1995, 32, 390) kinnitatud«Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamisekaardi koostamisekorra» kohaselt, v.a mets, mille puhullähtutakse metsaseaduses tooduddefinitsioonist. Metsliigitatakse metsaseaduse paragrahvi 39 lõike 3 kohaselttootlikuks javähetootlikuks metsaks.

36.Eraldise pindala hektarites arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatidejärgi.

37.Metsakategooria määratakse metsa kasutamise eesmärgipõhjal, mis tulenebplaneerimis- ja ehitusseaduse(RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380;29,398 ja 399) alusel kehtestatud planeeringust,õigusaktist või metsaomaniku tahtest.

38.Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjusenakäsitletakse nimetatud puhulmetsakategooriasse määramisealust.

39.Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi jataimkatte alusel vastavalt Eestitaimkatte kasvukohatüüpidemetsataimkonna klassifikatsioonile (Paal, J.1997. Eesti taimkattekasvukohatüüpide klassifikatsioon.Keskkonnaministeerium, Tallinn). Mullaliigimääramisekskasutatakse sondi või varem koostatud mullakaarti.Puistangualadelmääratakse kasvukohatüüppuiste koostise järgi.


40.Kuivenduse tunnus «k» määratakse kuivendatudaladele.

41.Boniteet määratakse välitöödelhinnanguliselt vastavalt käesoleva juhendi lisas 2esitatudboniteerimistabelitele.

42.Baaskõrgus (H100või H50)meetrites arvutatakse väliandmete alusel enamuspuuliigile.Baaskõrguse arvutamisemudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 3.

43.Puistu hektaritagavara määratakse puistuelementidehektaritagavarade summana.Puistuelemendihektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning täiusevõi rinnaspindalavõi puude arvu alusel. Tagavaraarvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid onesitatudkäesoleva juhendi lisas 4. Puistu hektaritagavaraesitatakse tihumeetrites hektarikohta.

44.Puistu tagavara juurdekasv määratakse puistuelementidetagavara juurdekasvudesummana. Tagavarajuurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatudkäesoleva juhendi lisas 5. Juurdekasvesitatakse tihumeetrites hektari kohta aastas.

45.Täius määratakse puistu esimesele ja teisele rindele rindepuude rinnaspindaladesumma suhtena rindekoosseisu ja koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutudnormaalrinnaspindalasse. Juhul kui puistu looduslikudtingimused ei võimaldarinnaspindalamääramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täiushinnanguliselt.Normaalrinnaspindaladesummana kasutakse käesoleva juhendi lisas 6 antud standardtabelite rinnaspindalavõisellealusel loodud mudelit.

46.Liitus määratakse puuliigi võrastikuga kaetud pindalasuhtena eraldise pindalasse.

47.Rindelisus määratakse puistu ehituse järgi. Rinnetenaeristatakse:

1) esimene rinne puistu suurima kõrguse ja tagavaraga rinne, milletäius on vähemalt0,3. Esimene rinne onpuistu põhirinne;

2) teine rinne rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25...75%esimese rindekeskmisest kõrgusest,kusjuures rinde keskmine kõrgus on vähemalt4 m;

3) järelkasvu rinne rinne, mille keskmine kõrgus on kuni 4 mvõi alla 25% teise rindevõi selle puudumise korralesimese rinde keskmisest kõrgusest ja millestvõib lootatulevikupuude kasvu;

4) üksikpuude rinne rinne, mis koosneb madala täiusega (alla 0,3)hõredaltpaiknevatest, tavaliselt puistupõhirindest suurematest raielangile jäetudseemnepuudest võieelmisest metsapõlvest järgmisse jäetudsäilikpuudest;

5) surnud puude rinne rinne, mis koosneb püstiseisvatest surnud puudest.

Mitmevanuselised puistud, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik jakus polevõimalik rinnete eraldamine,kirjeldatakse põlvkondade viisi. Põlvkonnaderistatakse, kui nendevanuse erinevus on vähemalt 20 aastat.

48.Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatudkünnapuu, haab, sanglepp ja halllepp, mis määratakseliigi tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikidepuhul näidatakse vaid,kas tegemist on okas- või lehtpuuga.Peapuuliik on antud kasvukohatingimustelekõige enamsobiv puuliik. Enamuspuuliik on esimese rindesuurima tagavaraga puuliik. Juhul kui viimane eiole antud kasvukohale sobiv peapuuliik, määrataksepeapuuliigiks selleks sobivpuuliik, kui selletagavara on valmivates ja vanemates puistutes vähemalt 40% jateistes puistutesvähemalt 30%puistu tagavarast.

49.Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtenarinde või põlvkonnaüldisesse tagavarasse.Noorendikes ja vähetootliku metsa kirjeldamiselmäärataksekoosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena.Koosseisukordajad antakse protsentides.

50.Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastatespuistuelemendi tekkeaastastarvates. Kui tekkeaastaei ole täpselt teada, määratakse vanus aastaringidevõi männasteloendamisega, eelmise inventeerimisevanuseandmete või eksperthinnangu alusel.Kultiveeritudpuuliikide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgiarvestadesuuendusviisi jauuendusmaterjali.

51.Puistuelemendi tekkeaasta näidatakse, kui see on teada või kuiseda on võimalikmäärata täpsusega +5 a.

52.Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse meetrites,mõõtes puistuelemendikeskmiste mudelpuudekõrguseid. Keskmine mudelpuu on normaalne puu, millerinnasdiameetervastab puistuelemendi puuderinnasdiameetrite ruutkeskmisele.

53.Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määrataksesentimeetrites, mõõtes igapuistuelemendi keskmistemudelpuude rinnasdiameetreid.

54.Rinnaspindala määratakse relaskoobi abil puistu esimesele jateisele rindele.Rinnaspindala määratakseruutmeetrites hektari kohta.


55.Puude arvu hektaril kasutatakse puistu tiheduse iseloomustamiseksnoorendike jaüksikute puudeinventeerimisel täiuse või rinnaspindala asemel ningkohustuslikuna järelkasvurinde kirjeldamisel. Puude arvhektaril määratakse hinnanguliselt.

