müüt ja kirjandus · 2017-08-18 · elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu...

Müüt ja kirjandus

Peeter EspakLoone Ots

Müüt ja kirjandus

MaurusTallinn 2015

Väljaandja kinnitab õpiku vastavust kehtivale gümnaasiumi riiklikule õppekavalening haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.

Peeter Espak, Loone Ots

Müüt ja kirjandus. Gümnaasiumiõpik

Retsenseerinud Tarmo Kulmar, Külli Saia, Heily Soosaar, Ergo-Hart VästrikKüsimused ja ülesanded koostanud Peeter Espak, Loone Ots, Maarja ValkToimetanud Maarja ValkKeeletoimetaja Piret PõldverKujundaja Peeter Laurits

Fotod ja illustratsioonidAlamy / Vida Press / Ivy Close Images (35); Alamy /Vida Press / Peter Horree (96), Eesti Kirjandusmuuseumi fotoarhiiv (129); Eesti Kunstimuuseumi kogu (21, 127, 155, 156); Eesti Filmi Andmebaas (169); Briti Muuseum (32); Korp! Sakala erakogu (19); Peeter Laurits (35, 44); Tõnno Jonuksi erakogu (125); SL Õhtuleht / Svetlana Aleksejeva (11); Viljandi muuseumi kunstikogu (36); U. S. National Archives and Recordings Administ-ration (162); Wikimedia Commons (12, 15, 18, 28, 30, 32, 34, 45, 46, 48, 51, 53, 62, 68, 76, 81, 82, 85, 91, 92, 93, 99, 100, 103, 106, 107, 125, 131, 134, 148, 149, 150, 151, 153, 154, 157, 174); Wikimedia Commons / BishkekRocks (80), Wikimedia Commons / Fæ (7), Wikimedia Commons / Ginolerhino (59), Wikimedia Commons /Jack 1956 (43), Wikime-dia Commons / Kevin Wailes (51); Wikimedia Commons / Lauri Kulpsoo (78), Wikimedia Commons / Marie-Lan Nguyen (32), Wikimedia Commons / Montrealais (78), Wikimedia Commons / Osama Shukir Muhammed Amin (26), Wikimedia Commons / Superchilum (171), Wikimedia Commons / Ziegler 175 (60), Wikimedia Commons / Quibik (17), Wiki-media Commons / Tjabji (60)

© Paris 1963, 1967, Maurice Druon, published by arrangement with Lester Literary Agency

Kirjastus on püüdnud ühendust saada kõigi illustratsioonide autorite või nende volita-tud esindajatega.Palume neil, kellega me pole ühendust saanud, pöörduda kirjastuse Maurus poole.

ISBN: 978-9949-559-15-2

Autoriõigus: © Maurus Kirjastus OÜ, 2015Tartu mnt 74, Tallinn 10144, üldnumber 697 1011, mobiil 5919 [email protected]

Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse oma-niku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehaaniliselt ega muul viisil.

Sisukord

Sissejuhatus 91. Mis on müüt. Müüt pärimuses, kirjanduses ja loodusteadustes 10

1.1. Mis on müüt? 101.2. Müüdi defineerimisest 111.3. Müüt ja loodusteadused 151.4. Ulmekirjandus kui mütoloogia ja loodusteaduse sulam 18Lugemiseks 22Ülesandeid 24Lisamaterjale 25

2. Sumer ja Gilgameš 272.1. Esimesed müüdid Lähis-Idas. Sumer ja Süüria 272.2. Sumeri loomismüüt 282.3. Jumal Utu tööd ja teod 292.4. Enki müüdid 312.5. Gilgameš – igavene elu ja surm, elu mõte 33Lugemiseks 38Ülesandeid 42Lisamaterjale 43

3. Veeuputuse lugu. Sumerist Uue Testamendini 453.1. Atrahasise müüt 453.2. Veeuputuselugu Vanas Testamendis 473.3. Uue Testamendi mütoloogiline pööre 51Lugemiseks 54Ülesandeid 57Lisamaterjale 58

4. Zoroastrismi pärand. Zarathustrast üliinimeseni 594.1. Zoroastrism muistses Iraanis 594.2. Nietzsche, Zarathustra ja mütoloogia 624.3. Üliinimene kui uue riigipoliitika sümbol 644.4. Hea ja kurja võitluse motiiv nüüdispoliitikas 66Lugemiseks 70Ülesandeid 74Lisamaterjale 75

5. Hea ja kurja vastasseis. Kangelase võitlus koletisega 775.1. Hetiidi pärimus 775.2. Kreeka printsess ja merekoletis 795.3. Püha Jüri ja lohemadu 815.4. Kristlike kangelaste arhetüüpe 835.5. Saatanliku või pahelise kangelase arhetüüpe 85Lugemiseks 87Ülesandeid 89Lisamaterjale 90

6. Kreeka mütoloogia 916.1. Homerose eeposed 916.2. Kreeka müütide arhetüüpseid tegelasi 946.3. Hesiodose teogoonia 966.4. Antiikmütoloogia jumalaid 1006.5. Prometheus 105Lugemiseks 108Ülesandeid 118Lisamaterjale 119

7. Eesti mütoloogia 1 1217.1. Tharapita Läti Henriku kroonikas 1217.2. Püha hiis 1247.3. Taara ja püha hiis „Kalevipojas” 1267.4. Tarapita kirjandusloos 1287.5. Mütoloogilised tegelased. Libahunt 1307.6. Mütoloogilised tegelased II. Vanapagan 133Lugemiseks 136Ülesandeid 145Lisamaterjale 146

8. Eesti mütoloogia 2. Soome ja Eesti mütoloogia sünnilugu 1478.1. Kristfrid Ganander ja Kristian Jaak Peterson 1478.2. Friedrich Robert Faehlmann 1498.3. „Kalevala” ja Lönnrot 1508.4. „Kalevipoeg” ja Kreutzwald 154Lugemiseks 157Ülesandeid 160Lisamaterjale 161

9. 20. sajandi poliitilised mütoloogiasüsteemid 1639.1. Karl Marxi ja Charles Darwini pärand 1639.2. Marksistlik ja leninistlik mütoloogia Venemaal ja Nõukogude Liidus 1689.3. Fašistlikud ja rahvussotsialistlikud mütoloogiad Euroopas 172Lugemiseks 176Ülesandeid 177Lisamaterjale 177

Kasutatud kirjandus 178

8 Mis on müüt Mis on müüt 9

Sissejuhatus

Päike kattub musta kettaga ja kustub korraks. Äkki sõi koletis selle ära? Miks päike tagasi tuli? Küllap leidus kangelane, kes sai jagu isegi päikeseõgijast. Valgus taastub, põld kannab jälle vilja ning inimkond säilib.

Kuidas päike üldse taevasse sai? Kuidas tekkis maailm? Kes oli esi-mene inimene? Miks me sureme? Kes määras, mis on hea ja mis halb? Kes valvab õiglust ja karistab kurjust?

Nii paljud küsimused nõuavad vastust. Ürgaegadest saati on ini-mesed neid otsinud – ja leidnud. Tulemused on folkloori vahendusel meieni jõudnud. Neid nimetatakse müütideks.

Mõnede arvates on müüdid püha tõde ja eetikakoodeks. Teised naudivad müüte hea kirjandusena. Kolmandad otsivad viiteid ajaloo-lisele tõele. Igal juhul on müüt nii põnev ja nii ammendamatu, et seda võivad uurida paljude eri valdkondade teadlased. Maailma rahvastele on müüdid olnud nii inspiratsiooni kui ka identiteedi allikad.

Kas mitu tuhat aastat vanad uskumused mõjutavad internetiajas-tu elu? Muidugi mõjutavad. Hea ja kurja võitlus, viimsepäevaohud ning maailmapäästjatest sangarid elavad oma folkloorset elu praegu-gi. Massimeedias kajastuvad rahva mütoloogilised uskumused. Nen-de abil võib teinekord manipuleerida avaliku arvamuse ja iga üksiku inimesega. Samas võivad need uskumused õpetada aga igikestvaid väärtusi, mida järgides suudame elu paremaks muuta. Tundes müüte, oskame paremini analüüsida tänapäeva elu ja meie endi osa selles.

� Sulejoonised alkeemilistest diagrammidest. Lascaris, 1702.


1. Mis on müüt?Müüt pärimuses, kirjandusesja loodusteadustes1.1. Mis on müüt?

Tavakeeles on sõna müüt jaoks olemas kaks omavahel lahknevat aru-saama.

Müüt on a) kirjanduslik, mütoloogilisi kujundeid sisaldav lugu; b) väljamõeldud vale lugu või isegi „pettus”.

Sõna pärineb kreeka keelest (mythos) ja tähendas algselt lihtsalt kõnet, juttu või lugu. Väga tihti kasutatakse sõna müüt, et märkida midagi, mis pole tõde. Öeldes „see on müüt!” või „see on muinasjutt!”, tähistame midagi uskumatut. Müüt tähenduses vale on aga kõigest kõnekäänd, mis on levinud seetõttu, et müütides kirjeldatu ei pruugi enam vastata meile teada olevatele loodusseaduste normidele.

Öeldes müüt millegi kohta, millest usume, et see ei kehti või on vale, eksime müüdi päriselt toimiva tähenduse vastu. Kuigi antiik-kreeklaste loodud arusaamad jumalatest ja maailma tekkimisest ei pruugi kehtida, tekib tänapäevalgi juurde üha uusi müüte ja müto-loogilisi lugusid. Lisaks on müüt kunstiliselt nauditav ilukirjandus. Kir-jandus ei saa aga kunagi olla vale.

Teisalt teame valemüüte, mis ongi loodud inimestele teadlikult valetamiseks, nagu näiteks müüdid kommunismist Nõukogude Lii-dus või natsionaalsotsialismist Saksamaal. Ka meie oma eepos „Ka-levipoeg” on suures osas väljamõeldud faktivaba lugu. Kuid selline mütoloogia ei kahjusta kedagi. „Kalevipoeg” on ilukirjandusteos ja rahvapärimuse interpretatsioon.

Väites, et mingi müüt on hea, halb, ilus, õige või vale, peab ana-lüüsima, milleks ja milliste vahendite abil see müüt on loodud. Nii suudame vältida valede uskumist ja meiega on märksa raskem ma-nipuleerida.

Kõigile maailma müütidele sobivat ühisdefinitsiooni on võimatu luua. Igal teadlasel nagu ka igal kooliõpilasel võivad olla kujunenud iseen-da arusaamad nii müüdi kui ka looduse toimimise kohta. Mis ühele meenutab müüti, võib teisele tunduda muinasjutt või hoopis sulatõ-de. Kuid ka kõige argisemas tarbetekstis või reklaamplakatil kohtab müüdile omaseid motiive. Reklaam, millelt võib leida mõne olümpia-sangari näopildi ja tema tsitaadi, on olemuselt mütoloogia rakenda-mine tavaellu. Kuigi see reklaam ei ole ise müüt, kasutatakse selles spordikuulsust kui mütoloogilist kangelast.

Sõjasangarist kangelase lugu on samuti üks oluline, juba ammu tuntud mütoloogiline motiiv, mille ümber ehitatakse kangelas-lugusid kuni praeguseni. Vahel kutsutakse kangelaslugusid ka eeposteks (kreeka epos, mis tä-hendab nagu müütki lugu), kuid eeposeidki võib neis leiduvate algmotiivide ja ka nende olemu-se tõttu pidada üheks suureks müüdiks või müütide kollektsioo-niks. Nii põhineb ka akadlaste kirja pandud maailma esimene suur eepos „Gilgameš” mitmel erineval sumeri mütoloogilisel kangelaslool, mis pandi kirja juba umbes 4000 aastat tagasi. Need väiksemad lood põhinevad kõik omakorda folkloorsetel lugudel. Seega on ka eepost nagu müütigi pea võimatu defineerida.

Väga lihtsalt sõnastatuna võiks müüti seletada järgmiselt.

Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutu-sel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil.

1.2. Müüdi defineerimisest

Μύθ

ος

Olümpiavõitja ja riigikogu liige Erki Nool reklaamib pesupulbrit. Kan-gelase suur võit seostatakse väi-kese võiduga argielus. Vabaõhu-reklaam tekitas poleemika, kas riigi esindaja tohib osaleda üht brändi eelistavas kampaanias.


Müüdis sisaldub midagi inimese jaoks olemuslikku, millele ta se-letust või tuge vajab. Lood kangelastest on inimestele vajalikud see-tõttu, et alateadlikult otsitakse turvalisust – kaitset väliste ründavate jõudude vastu. Nii oli see kiviajal, kui kardeti metsloomade rünnakuid, ning nii on see praegugi, kus loodetakse leida ebakindlasse ellu mõni pidepunkt, lootes kellegi võimsa ja kindlust sisendava kangelase pea-le või soovides temaga samastuda.

Inimene ja maailma nähtused on kogu maakeral üpris sarnaste füüsiliste piirjoontega. Nii võib maailma eri paikade müütides kohata arhetüüpe1 või sarnaseid motiive. Maa ja taevas on olemas nii Sahara kõrbes, Eestis, Siberis kui ka Islandil. Inimese füüsilises sünnis ja sur-mas puuduvad erinevused, olenemata elukohast, rassist või kultuu-rist. Maa ja taeva tekkimisest ning inimese loomisest, sünnist ja sur-mast räägib seetõttu ka enamik maailma rahvaste müüte.

Maailma tekkimist ja inimese loomist kirjeldavaid müüte nimeta-me loomismüütideks. Sünni ja surma temaatikast tulenevad oma-korda surmajärgset elu seletavad müüdid. Juba Gilgameši lugudest peale on inimene üritanud leida igavese elu saladust ehk viisi, kuidas surma vältida. Sellest lootusest on osalt tekkinud ka suured religioo-nid: budism, kristlus ja islam. Nende sõnumid igavesest elust väljuvad juba mütoloogia sfäärist. Pigem saab neid defineerida teoloogia või filosoofiana, täpsemalt õpetusena (kr logos). Siiski peavad ka need religioonid oma alusõpetuste seletamiseks kasutama mütoloogilisi kujutluspilte. Nii kristlik jumalariik, budismi nirvaana kui ka islami paradiis on kõik ikkagi mütoloogilised kohad. Budistlik nirvaana pole isegi koht, vaid täieliku teadmise, vabanemise ja rahu meelteseisund, mille saavutanu vabaneb ümbersünniahelast.

1 Sõna arhetüüp pärineb kreeka keelest, kus arche tähendab algust. Seega nimetame arhetüüpideks neid mütoloogilisi motiive, kujundeid või ka seaduspärasusi, mis näivad olevat maailmas paljudes kohtades sarnaselt levinud või kuskil ühes kohas tekkinud ja sealt jõuliselt edasi levinud.

Seega on mütoloogia tugevalt seotud religiooni ja usuliste arusaamadega. Ilma oma mütoloogiata ei ole olemas ühtegi eraldi religiooni või rahvausundit. Mütoloogilised tekstid on üks muinas-rahvaste usundite põhiallikaid. Õpetus mütoloogiast pole aga ei re-ligiooniõpetus, antropoloogia ega etnoloogia. Müüt ei kätke endas otseselt selliseid usunditele, religioonidele või rahvarühmadele oma-seid nähtusi, nagu rituaalid, jumalapalvused või eetika ja hea käitumi-se õpetused.

Loodusteadustest leiab niisamuti palju mütoloogiale ja müütide-le omast. Tänapäeval räägitakse kooli füüsikatundides sellest, kuidas universum sündis Suure Paugu tulemusena. Kas seda füüsikateooriat võiks pidada oma olemuselt samamoodi mütoloogiliseks tekstiks? Seletab see ju parasjagu kasutusel oleva keele ja teadmiste seisu juu-res meile maailma sündi. 1000 või isegi juba 100 aasta pärast on aga suure tõenäosusega nii meie kasutatav keel kui ka teadmised loodu-sest väga palju muutunud ja seetõttu ka kujunenud täiesti uued sele-tusviisid. Suure Paugu teooria võib siis olla teemaks hoopiski mõnes kirjanduse-, bioloogia- või teoloogiatunnis näitena sellest, kuidas 20. või 21. sajandil inimesed oma primitiivsete teadmiste taustal maailma mõtestada proovisid – samamoodi nagu mõni ammu elanud rahvas arvas maa ja taeva tekke põhjuseks selle, et need olid jumalate ehi-tatud. Kunagised müütide loojad olidki oma aja teadlased, sh ka loo-dusteadlased, sest nende eesmärk oli maailma seaduspärasuste kir-japanek ja selgitamine. Nüüdseks on esimesed kirjapandud müüdid muutunud meie jaoks ilukirjanduseks, kuid kunagi olid need oma aja kõige arenenumad teaduslikud maailmaseletused.

Kirjanduse eri vorme, religioone, aga ka täiesti tänapäevast loo-dusteadust võib paljudes aspektides lahti seletada kui mütoloogiat või müüti. See ei tähenda aga seda, et nii peab tegema. Kui vaadelda neid aga mütoloogia vaatenurgast, siis avardub kindlasti nii kirjandu-se, religiooni kui ka teaduse mõistmine.

Müüte uurivad mitmed teadusharud, näiteks kirjanduslugu, fol-kloristika, võrdlev usundilugu või ajalugu. Iseseisev teadusharu on rahvaste ja ajastute müüte analüüsiv teadus nimetusega võrdlev mü-toloogia. Eestistki on pärit maailmakuulsaid müüdiuurijaid. Tuntuim neist on California ülikooli emeriitprofessor Jaan Puhvel (1932). Tema eriala on indoeuroopa vanade rahvaste müüdid.

Müüditeooriad on kahtlemata kuulunud ka kirjandustead-laste huviorbiiti. Eestis tõi kirjanik Mati Unt käibele mõis-te argimütoloogia. Undi argimütoloogia lähtealuseks on prantsuse semiootiku ja kirjandusteadlase Roland Barthes’i

Valik müütilisi kangelasi ja jumalaid. Piltidel vasakult paremale lätlaste eepiline kangelane Karutapja sama-nimelisest eeposest, germaanlaste jumal Odin „Vanemast Eddast” ja „Nooremast Eddast” ning Vana-Kree-ka sõdalased Achilleus ja Patroklos eeposest „Ilias”.Eeposele ühise definitsiooni andmi-ne teeb keeruliseks seegi, et eri rah-vaste eeposte kujunemislood on ol-nud väga erinevad. Saamisviisi järgi võime eeposi liigitada suulisteks (ee-posed, mida kannavad ette rahva-laulikud rituaalsetel tseremooniatel) ja kirjalikeks. Kui tegemist on eepo-sega, mis on väga tugevalt n-ö ühe autori nägu, tema enda looming, peetakse sellist eepost kunsteepo-seks. Veel on kasutatud nimetusi rahvaeepos (eeposel on tähtis roll rahvusliku identiteedi kujunemis-loos). Kõige traditsioonilisemalt on eepost käsitletud kui värsivormilist lugulaulu, mis kirjeldab muinaskan-gelaste tegusid.

Jaan Puhvel on eesti päritolu amee-rika keeleteadlane ja müüdiuurija. Puhvel emigreerus oma vanema-tega Eestist 1944. aastal. Puhvel on lõpetanud Harvardi ülikooli võrdle-va keeleteadusel alal; erialaselt on tähtsad uurimisvaldkonnad olnud hetiidi keele sõnavara ja võrdlev mütoloogia.

Jaan Puhvel, „Võrdlev mütoloogia”, Ilmamaa, 1997.

Mati Unt, „Argimütoloogia sõnastik”, Kupar, 1993.


1957. aastal ilmunud raamat „Mütoloogiad”. Barthes analüü-sib selles raamatus lühikeste esseede kaudu ühiskondlikke ja ajakirjanduslikke nähtusi, mida ta ise nimetab müütideks. Mati Unt defineerib omakorda argimütoloogiat kui päevaka-jalist vestet, milles autor mõtiskleb nähtuste olemuse üle ja seob pealtnäha lihtsaid ning harjumuspärasuse tõttu mär-kamatuid nähtusi mütoloogiliste arhetüüpidega. Niisugu-seid argimütoloogilisi vesteid avaldas Unt Eesti Päevalehe arvamusveerus ja hiljem on need avaldatud ka ühiste kaante vahel kogumikus „Argimütoloogia sõnastik”. „Argimütoloo-gia sõnastikus” vaatleb Unt lihtsaid asju, nagu näiteks part Kadrioru tiigi veeres, meenutades, et indiaani mütoloogias on part ilmapuu, aga Kristus olevat lapsena voolinud ja ellu äratanud saviparte.

Omanäoliselt on müüditeooriatele lähenenud ameeri-ka müüdiuurija Joseph Campbell, kes on võtnud kasutu-sele termini monomüüt. Campbell ühendab oma teoorias müüdiuuringud ja psühhoanalüüsi ning väidab, et kõikides maailma müütides avaldub üks ja sama valem ehk mono-müüt – see on kangelase seikluslik teekond, katsumus, mille ta peab läbima, ja naasmine tavaellu. Sama skeem tähistab ka inimese vaimset rännakut. Campbelli esseistlikule kirju-tamislaadile on Eestis lähedane Hasso Krulli looming, kelle kirjandusteoreetiline taust ning huvi rahvapärimuse vastu on vormunud mütoloogiat tõlgendavateks esseistlikeks teosteks, nagu „Loomise mõnu ja kiri”, „Jumalanna pesa” ja kaheosaline kogumik „Pesamuna” (e „Pesa” ja „Muna”).

Just kirjanduses on mütoloogilisi motiive mitme tuhande aasta vältel laialt kasutatud. Müüdid on arhitekstid2 – tekstid, mille alu-sel luuakse pidevalt uusi. Vana suuline pärimus järgib mütoloogilisi lugusid jutustades teatud kaanoneid. Näiteks kristlikus mütoloogias on ingel alati hea ja deemon halb. See suund hakkab teisenema alles valgusajastul.

2 Arhiteksti mõiste tõi kirjandusteadusse prantsuse kirjandusteadlane Gérard Gen-ette (1930) teoses „Sissejuhatus arhiteksti” (1979). Gennete käsitleb arhiteksti kui struk-tuuri, kontseptsiooni, mis on aluseks teistele tekstidele.

Teadusala, mis analüüsib universumi teket ja selle arengut, on täna-päeval füüsikateaduse üks harusid – kosmoloogia. See uurib kos-mose kui terviku ülesehitust ja arengulugu ning kõiki neid määravaid printsiipe ja füüsikaseadusi. Tänapäeva üldkehtivaks loomismüüdiks võib ilma kahtluseta pidada Suure Paugu teooriat, mille kohaselt sai kosmos alguse u 13,8 miljardit aastat tagasi mingi seletamatu algus-punkti „plahvatusest”.

Kosmoloogia nimetust kannab ka filosoofia üks harusid, mis uurib inimese või tema mõttelise olemuse kohta universumis ehk inimese suhet teda ümbritseva aja, ruumi ja mateeriaga. Samuti nimetatakse kosmoloogiaks kõikvõimalike religioossete süsteemide arusaamu maa-ilma loomisest ja tekkest. Nii kristluses, hinduismis, budismis, šamanis-mis, Eesti muinasusundis kui ka peaaegu kõikides mütoloogiasüstee-mides üleüldiselt on alati olemas oma kosmoloogia või kosmogoonia. Tänapäevalgi on universumi uurimine ühelt poolt lihtsalt mõõtmisand-metel tuginev järelduste tegemine loodusseaduste kohta, teisalt jälle-gi otsivad mitmed mõtteteaduslikud distsipliinid mõõdetava taga ka

1.3. Müüt ja loodusteadused

Kui praegu selgitame kosmoses toimuvat pigem teaduslikust maa-ilmapildist lähtuvalt, siis mütoloo-giast lähtuv kosmoloogia ühendas pärimuslikud lood taevas toimivate seaduspärasustega. Nii olid Antiik-Kreekas tuntumad tähed ja tähtku-jud lahutamatult seotud müütiliste jumalate tegevusega. Ometi ei saa väita, et tänapäevalgi lähtume kõiges teaduslikest seletustest. Veel praegu-gi on populaarne jälgida horoskoope ja siduda planeetide liikumisega näi-teks selliseid elulisi otsuseid, millal on kõige parem raha investeerida.Pildil Hollandi kartograafi Frederick de Witi taevakaart 17. sajandist. A

rhite

kst


Suur

Pau

kmõõdetamatut mõtet. Muistsetes mütoloogiates – olgu Sumeris, Vana Testamendi Iisraelis või Antiik-Kreekas – olid need kaks poolt omava-hel ühenduses. Toona elanud inimesed ei teinud üldiselt teravat vahet mateeria mõõtmisel ja kirjeldamisel ning inimese (või jumalate) mõtte-maailmal ehk ideedel. Tänapäeval toimub aga taolist eri lähenemisviisi-de üksteisest eemaldumist rohkem kui kunagi varem.

Seletades Suure Paugu maailmaloomismudelit tänapäevasele õpilasele või lihtsalt huvilisele, ei saa füüsikud hakkama ilma mõõte-andmete kirjeldamiseta „mütoloogilises” keeles. Hoolimata sellest, et paljud nähtused ja seaduspärad võivad loodusteadlasele olla iseene-sestmõistetavad ja lihtsasti arusaadavad, tekib ikkagi vajadus kogu seda teavet loogiliselt, arusaadavalt ja süstematiseeritult avalikkusele kirjeldada ja seletada. Räägitakse, et Suure Paugu eelselt või ka „plah-vatuse” alguses ei eksisteerinud veel ruumi. See sündmus ei leidnud aset mingis kujuteldavas ja juba olemasolevas geograafilises punktis. Praegu tajutavad kosmosenähtused, nagu aeg, ruum ja mateeria tek-kisid kõik koos mingist algsest ühtsusest. Osakeste liitumisest tekkis tänapäevane mateeria, moodustades pikapeale tähti, galaktikaid ja planeete. Plahvatuse jõul laieneb kosmos edasi kuni raugemiseni. Või-malik, et siis algab jällegi kõik uuesti.

Sellise kirjelduse juures tulevad mängu meile juba varasematest müütidest teadaolevad kujutluspildid: algne ürgolek, kaos, planee-tide teke. Suure Paugu teooria on kõige tänapäevasema loodustea-dusliku kirjeldusena oma olemuselt ikkagi nüüdisaegne loomismüüt – universumi seletus parasjagu olemasolevate teadmiste seisu juures ning arusaadavas keeles.

Universumi algushetkede, algosakeste ja nende tekkimise kohta saadakse pidevalt lisateavet Euroopa Tuumauuringute Organisatsioo-ni (CERNi) käivitatud osakestekiirendi mõõtetulemuste kaudu, kuid tegelikkuses pole ka nüüdisaegsed füüsikud saavutanud absoluut-set üksmeelt väga paljudes aspektides. Pidevalt käiakse välja uusi ja edasiarendatud teooriaid maailmaruumi tekkest. Vaieldakse sellegi üle, kas inimmõistus on tulevikus suuteline seletama kõiki meie kos-mose seaduspärasusi. Osad arvavad, et mingi kõikehõlmava seletuse või teooria loomine võib tulevikus osutuda võimalikuks; paljud aga on selles osas üpriski skeptilised. Maailmaruumi seaduspärasused või ka „saladused” võivad osutuda liialt keerukaks, et neid mõõtmisand-metele tuginedes üldse oleks võimalik lahti seletada või isegi aima-ta. Seetõttu seisab füüsika tänapäeval alati teatava mõõdetamatuse ja salapära tondiga silmitsi – teadlane teab universumi tekkimisest, ehitusest ja ka tulevikust küll tohutult palju, aga ikkagi ei oska ta anda vastuseid paljudele küsimustele. Kindlasti mõtleb ka iga tänapäevane

kooliõpilane tihti selle üle, miks on maailm üldse olemas või miks oli vaja universumisse inimkonda. Vaevalt, et leidub inimest, kes poleks kunagi arutlenud selle üle, mis kogu maailmaruumist kunagi kauges tulevikus edasi saab. On ka ju Päikese kustumine paratamatus ning kogu universum ei ole samuti igavene.

Kuid ka siis, kui oleks võimalik leida nimetused kõikidele mõelda-vatele algosakestele ja seletada lahti nende tekkimis- ja liitumisprot-sessid, jääks kirjeldus siiski pelgalt mütoloogiaks, mis on ainult pisut objektiivsem ja täpsematele vaatlusandmetele tuginev, kui seda olid teadaolevalt kõige varajasemad sumeri müüdid. Iga uus faas maailma tekkimise või olemise seletamiseks on ühtlasi ka uus faas mütoloogili-se maailmapildi arengus. Kui Sumeris kirjatundjad mõistsid, et taevast alla sadanud vihm muudab maa rasedaks ehk viljakandvaks, ei eksi-nud nad ju milleski olulises, sest üldises plaanis nii ongi. Samamoodi peegeldab tänapäeva füüsika meile asjade nähtavat ja reaalset seisu. Tegemist ei ole väljamõeldisega, vaid vaatlusandmete kogumisel ja analüüsimisel saadud järeldustega. Teisalt on jällegi tegu mütoloo-giaga, sest ükskõik kui palju maailma nähtustele või protsessidele ka nimesid või seletusi anda, ei muuda need seletused mitte midagi ini-mese olukorras või tema saatuses selles universumis. Algus ja lõpp – sünd ja surm, taevakehade ja kogu oleva tekkimine, liikumine ja areng on endiselt teemad, mis inimesi köidavad. Needsamad küsimused vii-vad aga automaatselt edasi ka filosofeerimiseni ja lihtsustatult öeldes „elu mõtte otsimise” juurde, mis oli olemas juba Gilgameši eeposes. Niikaua, kui üldkehtivat loodusteaduslikku „universumi valemit” või filosoofilist „elu mõtte” saladust pole lõpuni lahti harutatud, ei kao maailmast ka mütoloogiline mõtlemine – olgu see siis ilukirjanduslik või loodusteaduslik.

CERNi osakestekiirendi ehk Suure Hadronite Põrguti skeem kahe proo-toni põrkumisest, mille tulemusena vabaneb kaks voogu hadroneid, kaks elektroni ning tekib Higgsi boson.


Kõikvõimalikke utoopiaid ja ulmelisi maailmu kirjeldavaid mütoloo-gilisi või eepilisi lugusid leiame juba varajaste aegade kirjandusest. Odysseuse rännakud kaugetele maadele ja tema sealsed seiklused on oma olemuselt samasugused nagu USA kuulsa ulmetelesarja „Star Trek” erinevate tähelaevade reisid, mille moto oli „Vapralt minna sinna, kus ükski inimene pole varem käinud”.

Ka Dante teose „Jumalik komöödia” reisid maailma eri jumalikesse või saatanlikesse sfääridesse – põrgu, purgatoorium, paradiis – ning kõik kirjeldatu ja kogetu on omamoodi ulmekirjandus, mis üritab maailmakõiksust või ka tema jumalikku olemust vaimses mõttes süs-tematiseerida ja seletada. Võimalik, et sel ajal suhtusid lugejad lugu-desse inimese loomisest nii Mesopotaamia müütides kui ka Vanas Tes-

tamendis samasuguste tunnetega kui praegused lugejad paljudesse tänapäeva ulmelugudesse. Vanas Testamendis loob Iisraeli jumal Jahve inimese maapinnast ja hingab tema sisse eluvaimu; naine aga luuakse esimese mehe küljeluust. Mitmetes praegustes ulmeteostes räägitakse aga sellest, kuidas inimkonna lõid mitusada tuhat aastat tagasi hoopis Maale saabunud tulnukad, kes kasutasid geneetilist modifitseerimist.

Esimeseks eesti tõeliselt originaalseks ulmelooks võib pidada germaani eeposte uurija ja tõlkija Rein Sepa (1921–1995) jutustust „Viimne üksiklane”, mis ilmus Loomingu Raamatukogus 1960. aastal.

Sepp ei keskendu oma loos mitte niivõrd otsestele seiklustele, nagu seda võib täheldada mitmete ameerikalike ulmeseriaalide juu-res, vaid mõtiskleb eelkõige tulevikuinimese ja tema moraalsuse või omaduste üle. Näiteks seob ta oma aruteludes inimkonna tehnoloo-gilise arengu ühtlasi ka inimeste vaimse arenguga ning järeldab, et halvad ja kuritahtlikud inimesed ei suudakski kunagi saavutada sellist kõrget taset, mis võimaldaks neil jõuda kaugemale omaenese maail-ma geograafilistest piiridest:

[---] Kui tahes palju võib olla kaugemate päikeste ümber ela-vaid maailmu ja tsivilisatsioone, kui tahes palju võib olla elu erinevaid vorme ja erinevaid inimliike, ühes aga allume ühisele seadusele universumis: ükskõik missugune inimene ükskõik missugusel planeedil ei suudaks murda oma maakera raskus-tungi ahelaid ja suunduda kosmilistesse avarustesse, kandes endas halbu kavatsusi ning taotledes kuritahtlikke eesmärke. Sest neid kardetavaid sihte jälgides oleks seesugune kujutle-tud maailm tehnika teatud taseme juures hävinenud hoopis või langenud madalamate eluvormide juurde tagasi ega oleks iialgi kaugemale jõudnud omaenese atmosfääri hingusest. [---]

Rein Sepaga mitmeski mõttes sarnane mõtleja oli ka suur inglise mütoloogiauurija ja fantaasiakirjanik, Oxfordi ülikooli professor John Ronald Reuel Tolkien (1892–1973), kes on praeguseni maailmakuu-lus tänu oma raamatutele, millest kahtlemata tuntuim on kolmeosa-line „Sõrmuste isand”. Tolkieni teoste põhjal loodud ja Peter Jacksoni lavastatud filmiseeriast (2001–2003) sai aga üks läbi aegade suurimat huvi ja ka kasumit toonud kinoteos.

Tolkieni mütoloogilistest teostest on nüüdseks saanud tänapäe-vase popkultuuri lahutamatu osa. Tolkien uskus siiralt, et muistsete rahvaste müütides peitub teatav jumalike ja tõeliste tõdede kogum. Seda väljendas ta eriti jõuliselt oma luuletuses „Mythopoeia”3 (1931).

3 Tõlkes müüdiloomine.

1.4. Ulmekirjandus kui mütoloogia ja loodusteaduse sulam

Keskaja kirjanduse suurteos on Dante Alighieri kolmeosaline „Ju-malik komöödia”. Sellest kõige hinnatum on esimene osa, „Põrgu” (Inferno). Dante on meisterlikult ku-jutanud, milliseid piinu kannatavad Põrgus lõpetanud patused.Põrgu, 18. laul. Sandro Boticelli, 1480.

Kirjanik, luuletaja, Germaani ee-poste uurija ja tõlkija Rein Sepp on eestlaste lugemislauale toonud sel-lised suured eeposed, nagu „Vanem Edda”, „Nibelungide laul”, „Parzival” (osaliselt), „Beowulf” ja valiku tekste „Nooremast Eddast”.


Teos on kirjutatud pärast Tolkieni vaidlust Clive Staples Lewisega (1898–1963, Narnia kroonikate autor), mille käigus Lewis väitis, et müüdid on tegelikult lihtsalt ilusad valed. Tolkien kaitseb ka kunstmü-toloogiat ning adresseerib oma luuletuse Philomythoselt (müüdiar-mastajalt) Misomythosele (müüdivihkajale) ehk temalt endalt Lewi-sele. Tema meelest on müüdiloomine kõrge kunsti tegemine, mille tegelikkuses peituvad tõelised ja aluseks olevad „tõed”. Tolkien rün-dab otseselt eriti 20. sajandil hoogustunud arusaamu, et kõike saab mõõta ning maailm on suunatud progressile.

Tolkien ei ürita oma seisukohtades olla vastu ei teaduse arengule ega inimkonna progressile. Tema eesmärk on näidata hoopis seda, et kõikide asjade olemuse ja selgituse otsimine mõõdetavuse tagant ja numbrite kaudu ongi hoopis täiesti ebaratsionaalne ja rumal. Müü-did sisaldavad tema jaoks igavesi tõdesid, nagu ka uute müütide ja legendide loomine on oma olemuselt „jumalik kunstitegu”. Ka ulme-kirjandust oma mütoloogiliste motiividega saab tõlgendada katsena ühendada nüüdisaegset loodusteaduslikku mõõdetavat juba ammu tuntud ja alati toimivate mütoloogiliste motiividega, näiteks kaugete maade ja saladuste otsimise või võitlusega hea ja kurja vahel.

Teadus areneb pidevalt ja nüüdseks on juba üpris tavapärane, et valdav osa teaduslikust infost võib olla juba veerand sajandi pärast vananenud. Pidevalt lisandub uusi teooriaid nagu ka palju paremaid

mõõtmisandmeid – olgu need siis teadmised universumi struktuurist või geneetika valdkonnast. Tuleb järeldada, et praegune tippteadus võib juba homme olla vananenud. Kuid kas saame sellepärast öelda, et loodusteadustes sisaldavad varasemad teooriad valeinfot ja neid pole vaja, sest praeguseidki teadmisi saab tulevikus ümber lükata. Loomulikult oleks selline lähenemine absurdne, sest nii peatuks kogu areng ja uusi teadmisi enam ei saadakski. Samasuguse paralleeli aga võime tõmmata ka müütide puhul. Kui ütleme, et müüdid on valed, halvad ja mõttetud, sest neis peituv info ei vasta enam tõele, peatuks suures osas kogu inimkonna tung vaimselt edasi pürgida ja seeläbi ka uusi müüte luua.

On tõenäoline, et tuhande aasta pärast ei uuri meie kaasaja loo-dusteaduslikke saavutusi mitte enam niivõrd loodusteadlased ise, vaid neid analüüsitakse kui kunagi kaugetel aegadel elanud inimeste elutunnetuse ja filosoofia väljendust. Analüüsijateks võivad olla aga tuleviku folkloristid, usundiloolased, kirjandusteadlased ja müüdi-uurijad.

You look at trees and label them just so, Sa vaatad puid ja just nii neid nimetad(for trees are ‘trees’, and growing is ‘to grow’); (sest puud on „puud”, ja kasvab „kasvama”);you walk the earth and tread with solemn pace sa kõnnid maal ja pühalikult talladone of the many minor globes of Space: ühel paljudest väikseist maailmaist siin päikse all:a star’s a star, some matter in a ball täht on täht, vaid pisut ainet kerascompelled to courses mathematical ja matemaatilisse kulgu surutunaamid the regimented, cold, inane, keset korrastatust, külma, tühja,where destined atoms are each moment slain. ja aatomid, kus määratud on purunema.[---] [---]I will not walk with your progressive apes, Ma ei kõnni koos teie progressiivsete ahvide,erect and sapient. Before them gapes püstiste ja tarkadega. Nende ees kuristike the dark abyss to which their progress tends pimedus, kuhu kulgeb neil progress [---] [---]… there is no firmament, … seal taevalaotust poleonly a void, unless a jewelled tent vaid tühjus jääks, kui puuduks kalliskividega telk,myth-woven and elf-patterned; and no earth, müüdikootud, haldjamustriga; ja poleks maad,unless the mother’s womb whence all have birth. kui poleks ema üsa, kust sündinud me kõik.

(Tõlkinud Peeter Espak)

J. R. R. Tolkien oli inglise kirjanik ja fi-loloog. Tolkieni kirjanduslik looming on sündinud suuresti tema huvist anglosaksi ja skandinaavia keelte ning kultuuride vastu. Tema loomin-gus võib leida viiteid ka soome-ugri kultuurile. Arvatakse, et Tolkien võt-tis haldjakeele loomisel aluseks ka soome keele; Gandalfi kuju loomisel on üks eeskujusid olnud ilmselt „Ka-levala“ eepose „Väinämöinen“. Uusi-ma seosena on Tolkieni loomingu uurijad oletanud, et sõrmuse idee võib pärineda Eestis tuntud rahvaju-tust „Põhja konn“.

Põhja konn. Eduard Järv, 1941.


Loe katkendit Hasso Krulli teosest „Loomise mõnu ja kiri” kui näidet selle koh-ta, kuidas mütoloogiliste tekstide analüüsis on ühendatud ilukirjandus, kir-jandusteadus, müüdiuurimine ja esseistika. Krull on sellega esseistlikus stiilis loonud kaasahaaravalt oma mütoloogiat.

Hasso KrullSuure härja ohverdamine

Vanarahva laulude seas oli üks iseäralik laulutüüp, mida mõnda aega nimetati „soome härja” lauluks (Kaarle Krohni järgi on see laul pärit Soomest), tänapäeval aga lihtsalt „suure härja” lauluks. Laulul on palju teisendeid, aga selle tuum on lihtne: kogukond peab ohverdama kos-miliste mõõtmetega veise, et teenida ära materiaalseid ja kultuurilisi hüvesid. Ühes Haljala versioonis aastast 1894 algab see laul nõnda:

Mull oli mullu musta lehma, Tunamullu tõmmu lehma:Ei old kuigi suurukene,Peigal sorme pikuline.See tegi ärja rauda sarve:Tuhat sülda oli turja pikka,Sada sülda sarved pikad;Kuu kaua orava jooksiÄrja selgaroogu mööda,Päiva lendas pääsukeneÄrja sarvede vahella.4

Härja kirjeldus osutab, et tegemist ei ole tavalise veisega: kuigi ta sün-nib uskumatult pisikesest mustast lehmast, kes on kõigest pöidlapik-kune, on tema turi tuhandesüllane ja selgroogu ning sarvevahet mõõ-detakse kuu- ja päevateekonnaga („Kuu aega orava jooksi … Päeva lendas pääsukene”). Härja ebatavaline paisumine näib viitavat mingile ürgsele tsentrifugaalsele jõule, meenutades jällegi „suue paugu” teoo-riat tänapäeva astrofüüsikas5. Kui analoogiat edasi arendada, võiksime

4 Eesti rahvalaulud. Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest, I kd. Toimetanud Matthias Jo-hann Eisen, Kaarle Krohn, Vihtori Alava, Oskar Kallas,Walter Anderson ja Villem Grün-thal. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1926, lk 361.5 Ajaloolises mõttes sai Suure Paugu teooria muidugi võimalikuks alles pärast seda, kui Edwin Hubble oli 1928. aastal avastanud universumi paisumise ning see avastus ühitati Einsteini üldise relatiivsusteooriaga. Ometi on universumi teke energiaga täi-

öelda, et siin pole kujutatud rohkemat ega vähemat kui universumi te-ket ennast, teatava algse loomiseväe vallandamist, mis loob ruumilise ulatuvuse ja teeb võimalikuks ka aja: „orav” ja „pääsuke” sümboliseeri-vad siin lihtsalt kosmiliste ajalõikude perioodilist kordumist, kusjuures esimene neist seotakse kuu ja teine päikese liikumisega.Laul jätkub ohverduse tõotusega:

Ei ole meilla seda meesta,Siinna valla rahvaassa,Kuue linna kuuluvissaKesse surmab suure ärja:Toodi meesi Iiumaalta.Ei old totra siinna maalla,Siinna maalla, rahvaas[s]sa,Kuue linna kuuluvissa:Toodi kirves iiumaalta.Siis vast, siis vast, vennikene,Siis mina surman suure ärja,Rusikal mina rutjun suoled,Kamarul mina katkun rasvad.

Kuigi laulja kogukond on kosmilise algjõu valdaja, ei saa ta ilma va-hendamiseta kosmilist ohvrit tuua: seepärast nihkub lausuja posit-sioon laulu vältel mitu korda. Laulu alguses esineb ta pöidlapikkuse „musta lehma” omanikuna, kuid kui lehm on „teinud” tohutu suure härja, on selle tapmine terve kogukonna asi. Kuna „siinna rahva val-lassa, kuue linna kuuluvissa” tapjaks sobivat meest ei ole, minnakse seda otsima müütilisse paika, mida laulus on nimetatud Iiumaaks. Arusaadavalt pole see maa mitte geograafiline Hiiumaa (mille nimi küll ilmselt hiidude pärimusele viitab), vaid pigem koht, kust on pärit kultuurikangelased ja triksterid; samast müütilisest paigast tuuakse ka tõrs härja vere jaoks ja kirves tema tapmiseks. Lõpuks tuleb lausu-ja umbisikulisest tegumoest tagasi minavormi juurde ja esineb nüüd ootamatult ise ohvritoojana, projitseerides härja surmamise, tema „soolte rutjumise” ja „rasvade katkumise” ebamäärasesse tulevikku. Ometi mõistame, et ohver on juba toimunud, sest kogu laulu sünd-mustik toimub nähtavasti ennemuistses ajas.

detud tühjusest just selline primitiivne idee, mille sarnaseid leidub kõikides vanades kosmoloogiates. Lahknevused seisnevad vaid selles, kas universumit tekitavaid jõude on isikustatud või mitte ja kas algolekut määratletakse positiivselt (Being-Itself ) või negatiivselt (Not-Being-Itself ) – vt Barbara C. Sproul, Primal Myths. San Fransisco, Harper-Collins, 1991, lk 9 jj.

Lugemiseks

Maarja

Comment on Text

taane?

Maarja

Comment on Text

taane?


1. Selgita mõisteid: arhetüüp arhitekst motiiv eepos kunsteepos2. Arutlege klassis, miks on müüti raske defineerida.3. Paaristöö: „Müüdi defineerimisest.” Moodustage 3-4liikmelised

rühmad. Iga rühm uurib internetiotsingu abiga, mida nad inter-netist müüdi kohta üldisemalt teada saavad ja millises kontekstis on sõna kasutatud. Oma tulemused esitab iga rühm paariminuti-ses Powerpointi ettekandes.

4. Nimetage teadusi, mis uurivad ja seletavad müüte. Mis võiks olla nende eesmärgid?

5. Miks võib mõningaid ammu elanud teadlasi pidada müüdilooja-teks? Põhjenda oma arvamust.

6. Kirjuta argimütoloogiline veste mõnest oma köögis leiduvast esemest. Püüa siduda teema nii eesti kui ka teiste mütoloogiate-ga, sh nüüdisaegsetega.

7. Kas mütoloogilisest mõtlemisest on võimalik loobuda loodustea-dusliku mõtlemise kasuks? Põhjenda oma arvamust.

8. Vaata taevakaardi pilti lk 17. Mille poolest see erineb tänapäevas-test satelliidifotodest?

9. Kas puhtalt mõõtmisandmetel tuginev loodusteaduslik maailma-pilt vastab meie peamistele küsimustele maailma olemuse koh-ta? Põhjenda oma arvamust.

10. Joonistage või kirjutage ise või paaristööna oma nägemus Suu-rest Paugust.

11. Milliseid mütoloogilisi motiive sisaldavaid ulmefilme või ulmeraa-matuid oskad nimetada?

12. Iseseisev töö: vali välja üks ulmekirjanik ja tutvusta tema loomin-gut. Esita töö Powerpointi ettekandena.

13. Uuri eri teabeallikatest, milline seos on Tolkieni teostel eri rahvas-te mütoloogiaga.

14. Kommenteeri seisukohta, et romaanisarja „Sõrmuste isand” teo-sed ja nende põhjal tehtud filmid on valed, sest seal kajastuv ei ole reaalselt/päriselt võimalik.

