mtÜ hiidlaste koostöökogu singapuris.pdf · singapur oli kunagi briti impeeriumi koloonia ning...

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu, reg nr 8235929, Vabrikuväljak 1, Kärdla 92411, Hiiumaa, Eesti

www.kogu.hiiumaa.ee, tel.: 46 22807, [email protected]

LEADER programmi poolt rahastatud projektid II voor 2010 (EEK), meede 2

Ettevõtja koolitustoetus

AS LeVa Eesti Ehitusettevõtjate Liidu koolitus Singapuris 41 000

Singapuri ja Malaisia õppereis 02. – 12. november 2012

• 02. - 03. november 2012 Tallinn - Helsingi- Singapur

• 4. november 2012 Linnaekskursioon

Singapur „Lõvilinn“ Singapuri jõgi „bassein taevas“

…. nii kasvab linn …. ja nii aetakse äri

• Marina Barrage külastus

http://www.marina‐bay.sg/

Marina Barrage on väga unikaalne rajatis, mis ehitati 2008. aastal ja mis on üks 15-st Singapuri

veehoidlast (mageda vee reservuaar). Veehoidla suudab täita umbes 10% Singapuri praegusest




veevajadusest, suurendades olemasolevat veevarustust ja vähendades sõltuvust imporditud

energiaallikatest. Eriliseks teeb selle veel see, et veehoidla asukoht on otse linna südames. Kunstliku

350 m tammega on loodud sisemaine reservuaar: jõgede vesi korjatakse kokku ja vajadusel lastakse

merre voolata. Nii kaitstakse madalate alade üleujutamist suurte vihmade ajal. Tammilt avanevad

imelised vaated linnale ja merele.

Marina Barrage külastajal on võimalus tutvuda hoones asuva galeriiga, mis on interaktiivne mitte

ainult täiskasvanutele vaid ka lastele. Stendidel, mudelitel jne. räägitakse vee kokku-hoiust,

kliimamuutustest, prügimajandusest jne.

Reservuaari ümber olev territoorium on linnaelanike ja turistide käsutuses. Näit. on võimalus minna

katusele, kuhu on rajatud katusehaljastus. See on koht, kuhu kogunetakse, et nautida piknikku,

tegeleda lohede lennutamisega või lihtsalt nautida puhkepäeva koos perega, sõpradega.

Väljas on purskaevud, kus väiksemad lapsed mõnulevad purkskavate veegjugade all või sulistavad

lihtsalt vees.

…. linnulennult Mageda vee reservuaar

Linna siluett ja katusehaljastus Veeatraktsioonid lastele




• 5. november 2012 Kohtumine firmas Surbana

http://www.surbana.com/

Teemad:

• Ettevõtte presentatsioon

• Linnaarendused Singapuris ja mujal

• Infrastruktuurialane konsultatsioon

Firma Surbana tegevusalad:

• linna arengu planeerimine, haldamine ja juhtimine

• arhitektuuri-, inseneri-, projekti- ja ehituse juhtimine

• rannikutehnika, infrastruktuuri, säästva disaini tehnoloogiate arendamine jne.

Firma on ehitanud Singapuri üle miljoni kodudest viie viimase aastakümne jooksul.

Surbana tegutseb 16 linnas üle kogu Aasia ja Lähis-Idas.

Firma Surbana pöörab suurt tähelepanu personali õppe-ja arendustegevusele, disaini-, koolitus-ja

arenguprogrammidele, et arendada oma töötajate oskusi ja võimeid.

Firma Surbana esindajad Näide Surbana ehitustest

• BCA Gallery külastus

http://www.bca‐gallery.com/

BCA Academy of the Built Environment is the education and research arm of Singapore’s Building

and Construction Authority (BCA).




Building and Construction Gallery

Peale lõunat külastasime BCA Galeriid, kus oli võimalus kogeda Singapuri hoonete interaktiivset

teekonna arengut läbi aastate. Kõige muljetavaldavam on fakt, et varem lihtsast tagasihoidlikust

kalurikülast on saanud tänaseks kosmopoliitiline linn oma kõrghoonetega. Singapuris on ühendatud

harmooniline kultuur, köök, kunst ja arhitektuur – dünaamiline, progressiivne linn, mis on rikas

kontrastide ja värvide poolest.

• 6. november 2012 Sentosa

Sentosa (malai keeles „rahu“), ei ole selle saare esialgne nimi. Varem oli Sentosa nimi Pulau Belakang

Mati, mis tähendab "saar pärast surma". Kuni 1967 aastani asus saarel brittide sõjaline baas.