56.Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja kultiveeritudpuistuelemente.Loodusliku tekkegapuistuelemendid liigitatakse tekkeviisi alusel seemne- javõrsetekkelisteks.Kultiveeritud puuliigid liigitataksekultiveerimise viisi alusel külvi- ja istutuskultuurideks.

57.Eraldisel kirjeldatakse majandamisotsuse vastuvõtmise seisukohaltolulisedkahjustused. Kahjustuseiseloomustamiseks märgitakse kahjustatud puuliik, kahjustusepõhjus,kahjustatud puude osakaal protsentides jakahjustusaste.

58.Lamapuidu kogus hinnatakse tihumeetrites hektari kohta.

59.Tuleohuklass määratakse vastavalt käesoleva juhendilisas 7 toodud tabelile.

60.Takseertunnused, mida looduses ei määrata, kuid mis ontuletatavad teistetakseertunnuste järgi, leitaksearvutuslikult.

61.Ülepinnalisel takseerimisel ei tohi puuliikidel, mille tagavaramoodustab enam kui20% eraldisel kasvavapuistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga ollasuurem kui:

1) kõrguse määramisel 10%, kui kõrgus on alla 15 m,siis 1,5 m;

2) rinnasdiameetri määramisel 10%, kui läbimõõt onalla 20 cm, siis 2 cm;

3) vanuse määramisel kuni 40-aastastes puistutes 5 aastat, 41- kuni100-aastastes10 aastat ja üle 100-aastastes15 aastat;

4) rinnaspindala määramisel 13%;

5) koosseisu kordaja määramisel 15%.

62.Looduses määratavad takseertunnused peavad olemamääratud sellise täpsusega, misvõimaldaks kasvavametsa tagavara määrata nii, et 2/3 juhtudel olekstagavara määramise vigaalla 15% ja ülejäänud juhtudel alla20%.

63.Lisaks takseerandmetele tuleb eraldise takseerkirjelduses näidataeraldise asukoht(maakond ja vald),katastritunnus (olemasolu korral), omandivorm, metsaomaniku või-valdajanimi või nimetus, metsaomanikuvõi -valdaja isiku- või registrikood, metsakorraldaja nimi võinimetus, metsa korraldaja isiku- või registrikood,metsa korraldaja kontaktandmed(aadress,telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress), taksaatori nimija isikukood,inventeerimise aeg (kuupäev, kuu ja aasta) ning inventeerimisviisi kirjeldus.

64.Metsa inventeerimisel kasutatavad klassifikaatorid on toodudkäesoleva juhendilisas 8.

65.Käesolevas juhendis nimetamata inventeerimisandmete koguminesätestataksemetsakorraldustööde lepingus.

IV. METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETEKAVANDAMINE

66.Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel lähtutakseeraldise seisundist jaselle vastavusest metsakasutamise eesmärgile.

67.Võimaldamaks metsaomaniku osalemist metsa majandamisesoovituste koostamiselannab Metsaametinformatsiooni konkreetse aasta metsa korraldamise objektidest ja metsakorraldamise tööde ajakavastMetsaameti kohalike asutuste kaudu.

68.Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel on metsakorraldaja kohustatudjärgima õigusaktidestja planeeringutest tulenevaid metsa majandamise kitsendusining arvestamametsa omaniku poolt metsakorraldamise tööde ajakavas määratud ajajooksul esitatud kirjalikkeettepanekuid. Ettepanekud esitatakseMetsaameti kohaliku asutuse kaudu.

69.Metsa majandamise viisid on lageraiesüsteem, turberaiesüsteemja püsimetsasüsteem.

70.Vastavalt metsa majandamise viisile kavandatakse metsa uuendamise jakasvatamisevõtted, metsa kasutamiseviisid, metsakaitse soovitused, bioloogilise mitmekesisusesäilitamiseabinõud ning metsateede ehitamisesoovitused.

71.Metsa uuendamiseks kavandatakse järgmised võtted:


1) uuendusraie;

2) metsaseemnete külvamine;

3) metsataimede istutamine;

4) looduslikule uuenemisele kaasaaitamine;

5) muud võtted, mis aitavad tagada metsa uuenemist.

72.Uuendusraie kavandamisel näidatakse raie liik ja puuliikide kaupaväljaraiutavtagavara tihumeetrites.

73.Metsaseemnete külvamise kavandamisel näidataksekülvikohtade arv jakultiveeritavad puuliigid.

74.Metsataimede istutamise kavandamisel näidatakse istutuskohtade arvjakultiveeritavad puuliigid.

75.Looduslikule uuenemisele kaasaaitamise kavandamisel näidataksekavandatavadabinõud.

76.Metsa kasvatamiseks kavandatakse järgmised võtted:

1) hooldusraie;

2) valikraie;

3) metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimine.

77.Hooldusraie kavandamisel näidatakse raieliik ja puuliikide kaupaväljaraiutavtagavara tihumeetrites.

78.Valikraie kavandamisel näidatakse puuliikide kaupaväljaraiutav tagavaratihumeetrites.

79.Metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimiseks kavandatakse:

1) kuivendussüsteemide hooldus;

2) väetamine.

80.Metsa kasutamise viisid määratakse vastavaltmetsakategooriale.

81.Metsakaitse soovitustena kavandatakse:

1) tulekaitseribad;

2) tulekaitsebarjäärid;

3) tuletõrje veevõtukohad;

4) sanitaarraied;

5) juurepessualadel metsa uuendamisel haiguskindlama puuliigi valik;

6) putukarüüsteohtlikel aladel metsa uuendamiseltõrjeabinõude rakendamine;

7) muud keskkonnanõuetest tulenevad metsakaitse abinõud.

82.Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõudenakavandatakse raietel säilikpuudeja lamapuidu jätmine ningriigimetsas osade lankide ülepõletamine.

