müüja kutsekeskharidusõpe õppekava

Järvamaa Kutsehariduskeskus

MÜÜJA

Kutsekeskharidusõpe

Paide 2010

Õppekava kinnitatudDirektori kk.

Õppeasutus: JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSÕppeasutuse kood: 70008546

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm Hulgi- ja jaekaubandus

ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava MÜÜJAnimetus eesti keeles

SHOP ASSISTANT nimetus inglise keeles

Õppekeel eesti keel

Kutseõppe liik kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

x kutsekeskharidusõpe

kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 120

Õppekava koostamise alusÕppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava müüja (Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrus nr 10).

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega tegelevates ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;8) omab suhtlemis-, teabe hankimise ning analüüsioskust, valmisolekut meeskonnatööks

Nõuded õpingute alustamiseks Põhiharidus

2

Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid nimetused ja mahud Kokku 46 õppenädalat: Sissejuhatus kaubandusevaldkonna kutseõpingutesse -1õn, Majanduse ja ettevõtluse alused-2õn, Töökeskkonnaohutuse alused-1õn, Kommunikatsiooni alused -5õn, Erialane inglise/saksa keele õpe-2õn, Erialane vene keele õpe-2õn, Müügitöö alused-2õn, Klinditeeninduse alused-2õn, Klienditeeninduse õpe-3õn, Müügitöö õpe-5õn, Kaubaõpetus-10õn, Kaupade arvestus ja aruandlus-3õn, Soome keele õpe-2õn, Erialane inglise/saksa keele õpe-2õn, Arvutiõpetus-2õn, Erialane vene keele õpe-2õn

Praktika- 20 õppenädalat..

Lõpueksam ja selle ettevalmistamine - 1 õppenädal

2. Valikõpingute moodulid nimetused ja mahud Kokku 13 õppenädalat.: Turunduse alused-1õn, Toitumisõpetusõ-1õn, Lilleseade-1õn, Garderoobikaubad-3õn, Stiili ja värviõpetus-2õn, Vene keel-2õn, Logistika-1õn, Kunst ja kultuur-1õn, Karjääriõpe-1õn

3. Üldharidusained nimetused ja mahud Kokku 40 õppenädalat: : Eesti keel-4õn, kirjandus-3õn, võõrkeel (inglise, saksa, vene) -8õn, matemaatika-5õn, füüsika-3õn, keemia-2õn, bioloogia-3õn, ajalugu-3õn, inimeseõpetus-2õn, ühiskonnaõpetus-1õn, muusika-1õn, kunst-1õn, geograafia-1õn, kehaline kasvatus-3õn ,

Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid 1) Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele …………………………………………200….a.

............................................................................................................................................................../ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

3

Õppeasutus JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSÕppeasutuse kood 70008546

Aadress Paide Tallinna 46 72720Telefon/Faks 385 0738e-post [email protected]

Õppekavarühm Hulgi- ja jaekaubandus

ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava MÜÜJAnimetus eesti keeles

nimetus inglise keeles SHOP ASSISTANT

Kutseõppe liik Kutsekeskharidusõpe

Õppekava maht õppenädalates 120

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Rein Oselinkooli direktori nimi, allkirikäskkirja nr pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Laida Reitmannnimi, allkiri

majandus- ja teenindusõppe osakonna juhataja ametkontaktandmed (telefon, e-post, faks) 56624482 , [email protected]

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemiskuupäev

Õppekava kood:.............................................

4

SISUKORD

1. ÜLDOSA.........................................................................................................................71.1 Õppekava koostamise alus.................................................................................................71.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded...................................................................................71.3 Nõuded õpingute alustamiseks..........................................................................................71.4 Õppekava struktuur..........................................................................................................71.5 Üldised hindamise põhimõtted........................................................................................101.6 Nõuded õpingute lõpetamiseks........................................................................................121.7 Õppekava koostajad........................................................................................................12

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED.........................................................132.1 Üldõpingud......................................................................................................................13

2.1.1 SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE..........132.1.2 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED.......................................................152.1.3 TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED..............................................................172.1.4 KOMMUNIKATSIOONI ALUSED........................................................................192.1.5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE..........................................................222.1.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE.............................................................................242.1.7 KLIENDITEENINDUSE ALUSED.......................................................................262.1.8 MÜÜGITÖÖ ALUSED............................................................................................282.1.9 KLIENDITEENINDUSE ÕPE.................................................................................30

2.2 Üldõpingud......................................................................................................................322.2.1 MÜÜGITÖÖ ÕPE.....................................................................................................322.2.2 KAUPADE ARVETUS JA ARUANDLUS.............................................................342.2.3 KAUBAÕPETUS......................................................................................................362.2.4 ERIALANE SOOME KEELE ÕPE..........................................................................392.2 5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE II......................................................402.2.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE II.........................................................................412.2.7 ARVUTIÕPETUS.....................................................................................................42PRAKTIKA........................................................................................................................43LÕPUEKSAM...................................................................................................................45

2.3 Valikõpingud....................................................................................................................472.3.1 TURUNDUSE ALUSED..........................................................................................472.3.2 TOITUMISÕPETUS.................................................................................................492.3.3 LILLESEADE...........................................................................................................502.3.3 GARDEROOBIKAUBAD........................................................................................512.3.5 STIILI JA VÄRVIÕPETUS......................................................................................532.3.6 VENE KEEL............................................................................................................542.3.7 LOGISTIKA..............................................................................................................552.3.8 KUNST JA KULTUUR............................................................................................562.3.9 KARJÄÄRIÕPETUS................................................................................................57

3. ÜLDHARIDUSAINED.......................................................................................................59EESTI KEEL.........................................................................................................................59KIRJANDUS.........................................................................................................................62VÕÕRKEELED....................................................................................................................64MATEMAATIKA.................................................................................................................69FÜÜSIKA..............................................................................................................................73KEEMIA................................................................................................................................76GEOGRAAFIA.....................................................................................................................80BIOLOOGIA.........................................................................................................................85

AJALUGU.............................................................................................................................87INIMESEÕPETUS................................................................................................................89ÜHISKONNAÕPETUS........................................................................................................91MUUSIKA.............................................................................................................................93KUNST..................................................................................................................................95KEHALINE KASVATUS.....................................................................................................97

LISA 1 Müüja eriala lõpueksami hindamisjuhend.............................................................99LISA 2. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus........................................................100LISA 3. Õppekavaga seotud õpetajad..............................................................................100

1. ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alus

Õppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava müüja(Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrus nr 10).

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded

(1) Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2)Kooli õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes:1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;6) töötab tervist ja keskkonda säästes;7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;8) omab suhtlemis- ja analüüsioskust ning informatsiooni hankimise oskust, valmisolekut meeskonnatööks.

1.3 Nõuded õpingute alustamiseks

Müüja õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud vähemalt põhihariduse ja kelle eesti keele oskus on vähemalt algtasemel.

1.4 Õppekava struktuur

Müüja õppekava sisu koosneb üld-, põhi- ja valikõpingutest ning praktikast. Moodulite jaotus on lisatud tabelis.

Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

7

Jrk nr

Moodulite/üldharidusainete nimetused

Kogu-maht (õn)

Maht (õn)1. õppeaastal

Maht (õn) 2. õppeaastal

Maht (õn) 3. õppeaastal

Aud

itoo

rne

ja

prak

tili

ne tö

ö

Pra

ktik

a

Kok

ku

Aud

itoo

rne

ja

prak

tili

ne tö

ö

Pra

ktik

a

Kok

ku

Aud

itoo

rne

ja

prak

tili

ne tö

ö

Pra

ktik

a

Kok

ku

I Üldõpingud 1. Sissejuhatus

kaubandusevaldkonna kutseõpingutesse 1 1 1

8

2. Majanduse ja ettevõtluse alused 2 2 2

3 Töökeskkonnaohutuse alused 1 1 1

4. Kommunikatsiooni alused 5 2 2 1 1 2 2

5. Erialane inglise/saksa keele õpe 2 1 1 1 1

6. Erialane vene keele õpe 2 1 1 1 1

7. Müügitöö alused 2 2 28. Klinditeeninduse

alused 2 2 2 17II Põhiõpingud: 1. Klienditeeninduse

õpe 3 2 2 1 12. Müügitöö õpe 5 2 2 3 33. Kaubaõpetus 10 3 3 5 5 2 24. Kaupade arvestus ja

aruandlus 3 1 1 2 25. Soome keele õpe 2 2 26. Erialane

inglise/saksa keele õpe 2 2 2

7. Arvutiõpetus 2 2 28. Erialane vene keele

õpe 2 2 229

Praktika 20 5 5 5 5 10 10Eksamid 1 1 1

III Valikõpingud:1. Turunduse alused 1 1 12. Toitumisõpetus 1 1 13. Lilleseade 1 1 14. Garderoobikaubad 3 2 2 1 15. Stiili ja värviõpetus 2 2 2 6. Vene keel 1 1 1 7. Logistika 1 1 1 1 1 8. Kunst ja kultuur 1 1 19. Karjääriõpe 1 1 1