Lisamaterjale

Ülesandeid 15. Leia Tolkieni „Mythopoeia” katkendist (vt lk 20) müüdi ja nüüdis-aja loodusteaduse kokkupuutepunkte.

16. Miks peab Tolkien inimesi „progressiivseteks ahvideks”? Põhjen-da.

17. Milliseid müüdimotiive on Hasso Krull leidnud „Suure härja” lau-lust?

Anzori Barkalaja, „Müüdi iseloomust maailma kirjeldamise viisina: väike võsaraiumine handi mütoloogia maastikel”, internetiajakiri Kirikiri, 18.8.2004.

Ülo Siimets, „Päike, kuu ja tähistaevas tšuktši mü-toloogias ning taevakehade seostest ohverda-mistega”, internetiajakiri Folklore, nr 30.

26 Mis on müüt

Sumer ja Gilgames 27

Maailma ajaloos pärinevad esimesed teadaolevad müüdid Mesopotaamia aladelt muistsest Sumerist, mis asus praeguse Lõuna-Iraagi territooriumil. Tekstid on savitahvlitel ja pärit u aastast 2500 eKr. Kasutatud on kiilkirja, mis on ühtlasi ka maailmas esimene teadaolev kirjasüsteem. Peaaegu sama vanad kiilkirjas müüditekstid on leitud nüüdse Süüria aladel asunud Ebla linnast. Sumeri keel oli sarnaselt soomeugri keeltega aglutineeriv keel1. Süüria aladel räägiti hoopis teistsuguseid, semiidi keelte hulka kuulunud keeli. Sumeri aladelt lei-tud müüdid on kirja pandud sumeri keeles. Eblas aga kasutati juba siis omaenda keelt, kuid lisati sumeri sõnu ja ka sealse mütoloogia tuntu-maid motiive.

Niisiis olid üksteisest sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kau-gusel asunud kultuurid juba 4500 aastat tagasi omavahel kontaktis ja kasutasid laenudena üksteise kirjandus- ja müüdimotiive. See näitab, et kultuurid ei ole maailma ajaloos kunagi arenenud isoleeritult. Nii Eesti, Kreeka, Sumeri, India kui ka ükskõik mis piirkonna kirjandus ja folkloori ainestik ei ole midagi, mis on iseomane ainult sellele piirkon-nale, vaid naabrid on üksteisele pidevalt materjali laenanud.

1 Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.

2. Sumer ja Gilgames2.1. Esimesed müüdid Lähis-Idas.

Sumer ja Süüria

Kiilkiri on Mesopotaamiast pärinev, arvatavasti maailma vanim kirjasüs-teem. Tegemist on silbi- ja mõiste-märkidega, mis vajutati pehmesse savisse. Nii ongi sumeri pärimus jõudnud meieni savitahvlitel.Pildil katkend Gilgameši V tahvlist, 2003–1595 a eKr.

28 Sumer ja Gilgames Sumer ja Gilgames 29

ka algselt ühtse massina kujutletud taeva ja maa lahknemine. Niisiis põhjustas selle loo järgi esimene mütoloogiline rasedus tänapäevase maailma sünni.

Tekstifragment kirjeldab suguühet järgmiselt:

An on isand, kui noor kangelane ta seisabAn ja Ki ühtes, nad röögivad,sel päeval Enki ja Nunki ei ole veel elus,Enlil ei ole veel elus,Ninlil ei ole veel elustäna, eelmisel päevalrõõm, ennepäev [ st päike] ei möödunud,kuukiired ei läinud välja.


Vanade rahvaste müütides on tähtsal kohal taevakehade liikumise ja maailma geograafia kirjeldused. Toona soovisid inimesed en-dale selgitada maailma teket ja mõista seaduspärasusi, mille järgi maailm toimib. Ajaloos teadaolevalt on kõige varajasem maailma ja taevakehade liikumist kirjeldav müüt pärit Ebla savitahvlitelt. Loeme, kuidas päikesejumal Utu, kes ühtlasi oli kohtumõistmise

Esimene meile teadaolev maailma loomist kirjeldav müüt on muist-se Sumeri Girsu linnast leitud savitahvlitükike, millest on täies mahus säilinud vaid kümmekond rida. Müüt algab kirjeldusega sellest, kui-das meessoost taevajumal An teeb sugu naissoost maajumalanna Ki’ga. Tõenäoliselt kujutati protsessi ette kui tormitaevast alla sadavat vihma, mis rasestab maa. Pärast suguühte toimumist jääbki maa rase-daks. Sündima hakkavad ürgjumalused (Enki ja Nunki), peajumalused (Enlil), taevakehad (Päike ja Kuu) ning lõpuks taimed, loomad ja inime-sed. Nagu paljudest teistest müütidest teada, toimus protsessi käigus

2.2 Sumeri loomismüüt

2.3 Jumal Utu tööd ja teod

Kuigi iga rahvas võib põhjusega uhke olla oma folkloori üle – see on sageli väga oluline osa rahvusli-kust identiteedist –, on folkloor alati rahvusvahelise levikuga: sarnaseid lugusid leiab eri maailmajagudest. Näiteks on oletatud, et Eestis tuntud lüroeepiline rahvalaul suure tamme raiumisest on meieni jõudnud ver-sioon rahvusvaheliselt levinud maa-ilmapuu müüdist.Pildil Vanemast Eddast tuntud maa-ilmapuu ehk Yggdrasill. Oluf Olufsen Bagge, 1847.

Maailma ülesehitus Sumeri mü-toloogia kohaselt. Su’en – kuu, Utu – päike, An – taevas, Ki – maa, Abzu – maa-alune tarkuse- ja vete-vald, mida valitses jumal Enki, Kur – maa-alune surnuteriik või põrgu, mida valitsesid jumal Nergal ja ju-malanna Ereškigal.

Maarja

Comment on Text

2.2.

Maarja

Comment on Text

2.3.

Kasutaja

Highlight

Kas siin peab olema paksult?

Kasutaja

Highlight


ähvardas süttida. Looduskatastroofi ennetamiseks tappis jumal Zeus Phaetoni piksenoolega. Loo moraal on, et kosmilise korra hoidmiseks tuleb säilitada range hierarhia ka maa peal, sealhulgas jumalate endi juures. Vertikaalset hierarhiat jumalatest inimeste kaudu allmaailma-ni sümboliseerib nähtaval kujul näiteks põhjarahvaste maailmapuu.

Jumal Enki nime tähendus ei ole praeguseni teada, tema hilisema se-miidi rahvaste seas käibel olnud nime Ea aga saab tõlkida kui elav. Enkit kujutatakse juba kõige varajasemates tekstides maa-aluse mütoloogilise piirkonna Abzu valitsejana. Enkist kirjutatud sumeri müüdid on kogu Lähis-Ida mütoloogia ühed kõige olulisemad teks-tid. Paljud neis kajastuvad mütoloogilised motiivid kanduvad hiljem edasi babüloonlaste ja ka Vana Testamendi Iisraeli müütidesse. Enkit kujutatakse neis tekstides kui jumalat, kelle põhiliseks mütoloogili-seks omaduseks on geštu – sõna, mis otsetõlkes sumeri keelest tä-hendab kõrv, sümboliseerib aga tehnilist osavust ja tarkust. Niisiis tä-hendas muistsetele inimestele tarkust, osavust ja teadmisi eelkõige see info, mida kuuldi oma kõrvaga. See on ka igati arusaadav, sest valdav osa müüte ja rahvatarkusi levis enne kirja teket ja ka paralleel-selt kirjalike tekstidega ikkagi just suulise rahvapärimusena. Tarkus jõudis aga inimesteni peamiselt kõrva kaudu, suuliselt vahendatuna, nagu ka müüdid.

Enki kui käsitööliste kaitsejumala tehnilised oskused väljendu-vad selgelt tekstides, kus teda kujutatakse templiehituse jaoks va-jalike ehitustööde planeerijana. Nõnda peeti just teda sobivaimaks jumalaks, kelle ülesanne oli sõja- ja viljakusjumala Ningirsu templi plaani tegemine kuulsas templihümnis Lagaši linna valitseja Gudea ajastust 22 sajandil eKr.

Teine oluline iseloomujoon Enki (Ea) juures oli tema seotus vil-jakust toovate vete, kanalite ja jõgedega. Voolava vee motiiv seos-tatult Enki ja Eaga ilmub esmalt kuningas Sargoni ajastu vana-akadi (2340–2150 eKr) silinderpitsatitel kujutatuna.

Enki oli üldises jumalate hierarhias esimeste jumalate loetelu-dest alates tähtsuselt neljas. Temast kõrgemal seisid taevajumalus An, panteoni tegelik ja aktiivne pea Enlil ning suur emajumalus, sage-dasema nimega Ninhursag. 2000. aasta paiku eKr see asetus muutus ja Enki haaras enda kätte kolmanda positsiooni, edestades naissoost

jumal, tiirles päeva ajal maa ja taeva vahel ehk Ani ja Ki ning pea-jumal Enlili juures. Öösel jõudis ta aga maa alla tarkuse ja käsitöö-de jumala Enki kosmilisse regiooni nimega Abzu: „Siis suur mägede heerold tiirleb ringiratast. Taeva (An) heerold, maa (Ki) heerold, Enlili heerold. Tugev valgus tiirleb ringi päeva ajal; öösel aga valvab korda jumal Enki maal. Päikesejumal Utu ratsutas Enki lossi juurde, Abzu väravateni jõudis.”

Päikest on eluandjana mõistetud juba väga kauges minevi-kus. Päike on iidne elu sümbol, öö ja kuu seostuvad aga surma-ga. Ööpäeva ja aastaringi mõtestamisel on Päikesel samuti keskne koht. Päikese kulgemist kujutati tihti kui teekonda ratsa või sõidu-kis, näiteks paadis või kaarikus. Päikesevanker on tuntud paljudes kultuurides. Harilikult veavad seda hobused. Varasemad arheoloo-gilised leiud paigutavad sõidukisse lihtsalt päikeseketta, hiljem sõidab seal juba isikustatud päikesejumal ise. Kreeka müüdis juhib päikesevankrit jumal Helios, kes hiljem sulab ühte teaduse ja kau-nite kunstide jumala Apolloniga. Tuntud Antiik-Kreeka müüt räägib Heliose pojast Phaetonist, kellel isa lubas korraks päikesevankrit juhtida. Kogenematu nooruk ei saanud hobustega hakkama. Maailm

Phaetoni õnnetu saatus on inspi-reerinud nii rahvapärimust kui ka kõrgkultuuri. Prantsuse helilooja Jean Baptiste Lully lõi samanimeli-se ooperi (1683) kui allegooria õilsa valitseja, Päikesekuningas Louis’ XIV võidust liiga kõrgele kippunud mi-nistri Jean Fouquet’ üle. Kirjandusest on tuntuim rooma poeedi Publius Ovidius Naso käsitlus kogumikus „Metamorfoosid” (8. saj pKr). Eesti kirjanduses on Phaetoni kui noorte-kultuuri esindajat vanadele vastan-danud Mati Unt näidendis „Phaeton, Päikese poeg” (1968). Tema näiden-disse on peidetud ka kriitika nõuko-gude poliitilise režiimi kohta.„Phaetoni langemine”, Peter Paul Rubens, 1604/1605.

2.4. Enki müüdid

„Kuningas Gudea templihümn”, tlk Amar Annus, Sven-Erik Roosaar. Kirjastuskeskus, 2002.

Maarja

Comment on Text

a --- kas on täpselt teada, et 8 aastal pKr?


Gilg

ameš

viljakusjumalannat. Naissoost mütoloogiliste tegelaste ja jumalanna-de tähtsuse vähenemist oli Mesopotaamia mütoloogias alates sellest ajast kõikjal märgata. Võimalik, et sellised arengud mütoloogias pee-geldasid ka naiste positsiooni üleüldist langust kogu ühiskonnas.

Maailma ajaloo esimene oluline mütoloogiline sõjamees-kangelane oli legendaarne Sumeri kuningas Gilgameš, kes tõenäoliselt oli ka ajalooline isik ning võis elada ligikaudu 27. sajandil eKr muistses Sumeri Uruki linnriigis. Gilgameši enda eluajast ei ole säilinud mitte ühtegi originaalsavitahvlit, mis kinnitaks eepostes ja muudes tekstides kirjeldatud sündmuste tõesust. Seega ei saa me ka rääkida Gilgameši müütidest ja eeposest kui ajaloost, vaid peame seda eelkõige definee-rima eepilise mütoloogiana.

Esimesed Gilgamešist kirjutatud eepilis-müütilised lood pandi kir-ja umbkaudu 21. sajandil eKr – siis kui kogu Sumeris valitses Uri linna kolmas dünastia. Kuna eeposte kirjapanemisele eelnes pikk metsikute rändhõimude gutilaste valitsemisperiood Sumeris, siis on tõenäoline, et need lood pandigi spetsiaalselt kirja selleks, et rõhutada varem ela-nud võimsate Sumeri kuningate tähtsust. Umbes samamoodi hakati rohkem kui 500 aastat pärast tegelikke sündmusi ka Eestis kirjutama romaane muistse vabadusvõitluse kangelastest ning otsima omaen-da Eesti iidset ajalugu.

Esimestes sumerikeelsetes Gilgameši lühilugudes antakse üle-vaade nii Gilgameši olulisematest kangelastegudest kui ka tema sõprussuhetest ja muudest tähtsatest eluaspektidest. Näiteks Sumeri lühilugu „Gilgameši surm” kirjeldab Gilgameši elu viimaseid päevi ning tekst algab tema elusaavutuste kokkuvõttega. Teda kirjeldatak-se kui haigevoodis lamavat suurt metspulli ja erakordset jõumeest, kes on käinud Liibanonist Sumerisse seedripuitu hankimas, on lisaks ka sportlasetüüpi (eelkõige maadleja ja mägironija), kurjuse vähen-daja ja tarkuse tooja. Tekst annab väga täpse ülevaate sellest, millise-na inimesed nägid toona üht tõelist või isegi arhetüüpset müütilist kangelast:

Sumeri Lagaši riigi kuningas Gudea, kes lasi koostada mütoloogilis-ajaloolise Ningirsu templihümni.Gudeat kujutav dioriitkuju asub Prantsusmaal Louvre’is.

Adda silinderpitsat, kus Enkit (Ead) on seostatud viljakust toovate vete, kanalite ja jõgedega. Pildil ongi Enki (Ea) kujutis. Enki õlgadest pursku-vad voolavad veed ja kalad; keskel on päikesejumal Šamaš (Utu), kelle õlgadest voogavad päikesekiired, temast vasakul on tiibadega juma-lanna Ištar (Inanna).

2.5. Gilgames – igavene elu ja surm, elu mõte


Sumerikeelsed lood Gilgamešist pandi kirja siis, kui Mesopotaa-mias elasid veel sumerlased. Hilisem suur eepos Gilgamešist on aga kokku pandud nende sumerikeelsete lugude ja teiste sumeri müü-tide põhjal juba siis, kui sumerlased ise olid rahvana välja surnud ja Mesopotaamia põhirahvaks olid saanud semiitidest akadlased. Suur akadikeelne eepos Gilgamešist, mille on eesti keelde tõlkinud Amar Annus (1974), räägib samamoodi eelkõige Gilgameši tähtsatest kangelastegudest ja tema sõprusest teise oma aja suure kangelase Enkiduga. Gilgameš on muutunud niivõrd võimsaks ja rahutuks kan-gelaseks, et tal ei ole kogu maailmas enam ühtegi võrdväärset sõpra ja ta hakkab oma mürgeldamisega lausa korda häirima. Seega saa-davadki jumalad talle võitluspaariliseks Enkidu, kes on peaaegu sama tugev ja kangelaslik ning kellest saab Gilgameši nn lahingupaariline. Nüüd on Gilgamešil olemas sõber, kellega jõudu katsuda ja maadel-da ning planeerida uusi kangelastegusid. Samasugune motiiv kahest kangelaslikust sõbrast, kes õigluse ja headuse nimel koos võitlevad, on püsima jäänud praeguse ajani – seda näiteks ameerikalikes polit-sei- ja sõjafilmides ning vesternides. Huvitaval kombel esineb endiselt tihti ka selline motiiv, kus peakangelase sõber saab vaenulike jõudu-de käe läbi surma, mis omakorda motiveerib peakangelast asuma kas mingitele uutele tegudele või kättemaksule.

Ka eeposes saab Enkidu lõpuks õnnetult surma ning Gilgameš langeb masendusse elu mõttetuse pärast. Ainsaks lahenduseks on otsida igavese elu saladust, millest ta teab, et see on veeuputuse-kangelase Ziusudra, hilisema akadi Atrahasise käes, kes elab kaugel maailma ääres. Gilgameši eeposes on veeuputusekangelase nimeks Utnapišti. Gilgameši lugudes jõuabki kangelane lõpuks pärast raskeid

Suur metspull pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Isand Gilgameš pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! Kes tõi seedripuu, pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Õlavööga kangelane pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! Ainukordne jõumees pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Kurjuse vähendaja pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Tarkuse rääkija pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Maade vallutaja pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Mäkke ronimise oskaja pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Kulaba isand pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Oma saatuse voodisse pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Kaebelauluohete voodisse pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam!Ei saa ta tõusta ega saa ta istuda; kaebelaulu jorutab.Ei saa ta süüa ega saa ta juua; kaebelaulu jorutab.


Kuid esimene mütoloogiline kangelane on ühtlasi ka traagiline kangelane. Jumalad küll kaaluvad, kas oleks võimalik ka Gilgamešile kinkida igavest elu, et ta ei peaks inimese kombel haigustesse sure-ma, kuid jõuavad otsusele, et mitte ühelegi inimesele ei tohi enam igavese elu kinki anda. Ainus, kellele seda kunagi oli võimaldatud, oli veeuputuseloo kangelane Ziusudra, Vana Testamendi Noa kauge kir-janduslik eelkäija. Jumalad annavad Gilgamešile oma otsusest teada ning selgitavad, et surm kuulub inimeseks olemise juurde ja on kaasa programmeeritud alates sellest hetkest peale, kui lõigatakse läbi lapse nabanöör. Seega oli inimese elu muistses Sumeris mõneti defineeri-tud kui „sünniga algav ravimatu haigus”:

See on see, mis inimkonda kuulumise kurjus kaasa toob; kas ei öeldud seda siis sulle?See on see, mis sinu nabanööri läbilõikamine kaasa toob; kas ei öeldud seda siis sulle?Päev, mis on tumedaim inimkonnale, on saabunud sulle!Koht, mis on kõige üksildasem inimkonnale, on saabunud sulle!Veeuputus, millele ei ole vastusaamist, on saabunud sulle!Lahing, kust ei ole põgenemist, on saabunud sulle!Taplused, mis ei ole võrdsed, on saabunud sulle!Võitlused, kust pole taganemist, on saabunud sulle! Aga siiski sa ei peaks minema allilma kurva südamega!


Sumeri kuningas Gilgameš oli ilm-selt ajalooline isik, kuid meieni on jõudnud pärimuslikud lood tema vägitegudest. Seega ei otsi me Gil-gameši eeposest ajaloolist tõepära, vaid käsitleme neid müütiliste jut-tudena.Gilgameši illustratsioon. George Smith, 1876

„Gilgameši eepos”, tlk Amar Annus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2010.

Amar Annus on eesti assürioloog ja tõlkija. Ta on tõlkinud eesti keelde Mesopotaamia tekste ja Gilgameši eepose, koostanud muinasaja kir-janduse antoloogiad ja toimetanud Haljand Udami koraani tõlget.

Rahutu kangelane Gilgameš on ha-kanud korda häirima. Ištar palub isa, et ta saadaks härja Gilgameši karis-tama. Gilgameš ja Enkidu tapavad härja.Ernest Wallcousinsi illustratsioon Donald Alexander Mackenzie teos-ele „Assüüria ja Babüloonia müüdid” (1915).

Maarja

Comment on Text

kas annab poolitada teose-le?


abaluu, kuhu oli kleepunud pärnaleht. Sealtkaudu jõudiski kätte-maksuks mõeldud oda kangelase südamesse.

Kreeka argonautide müüdis tahtis nõiatar Medeia kunin-gas Peliasele kätte maksta. Ta ässitas kuninga tütreid, et need isa tükkideks lõikaks ja keema paneks. Ta lubas nõiarohtude ja loitsude abil kuninga taas nooreks muuta. Usaldavad tüd-rukud tegid nõia soovituse järgi. Kahjuks ei ärganud Pelias enam kunagi. Müüt tõendab, kui levinud oli usk inimese noo-rendamisse või elustamisse vee abil.

Mõnes muinasjutus on eluallika asemel õnneläte, millest joonu saab lihtsalt õnnelikuks. Mõistagi asub vajalik veekogu kaugel ja selle juurde kulgetakse mööda pikka ohtlikku teed. Väljendid, nagu „lahtised allikad” ja „lahtiste allikate otsimi-ne”, tähistavad inimese lootust leida igavene õnn. Tähtis on, et eluallikas ei saa iial tühjaks – voolav vesi ei külmu, läte jääb „lahtiseks”.

Kirjanduses on tuntud motiiv, kus inimene ei märka „lah-tisi allikaid” otsides õnne enda kõrval ja hülgab lähedased. Tuntuim sihitu rändur on olnud norra dramaturgi Ibseni tege-laskuju Peer Gynt samanimelisest sümbolistlikust draamast. Tema reisid ulatusid Norra mäekoobastest Araabia kõrbeteni, kuid ennast analüüsima hakates pidi ta tõdema, et on nagu sibul: järjest koori eemaldades puudub tuum. Raugana koju jõudnud, kohtas ta surma sümbolit Nööbivalajat, kes leidis ta olevat kannata nööbi, mis tuleb ümber valada. Peeri päästis talle truuks jäänud noorusarmastus, kelle ees Nööbivalaja taandus.

Eluvee müüdist on arenenud usk kaugesse õnnemaasse, kus inimesed elavad igavesti noorelt õnnes ja külluses. Graali rüütlite asupaik Montsalvat, tõlkes „Lunastuse mägi”, on kesk-ajast tuntuim näide. 16. sajandi hispaania konkistadoorid uskusid, et Uue Maailma südames on müütiline kullamaa El Dorado. Osa legende paigutavad ideaalmaa tagasi minevik-ku, rakendades kadunud kuldajastu motiivi. Sellised paigad on kuningas Arthuri pealinn Camelot või Faehlmanni ning Kreutzwaldi teostest laiemalt tuntuks saanud Kungla. Usku õnnemaasse peegeldab ka täninigi tuntud sõnajalaõie otsi-mise komme: romantiline motiiv, mille järgi õie leidmine teeb leidja õnnelikuks ja annab talle kõik rikkused.

katsumusi kohale ning Utnapišti annab Gilgamešile taime, mis garan-teerib igavese elu ja nooruse. Selle aga varastab Gilgamešilt omakor-da kuri madu.

Seega pärineb nii „igavese elu otsimise” kui ka „traagilise eepose-kangelase” motiiv esimesena teadaolevalt just Gilgamši lugude tsük-list. Loomulikult on meiegi rahvuskangelasi – nii Kalevipoega eeposes kui ka muistseid vabadusvõitlejaid ilukirjandusromaanides – kujuta-tud just samamoodi „traagiliste kangelastena”.

Igavese elu annab müütides sageli eriline eluvesi. Seda võib juua (levinud muinasjutumotiiv) või selles supelda. Kümblus tavaliselt lõputut igavikku ei paku, vaid muudab kangelase haavamatuks või noorendab rauka.

Trooja sõja mütoloogias kastis Achilleuse ema merenümf Thetis poja imikuna allmaajõkke Styxi. Achilleus muutus haava-matuks, välja arvatud kand, millest ema teda kinni hoidis. Sõja lõ-pul suutis Trooja prints Paris sõbraliku jumalanna Aphrodite abiga kanda noole lasta ja kreeka sangar leidis kurva lõpu.

Achilleuse motiiv püsib rahvapärimuses, ulatudes nt germaa-ni aladele. „Nibelungide laulu” kangelane Siegfried suples tape-tud lohe veres ja saavutas haavamatuse. Tema nõrgaks kohaks jäi

Sõnajalaõie otsimise kommet jaani-laupäeva öösel teatakse praegugi. Leid pidavat tegema otsija õnneli-kuks ja rikkaks. Teekond pole pikk, kuid ruumilisele lähedusele vaata-mata varitsevad otsijat jaaniöises metsas ohud. Vaese talupoja ku-jutluses on „rikkus” mõnikord vaid ühe hõbetaalri suurune. Teada on ka muistendeid, kus leidja hõbera-haks muutunud õie sängi alla pillab ja sõnajalaõie kingitusest seetõttu ilma jääb.Paul Kondas, „Sõnajalaõis”, 1980. Kunstnik läheneb teemale värskelt, kaasahaaravalt ja humoorikalt. Pildilt leiame tuntud arhetüüpid – kulda-jastu, ürgnaiselikkuse ja -mehelikku-se, võitlus hea hea ja kurja vahel jpm.


Loe katkendeid „Gilgameši eeposest”. Eepose tõlge põhineb standard-versioonil, mis oli jagatud ja reastatud kaheteistkümneks savitahvliks. Standardversiooni on taastatud viimased 150 aastat, praeguseks on tund-matu veel umbes kolmandik eepose tekstist.

Gilgameši eeposEsimeselt tahvlilt

[---]Gilgameš temale, kütile kõneles:„Mine, kütt, ja endaga hoor Šamhat vii kaasa,sellal kui kari läheneb joomisekohale,naine oma riided rebigu seljast, oma võlusid näidaku,näeb teda mees, läheneb temale,võõrdub temast ta kari, kelle seas ta kasvas.”

Läks kütt ja endaga hoor Šamhati viis kaasa,teed haarasid, sirgele rajale läksid,kolmandal päeval määratud kohta saabusid,kütt ja hoor oma varjupaika istusid.

Ühe päeva, kaks päeva joogikoha koolmel istusid,saabus kari joogikohale jooma,saabusid ulukid vetele kosutama südant,ja tema, Enkidu, kelle sünnipaik mägedes,koos gasellidega ta sõi rohtu,koos karjaga ta joomapaigal tungles,koos ulukitega vetest kosutas südant.Nägi siis Šamhat metsikut meest,tapjat noorukit rohtlate keskelt.

Kütt:„See on tema, Šamhat, oma rind päästa valla,oma üsk tee lahti, ja sinu veetlusi ta võtku!Ära pelga, võta vastu ta hingus,näeb ta sind ja läheneb sinule,oma rõivad löö avali ja sinu peal ta magagu!Tee siis metslasele naise tööd,kuni ta võlud lembivad sinu peal,võõrdub temast ta kari, kelle seas kasvas!”

Loomismüüdi näitena tutvu polüneeslaste versiooniga. Müüdi visandas 19. sajandil Anaa hõimu sugukonnavanem Paiore. Selle pildi esimeseks detailiks oli väike ring, mis sisaldas kaht algainet: Te Tumu, ’alus’ (mehelik) ja Te Papa, ’kaljukiht’ (naiselik).

[Paiore ütles:] Universum oli nagu muna, mille sees olid Te Tumu ja Te Papa. Lõpuks see purunes ja tekkis kolm ülestikust kihti – üks kiht toetamas kahte ülemist kihti. Te Tumu ja Te Papa, kes jäid alumisele kihile, lõid inimese, taimed ja loomad.

Esimene mees oli Matata, kes sündis ilma käteta, tema suri varsti pärast loomist. Teine mees oli Aitu, temal oli üks käsi, aga ei olnud jalgu, ja temagi suri nagu tema vanem vend. Lõpuks tuli kolmas mees Hoatea (Taevaruum) ja tema oli täiusliku kujuga. Pärast seda tuli nai-ne, kelle nimi oli Hoatu (Maa Viljakus). Temast sai Hoatea naine ning nendest sai alguse inimsugu.

Kui maa alumine kiht oli looduga täidetud, tegid inimesed kihi keskele augu, nii et nad said minna kõrgemale ja seadsid ennast seal sisse, võttes altpoolt kaasa taimi ja loomi. Seejärel kergitasid nad kol-mandat kihti (et see oleks laeks teisele) ning asusid lõpuks ka sinna, ja nii oli inimestel kolm eluaset.

Maa kohal kõrgusid taevalaotused, samamoodi üksteise peal, ula-tudes servadest alla ja toetudes alumistele kihtidele, millest mõni kin-nitus maa külge; inimesed jätkasid oma tööd, laiendades samamoodi üht taevast teise järel, kuni kõik oli paigas.

(Tõlkinud Ülo Valk, Maarja Valk)

Lugemiseks


„Noormees Gilgamešiga kujult justnagu sarnane,tema kuju on kõrge, müürisakmena hiilgav,võib-olla sündinud on ta mägedes,nagu Anu kaaslasel vägev on tema jõud!”

Leiva nad tema ette asetasid,õlle nad tema ette asetasid,leiba Enkidu ei söönud, põrnitses ja vaatas ei oska Enkidu süüa leiba,õlut jooma polnud ta õppinud.

Sellele järgnevad read on taas paremini säilinud vanababüloonia versioonis.2

Hoor oma suu avas ja Enkidule kõneles:„Söö leiba, Enkidu, see on elu tunnus,õlut joo, see on maa saatus!”

Sõi leiba Enkidu, kuni sai küllalt,õlut jõi seitse kannu,vabanes tema meel, lõbusalt laulis,rõõmustas ta süda ja ta pale säras.

Haris ta karvkatet habemeajaja,õliga ta end võidis ja inimese taoliseks muutus,rõivaga end riietas ja nagu sõdalaseks sai,ta võttis oma relva, et lõvisid rünnata.

Kui magama heitsid karjused ööseks,lõi ta maha hundid ja kätte sai lõvid,lebada võisid suured karjahoidjad,Enkidu oli nende valvur ärksa mehena.

(Tõlkinud Amar Annus)

2 Tõlkija märkus.

Päästis valla Šamhat oma alusrõivad,oma üsa tegi lahti, ja mees tema veetlusi võttis.Ta ei peljanud, võttis vastu ta hingust,oma rõivad lõi laiali, ja mees tema peal magas,tegi siis metslasele naise tööd,ta võlud lembisid naise peal,kuus päeva ja seitse ööd Enkidu oli püsti ja Šamhatit koinis.

Kui ta sai küllalt tema toredustest,oma palge ta seadis rohtlasse karja poole.Enkidut nähes jooksid ära gasellid,rohtla kari hoidis kaugele tema kehast.

Enkidu oli rikkunud oma puhast keha,tema põlved jäid paigale, kuigi ta kari liikus,nõrgemaks jäänud oli Enkidu, ei olnud endine tema jooks,aga tal oli nüüd aru ja avar taiplikkus.Ta naases ja istus maha hoora ette,hoorale otsa ta vaatasja mida hoor ütles, kuulasid tema kõrvad.

[Hoor] temale, Enkidule kõneles:„Ilus sa oled, Enkidu, nagu jumalaks loodud,miks koos ulukitega rohtlas jooksed?Tule, ma viin su Lambatara Uruki südamesse,puhtasse kotta, Anu ja Ištari elupaika,kus on Gilgameš, jõu poolest täiuslikja nagu tarvas võimutseb noorte meeste üle.”Nõnda sõnas talle, ja mees tema jutuga nõustus,tema tark süda otsiski sõpra.[---]

Teiselt tahvlilt

[---] Naine ühe oma rõiva rebis seljast, teda riietas,ja oma teise rõivaga end pani riidesse.Haaras ta käest ja teda kui jumalat juhtiskarjuste hüti, koplite koha juurde.

Karjuskond tema juurde kogunes,oma vaimus, iseeneses [kõnelesid]:


1. Selgita mõisteid:loomismüütkosmoloogia/kosmogooniailmapuu

2. Võrdle Polüneesia saare, sumeri (vt lk 28–29), eesti (vt lk 152–153) ja piibli loomismüüti Esimesest Moosese raamatust (leitav veebi-lehelt piibel.net). Milliseid sarnasusi, milliseid erinevusi võib välja tuua?

3. Tutvu eri rahvaste loomismüütidega Mare Kõiva koostatud ette-kande „Müüdid ja müütiline ruum. Loomise ja hävingu müüdid” põhjal (vt lisamaterjale). Koosta mõistekaart teemal „Eri rahvaste loomismüüdid”.

4. Kas elu mõtte otsimine on ka tänapäeval inimestele oluline või on igapäevane argielu oma probleemidega hakanud muistseid mütoloogilisi küsimuseasetusi eemale tõrjuma? Põhjenda oma arvamust.

5. Kes oleks nüüdisaegse maailma kangelastest kõige lähedasem Gilgamešile? Põhjenda oma arvamust ja too näiteid.

6. Milliste kirjanduslike kangelastega võiks Gilgameši kõige rohkem samastada? Leidke erinevusi/sarnasusi näiteks järgnevatega: Tammsaare Põrgupõhja Jürka, Don Quijote, Nipernaadi jne.

7. Valmistage paaristööna ette 1minuti-loeng kas Gilgamešist või Sumeri mütoloogiast. Loengut võib ka nutiseadme abil filmida ja selle ajutiselt mõnda keskkonda (nt Youtube) teistele vaatami-seks üles laadida.

8. Uuri ja otsi, mida leiad internetist müütiliste õnnemaade kohta. Kirjuta 100sõnaline arutlus, miks õnnemaad on peetud oluliseks.

9. Loe Gilgameši katkendit ning tutvu Hasso Krulli ja Vladimir Sazonovi retsensiooniga eepose tõlke kohta. Kirjuta nende teksti-de põhjal u 50sõnaline kommentaar teemal „„Gilgameši eepose” tähendus Euroopa kultuuriloos”.

10. Analüüsi lugemisteksti põhjal, milline on Šamhati roll Gilgameši ja Enkidu loos.

11. Koosta katkendi põhjal Enkidu tegelaskuju lühiiseloomustus.

LisamaterjaleÜlesandeid

Peeter Espak, „Inimeseloomise müüt Lähis-Idas”, Akadeemia nr 10, 2010 (leitav Digarist).

Mare Kõiva, „Müüdid ja müütiline ruum. Loomise ja hävingu müüdid”.

Kaarel Kressa intervjuu „Gilgameši” eepose tõlki-ja Amar Annusega, „Gilgameši eepos ei sündinud tühjast”, 27.8.2010.

Hasso Krull, „Gilgameš tuleb maailma otsast”, Vikerkaar nr 3, 2011.

Vladimir Sazonov, „Kes oli Gilgameš?”, Sirp, 28.10.2011.

44 Sumer ja Gilgames

Veeuputuse lugu 45

Lugu inimkonda hävitada proovivast veeuputusest on samuti üks va-nimaid teadaolevaid müüte. Esmalt tuleb ta samuti esile sumeri lugu-des, kuid esimene pikem uputust käsitlev müüt on säilinud eelkõige akadikeelses Atrahasise müüdis, mis on loodud umbes 17. saj eKr Babüloonias. Tegu on ühe keskse tekstiga sumeri-akadi ja hiljem kogu Lähis-Ida piirkonna mütoloogias. Müüdi peategelaseks on Atrahasis, kelle nimi tähendab tõlkes „eriti tark”. Atrahasise tegelaskuju proto-tüübiks sumeri mütoloogias on Ziusudra, keda on Sumeri kuningate nimistus kujutatud kui müütilist veeuputuse-eelset Šuruppaki linna kuningat.

Temaatiliselt on Atrahasise müüt ka seotud varasema sumeri müü-diga „Enki ja Ninmah”, kus pärast jumalate mässu loob jumal Enki ini-mese, et päästa jumalad füüsilisest tööst. Müüdi teises pooles aga loob Enki naise, kellega astub vahekorda, misjärel sünnib laps. On tõenäo-line, et selleks esimeseks lapseks võibki olla müütiline veeuputuskan-gelane Ziusudra. Sama motiivi võib teisenenuna oletatavasti kohata ka Vana Testamendi Moosese esimeses raamatus (4, 1), kus ka Eeva saab lapse „Jahve abiga”.

Atrahasise müüt on savitahvlitel säilinud mitmes eri versioonis, ühe olulisemaid on kirja pannud savitahvlikirjutaja Ku-Aja, kes elas Babüloonia kuningas Ammi-Saduqa ajal (1646–1626 eKr). Müüdi koos-tamisel on aluseks võetud varasemat sumeri kirjalikku materjali ning Atrahasise lõppversioon ongi sisuliselt eelnevate Sumeri eri müütide ümbertöötlus üheks tervikuks, mis laenab materjali nii Gilgameši lugu-dest kui ka Atrahasise müüdist. Ühtlasi on leitud kaks Kesk-Babüloonia ajast pärinevat fragmenti Nippurist ja Ugaritist (2. at lõpp eKr). Lisaks on avastatud veel 2 tahvlit Assüüria kuningas Aššurbanipali raamatu-kogust (7. saj eKr). Seega on näha, kuivõrd laiaulatuslikult kirjalikud tekstid olid toona levinud ja kuivõrd palju neid on ümber kirjutatud.

� Peeter Laurits, „Ükskõik kus !!” sarjast “Uputus” 2002.

3. Veeuputuse lugu. Sumerist Uue Testamendini

3.1. Atrahasise müüt

Atrahasise müüt on meieni jõudnud kiilkirjas savitahvitel. Pildil savitahvel, mis pärineb u 17. saj eKr.

„Muinasaja kirjanduse antoloogia”; koostanud Amar Annus; tlk Amar Annus, Michael Heltzer, Kalle Kasemaa jt, Varrak, 2005.

46 Veeuputuse lugu Veeuputuse lugu 47

enam mitte täiel määral hävitada, vaid muuta nad surelikeks või vähemalt vähendada nende eluiga, et nende arvukust kontrolli all hoida.

Atrahasise eepos põhjendab seega esmalt ära, et inimene loodi jumalate orjaks. Surm aga saabus inimkonna keskele ülerahvastatu-se tõttu. Jumalad ei suutnud enam taluda müra, mida kogu algselt surematu või siis väga pikaealine inimhulk maa peal tekitas. Samas aga saab väita, et loo üks motiive on ka surma ületamise teema. Antakse mõista, et surma ületamine on võimalik, kuid ainult see-läbi, et inimesest endast saab pooljumalik kuju. Tavaline surelik on aga määratud maa peale ainult lühikeseks eluajaks. Sarnased ideed leiduvad ka eeposes „Gilgameš”. Niisugust mesopotaamlikku vaate-nurka inimese saatusest kohtab ka Vanas Testamendis ja võimalik, et ka hilisemas Jeesuse õpetuse tõlgenduses, kuigi sõnastus ja kon-tekst on teine.

Vana Testamendi sumeri ja akadi mütoloogiast laenatud veeuputuse-loo tegelaskuju nimeks on Noa, mis võib olla etümoloogiliselt seotud nimega Utnapišti. Lugu on küll paljus ümber töödeldud, kuid päri-nemine sumeri-akadi mütoloogiast on täiesti kindel. Muistsed Iisraeli kirjatundjad olid tõenäoliselt tuttavad Babüloonia raamatukogudega nagu ka kogu muu mütoloogiaga ning omaenda pühakirja koosta-miseks suutsid nad haritud inimestena kasutusele võtta Lähis-Ida va-rasema kultuuripärandi. Loomulikult ei võetud mütoloogilisi motiive üle täiesti otse, vaid töötati ka ümber. Kuna Iisraeli jumaluses Jahves nähti eelkõige ainujumalat, siis kõik varasemad polüteistlikud müü-did, kus eri jumalused omavahel pidevalt suhtlesid või ka tülis olid, tuli töödelda sobivaks. Nii kohandati ka veeuputuselugu selliseks, kus peale ühe monoteistliku jumaluse teisi olulisi jumalikke jõude väga ei ole.

Vana Testamendi Esimeses Moosese raamatus on kõik varasemad müüdid seega olemuslikult täiesti teistsugused. Sellegi loo alguses on tõdemus, et inimesi hakkas maa peale liialt palju siginema. Kuid inim-konna hävitamise motiiviks on hoopiski inimeste moraalne allakäik ehk „kurjus”, mis ei ole Jumalale meelepärane.

Atrahasise loo esimene tahvel algab ennemuistsete aegade kirjeldusest. Tähtsamate, Anunnaki jumaluste ülesanne oli maailma valitsemine, samas kui vähemtähtsad Igigi juma-lused pidid tegema kõiki raskeid füüsilisi töid. Lõpuks aga Igigi jumalused tõstsid mässu ja keeldusid edasi töötamast. Peajumal Enlil kutsus kokku jumalate nõukogu, kus taevaju-mal Anu (sumeri An) tuli välja ettepanekuga luua inimene, kellest saaks jumalate ori, kes kõik vajalikud tööd ise ära teeks. Ema- ja sünnijumalanna Nintu lõigi koos jumal Eaga (sumeri Enki) inimese. Inimese loomiseks aga tapeti jumalus We’ila. Inimene pandi kokku jumal We’ila kehast, tema verest ja sa-vist – ühtekokku seitse meest ja seitse naist. Inimest nimetati akadi keeles awilu(m) ja etümoloogiliselt ongi see sõna seo-tud nimega We’ila. Möödus 1200 aastat ja inimeste arv suure-nes selle ajaga niivõrd, et jumalused ei suutnud enam taluda inimeste tekitatud kära ja kisa. Enlil käskis saata inimkonna peale katku, et kõik sureksid haiguste kätte. Tänu heatahtliku jumala Ea kaasabile ja nõule suutis loo kangelane Atrahasis siiski ellu jääda ja inimkonna päästa, seda hoolimata kur-ja jumalust kehastava Enlili soovidest. Teises tahvlis, mis on säilinud üsna fragmentaarselt, on juttu sellest, et 12 sajandi pärast oli inimesi taas niivõrd palju, et nende tekitatud kära segas jumal Enlili. Jumalad saatsid jällegi inimeste hävita-miseks maa peale nälja ja põua. Atrahasis pääses taas tänu jumal Ea nõuannetele. Tahvli lõpus on aga otsustatud hävi-tada inimkond suure veeuputuse läbi. Kolmandas ja viimases tahvlis hoiatas jumal Ea vastupidiselt jumalate nõukogu kee-lule Atrahasist läheneva katastroofi eest ja käskis tal ehitada enda juhiste kohaselt laeva, mille nimi on tõlkes „elusid pääs-tev”. Ea ei andnud oma juhiseid mitte otse Atrahasisele, vaid hoopis tema maja pilliroost seinale, mille taga Atrahasis kogu nõuannet pealt kuulis. Seeläbi ei rikkunud Ea ühtegi jumalate nõukogule antud lubadust, mis keelas inimeste hoiatamise. Atrahasis ehitas laeva valmis ja võttis kaasa oma pere ning ka mitmeid loomi ja linde. Suur torm ja veeuputus kestsid seitse päeva ja ööd ning Atrahasis oma kaaskonnaga jäi ellu. Kuna Atrahasis oli hoolimata jumalate nõukogu otsusest veeupu-tuse üle elanud, siis oletatavasti just selleks, et ei kannataks jumalate nõukogu autoriteet, mis oli kõik inimesed surmale määranud, anti Atrahasisele surematus. Surematuse oman-danud inimene ei olnud Mesopotaamia mütoloogias aga enam inimene, vaid pooljumal. Edaspidi aga otsustati inimesi

3.2. Veeuputuselugu Vanas Testamendis

Inimese või temasarnase olendi loomine ja hingestamine on tun-tud muinasjutu- ja muistendimotiiv. Juudi pärimuses valmistab Praha lin-na tark rabi Löw koos õpetatud sõp-radega savimehe Golemi, kes teeks raskeid majapidamistöid ja ühtlasi kaitseks juute kristlaste rünnakute eest. Et judaismis tohib ainult Jumal luua elusolendeid, ei elusta rabi Löw oma loomingut verega, vaid asetab loitsides nuku südamesse paberirulli Jumala püha nimega. Golemi hä-vitades võtab Löw paberi loitsude saatel jälle välja ning olend vajub savihunnikuks.Golemi teema on omakorda inspi-reerinud paljusid kirjanikke. Hea näi-de on austria kirjaniku Gustav Mey-rinki romaan „Golem” (1912–1913). Praha savimees Golem.


Noale oli sündinud kolm poega: Seem, Haam ja Jaafet, kuid kõik muu „maailmas oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad”. Seega pidi Jumal leidma võimaluse oma eksimust parandada.

Jumal andis oma otsusest ka Noale teada – kuid erinevalt Atrahasise eeposest, kus hoiatus tuli edasi anda salaja, sest jumalate nõukogu oli otsustanud kogu inimkonna ära hävitada ning keela-nud sellest inimestele teada anda, hoiatas Iisraeli Jahve Noad ise. Ta ütles, et on „otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nemad koos maa-ga”. Ta käskis Noal ehitada omale laeva, seda väljast pigitada, andis ka täpsed laeva mõõdud ja muud tehnilised teadmised, mida Noal oli vaja saabuva veeuputuse üleelamiseks. Noaga lubas ta sõlmida eraldi lepingu, mille kohaselt kõik teised elusolendid surevad, Noa aga pidi võtma oma laeva kaasa pojad, naise, poegade naised, kõi-kide elusolendite liikidest kaks esindajat – isase ja emase –, et kogu loodus saaks pärast veeuputuse puhastust taas arenema hakata. Jumal hoolitses oma loodu säilimise eest üpriski detailselt ja palus veeuputuse üleelamiseks kaasa võtta ka piisavalt toitu. Jumal tekitas veeuputuse, mis kestis mitu kuud. Kõik maapealsed olendid hävi-sid. Kui veeuputus lõpes ja Noa tänutäheks Jahvele altaril ohvriande tõi, jäi Jumal lõpuks rahule ja otsustas, et edaspidi ta inimkonda ei hävita.

Ka umbes 1500 aastat varem kirja pandud loos Gilgameši surmast on inimeseks olemine juba ise kui paratamatu „kurjus” lapsepõlvest peale. Inimesel ei ole surmast pääsu ja ka seetõttu on tema olukord ääretult kehv. Kuid Esimeses Moosese raamatus seisneb see kurjus eelkõige mõtlemises või hoopis moraalses halbuses:

Esimene Moosese raamat 8, 21–22:

Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames:„Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südamemõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud.

Niikaua kui püsib maa,ei lõpe külv ega lõikus,külm ega kuum,suvi ega talv,päev ega öö.”

Jumal hakkas kahetsema, et ta sellised halvad inimesed üldse lõi ja tahtis oma „eksimuse” heaks teha, nurjunud loomingut ise hävita-des. Ainult üks õiglane inimene, Noa, leidis Jahve silmis armu:


Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa pealoli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinudmaa peale, ja ta süda valutas. Ja Issand ütles: „Ma tahan inimese, kelle maolen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olenteinud!” Aga Noa leidis armu Issanda silmis.

Veeuputuse lugu on peetud apoka-lüpsist ehk maailmalõppu kirjelda-vate lugude eelkäijaks. Maailmalõpu kirjeldus on aga maailma loomise kõrval üks laiemalt tuntud motiive paljude rahvaste mütoloogiasGustave Doré illustratsioon (1866) veeuputuse müüdile. Inimesi ja tiig-reid ühendab sama tragöödia – mõ-lemad püüavad päästa uputusveest oma järeltulijaid.