Singapur oli kunagi Briti Impeeriumi koloonia ning Sentosa oli II maailmasõja ajal nende sõjaväebaas.

Nimemuutus oli vajalik siis, kui Sentosast otsustati teha „turistilõks“. Sentosa oli mahajäetud saar,

mille atraktiivseks muutmisel lähtus Singapuri valitsus tervikliku ja säästva arengu põhimõtetest.

1970- ndatel hakkas valitsus saarele rajama puhkepiirkonda, kuhu suurlinna elanikel oleks võimalik

lõõgastuma tulla.

Saarel on 2 km pikkune liivarand. Üks põnevamaid atraktsioone on Veealune Maailm - troopiline

okeanaarium, kus külastajad saavad oma silmaga jälgida enam kui 250 merevetes elutseva liigi elu.

Samas asub ka Delfiinide Laguun, mille roosad delfiinid publikule pidevalt esinevad.

Saare külastusobjektide hulka kuulub ka Siloso kindlus. Tegemist on ehtsa 19.sajandi

merekindlusega, kus on välja pandud erinevaid ajaloolisi esemeid.

Sentosat külastab aastas umbes 5 miljonit inimest. Sentosal on mitmeid restorane, baare,

golfiväljakuid, kinosid ja meelelahutusvõimalusi igas eas külastajatele. Pole siis ime, et

nädavahetustel muutub saar singapurlaste suureks mänguväljakuks.




Köisraudteega Sentosale

• 7. november 2012 Lend Singapurist Malaisiasse Kuala Lumpurisse.

Tutvumine õhtuse Kuala Lumpuriga (kultuuriprogramm)

• 8. november 2012 Külastus Perbadanan PUTRAJAYA (ekskursioon ikooniks saanud Putrajaya hoonete ja rajatiste

juures).

Malaisia valitsus vajas uut ja esinduslikku linna ja nii valmis Putrajaya - Malaisia riigiasutuste tarbeks

rajatud linn. Kunstlik linn Putrajaya rajati silmas pidades pealinna Kuala Lumpuri ülerahvastatust ja

uue linna strateegilist asukohta - umbes 25km Kuala Lumpurisse (lõunas) ja 20km Kuala Lumpuri

rahvusvahelisse lennujaama (KLIA), (põhjas).

Putrajaya planeeriti roheliseks - ja intelligentseks linnaks (Garden City, Intelligent City). Maaala

suurus 4,930 ha, mille pindalast 38% reserveeriti haljasaladeks, rõhutades seejuures loodusmaastiku

olulisust. Ehitus algas augustis 1995 ja see oli Malaisia suurim projekt ning lõpphinnaks USA $

8100000000.

Aasia finantskriis (1997/1998) aeglustas mõnevõrra Putrajaya arengut. 2011 seisuga elab linnas

72 000 tuhat inimest, plaaniti aga 500 000. Putrajayas elanikest on 97,4% moslemid.




Putrajaya Linnavalitsuses Putrajaya kohtuhoone

Putrajaya Kaunis, kõle ja kummituslik

Putrajaya Holdings Sdn Bhd PM

http://www.pjh.com.my/

Putrajaya Holdings on peaarendaja Putrajayas ning nende ülesandeks on luua visioon Putrajayast

reaalsuseks. Putrajaya Holdings Sdn Bhd vastutab kõikehõlmava kõrgstrateegilise 20-aastase

Putrajaya üldkava kavandamise ja arendamise eest. Putrajaya Holdings aktsionärid on Petroliam

Nasional Berhad (PETRONAS) enamusosalus, Khazanah Nasional Berhad, Malaisia valitsuse ja

Kumpulan Wang Amanah Negara.

Firma esmane ülesanne on tagada Pytrajaya edukas areng.