83.Metsateede ehitamise soovitusena näidatakse eraldised, millele onmetsamajandamiseks paremate tingimusteloomiseks otstarbekas rajada metsateed.

84.Kooskõlastatult riigimetsa majandajaga võib metsa korraldajametsa majandamisekavas kavandada metsamajandamise võtteid käesolevas juhendis toodustdetailsemalt.

85.Kooskõlastatult Metsaametiga võib metsa korraldaja metsamajandamise soovitusteskavandada metsamajandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt.

86.Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel kasutatavadklassifikaatorid onantud käesoleva juhendilisas 9.

V. METSA RAIE MAHU ARVUTAMISE METOODIKA


87.Metsamajanduskavas näidatakse eraldiste kaupa metsa korraldamisehetkeseisugajärgneva kümne aastajooksul maksimaalselt lubatav raie maht.

88.Metsa majandamise soovituses näidatakse eraldiste kaupa ja raieliikideviisikavandatud raie maht.

89.Maksimaalselt lubatava metsa raie mahu määramisellähtutakse metsa seisundist ningõigusaktidest japlaneeringutest tulenevatest metsa majandamise kitsendustest.

90.Metsa raie mahu kavandamisel lähtutakse täiendavaltküpsusvanusest, arvestuslangist,tagavara juurdekasvust,metsaomaniku poolt kirjalikult esitatud ettepanekutest,ökonoomsusekriteeriumidest ning metsa majandamiseheadest tavadest.

91.Eestis enamlevinud puuliikide küpsusvanused ja nendest tulenevadarenguklassid ontoodud käesoleva juhendilisas 10.

92.Metsa majandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamiseobjekti kohtaarvutatakse käesolevajuhendi lisas 11 esitatud valemite järgimetsakategooriate viisi ühtlasekasutuse lank, küpsuslank, I vanuslank,II vanuslank, III vanuslank,integraallank, EBSAlankning seisukorralank. Hoiumetsa kohta lanke ei arvutata.Arvestuslank määrataksearvutatudlankide keskmisena, täiustatud algoritmi järgi või eksperthinnangualusel.Määratud arvestuslankei tohi olla väiksem minimaalsest ja suurem maksimaalsest arvutatud langist.

93.Alla 1000 ha suuruse metsa korraldamise objekti kohta arvestuslankiei arvutata.

94.Kavandatav raie maht ei tohi ületada tagavara juurdekasvu,välja arvatud:

1) väikestel, alla 50 ha suurustel metsa korraldamise objektidel;

2) metsa korraldamise objektidel, kus küpsete puistute osakaal objekti metsapindalas onüle 20%.

VI. METSA MAJANDAMISE HINDAMISE KORD

95.Metsa majandamise hinnang antakse:

1) õigusaktide nõuete järgimisele metsa uuendamisel, kasvatamiselja kasutamisel ningmetsakaitsel;

2) metsamajandamiskavade ja metsa majandamise soovituste vastavuseleõigusaktidenõuetele.

96.Metsa majandamise hindamise mahu määrab igal konkreetselkalendriaastalMetsaamet.

97.Metsa majandamise hindamise metoodika määrataksesõltuvalt hindamise mahustmetsakorraldustöödelepingus.

Lisa 1Metsa korraldamise juhendi juurde

METSA KAARDISTAMISEL KASUTATAVADLEPPEMÄRGID

Metsakaardi leppemärkide klassifikaator

Kood Leppemärk RGB kood Kirjeldus1 255,0,0 riigipiir

2 255,0,0 maakonnapiir

3 255,0,0 valla- või linnapiir

4 255,0,0 katastriüksuse piir

5 120,0,120 kaitseala piir

6 0,128,0 reservaadipiir

7 255,0,0 kõlvikupiir


8 0,0,0 majandamisüksuse piir

9 0,0,0 kvartalipiir

10 0,0,0 eraldisepiir

11 0,0,0 visiir

12 153,51,0 samakõrgusjoon

13 0,0,255 kraav laiusega 0...6 m

14 0,0,255 kraav laiusega 6,1...10 m

15 0,0,0 / 0,0,255 kraav trassiga kuni 12 m

16 0,0,0 pinnastee

17 0,0,0 metsatee

18 153,51,0 kruusatee

19 0,0,0 maantee

20 0,0,0 raudtee

21 0,0,0 siht, trass 6...10 m

22 0,0,0 elektriliin

23 0,128,0 hekk või puuderida

24 0,128,0 võtmebiotoop

25 0,0,0 metskonna kontor

26 0,0,0 metsniku kordon

27 0,0,0 hoone

28 0,0,255 voolusuund

29 0,0,0 truup

30 0,0,255 tuletõrje veevõtukoht

31 0,0,0 eraldise piiri z-märk

32 0,128,0 looduslik rohumaa

33 0,0,0 põllumaa

34 0,128,0 põõsastik

35 0,0,255 madalsoo

36 0,0,255 siirdesoo


37 0,0,255 raba

Puistuplaani leppemärkide klassifikaator

Kood Leppemärk RGB kood Puuliik KirjeldusMA 255,219,196

(255,149,79)mänd lagedad alad

MS 255,219,196(255,149,79)

mänd selguseta alad

MN 255,219,196 mänd noorendikud

ML 255,184,138 mänd latimetsad

MK 255,149,79 mänd keskealised metsad

MV 255,114,21 mänd valmivad ja küpsedmetsad

KA 240,199,240(211,88,211)

kuusk lagedad alad

KS 240,199,240(211,88,211)

kuusk selguseta alad

KN 240,199,240 kuusk noorendikud

KL 226,144,226 kuusk latimetsad

KK 211,88,211 kuusk keskealised metsad

KV 197,33,197 kuusk valmivad ja küpsedmetsad

AA 191,255,255(63,255,255)

kask lagedad alad

AS 191,255,255(63,255,255)

kask selguseta alad

AN 191,255,255 kask noorendikud

AL 127,255,255 kask latimetsad

AK 63,255,255 kask keskealised metsad

AV 0,250,250 kask valmivad ja küpsedmetsad

HA 191,255,191(63,255,63)