13IV Üldharidusained1. Eesti keel 5 2 2 1 1 2 22. Kirjandus 2 1 1 1 13. Võõrkeel (A) 4 2 2 1 1 1 1

9

4. Võõrkeel (B) 4 2 2 1 1 1 14. Matemaatika 5 2 2 2 2 1 15. Füüsika 3 1 1 1 1 1 16. Keemia 2 1 1 1 17. Geograafia 2 1 1 1 18. Bioloogia 2 1 1 1 19. Ajalugu 3 1 1 2 210. Inimeseõpetus 1 1 111. Ühiskonnaõpetus 2 1 1 1 112. Muusika 1 1 113. Kunst 1 1 114. Kehaline kasvatus 3 1 1 1 1 1 1

40 15 15 10kokku 120 40 40 40

Müüja praktika käigus õppija harjub töökeskkonnaga ja omandab oskused rakendada oma teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, omandab oskused teenindada kliente ja lahendada esile kerkivaid probleeme. Saab motivatsiooni töötamiseks valitud kutsealal ja mõistab tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja õpib kohanema tööelu muutustega. Omandab oskused kaupa vastu võtta, müügiks ette valmistada ning paigutada müügikohtadele. Süvendab teadmisi toidu- ja tööstuskaupadest ja oskab anda informatsiooni kaupade omadustest ning kasutusvõimalustest. Oskab kasutada erinevaid kaubandusseadmeid ja arveldada klientidega. Omandab oskused töötada meeskonnaliikmena

Praktika korraldus:1. Kolmepoolsete (kool, ettevõte, praktikant) koostöölepingute sõlmimine; ettevõttepoolsete juhendajate nõustamine praktika üldkorraldust ja sisu puudutavates küsimustes , õpilaste esmane instrueerimine; juhendamine praktika aruande ja päeviku koostamisega seotud küsimustes.2. Praktikant töötab ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel ja täidab juhendaja antud tööülesandeid, näidates üles omapoolset huvitatust ja initsiatiivi; praktikant töötab praktika ajal võimalikult erinevates töölõikudes Praktikal olles täidab õppija tööülesandeid järgmistel teemadel: ettevõtte töökorraldus ja -keskkond; pakendid ja pakkimine, laotöö toimingud ja operatsioonid, tõstukite ehitus, hooldus ja juhtimine infotehnoloogia kasutamine laos, logistika, laondus ja kaupade käsitsemine, klienditeenindus logistikas.3. Praktikaaruande ja -päeviku koostamiseks vajalike andmete kogumine, praktikaaruande ja päeviku koostamine.4. Praktikaaruande, -päeviku, juhendajapoolse hinnangu ja praktikandi enesehinnangu esitamine kooli; praktika avalik kaitsmine.

Valikõpingud võimaldavad koolil lähtuvalt oma võimalustest või õppija soovidest omandada lisaoskusi või täiendada ennast eriala süvendavate oskustega. Valikõpingute maht on 13 õppenädalat.

Lõpueksam võimaldab õppijal demonstreerida õppekeskkonnas ja praktikal omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Lõpueksam on soovitav ühitada kutseeksamiga.

10

1.5 Üldised hindamise põhimõtted

Hindamise alused Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatud riiklikust õppekavast

ja selle alusel koostatud kooli õppekavast ning moodulis esitatud nõuetest. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise

korraldus) on sätestatud kooli õppekavas. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr

61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

Hindamise eesmärk anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike

ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust eriala õppekavas esitatud nõuetele.

Õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi teeb õpetaja teatavaks esimeses tunnis.

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt HM 16. November 2006. a määruse nr 41 “Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord” § 6 sätestatule. Semestrihinne põhineb vähemalt kolmel hindel.

Õpetaja kannab kõik hinded õppetööpäevikusse, semestrihinded õpinguraamatusse ja kursusejuhataja kannab semestrihinded õppekaardile .

Õpinguraamatusse märgib õpetaja ainult rahuldavad hinded (va käitumishinne) nii numbri kui sõnadega – 5 (viis), 4 (neli), 3 (kolm), lisab kuupäeva, kuu, aasta ja kinnitab oma allkirjaga. Kursusejuhatajal ning direktori asetäitjal õppekasvatustöö alal on õigus õpinguraamatusse märkida hindeid ja kinnitada seda oma allkirjaga.

Eksamihinde märgib õpetaja eksamiprotokolli, õppetöö päevikusse ja õpilase õpinguraamatusse.

Kutseharidusliku lõpueksami ja lõputöö hinde kannab õpilase õpinguraamatusse vastava eriala õpetaja, mille eksamikomisjoni esimees kinnitab oma allkirjaga.

Kutseharidusliku lõpueksami ja lõputöö hinde kannab protokolli vastava eriala õpetaja. Protokollile kirjutavad alla kõik eksamikomisjoni liikmed.

Tunnikontrolli toimumise etteteatamine õpilastele ei ole kohustuslik. Kontrolltöö etteteatamine õpilasele peab toimuma hiljemalt eelnevas tunnis.

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates..

Õpetaja vormistab parandused järgmiselt: õpinguraamatus tõmbab õpetaja maha eelmise sissekande, kirjutab juurde “Parandus õige”, mille kinnitab oma allkirjaga ja teeb uue sissekande. Õppetöö päevikus, hinnetelehel ja vahehinnete lehel märgitakse parandatud hinne kaldjoone alla (näit

11

Õppetöö päevikus tehtud semestri- või eksamihinde paranduse kinnitab õpetaja oma initsiaalidega. Korduseksami kohta vormistab õpetaja uue protokolli, kuhu kannab korduseksamil saadud hinde.

Õpitulemuste hindamine viiepallisüsteemisHinne „5“ ( väga hea ) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu põhjalik tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik ning nende edasiarendamise oskus; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus ja nende rakendamine töös; alternatiivide hindamise ja probleemide lahendamise oskus; iseseisvus ja algatus tööülesannete täitmisel, positiivne hoiak oma töökaaslastesse, töökohta. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.Hinne „4“ (hea) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus ning rakendamine töös; toimetulek alternatiivide hindamise ja probleemide lahendamisel juhendatavana; iseseisvus tööülesannete täitmisel, positiivne hoiak oma töökaaslastesse, töökohta. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „3“ (rahuldav) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmises esineb lünki; lihtsamate töömeetodite ja töövõtete valdamine, töövahendite õige valik; toimetulek tüüpolukordades või juhendatavana; rahuldav suhtumine töökaaslastesse, töökohta, materjalide ja töövahendite kasutusse. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „2“ (puudulik) - teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu piiratud tundmine või suutmatus seostada ainet reaalsete tööülesannetega; suutmatus tõlgendada informatsiooni; töösse ja töö tulemustesse ükskõikne suhtumine, tööde tehnoloogiast tulenevate nõuete , samuti tööohutuse nõuete eiramine; hoolimatus töökoha , töökaaslaste töövahendite ja materjalide kasutamise suhtes . Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „1” (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

1.6 Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Eriala lõpueksami kirjeldus on esitatud lisas. Kooli lõpetamine vormistatakse direktori käskkirjaga.Õpilane esitab kantseleijuhatajale ringkäigulehe, õpilaspileti ja annab allkirja lõputunnistuse registreerimise raamatusse.

12

1.7 Õppekava koostajad

Aili Kendaru – vanempedagoog Ester Altermann – vanempedagoog Helen Bork – pedagoog Mare Teesalu – pedagoog Kai Parman - pedagoog Laida Reitmann – pedagoog-metoodik

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

2.1 Üldõpingud

2.1.1 SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et kaubandusvaldkonna erialade, õppemeetodite ja kooli tutvustamise läbimisel õppija omandab teadmised õppetöö korraldusest ja oskused kasutada erinevaid õppevorme ja -meetodeid erialaste teadmiste omandamiseks. Sissejuhatus

13

kaubandusvaldkonna õpingutesse motiveerib õpilasi väärtustama ja hindama valitud kutseala, loob eeldused toimetulekuks uutes oludes, iseseisvaks ja elukestvaks õppimiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu

3.1. ERIALA TUTVUSTUS Kaubanduse roll ühiskonnas. Teenindaja roll ühiskonnas. Kutsestandardi tutvustus. Praktikakorraldus. Praktikabaaside iseloomustus. Õppepraktika korraldamine. Kaubandusettevõtte külastamine.3.2. KOOLI TUTVUSTUS Kooli ajalugu. Õppekava sisu ja ülesehitus. Õppetöö korraldus. Tunniplaan. Kooli infosüsteem. Kooli teenindusüksused. Kooli kodukord. Õpilaste õigused ja kohustused. Kooli sisekorraeeskirjad. Dokumentatsioon. 3.3. ÕPIMEETODITE TUTVUSTUS Loengud. Seminarid. Meeskonnatöö ja rühmatööd. Uurimustööd. Esitlused. Projektitöö. Ideekaart. SWOT-analüüs.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb:

õppepraktika korraldust ja õpitavat eriala õppekava sisu ja ülesehitust kooli õppetöö korraldust õpilaste õiguseid ja kohustusi kooli sisekorra eeskirju kutsestandardi olemust ja kutsenõudeidoskab: toime tulla uutes oludes hinnata enda sobivust valitud kutsealal töötamiseks kasutada ja hankida õppematerjale teha meeskonna- ja rühmatööd

5. HindamineHinnatakse:

iseseisvad tööd - (30%)– essee, referaat etteantud teemal praktilised ülesanded –(30 % ) - koostada kaubandustöötaja isiksuseomaduste

loetelu; külastada kauplust ja koostada raport; koostada SWOT analüüs "Minu kui kaubandustöötaja valmisolekud kutseõpingute alguses"

rühmatöö –( 40%) - koostada esitlus ühe Eestis tegutseva kaubandusfirma kohta, ajalugu, põhilised kaubagrupid millega kaupleb, kus kauplused asuvad, firma juhtlause ja sihtrühm , teenindusvormid jne.

