Metsasektor ja Eesti riigi regionaalpoliitika

Siim Kiisler

regionaalminister

Millest räägin?

• Eesti rahvast ja rahva rändest viimase 10 aasta jooksul ning tulevikuprognoosidest

• Töökohtadest ja metsasektorist

• Regionaalpoliitikast ja selle tulevikust

Rahvastiku ränne

• Rahvas koondub linnaregioonidesse või käib seal tööl

• Maal rahvastik vananeb

• Mõned kaardid• Mõned kaardid

Harjumaa osakaal kasvab

Harjumaa elanike arvu osatähtsus Eesti kogurahvastikus, rahvastikuregistri andmetel

Rahvaarvu suhteline muutus maakonniti, rahvastikuregistri andmetel

Rahvastik (statistiline laps)

Rahvaarv

(arvestatud rännet)Rahvastik vanuses 0-14

Rahvaarvu muut

2000/2010

Rahvastik vanuses 0-

14 muut 2000/2010

Harju maakond 552 282 85 412 4,93% -2,25%

Hiiu maakond 9 381 1 246 -10,32% -47,14%

Ida-Viru maakond 158 479 21 608 -12,07% -28,02%

Jõgeva maakond 33 610 4 877 -12,41% -39,60%

Järva maakond 32 635 4 905 -12,28% -36,34%

Lääne maakond 25 346 3 634 -11,66% -37,82%Lääne maakond 25 346 3 634 -11,66% -37,82%

Lääne-Viru maakond 62 780 9 959 -9,80% -30,45%

Põlva maakond 29 435 4 257 -10,11% -36,36%

Pärnu maakond 86 821 13 322 -4,98% -25,51%

Rapla maakond 35 961 5 659 -4,49% -29,57%

Saare maakond 33 055 4 585 -8,23% -38,42%

Tartu maakond 145 244 24 420 -3,02% -11,53%

Valga maakond 32 029 4 965 -10,72% -32,05%

Viljandi maakond 50 770 7 537 -12,63% -36,31%

Võru maakond 35 495 5 217 -11,27% -35,32%

Eesti 1 323 323 201 603 -3,58% -19,54%

Rahvastik (statistiline tööealine)

Rahvaarv

(arvestatud rännet)

Rahvastik vanuses 15-

64

Rahvaarvu muut

2000/2010

Rahvastik vanuses 15-

64 muut 2000/2010

Harju maakond 552 282 382 652 4,93% 4,02%

Hiiu maakond 9 381 6 456 -10,32% -1,68%

Ida-Viru maakond 158 479 107 456 -12,07% -11,80%

Jõgeva maakond 33 610 21 946 -12,41% -8,99%

Järva maakond 32 635 21 482 -12,28% -10,02%

Lääne maakond 25 346 16 778 -11,66% -9,37%

Lääne-Viru maakond 62 780 41 265 -9,80% -6,96%Lääne-Viru maakond 62 780 41 265 -9,80% -6,96%

Põlva maakond 29 435 19 178 -10,11% -5,15%

Pärnu maakond 86 821 56 943 -4,98% -3,14%

Rapla maakond 35 961 24 207 -4,49% 0,61%

Saare maakond 33 055 21 954 -8,23% -3,44%

Tartu maakond 145 244 96 695 -3,02% -3,25%

Valga maakond 32 029 20 490 -10,72% -7,86%

Viljandi maakond 50 770 33 076 -12,63% -9,35%

Võru maakond 35 495 23 003 -11,27% -6,59%

Eesti 1 323 323 893 581 -3,58% -2,47%

Rahvastik (statistiline eakas)

Rahvaarv

(arvestatud rännet)

Rahvastik vanuses 65

ja enam

Rahvaarvu muut

2000/2010

Rahvastik vanuses

65+ muut 2000/2010

Harju maakond 552 282 84 146 4,93% 18,84%

Hiiu maakond 9 381 1 679 -10,32% 9,24%

Ida-Viru maakond 158 479 29 397 -12,07% 3,77%

Jõgeva maakond 33 610 6 787 -12,41% 9,77%

Järva maakond 32 635 6 248 -12,28% 11,10%

Lääne maakond 25 346 4 934 -11,66% 13,90%

Lääne-Viru maakond 62 780 11 556 -9,80% 5,76%

Põlva maakond 29 435 6 000 -10,11% 2,88%

Pärnu maakond 86 821 16 552 -4,98% 12,78%

Rapla maakond 35 961 6 095 -4,49% 9,88%

Saare maakond 33 055 6 516 -8,23% 11,63%

Tartu maakond 145 244 24 113 -3,02% 8,79%

Valga maakond 32 029 6 574 -10,72% 3,92%

Viljandi maakond 50 770 10 157 -12,63% 3,81%

Võru maakond 35 495 7 274 -11,27% -0,44%

Eesti 1 323 323 228 028 -3,58% 11,12%

Rahvas liigub töökohtade juurde, mis asuvad linnades või linnaregioonidesIgapäevane tööalane pendelränne, Tartu Ülikooli (2010) andmetel

Välja kujunevad tööjõu areaalid, Tartu Ülikooli (2010) andmetel

Lisaväärtus luuakse eelkõige Harjumaal ja Tartumaal

Ettevõtetes loodud lisandväärtus töötaja kohta (tööviljakus) müügitulu alusel, Statistikaameti andmetel

1400

1600

1800

2005 2008

400

600

800

1000

1200

Põhiosa maksudest kogutakse Tallinna mõjualas ja mõnes suurlinnas

Eesti aastal 2018• EL prognoosi kohaselt on Eestis selleks ajaks ca 1,31 inimest, s.o 20

tuhande võrra vähem praegusest

• Tööealisi on neist ca 810 000. Tööealine elanikkond väheneb (baasstsenaariumi kohaselt) võrreldes praegusega 88 000 inimese võrra

• 15-24 aastaste noorte arv väheneb aastaks 2018 üleriigiliselt ligi 40%

• Suureneb vanemaealiste töötajate ja pensioniealiste osakaal.