haab lagedad alad


HS 191,255,191(63,255,63)

haab selguseta alad

HN 191,255,191 haab noorendikud

HL 127,255,63 haab latimetsad

HK 63,255,63 haab keskealised metsad

HV 0,235,0 haab valmivad ja küpsedmetsad

TA 207,207,207(112,112,112)

tamm lagedad alad

TS 207,207,207(112,112,112)

tamm selguseta alad

TN 207,207,207 tamm noorendikud

TL 160,160,160 tamm latimetsad

TK 112,112,112 tamm keskealised metsad

TV 65,65,65 tamm valmivad ja küpsedmetsad

SA 196,226,231(130,192,210)

saar lagedad alad

SS 196,226,231(130,192,210)

saar selguseta alad

SN 196,226,231 saar noorendikud

SL 163,209,223 saar latimetsad

SK 130,192,210 saar keskealised metsad

SV 90,170,190 saar valmivad ja küpsedmetsad

LA 227,194,255(169,125,255)

sanglepp lagedad alad

LS 227,194,255(169,125,255)

sanglepp selguseta alad

LN 227,194,255 sanglepp noorendikud

LL 198,155,255 sanglepp latimetsad

LK 169,125,255 sanglepp keskealised metsad

LV 128,85,255 sanglepp valmivad ja küpsedmetsad


VA 255,255,191(255,255,63)

hall lepp lagedad alad

VS 255,255,191(255,255,63)

hall lepp selguseta alad

VN 255,255,191 hall lepp noorendikud

VK 255,255,95 hall lepp keskealised metsad

VV 240,240,0 hall lepp valmivad ja küpsedmetsad

TX 205,205,137 teised puuliigid

SO 194,255,227(255,255,255)

sood

PS 186,238,89 põõsastikud

PA 154,194,146 põllu- ja aiamaad

JJ 96,128,224 jõed ja järved

XM 169,169,140 muud maad

Metsamajanduslike tööde plaani leppemärkideklassifikaator

Kood Leppemärk RGB kood KirjeldusLL 211,88,211 lageraie looduslikule

uuenemisele jätmisega

LK 240,199,240(127,255,255) lageraie kultiveerimisega

LA 240,199,240(127,255,255) lageraie looduslikuleuuenduselekaasaaitamisega

TU 127,255,255 turberaie

VA 255,219,196 valgustusraie

HR 255,149,79 harvendusraie

SR 255,255,191 sanitaarraie

VR 205,255,255 valikraie

RD 255,100,100 raadamine


KU 191,255,191 kultiveerimine

KH (0,0,255) kuivendussüsteemidehooldus

VT (0,0,255) väetamine

TR (255,0,0) tulekaitseribade rajamine

TB (255,0,0) tulekaitsebarjääriderajamine

TV (255,0,0) tuletõrje veevõtukoharajamine

PT (0,0,255) putukatõrjeabinõuderakendamine

YP (255,0,0) langi ülepõletamine

TE (128,0,0) metsatee ehitamine


BONITEERIMISTABELID

Boniteediklasside kõrguste alampiirid okaspuudel jakõvalehtpuudel (m)

BoniteetVanus (a)Ia I II III IV V Va

5 2,60 2,11 1,70 1,34 1,02 0,73 0,4610 5,16 4,19 3,38 2,67 2,04 1,46 0,9315 7,66 6,24 5,03 3,98 3,04 2,18 1,3820 10,07 8,22 6,65 5,27 4,03 2,90 1,8425 12,37 10,13 8,22 6,53 5,00 3,59 2,2830 14,53 11,95 9,72 7,74 5,94 4,28 2,7235 16,55 13,68 11,17 8,91 6,86 4,94 3,1540 18,43 15,30 12,54 10,04 7,74 5,59 3,5645 20,16 16,82 13,83 11,11 8,58 6,21 3,9750 21,75 18,24 15,06 12,13 9,39 6,82 4,3655 23,20 19,55 16,20 13,09 10,17 7,39 4,7460 24,52 20,76 17,27 14,00 10,90 7,95 5,1065 25,72 21,87 18,27 14,86 11,60 8,47 5,4570 26,81 22,90 19,20 15,66 12,26 8,98 5,7975 27,79 23,84 20,06 16,42 12,89 9,46 6,1180 28,69 24,71 20,86 17,12 13,48 9,91 6,4185 29,50 25,50 21,60 17,78 14,03 10,34 6,7190 30,23 26,22 22,28 18,39 14,55 10,75 6,9895 30,90 26,89 22,91 18,97 15,04 11,14 7,25

100 31,50 27,50 23,50 19,50 15,50 11,50 7,50105 32,05 28,06 24,04 20,00 15,93 11,84 7,74110 32,55 28,57 24,54 20,46 16,34 12,17 7,97115 33,01 29,04 25,01 20,89 16,71 12,47 8,18120 33,42 29,48 25,43 21,30 17,07 12,76 8,38125 33,80 29,88 25,83 21,67 17,40 13,03 8,58130 34,15 30,25 26,20 22,02 17,71 13,29 8,76


135 34,47 30,59 26,54 22,35 18,01 13,53 8,93140 34,77 30,90 26,86 22,65 18,28 13,76 9,10145 35,04 31,19 27,16 22,94 18,54 13,97 9,25150 35,29 31,46 27,43 23,20 18,78 14,18 9,40155 35,52 31,71 27,69 23,45 19,01 14,37 9,54160 35,73 31,94 27,92 23,68 19,22 14,55 9,67165 35,93 32,16 28,15 23,90 19,42 14,72 9,79170 36,12 32,36 28,36 24,11 19,61 14,88 9,91175 36,29 32,54 28,55 24,30 19,79 15,03 10,02180 36,44 32,72 28,73 24,48 19,96 15,17 10,13185 36,59 32,88 28,90 24,65 20,12 15,31 10,23190 36,73 33,03 29,06 24,81 20,27 15,44 10,33195 36,86 33,18 29,21 24,96 20,41 15,56 10,42200 36,98 33,31 29,35 25,10 20,54 15,67 10,50