14

2.1.2 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED2õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskused orienteeruda ühiskonnas toimuvates majandusprotsessides ning mõistab Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis. Omandab hoiakud vastutustundliku, meid ümbritsevasse sotsiaalsesse ja looduskeskkonda säästvalt suhtuva ettevõtluse ja ettevõtja arenguks. Teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte, töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid. Omandab teadmised turunduse tähtsusest ettevõttemajanduse korraldamisel ja tarbijate vajaduste ja soovide rahuldamisel.


3. Õppesisu3.1. MAJANDUSE ALUSED Majandusteooria olemus, majanduse põhiküsimused, mõisteid. Turumajanduse olemus. Inimeste majanduslik käitumine ja mõtlemine ühiskonnas. Vajadused ja ressursid. Tööturu olemus selles orienteerumine. Nõudluse ja pakkumise mehhanismid. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused. 3.1. ETTEVÕTLUSE ALUSED Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ettevõtluse põhialused ja ettevõtluse kohta majanduses, ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõte ja seadustemaastik Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum, käive. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid. Äriidee olemus ja püstitamine. Äriplaani struktuur. Äriplaani koostamise põhimõtted. Kaubandusliku äriplaani koostamine. 3.3. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 3.3.1. LEPINGULISED SUHTED Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Töölepingu olemus ja mõiste. Töölepingu sisu ja sõlmimise põhimõtted. Töölepingu kohustuslikud ja valikuvabad tingimused. Ametijuhend. Töölepingu vorm. Töölepingu poolte kohustused. Töölepingu muutmine Töölepingu lõppemine. Poolte vastutus ja vaidluste lahendamine. Kollektiivleping, pooled ja sõlmimise kord. Töö sisekorra eeskirjad. 3.3.2.TÖÖ- JA PUHKEAEG Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Töö-ja puhkeaja mõisted ja liigid. Tööaja arvestamine. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Ületunnitöö, õhtune ja öine tööaeg. Puhkuse mõiste. Puhkuse saamise õigus ja kord, puhkusetasu. Puhkuste liigid. Põhi- ja lisapuhkused. Palgata ja osaliselt tasustatav puhkus. Vanemapuhkused. Õppepuhkus. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud. Puhkuse katkestamine. Vaidluste lahendamine. 3.3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED Töötasu, põhi- ja keskmine töötasu. Lisatasud ja juurdemaksed. Lisatasu mõiste ja rakendamine. Töötasustamine puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal ning eritingimustes töötamisel. Tagatised ja hüvitised. Töötasu ja lõpparve maksmine. Kinnipidamised töötasust. Sotsiaalsed tagatised. Vaidluste lahendamine. Distsiplinaarne ja materiaalne vastutus. Töötaja distsiplinaarne vastutus. Distsiplinaarvastutuse mõiste, olemus ja liigid. Distsiplinaarkaristused, määramine ja kustumine. Varalise vastutuse olemus ja liigid. Vastutuse vormistamine. Kahju tekitamine ja hüvitamine

16

3.4. TURUNDUSE ALUSED Turunduse valdkonnad. Põhikontseptsioonid. Turunduse keskkond. Infosüsteemid ja turundusuuringud. Tarbijakäitumine. Äritarbija eripärad. Tootekujundus. Hinnakujundus. Turustus. Väärtusahel. Turunduskommunikatsioon ehk müügitoetus.

4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis turumajanduse põhikomponente ettevõtluse põhialuseid, ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust äriplaani koostamise põhimõtteid FIE-na tegutsemise põhimõtteid oma tegevusvaldkonna seadusandlikku reguleerimist peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid palga ja puhkuse arvestamise aluseid töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi turundusalaseid põhimõisteid ja turunduse rolli majanduses turundusmeetmestiku tegureid toote elutsüklit, toote positsioneerimise võimalusi turul ja toote arendamise võimalusi kaubamärgi ja tootemargi olemust tarbija ostukäitumise mõjureid hinna kujundamise aluseid müügi edendamise (müügitoetus) võimalusi oskab: hankida informatsiooni ettevõtlust toetavate tugisüsteemide kohta arvutada oma palgalt kinnipeetavaid summasid kasutada tarbija ostukäitumise mõjureid ostuotsuste selgitamisel seostada toote elutsükli faase ettevõtte turundustegevusega selgitada tarbimiskultuuri ja keskkonnakaitse vahelisi seoseid

5. Hindamine Hinnatakse:

testid (20%) – majanduse, ettevõtluse, turunduse ja tööseadusandluse alaste põhimõistete tundmist

õpimapp: rühmatööd ja situatsioonülesannete lahendamine (30%)- ajurünnak rühmatööna äriidee

leidmiseks; ettevõtte turundustegevusele hinnangu andmine; ettevõtte turundustegevuse muutmine vastavalt toote elutsüklile; reklaamiplaani koostamine; reklaamisõnumi analüüs; arvutada töötaja töötasult kinnipeetavaid summasid

erialane äriplaan või turundusplaan (30%) essee, referaat või uurimus etteantud teemal (20%)- Kas vaesus on paratamatus? Kas

olla palgatööline või ettevõtja?

17

2.1.3 TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskused töötada oma töökeskkonnas, töötada oma tervist ja keskkonda säästvalt ja ökonoomselt. Oskab märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada, vältida või teavitada ohust. Oskab töötades järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid. Oskab rakendada ja jälgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid. Tunneb esmaabi üldisi põhimõtteid ja oskab anda esmaabi.


3. Õppesisu3.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN 3.1.1.TÖÖKESKKOND Üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.3.1.2. ESMAABI Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise korral. Uppumine. Haavad ja vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek.3.1.3.KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEMAJANDUS Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes.Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja esmane käitlus.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb: tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja

kutsehaiguste vallas töökeskkonna ohutegureid, oskab neid vältida või nende mõju vähendada kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid esmaabi üldisi põhimõtteid ja oskab anda esmaabi looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid ning seoseid oma kutsealaga üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid jäätmekäitluse vajadust ja jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid

oskab: leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt käituda ohuolukorras kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueeruda

18

koostada koduapteeki märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, oskab neid ennetada, vältida või

teavitada ohust

5.HindamineHinnatakse:

testid (40%)- töötervishoiu, tööohutuse ja tööhügieeni põhimõistete tundmine õpimapp (40%) – keskkonna ja säästva arengu alane essee või referaat;

koostada uurimus teemal "Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes" praktilised ülesanded (20% ) – esmaabi andmise oskus

19

2.1.4 KOMMUNIKATSIOONI ALUSED5 õn T 3õn/P 2õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab positiivse eluhoiaku, suhtlemisvalmiduse ja oskused käitumiseks ning toimetulekuks erinevates suhtlemissituatsioonides. Oskab kasutada suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid ning arvutit õppimis- ja töövahendina. Omandab õige ja korrektse eesti keele nii kõnes kui kirjas. Omandab oskused koostada ja vormistada erinevaid dokumente ning kirju nii paberkandjal kui arvutis. Arendab õpilastes suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust. Omandab oskused oma mõtteid sõnastada ja argumenteerida. Arendab suutlikkust teavet hankida, valida, vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada. Omandab teadmised ja oskused igapäevase asjaajamise korraldamise üldistest alustest, ametikirjade koostamisest ning elektroonilisest asjaajamisest. Kujundab õpilastes valmisolekut anda objektiivseid hinnanguid iseenda, tehtud töö ja tegevuse kohta.