Kohtumine Putrajaya Holdings esindajaga Fakte Putrajaya kohta

• 9. november 2012 CIDB HQ külastamine ja ettekanne

http://www.cidb.gov.my/

• arendada Malaisia ehitussektorit

• suurendada konkurentsivõimet Malaisia ehituses

• CIDB soov olla maailmatasemel väljapaistev organisatsioon ehitussektoris

• arendada suutlikkust ja võimekust ehituses läbi kvaliteedi parandamise ja tootlikkuse, pannes suurt rõhku professionaalsusele, innovatsioonile ja püüdes läbi teadmiste parandada elukvaliteeti

Smart Tunnel külastamine ja ettekanne

http://smarttunnel.com.my/

http://smarttunnel.com.my/visit-by-cidb-estonian-delegates/




Eesti ettevõtjate delegatsioon firmas CIDB HQ

Mis on SMART: Sadevete juhtimine ja maanteetunnel (SMART)

http://smarttunnel.com.my/operational-modes/

Projekt algatati, et leevendada üleujutuste probleemi Kuala Lumpuri kesklinnas. SMART süsteem

suudab suunata suurte üleujutuste ajal vee sattumist linna (sademetevee ladustamine mahutitesse).

Kiirteetunnel annab alternatiivse võimaluse sõidukijuhtidele läbida marsruut 4 minutiga, milleks

muidu kulub 10 -15 minutit, vähendades ka liiklusummikuid.

SMART funktsioonid on üleujutuste mõjude leevendamine, liikluse juhtimine, ummikute

vähendamine, liiklejatele liiklusteabe ja info jagamine, ohutuse tagamine, sõiduaaja vähendamine ja

keskkonnale kahjuliku mõju vähendamine.

SMART meeskond teeb tihedat koostööd oma partneritega ja tarnijatega, et pakkuda tõhusaid ja

jätkusuutlikke võimalusi sadevee juhtimist maanteetunnelite kaudu, mis vastaks kõigi kasutajate

vajadustele.

Briefing & Visit Twin Towers

Petronas Towers (ka Petronas Twin Towers) on kaksiktorn Kuala Lumpuris, Malaisia pealinnas, mis oli

maailma kõrgeim hoone 1996–2003. Tornide kõrgus on 452 meetrit. Kõrgeim, 88. korrus, asub 378 m

kõrgusel, katus 403 m kõrgusel. Katusel asuvad spiraalid, mida loetakse arhitektuurilise terviku osaks.

172 m kõrgusel on tornid ühendatud 58 m pikkuse terassillaga. Mõlemas hoones on 197 500 m²

äripinda.

Pilvelõhkuja arhitekt oli César Pelli ja seda ehitati aastatel 1992–1998.

Tornid on nime saanud Malaisia suurima naftafirma Petronase järgi.

Kahe Petronas kaksiktornide kogu ehituse maksumus: 1,6 miljardit dollarit




Twin Towers

Twin Towers Sild, mis ühendab kaksikuid

Selangor Pewters Tehase külastamine

http://www.royalselangor.com/

Malaisia tinabränd Royal Selangor on tuntuim tinabränd maailmas, tuntud oma peene käsitöö ja

uuenduslike disainilahenduste poolest. Tehases töötab ligi 300 käsitöölist. Tinatehas asub Setapakis,

vaid 20 minuti kaugusel Kuala Lumpuri kesklinnast. Royal Selangor Visitor Centre meelitab üle 20.000

külastaja kuus üle kogu maailma oma toodangut imetlema ja ostma.

Pärast riigi iseseisvumist, alustas Selangor Pewter oma tegevuse laiendamist ja hakkas tooteid

tarnima Singapuri, Hongkongi ja Austraaliasse, laienedes hiljem ka Euroopasse ja Jaapanisse.

Tänaseks on ta suurim tinatehases ja müügisalong kogu maailmas.




Maailma suurima tinast õllekannu (Guinnessi rekordite raamatus) tegi Royal Selangor 1985, et

tähistada oma sajandat juubelit. Tinakann on 1,987 m kõrge, kaalub 1557 kg ja mahutavus on 2796

liitrit. Hiiglaslik õllekann on reisinud ümber maailma nagu Kanada, Austraalia, Singapur ja Hiina.

Õhtusöök KL Telekom Towers.




KL Tower on 421m kõrgune (94 m üle merepinna) telekommunikatsiooni-ja ringhäälingutorn, mis

tegelikult näib olevat pikem kui Petronas Towers, kuna on ehitatud mäele Bukit Nanas (Pineapple

Hill).