Boniteediklasside kõrguste alampiirid pehmelehtpuudel(m)

BoniteetVanus (a)Ia I II III IV V Va

5 3,53 2,86 2,30 1,81 1,38 0,98 0,6210 6,95 5,66 4,56 3,59 2,73 1,95 1,2315 10,18 8,32 6,72 5,31 4,04 2,89 1,8220 13,16 10,80 8,75 6,94 5,29 3,79 2,3925 15,83 13,07 10,64 8,46 6,47 4,64 2,9430 18,20 15,11 12,36 9,86 7,57 5,44 3,4535 20,28 16,94 13,91 11,15 8,58 6,19 3,9340 22,08 18,54 15,30 12,31 9,51 6,87 4,3845 23,63 19,95 16,54 13,35 10,35 7,50 4,7950 24,97 21,18 17,63 14,29 11,11 8,08 5,1755 26,12 22,26 18,60 15,12 11,79 8,60 5,5160 27,10 23,19 19,45 15,86 12,41 9,07 5,8365 27,96 24,01 20,20 16,52 12,95 9,49 6,1270 28,69 24,72 20,86 17,11 13,45 9,87 6,3875 29,33 25,34 21,44 17,63 13,89 10,22 6,6180 29,89 25,89 21,96 18,09 14,28 10,53 6,8385 30,37 26,37 22,41 18,50 14,64 10,81 7,0290 30,80 26,79 22,82 18,87 14,96 11,06 7,2095 31,17 27,17 23,18 19,20 15,24 11,29 7,36

100 31,50 27,50 23,50 19,50 15,50 11,50 7,50105 31,79 27,80 23,79 19,77 15,73 11,69 7,63110 32,05 28,06 24,05 20,01 15,94 11,86 7,75115 32,29 28,30 24,28 20,22 16,13 12,01 7,86120 32,49 28,51 24,49 20,42 16,31 12,15 7,96125 32,68 28,71 24,68 20,60 16,46 12,28 8,05130 32,85 28,88 24,85 20,76 16,61 12,40 8,14135 33,00 29,04 25,00 20,90 16,74 12,51 8,21140 33,14 29,18 25,15 21,04 16,86 12,61 8,28145 33,27 29,31 25,28 21,16 16,97 12,70 8,35150 33,38 29,43 25,40 21,27 17,07 12,78 8,41155 33,49 29,54 25,50 21,38 17,16 12,86 8,47160 33,58 29,64 25,60 21,47 17,25 12,93 8,52165 33,67 29,73 25,70 21,56 17,33 12,99 8,56170 33,75 29,82 25,78 21,64 17,40 13,06 8,61


175 33,83 29,90 25,86 21,72 17,47 13,11 8,65180 33,90 29,97 25,93 21,79 17,53 13,16 8,69185 33,96 30,04 26,00 21,85 17,59 13,21 8,72190 34,02 30,10 26,06 21,91 17,64 13,26 8,76195 34,07 30,16 26,12 21,97 17,69 13,30 8,79200 34,12 30,21 26,18 22,02 17,74 13,34 8,82


BAASKÕRGUSE ARVUTAMISE MUDELID

1.Baaskõrgus arvutatakse järgmise valemi järgi:

A puistu vanus (a)

H puistu keskmine kõrgus (m)

An puistu vanus, mille kohta baaskõrgus arvutatakse (a)

Hn puistu baaskõrgus vanuses An(m)

Kordajad bja cvõetakse vastavalt tabelile:

KordajaPuuliikb c

okaspuud jakõvalehtpuud 25069 487,90pehmelehtpuud 7074 131,34

2.Baaskõrguse H100ja boniteedi vahel kehtivadjärgmised seosed:

boniteediklassi keskmine

boniteediklassi kõrguse alampiirile vastav

Kordaja bonvõetakse vastavalt tabelile:

Boniteet bonIa 0I 1II 2III 3IV 4V 5Va 6



TAGAVARA ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISEDMUDELID

1.Puistud kõrgusega 5 ja enam meetrit

2.Puistud kõrgusega alla 5 meetri

M puistu hektaritagavara (tm)

H puistu keskmine kõrgus (m)

G puistu rinnaspindalade summa (m2/ha)

F puistu keskmine rinnakõrguse vormiarv

t puistu täius

Mn vastava normaalpuistu tagavara (tm/ha)

Kordajad a, b, c, d,a1, b1ja c1võetakse vastavalt tabelile:

KordajaPuuliika b c d a1 b1 c1

mänd, lehis,seedermänd

0,0309 2,5936 0,0617 0,2107 15,945 14,779 0,076

kuusk, nulg,ebatsuuga,teisedokaspuud

0,3495 1,5653 0 0,0172 6,042 9,010 0,355

kask, pärn 0,4193 0,8180 0 0 1,821 5,472 0,304haab,sanglepp,hall lepp

0,8813 0,5950 0,0437 0,1969 1,738 6,294 0,382

tamm,saar, vaher,jalakas,teisedlehtpuud

0,5993 0,9350 0,0286 0,1006 5,754 7,578 0,305


TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID

Tagavara juurdekasv arvutatakse järgmise valemi järgi:


jZM tagavara jooksev juurdekasv (tm/ha/a)

A puistu vanus (a)

K täiuseparand (kordaja)

t täius

Kordajad a, bja cvõetakse vastavalt tabelile:

BoniteetPuuliik KordajaIa I II III IV V Va

a 1227 1090 979 843 715 408 367b 0,01972 0,01923 0,01780 0,01728 0,01605 0,02352 0,02081

mänd, lehis

c 1,924 1,978 1,989 2,113 2,263 3,766 3,635a 1370 1185 1047 930 967 585 b 0,02373 0,02310 0,02281 0,02156 0,01129 0,01521

kuusk, nulg

c 2,538 2,755 3,075 3,321 1,997 2,671 a 800 712 626 536 372 269 170b 0,02695 0,02552 0,02374 0,02352 0,02107 0,02058 0,02028

kask,sanglepp

c 2,035 2,126 2,215 2,451 1,962 2,028 2,282a 1038 918 770 621 436 302 b 0,02681 0,02682 0,02382 0,02170 0,02418 0,02446

haab, pärn

c 1,952 2,014 1,892 1,837 1,974 2,183 a 1194 1194 753 608 460 325 325b 0,01317 0,01317 0,02352 0,02241 0,02307 0,02307 0,02307

tamm

c 1,456 1,456 2,015 2,055 2,169 2,267 2,267a 1124 958 782 632 506 506 b 0,01337 0,01256 0,01256 0,01264 0,01258 0,01258

saar,jalakas,vaher c 1,404 1,457 1,561 1,702 1,854 1,854

a 589 589 446 328 328 b 0,04130 0,04130 0,04381 0,04743 0,04743

hall lepp,remmelgas

c 1,729 1,729 1,923 2,230 2,230

Kordaja b1võetakse vastavalt tabelile:

VanusegruppPuuliikkuni 30 a 30...100 a üle 100 a

kuusk, nulg 0,588 0,344

teised puuliigid 1,801 0,041


STANDARDTABELID

Puistu tagavara (tm) ja rinnaspindalade summa (m2/ha)täiusel 1,0

Mänd,lehis,seedermänd

Kuusk,nulg,ebatsuuga

Kask, pärn Haab,sanglepp,hall lepp

Tamm, saar,vaher,jalakas,künnapuu

Kõrgus(m)

tagavararinnaspindaladesummatagavararinnaspindaladesummatagavararinnaspindaladesummatagavararinnaspindaladesummatagavararinnaspindaladesumma


2 12 5,4 12 4,8 8 4,0 10 4,3 3 23 8,6 22 8,8 16 6,6 20 7,5 4 38 12,5 34 10,8 26 8,8 30 10,1 5 53 16,0 46 13,2 34 10,5 41 12,2 30 11,86 70 18,4 60 15,6 44 12,0 52 13,9 45 13,17 88 21,3 74 17,5 53 13,2 64 15,4 60 14,48 105 23,4 89 19,2 63 14,2 76 16,8 74 15,79 122 25,2 105 20,8 72 15,3 88 18,1 87 16,9

10 141 26,9 119 22,0 83 16,1 99 19,3 100 18,111 157 28,0 136 23,3 95 17,1 113 20,4 114 19,312 173 29,0 153 24,5 106 18,0 128 21,5 129 20,413 190 29,9 171 25,6 120 19,1 143 22,6 144 21,514 206 30,6 189 26,7 134 20,0 160 23,7 160 22,515 223 31,5 209 27,8 148 21,0 176 24,8 176 23,516 240 32,2 229 28,9 163 22,0 193 25,8 193 24,417 258 32,7 250 30,0 178 22,9 213 27,0 211 25,418 276 33,3 272 31,0 195 23,9 233 28,0 230 26,419 294 33,8 294 32,0 212 24,9 254 29,1 247 27,420 312 34,3 317 33,0 228 25,7 277 30,3 266 28,321 330 34,7 341 34,0 248 26,6 300 31,4 289 29,322 348 35,1 364 34,9 267 27,5 325 32,4 308 30,223 366 35,6 390 35,9 286 28,3 348 33,5 331 31,124 384 36,0 415 36,8 305 29,2 372 34,7 353 32,025 402 36,4 442 37,8 325 30,0 398 35,7 376 32,926 420 36,7 468 38,7 345 30,8 424 36,9 399 33,827 438 37,0 497 39,6 367 31,6 450 37,9 422 34,628 455 37,3 525 40,5 390 32,3 475 38,9 446 35,429 474 37,6 553 41,3 413 33,0 500 39,9 469 36,230 491 37,8 582 42,2 435 33,8 525 40,7 490 36,931 509 38,0 613 43,1 465 34,4 553 41,6 514 37,732 527 38,2 644 44,0 487 35,0 580 42,4 540 38,433 545 38,4 676 44,8 509 35,6 607 43,2 34 564 38,6 709 45,7 531 36,2 635 44,1 35 581 38,8 741 46,6 553 36,7 662 45,0


TULEOHUKLASSID

MetsakasvukohatüüpPuuliik Arenguklass Tuleohuklass

leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbikuokaspuud kõik arenguklassid I tuleohuklass

lagedad alad, selguseta alad,noorendikud, latimetsad

II tuleohuklasslehtpuud

keskealised metsad, valmivadmetsad, küpsed metsad

III tuleohuklass

pohla, sinilille, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla,jänesekapsa-mustika, mustika, kassikäpa,maasika, sarapuu,sinikaokaspuud lagedad alad, selguseta alad,

noorendikud, latimetsadI tuleohuklass

mänd, lehis keskealised metsad, valmivadmetsad, küpsed metsad

II tuleohuklass


ülejäänudokaspuud keskealised metsad, valmivadmetsad, küpsed metsad

III tuleohuklass


III tuleohuklasslehtpuud


IV tuleohuklass

naadi, kuukressimänd, lehis kõik arenguklassid III tuleohuklass


III tuleohuklassülejäänudokaspuud


IV tuleohuklass


III tuleohuklasslehtpuud


IV tuleohuklass

karusambla-mustika, karusambla, pika tarna, sinihelmika,lubikaloookaspuud kõik arenguklassid III tuleohuklasslehtpuud kõik arenguklassid V tuleohuklasskuivendatud karusambla-mustika, kuivendatud karusambla,kuivendatud pika tarna, kuivendatudsinihelmika,kuivendatud lubikaloookaspuud kõik arenguklassid II tuleohuklasslehtpuud kõik arenguklassid IV tuleohuklasssõnajala, angervaksa, sinihelmika-angervaksa,lodumetsa, kõdusoo, humala, rabametsa,madalsoometsa,siirdesoometsa