3. Õppesisu3.1. SUHTLUSÕPETUS 3.1.1.SUHTLEMISE OLEMUS Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Suhtlemisahela komponendid. Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Kuulamisoskused. Küsitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm.3.1.2. ISIKSUS Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine. Mina- tasandid ja eneseanalüüs. Tõepärane enesehinnang. 3.1.3. KÄITUMINE Erinevad käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Rollid ja rollikäitumine. Suhtlustõkked. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Käitumine ja toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö. Pinge ja stress. Stressi tekkepõhjused. Tööstress ja läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.3.2. ERIALANE EESTI KEEL Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku väljenduslaadi eripära. Kaubandusalane sõnavara ja õigekeel. Erialase informatsiooni hankimine ja analüüsimine. Teksti korrigeerimine. Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste erialaste ajalehetekstide võrdlemine ja analüüsimine. Erialase telesaate vaatamine ja analüüsimine. Vaatepunkti muutmine. Probleemide sõnastamine ja põhjendamine. Kommunikatsioon inimkäitumise mõjutajana. Numbrid ja lühendid. Hindade vormistamine ja lühendite õige kasutamine. Reklaamtekstid. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Erialaste tekstide olemus ja eripära. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine. 3.3. ARVUTIKASUTUS JA ASJAAJAMINE3.3.1.ARVUTIKASUTUSE ALUSED Riistvara. Tarkvara. Operatsioonisüsteem. Rakendusprogramm. Personaalarvuti põhiosad ja nende funktsioonid. Mälu ja salvestamise põhimõtted. Kõvaketas. Flopiketas. CD-ROM. Monitor. Ohutusnõuded kuvariga töötamisel. 3.3.1.1.TÖÖ OPERATSIOONISÜSTEEMIDEGA Arvuti sisse- ja väljalülitamine. Töölaud, ikoonid ja kaustad. Töölaua standardsed ikoonid. Programmide käivitamine ja dokumentide avamine. Aknad: programmiaknad ja dialoogiaknad, nende kasutamine. Menüüd ja nupud, nende kasutamine.

20

3.3.1.2.TÖÖ DOKUMENDIGA Dokumendi loomine, töötlemine, salvestamine ja trükkimine, erinevad failitüübid. Teksti ümberpaigutamine ja korrigeerimine. Teksti kujundus. Lehekülje kujundus. Teksti keel ja õigekirja kontroll. Töö tabelitega.3.3.1.3.INTERNET Interneti kasutusvõimalused. Infootsing Internetist. Otsingumootori kasutamine. WWW-lehekülje trükkimine ja salvestamine. E-kirja võimalused. Veeb. Arvutiviirused.3.3.2. ASJAAJAMISE ALUSED Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi mõiste. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded Dokumendihaldus. Elektrooniline dokumendihaldus. Aadressraamatu koostamine ja kasutamine Digitaalallkiri ja krüpteerimine. Dokumendisüsteem, plangid, rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Meilietiketi kümme põhireeglit. Dokumentide registreerimine. Elektrooniline dokumendiregister. Dokumentide menetlemine ja säilitamine


suhtlemise tähtsust infoühiskonnas ja suhtlemisprotsessi erinevaid komponente hea suhtlemistava põhimõtteid ja kehtestava käitumise eesmärke iseenda tugevaid ja nõrku külgi suhtlustõkkeid ja oskab neid ületada võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära arvuti seadmeid ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel arvutivõrkude üldiseid toimimispõhimõtteid hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid erinevate ametikirjade koostamise nõudeidoskab: käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid ja toime tulla erinevates

suhtlemisolukordades edastada positiivset esmamuljet ja tähelepanelikult kuulata suhelda grupis ja töötada meeskonnas hinnata enda tugevusi ja nõrkusi suhtlemises koostada ja korrigeerida erialaseid tekste argumenteeritult sõnastada oma mõtteid ja esineda publiku ees kasutada infotehnoloogiavahendeid kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja

paberkandjal koostada ja vormistada arvutil ametikirju ja valida sobiv ametikirja edastamise viis


testid 20% - suhtlemis- ja arvutialaste põhimõistete tundmist, erialase sõnavara tundmist

21

praktilised ülesanded 80 % - esseed, referaadid, praktilised suhtlemissituatsioonid; erinevate dokumentide ja kirjade koostamine; uurimustööd etteantud teemal; koostada eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta hinnates enda tugevusi ja nõrkusi.

Praktiliste ülesannete kirjeldused hindamise osa juurde.1. Läbi praktilise suhtlemissituatsiooni - kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise,

suhtlemisvahendite kasutamise ja kontakti lõpetamise oskust ning suhtlemisoskust. 2. Praktilist oskust koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja kirju käsitsi ning

arvutil; korrigeerida etteantud vigast teksti3. Etteantud teemal iseseisva referaadi, rühma-või meeskonnatööna uurimuse

koostamine, kasutades selleks arvutit, erialaseid materjale internetist või erialast kirjandust.

22

2.1.5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab suhtlemisvalmiduse ja oskused käitumiseks ning toimetulekuks tavapärastes suhtlemissituatsioonides. Oskab tutvustada ennast ja oma eriala. Omandab teadmised ja oskused suhelda saksa/inglise keeles ja aru saada selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõista lihtsama erialase teksti sisu, oma mõtteid sõnastada. Arendab õpilastes suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust. Omandab oskused täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste. Omandab oskused suhelda klientidega, teenindada ja nõustada kliente. Arendab suutlikkust valitud keeles erialast teavet hankida, valida, vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada.


3. Õppesisu3.1. INGLISE/SAKSA KEEL Korrektse keele kasutuse arendamine. Suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse täiendamine. Võõrkeelse suhtlemisoskuse arendamine. Tervitamine, tervitusele vastamine nii isiklikult kui ka telefoni teel, enda ja oma kaaslaste esitlemine, selgituste andmine, teema jätkamine, selgitamine. Tööalase informatsiooni hankimine. Erialase terminoloogia tundmine. Klienditeenindus kaubanduses – ostjaga suhtlemine, kauba tutvustamine.


suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära võõrkeelse suhtlemise tähtsust infoühiskonnas erialast terminoloogiat erialase teabe hankimise võimalusi ja viiseoskab: käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid ja toime tulla tavapärastes

suhtlemisolukordades koostada ja korrigeerida lihtsamaid erialaseid tekste täita lihtsamaid tüüpdokumente argumenteeritult sõnastada oma mõtteid suhelda lihtsamatel olme- eriala- ja päevateemadel inglise/saksa keeles suhelda klientidega ja tutvustada kaupu inglise/saksa keeles telefoniga suhelda eesti, inglise/saksa keeles koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja

paberkandjal


testid 20% - inglise/saksa keelse erialase sõnavara tundmist

23

praktilised ülesanded 80 % - esseed, praktilised suhtlemissituatsioonid inglise/saksa keeles; erinevate dokumentide ja kirjade koostamine; eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta hinnates enda tugevusi ja nõrkusi.


suhtlemisvahendite kasutamise ja kontakti lõpetamise oskust ning suhtlemisoskust erinevates keeltes.

2. Praktilist oskust koostada ja vormistada tüüpdokumente ja kirju käsitsi ning arvutil3. Etteantud teemal essee või referaadi, rühma-või meeskonnatööna uurimuse

koostamine, kasutades selleks arvutit, erialaseid inglise/vene keelseid materjale internetist või erialast kirjandust.

24

2.1.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab suhtlemisvalmiduse ja oskused käitumiseks ning toimetulekuks tavapärastes suhtlemissituatsioonides. Oskab tutvustada ennast ja oma eriala. Omandab teadmised ja oskused suhelda vene keeles ja aru saada selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõista üldjoontes lihtsama teksti sisu, oma mõtteid sõnastada. Arendab õpilastes suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust. Omandab oskused täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste. Omandab oskused suhelda klientidega, teenindada ja nõustada kliente. Arendab suutlikkust valitud keeles erialast teavet hankida, valida, vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada.


3. Õppesisu3.1. VENE KEEL Korrektse keele kasutuse arendamine. Enamkasutatavate grammatikareeglite täiendamine. Suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse täiendamine ja ühendamine kogu programmi kestel Venekeelse suhtlemisoskuse arendamine. Tervitamine, tervitusele vastamine nii isiklikult kui ka telefoni teel. Enda ja oma kaaslaste esitlemine. Selgituste palumine, öeldu teiste sõnadega selgitamine. Vestluse katkestamine, uue teema alustamine. Teema jätkamine, teeküsimine – selgitamine. Tööalase informatsiooni hankimine. Kaupade tundmine. Klienditeenindus kaubanduses – ostjaga suhtlemine, toote esitlemine.4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära võõrkeelse suhtlemise tähtsust infoühiskonnas erialast terminoloogiat erialase teabe hankimise võimalusi ja viiseoskab: käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid ja toime tulla tavapärastes

suhtlemisolukordades koostada ja korrigeerida lihtsamaid erialaseid tekste täita lihtsamaid tüüpdokumente argumenteeritult sõnastada oma mõtteid suhelda lihtsamatel olme- eriala- ja päevateemadel vene keeles suhelda klientidega ja tutvustada kaupu vene keeles telefoniga suhelda vene keeles koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja

paberkandjal

25


testid 20% - venekeelse erialase sõnavara tundmist praktilised ülesanded 80 % - esseed, praktilised suhtlemissituatsioonid vene keeles;

erinevate dokumentide ja kirjade koostamine; eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta hinnates enda tugevusi ja nõrkusi.


suhtlemisvahendite kasutamise ja kontakti lõpetamise oskust ning suhtlemisoskust vene keeles.