Noa laev


inimkonda päästvat kuju.Uue motiivina tuleb juurde moraali teema – hea ja kurja küsi-

mus. Veeuputus ei pea lihtsalt hävitama inimkonda, vaid selle kurjust, mis on aja jooksul tekkinud. Samas ei lahendata Vanas Testamendis juba Gilgameši lugudest alguse saanud igavese elu küsimust. Nii Noa kui ka kõik tema järglased elavad edasi raskusi täis füüsilises maailmas ja peavad ikkagi surema.

Veeuputuse müüdi lugu on piibli vahendusel jõudnud ka täna-päeva: selle pinnalt on välja kasvanud apokalütilised ehk maailma-lõppu kirjeldavad ilukirjanduslikud palad ja filmilood. Eetikanormide rikkumine, heaolu järsk hukk, mõne õiglase inimese pääsemine ja uus elu uues kontekstis pärast süü lepitamist inimeste ja materiaalse keskkonna ohverdamist on aga jäänud käibele paljudes müütides üle Euroopa.

Nii sumeri-akadi kui ka Vana Testamendi mütoloogiasse toob aga suure pöörde Uue Testamendi eri raamatutes ilmnev täiesti uudne vaade maailmale ja inimkonnale. Jeesuse tegevust ei saa kirjeldada mütoloogiana, sest evangeeliumid loetlevad peamiselt Jeesuse õpe-tussõnu ja arusaamu. Uues Testamendis leidub küll mütoloogiale toetuvaid motiive, kuid sellegipoolest ei sarnane Jeesus toonaste mü-toloogiliste kangelastega. Kuna kõik Uue Testamendi tekstid kirjutati palju aastaid pärast sündmuste tegelikku toimumist – sündmuste ja nende kirjapaneku vahel oli pool sajandit või isegi rohkem kui sada aastat – leiamegi Uue Testamendi tekstidest rohkem kui saja aasta jooksul loodud mütoloogilisi motiive ja õpetussõnade ümberjutustu-si. Kõige paremaks näiteks sellisest mütoloogilisest ja täiesti uuelaad-sest käsitlusest Jeesuse elule on Johannese evangeeliumi alguses lei-duv loomismüüti meenutav hümn:

Johannese 1, 1–5

Alguses oli Sõnaja Sõna oli Jumala juuresja Sõna oli Jumal.Seesama oli alguses jumala juures.

Edasi tegi Jumal aga Noaga lepingu ja andis reeglid, mille järgi ini-mesed peavad edaspidi elama. Inimene valitseb ja kasutab küll kogu elusloodust, kuid inimestevaheline verevalamine on rangelt keelatud: „Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on teh-tud Jumala näo järgi!” (1Ms 9, 6).

Siin näeme ka Jumala saadetud veeuputuse tõelist põhjust. Inimene oli astunud paradiisiaias Jumala keelust üle ja söönud tarku-se puu vilja – seeläbi sai ta teadlikuks heast ja kurjast. Kaotades aga süütuse, ei omandanud ta ainult arusaamise heast, vaid paratamatult ka võime teha kurja ja olla kuri. Kui inimene oli oma algses olekus olnud Jumalaga kooskõlas – selleks polnud tarvis olla eraldi hea –, siis headuse ja kurjuse eristamise võimest sündis eelkõige kurja. Kui Jumal nüüd aga mõistis, et inimest ei ole võimalik enam hoida sellise-na, nagu ta algselt oli loodud, otsustas ta teha lepingu kogu inimkon-na ja ka kõikide teiste elavate hingedega – lindude, kari- ja metsloo-madega –, „et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.” (1Mo 9, 11). Lepingu tunnustähena aga andis Jumal inimkonnale vikerkaare:


„ [---] Kui ma kogun maa kohale pilvija pilvedes nähakse vikerkaart, siis ma mõtlen oma lepingule,mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahelkõiges lihas, ja vesi ei saa enamkõike liha hävitavaks uputuseks. Kui pilvedes on vikerkaar,siis ma vaatan sedaja mõtlen igavesele lepinguleJumala ja iga elava hinge vahelmaa peal olevas kõiges lihas.”

Seega elas kõige vanemas mütoloogias inimene paratamatus füüsilises maailmas, kus surma eest ei olnud pääsu. Inimeseks olemi-ne oligi üks õnnetu juhuste kokkulangemine ning oli võimatu saada omale igavene elu. Samas ei juhitud suuremat tähelepanu moraalse-tele küsimustele. Jumalad tahtsid inimkonda hävitada, kuna inimesi oli tekkinud liiga palju ja nad hakkasid oma tegevusega kõrgemaid jõude häirima. Jumal Enki aga, kes oli inimkonna loonud, selle ka pääs-tis – olles looja, ei soovinud ta oma loomingu hävimist. Iisraeli usundis esindab aga ainujumalus Jahve nii jumaluste halba ja hävitavat kui ka

3.3. Uue Testamendi mütoloogiline pööre

Jeesust võib pidada maailma üheks enim mõjutanud prohve-tiks. Jeesuse õpetustel põhinevad suured kõrgreligioonid, nagu ka-toliku kirik, luterlus, õigeusk; aga ka arvukalt usuliikumisi. Jeesus sündis tõenäoliselt umbes 6 kuni 4 a eKr Petlemmas, Juudamaal; suri umbes aastal 30 (või 33) pKr Jeruusalemmas. Ta oli juudi ju-daistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja.

Jeesus kui Hea Karjane. Klaasvitraaž Lõuna-Walesist Püha Johannese ki-rikust.


Λόγο

ς

Kristliku dogma järgi on Jeesus jumala maapealne kehastus, õpe-tamaks inimestele isetut, ligimese heaolu edendavat armastust. Sarnane tegelane puudub kreeka ja rooma panteonis. Jeesuse õpe-tuse kosmopoliitsus ja üldine avatus on võõrad ka judaismile, mis rõ-hutab ühe rahva äravalitust. Kristluse järgi saab iga uskuja õndsaks ja pärib igavese elu jumala riigis ehk paradiisis, mille maine vaste või metafoor on üldise hävingu järel taas kerkiv uus Jeruusalemm.

Nii sõna, valgus, pimedus kui ka elu muutusid edasise kristluse jaoks juba osalt mütoloogilisteks terminiteks. Umbes 3000 aastat kestnud mütoloogiline areng viis lõpuks suurele pöördele. See areng hõlmas Gilgameši eluotsinguid ja mütoloogilist veeuputust. Meie ajaarvami-se esimesel sajandil toimus muutus nii mütoloogilises mõtlemises kui ka üldises elutunnetuses. Selline abstraktsetes terminites arutlev „mütoloogia” lõi ka eeldused hilisemaks universumi kirjeldamiseks teaduse abil. Uue Testamendi mõttetarindite teket on mõjutanud ka

Kõik on tekkinud tema läbija ilma temata tekkinud ei ole midagi.Mis on tekkinudtema kaudu, oli elu,ja elu oli inimeste valgus.Ja valgus paistab pimeduses,ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.

See algselt kreekakeelne mütoloogiline tekst esitab täiesti teist-suguse maailma olemuse mudeli. Kui kõik muistsed lood algasid sel-lega, et jumalad „ehitasid” taeva ja maa ning edasi inimese ja loomad, siis Uue Testamendi müüt annab algprintsiibina hoopis kreeka „sõna” – logos’e. Alguses oli sõna või õpetus, mis oli Jumala juures – Jumal aga ise ongi seesama õpetus ja sõna ise. Läbi selle sõna või õpetuse sündis kõik, mis maailmas olemas oli. Selles sõnas oli ka „elu saladus” – st Gilgameši otsitud igavese elu lahendus. Sedasama elu kirjeldatakse kui inimestele antud valgust, mis paistis pimedusse, kus inimesed te-gelikult elasid. Kuid hoolimata sellest, et see valgus saadeti pimeduse juurde (st Jeesus saadeti inimeste juurde), ei ole pimedus seda val-gust omaks võtnud. Maailma olemuse kirjeldamine geograafiliste pi-depunktide kasutamiseta – maa, taevas, kuu jne – on nii Lähis-Ida kui ka Euroopa kirjanduses ja mütoloogias peaaegu esmakordne. Tegu ei ole filosoofia ega ka mütoloogiaga – see on uuelaadse elunägemuse peegeldus, mida aga saab kirjeldada mütoloogia keeles.

Uue testamendi alus on jumala poja, jumalaga ühevägeva Jeesuse eneseohverduse lugu, mis algab mitmetes mütoloo-giates tuntud jumalikku päritolu lapse sünniga neitsist. Kui teised mütoloogiad omistavad jumala poja sünnitaja au print-sessile, s.o ühiskonna hierarhias kõrge positsiooniga naisele, sünnib jumala ja inimese poeg Uue Testamendi mütoloogia järgi täiesti tavalisele neiule, kes abiellub samuti tavalise mehe, puusepp Joosepiga. Uus mütoloogia lähendab jumala taas inimesele, kuid mitte loodusjõudude kehastusena, vaid monoteistliku üliolendi ja tavainimese bioloogilise pojana. Nii on jumal inimese kujul inimeste seas elanud ja mõistab seetõttu nende probleeme. Sumeri või kreeka mütoloogias oleks mõeldamatu, et mõni jumal lubaks surelikul end alan-dada, piinata või tappa. Veel vähem võiks jumal kaotada sot-siaalse positsiooni, olla põlatud kurjategija. Uue Testamendi Jeesuse võim ongi selles, et hoolimata kogu sotsiaalsest deg-radatsioonist osutub ta ometi tõeliseks jumalaks.

Ingel ilmutab end neitsi Maarjale ja teatab Jeesuse sünnist. Eustace Le Sueur, 17. sajand.


49 Sõidul Hrymr tuleb idast, hoiab kilpi ees, uljalt kui jöötun ajab sirgu end ülihunt, madu kägardab laineid ja kotkas kisendab, sööb laipu kahvanokk; pääseb lahti Naglfar.

50 Laev tuleb idast; kaudu lompe ja vesi. Saabub Muuspelli rahvas, Loki on roolis, koos hundiga teel on totrad ja narrid ja Büüleiptri venda veavad nad ühes.

51 Surtr tuleb lõunast surmava leegiga, ta mõõga pealt paistab võidujumalate päike, hiidnaised kaovad, kaljumäed vaovad, Hel ootab mehi, taevavõlv murdub.

52 Mis teevad aasid? Mis teevad alfid? Jöötunid ohkavad, aasid on tingis, kiviseil väravail ägavad kääbused, süvade targad. Ons see teile selge?

53 Maa toele osaks saab jällegi õnnetus, kui Odin sammud seab kähmlusse soega ja Surtriga pimestav Belitapja: ses heitluses Friggil hukkub ta armsam.

54 Siis tuleb vapper Sigfödri poeg Vidarr, et hukata hukkude idu: hiiglase võsule vajutab tera ta suust südamesse – nii tasub ta isa eest.

55 Siis tuleb hiilgav Hloodyni poeg: maadleb maoga Midgardri kaitsja, kuid vaarub siis eemale Fjörgyni poeg sammu üheksa ussist, kes ei põlanud alatust. Ja maakoha lapsed oma asulaist lahkuvad.

56 Päike on must, merre vaob maa, kaovad taevalaelt heledad tähed; kägistab tuli elude toitjat, kuumusetomu kerkib kõrgele taevasse.

vanakreeka müüdid ja nende alusel tekkkinud abstraktne mõtlemine, millest omakorda arenesid filosoofilised voolud. Tähtsaim pööre toi-mus Platoni ajal Pythagorase koolkondade õpetustes. Nende ideed kandusid ka Uude Testamenti. Igal juhul oli nüüd võimalik seleta-da maailma sümbolite ja abstraktsete mõistete abil. Siit oli vaid üks samm edasi uuema mütoloogia – reaalteaduste sünnini.

Loe maailmalõppu kirjeldava tekstinäitena katkendit eeposest „Vanem Edda”. Vanem Edda koondab Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mis on säilinud Islandi käsikirjades. Edda laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslaulud. Jumalalauludest üks tuntumaid on Völuspaa (Nägijatari kuulutus).

Vanem EddaVöluspaa

45 Tõusevad vennad vendade vastu, hävitavad sõsarad omaenda sugu, paepõhjad kiunuvad hiidnaiste pagedes, ükski hing teist enam ei säästa.

46 On hullusti kodus, hooratöö hirmus, saabliaeg, kirveaeg, kilbid lõhkevad, tuuleaeg, hundiaeg, kuni maailm hukkub.

47 Siis äkitselt mängivad Miimiripojad, vana Gjallarisarv ajab surmagi liikvele: Heimdallr puhub seal heledat pasunat, Odin nõu peab Miimiri oimuga.

48 Saar Yggdrasill seisab ja väriseb üleni, Puuätt kohiseb, hiid vallub kütkeist. Gnuupa koopa ees haugub valjusti Garmr, köidikud kukuvad, kriimsilm võib joosta.

Lugemiseks

Maarja

Comment on Text

„Vanem Edda” vaatan, et siia ka ikka jutumärke vaja.


1. Selgita mõisteid:apokalüpsis

2. Millised reaalsed põhjused võisid veeuputuse müüdil olla?3. Arutlege, miks hävitas Jahve nii inimesed kui ka loomad.4. Koostage klassis väitlus teemal „Kas inimene on oma olemuselt

kuri?” Jagage klass kolmeks rühmaks: väitlejad, kes leiavad või-malikult palju argumente vastusele jah; väitlejad, kes leiavad või-malikult palju argumente vastusele ei, ning vaatlejad, kes teevad lõpuks kokkuvõtte ning toovad välja, kumma poole argumendid olid veenvamad.

5. Meie arusaama järgi ei suutnuks Noa laev mahutada kõiki maail-mas tuntud loomaliike. Kirjuta u 15 lause pikkune lühiarutelu tee-mal, kuidas Esimese Moosese raamatu vastavat lõiku tõlgendada.

6. Prantsuse kuninga Louis XV-le või tema armukesele markiis de Pompadourile omistatakse lause: „Pärast meid tulgu või veeupu-tus!” Kild läks lendu ja on tuntud vist igas Euroopa keeles, mh ka eesti fraseoloogias. Mõtle, mida see väljend tähendab. Kes võiks niimoodi öelda? Kas ütleja käitumine võib kauges tulevikus tingi-da katastroofi?

7. Mõtle 20. ja 21. sajandi suurtele katastroofidele. Nimeta kolm olu-lisemat inimeste endi põhjustatud ja kolm looduskatastroofi. Kas neid oleks saanud vältida?

8. Meenuta, mida tead Jeesusest. Kas ta vastab eelmistes peatükki-des kirjeldatud mütoloogilise kangelase määratlusele? Põhjenda.

9. Milline on maailmalõpunägemus „Vanemas Eddas” (vt lugemis-teksti)? Milliseid paralleele võib tuua selle kirjelduse ja veeupu-tusemüüdi vahel? Kas „Vanema Edda” maailmalõpu kirjelduse-le võib leida paralleele filmikunstist või maailmakirjandusest? Põhjenda oma arvamust.

10. Miks on Sinu arvates maailmalõpu teema jätkuvalt oluline? Kaardista pinginaabriga viimase aastasaja ennustused seoses peatselt saabuva maailmalõpuga. Tooge välja, kes on olnud en-nustaja ja millist lõppu on ennustatud.

11. Loe Mare Kõiva artiklit „Meie maakera viimased minutid” ja kirju-ta selle põhjal 150–200sõnaline kokkuvõte teemal „Maailmalõpp eesti rahvapärimuses”.

57 Ning tema näeb tõusvat uuena teist korda vete rüpest rohelist maad – kukuvad joad, õhus kotkas piirab, kaljudelt sihib ja karjatab kalu.

58 Kohtuvad aasid Idavöllril ja vestavad vägevast maailma vööst ja mõtlevad muistsetest maailma sündmustest ja õilsaima jumala iidsetest ruunidest.

59 Tärkava rohu seest leiavad taas nad mängudeks kuldseid, imeväärt kive, mis kuulusid ennegi, aegade koidul, aaside valdjale ja Fjölniri soole.

60 Põldudel külvita kasvab siis vili, pahast saab parem; tuleb tagasi Baldr; siis Hödr ja Baldr Hrooptri taludes elavad sõpruses. Ons see teile selge?

61 Siis Hööniril selge on verepuu saladus ja kummagi venna järglaste koduks saab tuulte sünnipaik. Ons see teile selge?

62 Ta näeb üht õue, mis ilusam päikesest, Gimli saludes, kullaga kaetud. Seal peavad elama õiglaste salgad, astuma rahus aegadest aega.

63 Siis tuleb üks ülalt ilmade lõpust, teistest tugevam vaim, kes kõiki tunneb; ta segadust talitseb, tülisid tasandab, pühapaiku teeb terveks, et tõesti nad püsiksid.

64 Siis tuleb sõueldes sünge lohe, valendav madu Nidafiöllist; oma tiibadel kannab Niidhöggr koolnuid, üle väljade lotendab. Völva nüüd põlvitab.

(Tõlkinud Rein Sepp)

Ülesandeid

58 Veeuputuse lugu

12. Koosta referaat „Maailmalõpust ilukirjanduses” või „Maailmalõpust filmikunstis”.

Mare Kõiva, „Meie maakera viimased minutid”, � www.folklore.ee/tagused.

Margus Haav, „Apokalüpsis koputab taas uksele”, � Postimees, 23.6.2010.

Lisamaterjale

Zoroastrismi pärand 59

Iraani muistse usundi zoroastrismi pühasid kirjutisi kutsutakse aves-taks nagu ka keelt, milles nad kirja on pandud. Avesta keel on indoeu-roopa keelkonna indoiraani iraani keelte ida haru hulka kuuluv keel. Vana-avesta keeles (u 1000 eKr) on kirja pandud kõige vanemad Avesta Jasna osad, Gathad. Väidetavalt kirjutas need pühad hümnid zoroast-rismi rajaja, muistses Iraanis tegutsenud Zarathustra (Zoroaster) ise. Need on kogu zoroastrismi kesksed tekstid, millele tugineb kogu üle-jäänud mahukas avesta tekstikorpus. Kuna Zarathustra täpne eluaeg ei ole siiani teada (ajavahemik 1200–700 eKr), siis on raske oletada kõige vanemate avesta tekstide kirjapanekuaega. On tõenäoline, et paljud hümnid ja muud tekstid ringlesid esialgu suuliselt ning suurem osa tekste pandi kirja sadu aastaid pärast nende loomist. Zoroastrism

4. Zoroastrismi pärand. Zarathustrast üliinimeseni

4.1. Zoroastrism muistses Iraanis

Zoroastrism on tõenäoliselt maail-ma vanim monoteistlik usund, mis tekkis tuhandeid aastaid tagasi Iraa-ni aladel. Zoroastrism on avaldanud mõju muistse Kreeka ja Rooma filo-soofia arengule, kuid selle mõju võib näha ka judaismis, kristluses, islamis ja India budismis. Zoroastrismi pea-jumal on Ahura Mazda, temale vas-tandub kurjust kehastav jõud Angra Manju.Pildil ulatab Ahura Mazda (krooniga, paremal) kuningas Ardashirile dia-deemi kui kuningavõimu sümboli. Reljeef Naqsh-i-Rustamis Iraanis, 3. sajand.

Maarja

Comment on Text

Mainju

60 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 61

druj-ga, on just inimeste ülesanne osaleda jumaliku korra võidulepää-semise kehtestamises. Aša ja druj printsiibid on paiguti võrreldavad hi-lisema kreekaliku arusaamaga korrastatusest ja kaosest või ka igapäe-vaarusaamaga heast ja kurjast.

Angra Manju, keskpärsia keeles ka Ahriman, on Ahura Mazda mü-toloogiline vastandprintsiip. Tema nimi tähendabki tõlkes „Kuri Vaim”. Angra Manjut peetakse zoroastrismis peamiseks negatiivseks kurjust kehastavaks jõuks. „Kuri Vaim” Angra Manju koos oma kuue peamise ideega seisab vastu Ahura Mazdale. Just Angra Manju ja Ahura Mazda vahelise võitluse tulemusel tekkiski zoroastristlike ettekujutuste järgi meie maailm. Angra Manju ja tema loodud olendid – pahad vaimud ja kurjuse kehastajad maailmas, daevad – üritavad hävitada Ahura Mazda loodud asju.

Zarathustra on Angra Manju samastanud halbade jumalike olendi-te daevadega, kelle eesmärk on vastu seista Ahura Mazda kehastatud jumalikule headusele ja korrale. Angra Manju on zoroastrismi kohaselt vale, pattude ja muude pahede algataja. Kui kõige vanemates avesta tekstides on nii Angra Manju kui ka daevad pigem ebaisikulised kurjad printsiibid, siis hilisemal ajal kujuneb välja mütoloogia, mille kohaselt Angra Manju on Ahura Mazdale vastanduv kuri isikuline jumalus, kes omakorda on sünnitanud kurjad deemonid daevad võitluseks headuse vastu.

2. saj pKr arenema hakanud zurvanistlikus zoroastrismis on jumal Zurvani (avesta keeles „aeg”) loonud kaksikvennad Ahura Mazda ja Angra Manju. Nii headust ja korda kehastav Ahura Mazda kui ka kurjust ja hävingut sümboliseeriv Angra Manju on võimsuse poolest võrdsed samaaegselt tegutsevad printsiibid. Angra Manju võimu aga peetakse ajutiseks ning pärast 9000 aastat kestvat sõda hea ja kurja vahel väl-jub võitjana jumalikku õiglust kehastav Ahura Mazda. Tõenäoliselt on taoline arusaam Ahura Mazdast ja Angra Manjust kui isikustatud vas-tandlikest jumalustepaaridest hilisem tuletis algsematest aša ja druj printsiipidest.

Kuigi nii hea ja kuri kui ka õiglust ja korda ning halbu kavatsusi ja kaost kehastavad jumalused olid olemas pea kõikides teadaolevates varasemates mütoloogiasüsteemides, tundub just zoroastrism olevat esimene, mis arendab nendest printsiipidest välja konkreetselt pai-ka pandud mütoloogiasüsteemi. Hea ja Kuri saavad lõpuks peaaegu võrdseteks jumalateks, kes on omavahel pidevas tülis. Iisraeli religioo-nis olid samamoodi olemas kurjuse jõud nagu ka kristluses, kuid ku-nagi ei kujutata neid isegi ligilähedaselt sama võimsatena kui Jumal ise. Piiblireligioonis on kurjus siiski mööduv nähtus, mille kütkesse ini-mesed võivad sattuda ja mis võib ka Jumalale meelehärmi teha. Kuid

ei ole praegugi välja surnud, seda hoolimata islami pealetungist kogu Iraani aladele. Suurimad zoroastristlikud kogudused tänapäeval asu-vad Indias, Iraanis ja väljarändajate hulgas Põhja-Ameerikas. Avestat peab oma pühakirjaks tänapäeval 150 000–200 000 inimest.

Zoroastrismi peajumalus on Ahura Mazda, kes on ka jumalate (baga) ülemvalitseja. Ahura Mazda oli pärslaste peajumal, kuid juba va-remgi kummardasid teda paljud rahvad. Ahura on indo-iraani jumaluse või jumalategrupi nimeks, mazda võib aga tõlkida kui „tark” või „tead-ja”. Oletatavasti lõi just Zarathustra arusaama Ahura Mazdast kui looja-jumalusest, keda ennast ei ole mitte keegi kunagi loonud. Niisugune igavesti oleva loojajumaluse kontseptsioon oli uudne nii Indo-Iraani kui ka Lähis-Ida kontekstis. Ilmselt on sellise loojajumaluse kontseptsioo-nil ka suur mõju hilisemale monoteismile ja erinevatele usuliikumistele Iisraelis.

Zoroastrismis on Ahura Mazda tõeprintsiibi aša kehastus ja ga-ranteerija. Aša on jumalik reegel või jumalik asjade kulg, mis määrab ära kogu universumi toimimise, kõikide loodusjõudude ja taevakeha-de liikumised ning ka kõik inimelus ettetulevad reeglid ja toimingud. Jumaliku maailmakorra vastu eksimist nimetati avesta keeles druj, mis on ühtlasi ka aša vastandprintsiibiks. Inimeste ülesandeks on jumali-ku korra järgi käitumine, selle korra alalhoid ja seega ka Ahura Mazda kui korra kehastuse teenimine ja kummardamine. Kuigi jumalikku kor-da nähakse tugevama ja domineerivamana võrreldes oma vastandi

Zoroastrism on püsima jäänud isla-mi jõulise pealetungi kiuste. Pildil Navjote initsiatsiooniriitus, mille käigus pühitsetakse nooruk zoroastristide kogukonna täieõigus-likuks liikmeks.

Ahura Mazdat on kujutatud kui ha-bemega meest tiivulisel kettal.Pildil Persepolises asuv Ahura Mazda reljeef.

Zarathustra

Maarja

Comment on Text

see lehekülg tegelikult korras

Kasutaja

Highlight

kas siin peab olema paksus kirjas?


mõtestatud sisu ja eesmärk.Teoses „Nõnda kõneles Zarathustra“ jõuab Zarathustra pärast

oma rännakute algust ühte linna, kus parasjagu on algamas köietant-sija etteaste. Ta asub kogunenud rahvale rääkima hoopiski oma uutest arusaamadest maailma olemusest.

Nietzsche kasutab loodusteaduslikke kujutluspilte sellest, kuidas inimkond on arenenud kõige madalamatest loomadest kuni inime-seni välja. Üliinimene on aga evolutsiooni kõrgem aste. Nagu ahv on inimese jaoks madalam olend, kelle üle naerda, on ka üliinimese jaoks tavaline inimene kõigest naeruväärt rumal ahv. Kõik aga, kes räägivad ükskõik millistest üleilmsetest õpetustest või mütoloogiatest, on pe-tised, kes mürgitavad oma õpetustega kogu inimkonda. Jumala vas-tu patustamine ei ole enam patt, sest Jumal on surnud. Üliinimesel on isanda moraal – ta on iseenese peremees, tavaline eksiuskumuste küüsis olev inimene on aga orjamoraali ohver. Hea on oma olemuselt suursugune või üleolev – see vastandub halvale ja põlastusväärsele. Viimane aga omakorda sisaldub alandlikkuses, omakasupüüdlikku-ses ja arguses. Vastaval isandamoraaliga inimesel ei ole otseselt vä-liseid väärtusi, vaid tema, üliinimene ise, ongi väärtuste kehastuseks. Tema headus ei väljendu mitte kaastundes, vaid eelkõige enda isiku ja teiste, kes on temaga võrdsed, armastamises või oluliseks pidamises. Madalamad inimtõu kategooriad ehk orjamoraali esindajad lähtuvad aga eelkõige kasulikkusest – hea on see, mis on kasulik või ohutu, kuri või halb aga miski, mis on suur, hirmuäratav ja ohtlik. Seega on mo-raalselt hea see, kes lihtsalt on allaheitlik ja kergeusklik. Just selliseid arusaamu kristlikust headusest Nietzsche põlgab. Tema meelest pei-tub suurim väärtus eelkõige jõu väljendamises, mitte allaheitlikkuses. Kui kristluses peab ka oma vaenlast armastama, siis Nietzsche ülim moraal eeldab kurjuse jõududele ka kurjaga jõulist vastamist. Kõik tu-leb ohverdada kunagi tulevikus saavutatava võidu nimel.

Nietzsche arusaamu Jumala ja tegelikult üldse kogu mütoloogia surmast ja mõttetusest iseloomustab kujukalt kirjeldus turuplatsil hukkuvast köietantsijast. Köietantsija on just etendust andes keset turuplatsi maha kukkunud ja suremas. Ta kardab, et tema hing läheb põrgu. Samal turuplatsil aga varem rahvaga kõnelenud Zarathustra selgitab köietantsijale, et mitte mingit põrgut ega ka kuradit pole ole-mas ning seega pole tarvidust surma karta. Köietantsija tõdeb, et kui Zarathustral on õigus, siis elu kaotamisega ei kaota ta ju õigupoolest midagi. Sest ta ei ole ju midagi rohkemat kui lihtsalt loom, keda on õpetatud rahvale lõbustust pakkuma. Zarathustra lohutabki köietant-sijat lähtuvalt oma inimeseideaalist, kuivõrd köietantsija on teinud nii-võrd hädaohtlikust tegevusest omale elukutse ja on selle nimel olnud

kurjuse kaotus on juba ette kindel. Ka keskaegsed kujutelmad põrgust, saatanast ja inimhinge hukatusest ei luba kuradit kujutada mingilgi määral jumalike ja headuse jõududega võrdsetena. Zoroastrismis on kurjus aga päriselt olemas olev võimas jumalus. Mil moel on zoroast-rism mõjutanud teiste rahvaste mütoloogiaid ja religioone, on aga siia-ni ebaselge, sest kunagistest „algsetest” zoroastrismi printsiipidest nagu ka Zarathustra enda elust ei tea me midagi kindlat.

Saksa klassikaline filoloog, antiikkirjanduse teadlane ja filosoof Friedrich Nietzsche (1844–1900) võtab aga Zarathustra tegelasku-ju appi filosoofilis-ilukirjandusliku teose „Nõnda kõneles Zarathustra” („Also sprach Zarathustra” 1883–1885) elu olemuse kontseptsiooni loomisel. Nietzsche arusaama Zarathustra elust ega ka hea ja kurja mõistete kasutust ei saa ühildada algse zoroastrismiga ega ka zoroast-ristlike mütoloogiliste tekstide päris sisuga. Nietzsche loob eelkõige enda isiklikku filosoofilist mütoloogiat, mis kasutab muistse usundi sümboleid, kujundeid ja mütoloogilisi motiive.

Nietzsche leidis, et kõige elava olemus seisneb võimutahtes ja oma jõu avaldamise soovis. Üksikisikul ei ole Nietzsche arutelude ko-haselt tähtsust, loeb kogu inimkonna evolutsioon, mille eesmärk on tekitada mõni üksik suurkuju, nõrgad ja vähemkohanevad aga pea-vadki välja surema. Kaastunne ja headus nõrkade vastu on vastuolus nii kosmose olemuse kui ka seaduspäradega. Moraalil või ka igasugu-sel usulis-filosoofilisel süsteemil on mõte ainult indiviidi täiustumise seisukohalt. Kahtlemata mõjutasid Nietzsche mõttemaailma tugevalt ka tolleaegsed darvinistlikud arusaamad.

Selliste seisukohtade tõttu võib Nietzschet pidada sügavalt krist-lusevastaseks mõtlejaks, mida kinnitab ka üks tema tuntumaid väiteid „Jumal on surnud!”. Õigemini ütleb ta, et kõik jumalad on surnud, ja kutsub üles sellele, et maailma asuks elama uus mütoloogiline olend – üliinimene1 (sks Übermensch). Keegi ei saa enam öelda inimkonnale, mis on hea või mis on halb, ning kristlusest on tegelikkuses saanud lihtsalt formaalne kommete läbiviimine, millel puudub igasugune

1 Tõlketraditsioonis on juurdunud sõna üliinimene, kuid filosoofid soovitavad täpsuse huvides teist varianti.

4.2. Nietzsche, Zarathustra ja mütoloogia

Friedrich Nietzsche põhivaldkonnad olid peamiselt klassikalised keeled ja antiikkirjandus. Ta arendas välja teooria apolloonilise ehk arukalt vaimse ja dionüüsilise ehk spon-taanse, instinkte vallandava poole võitluse kohta inimhinges.

Nietzsche filosoofia on mõjuta-nud väga paljusid 20. sajandi mõt-lejaid ja kirjanikke, teiste hulgas Rudolf Steinerit, Martin Heideggeri, Jacques Derridad, Albert Camus’d, Theodore Adornot, Eugene O´Neilli ja Thomas Manni.

Friedrich Nietzsche, „Nõnda kõneles Zarathrustra”, tlk Johannes Palla, Olion, 2008.N

ietzsche


ohvrite hulgaga; inimeste massiline ohverdamine ühe tugevama ini-meksemplari arengu nimel – see oleks tõesti progress.” Täpselt sellise arusaama võtsid edasiarendustega kasutusele nii vene kommunistid kui ka saksa natsionalistid ning suurel või vähemal määral pea kõik sarnased liikumised üle maailma.

Nõukogude Venemaal tapeti väidetava kommunistliku prog-ressi tulevase saabumise kiirendamiseks ja tõhustamiseks miljoneid süütuid inimesi; saksa rahvuslus võttis aga nietzschelikud suurushul-lustuse kujutluspildid üle juba enne esimest maailmasõda. Kui kom-munistid seostasid üliinimese ja progressi kuvandit eelkõige internat-sionalismi ning kogu maailma ja inimkonna arenguga, siis saksalik natsionalism võttis üheks aluseks rahvusromantilised kujutelmad ger-maani rahva ja mütoloogia iidsest ülimuslikkusest ja pühadusest.

Kommunistlikud ideoloogiad pidasid sarnaselt Nietzschega krist-lust, kuid ka kõiki teisi religioone oma suurimateks vaenlasteks ning asusid aktiivselt nii preesterkonda kui ka kirikuid füüsiliselt likvidee-rima. Saksa natsionalism Hitleri ajastul oli sel teemal aga pigem jagu-nenud. Üks osa ladvikust eesotsas Heinrich Himmleriga soovis krist-luse täielikku hävitamist ja selle asendamist germaani algse ja puhta mütoloogiaga. Teine ja pisut konservatiivsem osa juhtivaid natsiona-liste (kuhu kuulus ka Hitler) pidas kristlikku moraali nagu kirikuidki siiski oluliseks osaks ka uue Saksa riigi elu korraldamisel. Ühes oldi aga üksmeelel kõikides leerides – saksa üliinimesest peab saama uus maailma valitseja ning tuhandeaastase uue ajastu riigi saavutamise nimel tuleb loobuda hea ja halva tunnetamisest. Selleks, et saavutada tulevikus aset leidvat progressi, võis tappa ükskõik, kui palju, ja üks-kõik, keda. Siiski tunnistas ka kõrgem juhtkond, et tegelikkuses selline käitumine küll ei ole „hea” ja „moraalne”, aga asjaolud ja tulevane uus ajastu lihtsalt nõuavad seda. Üliinimese kuvand, kes oli vabanenud vanast moraalist, andis õigustuse massimõrvadeks nii kommunistide-le kui ka natsionalistidele. Ühtede jaoks oli üliinimene lihtsalt blond müütiline musklis väärikas germaanlane; teistele tehases töötav liht-ne proletariaadi esindaja, kelle ülesandeks oli alistada nii loodus kui ka kogu maailm tulevase heaolu nimel.

Nagu ka diktatuurirežiimide propagandaplakatitelt näha, oli mõlema ideaal uuelaadne, vanast moraalist vabanenud inimene. Ka Nietzsche väljakäidud jutustus köietantsija elu mõttest saab kohati totalitaarsete režiimide jaoks iseenesestmõistetavaks. Riigi eesotsas olevate moraaliköidikutest vabade või uue inimese moraali omanda-nud üliinimeste jaoks ei ole nende teenistuses oleva sõduri või töölise elul muud ideed kui isanda ja tema ideaali teenimine. Selline lihtsu-relik, veel mitte-üliinimene, aga saabki oma elule mingi mõtte vaid

valmis oma eluga riskima. See nagu olekski juba osalt vana moraali ületamine; hirmust üle saamine ja seeläbi uueks inimeseks muutumi-ne. Ta lubab köietantsija selle eest lausa oma kätega matta:

Zarathustra aga jäi paigale, ja just tema kõrvale langeski keha, raskesti vigastatud ja luud-kondid katki, kuid veel elus. Vähe aja pärast tuli lömastatu meelemärkusele ja nägi Zarathustrat enda kõrval põlvitamas. „Mis sa siin teed?” küsis ta viimaks. „Teadsin juba ammu, et kurat mulle jala taha paneb. Nüüd veab ta mind põrgu: kas sina tahad teda keelata?”

„Usu mu sõna, sõber,” kostis Zarathustra, „seda kõike, mil-lest räägid, pole olemas: pole ühtki kuradit ega põrgut. Hing sureb sul juba enne kui keha: ära karda nüüd enam midagi!”

Mees vaatas umbusklikult üles. „Kui sa õigust kõneled,” ütles ta viimaks, „siis ma ei kaota seega midagi, et oma elu kaotan. Ega ma olegi väärt palju rohkem kui loom, keda õpe-tatud tantsima löökide ja piskude paladega.”

„Mitte nii,” ütles Zarathustra; „sa oled hädaohust teinud endale kutse, seda ei tule põlata. Nüüd sa hukkud oma kut-sest: selle eest tahan sind matta oma kätega”.

Kui Zarathustra seda oli öelnud, ei kostnud surija enam; aga ta liigutas kätt, nagu oleks ta otsinud Zarathustra kätt tänamiseks.

Paljuski on Nietzsche mütoloogilised arutlused nagu ka tema fi-losoofia kontseptsioonid raskesti jälgitavad. Enam kui kümme viimast eluaastat kannatas Nietzsche ka vaimuhaiguste käes ja kaotas alates 1889. aastast töövõime. Seega suri see suur mõtleja haige ja kokku-varisenuna, kuid tema loominguline pärand on mõjutanud paljusid järgmiste põlvkondade filosoofe.

Kuigi Nietzsche oli üpriski otseselt vastu saksa natsionalismi esileker-kimisele ja pidas esmatähtsaks just individuaalset, mitte kollektiivset, kõikide inimeste arengut, sai Nietzsche mütoloogilistest kontsept-sioonidest aga hoopiski saksa rahvusluse üks pidepunkte. Nagu ta ise on „Moraali genealoogias” öelnud: „Progressi suurust võib mõõta

4.3.Üliinimene kui uue riigipoliitika sümbol


partei või poliitik kehastab korda, turvalisust, headust ja õiglust. Mingi teine partei või poliitik, kes esindavat korratust, kurjust ja valelikkust, üritab aga „õiget” parteid võimult kukutada. Ainult ühine võitlus kaose ja kurjusega aitavat päästa tulevikku. Sel moel mütoloogilist temaati-kat kasutades loodetakse mobiliseerida oma toetajaid. Mis võiks olla veel motiveerivam kui oma enda eksistentsi alalhoidmine?

Näeme sellist mütoloogilise võitluse esilekutsumist tihtipeale ka Eestis, kus paremjõud üritavad jätta muljet, et väikenegi vasak-jõudude võimulepääs hävitaks ühe hoobiga kogu Eesti majanduse, kaitsevõime ja välispoliitilise positsiooni. Järgnevat kogu riigi sise-mine kokkuvarisemine ja lõpuks veel ka võimalik rünnak idanaabrilt. Vasakjõud aga kasutavad täpselt samasuguseid kujutluspilte parem-oponentide demoniseerimiseks. Paremjõud olevat viinud majanduse kriisini, ei suuda tagada inimeste elementaarsetki ellujäämist, kogu maa on täis nälgivaid lapsi ja vanureid, kuid mitte keegi midagi ette ei võta. Puuduvat igasugune hoolivus ja tulevikuvisioon. Sellele saavat järgneda samuti ainult kogu riigi inimestest tühjaksvoolamine ja lõ-puks kultuuri kokkuvarisemine.

On üpriski tõenäoline, et mitte kummagi poliitilise vastaspoole hirmude täitumisel ei juhtuks tegelikkuses midagi hirmsat. Toimuks

iseennast kõrgema klassi inimesele ohverdades. Vastane ehk kaose ja kurjuse sümbol – kommunismis kodanlasest kulak, natsismis juut – tuleb demoniseerida ja hävitada.

Nietzschel ei olnud tõenäoliselt kunagi ühtki kavatsust ega ka aimu, et tema ideed võiks sellisel kujul poliitiliselt kunagi tulevikus kasutust leida. Loomulikult ei saa filosoofi ja kirjanikku, kelle mõttemaailm esindas hoopis midagi muud, milleski süüdistada. Kuid „üliinimene” ja „saabuv progressiajastu” näitavad ehk kõige paremini, kuidas mütoloogilisi kujutluspilte saab inimeste mõjutamiseks kasu-tada ning millised võivad olla tagajärjed.

Oma vaenlase demoniseerimist ja samas iseenda õilistamist nii sise- kui ka välispoliitikas on ajaloos ette tulnud ilmselt pea kõikjal. Sisepoliitikas üritatakse tihti luua kujutluspilti selle kohta, kuidas üks

4.4. Hea ja kurja võitluse motiiv nüüdispoliitikas

Propagandas püütakse inimesi mõ-jutada vahendeid valimata, seetõttu on propagandaplakatitel tavapärane omade idealiseerimine ja vaenlaste demoniseerimine. Kõrvuti ideaalini-mesi kujutavad natside, nõukogude ja eesti propagandaplakatid.


ehk pisike nihe mõnes ühiskonnasfääris, kuid kõik muu jääks pea en-disel kujul püsima. Samas on aga teineteise demoniseerimine kasulik mõlemale poolele – piisavalt inimeste ürgsete hirmudega mängides säilitavad tegelikult mõlemad pooled teatava kaalu riiklikes institut-sioonides ja ka tõsiseltvõetavuse ühiskonnas.

Samasugust demoniseerimist näeme ka USA poliitikas. Vabariiklaste partei häälekamad propagandistid räägivad pide-valt sellest, et demokraatide partei hävitab majanduse ja kogu riigi. Demokraadid jällegi ähvardavad täpselt samade hirmudega oma oponenti teda maha tehes. Nagu oleme aga ajaloos näinud, on USA püsinud vähemal või rohkemal määral kindlalt mõlema partei võimu all – ei ole saabunud ühtegi katastroofi ega ka lubatud õndsust. Võib-olla aitab ka erinevate mütoloogiliste kujundite tundmine pisut mõis-ta seda, milliste mütoloogiliste hirmude või meelitustega on tänapäe-val võimalik inimest eksitada.

Sarnaselt sisepoliitikaga ähvardatakse kurjuse jõududega ka vä-lispoliitilises plaanis. Kõige kujukam näide sellisest käitumisest on tõenäoliselt USA presidendi G. W. Bushi 2002. aastal peetud kõne, kus ta määratles ära maailma riigid, mis on oma olemuselt „kurjad” ja ohustavad kogu tsiviliseeritud maailma. Neid riike nimetas ta „kur-juse teljeks”. Sinna kuulusid Iraak, Iraan ja Põhja-Korea; kurjuse telje piirimail olid aga Süüria, Liibüa ja Kuuba. Rahvast hirmutati massihä-vitusrelvadega, mis olevat ähvardamas iga ameeriklase isiklikku tur-valisust. Sellest lähtuvalt kutsuti hiljem üles ka alustama sõda „kurjuse jõudude” vastu, et kehtestada kõikjal maailmas taas tsivilisatsioon ja õiglus. Selline lähenemine on üpriski sarnane zoroastristliku arusaa-maga hea ja halva jumala võitlusest.

Maailmakirjanduses on niisugune hea ja halva võitlus esitatud ehedalt keskaja eepostes. „Nibelungide laulus” võitlevad näiteks „head” burgundlased „pahade” hunnidega. Rüütlieepika normide kohaselt on siiski mõlemad vaenupooled vaprad, demoniseeritud on pigem hunnide juhi Etzeli abikaasa Kriemhild.

Itaalia renessanssi suurkujud Ludovico Ariosto ja Torquato Tasso tõid hea ja kurja võitluse teema I ristisõja aegadesse, kus üllaid usu-kaitsjaid ja ristisõdijaid takistasid kangelastegudes mitmesugused deemonlikud jõud, kes lugeja teadvuses rõhutasid moslemite otse-seost saatanaga.

� Kriemhild näitab vangistatud Hagenile Nibelungide sõrmust. Hunnid tagaplaanil on lausa minia-tuursed. Johann Heinrich Füssli joo-nistus, 1807.


kurja teha maa vastu ja pidada uurimatuma sisikonda ülemaks maa mõttest.

Kord vaatas hing põlgusega keha pääle: ja sellal see põlgus oli kõrgem kõigest – ta tahtis, et keha oleks kõhn, inetu, nälginud. Nii ar-vas hing ära lipsata keha ja maa võimu alt.

Oo, see hing ise oli alles kõhn, inetu ja nälginud: ja julmus oli selle hinge naudinguks!

Aga teiegi veel, mu vennad, öelge mulle: mis kuulutab teie keha teie hingest? Kas teie hing ei ole vaesus ja sopp ja vilets rahulolu?

Tõesti, inimene on sopane jõgi. Vaja on juba olla meri, et võtta endasse sopast jõge, nõnda et ise puhtaks jääd.

Vaadake, ma õpetan teile üliinimest: tema on see meri, temasse võib uppuda teie suur põlgus.

Mis on suurim, mida võite elada läbi? Suure põlguse tund on see. Tund, millal teie õnngi teile läilaks läheb ja niisama teie mõistus ja voorus.

Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu õnnest! Ta on vaesus ja sopp ja vilets rahulolu. Aga mu õnn peaks õigustama olemasolu enese!”

Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu mõistusest! Kas isub ta teadmust nagu lõvi oma toitu? Ta on vaesus ja sopp ja vilets rahulolu!”

Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu voorusest! Ta pole veel pannud mind märatsema. Kuis olen väsinud oma hääst ja kurjast! See kõik on vaesus ja sopp ja vilets rahulolu!”

Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu õiglusest! Ei ma näe, et oleksin leek ja süsi. Ent õiglane on leek ja süsi!”

Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu kaastundmusest! Kas kaastund-mus ei ole rist, millele naelutatakse see, kes armastab inimesi? Kuid minu kaastundmus ei ole ristilöömine!”

Kas kõnelesite juba nii? Kas kisendasite juba nii? Ah, kuis oleksin kuulnud teid nii juba kisendavat!

Mitte teie patt – teie rahulolu piskuga kisendab taeva poole, teie ihnus teie patuski veel kisendab taeva poole!

Kus on ometi välk, mis nooliks teid oma keelega? Kus on hullus, mida tuleks eostada teie verre?

Vaadake, ma õpetan teile üliinimest: tema on see välk, tema on see hullus! –

Kui Zarathustra seda oli öelnud, hüüdis keegi rahva hulgast: „Oleme juba küllalt kuulnud köietantsijast; nüüd tahame teda ka näha!” Ja kõik rahvas naeris Zarathustrat. Köietantsija aga, kes arvas, et tema kohta käis see sõna, asus kohe tööle.

(Tõlkinud Johannes Palla)

Loe katkendit Friedrich Nietzsche filosoofilisest romaanist „Nõnda kõneles Zarathustra”. Autor ise on öelnud, et Zarathustra nime ei valinud ta selle-pärast, et tema õpetus langeb ühte Zoroasteri omaga, vaid sellepärast, et ajalooline Zarathustra oli see, kes moraali esimesena metafüüsilistesse kõr-gustesse tõstis, olgu siis tema ka see, kes esimesena seda tunnetab.2*

Friedrich NietzscheNõnda kõneles Zarathustra: raamat kõigile ja ei kellelegiEsimene osa3Kui Zarathustra tuli ligemasse linna, mis asetub metsade ääres, leidis ta seal palju rahvast turule kogunud: sest oli lubatud näidata köietant-sijat. Ja Zarathustra kõneles nõnda rahva vastu:

Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks?