Ehitus algas: 1. jaanuar 1995; lõpetati: 1. jaanuar 1996; avati: 1. oktoober 1996

Torni antennikõrgus: 421 m

Katuse kõrgus: 335 m

Tehnilised andmed:

Korruste arv: 6

Põranda pindala: 7700 m2

Liftid / elevaatorid: 4

Projekteerimine ja ehitamine: arhitekt Kumpulan Senireka Sdn. Bhd

• 10. november 2012

Visit Construction Exhibition KLCC (ehitusmessi külastus)

http://www.biztradeshows.com/trade‐events/onebuild.html

Messikülastajad Eestist Lepingut sõlmimas




• 11. november 2012 Külastame FRIM

http://www.frim.gov.my/

FRIM on Malaisia metsanduslik uurimisinstituut ehk „PUHAS LOODUS“, mis asutati 1929.a. Asub

Kuala Lumpurist16 km loodesse. Bukit Lagong Forest Reserve suurus on 600 ha.

Metsauurimisinstituut (FRIM) loodi 1985.a. riigiasutusena, mis teostab aktiivselt metsandusalaseid

teadusuuringud Malaisia bioloogilisest mitmekesisusest.

FRIM edendab säästvat metsamajandamist ja optimaalse metsaressursside kasutamist läbi teadmiste

ja tehnoloogia.

FRIM on populaarne koht, mis pakub külastajatele võimalusi vaba aja veetmiseks: tegeleda

loodusharidusliku tegevusega, botaanikaaiad, veeta perepäevaüritusi (piknikud koskede ääres), teha

linnuvaatlusi, matkata džunglis, canopy matkad (rippredelil üle vihmametsa), tegeleda

loodusfotograafiaga, nautida värsket ja rahulikku õhkkonda jne.

Dryobalanops Aromatica

Troopiline vihmamets “crown shyness”

Batu Caves

http://batucaves.com/

Batu Caves koobas (lubjakivi) on umbes 400 miljonit aastat vana, üks populaarsemaid Hindu

pühapaikadest väljaspool Indiat ja pühendatud Lord Muruganile, mis on ühtlasi ka kõrgeim Murugani

skulptuur maailmas.

Koobastesse jõudmiseks tuleb ronida üles järsust 272 astega trepist.




Lord Murugani kuju asub linna Kuala Lumpuri lähedal, väljaspool Batu Caves`i. Kuju on 42,7 m kõrge.

Monument, mis maksab ligi 24 miljonit ruupiat, on valmistatud 1550 kuupmeetrist betoonist, 250

tonnist terasestvarrastest ja 300 liitrist kullavärvist, mis toodi naaberriigist Taist. Kuju avati jaanuaris

2006, ehituseks kulus 3 aastat.

Lord Murugan Batu Caves

• 11. – 12.november 2012 Tagasilend Kuala Lumpur (KUL) - Singapore (SIN) – Helsinki – Tallinn

KOKKUVÕTE:

Miks ma käisin õppereisil Singapur – Malaisia

• õppereisil oli võimalus näha, milline on Singapuri ettevõtluse kultuur ja kuidas seda edendatakse Aasia ühes hoogsamalt arenevas riigis

• näha ja kogeda, missuguses keskkonnas, millistel põhimõtetel ja kuidas töötavad teised sama valdkonna tegijad maailma erinevates paikades

• suurepärane võimalus innovatiivsete ettevõtete külastamiseks ning kohtumisteks nende ettevõtete loojatega, andmaks hea ülevaate ja mõtlemisainet, kuidas globaalse ettevõtlusega alustada ja oma ärimudel üle vaadata

• ehitajatel ja arhitektidel oli siin palju vaadata: linnriigi planeering, teedevõrgustik,

elu- ja meelelahutuspiirkonnad, kõrghooned, energiasõbralikud hooned jne.

• võimalus külastada erialaselt huvipakkuvaid objekte, ehitisi ja võimalusel tutvuda ka nende objektide loojatega, spetsialistidega jne.

• kohalike spetsialistide saatel erinevate ehitusobjektide külastamine, et saada parem ülevaade sealses ehitussektoris kasutatavatest peamistest tehnoloogiatest, arhitektuurisuundadest, ettevõtluskeskkonnast ning äri- ja tööeetikast

• uute kontaktide loomine

Mida kasulikku õppereisist sain:




• Singapuris on neli põhilist ehituse alustala: kõrgekvaliteedilisus, säästev areng, turvalisus ja kollektiivsus

• Singapuris on roheline majandamine ja energiasõbraliku keskkonna loomine

• Singapur on väike riik, puuduvad looduslikud ressursid aga neil on üks ja väga oluline faktor - intellektuaalne kapital ja sellel põhinev innovaatiline majandus

• Singapuri edu pandiks on: kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõud, kes omab ka vajalikuks ümber-ja täiendõppeks pidevat valmisolekut. Singapuri inimressursi arendamise filosoofia lähtub piiramatu õppimise postulaadist ja on nii riigi kui inimeste ette seadnud ülesande näha oma maad mitte ühena paljudest, vaid ühena parimaist. Sest parim tõmbab ligi investeeringuid, investeeringud loovad töökohti ja elavdavad majandust, õitsev majandus tähendab aga muu hulgas ka häid palku.