5. Praktilist oskust koostada ja vormistada tüüpdokumente ja kirju käsitsi ning arvutil6. Etteantud teemal essee või referaadi, rühma-või meeskonnatööna uurimuse

koostamine, kasutades selleks arvutit, erialaseid venekeelseid materjale internetist või erialast kirjandust.

26

2.1.7 KLIENDITEENINDUSE ALUSED2 õnT 1 P 1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teenindusliku mõttekultuuri olemust, teeninduse kui olulise majandusharu olemust ja teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli ning teenindaja kutse-eetika põhitõdesid. Teab ja tunneb teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest. Teab erineva kultuuritaustaga klientide kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid. Oskab mõelda kliendikeskselt, ennast ja oma teeninduskäitumist analüüsida.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud kommunikatsiooni moodulist suhtlusõpe

3. Õppesisu3.1. TEENINDUSE OLEMUS Teenindusühiskonna mõiste. Teeninduse filosoofia. Toode ja teenus. Teeninduse mõiste, olemus ja kvaliteet. Erinevad teenindusvormid. Teeninduskultuur. Teeninduslik mõttekultuur. Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga. Klienditeeninduse vormid.3.2. KLIENDITEENINDAJA ISIKSUS Isiksuse olemus ja teda mõjutavad tegurid. Isiksuse struktuur ja areng. Klienditeenindaja isikuomadused. Mina tasandid. Suhtlemine erinevatelt mina-tasanditelt. Transaktsioonid ja nende kasutamine teeninduses. Käitumine ja motiivid. Hoiakud ja väärtushinnangud. Hoiakute mõju teenindusele. Väärtushinnangute ja kultuuri mõju teenindusele. Tähelepanu. Aistingute ja tajude osa tähelepanu tekkimises. Aistingute ja taju omaduste kasutamine teeninduses. Mõtlemine. Õppimise ja mälu tähtsus teeninduses. Rollid ja rollikäitumine. Teenindaja roll, rollikäitumine ja rolliootused. Klienditeenindaja eneseareng. Klienditeenindaja hoiakud ja sellest tulenevad erinevad käitumis- ja teenindusstiilid. 3.3 TEENINDAJA KUTSE-EETIKA. Teenindaja kutse-eetika. Kohustus ja vastutus. Eetika ja sotsiaalne vastutus. Distsipliin. Ettevõtte eetikakoodeks. Tarbijasuhete eetika. Reklaam ja eetika. Eetiline konflikt. Eetika ja inimõiguste printsiip. Eetika ja suurima kasulikkuse printsiip. Eetika ja enesehuvi printsiip. 3.4 TEENINDUSPROTSESS Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine. Kontakti võtmine. Esmamulje olulisus. Erinevate suhtlemisvahendite ja -tehnikate kasutamine. Kliendi kuulamine ja küsitlemine. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. Kauba tutvustamine. Lisamüük. Vastuväidetega toimetulek. Käitumine ja tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides. Probleemolukordade ennetamine ja käsitlemine. Kaebused, nendele reageerimine ja nende lahendamine. Kiitused ja nende käsitlemine. Erinevad kliendirühmad. Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine. Kliendi rahuolu tagamine. Teenindustöö korraldamine. Sisemine klient. Meeskonnatöö. Pikaajalise kliendisuhte loomine. 3.5 TEENINDUSPSÜHHOLOOGIA Kliendikontakti etapid. Suhtlemisvahendid teeninduses. Kuulamisoskus ja aktiivne kuulamine. Kehakeel. Parakeel ja metasõnumid. Ruumivöönd. Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine. Keha- ja verbaalse keele mõju teenindusele.


teeninduse kui olulise majandusvaldkonna olemust teenindusliku mõttekultuuri olemust

27

teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli kliendikeskse teenindamise olemust hoiakute mõju teeninduse kvaliteedile klienditeeninduse erinevaid vorme kutse-eetika põhitõdesid teenindaja rolli ja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest erinevaid suhtlemisvahendeid ja suhtlemistehnikaid kleidi rahulolu tagamise võtteidoskab: mõelda positiivselt ja suhtuda klientidesse positiivselt käituda abivalmilt ja hoolivalt klientidega täita teeninduslubadust kasutada erinevaid suhtlemisvahendeid positiivse kliendikontakti loomiseks selgitada erinevate klientide soove, vajadusi ja ootusi tagada klientidele ohutus ja turvalisus

5. HindamineHinnatakse

testid (40%) - klienditeeninduse alaste põhimõistete tundmine referaadid, esseed, uurimustööd (40%)- Kas eestlane on hea

klienditeenindaja? Millist teenindajat vajab tänane Eesti? Külastada kauplust ja kirjeldada tekkinud esmamuljet teenindajast ja teenindusest

Teenindusalaste situatsioonülesannete lahendamine üksinda ja rühmatööna (20 %)

28

2.1.8 MÜÜGITÖÖ ALUSED2õn1T/1P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kaubanduse olemust ja ülesandeid, kaubandustöötaja kohustusi ja õigusi ning kaubandusettevõtte töö abi- ja põhioperatsioone. Teab töökoha ratsionaalse korraldamise põhimõtteid. Teab kaupade sissetuleku allikaid. Teab kaupade vastuvõtu, säilitamise ja müügiks ettevalmistamise aluseid. Teab kaupade väljapaneku põhimõtteid ja üldiseid kaupade märgistamise nõudeid. Omandab kaubanduse hea tava järgimise harjumused.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu3.1. KAUBANDUSE ALUSED Kaubanduse mõiste. Kaubanduse ajalooline areng. Kaubanduse erinevad vormid. Jaekaubanduse olemus ja ülesanded. Jaekaubanduse keskkond. Kaupluste tüpiseerimine ja klassifitseerimine. Jaekaubanduse arengusuunad ja konkurents. Kaupade klassifitseerimine. Toote- ja kaubamargid. Tarbimine, tarbija ja tema vajadused. Kaubanduskultuur. 3.2. KAUBANDUSETTEVÕTTE PÕHITEGEVUSED Kaupluse müügitööd reguleeriv seadusandlus. Kaubandusettevõtte töö abi- ja põhioperatsioonid. Kaubandustöötaja kohustused ja õigused kaubanduseeskirjadele vastavalt. Kaupade sissetuleku allikad. Kaupade vastuvõtt, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted toidu- ja tööstuskaupade kaupluses.


kaubanduse olemust ja ülesandeid jaekaubanduse keskkonna tegureid kaubandustegevus reguleerimise aluseid kaupluste klassifitseerimise ja tüpiseerimise aluseid kaubandusettevõtete tüüpe ja nende eristumise tunnuseid kaupade klassifitseerimise põhimõtteid kaupade sissetulekute allikaid kaubanduskultuuri olemust kaubandustöötaja õigusi ja kohustusi kaupade käitlemisega seotud tegevusi kaupade väljapaneku ja müügisaali paigutamise põhimõtteidoskab: selgitada jaekaubanduse arengusuundi kirjeldada kaubandusettevõtte abi- ja põhitöid ära tunda tähtsamaid toote- ja kaubamärke kaupa vastu võtta, müügiks ette valmistada, ladustada ja müügisaali paigutada

5. Hindamine

29

Hinnatakse testid (20%) – kaubandusalaste põhimõistete tundmist esseed, referaadid, esitlused, uurimustööd (30 %) – kaubanduse ajaloo ja arengu

kohta, suuremate kaubandusfirmade ja kaubanduskettide tundmise oskust, toote- ja kaubamärkide tundmist, kaubanduse arengusuundade hindamise oskust

probleemülesannete lahendamised ja rühmatööd ( 50 %) – kaupade käitlemisega seotud ülesanded

Ülesannete kirjeldusi hindamise osa juurde.1. Kaubandusalaste terminite kohta ristsõna lahendamine2. Koostada rühmatööna ühe Eestis tegutseva kodu- või välismaise kaupluseketi

tegevuse kohta esitlus3. Koostada etteantud kaubagrupi osas Eesti turul müüdavate tuntumate toote- ja

kaubamärkide kohta uurimus4. Kirjeldada etteantud kaubagrupi käitlemist alates kauplusse saabumisest kuni

kliendile müümiseni

30

2.1.9 KLIENDITEENINDUSE ÕPE3õnT 1,5õn/ P1,5õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja oskab nõustada kliente. Õppija omandab mitmekülgsed teenindusalased teadmised ja oskused. Õpilane omandab teenindajale vajaliku mõttekultuuri ja teenindusliku hoiaku. Omandab oskused valida erinevate kliendirühmade teenindamiseks õigeid teenindus- ja müügitehnikaid ja töötada kutse-eetika nõudeid järgides. Oskab teenindada erineva kultuuritaustaga kliente. Omandab klientide nõustamise, kaupade tutvustamise ja probleemsete olukordade eduka lahendamise oskused, et tagada klientide rahulolu, usaldus ja pikaajaline kliendisuhe. Omandab meeskonnas töötamise oskused.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud kommunikatsiooni moodulist suhtlusõpe ja klienditeeninduse alused