Kõik olendid seni on loonud midagi kõrgemat endast: ja teie taha-te siis olla mõõnaks sellele suurele tõusule ning pigemini tagasi min-na looma juurde kui ületada inimest.

Mis on ahv inimesele? Pilkenaer või piinlik häbi. Ja sedasama peab olema inimene üliinimesele: pilkenaer või piinlik häbi.

Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest. Kord olite ahvid, aga praegugi veel on inimene ahvim kui ükski ahv.

Kes aga teist on kõige targem, seegi on ainult vahepäälne värd-jas taimest ja tondist. Aga kas käsin ma teid saada tontideks või taimedeks?

Vaadake, ma õpetan teile üliinimest!Üliinimene on maa mõte. Teie tahe ütelgu: üliinimene olgu maa

mõte!Ma vannutan teid, mu vennad, jääge ustavaks maale ja ärge us-

kuge neid, kes teile räägivad ülemaisist lootusist! Mürgitajad on need, olgu teades või teadmata.

Elupõlgajad on need, surijad ja ise mürgitatud, kellest maa on vä-sinud: käigu nad oma teed!

Kord oli suurimaks kuriteoks kuritegu jumala vastu; aga jumal suri, ja seega surid ka need kurjategijad. Nüüd on kõige hirmsam

2 Johannes Semperi järelsõnast raamatule „Nõnda kõneles Zarathustra”.

Lugemiseks


Loe, kuidas on Ahura Mazda olemust käsitletud Voltaire’i filosoofilises jutus-tuses „Zadig”. Teos on mõeldud allegooriana, ilmestamaks filosoofi kaasaega puudutavaid probleeme. Zadig on filosoof, kes rändab õnneotsinguil ringi muistses Babüloonias. Voltaire’i sõnum on, et maailm on täis inimkurjust ja väiklust ning täiuslik kord valitseb ehk kuskil kõrgemal. Inimene peab leppi-ma oma saatusega ja temast endast sõltub siin maailmas vähe.

VoltaireZadig

[---]Oma toas olles kiitsid eremiit ja Zadig pikalt oma võõrustajat. Ao-valges äratas rauk oma kaaslase.

„Peame teele asuma,” ütles ta, „aga sel ajal kui kõik veel magavad, tahan ma sellele mehele näidata oma lugupidamist ja armastust.”

Seda öeldes võttis ta tungla ja pani maja põlema. Kohkunud Zadig hakkas karjuma ja tahtis teda takistada koletut tegu tegemast. Üksiklane tiris ta oma ülevõimuka jõuga kaasa; maja lõõmas. Erak, kes oli oma kaaslasega juba küllalt kaugele jõudnud, vaatas maja põle-mist rahuga pealt.

„Kiidetud olgu jumal!” ütles ta. „Nüüd on mu kalli võõrustaja maja maatasa tehtud. Õnnelik inimene!”

Neid sõnu kuuldes tundis Zadig kiusatust naerma pahvatada, sõimata auväärset isa, lüüa teda ja põgeneda; aga ta ei teinud mi-dagi niisugust, vaid, alludes eraku mõjule, järgnes talle viimasesse ööbimispaika.

Nad jõudsid lahke ja voorusliku lesknaise juurde, kellel oli nelja-teistkümneaastane õepoeg – väga meeldiv nooruk ja lesknaise ainuke lootus. Naine võttis nad vastu nii väärikalt, kui suutis. Järgmisel päeval käskis lesknaine õepojal saata reisimehed sillani, mis oli hiljaaegu kat-ki läinud ja kust oli ohtlik üle minna. Abivalmis nooruk sammus reisi-meeste ees. Kui nad olid sillale jõudnud, ütles eremiit noorukile:

„Tulge siia, ma tahan teie tädile tänu avaldada.”Ta sasis noormehel juustest kinni ja viskas ta jõkke. Laps langes

põhja, ilmus viivuks veepinnale ja seejärel neelas ta veevoog.„Koletis! Sa oled kõige nurjatum inimene!” hüüdis Zadig.„Te lubasite mulle kannatlikum olla,” katkestas teda eremiit.

„Teadke siis, et maja varemete alt, mille Jumalik Ettehooldus süütas, leidis peremees määratu varanduse; teadke siis, et nooruk, kelle kae-la murdis Jumalik Ettehooldus, oleks tapnud oma tädi aasta pärast ja teid kahe pärast”

„Kes sulle seda ütles, metslane?” hüüdis Zadig. „Ja kui sa lugesidki

seda oma saatuste raamatust, on sul siis sellegipoolest õigus uputada last, kes pole sulle midagi halba teinud?”

Sellal kui babüloonlane rääkis, märkas ta, et raugal pole enam habet ja ta näojooned muutuvad nooruslikuks. Erakuhõlst kadus; neli kaunist tiiba katsid üllast, valgusesäras hiilgavat kogu.

„Oo taeva saadik! Jumalik ingel!” hüüdis Zadig põlvili langedes. „Sa oled alla laskunud pühakute taevast, et õpetada nõrka surelikku alistuma igavestele seadustele!”

„Inimesed otsustavad kõige üle, kuigi nad ise midagi ei tea,” ütles ingel Jesrad. „Sina väärid inimeste seas kõige rohkem valgustamist.”

Zadig palus luba rääkida. „Ma ei ole endas kindel,” ütles Zadig, „sellepärast söandaksin sind paluda, et hajutaksid mu kahtluse: kas poleks parem olnud lapse meelt parandada ja muuta ta vooruslikuks, kui et teda ära uputada?”

Jesrad sõnas:„Kui ta oleks olnud vooruslik ja elama jäänud, oleks ta saatuse

tahtel tapetud koos naisega, kellega ta abielluma pidi, ja pojaga, kes sellest abielust oleks sündinud.”

„Mida see tähendab?” hüüdis Zadig. „Kas peavad siis õnnetused ja kuriteod ilmtingimata olemas olema ja peavad nad tabama õigeid inimesi?”

„Halvad on alati õnnetud,” vastas Jesrad. „Nad on selleks, et proo-vile panna väheseid õigeid, kes on ilma mööda laiali pillatud, ja pole olemas halba, millest ei sünniks head.”

„Aga kui oleks ainult hea ja halba ei olekski?” küsis Zadig.„Siis ei oleks maailm niisugune, nagu ta on. Sündmused reastuk-

sid teise tarkuskorra järgi. Ja see teine, täiuslik kord on võimalik vaid Kõrgema Olendi igaveses elupaigas, kuhu halb ligi ei pääse. Tema on loonud miljoneid maailmu, millest ükski ei sarnane teisega. See to-hutu mitmekesisus annab tunnistust tema otsatust vägevusest. Maa peal pole kahte puulehte, lõpmatutel taevalagendikel kahte taevake-ha, mis oleksid sarnased; kõik, mida sa näed sel väikesel aatomil, kus sa oled sündinud, peab olema kindlas paigas, kindlal ajal, vastavalt Kõikehõlmava kõigutamatutele käskudele. Inimesed arvavad, et laps, kes hukkus, kukkus vette juhuse tõttu ja et juhuse tõttu põles maha ka maja, aga juhust ei ole olemas: on vaid katsumus või karistus või tasu või ettenägelikkus. Tuleta meelde kalurit, kes arvas, et ta on kõi-ge õnnetum inimene maailmas. Ahura Mazda saatis sinu tema saa-tust muutma. Nõrk surelik, lakka vastu vaidlemast sellele, keda tuleb kummardada.”

„Aga,” ütles Zadig ... Ent kui ta sai oma „aga” öeldud, lendas ingel juba kümnenda


taeva poole. Zadig langes põlvili, kummardas Jumalikku Ettehooldust ja alistus. Ingel hüüdis talle kõrgelt: „Asu Babüloni poole teele.”

(Tõlkinud Tatjana Hallap)

1. Kas oled ka ise ette kujutanud maailma hea ja kurja võitlusena? Too näiteid.

2. Mis või kes sümboliseerib praeguses maailmas kõige rohkem (mütoloogilist) head/kurja?

3. Selgita mõisteid:zoroastrismmonoteism

4. Kas Nietzsche teooria on eelkõige filosoofia, ilukirjandus või mü-toloogia? Põhjenda oma arvamust.

5. Millised kolm tuntud ajalootegelast vastaks Nietzsche üliinime-se kuvandile? Mis neil Nietzsche üliinimesest puudu jääb või jäi? Millised kolm ilukirjanduslikku tegelast sobiks kõige pare-mini üliinimesteks? Kuidas kulges ja millega lõppes nende elu kirjandusteoses?

6. Mõtesta lahti Nietzsche esitatud köietantsija kujund. Eestis on köietantsijaks nimetatud romaanikirjanikku Jaan Krossi. Mida on selle all mõeldud?

7. Kirjuta 5-minuti-kommentaar sellele, milline oleks maailm, kus elavad ainult üliinimesed.

8. Mil määral võtab autor teost luues vastutuse selle mõju eest? Jagage arvamusi ja põhjendage neid.

9. Nimeta kirjandusteoseid, mis on mõjutanud maailma. Meenuta, kas nende autorid lootsid kirjutades oma teostega ühiskonda mõjutada. Kas mõju erines oodatust?

10. Rühmatöö: valige üks viimasel ajal maailma esiuudiseks olnud sündmus. Koostage mõistekaart selle eeltingimustest ja järelmõ-judest. Kui palju leiate sündmuse toimumise objektiivseid, kui palju subjektiivseid põhjusi?

11. Nimetage poliitikuid, kellel on komme Eestis (või maailmas) oma vastaseid demoniseerida või neid väga tumedates toonides kir-jeldada. Püüdke neile poliitikutele leida mütoloogilisi vasteid. Kirjuta 150–200sõnaline essee teemal „Hea ja kurja võitlus Eesti poliitikas”.

12. Kas maailma jaotamine headeks ja pahadeks riikideks on tänases maailmapoliitikas õigustatud? Põhjenda oma arvamust.

13. Loe katkendit teosest „Nõnda kõneles Zarathustra”. Mille poolest erineb katkendi Zarathustra zoroastrismi tõelisest rajajast?

14. Mida tähendab Sinu jaoks lause: „Kes aga teist on kõige targem, seegi on ainult vahepäälne värdjas taimest ja tondist”? Võrdle oma arvamust kolme kaaslase omaga. Kui palju teie mõtted eri-nesid? Mida oli ühist?

15. Miks võrdleb Nietzsche inimest jõe, aga üliinimest merega? Leia mitu argument lisaks tekstis esitatule.

16. Milline Nietzsche fraas Sulle kõige rohkem meeldib? Püüa seda mõtestada.

17. Milliste kõnekujundite abil saavutab autor loodetud mõju? Too näiteid.

18. Millisena on „Zadigis” kujutatud Ahura Mazdat? Kas ja mille poo-lest erineb ta zoroastrismi jumalast?

19. Paaristöö. Kehastuge Jesradiks ja Zadigiks. Zadigi esindaja toob välja võimalikult palju väiteid, miks Jesradil polnud õigust noo-rukilt elu võtta, Jesradi ülesanne on talle vastu vaielda. Esitlege kokkuvõtvalt teistele, millised olid vaidluse tulemused.

Vladimir Sazonov, „Iraani ideoloogiast, aja- ja kul-tuuriloost“, Diplomaatia nr 103, märts 2012.

Lisamaterjale

Ülesandeid

76 Zoroastrismi pärand

Hea ja kurja vastasseis 77

Zoroastrismis võitlesid omavahel jumalad. Mütoloogiliste kont-septsioonide arenedes kandus heitlus maa peale ja jõudis inimeste sekka. Head hakkas tavaliselt esindama inimene. Tekkis hea sangari mütoloogiline kuju. Kurja kehastasid varasemates müütides enamas-ti metsloomad, nagu lõvi „Gilgamešis” või mütoloogilised koletised. Lõvitapmine esineb paljudes müütides üle kogu Ees-Aasia ja Euroopa Vahemeremaade piirkonna ja ulatub kaugele põhja, kus näiteks Siegfried tapab lõvi „Nibelungide laulu” jahi kirjelduses.

Lood kangelasliku noore jumaluse või mõne muu inimesest vägi-lase võitlusest koletisega on tuntud nii Lähis-Ida kui ka muistse Kreeka mütoloogiast. Sellise mütoloogilise lohemao ja kangelase võitluse üks varasemaid versioone pärineb tänapäevase Türgi aladel elanud indoeuroopa rahvaste hetiitide kirjandusest. Selline võitlusmotiiv on ühtlasi ka hea-kurja omavaheline taplus.

Hetiidi pärimuses võidab sügisel, maaharimisperioodi ja üht-lasi kalendriaasta lõpus, kuri lohe või draakon, talve sümboliseeriv Illujanka, kevadised viljakusejõud, mida esindab suur tormijumalus Tešup. Kevadel jällegi sama võitlus kahe vastase vahel kordub, kuid nüüd väljub sellest võitjana hoopiski Tešup. Kevadised jõud võida-vad talviseid, elu võidab surma ja headus saavutab võidu kurjuse üle. Selline koletise tapmise müüt esineb väga mitmete rahvaste juures ning selliseid müüte kanti hetiitidel tõenäoliselt purulli pidustuste1 ri-tuaalide käigus näitemängudena ette.

1 Purulli pidustused olid hetiitide jaoks äärmiselt olulised religioossed pidustused, mis seostusid hetiidi kuningavõimu ja religiooniga. Arvatakse, et purulli festival oliAnatoolia päritolu uue aasta rituaal, mis leidis aset igal kevadel.

5. Hea ja kurja vastasseis. Kangelase võitlus koletisega

5.1. Hetiidi pärimus

Heraklese vägitööde hulka kuulus mitmesuguste mütoloogiliste kole-tiste surmamine. Ta tappis Nemea lõvi ja Lerna veekoletise Hydra, kes näib olevat Beowulfi lugude soopeletise Grendeli mütoloogiline esivanem. Veel surmas ta metssea ja kiskjalikud mutantlinnud ning päästis merekoletist tappes kaunitar Hesione.� Pildil Herakles tapmas Lerna vee-koletist. Itaalia kunstniku Antonio del Pollaiolo maal, 1475.

78 Hea ja kurja vastasseis Hea ja kurja vastasseis 79

Mütoloogiline motiiv kangelasest, kes tapab lohe, ei ole aga tih-ti üldse seotud viljakusriituste ega ka looduse elutsükliga. Jumaluse võitlusi koletisega leiame väga mitmete rahvaste mütoloogiatest ja erinevatest kontekstidest. Näiteks võitleb Kreeka peajumalus Zeus kõige võimsama Kreeka koletise Typhoniga, kelle suudab lõpuks väl-gunooltega alistada. Vana Testamendi raamatutes leidub samuti mo-tiive sellest, kuidas Jahve alistab kurjust ja kaost sümboliseeriva mere-koletise Leviaatani, näiteks Jesaja raamatus (27, 1): „Sel päeval nuhtleb Issand oma terava, suure ja tugeva mõõgaga Leviaatanit, põgenevat madu, ja Leviaatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe.” Leviaatani alistamisest räägib ka psalm 74: 13–14:

Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks,sina lõid katki lohede pead vete peal.Sina purustasid Leviaatani pead,sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale.

Iiobi raamatus (26, 12–13) jällegi kirjeldatakse Iisraeli jumala või-mekust merekoletis Rahabi tapmisel:

Oma rammuga liigutab ta merdja oma taibukuses peksab ta Rahabit.Tema hingusest selgib taevas,tema käsi torkab läbi põgeneva mao.

Kreeka mütoloogiast teame lugu Aethiopia kuninga Kepheose ja ku-ninganna Kassiopeia tütrest Andromedast, kelle päästab merekoletis Ketose käest tema hilisem abikaasa Perseus.

Kassiopeia väitis, et tema tütar Andromeda on ilusam kui Poseidoni kaaskonda kuuluvad merenümfid Nereuse ja Dorise tüt-red nereiidid. Poseidon sai selle peale vihaseks ja saatis merekoletise Ketose kogu riiki terroriseerima. Kuningas sai oraaklilt teada, et ai-nus viis koletise maharahustamiseks oli talle ohverdada Andromeda. Alasti kuningatütar seoti koletise jaoks kalju külge. Mööda sattus aga minema Perseus. Kuna ta kandis kreeka mütoloogiast tuntud

Eesti hetiitide uurija assürioloog Vladimir Sazonov (1979) kirjutab müüti kokkuvõtvalt:

Pärast seda, kui Illujanka Tešupit võitis, pöördus tormijumal abipalvega kõikide jumalate poole. Müüdi kohaselt oli lohe Illujanka nii võimas ja kole, et kõik jumalad kartsid teda. Kiškilušša linnas toimus lahing Illujanka ja tormijumal Tešubi vahel, kuid Tešub kaotas lahingu. Seejärel palus Tešub juma-late abi. Abistama oli valmis vaid Inara, hetiidi kaitsejuma-lanna. Inara kohtas Zigaratta linnas meest nimega Hupašija. Inara pöördus Hupašija poole abipalvega ning too oli valmis Inarat aitama, kuid tingimusel, et Inara veedab temaga ühe öö. Ja nii juhtuski – Inara ja Hupašija magasid koos. Kaval ja nutikas jumalanna Inara korraldas peo ja kutsus peole Illujanka koos lastega. Inara kattis rikkaliku laua rohke veini ja toiduga. Lõpuks Illujanka tuligi koos poegadega kohale ja nad sõid ennast nii täis, et ei suutnud enam oma koobas-tesse tagasi minna. Siis ilmus kohale Hupašija ja sidus lohe nööriga kinni, nii et Tešub sai Illujankat ilma vaevata võita. Nii sai Tešub tänu Inara kavalusele ja Hupašija nutikusele lohe alistada. Tänuks selle eest viis Inara Hupašija kaljutipu-le ja abiellus temaga. Kuid Inara keelas Hupašijal „Jumalate maja” aknast välja vaadata. Aga nagu muinasjuttudest ikka tihti juhtub, astus uudishimulik inimene sellest keelust üle. Hupašija vaatas aknast välja ja see tegu läks talle maksma elu. Kui ta vaatas aknast välja, märkas ta oma naist ja lapsi maa peal, kes olid nähtavasti surnud.

Vladimir Sazonov on eesti assürio-loog ja tõlkija. Ta on tõlkinud eesti keelde Vana-Lähis-Ida kultuuriteks-te, on avaldanud arvukalt artikleid Lähis-Ida ajaloo ja tänapäeva tee-madel.

5.2. Kreeka printsess ja merekoletis

Lohetapja


Jacobus de Voragine’i (1230–1298) keskaja üks populaarsemaid teo-seid, pühakute elulugude raamat „Kuldne legend” (ladina keeles Legenda aurea) jutustab püha Jüri legendi või müüdi.

See on sarnane eelpool kirjeldatud kreeka lugudega. Kangelase lohetapmise ja kaunitarist aheldatud printsessi lugu levis peaaegu kõikjal vanas maailmas ning lõpuks sai ka kristliku mütoloogia osaks.

nähtamatuks tegevat Hadese kübarat, koletis teda ei näinud. Perseus tappis Ketose ja abiellus Andromedaga.

Teine motiividelt väga sarnane müüt kirjeldab, kuidas Herakles päästis Trooja kuninga Laomedoni tütre Hesione.

Poseidon ja Apollo ei olnud saanud kuningalt lubatud tasu Trooja linna müüride ehitamise eest ning otsustasid kätte maksta. Apollo saatis karistuseks katku, merejumal Poseidon aga merekoletise Troojat hävitama. Taaskord ennustasid oraaklid kuningale, et ainus viis Trooja päästmiseks on ohver-dada oma tütar merekoletisele. Alasti Hesione seotigi kaljude külge oma lõppu ootama. Herakles oli aga juhuslikult tagasi saabumas oma retkelt amatsoonide vastu ja sattus nägema aheldatud Hesionet. Herakles lubas Hesione päästa, kuid ai-nult juhul, kui tema isa Laomedon annab talle tasuks kunagi Zeusilt saadud hobused. Saades kuningalt selleks nõusoleku, tappiski Herakles koletise ja Hesione pääses surmast. Trooja kuningas aga keeldus lubatud tasu maksmast. Hilisema sõ-jakäigu raames tappis Herakles kuningas Laomedoni ja võt-tis kinni ka Hesione, kelle kinkis hiljem hoopiski argonaut Telamonile.

5.3. Püha Jüri ja lohemadu

Perseus päästab Andromeda Ketose küüsist. Korintose vaasimaal, 600–575 eKr.

Püha Jüri noor ja sangarlik kuju on inspireerinud paljusid kunstnikke. Harilikult puudub kujutisel printsess.Kristlikus sümboolikas on kurja alg-sümbol madu, veidi detaile lisades saame maost draakoni. Tuldpurskav lohe märgib põrgu avanemist ning kurja püüdu surelikke oma leekides-se kista.

Püha Jüri legendis on lohetapmi-ne vaid üks seik kangelase elust – ta keeldus kristluse mahasalgamisest ja Rooma jumalatele ohverdamisest, mistõttu ta hukati. Kristlased kuulu-tasid märtrina surnu pühakuks. Usk taevasesse paradiisi ja ülestõusmi-sesse on varase kristluse üks aluspõ-himõtteid, mille järgijal ei ole raske surma minna.

Kristlikust aspektist pole püha Jüri puhul tähtis kangelase jõud või osa-vus lohega võideldes. Kuivõrd lohe on Saatan, suudab teda tappa igaüks, kes on piisavalt tugev mitte kehaliselt jõult, vaid kristliku usu poolest. Sel põhjusel kujutatakse kunstis lohet sageli väikesena: kangelane on keis-ri kohtu ees ületanud surmahirmu, motiivi korratakse tagasiulatuvalt.Püha Jüri tapab lohe. Kreeka nunna Agathe tikand, 1729.


alus on kreeka sõna γεωργός, ladina kirjapildis geōrgía, mis tähendab põlluharijat. Keskaja traditsioon uskus samuti riigi nime olevat tule-tatud püha Jüri nimest, sest just see pühak oli seal eriliselt austatud. Ka uuel, 2004. aastal kasutusele võetud Gruusia lipul figureerib püha Jüri rist.

Praeguse Venemaa vapil, mis võeti pärast Nõukogude Liidu la-gunemist taas kasutusele, on niisamuti kujutatud püha Jüri võitlust lohega. Erinevalt endisest kristlikust Vene tsaaririigist ei seostata prae-guses ilmalikus Vene riigis vapil kujutatud püha Jüri enam ametlikult kristliku pühakuga, kuid ajaloolist sümbolit kasutatakse endiselt.

Nagu antiikkultuurides ja keskajalgi, on kuri lohemadu või draa-kon tänapäeva inimesegi jaoks üks peamine kurjust kehastav mü-toloogiline koletis. Niisamuti saame väita, et jätkuvalt on inimestele tähtis lugu noorest õilsast kangelasest, kes päästab kauni neiu. Nii seiklusromaane kui ka -filme, mis eri kujudel jutustavad sangari võit-lusest koletisega, on arvukalt tänapäevalgi.

Roland11. ja 12. sajandi vahetusest pärinev „Rolandi laul” näitab Frangi ku-ninga Karl Suure ja tema väepealike ehk paladiinide, teiste seas ni-mitegelase Rolandi võitlust mauridega. Eepose eesmärk on ülistada prantslaste isamaa-armastust ja kristlike rüütlite õiglast võitlust teise-usuliste vastu.

Nii Roland kui ka tema võõrasisa Ganelon on truud kuningas Karlile, kuid nendevaheline tüli ajendab Ganeloni salasepitsustele. Kord alanud kurjus kasvab, kuni Ganelon reedab nii Rolandi, kuninga-le antud vasallivande kui ka kristluse ja teeb sobingu mauride kuninga Marsiliusega. Marsilius lubab Karlile, et võtab vastu ristiusu, kuid kui Karl taandub suurema sõjaväega Prantsusmaale, ründab Marsilius al-lesjäänud väikest järelväge. Rolandi sõber Olivier palub kolmel korral sõjasarve puhuda, kuid Roland oma liigses uhkuses keeldub. Lõpuks otsustab ta siiski surmavalt haavatuna sarve puhuda. Karl saabub appi liiga hilja, kui ebavõrdset võitlust pidanud frangi sangarid on juba sur-nud, kuid lööb kättemaksuks puruks suure sõjaväe. Ganeloni üle pee-takse kohut ja ta hukatakse.

Nagu lugu räägib, siis elas Liibüas Silene linnas järves elas kuri draakon, kes ahistas kogu piirkonda oma julmustegudega. Draakoni kontrolli all hoidmiseks andsid elanikud talle söö-giks igal päeval kaks lammast. Lammastest draakonile aga ei piisanud ja ta vajas ka inimliha. Nii pididki linna elanikud draakonile söötma oma lapsi, kes valiti välja liisutõmbamise kaudu. Kuid ühel päeval langes liisk kuninga tütrele. Kuningas lubas, et annab ära kogu oma kulla ja hõbeda ning pool ku-ningriiki, kui tema tütart säästetakse. Kuid elanikud ei olnud sellega nõus. Printsess saadeti pruudiks riietunult lohele ohverdamiseks. Püha Jüri oli aga juhuslikult mööda ratsuta-mas, nägi printsessi ja hakkas temaga rääkima. Lohe ründas, kuid püha Jüri asus vapralt printsessi kaitsma. Ta lõi risti ette ja ründas lohet oma piigiga. Püha Jüri sidus printsessi vöö lohele kaela ümber ja talutas looma linna juurde. Linna elanikud olid lohet nähes hirmunud, kuid püha Jüri lubas neile, et kui elanikud võtavad vastu ristiusu, on ta nõus lohe ära tapma. 15 000 meest ristiti ja püha Jüri tappis lohe. Lohe tapmise kohale ehitas kuningas kiriku.

Püha Jüri motiiv ja tema lugu sai nii lääne kui ka ida kristlikus maailmas niivõrd tuntuks, et on tänaseni mitme riigi jaoks üks olulise-maid mütoloogilisi tegelasi poliitilises sümboolikas. Näiteks Winston Churchilli lennuk teise maailmasõja ajal kandis nime Ascalon – see on mõõk, millega Jüri tappis lohe. Püha Jüri on paljude eri kristlike tradit-sioone järgivate riikide peamine kaitsepühak ja kajastub siiani ka nen-de riikide ametlikus sümboolikas. Püha Jüri on Inglismaa kaitsepühak ja püha Jüri rist on ka Inglismaa lipp.

Gruusia (Georgia) üks peamisi kaitsepühakuid ja sümboleid on samuti püha Jüri, keda on kujutatud ka riigi vapil. Varauusaja autorid on sõna Georgia etümoloogiat uurides viidanud võimalusele, et nime

Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, Koost V. Alttoa, Eesti Raamat, 1962.

Piltidel vasakult paremale Inglismaa lipp (püha Jüri rist valgel taustal), Gruusia ja Venemaa vapp.

5.4. Kristlike kangelaste arhetüüpe

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight

Kaks korda "elas"


tervendab Amfortase. Tänulik kuningas loobub troonist Parsivali ka-suks. Parsivali süü ja patt on olnud ükskõiksus kannatava inimese vastu. Ta lunastab selle ohtudes, mida võinuks õige kristliku käitu-mise korral vältida.

DraculaTransilvaania, praeguse Rumeenia mägiplatool elanud krahv Vlad III Dracula ehk Vlad Teivastaja (1431–1476/77) oli Valahhia vojevood, Rumeenia rahvuskangelane, kes lõi tagasi Mehmet II juhitud moslemi-te pealetungi. Hüüdnime teenis ta vaenlaste teibasse ajamise kombe tõttu. Pärimuse järgi armastas ta ka leiba tapetud vaenlaste verre kasta.

Don JuanItaalia Don Giovanni on hiliskeskajal tekkinud tegelaskuju, kelle ees-märk on olla valimatult seksuaalvahekorras võimalikult paljude nais-tega. Molière’i järgi oli tal 1003 partnerit kõigist ühiskonnakihtidest ja mis tahes välimusega. Tema tegelaskuju lõi hispaania barokk-kirjanik Tirso de Molina draamas „Sevilla pilkaja ning kivist külaline”.

Võrgutaja don Juan teeb õnnetuks mitu naist nii talupoegade kui ka hertsoginnade seast, keeldub meelt parandamast, tapab Sevilla komtuuri, kes kaitseb oma tütart vägistamise eest, ning pilkab tema hauasammast, lisades, et sooviks temaga einetada. Õhtul saabub kuju don Juani koju prassingule. Teenrid on kabuhirmul, kui nende pere-mees võtab monumendi aadliviisakusega vastu ja saab kutse tulla õhtusöögile komtuuri haual. Kohkumatu patukott lähebki. Komtuur serveerib talle rästikuid ja skorpione, kuid vapper Juan sööb need ära. Eine lõpul haarab komtuuri vaim külalisel rinnust ja tapab ta. Hirmsal kõuekõminal vajuvad nad koos põrgu. Don Juani hüljatud daamid ja talunaised leiavad õnnelikult uued, seekord moraalsed paarilised.

Religioosses ja liha suretavas Hispaanias sai näidend kähku popu-laarseks, vahest just laval kuhjuva patuelu värvikuse tõttu. Prantsuse klassitsist Molière laenas süžee oma komöödiale „Don Juan ehk Kivist külaline” (1660).

CidValencia isand Rodrigo Díaz de Vivar sai araabia keelest tuletatud hüüdnime el Cid, „isand”. Langenud intriigide ohvriks, peab ta kunin-gas Alfonso käsul maapakku minema. Kastiiliakeelne kangelaseepos „Laul minu Cidist” pärineb 12. sajandi lõpust või 13. algusest. Eepos rõhutab küll Cidi vaprust ja sõdimisoskust, aga samas ka kristlikke voorusi, millest olulisim on kuulekus nii taevasele kui ka maisele isandale. Saanud teate pagenduse kohta, tänab ta jumalat ja alis-tub, tehes peatuse vaid selleks, et palvetada neitsi Maarja kirikus. Sõdalastega suheldes meenutab ta pidevalt Jumala tahet ja kinnitab ustavust taevasele valitsejale. Võitnud hulgaliselt maure ja vabasta-nud märkimisvääse osa Kastiilia valdusi, palub ta kuningalt andestust ja saadab kinke, selle asemel, et end jõuga kehtestada. Vastumeelselt petab ta küll juute, laenates neilt kivide ja liivaga täidetud kirstude vastu raha, kuid tema truudus kuninga vastu jääb muutumatuks.

Enese mahasalgamine asetab Cidi aga kõrgemale kõrgist ja ar-mastuse käsku rikkuvast kuningast. Kuninglikud Carrióni pojad on erinevalt Cidist arad ja salakavalad. Nad alandavad ja piinavad Cidi tütreid, oma laulatatud naisi, kes on kolmekordselt nende kui rüütlite kaitse all: abikaasade, daamide ja nõrgematena.

Eepose moraal on läbini kristlik. Jumal paneb Cidi proovile. Kui rüütel katse auga läbib, järgneb tasu. Cid võidab tagasi kaotatud positsiooni ja kuninga heatahtlikkuse. Pahad saavad õiglase pal-ga: Carríoni pojad kaotavad jumalakohtu kahevõitlusel elu. Nende süütult kannatanud lesed pälvivad suurepärase hüvitise, abielludes Aragóni ja Navarra kuningatega.

ParsivalKuningapoeg Parsivali isa tapetakse võitluses. Säästmaks poega samast saatusest, kasvatab Parsivali ema ta üles metsas inimestest eemal. Kord näeb poiss läbi metsa ratsutavaid rüütleid ja tahab maa-ilmaga tutvuda. Ta jõuab Graali rüütlite lossi. Püha karika valvuri-te kuningas Amfortas on raskelt haige, sest iharuse tõttu on teda tabanud nõid Klingsori saadetud paranematu haav. Parsivalile näi-datakse Graali austamise tseremooniat, mis sarnaneb armulauaga. Sisse kantakse ka haige Amfortas. Oodatakse, et nooruk nähtu vastu huvi tunneks. Kui ta kohtlaselt vaikib, saadavad rüütlid ta ära. Edasi Parsival kasvab ja areneb, kogeb hulga seiklusi ja võidab Klingsori. Pärast aastaid kestnud rändamist jõuab ta tagasi Graali juurde ja

Wolfram von Eschenbach, „Parzival”, tlk Rein Sepp. Eesti Raamat, 1989.

5.5. Saatanliku või pahelise kangelase arhetüüpe

Vlad III Dracula, kes sai nime oma isa järgi: nimelt oli viimane Ungari Draakoniordu liige ja seetõttu hakati poega hüüdma Draculaks (draakoni pojaks). Draakon tähistab aga ungari keeles nii draakonit kui ka saatanat. Dracula nime kasutas iiri-inglise kir-janik Bram Stoker õudusromaani „Dracula” (1897) pealkirjana. Romaan räägib 19. sajandi Rumeenia krah-vist-vampiirist, kes peab rändama Inglismaale, kus tapab mitu inimest. Draculaga astub võitlusse professor Abraham van Helsing. Kuna vampiir ei kannata päevavalgust, võimaldab see ta lõpuks hävitada. Romaan sai ülikuulsaks. Selle süžeed kasutati ja arendati edasi nii kirjanduses kui ka teatri- ja filmikunstis.

Kasutaja

Highlight

Kas peab olema paksus kirjas

Kasutaja

Highlight

Kas peab olema paksus kirjas?

Kasutaja

Highlight


Loe katkendit James Frazeri kirjeldusest, kuidas eri rahvad on tähistanud suve võitu talve üle, võrdle seda kombestikku looga Illujanka ja Tešupi võitlusest. James Frazerit võib pidada moodsa antropoloogia rajajaks. Tema peateos on „Kuldne oks”, mille kaksteist köidet ilmusid aastatel 1890–1915, nende põhjal tegi hiljem lühendatud variandi (tõlgitud ka eesti keelde), mis ilmus 1922. aastal. „Kuldne oks” sisaldab rikkalikult etnograafilist ainest paljude rahvaste kombestikust. Teos on palju mõjutanud humanitaarteaduste aren-gut ja 20. sajandi kirjandust.

James FrazerKuldne oks: uurimus maagiast ja religioonist

Mõnikord avaldub talurahvakommetes kontrast talvel uinuvate ja ke-vadel jõuliselt ärkavate taimekasvuvägede vahel näitlejate dramaatili-se võitlusena, kes kannavad vastavalt Talve ja Suve nimetust. Nii moo-dustasid Rootsi linnade noormehed esimesel mail kaks ratsasalka, mis näiliselt hävitavas lahingus kokku läksid. Ühte neist juhtis Talve esin-daja, kes oli mähitud karusnahkadesse ning pildus lumepalle ja jääd, püüdes külma aastaaega pikendada. Teist salka juhtis aga üleni värs-kete lehtede ja lilledega rüütatud Suve esindaja. Järgnenud mängu-lahingus jäi peale Suve sõjasalk ja tseremoonia lõppes pidusöögiga. Ka Reini keskjooksul peab luuderohtu rõivastatud Suvi maha lahingu samblasse või õlgedesse rüütatud Talvega ja saavutab viimase üle või-du. Alistatud vaenlane paisatakse maha ja kistakse tal õlerüü seljast, see rebitakse tükkideks ja puistatakse laiali, sellal kui sangarite noo-rukesed kaaslased laulavad lugulaulu Talve alistamisest Suve poolt. Hiljem kantakse ringi suvepärga või -oksa ja kogutakse majast majja käies annetusi, milleks on munad ja sink. Mõnikord on Suve kehastav sõdalane rüütatud ka lehtedesse ja lilledesse ning kannab peas lille-õitest krooni. Pfalzis etendatakse seda mängukonflikti suure paastu neljandal pühapäeval. Ka Baieris mängiti samal päeval maha sama näitemäng; mõnel pool järgiti seda kommet koguni veel 19. sajandi keskpaigas või hiljemgi. Kui Suvi oli rõivastatud üleni rohelisse, ehitud lintidega ja kandis käes õitsvat oksa või väikest puukest, mille külge olid riputatud õunad ja pirnid, siis Talv oli tihedalt mähkunud karus-nahksesse mantlisse ja mütsi ning kandis käes lumelabidat või koo-ti. Asjakohaselt rõivastatud saatjaskonnaga kõndisid nad läbi kõigi

CasanovaTeine naistevõrgutaja stereotüüp Don Juani kõrval on Casanova. Itaalia seikleja kirjutas erakordselt huvitavad memuaarid, milles kirjel-dab detailideni oma ajastu Euroopat, aga ka arvukaid armulugusid. Casanova vallutuste hulk ei jäänud don Juani omale alla, kuid sek-suaalseid vabadusi hindav 18. sajandi ülemkiht ei näinud selles prob-leemi. Casanova oli võimeline tundma ehtsat armastust ega teinud naisi meelega õnnetuks. Ka väitis ta end olevat veendunud katoliikla-se, täitis usukombeid ja väärtustas palve jõudu. Niisiis olid tema patud andestatavad.

FaustSaksa rahvajutu kangelane doktor Faustus oli kuulus teadlane, kes uu-dishimust kutsus välja kuradi ja sõlmis temaga lepingu. Maa peal tuli saatanal Fausti teenida ja kõik ta soovid täita. Vastu pidi Faust andma oma hinge. Fausti legend esitab tuntud kristlikku stereotüüpi, mille puhul maised hüved maksavad nende ihalejale igavese elu.

Varased tõlgendused, nagu Christopher Marlowe’ tragöödia „Doktor Faustuse elu ja surma traagiline lugu” (1604), keskenduvad publikut köitvale saatana ilmumistele ja nõiatrikkidele, lõpetades efektse põrgusõiduga, milles osaleb palju kuradeid. Faust teeb kulda, reisib ajas ja ruumis ning võtab ette muudki tavainimesele võimatut.

Marlowe’ist kaks sajandit hilisem Johann Wolfgang von Goethe tõlgendus (1805, II osa 1832) näitab valgustusajastusse sobivat üliandekat teadlast, kes esialgu tahab tagasi kadunud noorust, kuid kasvab inimeste heategijaks ja looduse alistajaks. Tähtis on aga mitte Fausti, vaid Jumala ja saatana omavaheline leping. Inimkonna suhtes skeptiline saatan usub, et tema pakutavad hüved veenavad askeetlikku Fausti hõlpsalt ümber. Kõikvõimas ja kõikteadja Jumal usub, et inimene ei suuda saatana tormilise elustiiliga kohaneda, et ta igal juhul aimab „õiget rada” ja et loovus, ilu ja armastus võidavad. Nii järgib autor algusest peale kristlikku printsiipi. Finaalis kingib Goethe Faustile õnneliku surma. Haua juures saaki varitsev kurat alistub inglite kaunile laulule ja laseb hinge oma nina alt taevasse viia.

Lugemiseks

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight


1. Milline tähendus oli hetiitide jaoks Illujanka ja Tešupi lool?2. Analüüsi püha Jüri tähtsust ja tähendust Euroopa kultuuriloos.

Lisaks õpikumaterjalile uuri püha Jüri kohta lisamaterjali ka internetist.

3. Milliseid kangelase võitluse lugusid koletisega oskad välja tuua tänapäeva filmikunstist või ilukirjandusest?

4. Uuri ja otsi teabeallikatest, milliste olenditega peavad kangelased võitlema

eri rahvaste müütides, muinasjuttudes, muistendites.

5. Mille poolest erineb folkloorne kangelane ilukirjanduslikust? Millisesse positsiooni asetab see naise? Põhjenda oma arvamust.

6. Kas noort ilusat neidu kaitsev ja päästev kangelane on moes ka tänapäeva ühiskonnas? Põhjenda oma arvamust.

7. Rühmatöö: iga rühm valib ühe arhetüüpse kangelase (kas müto-loogilise või ilukirjandusliku), otsib tema kohta infot teatmeteos-test ja/või internetist ning koostab saadud andmete põhjal 5mi-nutise Powerpointi ettekande.

8. Võrdle James Frazeri „Kuldses oksas” esitatud Suve ja Talve võit-lust hetiidi pärimusest tuntud Illujanka müüdiga. Mis on sarnast, mis erinevat? Põhjenda oma arvamust: kas ja/või kui lähedane on suve ja talve võitlus selles kontekstis hea ja kurja võitlusele. Arutle, miks on peetud tähtsaks aastaaegade vaheldumist rituaa-lidega tähistada? Millised need tseremooniad praegu on ja miks nad on nii palju muutunud?

tänavate, peatusid majade ees ja laulsid salme vanadest lauludest, mille eest neile anti leiba, mune ja puuvilju. Lõpuks, pärast lühikest jagelust, andis Suvi Talvele kere peale ja viskas ta külakaevu või ajas ta hüüete ja naeru saatel külast välja metsa.

Alam-Austrias Göpfritzis käisid Suve ja Talve kehastavad mehed majast majja vastlapäeval ja igal pool tervitasid lapsed neid suure vai-mustusega. Suve kehastav mees oli riietatud valgesse ja kandis käes sirpi; tema kaaslane, kes pidi kujutama Talve, kandis peas karvamütsi, tema käte ja jalgade ümber oli seotud õlgi ja käes kandis ta kooti. Igas majas laulsid nad vaheldumisi värsse. Suvistepühade ajal etendavad Drömlingis (Braunschweig) poiste- ja tüdrukutesalgad veel tänapäe-valgi võitlust Suve ja Talve vahel. Lauldes, hõisates ja kellukesi helis-tades tormavad poisid majast majja, et Talv minema peletada; nende järel käivad Maipruudi juhtimisel tüdrukud mahedasti lauldes, kandes erksavärvilisi kleite, lilleõisi ja -pärgi, et kujutada kevade kaunist tule-kut. Varem etendas Talve rolli õlgnukk, mida poisid kaasas kandsid; nüüd etendab seda maskikostüümis mees.

Võitlus suve ja talve esindajate vahel, mis Euroopas on ammu mandunud pelgalt teatraalseks lavastuseks, kujutab Põhja-Ameerika eskimotel endast praegugi maagilist tseremooniat, mille väidetav eesmärk on mõjutada ilmastikku. Kui sügistormid kuulutavad sün-ge arktikatalve tulekut, siis jagunevad eskimod kahte rühma, mida kutsutakse vastavalt lumekanadeks ja partideks. Lumekanade hulka kuuluvad kõik talvel sündinud isikud, partide sekka aga kõik suvel sündinud. Seejärel keritakse lahti pikk hülgenahkne köis ja rühmad haaravad teine teisest köieotsast, püüdes kõigest väest sikutades vas-taseid enda poole tirida. Kui lumekanad alla jäävad, siis on suvi män-gu võitnud ja ilusat ilma võib loota kogu eeloleva talve vältel.

(Tõlkinud Triinu Pakk)

Ülesandeid

90 Hea ja kurja vastasseis

� Vladimir Sazonov, „Lohe ja tormijumala vastan-damisest hetiidi mütoloogias”, Kirik ja Teoloogia, 14. august, 2015.

Merili Metsvahi, „„Ja seal oll’ suur madu ...”. Püha Jüri legend setu naise Ksenja Müürsepa vaimses universumis”, Akadeemia nr 9/2003, lk 1915–1952, leitav Rahvusraamatukogu andmebaasist Digar.

� Risto Järv, „Vale-Jüri kiusatus. Valekangelasest „Lohetapja” (AT 300) põhjal”, Lohetapja. Pro folk-loristics, 6, lk 52–69.

Lisamaterjale

Kreeka mütoloogia 91

Antiik-Kreekas kirja pandud müüdid ja eeposed on saanud üheks kogu Euroopa tsivilisatsiooni olulisemaks kirjavaraks. Tihtilugu loe-takse Homerose eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” loomise ajastut kogu Euroopa kirjanduse sünniepohhiks. Osalt võib seda ka tõepäraseks lugeda, sest ka hilisem rooma kirjandus on siiski oma algse impulsi saanud just Antiik-Kreekast. Rooma ja Kreeka kultuurid ühiselt olid

6. Kreeka mütoloogia6.1. Homerose eeposed

Homerose eeposed on saanud nime oma oletatava autori, pimeda lauli-ku Homerose järgi. Arvatakse, et Ilias pärineb u 762 a eKr, Odüsseia u 650 a eKr. Homerose täpne eluaeg ei ole teada. Enamike praeguste uurijate arvates olevat ta elanud 7. ja 8. saj eKr. Arvatakse ka, et Homeros ei ol-nudki eeposte autor või olid eepos-tel erinevad autorid.Tuntuim Homerose kujutis hellenist-likust perioodist, 2. saj eKr.

92 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 93

jõuavad lõpuks tagasi turvalisse koju, mille naised on nende jaoks säilitanud.

Viimastel aastakümnetel on aga mõistetud üha paremini, et kree-ka mütoloogia ei olnud mitte midagi uut ja enneolematut. Paljud kree-ka mütoloogia ja kirjanduse motiivid olid olemas juba muistse Lähis-Ida kirjanduses, kust kreeka autorid neid laenudena kasutusele võtsid. Seega on ka Kreeka mütoloogia juba tuhandeid aastaid olemas olnud suulise jutupärimuse ja kirjalike mütoloogiliste tekstide edasiarendus. Kreeka lugusid tunneme teistest paremini eelkõige seetõttu, et nende teosed ei hävinud pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist 476. a pKr, vaid on püsinud Euroopa kirjakultuuris ühtlaselt kuni tänapäeva-ni. Sumeri ja Babüloonia müüdid on aga valdavalt taasavastatud alles eelmisel sajandil, mistõttu teatakse neist ka pisut vähem.

aluseks juba keskaegsele Euroopa tsivilisatsioonile. Muistses Kreekas loodud kirjandusteoseid aga õpitakse tänaseni paljudes koolides ja ülikoolides üle maailma, eeskätt muidugi Euroopas. Neid on ilmselt vähe, kes pole tuttavad Kreeka peajumaluse Zeusi nimega. Vaevalt lei-dub tänapäeval kedagi, kes ei tea midagi olümpiamängudest. Kreeka mütoloogia on tänapäeval osa euroopalikust igapäevakultuurist – täpselt niisamuti nagu piiblilood.

„Ilias” on sõjamüüt, mille põhiteemaks on võitlus võitluse pä-rast ka siis, kui proportsioon sõja põhjuse ning kulutatud ressursi vahel on ammu paigast ära. Teose üks osa on lugu ilusast Helenast ja Trooja printsist Parisest, kes röövis naise tema seaduslikult abikaa-salt. Moraalne süü lasub ühiskonna norme rikkunud Trooja linnal. Vaid jumalate subjektiivsus lubab sõjal kesta ja annab aeg-ajalt ka võite Troojale. „Ilias” ei tauni kreeklaste vägivalda hukkuva Trooja tsiviil-elanikkonna kallal ega näe armastuses vabandust abielurikkumisele. Helena enda käitumine abikaasaga ei ole Trooja sõja lugudes eriti olu-line. Ilus naine on vaid objekt, mitte subjekt. Sõja lõpul tapab Helena esimene abikaasa, Sparta kuningas Menelaos, Helena uue abikaasa, Parise, ja Trooja kangelase Hektori venna Deiphobuse, võtab naise taas omaks, viib koju ja tagab talle endise staatuse.