• Looduslikult pole Singapuril kiireks ja jätkuvaks arenguks mingeid eeldusi – praktiliselt kõik, mida riigis elamiseks ja tootmiseks kasutatakse, veetakse sisse – isegi vesi, liiv jne. Seega kõik, mis riik on aastakümnetega saavutanud, on saavutatud soodsa

ärikeskkonna loomisega, tänu millele on Singapur aastakümneid olnud magnetiks

miljardilistele välisinvesteeringutele. Kohe iseseisvumise järel seati eesmärgiks muuta riik

tähtsaks rahvusvaheliseks lennundus-, merendus- ja panganduskeskuseks ning alustati ka

vastava infrastruktuuri väljaehitamisega.

• Singapuri edu saladus pole otsuste langetamises ning nende järjekindlas elluviimises vaid eelkõige on see inimfaktor. Inimeste motiveerimist, väljaõpetamist ja ümberõpetamist nimetatakse seal inimressursi arendamiseks ja sellega asuti tegelema juba 60. aastate lõpul.

• Singapuri üks prioriteete on olnud tööjõule valdavalt tehnilise hariduse andmine. Alates 90-ndatest on nii Singapuri majanduses kui ka ehitussektoris eriline koht olnud innovatsioonil, kui peamisel majandusmootoril.

Kuidas kogetut oma saarel ja firmas rakendada:

• võimalusel nähtu ja õpitu oma organisatsioonis ellu viia

• ehitusettevõtetes nähtut-kuuldut võimaluste piires teoreetiliste teadmistega kinnistada ja praktikas teostada

• oma äri laiendamist ka teistele turgudele

• võimalus tutvuda uute potensiaalsete koostööpartneritega Eestist

Mis meelde jäi:

Singapuri ja Eesti vahel võiks tõmmata parareelid:

• mõlemaid riike ümbritsevad suuremad ja võimsamad riigid

• mõlemal riigil on väga hea geograafiline asukoht

• mõlemal riigil on väike rahvaarv ja tööjõupuudus

• mõlemal riigil on väga hästi arenenud internet

• Singapur on pea sama suur kui Hiiumaa aga Singapuri külastab aastas üle 16 miljoni turisti

• hea äri infrastruktuur ja soodne majanduskliima

• SKT põhiosa on turistid ja nende teenindamine – rahvaarv on kordades väiksem kui linnriiki külastavate turistide arv




• tooraine sisse, toodang välja (must metallurgia, laevaehitus, elektroonika, optika jne.

• Singapuris on 16 valmisehitatud hoonet, millel kõrgust enam kui 200 m. Kolmel kõrgeimal hoonel (Republic Plaza, UOB Plaza, OUB Centre) on kõrgust täpselt ühepalju – 280,1 m.

• väga puhas ja keskkonnasõbralik maa, mida tuleks ka mujal maailmas järgida

Foto räägib enda eest

Malaisia

• Malaisia kiire areng ja kasv on tekitanud ehitusliku buumi, mistõttu hooned ja terved linnakud kerkivad kuudega. Malaisia valitsusasutuste ja muude ametiasutuste tarbeks rajati täiesti uus linn.

Kuala Lumpur

• Linn on oma infrastruktuuri arengu ja innovaatiliste ning kõrgtehnoloogiliste renoveerimislahendustega pälvinud maailmas rohkelt tähelepanu (näit. raud-teevõrgustik).

Malaisia ehitussektori probleemid:

• töötingimused ja hüvitised ei meelita Malaisia inimesi ehitustele tööle

• tööandjad sõltuvad suuresti võõrtöölistest

• koolitatud töötajad ei pruugi lõppkokkuvõttes töötada ehitussektoris

• võõrtööliste oskuste tase ei vasta nõudlusele

Täname Eesti Ehitusettevõtjate Liitu, Addenda OÜ, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu, kelle toetusel

avanes meil võimalus õppereisil osaleda.

Lembit Vainumäe [email protected]

mtÜ hiidlaste koostöökogu singapuris.pdf · singapur oli kunagi briti impeeriumi koloonia ning...

Documents