3. Õppesisu3.1 KLIENDITEENINDUS Kliendi mõiste. Klientide soovid, vajadused ja ootused. Hea klienditeeninduse olemus. Kliendikeskne teenindamine. Klienditüübid. 3.2. TEENINDUSPSÜHHOLOOGIA Meeltetervis ehk psühhohügieen. Stressi mõiste ja olemus. Stressiga toimetulek. Tööstress ja selle vältimine. 3.3. TEENINDAJA KUTSE-EETIKA Teenindaja kutse-eetika. Kohustus ja vastutus. Eetika ja sotsiaalne vastutus. Distsipliin. Ettevõtte eetikakoodeks. Tarbijasuhete eetika. Reklaam ja eetika. Eetiline konflikt. Eetika ja inimõiguste printsiip. Eetika ja suurima kasulikkuse printsiip. Eetika ja enesehuvi printsiip.


teenindusprotsessi erinevaid etappe kliendikeskse teenindamise olemust klienditeeninduse erinevaid vorme erinevaid kliendirühmasid kutse-eetika põhitõdesid erinevaid suhtlemisvahendeid ja suhtlemistehnikaid erinevaid müügitehnikaid kleidi rahulolu tagamise võtteid pikaajalise klindisuhte loomise põhimõtteidoskab: teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid nõustada erineva kultuuritaustaga kliente toime tulla erinevates teenindussituatsioonides reageerida õigesti kiituste korral ja toime tulla konfliktide ja probleemide

lahendamisega hankida ja edastada tagasisidet klientidelt toime tulla positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimisega toime tulla tööstressiga töötada edukalt meeskonnas

31


testid (20%), probleem- ja situatsioonülesannete lahendamine (30%), praktilised teenindus- ja müügisituatsioonid (50% );

klienditeeninduse, teeninduspsühholoogia, põhimõistete ja eetika-alaste terminite tundmist;

teenindus- ja müügialaseid praktilisi oskusi; oskust luua kliendis positiivset esmamuljet; oskust kasutada erinevaid müügitehnikaid klientide vajaduste väljaselgitamiseks; oskust nõustada erinevaid kliendirühmi ja tutvustada erinevaid kaupu, tuues välja

kauba omaduste alusel kliendi kasu ja hüved; oskust käsitleda kliendi vastuväiteid positiivse lahenduse leidmiseks; oskust teostada lisamüüki; oskust lahendada erinevaid probleemsituatsioone.

Ülesannete kirjeldused hindamise osa juurde Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja video tagasiside abil

kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise ja kontakti lõpetamise oskust. Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni abil, kasutades aktiivset

kuulamist, küsitlemist ja erinevaid müügitehnikaid, oskust välja selgitada kliendi vajadusi

Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja video tagasiside abil verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kasutamise oskust.

Õppeklassis hinnatakse praktiliste müügisituatsiooni ja kirjalike harjutuste abil erinevate kaupade tutvustamise oskust, kasutades kauba omaduste tõlgendamist kliendi kasust ja vajadustest lähtuvalt.

Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja praktiliste kirjalike harjutuste abil kliendi vastuväidetega toimetuleku oskust.

Õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja praktiliste kirjalike harjutuste abil lisamüügi sooritamise oskust.

Probleemülesannete lahendamise abil hinnatakse erinevate teenindussituatsioonide lahendamise, probleemsete olukordade lahendamise ja raskete klientide teenindamise oskust

Õppeklassis hinnatakse paaristööna passiivse ja aktiivse telefonimüügi teostamise oskust.

32

2.2 Üldõpingud

2.2.1 MÜÜGITÖÖ ÕPE5õnT2,5õn/P2,5õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja oskab müügitööd korraldada. Omandab teadmised ja oskused oma töökoha korrashoiust, kaubandusettevõtte abi- ja põhitööoperatsioonidest, kaubandustöötaja kohustustest ja õigustest. Oskab töötada erinevatel kaubanduslikel seadmetel. Tunneb kehtivaid maksevahendeid. Oskab teostada erinevaid tööoperatsioone, mis seonduvad kaupade tellimise, kaupade müügiks ettevalmistamise, hoiustamise ja müügiga; tunneb kaupade arvestuse aruandluse ja hinnakujunduse põhimõtteid kaubandusettevõtetes. Tunneb toidu- ja tööstuskaupade kohustuslikku- ja ohumärgistust ning kaupade kodeerimise põhimõtteid. Oskab pakkida kingitusi. Oskab töötades järgida puhtuse- ja hügieeninõudeid. Tunneb müügitööks vajalikke kaubandusalaseid õigusakte.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud müügitöö aluste moodul

3. Õppesisu3.1. MÜÜGIÕPETUS Kaupade vastuvõtt, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted toidu- ja tööstuskaupade kaupluses. Kaubavalik ja selle kujundamine. Taara ja pakend. Kaupade kodeerimise põhimõtted. Kaupade kohustuslik märgistus. Ohutusmärgistus. Kaupade müügikampaaniad. Kaubandusettevõtetes pakutavad lisateenused ja nende laiendamise võimalused. Kauplusesisene info. Kaupade reklaam. Sihtrühm ja selle määramine. Ostjatevoolu ja töögraafikute seos. Kaubavarud kaupluses. Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitse seadus. 3.2. PUHTUSE- JA HÜGIEENÕPE. Korrastus-puhastustööde tähtsus. Puhastusained; puhastusainete lahused ja desinfitseerivad lahused, nende valmistamine. Koristusvahendid ja -meetodid. Erinevate pindade hooldus. Kasulikud ja kahjulikud mikroorganismid. Toidukäitleja isiklik hügieen. Toidukäitleja kohustused. Toiduhügieen. Nõuded toiduainete töötlemiseks, pooltoodete säilitamiseks, valmistoodete transportimiseks. Jäätmekäitlus. Enesekontrollikohustus, vastavusdeklaratsioon.3.3. KAUBANDUSLIKUD SEADMED Kaubanduslik inventar, selle kasutamine ja hooldus. Tõste-transpordiseadmed, külmseadmed ja kuumtöötlemisseadmed, nende ohutu kasutamine. Kaupade markeerimine. Kaalud, liigitus, kasutamine ja hooldus. Kassaaparaadid, nende kasutamine ja igapäevahooldus. Kassapidaja töökoha korraldus. Ostajaga arvlemise kord ja võtted. Kaardimaksed ja maksmise kord. Igapäevane rahatulem. 3.4. PAKKIMINE Mõisted tarbepakend ja ilupakend. Värvid ja värvused. Proportsioonid. Kasutatavad materjalid ja töövahendid. Pakkepaberite eriliigid. Pakkimistehnikad. Kattematerjalide kasutamine. Seosed ja seosnöörid, furnituurid. Erikujuliste pakkide valmistamine.

33

3.5 KAUBANDUSÕIGUS Kaubandustegevust reguleerivad õigusaktid. Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Võlaõigusseadus. Kaubamärgiseadus. Toiduseadus. Toote ohutuse seadus. Alkoholiseadus. Toiduseadus.


kaupade müügiks ettevalmistamise põhimõtteid kaupade väljapaneku põhimõtteid kaupade kaubanduslikku välimust hügieeni reegleid toidukäitleja õiguseid ja kohustusi toidu kaudu levivaid haigusi nõudeid toiduainete säilitamiseks nõudeid toiduainete paigutamiseks müügisaali erinevaid puhastusmeetodeid kaubandustegevust käsitlevaid seadusandlikke akte

oskab: käsitseda erinevaid kaalumehhanisme; jälgida müügiriiulite täituvuse astet toiduaineid õigesti hoiustada ja säilitada kaupade varustamist hinnasiltide ja turvaelementidega kaupu müügiks ette valmistada ja müüa töötada teenindusletis korraldada oma töökohta kassas töötada ja arveldada kassas puhastada erinevaid tööpindu ja töövahendeid rakendada kaupade ümbervahetamise ja tagasivõtmisega seotud eeskirju käsitseda erinevaid seadmeid ja inventari valmistada kinkepakke


testid (20%); kirjalik situatsioonülesande lahendamine kaupade väljapaneku põhimõtete tundmisest

(30%); praktiline töö (50%); kaupade väljapaneku põhimõtete rakendamise oskust ja eeskirjade tundmist; puhastusmeetodite ja vahendite tundmist; töökoha korrashoidu ja puhtust; kaupade säilitamise põhimõtete tundmist; hügieeninõuetest kinnipidamist.

Praktilise töö kirjeldus: Õpilane kujundab müügileti ja varustab kaubad hinnasiltidega.