„Odüsseia” väljendab tolleaegse inimese huvi tundmatute maa-de vastu ja nendega seotud kujutlusi. Kauged paigad on täis ohte, aga ka sõbralikke inimesi, kelle jaoks on külalislahkuse seadus püha. Rännuteel on ühtlasi võõrastest huvitatud kaunid naised. Oluline on ränduri oskus end tarkuse ja kavaluse abil ohtudest (ja naistest) päästa. Eepos kätkeb tähtsat vastandust: seilavad ja seiklevad mehed

„Trooja sõja” peamiseks põhjuseks võib pidada vale valikut, mille teeb Trooja valitseja poeg Paris. Tülijuma-lanna Eris on jäetud jumalate pidu-söögile kutsumata ja kättemaksuks viskab ta nende sekka õuna, millele on kirjutatud „Kõige ilusamale”. Kolm kaunist jumalannat, Hera, Athena ja Aphrodite, lähevad vaidlema, kes neist on kõige ilusam. Otsuse peab tegema Paris, kuid mitte nende ilu, vaid selle põhjal, mida jumalan-nad talle lubavad. Aphrodite pakub Parisele maailma kõige kaunimat naist ning Paris annabki õuna talle. Aphrodite pakutud naine on Sparta kuninga Menelaose abikaasa Hele-na, kelle Paris röövib. See sündmus vallandabki Trooja sõja, kus Menela-os oma liitlastega ründab troojalasi.Peter Paul Rubens, „Parise otsus” 1635.

„Ilias” ja „Odüsseia” on nii sisult kui ka stiililt väga erinevad eeposed. „Odüsseia” peakangelane on Troo-ja sõjast koju naasev Odysseus. Koduteel ootavad teda paljud kat-sumused: meresõitjaid hukutavad sireenid, inimsööjast kükloop ja nõid Kirke, kelle võlude kütkesse Odysseus langeb. Kodus peab tema naine aga tõrjuma pealetükkivaid kosilasi. Lõpuks annab naine kosilas-tele võimatu ülesande, mille suudab lahendada ainult koju naasnud ja end kerjuste rõivastes varjav Odys-seus. Odysseuse lugu on hiljem edasi arenenud tuntud muinasjutu-motiivina.Pildil Henry Fuseli maal (1796) „Odüsseus möödumas koletiste Skylla ja Charybdise vahelt”.

„Vanakreeka kirjanduse anto-loogia”, koost Janika Päll, Varrak, 2006.

Kasutaja

Highlight


AchilleusPooljumal Achilleuse, rooma Achillese ema, merenümf Thetis, muu-tis poja haavamatuks, kuid tema kand jäi haavatavaks. Achilleus oli sõjakangelane, kelle jaoks olid tähtsad sõda ja kangelasmeel, mitte naised ega aarded. Trooja sõja suurim sangar oli küll vapper, kuid põikpäine. Tema kemplemine Agamemnoniga orjatar Briseise pärast lõppes sellega, et ta taandus oma telki ja keeldus sõjas osalemast, mistõttu õnn kaldus troojalaste poole. Võitlusse naasnud, ei hooli-nudki ta Agamemnoni loovutatud Briseisest, vaid tappis troojalaste juhi Hektori. Lõpuks hukkus Achilleus veidi enne suurt võitu jumal Apolloni juhitud ja Trooja printsi, sõja algpõhjustaja Parise käega lastud noolest, mis tabas teda otse kanda.

Achilleuse suhe naistega oli sõdurlik. Laagrikaaslased ja sõbrad, nagu Patroklos, olid naistest palju olulisemad. Tal oli konkubiine,1 teis-te seas Chryseis ja juba mainitud Briseis, kuid armus ta pärimuse järgi vaid korra. Tapnud troojalaste poolel võidelnud amatsoonide kunin-ganna Penthesileia, armus ta laiba kaunisse välimusse, itkes, et tappis sellise naise ja lõi maha tema nuttu mõnitanud räuskava kreeklase Thersitese.

Achilleuse kui mõõgakangelase kuvandist lähtub enamik hili-sema Euroopa kangelaslegende. Näiteks germaani-muinaspõhja Siegfried-Sigvördr sarnaneb Achilleusega nii võitlushimu, sõjaoskuste kui ka mõttetu surma poolest.

OdysseusIthaka valitseja Odysseus, rooma Ulysses, võitis vaenlasi kavaluse-ga. Seikleja ja naiste lemmik Odysseus aitas lahendada Trooja sõja patiseisu, soovitades saata linna mehitatud puuhobuse. Odysseuse tagasitee koju osutus aga pikaks ja ohtlikuks seikluseks, mis kestis ühtekokku kümme aastat, samal ajal ootas teda koju truu Penelope, kes pidi tõrjuma arvukaid kosilasi.

Koju naasva kangelase lugu on hiljem arenenud edasi muinas-jutusüžeena. Folklorist Madis Arukask on aga Odysseuse looga võrrel-nud Eestis tuntud regilaulu „Venna sõjalugu”. Laulu esitajad on olnud naised ja loo vaatepunkt on seetõttu naisekeskne, kuid süžee sarna-neb Odysseuse looga: vend naaseb sõjast, kuid keegi pereliikmetest ei tunne võõraks jäänud sõjameest ära. Venna tunneb ära ainult õde, aitab ta hobuselt maha ja kutsub sisse, mõnes variandis palub ka tal sõjast rääkida.

1 Konkubiin – vabaabielu elav naine.

HeraklesHerakles oli Zeusi ja sureliku kuninganna Alkmene poeg, kes võitis vaenlased vägeva füüsilise jõuga. Ta ei kandnud mõõka, vaid tappis koletisi paljaste käte, nuia või vibuga. Vajaduse korral näitas ta üles ka praktilist nutikust: kuningas Augeiase tallide puhastamiseks juh-tis ta kokku kahe jõe vood. Kui titaan Atlas tahtis ajutiselt Heraklese kanda võetud taevavõlvi igaveseks kangelast koormama jätta, palus too luba end korraks kohendada, tagastas taeva Atlasele ja põge-nes. Kahevõitluses Gaia ehk maaema poja Antaiosega tõstis ta vas-tase õhku, kus see minetas emalt saadud jõu. Loomult heatahtlik Herakles oli kerge vihastama ja sama aldis kahetsema. Ägedushoos tappis ta mitmeid süütuid, kaasa arvatud oma esimese perekonna. Kangelane suri kiiva kentauri salakavaluse tõttu, kuid tõsteti lohutu-seks ja vägitegude tunnustuseks Olümposele. Heraklesega seotud müütidest tuntuimad on kaheteistkümne vägitöö lood.

Friedrich Dürrenmatt on kirjutanud iroonilise ja ülivaimuka sot-siaalse komöödia „Herakles ja Augeiase tall” (1954), milles naeru-vääristab oma kodumaa stagnatsiooni ja bürokraatiat. Kangelane suudaks kogu Augeiase riiki Elist katva sõnnikukihi vaevata minema uhta, takerdub aga nõudeisse hankida luba veeametilt, sõnniku-ametilt jne. Elislased eesotsas Augeiasega kinnitavad vankumatut toetust sõnnikust vabanemisele ja loovad küsimuse arutamiseks mitmesuguseid komisjone ja ülemkomisjone. Lõpuks jääb sõnnik alles. Näidendit võiks vaadelda lihtsa travestiana, kuid autor pakub välja ka positiivse programmi: uus põlvkond võiks sõnnikust puhas-tatud maale ehitada ilu hindava tsivilisatsiooni. See unistus aga ei teostu.

Briti kirjanik Jeanette Winterson käsitleb romaanis „Taak: Heraklese ja Atlase müüt” üheteistkümnendat vägitegu ehk kange-lase külaskäiku hesperiidide aeda. Selles on Atlast kujutatud vastu-tustundliku ja õigeid väärtusi kehastavana, Herakles on aga tüüpili-ne jõu- ja spordimees. Hesperiidide hooletusse jäetud territoorium näikse sümboliseerivat väärtuste kaduvust ajas. Atlas täidab kõik oma lubadused: toob Heraklesele õunad ja upitab taeva taas oma õlgadele. Lugeja sümpaatia peaks olema tema, mitte Heraklese poolel.

6.2. Kreeka müütide arhetüüpseid tegelasi

Travestia on vormi muutmise kau-du pilatud teos või müüt, mis on muudetud ülevast koomiliseks. Eesti kirjanduses on travestia nt Enn Vete-maa „Kalevipoja mälestused“ (1971). Muusikaloos on travestiana tuntud Jacques Offenbachi „Orpheus põr-gus“ (1858).

„Kreeka jumalad ja jumalan-nad. Teejuht algajale”, tlk Mirjam Lepikult. Varrak, 2006.

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight


Järgmisena tekkis ürgolend Erebus, kes sümboliseeris maa ja allilma vahel olevat „pimedust” või „varjusolekut”. Tekkis ka ööjuma-lanna Nyx. Tema ja Erebuse ühtest sündis omakorda Aether (eeter), kes sümboliseeris kõige kõrgemat atmosfääri või õhku, mida jumalad hingasid. Nyxi ja Erebuse järglane oli ka päevajumalanna Hemera.

Maajumalanna Gaiast sündisid omakorda taevas (Uranos) meri (Pontos) ja mäed (Ourei/Ourea). Gaia paaritus omaenda järglase Uranosega ning sündis esimene põlvkond uusi jumalaid, keda kreeka mütoloogias kutsuti titaanideks. Nagu näeme, olid ka kreeka müto-loogias sarnaselt varajaste sumeri müütidega esimesed jumalad tae-vas ja maa, kelle ühtest hakkasid sündima uued olendid.

Titaane oli kokku 12 ning pooled neist olid meessoost (Oceanos, Hyperion, Kronos, Koios, Krios ja Japetos), pooled naissoost (Phoebe, Rhea, Mnemosyne, Tethys, Theia ja Themis). Gaiast ja Uranosest sündi-sid kolm kükloopi – titaanide vendadest hiiglased, kellel arvati olevat otsmiku ees ainult üks silm. Nende nimed on Brontes (kõu), Steropes (välk) ja Arges (välgunool). Sündisid ka kolm metsikuid loodusjõude sümboliseerivat hekatonheiri: Kottos, Gyes ja Briareos, kes olid saja käe ja viiekümne peaga jõulised hiiglased.

Uranos ei sallinud hekatonheire ja tema vastikustunne nende ko-letiste vastu oli nii suur, et ta tõukas nad maajumalanna Gaia üsasse tagasi. Gaia aga tundis sellest suurt valu ja viha ning ta kutsus oma järeltulijaid nende isale Uranosele tehtu eest kätte maksma. Titaan Kronos vastas oma ema abipalvetele ja lõikas Gaialt saadud sirbi või vikatiga oma isal Uranosel karistuseks suguelundid küljest ära.

Selle kuritöö käigus maapinnale pritsinud verest sündisid kätte-maksujumalannad erinnüsed (rooma fuuriad) ja nümfid meliad.

Kronos viskas äralõigatud suguelundid merre (jumalanna Thalassa) ja nende ümber kogunevast merevahust sündis kreeka

20. sajandi kirjandustöötlustest on Odysseuse müüdi huvi-tav tõlgendus iiri kirjaniku James Joyce´i romaan „Ulysses” (1922). Kolmeosaline 18st episoodist koosnev romaan jälgib Odysseuse/Ulyssese ehk Leopold Bloomi teekonda Dublinis 16. juunil 1904. Iga episood vastab lõigule eeposest „Odüsseia”. „Ulyssest” peetakse üheks moodsa kirjanduse tippteoseks.

„Kalevala” eeposes sarnaneb Achilleusega Lemminkäinen. „Vanemas Eddas” ja „Nooremas Eddas” on nii Loki kui ka Odin Odysseuse moodi kavalpead. Achilleuse jooni leiame nii Sigvördris, Helgi Hjörvardipojas kui ka Helgi Hundingritapjas.

Muistse Kreeka üheks tuntuimaks mütoloogiliseks tekstiks on kaht-lemata algselt Hesiodose (8.–7. saj eKr) kirja pandud lugu jumalate sünnist ja sugupuudest pealkirjaga „Theogonia” (kr jumalate päritolu). „Theogonia” pole tervikuna säilinud – kaduma on läinud tema lõpu-osa. Hesiodos on ka esimene kreeka poeet, kelle elu kohta on olemas kindlad andmed. Ta isa oli pärit Kymest, mis asub Väike-Aasias. Hiljem aga kolis ta elama Boiootiasse.

Hesiodose „Theogonia” jutustab kaosest, maailmaloomisest, ju-malate põlvnemisest, jumalate kolmest generatsioonist ja Zeusist, kes sai jumalate kuningaks ja korrastas maailma. Lugu püüab lahti mõtes-tada kogu universumi olemust ja tekkelugu ning see kattub suures-ti nii olemuslikult kui ka sisuliselt varasemate Sumeri ja Babüloonia müütidega. Tekst sai oma lõpliku kirjaliku kuju tõenäoliselt juba roh-kem kui sada aastat pärast Hesiodose surma. On kindel, et selles sisal-duvad nii varasemad kui ka tolleaegsed arusaamad kosmosest ja selle tekkimisest.

Hesiodose järgi oli kõikide asjade alguses Kaos, mis tähendab kreeka keeles „tühjust”, „avarust” või „vormitust”, millest saab alguse kogu edasine maailm. Esimesel sajandil eKr elanud Rooma poeedi Ovidiuse teose „Metamorfoosid” kohaselt oli Kaos vormitu materiaalne mass, kus kõik elemendid olid segi paisatud. Sellest kerkis esile algne ürgjumalanna Gaia, kelle nimi tähendas kreeka keeles „maa”. Temast sai kõikide teiste loodusnähtuste ja hilisemate jumalike olendite esiema. Edasi sündis Tartaros, maa all asuv sügavik. Järgmisena tek-kis aga ürgne armastuse, seksuaalse iha ja paljunemistungi jumalus Eros (Erost tõlgendavad mõned hilisemad müüdid hoopis jumalanna Aphrodite pojana).

6.3. Hesiodose teogoonia

Hesiodos on vanimaid teadaolevaid vanakreeka poeete. Ta isa oli pärit Väike-Aasiast, kuid Hesiodos kolis elama Kreekasse. Ta kirjutas heksa-meetris nagu Homeroski. Tervikuna on säilinud kolm talle omistatud tööd.Hesiodose skulptuur, u 2 saj eKr.

Vana-Kreeka jumalate põlvnemise lugu on verine ja kättemaksurohke. Niisamuti toimib jumalate panteon nagu inimühiskondki; jumalad on üksteise peale armukadedad, sageli omavahel ka vaenujalal.Giorgio Vasari, „Uranose kastreeri-mine”, 16. sajand.

Maarja

Cross-Out

Maarja

Inserted Text

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight


Θεο

γονί

α

pikka ja väsitavat sõda ei suutnud kumbki pool saavutada ülekaalu. Zeus otsustas nüüd vabastada maapõues vangis olnud hekatonhei-rid: Kottose, Gyese ja Briareose. Viimased olid Zeusile vabastamise eest tänulikud ja tõotasid Kronosele kätte maksta. Nad kasutasid ti-taanide kindlusemüüri vallutamiseks kaljurahne. Titaanid võtsid rün-naku vastu. Lahingusse sekkus Zeus oma metsikute hävingut toovate välgunooltega ning Zeusi ja hekatonheiride ühisrünnaku surve alla varises kokku ka titaanide kaitse.

Gaial ja Tartarosel aga sündis veel üks järeltulija – kogu Kreeka maailma kõige ohtlikum ja õudsem koletis Typhon. Gaia soovis, et Typhon alistaks Zeusi kättemaksuks selle eest, et ta oli titaanid lõpli-kult vangistanud. Typhon üritaski saada ise uueks kõige võimsamaks valitsejaks kogu maailmas. Zeus aga suutis koletisest saja välgunoole abil lõpuks jagu saada ja vangistas ta Etna vulkaani alla. Typhon oli ka tormide ja marutuulte sigitaja ja seetõttu tähendasid tema saadetud tormid inimestele alati ohtu.

üks tähtsamaid jumalaid, armastusejumalanna Aphrodite (rooma Veenus).

Kuid ka ööjumalanna Nyx sai omale mitmeid järglasi, nagu juma-lanna Eris (lahkhelid, tülid), Hypnos (uni), Oneiroi (unenäod), Moros (hu-katus), kolm saatusejumalannat Moirat, Thanatos (surm), kättemaksu-jumalanna Nemesis, Oizys (katsumus) ja mitmeid teisi. Erisest aga sündisid teiste seas Ponos (valu), Phonosed (mõrvad), Pseudologosed (valed), Limos (nälg), Androktasiad (mõrvad).

Gaia ise heitis ühtesse Pontosega, millest sündis kõikvõimalikke segaolendeid, merenümfe ja -jumalusi. Üks nende lapsi oli merevana Nereus, kes võttis omale naiseks Dorise, titaanide Oceanose ja Thetyse tütre. Neile sündis 50 merenümfi nereiidi.

Titaanid Oceanos ja Tethys abiellusid samuti ning neile sündis 3000 jõge ja 3000 nümfi, kellest tuntuimateks olid Electra, Calypso ja Styx. Theia ja Hyperioni abielust sündisid aga päike Helios, kuu Selene ja koit Eos. Tuntumatest abieludest peab veel mainima Japetose ja Klymene oma, millest sündisid Atlas, Menoetius, Prometheus ja Epimetheus.

Kuid Uranos ja Gaia olid võimule tõusnud Kronosele ette ennus-tanud, et ka tema tõukab troonilt üks järeltulijatest. Sellest ettekuulu-tusest ärahirmutatuna otsustas Kronos, et ta neelab alla kõik oma lap-sed, mis olid sündinud ühtest Rheaga, sellega aga kindlustada omale igavene võim kosmose üle. Ta kugistas alla kõik oma lapsed: Hestia, Demeteri, Hera, Hadese ja Poseidoni, kellest said hiljem Antiik-Kreeka panteonis ühed peamised jumalad.

Rhea aga soovis päästa oma veel sündimata poega Zeusi ja pöör-dus selleks abipalvega oma vanemate Gaia ja Uranose poole, et nad aitaks välja mõelda plaani, kuidas last hukust päästa. Rhea saadeti Kreeta saarele sünnitama ning tema poeg peideti seal mägikoopasse. Kronosele anti aga allaneelamiseks hoopis suur mähkmetesse mässi-tud kivirahn, lootuses, et ta kugistab selle alla ega saa arugi, et tege-mist ei ole vastsündinud lapsega. Kronos võttiski kivi kätte ja lükkas selle makku, teadmata, et ta poeg jäi ellu ning peatselt suudab võimas Zeus teda ennast maailmavalitseja troonilt tõugata.

Kronos oli hiljem sunnitud Gaia tegutsemise tõttu viis allakugis-tatud last välja oksendama, need ühinesid Zeusiga võitluses ülemvõi-mu pärast tulevases maailmas. Sõda, mis kestis kümme aastat, lõppes Olümpose jumalate võiduga titaanide üle, kes paisati lõpuks sügavik-ku Tartarosse vangistusse.

Sõja käik oli aga järgmine. Kronose juhatusel olid titaanid omale Othryse mäele rajanud võimsa linnuse. Teisel pool Tessaalia tasandik-ku asus aga Olümpose mägi, kus oli Zeus oma kaaskonnaga. Pärast

Rhea annab Kronosele lapse ase-mel mähkmetesse peidetud kivi, et päästa oma poja elu.


Hera, rooma JunoHera oli Zeusi õde ja abikaasa, abielu, (abielu)naiste ja sünnituse peamine kaitsja. Arhailisel ajal ei kujutatud teda inimese, vaid näiteks samba või kivitahvlina. Hera sümbol oli granaatõun, mis tähistas üht-aegu viljakust, verd ja surma – raseduse ja sünnituse loomulikke eel-dusi ja ohte. Kui Aleksander Suur tõi Kreekasse paabulinnu, sai ka see Hera atribuudiks.

Demeter, rooma CeresDemeter oli saagikuse ja viljakuse jumalanna, põllusaagi ja maapinna viljakuse kaitsja. Ta valvas aastaajatsükli – looduse surma ja elluärka-mise – järele. Tema sümbol oli viljavihk, aga eriti kolm kokku köidetud viljapead. Sageli kujutatakse teda ka lillede või puuviljadega.

Hades, rooma PlutoHades oli Kronose ja Rhea esimene meessoost järeltulija. Temast sai samuti Hadeseks kutsutud surnuteriigi halastamatu jumal. Hadesele kuulusid maapõuevarad. Seepärast sümboliseeris ta ka rikkust ja rahaõnne. Mõne müüdi järgi oli Hades pime. Pluto nime kandis kaua aega Päikesesüsteemi kaugeim planeet. 2006. aastal kanti see aga kääbusplaneetide kategooriasse.

Poseidon, rooma NeptunPoseidon oli merejumal, kellele allusid ka maavärinad. Tema süm-bol oli kolmhark. Odysseuse kojusõidul kiusas Poseidon teda ja tema meeskonda, sest nad olid sandistanud merejumala poja, ükssilmhiid Polyphemose. Neptun on Päikesesüsteemi kaheksas planeet.

Ares, rooma MarsAres oli Zeusi ja Hera poeg, primitiivne sõjajumal, kelle kehalist jõu-du kreeklased küll imetlesid, kuid keda nad ka kartsid kui sõjaõuduse külvajat. Võib-olla hirmu vastukaaluks näitavad müüdid Arest saama-tu ja isegi naeruväärsena, nagu vahekorra puhul Aphroditega. Targale sõjajumalannale Athenale jäi Ares alati alla. Tema sümbolid olid oda, mõõk, hunt, kaaren ja üllatavalt ka rähn. Trooja sõjas kaitses Ares troo-jalasi – paraku tulemusteta.

Roomlased liitsid kreeka Arese oma iidse jumalatekolmiku

Zeus, rooma JupiterZeus oli peajumal, taeva valitseja, seaduse ja korra kaitsja. Talle al-lus äike. Tema sümbolid olid piksenool, kotkas, härg ja tammepuu. Zeusi elupaigaks peeti Olümpose mäge Põhja-Kreekas. Selle järgi said nime Lääne-Kreekas toimuvad Zeusile pühendatud olümpiamängud Olümpia külas. Zeusil oli arvukalt armuvahekordi ja nendele vastav hulk lapsi. Kiiva abikaasa Hera eest varjas ta oma vahekordi, muutes end näiteks härjaks (vahekord Europega), luigeks (vahekord Ledaga) või kullavihmaks (vahekord Danaega). Jupiteri nime all on talle pü-hendatud Päikesesüsteemi viies planeet.

6.4. Antiikmütoloogia jumalaid

Annibale Caracci, „Jupiter ja Juno”,16. saj.

Kasutaja

Highlight


Apollon, rooma ApolloApollon oli ühtaegu uuema põlvkonna päikesejumal ning teaduse ja kaunite kunstide patroon. Tema põhitunnused olid lüüra ja loorber. Apollon sõitis neljahobusekaarikus kvadriigas. Tihti kujutati Apollonit muusade,4 teaduste ja kunstide üheksa kaitsejumalanna seltskonnas.

Apolloniga seotud müütidest on tuntuim tema ja nümf Daphne lugu. Jumala pealetükkivast tähelepanust pääsemiseks muutis Daphne end loorberipuuks.

Artemis, rooma DianaArtemis oli jahi, metsade, mägede, metsloomade, kõrvemaade, kuu ja vibukunsti jumalanna. Ise neitsi nagu Athenagi, kaitseb ka tema neitseid. Varasemast kihist pärineb Artemise kui viljakuse ja sünnitamise jumalanna kultus. Hiljem omistati talle ka nõiduse ju-malanna Hekate funktsioonid, muuhulgas hakkas ta kaitsma ristteid. Alguses peeti teda jumalanna Demeteri, hiljem jumalanna Leto tüt-reks ja Apolloni kaksikõeks. Teda kujutatakse vibu ja nooletupega, tema atribuudid olid ka hirv ja küpress. Kuivõrd Artemise kultus oli eriti arenenud Väike-Aasias, toetas ta Trooja sõjas algul troojalasi, kuid

armujumalanna Friggi/Freya nimega. Siit on tuletatud saksa Freitag ja inglise Friday.4 Muusad olid Zeusi ja mälujumalanna Mnemosyne tütred. Kalliope kaitses eepilist luulet ja tema sümbol oli kirjatahvel. Kleio oli ajaloo muusa ning teda kujutati kirjarulli-ga. Antiikne flööt aulos tähistas laulu ja eleegilise luule kaitsjat Euterpet. Lüürilise luule muusa Erato hoidis käes lüürasarnast keelpilli kitharat. Tragöödia muusa Melponene embleem on traagiline mask. Komöödia muusa Thalia või Thaleia sümbol on koomiline mask. Hümnide muusa Polyhymnia kannab loori. Tantsu muusa Terpsichore esineb lüü-raga. Astronoomia muusat Uraniat kujutatakse gloobuse või kompassiga.

liikme Marsiga, kes lisaks sõjaõnnele hoolitses ka põllutööde eest. Roomas peeti Marsi üheks esiisaks, kaksikute Romuluse ja Remuse sigitajaks, ja teda austati tunduvalt rohkem kui Arest Kreekas. Talle pühendati näiteks sõjamängud ja märts, antiikrooma kalendri esi-mene kuu. Astronoomias anti Marsi nimi Päikesesüsteemi neljanda-le planeedile.

Athena, rooma MinervaAthena oli tarkuse, julguse, seaduste, teaduste, strateegilise sõja, käsitöö, osavuse, kangelaste ja neitside jumalanna, Ateena linna neitsilik kaitsja. Ühe müüdi järgi oli ta Zeusi ja Metise tütar, teise järgi kargas täies sõjavarustuses välja Zeusi peast. Athena epiteet on „hall-silm”, aga ka „öökullisilm”.

Tema tähtsamad sümbolid olid öökull, madu, oliivipuu, turvis, kiiver, kilp ja piik. Sageli hoidis Athena käes tiivulise võidujumalan-na Nike (rooma Victoria) väikest kuju. Ta kandis ka segase välimu-sega atribuuti Aegist ehk egiidi2. Athenal oli palju lemmikuid, teiste seas Ateena linna legendaarne valitseja Theseus, ent mitte armukesi. Ateena linnas Akropolisel ehk ülalinnas on säilinud kaitsejumaluse pühamu Parthenon ehk neitside tempel. Trooja sõjas aitas Athena ihust ja hingest kreeklasi, kuivõrd Trooja prints Paris oli ta kauneimale jumalannale mõeldud kuldõunast ilma jätnud.

Aphrodite, rooma VeenusAphrodite oli ilu- ja armujumalanna. Tema tavatust päritolust oli juttu eespool. Aphrodite paljudest sümbolitest tuntuimad on roos, mirt, tuvi, varblane, vöö ja peegel. Sündi merevahust peegeldavad jumalannale pühendatud merekarp ja delfiin. Talle on pühendatud Kythera, tänapäeva Küprose saar. Arvukatest armukestest on tun-tuim suhe Aresega, rooma Marsiga, millest sündis armujumal Amor, rooma Cupido. Maistest armulugudest on kuulsamad Ovidiuse „Metamorfoosides” esitatud jutt tema vahekorrast imekauni nooruki Adonisega. Trooja sõjas kaitses Aphrodite troojalasi, eriti prints Parist, kes oli talle omistanud kauneima jumalanna tiitli. Aphrodite aga põ-genes lahingust kerge haava tõttu – valu oli jumalannale midagi uut. Veenuse järgi on nime saanud Päikesesüsteemi teine planeet. Roomas pühendati talle reedene päev3.

2 Egiidi on kirjeldatud erinevalt. Kunstis on seda kujutatud kui loomanahka, sh Jasoni ja argonautide võidetud kuldvillakut, või kilpi. Nii üht kui ka teist kaunistab koletise, gorgo Medusa pea, milllel on juuste asemel maod. Egiidi on müütides kandnud ka Zeus.3 Venuse päev reede kandus edasi põhjapoolsemasse Euroopasse, kus seoti viljakus- ja

Vararenessanslikul temperamaalil on Veenus taktitundeliselt kaetud. Mars magab, hoolimata talle otse kõrva puhuvast saatüripõnnist. Tei-sed saatürikesed on jumala relvastu-se enda hoolde võtnud.Sandro Botticelli, „Mars ja Veenus”, u 1483.

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight


muutis meelt, kui Mükeene kuningas Agamemnon ohverdas talle oma tütre Iphigeneia.

Hermes, rooma MercuriusHermes oli jumalate käskjalg, nende ja surelike vahendaja ning sur-nute allilma saatja. Hiljem sai temast kaubandusjumal, sealt edasi ka petiste ning kavaluse kaitsja. Teda kujutatakse tiivuliste sandaalide, tiivulise kübara, lühikese mantli ja erilise sauaga, mille ümber on keer-dunud kaks madu. Oletatud on rooma Mercuriuse ühisjooni germaa-ni jumal Wotani ja temast arenenud muinaspõhja jumala Odiniga. Hermese tuntumaid müüte on Apolloni päikesekarja vargus. Trooja sõjas toetas Hermes kreeklasi, kelle hulka kuulus ka tema lapselap-selaps Odysseus, ent turvas Trooja vana kuningat Priamost teekonnal kreeklaste laagrisse poeg Hektori laiba järele. Odysseuse koduteel ai-tas Hermes oma järeltulijat mitu korda, päästes kangelase nii Kalüpso kui ka Kirke võrgutustest. Talle oli Vana-Roomas pühendatud kol-mapäev, Mercuriuse jägi on saanud nime Päikesesüsteemi esimene planeet.

Hephaistos, rooma VulcanusHephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, jumalik sepp, seppade, käsitöö-liste, skulptorite, müürsepakunsti, metalli ja metallitöö ning vul-kaanide jumal. Teda kujutatakse lombaka ja küürakana. Ühe müüdi järgi olid moonutused sünniviga (ka Hephaistose üks poeg oli lonkur). Teise järgi kukutas Hera oma poja Olümposelt alla, mistõttu viima-ne invaliidistus. Teine versioon võib kajastada vana lapsehülgamise tava, mida vigaste või nõrkade vastsündinute puhul laialt kasutati. Hephaistose atribuut on sepavasar. Vaasimaalidel teeb ta tihti ka pee-nemat sepistööd. Hephaistose ja Aphrodite abielu võib vaadelda kui kaunitari ja koletise arhetüüpi.

Dionysos, rooma BacchusDionysos oli viinamarjasaagi, veinikääritamise ja veini jumal. Tema hoole all olid ka varane teater ja ekstaatiline tants. Veinist saadud impulsi ajel on üks ta lisanimesid Eleutherios, „vabastaja”. Enamikus müütides on ta Zeusi ja kuningatütar Semele poeg, kelle isa päästab surnud ema üsast ning kasvatas ta oma kaenla all üles, teda kiiva Hera eest hoolikalt varjates. Dionysost kujutatakse viinamarjakobara ja pii-niakäbidega kaunistatud kepi türsosega. Tihti on temaga koos poisike

Amor. Täiskasvanud saatjad on argimuredest vabanenud ekstaatili-sed naised menaadid ehk bakhandid ja saatürid. Dionysose pidustu-sed ehk dionüüsiad olid eriti populaarsed Põhja-Kreeka piirkonnas Traakias. Roomas nimetati neid bakhanaalideks. Kultus sisaldas päri-must jumala surmast ja ülestõusmisest, mida sümboliseerib viinapuu kuivamine sügisel ning taastärkamine kevadel.

Prometheus on Kreeka mütoloogias titaan, kes läks võitluses ülem-võimu pärast maailmas Zeusi ja Olümpose jumalate poolele üle. Ta oli titaan Japetose ja okeaniid Klymene (teise nimega ka Asia) poeg. Prometheuses ühinevad nii kultuuriheerose kui ka triksteri5 iseloomu-jooned. Ta oli ka inimkonna looja. Kreeka mütoloogias tehti inimene savist ja jumalanna Athena puhus inimesele sisse eluvaimu. Selline inimeseloomise lugu on väga sarnane nii muistsete sumeri, akadi kui ka iisraeli loomislugudega. Tõenäoliselt oli inimese savist vormimise ja talle hiljem eluhinguse sissepuhumise müüt tollal levinud peaaegu kõikjal tsiviliseeritud maailmas.

Prometheus aitas inimesi, kel oli raske täita jumalate nõudmi-si. Sellest jutustab kuulus lugu ohvriandide jaotamisest Mekones. Jumalad nõudsid, et inimesed annaks neile ohvriandidena veiseid, kuid niivõrd palju, et see hakkas juba inimkonnale raskusi valmista-ma. Prometheus soovitas Zeusile, et ta võiks igast loomast nõuda en-dale siiski vaid ühe osa. Zeus jäi ettepanekuga nõusse, kuid nõudis, et talle antaks valida ja ta saaks endale parimad palad. Prometheus peitis tapetud looma kondid ja sisikonna loomarasva sisse ning tegi sellest ühe osa, teise osa aga keeras koleda veisenaha sisse, seal aga olid peidus parimad palad lihaga. Zeus läks selle triki õnge ning va-liski endale loomast väheväärtuslikuma osa, mis oli peidetud ilusasse kesta.

Karistuseks otsustas Zeus inimesed ilma jätta tulest, mis andis nei-le sooja ja lõi turvatunde. Selgi korral aitas Prometheus oma loodut – ta varastas jumalatelt tule ja viis selle maale inimestele. Karistuseks sellise teo eest määras Zeus, et Prometheus aheldatakse kalju külge. Igal õhtul tuli kotkas sööma elusa ja kannatava Prometheuse maksa.

5 Mütoloogia- ja folklooriuuringutes kutsutakse triksteriks sellist jumalust, kangelast või mütoloogilist tegelast, kes suudab tänu oma suurele tarkusele ja vaimsetele võime-tele kõikvõimalikke trikke ja tarkusi abiks võttes tavapärast maailmakorda või seadusi rikkudes eri kriisisituatsioonides lahendusi ja abi pakkuda.

6.5. Prometheus


Haav kasvas aga öö jooksul kinni ja järgmisel õhtul algas kõik otsast peale. Tuhandeid aastaid hiljem tappis Herakles kotka ja vabastas Prometheuse vangistusest.

Zeus aga palus sepast jumalal Hephaistosel teha inimestele nii-sugune kingitus, millest kujuneks neile igavene kiusaja ja nuhtlus. Hephaistos tegi uue olendi, kes tundus inimestele väga ahvatlev ja ilus. Tema tõelise palge avastas inimene aga alles siis, kui oli sellega lähemalt tutvunud – samamoodi nagu siis, kui Zeus sai veiseohvri pu-hul petta. Hephaistos tegi naise nimega Pandora, kes oli niivõrd ilus ja veetlev, et ükski mees ei jäänud tema vastu külmaks, Pandora ise aga põhjustas meestele vaid kannatusi. Kuid Pandora ei toonud kaasa ai-nult muresid meestele, vaid ka kõikvõimalikke hädasid ja kurjust. Talle anti kaasa anum, milles olid kingitused jumalatelt. Prometheus oli hoiatanud oma venda Epimetheust, et ta kunagi mitte mingil juhul ei võtaks Zeusi käest vastu ühtegi kinki, kuid tema nõu ei võetud kuulda. Anumast tulidki inimkonnale kingiks hädad, kurjused ja haigused, mis tõid kaasa ka surma. Ainsana jäi anuma põhja alles „lootus”, mida

inimkond kingiks ei saanud.Prometheuse tegelaskuju on köitnud mitmeid kirjanikke ja kunst-

nikke läbi ajastute. Kreeka tragöödiakirjanikule Aischylosele (525–456 eKr) omistatakse triloogia „Prometheia” („Vangistatud Prometheus”, „Vabastatud Prometheus” ja „Prometheus, tuletooja”), millest on tä-naseni säilinud ainult „Vangistatud Prometheus”. Inglise romantismi suurkuju Percy Bysshe Shelley (1792–1822) lõi aga lüürilise värssdraa-ma „Vabastatud Prometheus” (1820), mis oli inspireeritud Aischylose fragmentaarselt säilinud samanimelisest tragöödiast.

Percy Bysshe Shelley teine abikaasa Mary Shelley (1797–1851) kirjutas aga Prometheuse inimeseloomise müüdi teemal romaani „Frankenstein ehk Moodne Prometheus” (1818).

Teose peategelaseks on teadlane Victor Frankenstein, kes, inspireerituna välgulöögist, otsustab hakata eksperimentee-rima elu loomisega. Ta soovib luua täiuslikku uut olendit, kuid seda ei võimalda tehnoloogilised probleemid ja teaduslikud võimalused. Ta teeb valmis hoopis koletisesarnase suurt kas-vu kollaste silmadega värdelaja, kelle liha ja sooni ei suuda nahk isegi korralikult varjata. Frankenstein põgeneb enda loodud monstrumi eest ja elab üle närvivapustuse. Vahepeal õpib aga monstrum nii rääkima kui ka lugema ja saab teada, kuivõrd õudne ta välja näeb. Ta otsib üles Frankensteini ja nõuab, et talle loodaks naissoost kaaslane, kes oleks samasu-gune nagu tema ise – nõnda ei peaks ta olema üksi. Teadlane küll alustab naise loomisega, kuid kartes, et nii võib tekkida uus koletiserass, otsustab oma loomingu tappa. Koletis tapab seejärel nii teadlase naise kui ka teisigi inimesi ja põgeneb. Frankenstein üritab end koletise eest peita, kuid lõpuks saab viimane ta kätte ja hävitab oma looja. See ei too aga koletise-le loodetud rahu ja ta otsustab ka ise elust lahkuda.

See lugu teadlasest Frankensteinist, kes mängib uut elu luues jumalat, on tekitanud põnevust ja õudu nii maailmakirjanduses kui ka filmitööstuses. Seda aga, et lugu on inspireeritud kreeka mütoloo-giast, suur osa tänapäevastest filmivaatajatest enam ei teagi.

Mary Shelley kirjutas romaane, lü-hijutte, näidendeid, esseistikat, elu-lugusid ja reisikirju. Tuntuks sai ta gootiromaaniga „Frankenstein ehk Moodne Prometheus” (1818).Mary Shelley portree. Richard Rothwell, 1840.

Nicholas-Sébastien Adam, „Ahelda-tud Prometheus” (1762). Prantsuse klassitsistlik skulptor pakub dü-naamilist vaadet, mida ilmestavad kangelase tavatu poos, sirutiibne kotkas, lehviv kitoon ja vahustes merelainetes tossates kustuv tõrvik. Taiest peetakse üheks 18. sajandi väljapaistvamaks skulptuuriks.

Mary Shelley romaanis „Frankenstein ehk Moodne Prometheus” loob dok-tor Frankenstein värdelaja, kelle eest hiljem hirmunult põgeneb. Boris Karloff James Whale’i filmis „Frankenstein”, 1931.


Loe Antiik-Kreeka kirjanduse näitena katkendit Euripidese (485/4 või 480–406 eKr) tragöödiast „Bakhandid”. Tragöödias on Dionysost kujutatud veinijuma-lana ja selles on käsitletud Dionysose kultuse toomist Kreekasse, vastuseisu sellele ja karistust tõrkumise eest. Dionysos esindab müstilis-ekstaatilist kul-tust. Selle juurde kuulus tantsimine ja lärmakas muusika, milles oli tähtis koht naistel (menaadidel ehk bakhantidel). Vaata Dionysose kohta ka õpikust lk 104–105.

EuripidesBakhandid

Teataja: Nüüd siia saabub, käes tal saak on õnnetu,me juurde jõuab, Bakchost valjult hõigates, kes jahti ärgitas ja saadud saagigatõi võika võidu, millel pisaraid saatjaks on.Ma ruttan kaugele siit paigast õnnetustveel enne, kui Agaue jõuab lossini. Ma arvan, jumalat austada on mõistlikumja targem, see on hea ja kõige õigem viis, et surelik saaks siin maises ilmas hakkama.Koor: Tantsime Bakchose austuseks, hõiskame, kiidame, õnnetusdraakoni järglast Pentheúst tabanud on.Naise kombel ta riietus, narteks oli käes ja Hadesta saigi endale,käes kaunis türsos, härg ta hätta jättiski.Kadmeia bakhandid, teil saadud on võit hiilgav ju, mis kuulsust toobja halamist, pisaraid.On uhke võitlus see, verest nõrgumas käed,mis poega embavad.Kuid näen, et lossi poole tormab meeletultAgaue, kes Pentheúse ema on, pööritabta silmi, vaatab neid, euios-jumala saadikuid.

Agaue: Bakhandid Aasiast!Koor: Miks kutsud veel sa mind?Agaue:Me mägedest toomemaja juurde värskelt lõigatud eefeu, selle õilsa saagi.Koor: Ma näen, sa liitud ka mu võidulauluga.Agaue:Kätte sain ma ta võrguta,lõvi noor,võid teda näha.Koor:Mis paigast metsikust?Agaue: Kithaironilt.Koor: Kithaironilt?Agaue: Ma tapsin ta. Koor: Kes ta siis püüdis?Agaue:Mulle ju kuulub see au.Agauet uhket tiasos kiitma ju peab.Koor: Kes veel?Agaue:Kadmose – Koor: Kadmose?Agaue: Eks tütredminuga, minuga sealnad looma püüdsid.See on õnn, see on saak.Tule, saa osa ka.Koor:Millest, sa vaene?

Lugemiseks


Agaue:On noor see kutsikasja pehme tal põsk, juuksedki lokkidestihedais, kauneis.Koor:Kui loomal tal lakk ju metsikul on!Agaue: Eks Bakchos, jahiretkel ise tark jatargalt juhtis looma vastusiis menaade.Koor: On ta ju kuulus kütt.Agaue: Kiidad mind?Koor: Kiidan küll.Agaue: Varsti ka Teeba. Koor: Ja poeg ka, PentheúsAgaue: Ema hakkab ju kiitma,kes püüdis saagi, lõvikutsika siin.Koor: Nii uhke.Agaue: Nii uhkeltKoor: ja rõõmsaltAgaue: ma hõiskannii väga, nii väga, sestma saatsin korda siin ju hiilgava teo.Koor: Eks näita siis, sa õnnetu, ka teistele,mis uhke saagi küttisid ja kaasa tõid.Agaue:Oo kaunis kindluslinnas Teebas viibijad,kõik tulge siia, et saaks saaki vaadata,mis looma kätte saidki tütred Kadmosel.Ei olnud meil Tessaalia relvi, piikegi,ei võrke, ainult õrnad sõrmed, õrnad käed,

ta kinni püüdsid. Nüüd on tarvis hõisata!Ja milleks meistrid-sepad? Nendelt hangitudon enne relvad asjatult. Me võtsimeju selle palja käega looma kinni jata tapsime ning kiskusime tükkideks.Kus on mu raugast isa, ta tulgu kiiresti.Kus on mu poeg Pentheús? Ta siia tassiguüks redel ja seadku vastu lossi seina seeja naelutagu uksel pea, see lõvi, mu saak. Kadmos: Mu järgi tulge, raske koorem kanda meil,mu teenrid, järgnege mulle lossini. Pentheústme otsinud ja vaeva näinud, Kithaironilta keha siis lõpuks leidsimegi orgudes – kõik kistud lõhki, mitmes paigas laialikesk metsa loobitud, kus raske otsida.Ma kuulsin, tütred hulle asju teinud on,kui kindlusmüüri alla linna jõudsimeme bakhanaalilt Teireias-raugagasiis sinna mäele uuesti ma pöördusinja kannan nüüd ma poega, kelle tapsid sealmenaadid, märkasin Autonoéd, kel poegAkrainon, mees, kel on Aristaios, Inódka metsas nägin ja kõigi hirmsat õnnetust.Ja keegi ütles mulle, et on lahkunudAgaue joovastuses, õige on see jutt,ma näen – ta ongi siin, kui sünge vaatepilt. Agaue: Mu isa, sa rõõmusta ja kiida mind, sul on ju vaprad tütred, teistest palju julgemad,ma räägin kõigist, siiski endast kõigepealt,ma jätsin ketramise, kangasteljed kaja läksin loomi palja käega küttima.Nüüd kätel kannan saaki, näed, see on trofee, mis välja teenitud, see ehtida võiks lossiseina sul. Nüüd võta kätte seesa, isa, ja rõõmusta, et mul on nii uhke saak. Ja kutsu sõbrad peole, õnne küllalt onsul, õnne, saadetud on korda suured teod. Kadmos: Oo piin, kui mõõtmatu, kui hirmus vaadata,mis tapatöö on teinud käed sul õnnetud.


Sa ohvri tõid ju daimonitel’ määratu,ja kutsud tervet Teebat peole ja ka mind?Oi, õnnetust nii sul kui mulgi, kohtleb meidküll jumal vist õiglaselt, kui liiga karmisti,Bromios-käskija, kes meie endi soost.Agaue:Kui kangekaelsed küll need raugad on ja pilkneil ikka morn. Võiks olla poeg mul õnnelikja emagi moodi kuulsat saaki jahtida,et Teeba noorte meeste seas ta küttidasaaks loomi, mitte jumala vastu võidelda.Me peame talle, isake, andma õppust ka.Kus on ta, kutsuge mu silme ette poeg,et saaks mu õnnetäiust siin ta vaadata.Kadmos:Oi, oi, kui mõistate, mis on siin juhtunud,siis hirmsat piina tunnete. Kui jäädvaltte jääte sellisteks mis praegu, ei see tooküll õnne, siiski ei see tee ka õnnetuks. Agaue: Mis on siis lahti? Mis siin kurba juhtunud on?Kadmos:Sa tõsta silmad õhku, vaata hoolega.Agaue: Enne, ja mis sa käskisid mul vaadata?Kadmos: Kas kõik on endine või miski muutunud?Agaue: Kõik paistab valgem ja ka selgem kuidagi.Kadmos: Kas tunned hinges ikka mingit hullumust?Agaue: Ma sind ei mõista hästi, siiski tunnetan,et hingeseisund muutub, mõtlen teisiti.Kadmos: Kas suudad selgelt kuulda ja ka vastata?Agaue: Mul siiski meelest läks, mis enne rääkisin.Kadmos: Kas meeles sul, mis majja pulmalaul sind viis?Agaue: Echioníle andisid mind, kes sparta soost.