• Veerandis linnades-valdades kasvab pensioniealiste arv 2018ndaks enam kui 50% võrra.

• Kolmandikus KOVdes on aastal 2018 üle 20% 65+ elanikke.

• Eestis toimub rahvastiku koondumine suurimatesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinnapiirkonda ja Tartu linnapiirkonda

Regionaalsete arengute mõju metsasektorile

• Metsa- ja puidusektori jaoks on rahvastikutrendid pikas vaates kindlasti ebasoodsad – töökäsi jääb vähemaks.

• Ilmselt on tulevik see, et sektoris on rohkem masinaid ja kõrgema lisaväärtusega töökohti. Siin on masinaid ja kõrgema lisaväärtusega töökohti. Siin on võtmeküsimus koostöö haridussüsteemiga.

• Regionaalpoliitiliselt on oluline iga töökoht, mis maal säilib või luuakse.

Metsa- ja puidusektori hõive 1989-2010

3

4

5

6

20

25

30

35

0

1

2

3

0

5

10

15

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

hõivatud (tuhat) vasak skaala osakaal hõivest (%) parem skaala

Metsa- ja puidusektori töökohad peamiselt väljaspool Harjumaad

43%18%

Töökohad regionaalselt

Allikas: statistikaamet, keskm 2000...2010

Eesti kokku Metsa- ja puidusektor

57%82%

Harjumaa

Muu Eesti

Keskmised palgad metsa- ja puidusektoris on üle Eesti keskmise

600

800

1000

1200

0

200

400

Tegevusalad kokku Metsamajandus ja metsavarumine

Puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, punutiste tootmine,

v.a mööbel

Paberi ja pabertoodete tootmine

Kus on regionaalpoliitika ja mida on tehtud, et olukord on selline?

• Pidevad jutud olematust regionaalpoliitikast on müüt.

• Eesti linnastumise tase on jätkuvalt Soomest madalam. Vahe on ca 10%. See tähendab, et inimesed jäävad tulevikus veelgi enam elama linnadesse ja linnapiirkondadesse, sest maapiirkondade elanikkond vananeb ja väheneb ja noored on juba linnadesse kolinud.

• Eestis on muutused toimunud järsemalt tänu riigikorra muutusele ja sellele, et riigil pole olnud alati võimalik tagajärgi piisavalt leevendada, sest sellele, et riigil pole olnud alati võimalik tagajärgi piisavalt leevendada, sest erinevalt Soomest oleme riigina enamiku viimasest 20. aastast olnud suhteliselt vaesed.

• Kuigi inimeste sissetulekud ja rahvastiku tihedus ja teenuste tarbijate arvud erinevad kordades, on riik avalike teenuste (teede, koolide, tervishoiuteenuste, rahvamajade jms) taset üle eesti võimalikult ühtlasena -see tähendab pidevaid ülekandeid keskustest ääremaadele ja Harjumaalt mujale Eestisse.

• Hulga raha sööb ära tarbetult killustunud omavalitsussüsteem – siin aga tuleb kahjuks oodata uusi valimisi.

Regionaalpoliitika 2007-2013

• Peamine instrument, mis on regionaalministril, on eurorahad

• Kokku ca 6 mlrd EEK 2007-2013.

• Eurorahade rõhk avalike teenuste infrastruktuuril

– Koolid, lasteaiad, kultuuri- ja sotsiaalobjektid

• Ettevõtlusena peeti käesolevat perioodi planeerides silmas eelkõige • Ettevõtlusena peeti käesolevat perioodi planeerides silmas eelkõige turismi

• Esimesed regionaalsele ettevõtlusele suunatud programmid

• Tööstusalad

• Kompetentsikeskused

Regionaaltoetused jagunevad üle Eesti

2014+ uus regionaalpoliitika

• Avalikest teenustest pole abi, kui pole ettevõtteid ja töökohti

• Rohkem tähelepanu linnaregioonidele ja regionaalsetele keskustele, eriti uutele parematele töökohtadele

• Komplekssem lähenemine ettevõtluskeskkonna arendamisele

– Paindlikum lähenemine eurorahale: Toetused, laenud ja garantiid vastavalt toetuse eesmärgile ja võimalikule projekti tulukusele

– Toetused infrastruktuurile ja ettevõtluskeskkonnale– Toetused infrastruktuurile ja ettevõtluskeskkonnale

– Toetused ettevõtetele

• Ilmselt tuleb siin arvestada ka metsasektori spetsiifikat

• Kui on ideid, kuidas luua metsa- ja puidusektori abiga uusi töökohti väljaspool suuri keskusi, olen alati valmis kuulama, sest praegu on sobiv aeg suunda valida.

Tänan!