34

2.2.2 KAUPADE ARVETUS JA ARUANDLUS3õnT2õn/P1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab, ja oskab koostada kaubalis-rahaliste väärtuste aruannet, kujundada kaupade müügihinda, lähtudes ettevõtte hinnapoliitikast, kaupade inventeerimisest, raha käitlemisest ja inkassatsiooni põhimõtetest. Õpilane oskab koostada kassa- ja saatedokumente. Teab matemaatika rakendusvõimaluste kasutamist majandusnähtuste lahtimõtestamisel kaubanduskeskkonnas, kaubalis-rahaliste tehingute arvutamise, võrdlemise, teisendamise ja analüüsimise põhimõtteid ja oskab neid teostada. Õpetusega arendatakse praktilisi oskusi edasiseks efektiivseks tegutsemiseks müügikeskkonnas.


3. Õppesisu3.1. KAUBANDUSLIKUD ARVUTUSED Mõõtühikute süsteemid. Meetermõõdustik. Pikkusühikud. Pindalaühikud. Ruumalaühikud. Massiühikud. Mittesüsteemsed mõõtühikud. Peast arvutamise võtted. Summa ja vahe korrutamise omaduste kasutamine arvutamise lihtsustamiseks. Summa jagumise omadus peastarvutamise lihtsustamiseks. Arvutusreeglid ja võtted majanduslikeks arvutusteks. Kümnendsüsteem ja kümnendmurrud. Arvude ümardamine ja ligikaudsed arvutused. Protsentarvutuste põhivõtted ja nende rakendamine kaubanduslikes arvutustes. Kauba hinna kujundamine. Jaemüügiarve kohustuslikud rekvisiidid, nende täitmine. Käibemaksu arvutamine. Arvete tasumine. Valuutaga seotud arvutused. Valuuta ostu- ja müügikurss.

3.2. ARVESTUS JA ARUANDLUS Arvestuse ja aruandluse mõiste ja sisu. Aruandluse erinevad vormid. Arvestuses ja aruandluses kasutatavate dokumentide liigid. Kaupade saatedokumendid. Kaupade vastuvõtu protseduuri olemus ja vajalikkus. Kaupade koguseline vastuvõtt ja kontroll. Kaupade kvaliteedi dokumendid ja kvaliteediline vastuvõtt. Lahkhelide lahendamine. Aktide koostamine. Kaubaaruanne ja selle koostamine. Arvuti-põhine kaubaaruandlus. Dokumentide rekvisiidid vormistamine ja kassaaruanded. Raha käitlemisele esitatavad nõuded. Jaehinna kujundamise erinevad põhimõtted. Kasutatavad juurdehindlused ja nendega opereerimine. Käibemaks ja selle arvestamine. Kaubakahjude tekkimine ja vähendamise võimalused. Materiaalne vastutus. Kaupade inventeerimine.


kaubandusettevõtte aruandluse ja kaupade arvestuse olemust ja vorme kaubandusettevõtetes kasutatavaid arvestuse ja aruandluse dokumente erinevate dokumentide koostamise põhinõudeid raha käitlemise ja inkassatsiooni põhimõtteid kaupade inventeerimise põhimõtteid kaubanduslike arvutuste tähtsusest kaubandustegevuses peastarvutamise võtteid ja nende praktilist rakendamist toodete ja kauba juures kasutatavad mittesüsteemseid mõõtühikuid ligikaudsete arvudega tehtavate tehete reegleid

35

protsentarvutuste võtteid mõisteid ostukorv, tarbijahinnaindeks lihtintressiga seotud mõisteid ja lihtintressi arvutamist.

oskab: koostada jaemüügiarvet peast arvutada ja kasutada seda oma igapäevatöös vormistada saatedokumente arvutada käibemaksu, juurdehindlust, allahindlust koostada kaubaaruannet inventeerida kaupu teostada protsentarvutusi kujundada hindu


testid 20% praktilised ülesanded 50% müügiarve koostamine 30%

Müügiarve koostatakse õpetaja poolt etteantud ülesande alusel. Praktilise ülesandena koostatakse kaubandusettevõtte kaubalis-rahaline aruanne õpetaja poolt esitatud andmete põhjal.

36

2.2.3 KAUBAÕPETUS 10 õnT8õn/P2õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teadmised erinevatest kaupadest, kaupade liigitamise põhimõtetest ja sortimendist. Õpib tundma toidukaupade koostist, tooraineid, kasutamise võimalusi, toiteväärtust, hoiustamist, realiseerimisaegu, kaupade märgistust ja lisaaineid. Oskab hinnata organoleptiliselt toiduainete ja visuaalselt tööstuskaupade kvaliteeti, lahendada klientide pretensioone seoses kaupade kvaliteediga. Teab ja tunneb tööstuskaupade tarbimisomadusi ja hooldusnõudeid, tunneb toodete märgistust ja märgistusele esitatavaid nõudeid, teab tuntumaid kaubamärke. Oskab organiseerida erinevate kaupade vastuvõttu, hoiustamist ja müüki lähtudes konkreetsele kaubale kehtestatud nõuetest. Oskab konsulteerida kliente lähtuvalt kauba tarbimisomadustest, ohutusest ning selgitada kaupade märgistuse tähendust ja sisu.


3. Õppesisu3.1. TOIDUKAUBAÕPETUS Kaubaõpetuse mõiste. Toidukaupade tarbimisomadused. Säilitamistingimused ja realiseerimisajad. Kvaliteet. Standardimine. Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus. Toiduainete konserveerimisviisid, mikroorganismid. Kaubakaod. Lisaained. Tuntumad Eesti, Euroopa ja ülemaailmsed kaubamärgid. Märgistus, kvaliteedi- ja ökomärgid. Teravili ja selle saadused. Makaronid ja pastatooted. Leiva- ja saiatooted Pärm. Piim ja piimatooted. Kala ja kalasaadused. Mittealkohoolsed joogid. Alkohoolsed joogid. Maiustused. Kondiitritooted. Kulinaariatooted. Maitseained, toidukastmed. Suhkur. Suhkruasendajad. Mesi. Sool. Kohv. Tee. Toidurasvad. Toidukontsentraadid. Puu- ja köögiviljad. Seened. Konserveeritud, sügavkülmutatud ja kuivatatud tooted. Lastetoidud. Lemmikloomatoidud. Eritoit. Uuendtoit. Munad. Tubakatooted. Toiduseadus.

3.2 TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Tööstuskaubaõpetuse mõiste ja sisu. Kvaliteet, sertifitseerimine. Märgistusnõuded, ökomärgid. Tuntumad kaubamärgid. Märgistusnõuded, ökomärgid. Esmatarbekaupa. Tarbekeemia – puhastus ja pesemisvahendid. Koristusvahendid. Klaas- ja keraamilised tooted. Metallmajapidamistooted. Plastmassid, plastmassnõud. Mänguasjad. Kosmeetikakaubad. Parfümeeriakaubad. Pudukaubad. Paberkaubad. Majapidamispaber. Kirjatarbed. Koduelektroonika. Tekstiilikiud. Rõivastuskaubad. Jalatsid. Rõivastuskaupade suurusskaalad, jalatsite suurusskaalad. Kvaliteedi hindamine. Märgistusnõuded. Tuntumad kaubamärgid. Kaubamärgiseadus. Toodete ohutuse seadus.


toiduainetes inimorganismile vajalikke keemilisi ühendeid toiduainete kalorsust toiduainete säilitamise viise ja säilitamist mõjutavaid tegureid toodete kvaliteeti ning omadusi toidu kvaliteediga seonduvat seadusandlust

37

toiduohutust, toodete sertifitseerimist ja selle tähtsust standardiinfo saamise allikaid Eestis esmatarbekaupade sortimenti tööstuskaupade kvaliteeti, tarbimis- ja kasutamisnõudeid tunneb toodete märgistust ja märgistusele esitatavaid nõudeid tuntumaid kaubamärke ja tootjaid

oskab: nõustada kliente soovitada ja pakkuda kaupu määrata toidukaupade kvaliteeti organoleptiliselt määrata tööstuskaupade kvaliteeti visuaalselt lugeda ja selgitada kaupade märgistuse tähendust ja sisu välja selgitada kliendi vajadusi ja kliendile soovitada kaasnevaid kaupu teenindada erivajadustega kliente kaupu müügiks ette valmistada ja korras hoida oma töökohta kujundada kaupade väljapanekuid ja hinnainfoga varustamist ennetada kaubakadude teket kasutada seadusandluses toodud nõudeid oma igapäevatöös


testid 20% – kaubatundmisalaste põhimõistete tundmist, kaupade tootmiseks kasutatavate toorainete tundmist, kaubamärkide ja kaupade märgistuse tundmist;

referaadid, esseed, õpimapid 30% – kaupade omaduste, sortimendi ja kasutamisvõimaluste tundmist, kaupade märgistuse ja realiseerimistähtaegade tundmist, tuntumate kaubamärkide teadmist;

praktilised müügisituatsioonid, rühmatööd, probleemülesannete lahendamine 50% – sortimendist lähtuvalt kliendi vajaduste väljaselgitamise oskust praktilise

müügisituatsiooni abil, kliendile erinevate kaupade soovitamise oskust, kauba omaduste tundmise oskust, erivajadusega kliendi teenindamise oskust, kaupade väljapaneku põhimõtete kasutamise oskust.