Kadmos: Kas mees sai lapsi sult ja kas teil sündis poeg?Agaue: Pentheús ju sündis mul ja ka Echioníl.Kadmos:Ja kelle pead sa näed ning kätel kannad siin?Agaue:See lõvi on, nii ju naised metsas ütlesid.Kadmos:Sa vaata täpselt, ei see nõua pingutust. Agaue: Aa, mis ma näen, mis asja kannan kätel ma?Kadmos: Sa vaata hästi veel ja uuri täpsemalt.Agaue: Ma hirmsat piina näen, oh vaev, mis õnnetus. Kadmos: See sulle ju ei paista lõviga sarnane?Agaue: Ei, see on poeg, Pentheús, mu käes, ta vaene pea.Kadmos: Me teadsime ja nutsime veel enne sind. Agaue: Kes tappis ta ja kuidas sattus kätte mul?Kadmos: On piinav kuulda tõtt, mis hilja öeldakse.Agaue: Sa ütle, hirmust vappun, mis ma teada saan.Kadmos: Sa tapsid ta ja õed sul kaasa aitasid.Agaue: Ja kus ta hukkus? Lossis? Kuskil kaugemal?Kadmos: Kus koerad lõhki kiskusid Aktaioni.Agaue: Kithaironil? Ja miks ta, vaene, sinna läks?Kadmos: Et välja naerda Bakchost ja te orgiat.Agaue: Ja meie, kuidas sinna mäele jõudsime?Kadmos: Kõik linna naised joovastuses läksid koos.


Agaue: Dionysos meid hukka saatis, taipasin.Kadmos: Teid haaras ülbus, jumalat te ei uskunud.

(Tõlkinud Anne Lill)

Loe, kuidas on antiikmütoloogiat tõlgendanud iiri luuletaja William Butler Yeats. Kui antiikmütoloogias on Zeus enamasti luige kuju võtnud võrguta-ja, siis Yeatsi käsitluses on tegemist seksuaalse rünnakuga, mille tulemusena Leda jääb rasedaks. Yeats vihjab, millised on rünnaku tagajärjed: Leda sünni-tab Helena, kelle tõttu vallandub hiljem Trooja sõda. Kriitikud on arvanud, et Leda ja luige kujundi kaudu on ühiskondlikult aktiivne kirjanik ühtlasi viida-nud toonastele Inglismaa ja Iirimaa poliitilistele suhetele.

Leda ja luikWilliam Butler Yeats

Järsk löök ja pekslev hiigeltiivapaaron naise kohal, lestadega lindta reisi embab, nokas kuklakaarja rinna vastas naise kohkund rind.

Kuis heita avanevailt reitelt mahaneed kõhkvel sõrmed saaks kõikvõimsat sulist?Ja mis võib keha, tahab või ei taha, muud, kui vaid tunda peksmas südant tulist?

Ta niudeis sigitab üks võõras tuigemaatasa tehtud müürid, tornirisudja huku Agamemnonile. Kas tasai, olles jõhkra vere päralt, luigekäest ühes väega kaasa tarkust pisut, enne kui nokk ükskõikselt vabastas ta?

(Tõlkinud Märt Väljataga)

Loe katkendit Maurice Druoni travestiast „Zeusi mälestused”, milles vanane-nud Zeus vaatab tagasi oma elule ja pajatab oma elus toimunud sündmus-test. Druon parodeerib selles teoses antiikmütoloogiat, kuid samas ka oma kaasaega. Eestis on sarnases stiilis teose, „Kalevipoja mälestused”, kirjutanud Enn Vetemaa.

Maurice DruonZeusi mälestused

Themis seisis seal liikumata ja alasti kahe Phoidriase kalju, Ruuge ja Tulipunase vahel, mille järsud seinad heitsid talle päikesehelki nagu kaks suurt peeglit. Ta oli minu meelest hiiglasuur ja nagu üle kullatud.

Keskelt lahku soetud ja sümmeetriliselt palmitsetud juuksed pii-rasid ta nägu. Ta kulmud olid ühtlased, ta ninasõõrmed olid ühtlased, tema rinnanibude vahele oleks võinud tõmmata laitmatu rõhtsirge. Peos oli tal kaks üheraskust kivi, mida ta püüdis täpselt samal kõrgusel hoida.

„Näed, mul ei ole muud midagi teha,” ütles ta nukralt.Nüüd tõusid kotkad lendu punase kalju astangult, kus on nende

pesapaik, ja jäid minu kohale tiirutama, millest mu pea ümber sai nagu uhke liikuv kroon.

„Ka nemad tundsid su ära,” ütles Themis. „Sa oled mu vennapoeg Zeus. Ma olen Seadus.”

Ja näidates käega ümberringi, lisas ta:„Siin andis mu ema Gaia ennustusi. Ja siin olen mina omakorda

määratud ennustusi andma. Aga kes neist tänapäeval enam hoolib või neid kuulab?”

„Mina tahan sind kuulata ja ennast harida,” ütlesin talle.Themiselt sain teada universumi üldised seadused, millest tule-

nevad kõik muud seadused. Sain teada, et õiglus, mille kaitsja ta on, peab hoidma tasakaalu vastakate jõudude vahel, mis hingestavad kõiki sündmusi ja kõike loodut. Sain teada, et valitsus on väär, kui see rajaneb sundusel.

„Valitseda valitsemise pärast ei ole eesmärk omaette,” ütles Themis. „Pane tähele oma isa vigu, olgu sul silma nende õnnetuste jaoks, mil-lesse ta maailma on viinud. Sundida ennast peale, andmata valikuvaba-dust, on hukatuslik upsakus. Isegi vabastamisest pole mingit kasu, kui sa järele ei mõtle õige mõõdu üle, millega vabadust korraldada. Olgu sul oskust ette valmistada seda, mida sa maailmale pakkuda kavatsed.”

Me valmistasime ette.Armastuses tahtis mu tädi Themis kangekaelselt püsti jääda. Veel

Maarja

Comment on Text

seda luulerida võib veelgi edasi nihutada, nii et ta lõpeb umbes samas kohas nagu järgmine värsirida.


enam. Ta keeldus isegi käest panemast kaht ümmargust kivi, ja meie kallistuste ajal hoidis ta neid hoolega tasakaalus.

Kui ma peale käisin, et ta pikali heidaks, vastas ta, pannes oma kõ-vade rindade ja ilusate siledate õlgadega mulle vastu:

„Seadus võtab valitsuskepi vastu, aga ta ei lömita maha.”Themis ei olnud tõrges, veel vähem kartlik. Ta pakkus ennast liht-

salt, kuid liikumatult. Ta polnud hoopiski külm, üksnes tähelepanelik. Kaugel sellest, et ta vähe tundis, ma usun koguni, et ta tundis hoopis ka-hekordset naudingut, jälgides kõikumatu rahuga omaenese naudingu puhkemist. Sellega tõendas ta mulle, et armastus on ka vaimne toiming ja et mõtteselgus ei vaesesta ekstaasi.

Mõni minust eakam jumal oleks ehk tüdinud sellest ainult püstloo-dis pingutusest. Aga mina olin alles oma teise armuvallutuse juures, ja see suur sirge jumalanna, kes nii kindlalt püsis oma kuldsetel reitel, näi-liselt passiivne, ent ainult selleks, et paremini valitseda ennast ja teist, nõus kõigega, tingimusel, et ta liikumatuks jäetaks, – see jumalanna õhutas mu iha.

Kolm korda päevas – päikesetõusul, keskpäeval ja õhtuvidevikus – ja kolm päeva järjest pärgasid kuninglikud kotkad, tiireldes meie nägu-de kõrgusel, neid hiigelühinemisi.

Siiski pidasin meeles Metise nõuannet: „Tütreid, ainult tütreid, kuni sa kuningas ei ole.”

Nii me sigitasime Themisega esimesel päeval, kolmel valgusetunnil kolm aastaaega. Nende nimed on Eunomia, Dike, Irene, see tähendab Hea Tava, Õiglus ja Rahu. Ateenlased nimetavad neid ka omamoodi: Õitseng, Kasv ja Vili. Ega seegi ole vale.

Seaduse ja Võimu esmasündinud lastena on aastaaegade ülesan-deks ühest küljest juhtida taimekasvu korrapärast tsüklit ja teisest kül-jest korraldada inimühiskondade käekäiku. Need kaks funktsiooni pole omavahel vastuolus.

Loodus on inimtarkuse kool ja see, kes hoolitseb lõikuse eest, teab rahu hinda.

Mu tütred aastaajad käivad mööda välju ja tänavaid, lilleõis käes. Surelikud, matkige neid rohkem kui seni!

Olgu lihtlabane või haruldane – lill on alati saladus, ilu ja juba ka kahetsus. Ta äratab imetlust, järelikult ka tänutunnet; ta õhutab mõtle-ma, järelikult kutsub sallivusele. Üürike apogee, mööduv õnnehetk, mis manitseb mõõdukusele. Pahatihti näen teid, surelikud, uhkusega peos pigistamas sõjariista või kukrut; ent liiga harva näen teie käes lille.

Järgmisel päeval sigitasime Themisega veel kolm tütart: Klotho, Lachesise ja Atropose. Tunnete neid hästi, te nimetate neid parkadeks.

Nad on teie hulgas sünges kuulsuses viimatinimetatu pärast, kelle üles-andeks on lõigata läbi teie elulõng, mille eest te teda neate.

Kuid kas teil pole kunagi mõttesse tulnud tänada Klothot selle eest, et ta igaviku määratust hallist villakust välja tõmbas teie saatuse esime-se kiu? Kas teil pole tahtmist ta kätt suudelda?

Kas te ei pane imeks, et elu suurel võiduloosimisel tuli miljonite mil-jardite arvude seas välja teie oma? Sündida, mu lapsed, see tähendab kuuluda valitute hulka!

Ja Lachesis, kõige toimekam, kõige tegevam kõigist jumalatest, ar-mas ülekoormatud Lachesis, kes ei tunne puhkust ega und! Kas olete vahel ka tema peale mõelnud? Ta muudkui kerib lõnga oma värtnal. See näib nii lihtne! Te ei tea, et ta peab lakkamatult lõnga jälgima, seda seadma, kui lõim hapraks jääb, keerutama heiet tugevamaks, samal ajal kui teie teete, mis võite, et see katkeks. Kes siis suunab teie sõiduki saa-tuslikust puutüvest kõrvale, toob ootamatult kohale päästja, kui te pa-rajasti uppumas olete, kallutab viskoda kõrvale teie kaelasoonest? Eks Lachesis, ikka Lachesis.

Ja kui te juhtumisi tema peale mõtletegi, siis oskate teda kujutle-da ainult üks lõng peos – teie enese oma. Tegelikult peab ta aga prae-gu, kus ma teiega räägin, silmas pidama rohkem kui kaht miljardit. Ja Klotho annab talle ühtelugu tööd juurde.

Kaks miljardit lõnga, kaks miljardit värtnat! Kujutage ette, kui tohu-tu töö on Lachesisel teha. Nüüd te mõistate, miks ma soovitan mitte mõtlematult järeltulijaid soetada, miks ma teile nõu annan ettevaatli-kud olla kõigis oma tegudes, söömises-joomises, igal sammul, miks ma kutsun teid üles üksteist vastastikku mitte relvaga ähvardama.

Võib-olla oleksin ma pidanud nii tohutu töö jaoks rohkem parkasid sigitama. Kuid minu valitsuse algul näis neid olevat piisaval määral, et tööga toime tulla. Ma ei teadnud, et teid, kes te kõik elada tahate, tuleb nii palju. Ei jõua kahjuks kõigele mõelda. Ja ka Themis ise, kes muretses ainult selle eest, et kohtuarv saaks täis, ei näinud niisugust asja ette.

Mu surelikud lapsed, ärge süüdistage parkasid. Nemad pole mitte Saatus. Nad on vaid Saatuse hoidjad. Väsimatute tollivalvuritena seisa-vad nad piiril, kus lõpeb teie arusaamine ja minu tahe.

(Tõlkinud Henno Rajandi)


1. Kuidas hindad „Trooja sõja” põhjuseid? Millised oleks võinud olla teistsugused, vägivallatud viisid, kuidas olukorda lahendada?

2. Koosta võimalikult põhjalik skeem, kuidas on „Trooja sõja” sünd-mustega seotud antiikmütoloogia kangelased ja jumalad.

3. Uuri järele, millised olid takistused Odysseuse koduteel.4. Tee Homerose eeposeid tutvustav reklaamtekst (mõlema eepose

kohta u 100 sõna). Võrdle reklaamteksti oma pinginaabri omaga. Kui sarnased need tulid?

5. Esita võimalikult palju fakte, mis toetavad väidet „Antiik-Kreeka on Euroopa kultuuri häll”.

6. Nimeta loetud või nähtud kirjandusteoseid või filme, kus räägi-takse kreeka kangelastest või jumalatest.

7. Vali õpikust üks antiikmütoloogia jumal ja uuri, mida tema kohta eri teabeallikatest teada saad lisaks õpiku materjalile. Tee saadud teabe põhjal 3minutine Powerpointi ettekanne.

8. Selgita mõisteid:bakhandidTrooja hobunepanteon

9. Analüüsi ja võrdle lugemistekste, toetudes järgmistele küsimus-tele. Mis liiki tekstiga on tegemist? Millisel ajastul see on kirjuta-tud? Kes on autor? Millist antiikmütoloogiast tuntud lugu ta edasi annab? Milliste vahenditega ta seda teeb?

10. Nii William Butler Yeatsi luuletuse kui ka Maurice Druoni travestia üks peategelasi on Zeus. Too välja, milline on Zeus Yeatsi käsitlu-ses, milline Druoni käsitluses. Kas ja kui palju suhestuvad eri auto-ri loodud tegelaskujud antiikmütoloogia Zeusiga?

11. Kuidas on Druon antiikmütoloogiat parodeerinud? Too näiteid.12. Mõtesta lahti luuletuses „Leda ja luik” kirjeldatud luige rünnak.

Mis on Sinu arvates Yeatsi sõnum?

LisamaterjaleÜlesandeid

Raadiosaade „Kultuuri maja. Mida me teame Trooja sõjast?”, ERRi arhiiv, 2005.

120 Kreeka mütoloogia

Eesti mütoloogia 1 121

On väga raske kindlaks teha, milline võis olla ristiusustamise-eelse Eesti oma mütoloogia. Erinevalt Sumerist või Vana-Kreekast ei kuju-nenud meie rahval välja kirjakeelt, mistõttu ei ole meil sellest perioo-dist tekste, mis kajastaks toonast mütoloogilist maailmapilti. Seetõttu ongi kõige varasemad andmed Eesti territooriumil elanud hõimude müütidest ja mütoloogilistest olenditest pärit teiste rahvaste kirja-varast. Valdav osa infost eesti muinasmütoloogia ja religiooni kohta pärineb aga 19. sajandil hoo sisse saanud rahvusromantilisest ja ka teaduslikust huvist rahvaluule kogumise vastu – sealt loodeti leida jälgi muinasajal elanud eestlaste mütoloogilise maailmapildi kohta. Kui aga mütoloogiale hakati esimest korda teaduslikult tähelepanu pöörama, oli valdav osa kunagisest „algsest” pärimusest juba ammu-gi käibelt kadunud. Kogutud muistendeid ja lugusid olid aga sajan-deid mõjutanud kristlik mütoloogia ja kõikvõimalikud muud tegurid. Seega ei olegi võimalik saada ühtegi algset ja kindlat pilti, milline oli muinasaegne mütoloogiline maailmavaade. Võime teha ainult oletusi tekstilõikude põhjal, mis on tänapäevani säilinud. Iga teksti analüü-sides tuleb aga meeles pidada, et kirjapandu peegeldab ennekõike kirjutaja enda vaatenurka.

Kõige varajasemad pisut täpsemad kirjeldused eestlaste religioo-nist ja mütoloogiast pärinevad saksa vallutajate vaatenurka esinda-vast Henriku Liivimaa kroonikast. Eesti mütoloogia kohta võib sellest ajalookroonikast pidada kõige olulisemaks jumal Tharapita1

1 Kasutatud on veel nimekujusid Tharapita, Tarapitha, Tarapita, Taarapita ja Taara. Liivi-

7. Eesti mütoloogia 17.1. Tharapita Läti Henriku

kroonikas

Henriku Liivimaa kroonika on kirju-tatud aastatel 1224–1227 ja käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste risti-usustamist ja võõrvõimudele alis-tamist umbes aastatel 1184–1227. Kroonika tugineb peamiselt Henriku ja tema lähikondlaste isiklikele mä-lestustele, püüdes õigustada Liivi-maa vallutamist ristiusustamisega. Kroonika on faktirohke ning hoo-limata tendentslikkusest valdavas osas usaldusväärne.� Originaalkäsikiri ei ole säilinud, vanim ärakiri (nn Codex Zamoscia-nus) pärineb 14. sajandist.

Maarja

Cross-Out

Maarja

Inserted Text

122 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 123

TarapitaLiivlased koos lätlastega, käies ümber linnuse ringi, ei

lase kedagi neist põgeneda. Vaenlaste üle võidu saavutanud, rõõmustavad võitjad, lauldes jumalale kiitust. Kes ikka kait-ses Taavetit vilistide eest, see päästab ka omad, andes võidu vaenlaste üle. Nad vallutavad linna, röövivad saaki, riisuvad vara, toredaid asju, ajavad hobused ja karja ära, mis üle jääb, põletavad nad tules. Saarlaste linnust neelab tuli, aga kristla-sed riisuvad rõõmsasti saaki.

Näeme, et Henrik kirjeldab toimuvat ka kui sõda kristlaste ja paga-nate vahel. Kuigi kristlik õpetus räägib oma põhilistes alustes eelkõige vaenlasele andestamisest ning isegi täiesti erinevate rahvaste sõpru-sest (nagu näiteks hea samaarlase lugu), ei ole Henriku arusaamades ja mõttemaailmas Uue Testamendi evangeeliumite rahumeelsusest jälgegi. Hoopis kristlased on need, kes riisuvad vaimustunult alistatu-te saaki ja mõrvavad vastaste sõjavange.

Ühtlasi loeme krooniku kirjeldustest välja, justkui oleks Eesti ala-le saabunud sõdalaste tegutsemise peamine ja olulisim tulemus ol-nudki see, et muistsete saarlaste jumal Tharapita „visati välja” ja rahvas soovis lõpuks ise ristitud saada. Henriku jaoks on tähtis rõhutada, et rahvas sai ise aru ristimise vajalikkusest. Võit ei saabunud eelkõige mitte sõja teel, vaid hoopis neitsi Maarja armust, kellele ju Maarjamaa ka pühendati. Henrik üritabki näidata, et kohalik rahvas sai isegi lõ-puks aru, et nende mütoloogia ja religioon on eksiuskumus ning uued mütoloogilised olendid vanadest palju õiglasemad ja paremad.

Antakse üle suursuguste pojad; kellest esimese, kui temale oli õpetatud usutõdesid, kastis auväärne Riia piiskop rõõmu ja suure hardusega püha ristimise lättest; teised preestrid kast-sid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulu-taksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskak-sid, pühitsedes allika keset linnust ja täites vaadi, ristivad nad esiteks ristiusus õpetust saanud vanemad ja paremad, seejä-rel teisi mehi ja naisi ning lapsi. Ja tekib väga suur meeste, naiste ja laste tunglemine, kes karjuvad „Tõtta mind ristima”, hommikust õhtuni, nii et ka preestrid ise, keda oli kord viis, kord kuus, ristimistööst väsivad.

[---]Need jumala annid on meie rõõm. Jumala ja meie issanda

Jeesuse Kristuse ja õndsa neitsi Maarja au on nende Riia su-lastele annetanud Saaremaal sellise rõõmu: võita mässajad, ristida vabatahtlikult ja alandlikult tulijad, võtta pantvange

kohta käivat teavet. Aastal 1220 tegelesid kaks preestrit Virumaal ja Järvamaal rahva ristimisega ning Virumaal olevat olnud

kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rää-kisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voo-lanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi (XXIV: 5).

Tharapitat kirjeldatakse kui saarlaste jumalat, kes lendas Virumaalt Saaremaale. Ühtlasi aga saame teada, et kohalikel olid pühapaikades (pühades metsades või saludes) olemas oma jumalate kujud, mida peeti niivõrd elusateks, et usuti, et kujude soontes voolab ka veri. Kahjuks täpsemaid kirjeldusi nende muistsete jumaluste olemuse ega ka nimede kohta kroonikas ei anta.

1227. aastal aset leidnud Muhu linnuse vallutamisel on Läti Henrik kirjeldanud mõlema poole pöördumist oma jumala poole. Kristlased kutsuvad omale sõjahüüetes appi Jumalat ja Jeesust; saarte elanikud aga Tharapitat ja püha hiit:

Kristlaste vägi rõõmustab, nad karjuvad, paluvad jumalat. Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nen-de poolt väga vapralt tagasi. Seda, kes esimesena üles ronib, surutakse paljude odalöökidega ja kivihoopidega, igatahes ainuüksi jumal hoidis teda vigastamata keset nii palju raevut-sevaid vaenlasi.

Lahing lõppeb saarlaste kaotusega ja võitjad sakslased laulavad oma jumalale kiitust. Ühtlasi teeb Henrik veel ka viite Vana Testmendi loole Iisraeli võitlusest oma naaberrahva vilistidega. Väidetakse, et nagu Jumal kaitses Taavetit võitluses vilistide võimsa ja suure sõjame-he Koljati vastu, kaitses ta nüüd samamoodi ka sakslaste väge saarlas-te vastu:

Nad tungivad linnusesse ja tapavad rahvast,Saaremaa paganarahvale armu nad ei saa anda,sest maha löövad nad muist, vangideks võtavad muist.

maa kroonikas esineb neist kolm: Tharapita, Tarapitha ja Tharapitha.

Kasutaja

Highlight

Kui teistel tekstinäidetel kohta pole, siis kas siit ka ära võtta?


Eesti territooriumil elanud rahvakildude religioossete toimingute keskseks paigaks.

Rohkem kui 300 aastat hiljem kurdab Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastor ja kroonik Balthasar Russow (1536–1600) oma ajalooteoses „Chronica der Provinz Lyfflandt” (1578), et eestlaste pa-ganlikud ja ebausklikud kombed pole kuhugi kadunud. Ristiusueelse aja kohta annab ta järgneva iseloomustuse:

Ja enne ristiusu tulekut pidasid paganlikud liivimaalased iga-sugu koleduslikku väärjumalateenistust päikese, kuu ja tähte-dega, samuti ka madude ja teiste loomadega. Ka pidasid nad mõningaid salusid pühadeks, kust ühtki puud ei tohtinud raiuda. Ning selles pettekujutluses uskusid nad, et see, kes arvatud pühamikus ühe puu ehk põõsa maha raiub, jalamaid sureb.

Ajaloouurija, kirjamees ja Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (1737–1819) kirjeldab omakorda umbes 200 aastat pärast Russowit, et talupoegade arusaamad maailmast ei ole endiselt oluliselt muutu-nud. Pühad hiied, pühad puud ja allikad on ikka kesksel kohal:

Mõnes pühas kohas on üks, mõnes mitu puud – enamasti kuused; neid on küngastel, lagedal, allikate ääres ja mujal. Talupojad, keda asja väljatulemine ja ettemääratud karistus ei hirmuta, matavad surnud heameelega salaja niisuguses-se paika. Sellistes pühadeks peetud hiites käimine ja nende austamine on kõvasti ära keelatud. Mõned mõisnikud on

ja maksu, tagasi anda kõik kristlase nimega vangid, tulla või-duga tagasi! Mida kuningad polnud senini suutnud, selle viis õnnis neitsi kiirelt ning leebelt täide oma sulaste riialaste läbi oma nime auks. See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputa-tud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!

Kuulsuseküllane võidutriumf on teid alati saatmas,Issandal’ kiitus ja au, jumalal’ tähtede peal.

Milline oli sündmuste tegelik käik ja kas Tharapita oli ka tegelikult niivõrd tähtis muistsete eestlaste jumal, nagu kroonik üritab väita, ei ole teada. Siiani pole teada ei Tharapita nime tähendus ega ka selle ju-mala päritolu. Paljud on arvanud, et tegu on laenuga muistsetelt skan-dinaavlastelt ja Tharapita (Taara) on tegelikult hoopis piksejumal Thor, kelle toonased saarte elanikud omale importisid. Tõenäoliseks on ka peetud, et see jumal on seotud hoopis muistsete slaavi hõimude asus-tatud Rügeni saarel kummardatud jumal Turupidiga. Keeleteadlane Urmas Sutrop on aga alles hiljuti oletanud, et tegelikult tähendab nimi Tharapita „Taara on suur” (Taara kui jumaluse pärisnimi ja „pita” epiteet – uurali „suur”).

Läti Henriku loodud dualistlik jagamine „headeks”, idealiseeritud ristisõdijateks, ja „mõistmatuteks” paganateks on pannud aluse Eesti ajaloo dualistlikule käsitlusele. Rahvusromantilisel perioodil viljel-dud ajalooline kirjandus pööras hea ja kurja telje ringi ning kujutas eestlasi liialdatult õilsatena. Ülla meele tunnusjooned järgisid aga 19. sajandi eestlase mõttemaailma kujundanud kristluse alusväärtusi. Tegelaskujud, nagu peategelane Ülo Karl August Hermanni jutustu-sest „Auulane ja Ülo” (1887) või Vambola Andres Saali samanimelisest jutustusest (1889) on ideaalinimesed. 20. sajandil muutusid kirjandus-likud karakterid mitmetahulisemaks. Mait Metsanurga ajaloolises ro-maanis „Ümera jõel” (1934) maksab peategelane, kujuteldava väikeki-helkonna Mägiste vanem Vello, õe häbi ja õepoja eest kätte: ta tapab õe hüljanud abikaasa ja rüüstab tema küla.

Jumal Tharapita on Henriku kirjelduste kohaselt olnud seotud eestlas-te pühade hiitega. Hiit aga olevat krooniku kohaselt appi hüütud ka sõjas. Hiied ja pühad puud, mida maa- ja taarausulised peavad oma kultuslikeks pühapaikadeks tänapäevalgi, olid tõenäoliselt ka kunagi

7.2. Püha hiis

August Wilhelm Hupel oli ajaloo-uurija ja Põltsamaa pastor. Hupel oli ühtlasi viljakas kirjamees, kes pä-randas oma teoste kaudu järeltule-vatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest ja looduslikest olu-dest.

Pildil Lääne-Virumaal Samma külas asuv Tammealuse hiis, rahvasuus ni-metatud ka Samma hiieks. Tammealuse hiit on viimastel aasta-kümnetel järjepidevalt taastatud. Selles hiies tähistatakse igal aastal suvisteid. Nimelt on Tammealuse hiiest hoolivatel inimestel kombeks koguneda igal aastal suvistelaupäe-val hiide, et koos tähistada kevade saabumist, kiikuda, keeta mune ja mängida munaveeretusmängu, aja-da juttu ja laulda regilaule.


Taaralaiste taimekesi.Üks neist veeres Venemaale,Teine tuiskas Turjamaale,Kolmas istus kotka selga,Põhjakotka tiiva peale.See, kes veeres Venemaale,Kasvis kauniks kaubameheks,Poe-poordide punujaks,See, kes tuiskas Turjamaale,Sirgus vapraks sõameheks,Tõusis tapperi tautajaks.See, kes sõitis kotka seljas,Põhjakotka tiiva peale,Lendas palju, liuges palju,

nõudnud, et talupojad niisugused puud maha raiuksid, aga kõigi ähvarduste ja manitsustega ei võinud nad midagi kor-da saata; pidid viimaks ise kirve kätte võtma, et kartlikkudele julgust anda. Villa-, vaha-, lõnga-, leiva- ja muude asjade ohv-rid on veel tänapäev nende juures viisiks; nad panevad need annid pühasse paika ehk pistavad puude õõnsustesse. Ka alli-kad ja jõed saavad ohvriande.

Tõenäoliselt ei ohverdatud neis paigus küll jumal Tharapitale või Taarale, kuid on selge, et vallutajarahvast erinev mütoloogiline mõtte-maailm jätkus mingil määral paralleelselt kristlusega. Pühade hiite ja nende seostamine oletatavate eesti jumalustega on täheldatav prae-gugi, seda eeskätt viimastel aastakümnenditel esile tõusnud maausu-liste liikumises.

Taarast kui eestlaste muistsest jumalast saab üks keskseid mütoloogi-lisi figuure ka eesti rahvuseeposes „Kalevipoeg”. Samamoodi leiab ka-jastamist see, et eesti muistsete jumaluste elupaigaks ja ühtlasi kogu rahva vaimseks keskuseks oli hiis või püha tammik. Mütoloogilised tegelased ja täiesti väljamõeldud kunstmütoloogia seotakse eeposes ühtseks tervikuks.

Eepose alguses kirjeldatakse, kuidas kaugel põhjas elas pere, kus kasvas kolm poega. Neist esimene läks Venemaale ja temast sai kaup-mees, teisest aga Turjamaal vapper sõdalane. Kolmas vend Kalev aga lendas kotka seljas Virumaale (kus oli sündinud Henriku kohaselt ka jumal Tharapita) ja pani aluse tugevale muistsele Eesti riigile, kus te-mast sai suure voliga valitseja.

I 80–119:

Põhja piirel seisis pere,Tugev talu kaljudeleTaara tammemetsa ääres,Pool veel seisis metsa peidus,Teine pool lausa lagedal.Peres kasvis kolmi poega,

7.3. Taara ja püha hiis „Kalevipojas”

Kujundid meie rahvausundist, mü-toloogiast ja hilisemast kunstmü-toloogiast ei ole mõjutanud mitte ainult eesti kirjandust või sõnalist mõtet, vaid ka eesti kunsti. Oskar Kallis, „Kalev kotka seljas”, 1916–1917.


Aleksander Tassa – kirjandusrühmituse, mille peamiseks sihiks oli või-delda ühiskonda haaranud mandumise, korruptsiooni ja tõusiklikku-se vastu. Rühmituse nimeks valiti Tarapita, mida tõlgendati kui muist-set vabade eestlaste sõjahüüdu. Nagu Tuglas ise ütleb: „Meie mõtete koonduskohaks olgu sõjahüüdeline „Tarapita”!” Ühingu üldmanifesti lõpp on sõnastatud järgnevalt:

Olgu naiivne loota Jeeriko müüride kokkuvarisemist ainult trompetite häältest, olgu naiivne uue ja parema kultuuri üles-ehitamine ajal, mil veel ära mädanend pole sõjas ja terrorites tapetute ja veelgi tapetavate laibad, ajal, mil ümberringi kuuleb vaid rahapaberite krõbinat! Aga kahekordne on meie sisemine sund: paljastada ja piitsutada väikekodanlist rahulolu, anda ühtlasi kogu selle ühiskonna pahede juurte pihta – ning samal ajal kõige kiuste tuld kohendada oma loomingu paakides.

Meid on ühte viinud opositsioon raba vastu, kuhu ole-me määrat kõngema. Ei ole meie sihiks ühiselt uusi esteetilisi veendumusi kuulutada! Astugem igaüks ette omas vaimli-ses loomingus, kuid löögem üheskoos ühise vaenlase pihta! Relvaga, mida igaüks paremini valitseb: kas sõnapiitsaga, sõ-na-ahinguga või sõna-tapperiga! Tarapita!

Lendas tüki lõuna poole,Teise tüki tõusu poole,Sõitis üle Soome mere,Liuges üle Lääne mere,Veeres üle Viru mere,Kuni õnne kohendusel,Jumalikul juhatuselKotkas kõrge kalju pealeViskas mehe Viru randa.Meie maale tulnud meesiRiiki kohe rajatanud,Laia valda asutanud,Kena koja ehitanud,Kust ta vägev-volil käsiLaia valda valitsemas.Muud ei meie murudele,Meie laia luhadele,Vanajutu jälgedessaKalevi-taadist kuulutud,Tulemisest tähte antud.

On ebatõenäoline, et Eesti rahvustunne oleks saanud ilma eepo-seta „Kalevipoeg” esile kerkida sellise jõulisusega, nagu see 19. sajandi teisel poolel toimus. Kindlasti oli just rahvuseeposes loodud kujutlus-pilt kunagisest vabast ja võimsast oma enda jumalate ja müütidega eesti rahvast see, mis hiljem, olgu teadlikult või alateadlikult, pani meie poliitikuid reaalselt tegutsema eesti rahva autonoomia saavuta-mise nimel ning kannustas omariiklust välja kuulutama ja selle nimel Vabadussõda ette võtma. Seetõttu võiks küsida, kas Eesti riik oleks üldse tekkida saanud, kui 19. sajandi rahvuslased poleks rahvusmüto-loogia loomisega tõstnud eestlase eneseteadvust. Kui aga 20. sajandi alguses poleks Eesti iseseisvunud, ei oleks pruukinud säilida ka eesti keel ja kultuur.

Pärast Vabadussõda lõid mitmed tuntud Eesti kultuuritegelased – Friedebert Tuglas, Artur Adson, Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner,

7.4. Tarapita kirjandusloos

Kirjandusrühmituse Tarapita liikmed. Vasakult paremale ülemises reas: Johannes Vares-Barbarus, Fridebert Tuglas, August Alle; alumises reas: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson.


sõdalased. Hiljem, pärast paganlike alade ristiusustamist seostati aga säärane komme tumedate või saatanlike kristlusevastaste jõududega. Libahundid nagu ka nõiad olid ristiusu seisukohalt saatana käsilased ja nende hävitamine oli osalt ka kristlik võitlus kurjaga. Libahundiks muutus inimene kas kurja nõia loitsimise läbi või ise maagilisi riitusi sooritades. Eesti pärimuses võis libahunt aga taas inimeseks muutu-da, kui talle anti söögiks leiba.

Jakob Hurda algatatud rahvapärimuse kogumises osales aktiiv-selt ka noor August Kitzberg (1855–1927). Libahundipärimusest ins-pireerituna kirjutas ta esmalt teemakohase jutustuse ning 1911. aastal valmis Kitzbergi tippteos, tragöödia „Libahunt”.

Näidendi alguses ilmub Tammaru talukoha ukse ette noor tütarlaps Tiina, kelle ema on just nõiaks olemises süüdista-tuna tapetud. Pererahvas otsustab segaduses tüdruku enda juurde jätta ning ta kasvab koos perepoja Marguse ja tema-ga sama vana kasutütre Mariga talus suureks. Juba varem on peres otsustatud, et Margus peab abielluma vastavalt pere soovidele oma kasuõe Mariga. Tiina on aga Marist märgata-valt veetlevam, targem ja naiselikum. Margus armubki hoopis Tiinasse. Marguse ja Tiina võimaliku abiellumise vastu on aga nii kohalik külaüldsus kui ka pererahvas ise. Armukade Mari levitab omakorda jutte sellest, et Tiina on tegelikult libahunt,

Nagu Henrik oma kroonikas, teevad ka Tarapita manifesti autorid viiteid Vana Testamendi Iisraeli mütoloogiale. Täpsemalt loole sellest, kuidas pasunasignaaliga, millele järgnes rahva kisa, hävitati Jeeriko linna müürid (Joosua 6, 20);

Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi. Ja sündis, kuirahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suuresõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üleslinna, igaüks otse oma kohalt, ja nad vallutasid linna.

Piiblimütoloogia ei ole aga mandunud ühiskonna ja korruptsioo-ni vastu enam piisav – ning kasutusele võetaksegi muistsete eestlaste kunagine sõjahüüd omaenda jumalale Taarale – „Tarapita!”

Lennart Meri (1929–2006) on oma teostes „Hõbevalge” (1976) ja „Hõbevalgem” (1984) loonud arusaama sellest, et Taara oli kunagi ammusel ajal Virumaal Ebavere mäe juures atmosfääri ilmunud Kaali meteoriit, mis lendas sealt edasi Saaremaale. Meteoriidiplahvatuse põhjustatud katastroofist sai müütiline lugu, mis kandus edasi, kuni sai osaks antiikmütoloogiast.

Võib üpriski kindlalt väita, et tema teooriad ei vasta „ajaloolisele” tõele või päriselt olemas olnud eesti mütoloogiale. Oma raamatu-tes lõi Meri tegelikkuses hoopis ise uut mütoloogiat. Kirjandusliku-mütoloogilise kujundina on tema versioon jäänud eesti rahva mällu praeguseni.

Uskumused libahundist – inimesest, kes muutub öösel hundiks ja käib murdmas kariloomi või teisi inimesi – on tuntud paljude rah-vaste juures, kus hundid on levinud. Hiinas ja Indias on aga näiteks hoopis libatiigrid, Aafrikas jällegi libahüäänid ja -krokodillid. Seega on arusaam mütoloogilise tegelase olemusest ja toimimisest sarnane, kuid sõltuvalt geograafilistest tingimustest võib libaloom olla vägagi erinevast liigist. On peetud ka võimalikuks, et libahundijutud või -muistendid eesti pärimuses võivad olla hoopiski germaani või slaa-vi laenud. Võimalik, et kunagi kandsid hundinahka (tõenäoliselt looma jõu ja meeleteravuse omandamiseks) erinevate kultuslike rii-tuste või ka jahipidamise ja jahimaagia käigus kunagised germaani

Muinaspõhja pärimus tunneb ber-serker’e ehk berserk’e – end lahingus karuks muutvaid tohutu jõu ja rae-vuga sõdalasi, kes kandsid jahikoera, hundi- või karunahku, kiskjate nah-kadeks töödeldud soomusrüüsid ning loomapea-kujulisi kiivreid. Ber-serklus on tavaliselt seotud eriliste sõjalauludega, milles võib aimata loitse. Tänapäeval on ennastunusta-va raevuka laulu põhjuseks peetud ka narkootiliste ainete tarbimist. Pil-dil sõdur ja oletatav berserker.Vendeli ajastu (u 550—790) pronks-plaat Ölandi saarelt Rootsis. Repro.

7.5. Mütoloogilised tegelased. Libahunt


käed esimest korda adra taga mullaseks tegin, mina pidin nüüd mitu aastat tööta kükitama! Uhh, aga ma nüüd alles hakkan tööle pihta andma! Hakatuseks raiun ma selle metsa maha ja ehitan siia veski!”

Kivirähk on kasutanud kõikvõimalikke tõsises ja romantilises võt-mes käsitletud mütoloogilisi või rahvapärimuslikke olendeid hoopis teistsuguses kontekstis. Kui Kitzbergi „Libahunt” oli läbinisti tragöö-dia, siis Kivirähki koomilistes jutustustes on libahunte ja teisi mütoloo-gilisi tegelasi kasutatud ugrilase juhmuse illustreerimiseks. Libahunt ise aga osutub tüüpiliseks materiaalseid väärtusi hindavaks praktili-seks töödrügavaks ugrilaseks. Kunagi aktiivses jutupärimuses olnud mütoloogilised motiivid elavad seega edasi ka praeguses kirjanduses, kuigi kirjeldamise viis ja kontekst on muutunud.

Vanapagan on eesti folklooris, sõltuvalt žanrist, kas rumalapoolne hiid või ohtlik, halbust kehastav olend. Näiteks loomislugudes2 ei ole vanapagan enamasti tark ja salakaval kurjuse kehastus, vaid pi-gem juhm ja rumalapoolne suur mehemürakas. Müütilistes lugudes seostatakse vanapaganat mitmete pinnavormide loomisega, see jutupärimus temast kuulub osalt ka hiidude lugude hulka sarnaselt Kalevipoja ja Suure Tõlluga. Saartel on vanapagan Suure Tõllu vasta-ne ja Põhja-Eesti rannikul Kalevipoja vaenlane. Sõna „pagan” on pärit ladina keelest (pagus tähendas küla või maakohta, sellest tuletatud sõna paganus, ’külaelanik’, ’maamees’, hakkas keskajal tähistama tsivi-lisatsioonivälise ala elanikku, seega mittekristlast). Eesti keeles oli see niisiis „uudissõna”, mida hakati kasutama nii mittekristlaste kui nende hingeisanda kuradi kohta. Vanapagan on tuntud ka mitmete teiste nimedega, nagu kurivaim, sarvik, vanajuudas, vanakurat, vanakuri, saadan, vanatont, vanatühi jne.

2 Eduard Laugaste nimetas jutte, kus Vanapagan või Kalevipoeg on seotud mingite geograafiliste paikade kujunemisega, tekke- ja seletusmuistenditeks. Praegu käsitle-takse neid pigem müütiliste tekstidena. Muistendit vaadeldakse aga kui usundilist jut-tu, mille keskmes on kohtumine mingi tundmatu ja ohtliku jõuga ja selle kohtumise tagajärjed. Siia kuuluvad näiteks libahundimuistendid, kummitusjutud, tänapäeval ka UFO-lood jt.

kes käib külainimeste loomi murdmas. Masendunult põge-neb Tiina kodust ära metsa. Ta käib veel korra kodus Margust palumas, et viimane temaga kaasa tuleks. Kuid pereeluga ja kodutaluga kohanenud Margus ei lähe pakkumisega kaasa ja Tiina lahkub, seekord jäädavalt. Margus ja Mari abiellu-vad, kuid õnnelikuks nad abielupaarina ei saa, ilmselt pole Marguse armastus Tiina vastu kustunud. Mitme aasta pärast kuuleb Margus talu juures huntide ulgumist ja laseb nende minemapeletamiseks püssist ulgumise suunas. Lasust saab aga surmavalt haavata talu juures ringi luusinud Tiina.

Andrus Kivirähk on aga libahundi motiivi kasutanud oma naljajut-tude kogumikus „Õlle kõrvale”, mis ilmus 1996. aastal. Loos pealkirjaga „Ugrilane” parodeeritakse eestlase kommet mõõta kõike ainult mate-riaalsete väärtuste järgi ja pidada vaba vaimu või ka kauneid kunste lihtsalt muidusöömiseks või rumaluseks. Vennapoeg tuleb maale oma onu talusse suveks külla, et seal puhata ja maalida. „See pole miski töö!” vastab onu vennapojale. Nagu selgub, tapab onu ka ülesseatud lõk-sudega päkapikke, et need ta nisu ära ei sööks; hoiab laudas ohelikus kaelapidi kinni haldjaid, et need talle lüpsaksid; ja näkke, et need talle muneksid. Edasi näeb vennapoeg kuudist välja tulevat suurt koera.

Suur hall koer tuli kuudist välja ja urises hoiatavalt, ent tund-nud ära peremehe, laskis ta kõhuli ja pani pea käppadele.

„See on muuseas libahunt,” ütles ugrilane ja läks tuppa.Vennapoeg istus õunapuu alla murule ja masseeris valu-

tavat laupa. Ta kaalus, kas mitte minna ja lõigata läbi haldjaid ahistavad ahelikud, viia näkk tagasi vette ning korjata ära aita peidetud päkapikulõksud. Ka plaanis ta anda libahundile noa otsast tüki leiba, et vaene loom taas inimese kuju kätte võiks saada.

„Jah,” mõtles ta, „vähemalt seda pean ma tegema. Jumal teab, kaua too õnnetu hing juba hundinahas ringi on pida-nud kõndima!”

Vennapoeg käis sahvris ja tõi noa otsas tüki leiba. Libahunt silmitses teda uurivalt. Kui vennapoeg juba õige lähedale oli tulnud, hüppas ta ligi ja neelas leiva ühe lõnksatusega alla.

Samas kostis vaikne sisin ja libahundi asemel seisis ven-napoja ees keegi mees. Tal oli paks punane nägu, vägevad kämblad ja viiskudesse kängitsetud jalad. Veel üks ugrilane!

„Aitüma, sõber!” ütles ta rõõmsalt. „Sa ei tea, kuidas see hundi elu mind piinas! Mina, kes ma juba kaheksa-aastaselt

7.6. Mütoloogilised tegelased II. Vanapagan

Andrus Kivirähk, „Õlle kõrvale”, AS Vaho, 1996

Ülo Valk, „Kurat Euroopa usundiloos”, Vikerkaar, 1994.

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight


Kuradiga seonduvaid uskumusi on Eestis kujundanud ristiusu erinevad suundumused: esmalt katoliiklus, õigeusk ja hiljem luterlik religioon. Ühtlasi mõjutas edasisi rahvajutte juba ka nii „Kalevipoja” (esimene versioon Kreutzwaldilt 1853) kui ka „Suure Tõllu” (Peeter Südda, „Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees”, 1883) trükist ilmumine ja sealsete motiivide jõudmine hoopiski kirjasõna kaudu rahva mõttemaailma.

Muistendite kurat erineb müütiliste tekstide vanapaganast soo-tuks. Ta ei ole rumal loodushiid, vaid ohtlik ja kardetud deemon, kelle eest on end vaja kaitsta. Kuradiga kohtumisel on aga abi kristlikest tõrjevahenditest (nt meieisapalve, ristimärgi löömine, pihlakaokste suitsetamine jne). Kuradile on iseloomulik veel hirm pikse ja huntide ees.

Lisaks müütidele ja muistenditele esineb vanapagana tege-laskuju veel ka muinasjuttudes – nimelt lugudes Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Nendes lugudes saab rumal vanapagan osava Kaval-Antsu käest haledalt petta.

A. H. Tammsaare (1878–1940) viimaseks jäänud romaan „Põrgupõhja uus vanapagan” (1939) kasutabki rahvajuttudest tun-tud Vanapagana ja Kaval-Antsu tegelaskujusid ning seob kogu tege-vuse omakorda kristlike kujutluspiltide ja mütoloogiaga paradiisist Jumalaga ja põrgust Saatanaga.

Nimelt oli Vanapagan maa peale tulnud paradiisi valvuri Peetruse ja taevas elava Jumala käsul: „Kui elad maa peal inimesena nõnda, et saad õndsaks, siis on sul õigus hingede saamiseks igavesest ajast igavesti. Aga kui sa inimesena surres lähed põrgu, siis kaotad hinge-de saamise õiguse igaveseks ajaks.” Peetrus selgitab ka seda, et tae-vas on hakatud „kahtlema, kas inimene üldse on nõnda loodud, et ta võiks õndsaks saada. Ja kui ta ei ole, mis õigusega saadetakse ta siis pärast surma põrgu?” Kui selgub, et inimene on nii loodud, et ta ei võigi õndsaks saada ehk kui inimese loomine ongi Jumala poolt äpardunud ettevõtmine, siis peaks Jumal selle loomise tagasi võt-ma. Parimaks olendiks, kes saaks minna sellist asja järgi uurima, ongi Vanapagan ise, kes peaks inimesena tõestama, „et mitte jumal oma loomisega pole äpardunud, vaid inimesed äparduvad oma eluga ja et nõnda on õigus ja kohus, kui nende hinged lähevad põrgu.”

Piibli motiividelt minnakse aga maa peal üle rohkem eesti oma mütoloogiale ja argielule. Kui Vanapagan – Põrgupõhja tallu sureliku inimesena elama asunud Jürka – maa peal õndsaks ei saa, siis Peetrus talle põrgusse enam hingi ei anna. Jürkal, kes saabub maa peale õnd-saks saamise võimalikkust katsetama, ei ole veel ühtegi looma, min-gisugust isiklikku vara, identiteeti ega isegi õiget isikutunnistust. Ta

tutvub naabruses elava taluperemehe Antsuga, kes nõustubki talle laenuks andma esimesed loomad ja muud vajalikud asjad. Jürka esi-mene naine sureb ja ta abiellub uuesti. Sünnib palju lapsi, kes kõik satuvad samamoodi erinevatesse kurbadesse sündmustesse, paljud neist surevad traagiliselt. Aastate jooksul suudab Ants lihtsameel-set Jürkat mässida kõikvõimalikesse afääridesse ja teenida rumala Vanapagana pealt suurt isiklikku kasu. Jürka võtab Antsu jaoks isegi pangast laenu, kuid jääb lõpuks ilma üldse kõigest, mis ta raske tööga saavutanud oli – kõik selle nimel, et maa peal õndsaks saada. Kui Ants lõpuks Jürka tema enda kodust välja laseb visata, saab ta aru, et Ants ei ole mitte tema sõber, vaid vaenlane. Ta põletab maha kõik majad ja lööb Antsu oimetuks. Ise põleb Jürka aga Antsu majas märatsedes surnuks.