III tuleohuklassokaspuud


IV tuleohuklass

lehtpuud kõik arenguklassid V tuleohuklasskuivendatud sõnajala, kuivendatud angervaksa,kuivendatud sinihelmika-angervaksa,kuivendatud lodumetsa,kuivendatud kõdusoo, kuivendatud rabametsa, kuivendatudmadalsoo,kuivendatud siirdesoometsa, paju


II tuleohuklassokaspuud


III tuleohuklass

lehtpuud kõik arenguklassid IV tuleohuklasskivine puistang, saviliivane puistangkõikpuuliigid kõik arenguklassid III tuleohuklassliivane puistangkõikpuuliigid kõik arenguklassid I tuleohuklassturbane puistangkõikpuuliigid kõik arenguklassid II tuleohuklass


METSA INVENTEERIMISEL KASUTATAVADKLASSIFIKAATORID

Omandivorm

Kood Nimetus KirjeldusF eramets,füüsilise isiku füüsilisele isikule kuuluv erametsJ eramets,juriidilise isiku eraõiguslikule juriidilisele isikule

kuuluv erametsY eramets,ühisomand eraõiguslike isikute ühisomandis

olev metsR riigimets, RMK Riigimetsa Majandamise Keskuse

halduses olev riigimetsT riigimets,ajutiselt jätkuvalt riigiomandis olev

õigusvastaselt võõrandatud


jatagastamisele või erastamiselekuuluv mets

X riigimets, muu riigile kuuluv mets, väljaarvatud Riigimetsa MajandamiseKeskusehalduses olev metsja jätkuvalt riigiomandis olevõigusvastaseltvõõrandatud ningtagastamisele või erastamiselekuuluv mets

M munitsipaalmets kohalikule omavalitsusele kuuluvmets

A muu avalik-õiguslik mets teistele avalik-õiguslikele isikutelekuuluv mets

Kõlvikuliik

Kood Nimetus KirjeldusMT tootlik metsamaa MV vähetootlik metsamaa PS põõsastik SO soo PM põllumaa RM looduslik rohumaa VM viljapuu-marjaaed TA taimla SE seemla JA järv JG jõgi VH veehoidla, tiik OU õuemaa PK park KJ karjäär PV pinnaveeala XM muu maa

Metsakategooria

Kood Nimetus KirjeldusH hoiumets K kaitsemets T tulundusmets

Hoiu- või kaitsemetsaks määramisepõhjus

Kood Nimetus KirjeldusQ õigusakt O omaniku tahe R kaitseala loodusreservaat S kaitseala sihtkaitsevöönd V piiranguvöönd K kallas, rand A allikad, surveline põhjavesi I infiltratsiooniala J joogiveehaare U uuristus- ja tuuleohtlik ala L looala


M muinsuskaitseobjekt P planeeringuga määratud

Metsakasvukohatüüp

Kood Nimetus KirjeldusLl leesikaloo Kl kastikuloo Lu lubikaloo Sm sambliku Kn kanarbiku Sn sinika Ph pohla Jp jänesekapsa-pohla Ms mustika Jm jänesekapsa-mustika Km karusambla-mustika Kr karusambla Jk jänesekapsa Kk kassikäpa Ma maasika Sr sarapuu Sl sinilille Nd naadi Ke kuukressi Hm humala Pt pika tarna Pj paju Sj sõnajala An angervaksa Sa sinihelmika-angervaksa (endine tarna-angervaksa)Sh sinihelmika (endine tarna)Ld lodumetsa Mo mustika-kõdusoo Jo jänesekapsa-kõdusoo Md madalsoometsa Ss siirdesoometsa Rb rabametsa Lp liivane puistang Kp kivine puistang Sp saviliivane puistang Tp turbane puistang

Boniteet

Kood Nimetus Kirjeldus0 Ia boniteet 1 I boniteet 2 II boniteet 3 III boniteet 4 IV boniteet 5 V boniteet 6 Va boniteet

Rinne

Kood Nimetus Kirjeldus1 esimene rinne


2 teine rinne J järelkasvu rinne Y üksikpuude rinne S surnud puude rinne

Puuliik

Kood Nimetus KirjeldusMa mänd Ku kuusk Nu nulg Lh lehis Sd seedermänd Ts ebatsuuga Ta tamm Sa saar Va vaher Ja jalakas Kp künnapuu Ks kask Hb haab Lm sanglepp Lv hall lepp Pn pärn Pp pappel Re remmelgas To teised okaspuuliigid Tl teised lehtpuuliigid

Päritolu

Kood Nimetus KirjeldusK külvikultuur I istutuskultuur S seemnetekkeline V võrsetekkeline

Kahjustuse põhjus

Kood Nimetus Kirjeldus1 tuli 2 üleujutus 3 tuuleheide 4 tormimurd 5 vaalimine 6 külmakahjustus 7 lumemurd 10 põder 11 metskits 12 metssiga 13 hirv 14 kobras 20 latipihklane 21 säsiürask


22 kooreürask 23 hiidürask 24 juureürask 25 männikärsakas 26 koorelutikas 27 mai- või juunipõrnikas 28 külmaliblikas 29 tammemähkur 30 männivaablane 31 männivaksik 40 juurepess 41 männitaelik 42 külmaseen 43 männi koorepõletik 44 haavataelik 45 lehisevähk 46 saarevähk 47 võrsevähk 50 teised 52 langala

Kahjustusaste

Kood Nimetus KirjeldusN nõrk kahjustus ei pidurda puude kasvuK keskmine kahjustuse tagajärjel juurdekasv

aeglustubT tugev kahjustuse tagajärjel juurdekasv

peatubV väga tugev kahjustuse tagajärjel puud hävivad

Tuleohuklass

Kood Nimetus Kirjeldus1 I tuleohuklass väga suur tuleoht2 II tuleohuklass suur tuleoht3 III tuleohuklass keskmine tuleoht4 IV tuleohuklass väike tuleoht5 V tuleohuklass väga väike tuleoht