Milline on lõpuks Jumala otsus, seda romaanist täpselt ei selgugi. Vanapagan leiab, et on asjata maa peal elanud. Kuid Peetrus lohutab teda, et äkki Vanapaganal on siiski lootust veel õndsaks saada, nii et ta võiks põrgut edasi pidada.

Tammsaare romaan on nii mütoloogiline teos kui ka filosoofi-lis-teoloogiline arutelu inimese vaba tahte, õigluse ja elu üle. Isegi kui lugejale ei meeldi Tammsaare filosoofiline või teoloogiline mõtte-süsteem, peitub romaanis „Põrgupõhja uus vanapagan” kirjanduslik väärtus. Seda võib pidada üheks eesti kirjanduse meeldejäävamaks ja olulisemaks teoseks. Võimalik, et niivõrd tähtsa koha eesti mõtteloos ja kirjanduses ongi teos saavutanud tänu sellele, et peategelasteks on üldinimlikult mõistetavad mütoloogilised tegelased. Taevas, Põrgu, Kurat, Jumal, ausad ja valelikud inimesed oma eri kujul on olemas ja lihtsasti mõistetavad motiivid kõikjal maailmas.

Vanapagan tegutseb rumala ja tu-geva loodushiiuna müütlistes lu-gudes, mida on varem defineeritud ka kui tekke- ja seletusmuistendeid. Usundiliste muistendite kurat on seevastu ohtlik ja hukutav olend, kes peidab end salakavalalt mõne looma või pooltuttava kehasse. Tek-ke- ja seletusmuistenditeks liigitatud lood on oma olemuselt pigem müü-did; nendes tegutsev Vanapagan on sageli rumal loodushiid. Rahvajut-tude vanapagan erineb seega üsna palju kristliku mütoloogia saatanast, kes vastukaaluks Jumalale on kõige kurja kehastus.Pildil keskaegne saatan 13. saj algu-sest. Saatana pilt keskaegsest raa-matust „Codex Gigas”, mida rahva-suus tuntakse saatana piiblina.


Loe katkendit Lennart Mere teosest „Hõbevalge”, milles ta arutleb populaar-teaduslikult eestlaste ja läänemeresoomlaste mineviku üle. Üks suuri teema-sid, mida ta fantaasiaküllaselt ja paeluvalt käsitleb, on Kaali meteoriidiplah-vatuse mõjul tekkinud mütoloogia. Võrdle L. Mere tekstikatkendit H. Krulli katkendiga (vt eespool lk 22–23).

Lennart MeriHõbevalge16. „Kalevalast” roomlaste juurde

Seitse korda mõõda, siis lõika otse.Eks kehti see matkatarkus ka reisikirja suhtes, reisikirja suhtes

eriti?Milleks tuhnida antiikkirjanduses, kui meil on oma „Kalevala”, lää-

nemerelaste ühiseepos, mille vanimate laulude mälu küünib aastatu-handete taha.

Öö oli pime.Ülijumal Ukko, „ise ilma suuri looja” võttis nõuks ilma elule valgust

heita.SelleksTulda raius ilma Ukkovälgutuli valge’edamõõgalla tuliteralla,sädemeida särtsuvalla;lõi ta tulda küünta vastu,särtsatas sõrmesta omasta,ülevalla taeva’assa,tähtiaedade tagana.Ta usaldas tule äiutamise Imbi kätte, et tüdruk seda vormiksuue kuu kujuseksi,uue päeva alguseksi.Kuid – oh häda –Imbi tulda see tudutas,valgekesta kiiguteli,Hoidis kätella tulukest,Seadis sõrmilla sädeta:Tuli töntsilta pudenes […]Seadja sõrme vahelta.

Järgnes katastroof. Selle üksikasjad hajutavad lõplikult kahtluse, nagu võiks siin tege-

mist olla piiblimüütide kauge kajastusega. Kalastaja-küti silmade läbi nähtud sündmused on oma piltlikkuselt tähendusrikkad: Maa peale langes tulekera.

Taevas lapati lõhenes,ilma kõigi auklikuksi; […]läbi tuiskas taeva’asta,piki pilvesid pirahtas,läbi taeva’a üheksa,kaudu kuue kirjukaane.Tulekera tappis ja vigastas inimesi,poja kätkissa põletas– – –rikkus rinnad tüttareilta,neidudelta nännid näppis […]– – –veel põletas palju maida,palju maida, palju soida,viimaks veerahtas vedeje,laineisse Aluje järve:see oli sättimas tulejesädemeina särtsatamas.Kolme korda ööl suvisel, üheksasti sügiseööllakuuse kõrguni kohahtas,kargas vastu kaldaidatule kurjessa käsissa,väessa valge’e vihase.Pildus kuivale kaladki,üle äärte ahvenadki.

Kahe viimase rea tõttu kaldun seda katkendit „Kalevala” 47. runost eriti usaldama. Meteoriidikatastroofiga kaasnev maavärin kutsus esile hiidlaine, ainsa Läänemere rannikuid rassinud tsunaamilaadilise loo-dusnähtuse, enneolematu ja võõra meie laiuskraadide all, koos kõigi sellele iseloomulike tunnustega. Kalad kuival maal!? Mõistkem, kui sügava armi see loomuvastane kogemus pidi jätma muistse kalasta-ja-küti tasakaalukasse psüühikasse ja mäluaparaati.

[…]Folkloor tunneb rändteemasid, mille levikuala on globaalne. Antud

juhul on meil aga tegemist reaalselt toimunud loodusnähtusega.

Lugemiseks


Selle ümber tekkisid loodusmüüdid, kristalliseerusid folkloorsed ja kosmogoonilised süsteemid, mille ringlainetus riivas lõpuks ka antiik-kirjanduse kaugeid randu.

Eespool osutasime Lucanuse ja „Kalevala” võimalikule sarnasusele hiidlaine kirjeldamisel. See, mööngem, ei olnud eriti veenev. Lisagem nüüd argumente tõenäolisuse kasuks. Selleks peame ajas veelgi kau-gemale haarama.

Rhodose Appollonise (295–215 a eKr) sündi lahutab kõigest kolm aastakümmet Pythease teose valmimisest. Aleksandria raamatukogu, mille juhatajana Apollonios mõnda aega tegutses, oli oma aja kuulsa-maid kultuurikeskusi. Seal valmis tema eepos „Argonautika”. Tuginedes küll Homerose „Odüsseia” vormilisele eeskujule, laseb Apollonios oma meresõitjail seilata sootuks teisale, nimelt Kaug-Põhjas asuva „Püha merevaigusaare” poole:

Sõitnud sealt välja, nad siis eks jõudnud Rhodanus-jõele,mis oma võimukad veed, kui suubub Eridanos-jõkke,kõrgele tõstab, et vood ses kitsuses mäuravad. Lättedjõel sel on, seal, kus ööl on uksed ja hoone.Üks haru voolab ta sealt Okeanose poole ja teine Joonia merre ja kolmas Sardoonia otsata lahteseitsmest suust valab vee …3*

(IV, 629–635)Püüdkem määrata selle paiga tunnuseid. Proosatõlkes kõlavad

värsiread 504–506 järgmiselt: „kiiresti asuvad nad laevale; nad aeruta-sid väsimatult, kuni jõudsid „pühale merevaigusaarele”” [Elektrida], mis asub Eridanosest kaugemal kui ükski teie saar. Seal leidsid nad eest väikese sühava järve, Päikese haua, kust „tänase päevani tõuseb otsekui hõõguvast haavast raske suits” (värsid 599–600).

Meenutagem „Kalevalast” tuuri rahva elupaika:mereselja saare pääle,kõrvale kose tulise,püha virra pööriselle.(XV, 446–448)[…]Seisame taas Kaali päikesehaua serval, ja nüüd on ring täis. Hiidmeteoriidi killud, nii palju, kui labidas neid maapõuest välja

on kaevanud, leidsid endale uue koha ülikooli Geoloogia Muuseumi vitriinides, iga kild nummerdatud, inventariseeritud, analüüsitud ja apteegikaaludel kaalutud.

Reaalne loodusnähtus sigitas müüdi, müüt vääristus ja väändus

3 J. Krossi tõlge.

kultuseks. Kaali katastroof on Põhjala folkloori epitsenter, mille mürin on ulatunud kirjalikesse allikatesse ja vaikne kaja nüüd siis ka meie kõrvu, alateadvusest teadvusesse, sest katastroofi sügavat armi ole-me eneselegi märkamatult läbi sajandite nii keeles kui ka meeles kandnud.

Ja nii omandavad ammu tuntud ning kümmet kanti kommentee-ritud Läti Henriku vaenukroonika lõpusõnad uue, sügava ja sootuks reaalse sisu. Pikas ja verises võitluses oli keisri ja kiriku ühendatud sõ-jajõudude ees langenud Põhjala viimne paganausuline kants, milleks on Saaremaa.

„Nõndap keset merd nüüd lastab ta [=ristib] Saaremaad,” hõiskab preester, kes Soontaganast jälgis orduvägede naasmist, ja lisab:

„Nüüd, kus see on lõpule viidud, kui see on sündinud, nimelt kogu rahvas ristitud, Taarapita välja heidetud, Vaarao meres ära uputa-tud ning vangid vabastatud, pöörge, riiglased, rõõmuga koju tagasi!” Algupärandis: „Tharapitha eiecto, Pharaone submerso, captivis libera-tis …” (XXX: 6) Taarapita on selles lauses ülendatud kogu „paganluse” esindajaks. Sellele juhtis omal ajal tähelepanu juba U. Masing (1939), ometi küsimata, miks just Saaremaa kujunes müütilise maailmavaate Olümposeks.

Loe ajakirjas Eesti Loodus ilmunud laiale lugejaskonnale mõeldud artiklit, milles on analüüsitud Kaali meteoriidiplahvatuse võimalikke tagajärgi, võr-reldes Lennart Meri väiteid teaduslikult tõestatavate faktidega.

Olematu looduskatastroof Saaremaal 800–400 aastat enne KristustAnto Raukas, Kustav Laigna, Tanel Moora

Kahtlemata on Kaali meteoriidikraatrid Eesti suurim loodusharuldus ning seetõttu on ka huvi nende tekkeaja ja võimaliku mõju kohta ümbruskonnale täiesti arusaadav. Kas on võimalik, et meteoriit langes Saaremaale vaid paar tuhat aastat tagasi, nagu seda mitu teadlast on viimasel ajal arvanud?

[…]Lennart Meri raamatute „Hõbevalge” ja „Hõbevalgem” mõjul on

viimastel aastatel üha sagedamini hakatud kõnelema meteoriidi lan-gemisest ligikaudu paar tuhat aastat tagasi [1, 10, 11]. Ebareaalne on ka tillukese umbes kolme-neljameetrise läbimõõduga Kaali meteoriidi


kogu Saaremaa loodust laastanud mõju. Analüüsime vaidlusaluseid probleeme küsimuste ja vastuste vormis.

Kas Kaali on püha järv? Millest tuleneb arvamus, et muistsed Saaremaal üsna hajusalt paiknenud asukad pidasid Kaali järve „pü-haks” järveks ja tulid siia ohverdama?

Oma raamatutes on Lennart Meri pidanud Kaali „katastroofi” sil-mapaistvaks ajalooliseks sündmuseks kogu Põhja-Euroopas. Samal ajal on professor Herbert Ligi näidanud, et see sündmus ei ole jätnud jälgi isegi ümberkaudsete külade toponüümikasse [3]. Müüdi Kaalist kui pühast järvest püstitas ülemöödunud sajandil ilma ühegi arvesta-tava faktita Tartu ülikooli üldajaloo professor Friedrich Kruse [2], kel-lel tekkis mõte, nagu võiks Kaali puhul olla tegu samasuguse ohver-damiskohaga, nagu oli Tacituse kirjeldatud germaanlaste ohvripaik Hertha järv. Ühtegi tõsiselt võetavat fakti Kaali järvest kui muistsete eestlaste ohvripaigast pole kindlaks tehtud tänini. Järvest on seni lei-tud vaid üksikuid koduloomade, peamiselt hobuse ja sea luid. Müüti Kaalist süvendas veelgi Vello Lõugase väide, et meteoriidiplahvatu-sest võisid süttida Kaali lähikonnas paiknevad Asva ja Ridala pronksi-aja asulad [4]. Eitamata Kaali kui „püha järve” esinemise võimalikkust meie esiajaloos, tuleb praegu tõdeda, et mingisugust teaduslikku tõestusmaterjali selle kohta ei ole.

Kas Kaalis langes hiidmeteoriit või väikemeteoriit? On võimalik, et möödanikus on Maale tõepoolest langenud meteoriite läbimõõduga 20–50 km. Permi ja Triiase ajastute piiril umbes 251 miljonit aastat ta-gasi langenud hiidmeteoriidi mõjul võis hävida valdav osa mereorga-nismidest ja ligikaudu 70 protsenti selgroogsetest. Ka umbes 65 mil-jonit aastat tagasi Mehhiko lahte langenud hiidmeteoriit võis muuta oluliselt Maa kliimat ja põhjustada ligikaudu kolmveerandi seni eksis-teerinud liikide, sealhulgas sauruste väljasuremise. Kuid tuleb lisada, et teadlastel pole sellise tõlgenduse suhtes üksmeelt.

Kahtlemata olid suured meteoriidid ka Vara-Kambriumis um-bes 535 miljonit aastat tagasi Eestisse langenud Neugrundi (kraatri läbimõõt umbes 8 km) ja umbes 455 miljonit aastat tagasi Hilis-Ordoviitsiumis langenud Kärdla meteoriit (kraatri läbimõõt umbes 4 km). Neid kraatreid tekitanud meteoriitkehade läbimõõduks on Kalle Suuroja hinnanud vastavalt 400 ja 200 meetrit. Kaali meteoriit oli nen-de kõrval päris tilluke ja peakraatri kujundanud taevakeha mass um-bes 20–80 tonni. Ivan Reinwaldi arvates oli peakraatri moodustanud meteoriidi läbimõõt alla kolme meetri [8]. Seega on Kaali meteoriidi mass võrreldav Namiibias rahulikult maapinnal lebava Hoba meteo-riidiga (pikkus 2,7 m, kõrgus maapinnalt 0,9 m ja mass ligikaudu 70 tonni). Kõige suuremaks (umbes 450 tonni) hindas meteoriiti vene

teadlane Grigori Pokrovski, kuid selgi juhul oleks maasse tormanud meteoriidi läbimõõt vaid 4,8 meetrit [5]. Kaali meteoriidi kõige hin-natumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maail-masõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas.

Kas meteoriidiplahvatus võis mõjutada Saaremaa eluolu? Rühm Eesti uurijaid on sellise vähe põhjendatud väitega tõepoolest välja tul-nud [10, 11]. Lihtsad arvutused näitavad, et Kaali meteoriidi langemine võis teatud mõju avaldada kõige rohkem mõne kilomeetri raadiuses. Sageli võrreldakse Kaali meteoriidiplahvatust väikese aatomipom-mi plahvatusega. Näiteks on eelnimetatud eestikeelses artiklis [11] Kaali meteoriidi langemist (vabanenud energia 5–25 kilotonni TNTs ehk trotüülekvivalentides) võrreldud täiesti võrreldamatu Hiroshima tuumapommi plahvatusega (15–20 kilotonni TNT). Kõigepealt tuleb rõhutada, et meteoriidi plahvatus on aine gaasistumine, tuumapom-mi plahvatusel muutub aine plasmaks ja juba seetõttu on nende protsesside võrdlemine teaduslikult lubamatu. Pealegi pandi otse alla suunatud Hiroshima pomm lõhkema õhus täpselt välja arvutatud (kolme miili) kõrgusel, et plahvatusenergia tooks kaasa maksimaalse hulga ohvreid ja võimalikult suuri purustusi. Ja kuigi kõrgusega pisut eksiti, hävis peaaegu kõik 1,5 kilomeetri raadiuses, kuni kolme kilo-meetri kaugusel tekkisid põlengud ning hooned ja rajatised purune-sid kaheksa kilomeetri raadiuses. Hiroshimas likvideeriti purustused kohe ja Saaremaalgi oleks normaalne elu pärast „katastroofi” kiiresti taastunud.

Erinevalt Hiroshima hävingust langes Kaali meteoriit ligikaudu 35kraadise nurga all, tungis kümmekonna meetri sügavusele maa-pinda ja selle plahvatusenergia oli suunatud eeskätt üles. Seetõttu ei saanudki kaasneda arvestatavaid purustusi. Asva ja Ridala asula-te samaaegne süttimine on ka arheoloogia andmeil ebatõenäoline. Pealegi pole peale vilka fantaasialennu mitte ühtegi tõendavat fakti.

Kaali „katastroofi” toetajad orienteeruvad halvasti arvudes. Näiteks kilomeetrise läbimõõduga Arizona kraatri puhul kirjutavad nad õigesti [11], et tegu oli 20–40 megatonni TNTga, jättes seejuures endale teadvustamata kilo- ja megatonni vahelise erinevuse

[…]

1. Heinsalu, A. et al. 2002. Saarenmaalla sijaitsevan Kaalin meteoriittikraatterin ikä

sekä törmäyksen vaikutukset ympäristöön ja asutukseen. Geologi 8: 127–133.

2. Kruse, Friedrich 1842. Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Ehst- und Curlands.


Beilage Dorpat.

3. Ligi, Herbert 1988. Pythease avastusretk 2. – Eesti Loodus 38 (12): 804–810.

4. Lõugas, Vello 1996. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas. Eesti

Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.

5. Pokrovski, Grigori 1963. Meteoriidi parameetrite arvestamine tema poolt moodus-

tatud lehtri järgi. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimused 11.

Tallinn (vene keeles eesti- ja ingliskeelse resümeega): 61–71.

6. Raukas, Anto 1995. Kaali meteoriidikraatrid on palju vanemad kui arvati. – Eesti

Loodus 46 (11–12): 351–353.

7. Raukas, Anto et al. 1995. On the age of meteorite craters at Kaali (Saaremaa

Island, Estonia). – Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology 44 (3):

177–183.

8. Reinvaldt, Ivan A. 1933 Kaali järv – The Meteorite Craters on the Island of Ösel

(Estonia). – Loodusuurijate Seltsi Aruanded 39: 183–202.

9. Tiirmaa, Reet 1994. Kaali meteoriit. Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut,

Tallinn.

10. Veski, Siim et al. 2001. Ecological catastrophe in connection with the impact

of the Kaali meteorite about 800–400 BC on the island of Saaremaa, Estonia. –

Meteoritics & Planetary Science 36: 1367–1376.

11. Veski, Siim jt. 2002. Kaali meteoriidi vanus ja mõju looduskeskkonnale Saaremaa

Piila raba turbaläbilõike uuringu põhjal. – Eesti Arheoloogia Ajakiri 6 (2): 3–20.

Loe libahundimuistendit, mis on ilmunud kogumikus „Virumaa vanad vai-mujutud”. Libahundimuistend annab lühidalt edasi inimese kokkupuuteid üleloomuliku olendiga. Inimene võis muutuda libahundiks kas omal soovil, loitsimise läbi, või vastu tahtmist, nõiduse tõttu.

Tüdruk hundiks

Orjapõlve ajal käidud öösetel ja varahommikutel mõisas rehtesid peksmas. Üks vaim (orjatüdruk) pole tahtnud millalgi teiste seltsis käia, kord aga juhtunud endale ometigi teise tüdruku seltsiliseks saama.

Mindud mõisa poole, olnud varane hommik. Tee ääres köies söö-nud varsaga hobune. Üksi käija tüdruk ütelnud teisele: „Vaata, mis ilus varss”. Teine kiitnud kah. Esimine ütelnud jälle: „Meil on aega minna, heidame õige põesa alla natuke puhkama.”

Teine olnud nõus ja heidetud ligidal oleva kadakapõõsa alla

pikali. Teine tüdruk jäänud kohe rahule, kuna esimine aga põesa taha läinud. Teine vaadanud järele, kuhu ta läheb. Põõsa taga muutnud tüdruk ennast hundiks ja länud kohe varsa kallale, murdnud varsa ära, võtnud hea tüki liha kaasa ja tulnud põesa taha, kus ta ennast kohe jälle inimeseks muutnud. Pealtnägija pole sellest väljagi teinud. Teise juurde põesa alla tulles heitnud ka esimine maas olija kõrvale pikali ja puhatud veel natuke aega.

Viimaks mindi edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Mõisa jõudes pannud igaüks oma lihajao ahjukerisele praadima. Sööma ajal imes-tanud kõik, et sel vaimul nii palju liha kaasa pandud. Tüdruk andnud ka teistele oma jäust. Kõik kiitnud, et hästi maitsev liha. Pärast ütelnud pealtnägija-tüdruk teistele, et see varsa liha olnud, mis lõuna ajal söö-dud. Oma seltsilisele aga ütelnud: „Ei ma sind oma seltsiliseks taha, sest sa oled hunt.” Sellest ajast nägi teine ära, et tema tegu oli pealt nähtud. Sest ajast peale hakkas tema jälle, nagu ennegi, teistega koos tööl käima.

Loe August Kitzbergi tragöödiat „Libahunt”, milles ta on käsitlenud erandliku inimese probleemi. Tragöödia peakangelannat Tiinat süüdistatakse libahun-diks käimises, sest oma julgusega erineb ta teistest, orjameelsetest külaini-mesest, see viib omakorda traagilise lõpplahenduseni. „Libahunt” esietendus Endla teatris 1911. aastal.

August KitzbergLibahunt

MARI (külmade silmadega): Kuhu sa lähed?TIINA (erutatult): Sa oled siin? Sa ei ole koju läinud? Sa kuulatasid?MARI: Jah! Ükskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa õige päris ta-

had! (Ärritatult:) Ära võrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse sisse

joosta, mina ei taha mitte! Kuuled!TIINA (haavatult): Õnnetuse sisse joosta? Mis õnnetus mina siis

olen?MARI: Või küsib veel! Oi, kui ilmsüüta! Salalik ja kaval, seda sa

oskad! Seda sa oskasid esimesest päevast peale, kui majasse said. Kõige otsas, mis minu oma, olid sa kahe käega kinni. Igal pool olid sa jaomees, minule ei pidanud enam midagi jääma, (kibedusega) ise-gi oma särgikesi pidin ma sinu selga andma! (Kaeblikult:) Isa ja ema


petsid sa ära, ja nüüd.TIINA (nagu enne, õrnalt): Oh Jumal, Mari! Mina ei saa ju parata,

kui ka tahaksin! Mis siis mina selle vastu võin, kui Marguse süda minu poole hoiab ja mitte sinu poole! Kui sina ka vaikiksid, – see peab ju ikka isale ja emale teada saama, varem või hiljem!

MARI: Ära sega! Mõtle Pähni-palu pääle ja mis sääl sündis!TIINA: Pähni-palu pääle?MARI: Aasta tagasi, kui sääl nõndasama marjul olime nagu täna

siin! Enam mina oma hinge ei vaeva ja seda enese teada ei pea, olgu sa ka kümme korda ilma ees minu – kasuõde!

TIINA: Mis jutt see on?MARI: Ära püüa salata, mina nägin!TIINA (ärevil): Mis see tähendab? Mis sa nägid?MARI: Hunt viis Kivesti-Kaarli varsa ära.TIINA: Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu?MARI: Hunt olid sina!TIINA: (nagu ussist nõelatud).MARI: Ära salga midagi, mina nägin! Sa arvad, et ma magasin? Ma

olin ju küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus pääle, aga ma ei maganud, minu silmad olivad lahti, ma olin valvel.

TIINA (kähiseva häälega): Mari! Sa oled hull!MARI: Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad

varssa vahtisivad ...TIINA: Sellepärast, et ilus väikene varss oli!MARI: ... ja siis – korraga ei olnud sind enam kusagil. Ainult mära

lõhkus köie otsas, kui hunt varsaga metsa jooksis! Mina nägin! Hunt olid sina! Ja – kolm päeva selle järele ei söönud sa, näkitsesid ainult toidu kallal.

TIINA: (äkisti ühe sammu Mari poole astudes, metsikult): Mari!MARI (hoolimatult): Jaa, Mari! (Pureledes:) Ära vahi mulle niisu-

guste silmadega otsa, nagu tahaksid ka mind ära murda. Ma tean su silmi küll, ma nägin, kuidas sa Pähni-palus varssa vahtisid, enne kui ta viisid! Mina sind ei karda, mind kaitseb Jumala ristike. Mis ma näinud, olen ma näinud ja kinnitan seda kas või kirikus altari ees!

TIINA (ülespoole tõstetud kätega): Issand halastaja päästa! Ema, nüüd on ka minu käes kord, nüüd sirutab needmine käe ka su lapse järele välja! Igavene Jumal! Kes sa elu annad ja võtad! Ära anna mind timuka käe alla häbistada, siin mina ägan sinu poole, sa tead, puhas sellest süüst ... (Vaarub ja langeb südantlõhestavalt nuttes puu alla kummuli.)

MARI (kohkunud, nõuta, vaigistades, ruttu): Tiina! Oh Jumal! Et see ka üle minu huulte tuli! ... Mina ei ütle seda ju kellelegi, mina ei saa ju

ometi teisiti, mina nägin seda!TIINA (ägades): ... Lase mind surra siiasamasse, enne kui nad nüüd

ka minu kallale tulevad nagu nad sinu kallale tulivad – hukka mõiste-tud juba ette – ema, emakene! Miks jätsid mind ilma elama, tõugata ja tallata, ennem viinud mu vesile, kannud kalajärile, pistnud tükk mürgi juurt mu suhu, sina kes sa tark olid ja teadsid, et õigust ega halastust ilmas ei ole, ema, ema! (Tuulehoog läheb kohisedes läbi metsa.)

1. Moodustage rühmad. Iga rühm arutleb, mil määral on muistne saarlaste jumal Taara/Tarapita nüüdisajal Eesti identiteedi süm-bol. Sõnastage tulemused posteritena. Võrrelge ja kommentee-rige neid.

2. Koostage üksikult või mitmekesi Faehlmanni müütiliste muisten-dite tegelaste nimistu. Püüdke neid rühmitada.

3. Kas teie jaoks on muistne saarlaste jumal Taara (või Tarapita) olu-liseks Eesti identiteedi sümboliks?

4. Kas olete käinud mõnes pühas hiies ning milliseid tundeid on see teis tekitanud? Kas püha hiis on oma olemuselt võrreldav näiteks kristlike pühakodade kirikutega?

5. Kas eepos „Kalevipoeg” kehastab siiani Eesti mõttemaailma iden-titeedi tuuma? Põhjenda oma arvamust.

6. Nimetage filme või raamatuid, kus tegelaseks on libahunt või mõni sarnane ohtlik olend.

7. Kas Tammsaare romaanil Põrgupõhja Jürkast on ka konkreetne ja kindlaksmääratud sõnum inimkonnale?

8. Arutlege, mis põhjustel võidi rääkida libahundimuistendeid. Lähtu eeldusest, et muistend kui žanr on tugevalt seotud sotsiaal-se keskkonnaga.

9. Iseloomusta teisigi eesti rahvausundist tuntud mütoloogilisi olendeid (nt näkk, kratt, tuulispask, kodukäija, painaja, katk jne). Tee allikmaterjalide põhjal ühe mütoloogilise olendi tutvustus Powerpointi ettekandena. Kui võimalik, siis too näiteid, kuidas need tegelaskujujud on jõudnud ilukirjandusse. Hea allikma-terjal on nt Kivirähki raamatud „Rehepapp” ja „Mees, kes teadis ussisõnu”.

10. Loe katkendit A. Kitzbergi näidendist „Libahunt” ja võrdle seda usundilise muistendiga. Analüüsi, kuidas Kitzberg on libahundi

Ülesandeid

146 Eesti mütoloogia 1

muistendit kasutanud nii armastuskolmnurga (Tiina-Margus-Mari) kui ka oma ja võõra teema käsitlemisel. Loe tervet näidendit nt raamatust või veebilehelt „Kreutzwaldi sajand” ja arutle, miks jääb Tiina Tammarude peres võõraks.

11. Analüüsi peatüki lõpus olevate lugemistekstide ja raadiosaate „Kaali lugu” (vt lisamaterjale) põhjal, kuidas võivad omavahel põi-muda mütoloogia, ilukirjandus ja teaduslikud seletused. Miks on võimatu selgitada mõne ajaloolise sündmuse tausta ainult müto-loogia vahendusel?

Tarapita, 1–7, 1921–1922, leitav Rahvusraama-tukogu andmebaasist Digar.

Tõnno Jonuks, „Hiied Eesti pühapaikade uurimis-loos”, www.folklore.ee, nr 42.

� Tõnno Jonuks, „Rahvus ja muinasusund: re-ligioon eestluse loojana”, Ajalooline Ajakiri, 3-4/2012.

� Merili Metsvahi, „Muundumised libahundi-muistendeis”, Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, lk 5–19, www.folklore.ee.

� Urmas Sutrop, „Taarapita – saarlaste suur jumal“, www.folklore.ee, nr 16.

� Ants Viires, „Kui vana on vanapagan?”, Keel ja Kirjandus nr 9/1989, lk 542–551, leitav Rahvusraamatukogu andmebaasist Digar.

� Raadiosaade „Eesti lugu”, VII, Kaali lugu.

Lisamaterjale

Maarja

Comment on Text

Uuri järele, millised on seoses Kaali müüdiga kõige uuemad teooriad?


Soome mütoloogia ja usundiuurimise alusepanijaks võib pidada rahvaluulekogujat, keelemeest ja kirikuõpetajat Kristfrid Gananderi (1742–1790). Oma rootsikeelse teatmeteosega „Mythologia Fennica” (1789) pani ta aluse muistse soome usundi ja mütoloogia süsteemse-le uurimisele. Samas analüüsis Ganander ka soomlaste mütoloogiat, seades selle ühele tasandile antiikrahvaste roomlaste ja kreeklaste mütoloogiaga. Ta soovis näidata, et ka kohalikul mütoloogial on oma süsteem ja seda mõistetakse samamoodi nagu muistsete kultuurrah-vaste oma, ning tõmbas mitmeid paralleele kreeka ja rooma sarnaste jumalakujude vahel.

Soomlaste ja vanade antiikrahvaste suguluse otsimisel olid aga juba olemas palju pikemad traditsioonid. Näiteks soome keeleuurija ja teoloog Nils Idman noorem (1716–1790) kirjutas 1774. aastal raa-matu oletatavast soomlaste ja kreeklaste iidsest sugulusest. Ta leidis, et soome-ugri rahvaste esiisad olid sküüdid, kes omakorda olid lähe-dastes kontaktides kreeklastega. Nendest kontaktidest olevat pärit ka

8. Eesti mütoloogia 2Soome ja Eesti mütoloogia sünnilugu

8.1. Kristfrid Gananderja Kristian Jaak Peterson

Kristfrid (ka Chrisfried) Ganander oli soome literaat, vaimulik ja folklorist. Gananderi suur töö peale „Mytho-logia Fennica” oli veel soome keele sõnaraamat, mis ilmus alles aastatel 1937–1940.


Pärast Petersoni oli olulisemaks eesti oma mütoloogia arendajaks Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850), kes töötas Tartus arstina ja 1842. aastast kuni surmani ülikoolis eesti keele lektorina. Faehlmann oli omaenda algatusel asutatud (1838) Õpetatud Seltsi esimees (1843–1850). Ta järgis juba mujal Euroopas levinud rahvusromantilist mõtte- ja teadussuunda, mis pidas rahvaste kauget ajalugu, mütoloogiat ja

ilmselged paralleelid nii keeles kui ka mütoloogias. Ganander sellist sugulust enam otse ei toetanud ja analüüsis omamaist mütoloogiat kui iseseisvat ja Antiik-Kreeka mütoloogiaga võrdväärset nähtust, mis oma olemuselt sarnaneb muistsete kultuurrahvaste mütoloogiatega. Näiteks arvas ta, et ka soome jumalad moodustavad hierarhilise pan-teoni nagu muistsete kreeklaste või roomlaste jumalad. Kõrgeimad ülijumalad elavad kõige ülemistes taevastes sfäärides, järgmised neist allpool taevas, siis mõned maa peal ja lõpuks leidub ka maa-aluseid jumalusi. Näiteks regilauludest tuntud sepa-kangelase või jumaluse Ilmarise liigitab Ganander samasse kategooriasse kreeka või rooma tule ja sepakunsti jumala Vulcanusega ja tuultejumaluse Aeolusega. Sellised paralleelid ei ole tänapäeval enam teaduslikult tõsiseltvõeta-vad, sest näivatest sarnasustest hoolimata pole võrreldud traditsioo-nid olemuslikult seotud. Samas oli see toonaste teaduslike arusaama-de kohaselt igati aktsepteeritav.

Gananderi alustatud tööst said innustust nii Soome rahvusee-pose „Kalevala” autor Elias Lönnrot kui ka eesti esimene professio-naalne literaat Kristian Jaak Peterson (1801–1822). Peterson tõlkis Gananderi mütoloogiaraamatu rootsi keelest saksa keelde („Finnische Mythologie”, 1822). Tõlkele lisas ta ka andmeid eesti mütoloogia koh-ta, mistõttu ei saa seda pidada lihtsalt tõlkeks, vaid ka eesti mütoloo-gia teadusliku või kultuuriloolise uurimise alguspunktiks. Ühtlasi toe-tub Petersoni arusaam mütoloogiast juba märksa rohkem oma rahva iseolemisele ja väärtuslikkusele ning on vähem mõjutatud soovist leida eesti maarahvale muistseid hiilgavaid esivanemaid.

Tsitaat „Finnische Mythologiest” kõlab järgmiselt:

Ärgu oodatagu siit ilusaid Kreekamaa fantaasiapilte, ärgu otsitagu soome runodest seesuguseid hümne, mida kreeka laulikud enda jumalatele laulsid, ja enda maal, enda taevasina all laulda võisid. Kõrgel põhjas elavad soomlased, jää ja lumi katab nende mägesid, suvi on siin otsekui ilmutus ... Aga siiski võib siin mõningaid lilli (kuigi ka ainult põllulilli) leida, mis lu-gejatele tõesti meeldivad.

Eesti mütoloogiat käsitledes leiab Peterson, et eesti rahvausun-dis võis olemas olla omaenda lauludejumal. Eestis tal küll nime polnud, kuid lähimaks vasteks sellisele jumalusele võis olla soome Väinämöinen.

Gananderist ja tema tõlgendajatest kaudselt mõjutatuna asusid ka Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald loo-ma mütoloogiat, millele saadi ainest Eesti rahvaluulest.

8.2. Friedrich Robert Faehlmann

Kristian Jaak Peterson on kirjandus-loos tuntud kui üks esimesi kirjanik-ke, kes avaldas oma loomingut eesti keeles. Loominguliselt andekal Pe-tersonil oli suur keelehuvi; ta valdas vähemalt 16 keelt ja avaldas ajakirjas „Beiträge ...” paar keeleteaduslikku artiklit. Oma päevaraamatus kirjutab Peterson, kuidas ta õppis iseseisvalt rootsi keelt soome keele vahendu-sel.Kristian Iaak Peterson, Franz Bur-hardt Dörbecki akvatinta, 19. sajand.

Friedrich Robert Faehlmann oli Tartu arst, literaat, rahvavalgustaja, Õpe-tatud Eesti Seltsi mõtte algatajaid ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. Fr. R. Faehlmann. August Georg Wil-helm Pezold, 19. saj I pool, detail.

Rahvusromantism leidis oma väljen-duse nii kirjanduses kui ka kunstis. Üks tuntumaid Eesti muinasaega ja mütoloogiat romantiliselt kujuta-vaid kunstnikke oli Friedrich Ludwig von Maydell (1795–1846).Freidrich Ludwig von Maydell, „Va-nemuise laul”. Illustratsioon 1840. aastal ilmunud Faehlmanni teosele „Wannemunne’s Sang. – Verhand-lungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat”.

Kasutaja

Highlight


soome eepos rahvalaulikutelt kogutud runomaterjalil, kuid loo sidu-samaks muutmiseks on autor eepost täiendanud. „Kalevala” ühendab oskuslikult autoriloomingut ja rahvapärimust.

„Kalevala” algab sellega, kuidas ürgjumalanna Ilmatar (või Luonnotar) jääb merest ja tuultest rasedaks ning sünnitab Väinamöise – mütoloogilise lauliku ja rahvatarga. Kalevala „panteoni” tähtsaim kuju ja jumalate peamees on aga taeva ja pikse ülijumal Ukko. Sepp ja kultuuriheerose kuju Ilmarinen (Eestis ülevõetult Ilmarine) on maa-ilmasamba, taeva ja küllust andva mütoloogilise soola, jahu ja raha jahvatava veski Sampo sepitsejaks. Võitlus Sampo pärast ongi eepose üks keskseid motiive. Kalevala esimene lugu kirjeldab maailma teket

rahvaluulet oluliseks ja uurimisväärseks.Ühtlasi oli ta Eesti rahvuseepose idee algataja. Õpetatud Eesti

Seltsis peetud saksakeelses ettekandes „Die Sage vom Kallewi poeg” (1839, „Muistend Kalevipojast”) käis Faehlmann välja tule-vase eepose kondikava, millele toetus hiljem eepose kirjutamisel Friedrich Reinhold Kreutzwald. Õpetatud Eesti Seltsi trükistes avaldas Faehlmann saksa keeles kaheksa eesti muistendit, mille kirjutamisel oli eeskujuks võtnud Petersoni tõlgitud Gananderi soome mütoloo-gia, Lönnroti „Kalevala” ideestiku ja motiive eesti rahvapärimusest. Muistendite pealkirjad olid „Loomine”, „Emajõe sünd”, „Vanemuise kosjaskäik”, „Koit ja Hämarik”, „Endla järv ja Juta”, „Vanemuise laul” ja „Vanemuise lahkumine”. Oma muistenditega arendas ta välja eesti jumalatepanteoni, millist eesti rahvapärimuses tegelikult ei olnud. Näiteks võttis Faehlmann, oletatavasti Petersonist mõjutatult, eesti mütoloogias kasutusele Väinämöise vastena nime Vanemuine – see on kunstmütoloogiline tegelane, keda eesti rahvapärimuses ei tunta. „Vanemuise laulus” kirjutab Faelmann:

„Nüüd kutsuti kõik loomad üldisele koosolekule, kus nad pi-did ära õppima pidukeele, nimelt laulu, et rõõmutseda ja ju-malaid kiita. Siis tulid kõik kokku, kel elu ja hing sees, meie Toomemäele, kus püha hiis kasvas. Seal tõusis õhus südant-haarav kohin ja laulujumal Vanemuine laskus maa peale alla. Ta seadis oma käharad juuksed korda, kohendas riideid, silus habet, köhatas hääle puhtaks ja puudutas kandlekeeli. Siis mängis ta eesmängu ja laulis lõppeks kiidulaulu, mis haaras kõiki kuulajaid, teda ennast aga kõige rohkem.”

Elias Lönnrot kogus rahvaluulet ja kirjutas saadud ainese põhjal soo-me eepose „Kalevala”. Lönnrot oli arst (arstiteaduste doktor 1832), keeleuurija ja taimeteadlane, selle kõrvalt kogus ta ka palju rahvapä-rimust. Enne arstiks õppima asumist kaitses ta 1827. aastal oma kan-didaaditöö, samuti soome mütoloogia ainetel: „Väinämöinen, mui-nassoome jumalus” („De Väinämöine, priscorum Fennorum numine”). Esimese oma paljudest rahvaluule kogumisrännakutest võttis ta ette 1828. aastal. Algne versioon rahvaeeposest „Kalevala” ilmus juba 1835. aastal ja selle täiendatud versioon 1849. aastal. Suuresti põhineb

8.3. „Kalevala” ja Lönnrot

Elias Lönnrot on andnud suure pa-nuse soome kultuurilukku eelkõige rahvuseepose „Kalevala” koostami-sega. Nagu Kretzwaldki, töötas ka tema maal arstina.

Eepose üks kandvaid motiive on võitlus müütilise ja eriskummalise Sampo pärast. Sampo varastatakse Ilmariselt ja ta läheb seda tagasi saa-ma. Võitluse käigus Sampo puruneb ja kaob jäädavalt merre.Akseli Gallen-Kallela, „Sampo kaits-mine”, 1896. Väinämöinen oma kaas-kondlastega kaitseb Sampot Põhjala emanda Louhi eest.


soome-ugri versioon. Näiteks kirjeldab üks eesti rahvalaul, kuidas maailma luuakse sinikirju linnukese munadest.

Mõistke, mõistke, teadke, teadke,mis see seal mäella kasvab?Õunapuu mäella kasvab.Mitu oksa õunapuussa?Sada oksa õunapuussa.Mitu õile oksassagi?Üks on õile oksassagi.Mitu õuna õilessagi?Üks on õuna õilessagi.See õuna on mõnesugune:kodu poolt on krooniline,soo poolt on sooniline,päeva poolt on punasikene.Tuli tuuli loodesta,läkiteles länneesta,viis see õuna mereje.Lähme homme vaatamaie,tunahomme ootamaie,mis sealt merest tõuseneksi?Sinikirju linnukene.Lenna, lenna, linnukene,lenna meie kopelaie.Meie koplis kolmi põesast:üks on sinine põesas,teine on punane põesas,kolmas on kullakarvaline.Põlgas ta sinise põesa,põlgas ta punase põesa,hakas kulda armastama.Hakas siis pesa tegemaieriigudesta, raagudesta.Tegi kuu, tegi kaks,tegi kortli kolmat kuuda,nädala ju neljat kuuda,viirukese viiet kuuda.Hakas siis mune munema.Munes kuu, munes kaksi,munes kortli kolmat kuuda,nädala ju neljat kuuda,

pardimunast järgmiselt:

Kulus aegada väheke, veeres mööda veidikene.Tuli parti, pisku lindu, lendelekse, lookelekse, otsides pesa aseta, asupaika haudumise.Lendas lõunad, lendas lääned, lendas looded ja edelad. Ei leia aseta hääda, paika ei pahemadagi,kuhu panna võiks pesada, asutada haudumista. Liikelekse, lookelekse, arus enda arvelekse:„Kas teen toa tuule pääle, pesa laine ladva pääle?Tuul see mu toa purustab, pesa lained need lõhuvad.”Säälap siis see vee emake, vee emake ilma imbitõstis põlveda meresta, labaluuda laine’esta pardile pesakohaksi, asemeski arma’aksi.See oli parti, pisku lindu, liikelekse, lookelekse,nägi põlve vee emakse seljalla sinetavalla;arvas heinamätta’aksi, kamaraksi kerkivaksi. Lendelekse, lookelekse, põlve otsaje asukse.Põlvele pesa ehitas, munad kuldased munesi:kuusi kuldasta munada, raudamuna seitsmendamahakkas hauduma munada, raudamuna seitsmendama.Haudus päeva, haudus kaksi, haudus kokku kolmandagi,jo siis sellest vee-emake, vee emake ilma imbi tundis end tulinevada, ihu kõike kõrbevadamõtles põlve ta põlevat, kõik need soonedki sulavat.Põlve ta pisut väristas, liigateli liikmeida:veeresid munad vedeje, langesid jo laineisse,sääl nad prõksatid puruksi, katki läksid kildudeks.Ei munad mudasse jäänud ega killud kooletesse.Muutusid kenaksi killud, tükid kõik need kauni’iksi taeva’allealumine pool munasta alamaksi maaemaksi,ülemine pool munasta ülemaksi taeva’aksi;ülapool punarebusta päikeseksi paistemaie,ülapooli valge’esta kuukeseks kumendamaie,mis munassa kirjavada, need tähiksi taeva’alle,mis munassa mustavada, need said ilma pilvedeksi.

(Tõlkinud August Annist)

Müüt maailma nähtuste ja taevakehade linnumunast sündimisest on muuhulgas levinud nii eesti, isuri, vadja kui ka karjala rahvalaulu-des. See võib olla mõne kunagise ühise või ka algse loomismüüdi

A. W. Linseni illustratsioon Lönnrotist rahvaluulet kogumas. Eepose „Kaleva-la” jaoks materjali kogumisel tegi Lön-nrot 15 aasta jooksul 11 jalgsirännakut Soomes ja Ingerimaal.


jäi lõpetamata õpetlase surma tõttu 1850. aastal. Kreutzwaldile, kes pärast Faehlmanni surma kutsuti eepose koostamist jätkama, aval-das suurt mõju Soomes ilmunud „Kalevala”, mis oli juba tõlgitud ka võõrkeeltesse. „Kalevala” runovärsi mõjutusel otsustas ka Kreutzwald kombineerida kõikvõimalikud eesti rahvapärimused, -laulud ja enda ümbertöötlused regivärsiliseks tervikteoseks. Soome eeskujuteose mõjusid on eeposes selgelt näha, seda kasvõi tegelaskujude laenami-se läbi. Nii on üle võetud näiteks Ilmarinen. Kalevipoeg läheb Soome sepa juurde mõõka ostma ning pärast tehingu toimumist tähistatak-se sündmust suure joominguga. Purjus peaga tekib aga kaklus ning Kalevipoeg tapab löömingu käigus Ilmarise poja. Ilmarinen paneb Kalevipoja uuele mõõgale needuse peale, mille läbi Kalevipoeg lõ-puks ka oma surma leiab.

Esimene versioon „Kalevipojast” valmis juba 1853. aastaks ning anti välja Õpetatud Eesti Seltsi trükistes koos saksakeelse tõlkega. 1862. aastal ilmus Soomes Kuopios ka esimene laiemale publikule mõeldud tervikväljaanne, mille populaarsus suurenes paralleelselt rahvusliku ärkamisaja ideestikuga.

Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsallausa lähvad lõkendama;lausa tuleleeki lõikabkäe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel’ õnne tooma,Eesti põlve uueks looma.

„Kalevipoja” motiive, nagu sõitu maailma otsa või tema tööd kuningana, on eesti kirjanduses järjepidevalt kasutatud. Näiteks Friedebert Tuglase novell „Maailma otsas” (1915) kesken-dub Kreutzwaldi eeposes vaid lühidalt käsitletud Hiiglaneitsile. Tuglas teeb Hiiglaneitsist emajumalanna-sarnase ühtaegu süütu ja ihara tüübi. Henrik Visnapuu seob maailmalõpureisi oma bal-laadi „Meretuli”. Kangelase Kulleti juhtimisel müütilist maad otsi-ma sõitnud meremehed avastavad lõpuks, et nende tegelik õnn on kodurand. Enn Vetemaa on kirjutanud Maurice Druoni „Zeusi mälestustest” inspireeritud lustaka travestia „Kalevipoja mälestu-sed”. Kunstnik Juss Piho on Ene Kenkmaa muganduse järgi loonud „Kalevipojast” ka koomiksi „Kalevi kange poeg” (1995), mis läheneb eeposele samuti huumoriga. Ootamatu ja puändikas on Mati Undi miniatuur „Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost”. Kalevipoeg murrab sisse

viirukese viiet kuuda.Hakkas poegi arvamaie.Arvas kuu, arvas kaksi,arvas kortli kolmat kuuda,nädala ju neljat kuuda,viirukese viiet kuuda.Ühe panen kuuks Kuuramaale,teise päevaks Pärnumaale,kolmas täheks taevaaie.

Kalevala lõpus (50. runo) on kirjeldatud, kuidas muinasaja mü-toloogia on Soomes ristiusu ees taandunud. Noor neitsist tütarlaps Marjatta on lambaid karjatamas ja jääb pohlamarja süües rasedaks. Ta aetakse oma pere juurest minema ja ta läheb otsima kohta, kus sünnitada. Marjatta aetakse kõikjalt minema, kuid lõpuks leiab omale siiski paiga, kus tuleb ilmale poisslaps. Kuna poeg on sündinud väl-jaspool abielu, otsustab Väinamöinen lapse surmale määrata. Poiss hakkab aga vastu ja tuletab Väinamõisele meelde tema enda patte. Ta kuulutab, et temast saab hiljem Karjala kuningas ja vana ajastu lõp-peb. Selle peale Väinamöinen vihastab ja otsustab oma kodumaalt Karjalast lahkuda. Pärandina oma endisele rahvale jätab ta aga oma kandle ja laulud.

Neitsina rasedaks jäänud Marjatta lugu on „Kalevala” versioon Jeesuse sünnist. Ristiusu tulekut kujutatakse siin kui loomulikku aren-gut. Vanade asemele tulevad uued, ehk isegi võimsamad mütoloogili-sed kangelased, ja ühes nende saabumisega algab uus ajastu. See aga ei vähenda kuidagi vanade laulikute ja rahvatraditsioonide väärtust.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) ei asunud „Kalevipoega” looma sugugi tühjalt kohalt: ta sai selles töös toetuda oma eelkäi-jatele, kahtlemata innustas ka rahvusromantiline õhkkond. Soome rahvalaule koguti ja tõlgendati sel ajal juba vägagi aktiivselt, tänu Kristian Jaak Petersoni vahendatud „Mythologia Fennicale” levis estofiilide ja eestlastest haritlaskonna seas Gananderi mütoloogia-käsitlus. Faehlamann oli aluse pannud kohalikule ja osalt rahvapä-rimusele tuginenud kunstmütoloogiale. Faehlmanni idee koostada eesti oma eepos rahvapärimusest leitavate hiiumuistendite põhjal

8.4. „Kalevipoeg” ja Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald oli Võru arst, literaat, kirjanik ja rahva-valgustaja. Rahvusliku ärkamisaja juhtfiguuri panus eesti kultuuri edendamiseks on äärmiselt suur, rahvuseepose autor andis välja mui-nasjutukogumiku „Eesti rahva enne-muistseid jutte“, toimetas „Maarahva kasulist kalendrit ja mugandas eesti keelde saksa kultuuriruumis tuntud rahvajutte.Fr. R. Kreutzwald. J. Köler, 1864.

Rahvuseepos „Kalevipoeg“ on ees-ti kirjandusloos tähelepanuväärne teos; eepose sisu on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke sel-lele tegelaskujule oma tõlgendust andma. Eepose idee algataja oli Faehlmann, kuid pärast tema surma jätkas ettevõtmist Fr. R. Kreutzwald.„Kalevipoega“ on tõlgitud 12 keelde, lisaks veel lühendatud tõlked viide keelde. Neist eksootilisemad keeled on olnud hindi, juudi ja esperanto keel.„Kalevipoja“ illustreeritud väljaanne, 1935.

Kasutaja

Highlight

ühed jutumärgid puudu?

Kasutaja

Highlight

kas peab olema paksus kirjas? ühes kohas enne juba oli?


„Mees, kes teadis ussisõnu” (2007). Leemeti isa kuju ning suhe emaga, sõit maailma otsa, julm vaenlane ning armastatu kaotus sobituvad eepose „Kalevipoeg” faabulasse. Mõlemad teosed lõpevad kange-lase tardumisega müütilise allilma valvurina. Erinevalt Kalevipojast, kelle naasmist ja sellega algavat uut kuldajastut Kreutzwald loodab, jääb „Ussisõnade” Leemet eeldamisi igaveseks Põhja Konna koopas-se, muistse õnneaja teadmus ehk ussisõnad on aga jäävalt kadunud. Erinevalt Kreutzwaldist ei lõpe Kivirähki romaanis kirjeldatud kulda-jastu järsu katastroofi ehk kaotatud vabadusvõitlusega. Allakäik on pikaldane ja uued väärtused võetakse omaks vabatahtlikult.

Loe, milline on Kalevipoja tegelaskuju müütilises loomisloos „Kalevipoja säng”. Varem määratleti folkloristikas sellist jututüüpi kui tekke- ja seletus-muistendit või kui Kalevipoja-muistendit.

Kalevipoja säng

Kassinurme küla õhtu-põhjapoolses otsas on maa väga mägiline ja orgline, nii et rahvas seda kohta Kassinurme mägestik nimetab. Kesk orgude ja mägede seas seisab Kalevipoja säng. Kalevipoja sängi tege-misest räägib vanarahvas järgmisel viisil: Kalevipoeg käinud ilma puh-kamata mitu päeva ümber, viimaks kippunud tal väsimus peale ning ta tahtnud magama heita. Aga maa olnud mägiline ning Kalevipoeg pole aset leidnud. Seal tulnud tal mõte ühte sängi teha. Kohe raiu-nud ta suure kuuse maha, teinud sellest kühvli, mis külimitu mulda korraga visanud, ning hakanud tööle. Aga töö pole tahtnud edeneda, sellepärast teinud uue kühvli, mis pool vakka korraga visanud, aga siiski pole töö edenenud ning Kalevipoeg teinud kolmandama kühvli, mis vaka mulda korraga visanud. Aga päike kippunud enne sängi val-missaamist looja minema. Seal vaatanud Kalevipoeg paha meelega ümber ning näinud põhjatus orus ühe elaja, mis mäda sisse jäänud. Kalevipoeg tõmmanud elaja välja, nülginud ära ning ajanud naha kol-me nuatäiega puhtaks. Nüüd teinud ta enesele nahkpõlle, hakanud sellega mulda kandma ning säng saanud enne päeva loojaminekut valmis. Säng on 34 sülda pikk, umbes 10 sülda lai (laius ei ole ühesugu-ne), 6–7 sülda kõrgem kui ümberseisav maa. Sängi pääl ja sängi ümber kasvavad pähklipuud ja mõned kased. Selge ilmaga paistavad sängi

Kreutzwaldi ja teda Võrus väisava Koidula kohvilauda ning üritab kirjaneitsit vägistada. Lauluisal ei jää üle muud, kui oma looming re-volvrist maha lasta. Koidula põgeneb, Kreutzwaldite perekond tas-sib laiba Tamula järve äärde ja viskab vette, kus see praegugi veel mõnikord näha on. Andrus Kivirähki loomingus esineb Kalevipoeg korduvalt. Näidend „Kalevipoeg” näitab rahvuskangelast kui nõdra jõuga meest, kes ainsana nõustub võtma kuningaks olemise vastu-tuse, kuid ei suuda panna tööle ega kodumaad kaitsma kilplaste-sar-naseid alamaid. Tema vastand on alati rõõmus minnalaskja joodik Tuuslar. Nukra huumoriga kirjutatud novell „Põrgu väravas” tutvustab Kalevipoega kui ratastoolis rauka, keda mõneti käbedam Sarvik hool-dab ja toidab. Selgelt on „Kalevipoja” jooni Kivirähki menuromaanis

Kalevipoeg põrgu väravas. Kristjan Raud, 1935.

Lugemiseks


Suikus unesidemesse Päevapaistel puhkamaie. Künka küürul seisis kaela, Parem käsi toetas peada Padja kombel põse alta; Mäe kõrvas mehe keha, Jalad laiali lagedal. Nõnda magas mehepoega, Kangemeeste kasvandikku, Magas kaua murusängis, Kuni päike õhtu keerul Vajus juba veeru poole. Äge põuapalav piinas Unerüpes uinujada, Rahusängil suikujada, Ajas naha auramaie, Ihu üldsalt higistama, Silmnäo vetta veeretama. Palgeilt tõusis pisaraida, Hiukseist välja joosnud higi Imes mägi mahla kombel Salapõue sügavusse; Sealtap sigis soonekesi, Allikaida mulla alla, Kust sai keelekustutusta, Kurnand keha karastusta Pärastpõlve poegadelle, Tulevpäevi tüttereile, Rammumärga raukadelle; Kes sest maitseb, leiab kosu, Võtab võimu vägevamat: Kidur lapsi leiab kasvu, Põdur kohe parandusta, Tume silma teravusta, Sõge silm ehk seletusta, Vigaselta lõpeb vaeva, Valukandijalta valud, Pikalised piinutused. Lätteveel on võimas vägi, Salavägi sigimisest, Kosuv rammu Kalevista. Kes sealt korra märga maitsend

peale Palamuse, Kursi, Laiuse, linnast [s.o Tartust] Maarja ja Jaani kiri-kute tornid. Tallinnamaalt paistab Emumägi ning Simuna kiriku torn.

Loe katkendit eepose „Kalevipoeg” 8. laulust. Kalevipoeg on visanud oma kivi vendade omast kaugemale, mispeale on ta kroonitud uueks kuningaks. Kuna ta soovib muuta maa viljakandvaks, hakkab ta kündma. Raskest tööst väsinuna heidab ta lõpuks maha puhkama. Paraku murravad metsloomad ta hobuse, kelle ta on kammitsasse pannud.

KalevipoegFriedrich Reinhold Kreutzwald

Kalevite kallim poega Kündis päeva, kündis kaksi, Kündis kolmandama päeva, Kündis peale mõne päeva; Kündis vara udu jälil, Kündis hilja kaste piirdel, Kündis lausa lõuna ajal. Päikese äge palav Kurnas kallist ruunakesta, Vaevas adravedajada, Piinas künnimehe pihta. Hobu pidi parmupiina, Kihulaste kutistusta, Pidi kiini kihutusta Töö kallal kannatama. Mehel kuivas keelekene Suhu suure janu pärast. Ühel lõunal paistis päike Ägedama hiilgusega. Palav hakkas pakitama, Kippus lojust lõpetama. Kalevipoeg päästis hobu, Rooma kütkest ruunakese, Köitis jalad kammitsasse, Et ei hobu kaugel jookseks. Heitis ise külje peale Väsind keha karastama, Vintsund liikmeid venitama, Seljasooni sirutama,


Põuapäeva palavusel, Tunneb kohe tugevuse Liikmetesse liikumaie, Tunneb kohe rõõmurammu Südamesse siginema. Piiga palgel paisub puna, Kestevam kui Maarja puna; Maarja puna paisub palgeil Harukorral aasta-a’ani.

1. Selgita mõisteid:rahvusromantismpseudomütoloogia

2. Meenuta üldajaloo kursusel õpitut. Mis võis mõjutada Gananderi, Petersoni ja Lönnroti huvi soomlaste pärimuse vastu?

3. Pane kirja viis väidet, miks Sinu arvates Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi tegevus on olnud oluline. Võrdle neid pinginaabri omadega.

4. Uuri ja selgita, kui palju on a) „Kalevala” mõjutanud maailmakirjandust; b) „Kalevipoeg” mõjutanud eesti kirjandust.

5. Arutlege klassis teemal „Rahvuseepos: kas rahvusliku identiteedi üks tugisambaid?” Pärast ühisarutelu kirjuta sel teemal lühiessee, milles esitad oma seisukoha.

6. Arutlege paarides, mis võis olla Petersoni kaugem eesmärk eesti mütoloogia tutvustamisel.

7. Uuri Faehlmanni müütilisi muistendeid. Millised teemad on esiplaanil?

8. Iseseisev töö. Koosta lühiuurimus „Kalevipoja” eepose sünniloost või Kreutzwaldi tähendusest eesti kultuuriloos. Vormista uurimus korrektselt, lähtudes akadeemilise töö vormistusjuhendist (viitami-ne allikmaterjalidele, pealkirjastamine, korrektne kirjasuurus jne).

9. Võrdle müütilist lugu Kalevipoja kündmisest ja üht episoodi ee-posest. Mille poolest neis kündmise motiiv erineb? Põhjenda oma arvamust.

10. Loe Mati Undi teksti „Lehekülg eesti kultuuriloost” veebilehelt „Kreutzwaldi sajand”. Millise Kalevipoja-kuvandi loob autor selle � katkendiga?

Risto Järv, „Kristfrid Ganander ja Kristjan Jaak Peterson – teemeistrid või sillategijad”, Vaga va-res. Pro Folkloristica, 4/1996, lk 26–38.

Aivar Põldvee, „Lisandusi eesti pseudomütoloo-gia ajaloole”, Tuna 1/2013, lk 10–31.

Kreutzwaldi sajand. Eesti Kultuurilooline veeb.

Ülesandeid

Lisamaterjale

162 Eesti mütoloogia 1


Rahvusromantilised arusaamad Euroopa rahvaste ajaloost, mui-nasmütoloogia ja kangelaseeposte ülistamine, mis tõusid esile nii kirjanduses kui ka kunstis valdavalt 19. sajandil, tekkisid eelkõige huvist oma mineviku vastu. Nii eepos Kalevipojast kui ka Richard Wagneri ooperid olid mõlemad loodud vaimses keskkonnas, mis üritas teadlikult muinaspärandit taaselustada ja rahvani vahen-dada. Osalt tingis soovi tutvustada varasemat kultuuripärandit ka asjaolu, et kogu senine Euroopa mütoloogia põhines valdavalt kristlikul pühakirjal. Kirik aga ei suutnud oma maailmapilti kaas-ajastada – avastused nii ajaloo- kui ka reaalteaduste valdkonnas ei mahtunud religioossesse maailmapilti.

Alates Prantsuse revolutsioonist said rahvusromantiliste voo-lude kõrval hoo sisse mitmesugused ühiskondlike utoopiate teoo-riad. Neist kõige kuulsamaks kujunes kindlasti Karl Marxi arusaam

9. 20. sajandi poliitilised mütoloogiasüsteemid

9.1. Karl Marxi ja Charles Darwinipärand

� Nagasaki tuumaseen 9. augustil 1945 15 km kõrgusel endise linna kohal.


varastamine kui ka valetamine on vale, tähtsaimaks vooruseks on heategevus, kaasinimese aitamine ja armastamine. Sellele vaata-mata oli tegelik olukord Euroopas teine: kõikjal levis varanduslik ebavõrdsus, suurem osa inimestest oli poliitilistest otsustusmeh-hanismidest eemal ning väga paljud neist, kes olid maalt linna lii-kunud, elasid täielikus vaesuses ja õigusetuses. Samal ajal esindas kristlikku maailmavaadet kujutluspilt õiglasest riigist, mille elani-ke rahvuslik uhkus põhineb kohalike rahvaste ajalookogemusel. Prantsuse revolutsiooni ideaal kõikide inimeste võrdsusest, vaba-dusest ja vendlusest oli küll lõppenud kohutava veresauna ja mõr-vadega, kuid elas edasi nii vaesema rahva kui ka intelligentsi seas. Selle kõige taustal muutus üha tähtsamaks mütoloogiasüsteem, mis nägi kogu maailma alusena katseliselt tõestatavat positivist-likku-teaduslikku maailmapilti.

Suurem osa Euroopa riike olid aga kas siis enamal või vähemal määral säilitanud keskajast pärineva feodaalsüsteemi. Enamikule olid küll juba garanteeritud teatavad võimalused valida oma esin-dajaid parlamentidesse ja teha hea õnne korral karjääri ka tipp-po-liitikas või äris. Kuid valdavat osa sotsiaalsetest probleemidest, mis olid esile kerkinud juba enne revolutsiooni Prantsusmaal, ei suudetud likvideerida. Uued ideoloogiad leidsid seetõttu omale kandepinda kõikjal ja ainult ootasid hetke, et jõuliselt esile kerki-da. Lisaks konkureerisid Euroopa suurvõimud pidevalt omavahel maailma loodusvarade pärast ning üritasid sisepoliitilise stabiil-suse garanteerimiseks leida üha uusi ressursse ja laienemisvõi-malusi. Ei läinud kaua aega, kuni teaduses, kirjanduses ja kunstis levivaid arusaamu ja mõttevoolusid hakkasid enda huvides ära kasutama ka poliitilised liikumised ja nende ideoloogid. Sellises vaimses kliimas puhkenud esimene maailmasõda mõjutas vähe-malt kaudselt peaaegu kogu tollast tsiviliseeritud maailma. Sõda lõppes katastroofiga kõikidele pooltele, kuid mõjutas eriti rängalt siiski just kaotajariike. Saksa keisririik langes aastateks kaosesse, Venemaal aga kadus seni riiki 300 aastat valitsenud Romanovite dünastia võim täielikult. Kuigi kõik 20. sajandil uute riigikordade-na esile kerkinud mütoloogilis-poliitilised süsteemid olid mingil määral olemas olnud vähemalt mõttevooludena juba rohkem kui 100 aastat enne maailmasõda, tekkis just nüüd soodne pinnas nende vägivaldseks kehtestamiseks ebastabiilsetes riikides.

uuest kapitalismivabast ühiskonnast tema teoses „Kapital” (1867). Marxi kirjutistest kujunes peatselt kõikvõimalike revolutsiooniliste liikumiste pühakiri ning autorit ennast hakati aja jooksul kujutama nagu muistset prohvetit või usundiloojat.

Hiljem kommunismiks nimetatud ideoloogia, mis lähtus Karl Marxist (1818–1883) ja teistest sarnaseid vaateid esindavatest au-toritest, oli mõjutatud 18.–19. sajandi teadusest. Oli tekkinud aru-saam, et teaduse abil leiab inimkond kogu tõe ja samuti vahendid, mis aitavad maailma paremaks muuta. Probleemiks oli aga see, et loodusteadused ei suutnud mingilgi moel pakkuda lahendust kü-simusele, mis õigupoolest ikkagi on „õige” ja „hea”. Loodusteaduse seisukohalt on õigeks ja heaks looduse toimimise seaduspärasu-sed, ning sellest lähtuvalt hakati seletama ka inimkonna toimi-mist. Niisugune arusaam teadusest, positivism, üritas tänapävaste mõõtmisvahendite ja teaduse võimaluste abil luua mütoloogilist kujutluspilti, mille järgi universumis kehtivad igavesed tõed. Selle kohaselt peaks kohendama või muutma ka inimkonda.

Inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809–1882) evolut-siooniteooriaid hakati tõlgendama eelkõige kui liikide arenemist võitluse kaudu, milles jäävad ellu ainult parimad ja tugevamad. Samasugune evolutsiooniline võitlus käis ka liigi sees, mille tule-musena jäid ellu tugevamad ja osavamad, kes aitasid omakorda oma liigil sel moel kohaneda ja edasi areneda. Kaasaja inimene oli selle teooria kohaselt looduse kroon, loom, kes asub toiduahela tipus. Toonase eurooplase meelest oli aga inimestest kõige edu-kam valge mees, kes oli suutnud endale allutada kõik teised – nii hiinlased, indialased, indiaanlased kui ka aafriklased – ja loodus-varud. Darwini järeldused, et evolutsioon on pikk protsess, mille kaudu on tekkinud ja arenenud kõik teadaolevad taime- ja loo-maliigid, peab kahtlemata tänapäevani paika. 19. sajandil tõlgen-dati aga evolutsiooniteooriat eelkõige just tolleaegse ühiskonna valupunkte ja moraalinorme silmas pidades. Teadus, mis esialgu oli tähendanud uue info hankimist ja „tõe leidmist”, muutus po-liitiliseks õigustusvahendiks, propageerides üht kitsast elunäge-must, „arengut evolutsioonilise võitluse ja väljasuremise kaudu”. Teaduslikust ja mõõdetavast loomade ja inimeste arenguloost ku-junes mütoloogiline seletus.

19. sajandi lõpuks oli läänemaailmas kujunenud justkui oma-vahelises võitluses mitu üpriski erinevat maailmanägemust. Traditsiooniline ja kristlik maailma- ja ühiskonnapilt ei olnud enam ainukehtiv ning see ei suutnud sulandada endasse uusi mütoloo-giaid. Kristlik mütoloogia ja moraal lähtus sellest, et nii tapmine,

Darw

inMar

x

Kasutaja

Highlight

Kasutaja

Highlight

Algne lause oli selline - siin on toimetamise käigus mõte vist kaotsi läinud: "Samal ajal levis kristlikku mütoloogiat ja moraali oluliseks kuid mitte ainukehtivaks pidav kujutluspilt rahvuslikust uhkusest ja mingi piirkonna rahva või rahvaste ajalookogemusel põhinevast õiglasest riigist."


Saksa filosoofi, majandustead-last ja revolutsionääri Karl Marxi võib pidada üheks tänapäevast maailma enim mõjutanud me-heks, kelle peateosest „Kapital” on saanud hiljem paljude re-volutsionääride piibel; Marxi teooriaid võtsid üle ja arendasid endale sobival viisil edasi kom-munistid. Eesti kooliõpikuteski, mis on välja antud nõukogude perioodil, leidus kohustuslikus korras tsitaate tema teostest.

Charles Darwin oli inglise loo-dusteadlane, kes pani aluse evo-lutsiooniteooriale ja tõi kasutu-sele loodusliku valiku mõiste. Võib väita, et Darwini evolutsioo-niteooria muutis väga palju too-nast maailmakäsitlust ning sellel põhineb suuresti tänapäevane bioloogia ja arusaamine liikide mitmekesisusest.Charles Darwini portree. John Collier, 1881.


rõhumise ajalugu kapitalistlike ja imperialistlike kurjusejõudude poolt.

Kuigi kunagi kaugel ajal olevat olnud kõik inimesed võrdsed ning võib-olla kehtinud ka hõimukommunism, suutsid jõukamaks muutunud indiviidid enda tahtele allutada valdava osa inimkon-na töökätest ja panna nad enda heaks kasu teenima. Ka kõikide usundite preestreid ja eriti just kristlikku kirikut kujutati sellise rõhumisühiskonna käsilaste ja peamiste initsiaatoritena. Kuna Venemaal võimu haaranud grupeering oli mitmerahvuseline ja nende ideede põhirõhk oli sellel, et vabastada kogu inimkond rõhujatest, ei saanud otseselt romantilis-rahvuslikku ideoloogiat bolševike sihtidega ühildada. Küll aga kasutati oma sõnumi levi-tamises edukalt ära kõikvõimalikke mütoloogilisi rahvuskangelasi kaugest minevikust. Esimesi kommunistlikke revolutsioone leiti juba muistsest Sumerist ja Rooma gladiaatorite ülestõusu juhist Spartacusestki tehti omamoodi Nõukogude Liidu mütoloogiline kangelane. Au sees olid aga ka erinevad maailma rahvaste eepo-sed ja müüdid – neist aga üritati eelkõige leida kommunistliku mõttemaailma esindajaid ja rõhujate vastu võitlemise jälgi. Nii Kalevipoeg, Vene vägilased kui ka kõikvõimalikud muud eri rah-vaste tegelased muudeti hoopis uue leninismi-marksismi müto-loogia tegelasteks, kelle kunagise rõhumisevastase võitluse kau-du sai omakorda õigustada bolševike partei võimu.

Bolševistlik mütoloogia toetus suuresti ka väidetavatele tea-dustulemustele – olgu siis positivistlikul sotsiaalteadusel-filosoo-fial või loodusteadustel. Inimkond jaotati kaheks eraldi üksteisele vastanduvaks klassiks – rõhutud ja rõhujad (ehk head ja halvad).

Esimeseks taoliseks mütoloogiasüsteemiks, mis suutis vägivaldselt enda alla haarata terve endise impeeriumi, oli kahtlemata riigi-pööre Venemaal, mille korraldasid bolševikud ja Lenini ringkond. Lenini ja tema kaaskonna ideoloogia põhines eelkõige marksismi ja teadusliku maailmapildi ühildamisest sündinud mütoloogial. Selle kohaselt oli kogu maailma ajalugu olnud töötavate inimeste

9.2. Marksistlik ja leninistlik mütoloogia Venemaal ja Nõukogude Liidus

Vladimir Lenin (1870–1924) oli re-volutsionäär, NSV Liidu riigitegelane, kommunistliku partei asutaja ja juht. Ta lõi marksismist lähtudes partei diktatuuril põhineva ühiskonnakorra teooria leninismi.

Nii nagu on omane teistelegi to-talitaarsete riikide juhtidele, kujutati ka Leninit ideaalinimesena, kellel olid erakordsed vaimuanded ning kes oli oma tegudes ülimalt tark ja õiglane.Lenin Smolnõi instituudi ees. Isaac Brodsky, u 1925.

Kommunistliku ideeali teenistusse rakendati igasugune looming: ku-jutav kunst, kirjandus ja filmikunst. Kommunistliku ideaalmaailma üles-ehitust kajastab Eestis Hans Lebe-rechti romaan „Valgus Koordis”, mida põlistati ilukirjandusliku tippteosena ja mille põhjal valmis ka film. Kom-munistlike ideaalide kohaselt vas-tanduvad seal pahelistele kulakute-le ausad ja õiglased talupojad, kes veenduvad üha enam kolhooside vajalikkuses.Lõpustseen filmist „Valgus Koordis”. Pildil uue nõukogude elu eest võit-leja Paul Runge (Georg Ots) ja teda toetav mõrsja Aino (Valentine Tern).


tippu jõudnud looduse kroon oli pidevas võitluses loodusega, et saada karmis konkurentsis loodusjõududelt kätte endale vajalik toit ja tooraine. Mütoloogiliste kangelastena kujutatud haamriga terast taguv tahmane tööline või sirbiga vilja niitev taluneiu ei või-delnud ellujäämise nimel mitte ainult kulakute ja kapitalistidega, vaid ka loodusjõududega. Nii terasetootmine kui ka põllumajan-dus oli sõda looduse vastu ressursside saamise eesmärgil. Selle sõja edukaimaks sõduriks oli loomulikult darvinistlik-marksistlik „looduse kroon” – võitlev ja töötav nõukogude inimene.

Uue mütoloogia efektiivseks ellurakendamiseks kasutasid bolševikud aga kõiki võtteid, võttes õppust ka muistsetest re-ligioonidest. Parim näide sellest, kuidas varasemaid rituaale ja mütoloogiat appi võttes bolševistlikku religiooni propageeriti, on kahtlemata Lenini surnukeha mumifitseerimine muistsete egiptlaste eeskujul. Nii nagu Egiptuse vaaraod elasid pärast keha mumifitseerimist edasi jumalustena kuskil üllastes ja taevastes sfäärides, pidi nõukogude rahva mälus edasi elama ka bolševist-liku mütoloogia looja ja kehtestaja Lenin. Tema muumiat käsitle-ti kui püha reliikviat, mille nägemine pidi kinnitama rahva usku

Kogu teadaolevas maailma ajaloos oli juba nähtav rõhutute vaba-nemissoov rõhujate võimu alt. Kurjust kehastav eliit – aadlikud, kodanlased, preestrid – olid aga oma alatute kavaluste ja sõjali-se jõuga suutnud töötava ja produktiivse enamiku alla suruda. Maailma kujutati pidevas võitluse seisundis – rõhutute klass ai-nult ootas hetke, et oma orjaahelatest vabaneda ja kehtestada tõeliselt aus, võrdne ja hea ühiskonnakorraldus. Esimeseks tõe-liseks vabanemiseks ja õiglust reaalselt kehtestada suutnud aja-loosündmuseks loeti Prantsuse revolutsiooni. Selle revolutsiooni käigus läbi viidud mõrvakampaaniaid esitati aga kui vältimatuid kõrvalnähtusi õiglase ühiskonna poole pürgimisel. Vastaste klass tuli hävitada selleks, et järgmised inimpõlved saaks õitsengus ja harmoonias edasi kesta. Uue korra kehtestamisega kaasnevat ebaõiglust ja veretööd sai aga mõista sarnaselt hambaarsti külas-tusega – selleks et ühiskond saaks terveneda, on väike verekaotus ja valu vältimatu. Kurjuse jõud tuli hävitada ohvrite hinnaga ning ülima tõe kehtestamiseks ei olnud ükski ohver liialt suur.

Sellelt ideoloogiliselt baasilt asuti pärast bolševike võimu-lepääsemist kohe ka rajama koonduslaagreid ebasoovitava ja destruktiivse ühiskondliku elemendi isoleerimiseks ja likvideeri-miseks. Loodi arusaam õiglastest ja töökatest töölistest-talupoe-gadest, kes asuvad kulakute1 käest tagasivõetud varade abil uut ja head ilma looma. Ka Vene arreteeritud tsaari Nikolai II perekond mõrvati koos kõigi oma lastega selleks, et rõhujate klass ei saaks enam kunagi taas oma võsusid ajama hakata. Kuigi marksistlik-le-nininstlik mütoloogia üldiselt väitis, et iga laps sünnib puhtalt lehelt ja tema „geenid” tegelikkuses ei mõjuta eluhoiakuid või edasisi arusaamu, tuli kodanlike kulakute klass hävitada või küü-ditada ikkagi koos lastega, sest nemadki olid juba mõjutatud oma kuritegelike vanemate poolt emapiimaga sissesüstitud kurjusest. Kuigi pärast Stalini surma Nõukogude Liidus ja mujalgi idabloki maades enam ulatuslikke massimõrvu toime ei pandud, jäi sää-rane arusaam mütoloogilise loona püsima kuni Nõukogude Liidu viimaste aastateni 1980ndate lõpus. Nende ideoloogia kohaselt tuli heal ja ausal tööinimesel pidevalt võidelda kurjuse esindajate ehk kulakute ja kapitalistidega. Samasugune võitlus aga käis mü-toloogia loojate meelest samaaegselt terves looduses. Ka Charles Darwin oli marksismi-leninismi üks mütoloogilisi kangelasi või prohveteid. Inimene kui evolutsioonilise võitluse tulemusena

1 Nõukogude Liidus nimetati kulakuteks inimesi, kes olid kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised. Algselt nimetati nii jõukaid taluperemehi, kes kasuta-sid palgatööjõudu.

lood

use

kroo

n

Sissepääs Lenini mausoleumi.


kõikidele kristlikele arusaamade esindajatele, sest religioon kui rõhumise üks peamisi vahendeid oli ju kuulutatud üheks põhili-seks bolševistliku mütoloogia vaenlaseks. Üheks peamiseks mark-sismi-leninismi vastaseks jõuks kogu maailmas kujunes katoliku kirik, kes alates esimestest bolševistlikest hirmutegudest asus omakorda vaimsesse võitlusse senist maailmakorda ohustavate kaose ja kurjuse jõududega. Hirmus marksismi-leninismi leviku ees suhtuti alguses positiivselt või vähemalt ei mõistetud otseselt hukka Euroopas levivaid rahvuslikke ideid.

Esimesene Euroopas võimule pääsenud jõud, mis rahvuslikule uhkusele tuginevat mütoloogiat edukalt ära kasutas, olid Benito Mussolini juhitud fašistid Itaalias. Nimetus fašism tuleb tegelikult vana Rooma magistraatide võimutunnusest – üksteisega kokku seotud keppidest või vitstest (ladina fasces, mitm fasci), mis süm-boliseeris võimu toetumist ühisele jõule – kui üks kepike võib kergesti murduda, siis kokkuseotuna moodustub tugev ja mur-dumatu instrument. Hiljem hakati aga meelevaldselt fašistideks kutsuma kõiki Euroopa rahvuslikult meelestatud diktatuure.

Itaalia fašismi peamiseks sihiks oli riigi ühtsuse ja jõukuse taastamine 1500 aastat tagasi kokku varisenud Rooma impeeriu-mi ideaalidest lähtuvalt. Impeeriumi taasloomisel võeti üle kunagi Rooma riigis käibel olnud arusaamu ja mütoloogilisi sümboleid. Mussolinist endast loodi aga kuvand kui läbi raskuste ja sõjaliste võitude võimule saanud muistsest Rooma keisrist, kes oma rahva-le üha uute vallutuste ja impeeriumi laiendamise kaudu suuremat jõukust tõi.

Mussolini eeskujul asuti sarnast oma mütoloogilist algmaailma

kommunistliku ideoloogia võitu. Muumia paigutati riigi pealinna keskmes asuvasse mausoleumi. Kirjanikelt telliti aga Leninile pü-hendatud ülistusluulet.

Selle kõige taustal tuleb meeles pidada, et tegelikkuses juh-tis kogu bolševistlikku impeeriumi väike hulk nomenklatuuri eliiti kuuluvaid parteitegelasi ja repressiivorganite juhtivkujusid. Nemad olid ka uue mütoloogiasüsteemi loomise ja säilitamise taga. Üle kogu Nõukogude Liidu elasid aga töölised ja talupojad endiselt suures vaesuses ning jäid tihti kõikvõimalike elustan-dardite näitajate poolest alla isegi kolmanda maailma riikidele. Hoolimata sellest suutis oskuslik propagandasüsteem valdava osa inimestest bolševistliku eliidi loodud võltsmütoloogiat uskuma panna. Kuigi riiki valitses pisike ringkond kurjategijaid, rahvas-te sõpruse sildi all viidi läbi imperialistlikku venestuspoliitikat ja igasugune võrdõiguslikkus ühiskonnas puudus, suudeti mütoloo-giaga manipuleerides rahva valdav enamik ligi 70 aastat totaalse kontrolli all hoida.

Lenini ringkond suutis Euroopas esimese põrandaaluse kurite-geliku grupeeringuna riigipöörde tulemusena võimule saada. Juba esimese maailmasõja ajal, nagu ka 1920ndatel aastatel, levis marksistlik-leninistlik mütoloogia kõikjal maailmas väga kiiresti, iseäranis just Euroopas. Saksamaa oli sõja käigus peaaegu kokku varisenud ning juba enne sõja lõppu levisid kõikjal nii sõdurite kui ka tavaelanike seas revolutsioonilised meeleolud, mis olid suures-ti mõjutatud ka Lenini edust Venemaal. Mütoloogiline kujutluspilt ennast vaesusest väljavõitlevast rahvast, kes rõhujate kukutami-sega suudab taas rikkaks ja tugevaks saada, oli vaesunud ja kaotu-sealandust tundvas riigis ilma kahtlusteta mõjukas. Bolševistliku revolutsiooni oht aga sundis ennast mobiliseerima väga paljusid teisi jõude. Kõikide inimeste ja rahvaste võrdsust propageeriv mü-toloogia ei sobinud mingil moel kokku samuti kõikjal Euroopas levivate rahvuslikku omapära ja uhkust esiletõstvate mütoloogia-süsteemidega. Samamoodi oli bolševism täiesti vastuvõetamatu

9.3. Fasistlikud ja rahvussotsialistlikud mütoloogiad Euroopas

Benito Mussolini oli Itaalia peaminis-ter ja diktaator aastatel 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.Pildil Mussolini Palazzo di Venezia rõdult kõnet pidamas.

Kasutaja

Highlight

siin võiks olla "kristlike"


võitma oma kaotatud eluruumi, orjastama või likvideerima kõik „ebapuhtad” mitteaarjalikud rahvad – seda kõike eesmärgiga, et saaks alata uus tuhandeaastane Saksa riigi mütoloogiline õitsen-guajastu. Hitler ja teised saksa ideoloogid nägid oma juhitava riigi ajalugu kui muistset eepost või müüti, kus jumalikud kangelased võidavad kaose ja kurja ning suudavad seeläbi kehtestada uue maailmaajastu.

Nagu ajaloost oleme õppinud, ei jäänud ükski inimkonnaga ma-nipuleerimiseks loodud valemütoloogiatest püsima, tsiviliseeritud maailmas peetakse neid tänapäeval kõige vägivaldsemateks ja eba-inimlikumateks riigikordadeks üldse. Kuid valemütoloogiate ajastu ei ole kadunud tänapäevalgi. Venemaal on hakatud aktiivselt taastama kommunistlikust ajastust pärinevaid mütoloogilisi sümboleid ning vägivallaretoorikat. Tänapäeval on aga leninistliku-stalinistliku müto-loogia kujundid oskuslikult kokku sulandatud ka revolutsioonieelse kristluse sümbolitega, mille abil loodetakse oma mütoloogiale saada veelgi suuremat õigustust ja legitiimsust. Praeguses Põhja-Koreas keh-tib stalinistiku jumaliku valitseja Kim Jong Un’i juhitud terrorirežiim. Lähis-Idas tegutseb aga laastav vägivallaorganisatsioon Islamiriik, mille peamine siht on kogu Lähis-Ida ja maailma viimine uude Allahi ajastusse, kus mitte ühelgi teistsugusel mütoloogial ega arvamusel ei tohiks enam kohta olla.

Mütoloogiad ja mütoloogiline mõtlemine on täies elujõus kõikjal maailmas. Kui see mütoloogia on osa teaduslikust aren-gust, ilukirjanduslikust loomingust, rahva või rahvaste turvatun-dest ja ühtsuse loomisest, võime väita, et tegu on maailma ja mütoloogia loomuliku progressi ja muutumisega. Kui näeme aga, kuidas mütoloogilisi motiive ja uusi mütoloogiaid kasutatakse ini-meste või tervete rahvastega manipuleerimiseks, aitab niisuguse manipuleerimise vastu ainult mütoloogia mehhanismide tund-mine. See tähendab, et kui teame, kuidas toimib müüt, oleme ka psühholoogiliselt paremini kaitstud nende jõudude suhtes, kes meid ära kasutada proovivad.

ja -kodu otsima pärast kaotust esimeses maailmasõjas ka hitler-likul Saksamaal. Oma pühaks sümboliks valiti juba kiviajast tun-tud, kuid eriti hinduismis ja budismis püha sümbolina kasutusel olev svastika ehk haakrist. Oletati, et saksa soost rahvad kuuluvad muistsesse aarjalaste ülimrassi, kes olid teiste rahvaste, kuid eriti juutide kahjuliku tegevuse mõjul oma algse mõjuvõimu kaota-nud ning lausa hävimisohtu sattunud. Appi võttes kõikvõimalikke kujundeid, mis leiti vanade germaanlaste mütoloogiast ja kaas-aegsetest loodusteaduslikest uuringutest, kehtestati kogu riigis uuelaadne mütoloogiasüsteem, mille järgimine oli kohustuslik kõikidele riigi kodanikele. Selle kohaselt pidid aarjalased tagasi Svastika ehk haakrist on väga vana

kujund, mis oli kasutusel õnnemär-gina. See võib olla nii päripäeva kui ka vastupäeva pööratud harudega. Svastika muutus läänemaailmas negatiivseks sümboliks pärast teist maailmasõda, kuna Hitler oli selle võtnud natsismi sümboliks.Piltidel India haakrist ja natsismi sümbol.

Adolf Hitler (1889–1945) oli Natsio-naalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa dik-taator, kes kuulutas end piiramatu võimuga juhiks (Führer), kehtestas karmi politseirežiimi ja viis Saksamaa teise maailmasõtta, mille lõpul võttis endalt Berliini punkris elu.

Varssavi geto ülestõusu mahasuru-mine saksa sõdurite poolt 1943.


1. Arutlege klassis, kuidas hea ja kurja võitlus toimib poliitilises ideoloogias ja propagandas. Tooge näiteid poliitikast.

2. Kus on praegu totalitaarsed režiimid? Uuri järele, keda või mida neis režiimides demoniseeritakse?

3. Kirjuta 150sõnaline arutlus teemal „Müütiline vaenlane täna-päeva ühiskonnas”.

4. Selgita mõisteid:kurjuse telgdarvinismleninismstalinismpropaganda

5. Tutvu rahvusvahelise töölisliikumise hümni „Internatsio-naaliga”. Võrdle seda teksti loomis- ja maailmalõpumüütidega lk 38 ja 54–56. Milliseid sarnasusi leiad? Põhjenda oma arvamust.

6. Vaata filmi „Valgus Koordis” katkendit (viide lisamaterjalides). Analüüsi nähtu põhjal, milliste vahenditega on selles loodud nõukogulikku mütoloogiat. Mis on selle filmi ideoloogiline sõ-num? Fantaseeri, milline võiks olla nt 2013. aastal tehtud film, mis kirjeldaks sama ajalooperioodi.

7. Kas sinu arvates tänapäevases Eestis leidub neid, kes mani-puleerivad inimeste arvamusega? Kuidas? Mis võib olla ma-nipulatsiooni eesmärk? Leia üks konkreetne näide ja too välja kolm demagoogiavõtet, mida sellise ideoloogia juurutami-seks on kasutatud.

Loe 19. sajandi lõpus alguse saanud vasakpoolse töölisliikumise ideo-loogiat esindava tekstinäitena rahvusvahelist töölisliikumise hümni „Internatsionaal”. Algselt prantsusekeelsed sõnad kirjutas 1871. aastal Eugène Pottier, 1888. aastal viisistas sõnad Pierre Degeyter.

InternatsionaalEugène Pottier

Nüüd üles, needus keda rõhub, nälg, orjus ikkes hoiavad. Keeb mässul rind ja võitlus lõhub me orjakütked, ahelad! Me vägivalla hävitame, uus, parem ilm on meie püüd, maailm, kus võidul ülendame neid, keda orjus rõhub nüüd.

Ref: Viimse võitluse maale lahing otsustav toob,võim Internatsionale meil ilma uueks loob.

Ei vabadust saa taevaväega, ei anna tsaar, ei hiiglane, vaid oma kindla, julge käega me vägivalla võidame. Et ülekohut heita hauda ja võita õiglust endile, seks tõmba lõõtsa, tao rauda, nii kaua, kui raud tuline.

Ei õigust ilma valitseda või olla kurnajate sool, vaid meil, töörahval, sest et teda peab üleval me töö ja hool.Ja kui lõhub tasumise äike kõik ahned koerad laiali, ei sellepärast kustu päike, vaid paistab nii kui ennegi.

(Tõlkinud Hans Pöögelmann)

Lugemiseks Ülesandeid

Maarja

Comment on Text

Internatsionaaliga

Maarja

Comment on Text

kasutatud (demagoogiavõtete kohta leiad viite lisamaterjalidest).

Loe Jaak Valge artiklit „Kommunism kui poliiti-line religioon”, Õpetajate leht, 28.11.2014. �

Vaata Youtube’ist filmi „Valgus Koordis“ (1951) katkendit.�

Tutvu Eesti Mälu Sihtasutuse ja Eesti Ajalooõpetajate Seltsi koostöös ilmunud õppematerjaliga „Kommunistlike režiimide kuritegudest“.�

Druon, Maurice 2002. Zeusi mälestused. Tlk Henno Rajandi.Tallinn: Kirjastuskeskus.

Euripides 2006. Bakhandid. – Kreeka kirjanduse antoloogia. Tlk Anne Lill. Tallinn: Varrak.

Faehlmann, Friedrich Robert 1986. Müütilised muistendid. Tallinn: Eesti Raamat.

Gilgameši eepos 2010. Tlk Amar Annus. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Frazer, James 2001. Kuldne oks: uurimus maagiast ja religioonist. Tlk Triinu Pakk-Allmann. Tallinn: Varrak.

Hiiemäe, Mall 2015. Tüdruk hundiks. – Virumaa vanad vaimujutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

Hupel, August Wilhelm 1774. Topographische Nachrichten von

Kasutatud kirjandus

Lisamaterjale

Maarja

Comment on Text

siia alla veel üks viide ja ruutkood Loe Postimehest Anna Karolini artiklit „15 demagoogiavõtet prügi väljaviimise näitel”, 14.10.2015.

Lief- und Ehstland I. Gesammelt und herausgegeben durch August Wilhelm Hupel. Riia: Johann Friedrich.

Kalevipoja säng. Weske 3, 65/6 < Palamuse – M. Ernits.

Kitzberg, August 1912. Libahunt. Tartu: Noor-Eesti wäljaanne.

Kivirähk, Andrus 1996. Ugrilane. – Õlle kõrvale. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1961. Kalevipoeg. 1 kd. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Tallinn: Eesti Raamat.

Liivimaa Henrik 1982. Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn: Eesti Raamat. Tlk Richard Kleis.

Loomislaul. Eesti Rahvaluule Arhiiv, H II 38, 378 (46) < Kadrina – Gustav Mühlbach (1892).

Lönnrot Elias 1985. Kalevala. Tlk August Annist. Tallinn: Eesti Raamat.

Meri, Lennart 1976. Hõbevalge: reisikiri tuulest ja muinasluulest. Tallinn: Eesti Raamat.

Nietzsche, Friedrich 2006. Nõnda kõneles Zarathustra: raamat kõigile ja ei kellelegi. Tlk. Johannes Palla. Tallinn: Rebellis.

Peterson, Kristjan Jaak 1821. Christfrid Ganander Thomasson’s Philos. Mag. Finnische Mythologie. Aus dem Schwedischen übersetzt, völlig um-gearbeitet und mit Anmerkungen versehen von Christian Jaak Peterson, Literat in Riga. Reval: Carl Dullo.

Pottier, Eugène. Internatsionale. Tlk Hans Pöögelmann. Kättesaadav https://et.wikisource.org/wiki/Internatsionaal.

Raukas, Anto; Laigna, Kustav, Moora, Tanel 2003. Olematu looduska-tastroof Saaremaal 800–400 aastat enne Kristust. Eesti Loodus nr 1.

Russow, Balthasar 1993. Liivimaa kroonika. Tlk Dagmar Stock, Hermann Stock. Tallinn: Hotger.

Sazonov, Vladimir 2011. Müüt „Illujanka ja Tešub” ja Ezen Purulliyaš pidustused hetiidi reiligioosse ideoloogia ja kuningavõimu kontekstis. Mesopotaamia ja Hatti mõjutused. – Usuteaduslik ajakiri nr 1. Kättesaadav http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/up-loads/2011%20(62)/Sazonov.pdf.

Sepp, Rein 1960. Viimne yksiklane. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade kirjastus.

Tarapita. Kirjanduse ja kultuuri ajakiri 1921–22, nr 1.

Tolkien, John Ronald Reuen 2001. Tree and Leaf: Mythopoeia. Tlk Peeter Espak. London: Harper.

Vanem Edda 1970. Tlk Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat.

Voltaire 1979. Zadig. – Filosoofilised jutustused. Tlk Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat.

Yeats, William Butler 1990. Leda ja luik. – Luulet. Tlk Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Raamat.

Piibli tsitaadid on võetud võrguväljaandest piibel.net (1997. a piiblitõlge).

müüt ja kirjandus · 2017-08-18 · elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu...

Documents