Iseärasus

Kood Nimetus KirjeldusYU üleujutatav LP ligipääsmatu RT raied ainult talvetingimustes KE koosseis ebaühtlane AE vanus ebaühtlane HE kõrgus ebaühtlane DE rinnasdiameeter ebaühtlane TE täius või liitus ebaühtlane JE järelkasv ebaühtlane BE boniteet ebaühtlane KV kasvukohatüüp varieerub XB ei vasta boniteerimistabelile VB eraldisel võtmebiotoop K2 kuusk osaliselt teises rindes



METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETEKAVANDAMISELKASUTATAVADKLASSIFIKAATORID

Metsa kasutamise eesmärgid

Kood Nimetus KirjeldusL loodusobjektide hoidmine K keskkonnaseisundi kaitsmine M majandusliku tulu saamine

Kavandatavad metsa majandamise viisid

Kood Nimetus KirjeldusL lageraiesüsteem T turberaiesüsteem P püsimetsasüsteem

Kavandatavad metsa kasutamise viisid

Kood Nimetus KirjeldusL looduse kaitse kaitstavate loodusobjektide

hoidmineK keskkonnakaitse maastiku või selle erimi, mulla või

vee kaitsmineS sanitaarkaitse inimese kaitsmine tootmis- ja

transpordiobjektidelt leviva saasteningilmastiku kahjuliku mõju eest

R rekreatsioon inimese puhkamise, terviseparandamise ja sportimisevõimalusteloomine

M kõrvalkasutus puude seemnete,metsamarjade, seente, ravim-ningdekoratiivtaimede ja nendeosade, sambla, samblike, pähklite,heina,okste, dekoratiivpuude,puukoore ja -juurte, vaigu jakasemahlavarumine, mesipuudepaigutamine ja loomade karjatamine

T teadus- ja õppetöö P puidu saamine J jahindus X riigikaitse

Kavandatavad metsa majandamise võtted

Kood Nimetus KirjeldusLR lageraie AR aegjärkne raie HL häilraie VE veerraie VA valgustusraie HR harvendusraie SR sanitaarraie VR valikraie KR koridoride raiumine LA laasimine


KV külv IS istutamine

MM maapinna mineraliseerimine LK looduslikule uuenemisele

kaasaaitamise muudabinõud(peale maapinnamineraliseerimise)

LU looduslikule uuenemisele jätmine XU muud uuendamise viisid HD kultuuride hooldamine KH kuivendussüsteemide hooldamine VT väetamine TR tulekaitseribade rajamine TB tulekaitsebarjääride rajamine TV tuletõrje veevõtukoha rajamine PT putukatõrjeabinõude rakendamine XK muude metsakaitseabinõude

rakendamine

TE metsatee ehitamine LJ lamapuidu jätmine SJ säilikpuude jätmine YP langi ülepõletamine XB muud bioloogilise mitmekesisuse

säilitamise abinõud

XV muud võtted


KÜPSUSVANUSED JA ARENGUKLASSID

Puuliigi küpsusvanus (a)

BoniteetPuuliikIa I II III IV V Va

mänd,lehis,seedermänd

90 90 100 120 130 140 140

kuusk,nulg,ebatsuuga

70 80 90 100 100 100 100

teisedokaspuud

70 80 90 100 100 100 100

tamm, saar,vaher,jalakas,künnapuu

100 110 120 120 130 130 130

kask,sanglepp,pärn

60 70 70 80 70 70 70

haab, pappel 50 50 50 50 50 50 50hall lepp,remmelgas

30 30 30 30 30 30 30

teisedlehtpuud

50 50 50 50 50 50 50

Arenguklassid

Kood Nimetus KirjeldusA lage ala ala, kus puistu täius on alla

0,3 ja kus kultiveeritud võilooduslikuuuenemisega tekkinudpeapuuliigiks sobivad taimedpuuduvad võinende taimede arv eiole metsa uuenemiseks piisav

S selguseta ala kultiveeritud või looduslikultuuenev ala, kus kasvab enam kui


1200peapuuliigi taime hektarikohta, kuid mis ei vasta teisteletingimustele,et ala võiks lugedauuenenuks

N noorendik kultiveeritud või looduslikultuuenenud ala, kus kasvab enamkui 1200ülepinnaliselt paiknevatvähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigitaimehektari kohta ja millekeskmine rinnasdiameeter on alla6 cm

L latimets puistu täiusega üle 0,3, keskmiserinnasdiameetriga 6...12 cmningkeskmise vanusega alla1/2 küpsusvanusest. Latimetsaarenguklassi eimäärata hall-lepikutele

K keskealinemets puistu täiusega üle 0,3 jakeskmise rinnasdiameetriga üle12 cm, mistõenäoliselt 10 aastajooksul ei saavuta küpsusekriteeriumidelevastavatkeskmistvanust ega rinnasdiameetrit

V valmiv mets puistu täiusega üle 0,3, misinventeerimise hetkel ei vastaküpsusekriteeriumidele, kuidmis tõenäoliselt 10 aasta jooksulsaavutabküpsusekriteeriumidelevastava keskmise vanuse võirinnasdiameetri

Y küps mets puistu täiusega üle 0,3,mille keskmine vanus võikeskminerinnasdiameeter vastabküpsuse kriteeriumidele


ARVESTUSLANGI ARVUTAMISEL KASUTATAVADVALEMID

1. Ühtlase kasutuse lank

2. Küpsuslank

3. I vanuslank

4. II vanuslank


5. III vanuslank

6. Integraallank

7. EBSAlank

8. Seisukorralank

A puistu vanus

AK puistu küpsusvanus

PA vanuses Aolevate puistute pindala

Pi eraldise pindala

PS seisukorra järgi raiele määratud puistute pindala

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID


https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0009/0635/90745.gif#













SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID




































SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID






































SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID




































SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID









«metsa korraldamise juhendi» kinnitamine · jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide,...

Documents