Ülesannete kirjeldused hindamise osa juurdeTOIDUKAUBAÕPETUS

1. Toidukauba pakendi märgistamine. Kontrollida õppeklassis või kaupluses erinevate kaubarühmade pakendite vastavust märgistamise seadusele – oskust kontrollida pakendi märgistamise õigsust.

2. Kaupade (kaubarühmade) liigitamine vastavalt säilimisajale – oskust kaupu käidelda realiseerimisaegadele vastavalt.

3. Õppeklassis praktilise müügisituatsiooni abil kaupade soovitamine – oskust välja selgitada kliendi vajadusi.

4. Õppeklassis praktilise müügisituatsiooni abil eritoitude soovitamine – oskus välja selgitada erivajadustega klientide ostusoove.

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS1. Õpetaja antud teoreetilise materjali alusel leida kaupluses etiketil olevad märgised –

oskus märgiste abil mõista kauba omadusi, kasutamise tingimusi, ökoloogilisust jm.2. Erinevate kaubarühmade (jalatsid, rõivad, kosmeetika, keemiakaubad) märgistuse

kontrollimine seaduses toodud nõuetele vastavalt – oskust mõista etiketil olevat märgistust ja võrrelda seda seaduses nõutuga.

38

3. Õppeklassis praktilise müügisituatsiooni abil kaupade soovitamine – oskust välja selgitada kliendi vajadusi.

4. Õppeklassis kaupade (kaubarühmade) väljapaneku planeerimine – arendada kaupade väljapaneku oskust.

5. Jalatsite kvaliteedi kontrollimine (igal õpilasel kohustus õppetundi kaasa võtta 1 paar jalatseid) – oskus kontrollida jalatsite kvaliteeti.

39

2.2.4 ERIALANE SOOME KEELE ÕPE2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab suulise väljendusoskuse, kirjalike tekstide mõistmise ja koostamise ning kuulamisoskuse. Oskab soome keelt suhtlustasandil ja teab erialasõnavara. Oskab tutvustada ennast ja oma eriala. Oskab kliente teenindada ja toodet müüa soome keeles.


3. Õppesisu3.1. SOOME KEELE GRAMMATIKA Hääldamise põhireeglid ja tähestik, numbrid. Verbid. Isikulised asesõnad. AV-ta verbide pööramine. Verbitüübid. Kas-küsimus. Possessiivsufiksid. Omastava tüvi, AV, aeg, osastav kääne. Kohakäänded. Mitmuse nominatiiv. Kellaajad. Ajaväljendid. Ajaperioodi planeerimine. Konsonandiga lõppevad noomenid. Noomenite AV. Vokaaliga lõppevad noomenid. Elukoht, siseruumid. Omadussõnad. Verbide AV. Täytyy. Päevakava. Verbide nõrgenev AV. Verbide tugevnev AV. Järgarvsõnad. Sisseütlev kääne. Tee juhatamine. Omastava tüvele liituvad käänded. Käskiv kõneviis. Tingiv kõneviis. Kokkuvõte käänamisest.

3.2 SUHTLUSKEEL Pitää/tykätä – meeldima kasutamine. Elukoht. Tervitamine, esitlemine, endast kõnelemine, olla-verb. Tervitused. Maad ja keeled. Endast rääkimine. Isikuandmed. Päevakava. Sõiduvahendid. Kohvikus. Kaupluses Raamatukaupluses. Tee juhatamine. Turul. Puuviljad. Köögiviljad. Liha ja kala. Piimatooted. Joogid. Maiustused. Makaronitooted. Vorstid, singid. Kohv, tee. Rõivad. Kosmeetika. Parfüümid. Kodukaubad. Majapidamiskaubad. Nõud. Teenindussituatsioonid. Kaubandus Eestis. Kaubandus Soomes.


soome keele grammatika põhireegleid algtaseme ja eriala sõnavara ja selle täiendamise võimalusi kuidas ja kust leida erialast kirjandust ning kuidas seda kasutada kaupade nimetusi kaubandust Soomes

oskab: ennast ja oma kooli esitleda kliente nõustada ja oskuslikult suhelda kaupu vajadusel tutvustada kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust

5. HindamineMooduli tulemusi hinnatakse järgmiselt:

tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale 30% esseed ja referaadid Soome kaubanduse kohta 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine 50%

40

2.2 5 ERIALANE INGLISE/SAKSA KEELE ÕPE II2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab klientidega suhelda. Teab sealhulgas inglise/saksa keele erialast sõnavara. Oskab kliente teenindada ja müüa kaupu, suheldes inglise/saksa keeles. Oskab hankida ja töödelda erialakirjandust. Omandab oskused täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste.


Läbitud üldoskuse mooduli inglise/saksa keele õpe

3. Õppesisu3.1 KAUBANDUSALANE SÕNAVARAKlienditeenindusega seotud väljendid ja nende kasutamine. Kaupade nimetused. Toote esitlemine.3.2 SUHTLEMINEKliendiga suhtlemine. Kliendi nõustamine. Ostjaga arvlemine Kaupade hankimine. Toote kasutusjuhendid.


erialast sõnavara ja selle täiendamise võimalusi kuidas ja kust leida erialast kirjandust ning kuidas seda kasutada kaupade nimetusi

oskab: kliente nõustada ja oskuslikult suhelda kaupu vajadusel tutvustada kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust vajadusel kaupa tellida tõlkida vajadusel kliendile toodete kasutusjuhendeid


tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale 30% esseed ja referaadid Soome kaubanduse kohta 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine 50%

41

2.2.6 ERIALANE VENE KEELE ÕPE II2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab venekeelset erialast sõnavara ja viisakusväljendeid. Oskab kliente teenindada ja müüa kaupu, suheldes vene keeles. Teab erialase kirjanduse hankimise võimalusi, tunneb kaupade nimetusi vene keeles, mõõtühikuid, oskab kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil. Oskab läbi viia telefonivestlust.

2. Nõuded mooduli alustamiseksÜldoskuste vene keele mooduli läbimine.

3. ÕppesisuEnesetutvustus. Kooli tutvustus. Eriala tutvustus. Tervitamine ja hüvastijätmine. Tutvumine. Viisakusväljendid. Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad. Kliendiga suhtlemine. Klientidele vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine. Küsimuste esitamine. Kaubandusvaldkonna terminoloogia ja sõnavara. Kaupade nimetused, mõõtühikud.


eriala põhiterminoloogiat ja sõnavara viisakusväljendeid erialase kirjanduse hankimise võimalusi kaupade nimetusi vene keeles mõõtühikuid

oskab: kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust tutvustada ennast, kooli ja oma eriala vajadusel suhelda kliendiga kaupu tutvustada ja iseloomustada


tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale – 20% esseed või referaadid – 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine – 60%

42

2.2.7 ARVUTIÕPETUS2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja oskab turvaliselt kasutada arvutit oma kutsetöös. Oskab käsitseda failisüsteemi, töödelda teksti, koostada arvutustabeleid ja neid redigeerida. Tunneb arvutiside põhimõtteid ja oskab kasutada Interneti teenuseid. Oskab kasutada andmebaaside rakendusi. Kujundab graafilisi lehti (slaide).


Peab olema läbitud üldõpingute kommunikatsiooni moodul.

3. Õppesisu3.1 TÖÖ DOKUMENTIDEGA Sissejuhatus. Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabelarvutused, diagrammi andmete sorteerimine, automaatvormingud. Arvutiviirused.

3.2 INTERNET Interneti kasutusvõimalused. Infootsing Internetist. Otsingumootori kasutamine. WWW-lehekülje trükkimine ja salvestamine. E-kirja võimalused. Veeb.


arvuti põhiosi ja nende otstarvet ning tunneb informatsiooni esitamise viisi arvutisoskab:

kasutada failisüsteemi koostada arvutitabeleid, neid redigeerida ja välja printida kasutada arvutisidet ja Internetti koostada andmebaase, graafilisi lehti, esitlusi


kolme tööd: andmebaaside kontrolltöö, referaat, esitlus (vähemalt 7 slaidi); arvestatakse tööprotsessi keskmist hinnet.

Arvutiõpetuse laiendatud algkursuse koondhindeks on nimetatud hinnete keskmine.

43

PRAKTIKA 20 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ning hoiakud töötamaks reaalses töökeskkonnas. Luuakse õpilasele võimalus teoreetiliste teadmiste rakendamiseks reaalses töökeskkonnas. Motiveerida õpilast töötamiseks valitud kutsealal. Arendada praktika käigus läbi eneseanalüüsi ja arutelude õpilase isikuomadusi tema paremaks toimetulekuks kutsealal ning andes talle praktika käigus igakülgsed kutseoskused, mis võimaldavad tal oma karjääri teadlikult juhtida ja suunata, et olla oma kutsealal mitmekülgne ja edukas. Rakendada praktikal saadud teadmisi ja oskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Omandada individuaalseid ja meeskonnatöö kogemusi.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbitud sissejuhatus kaubandusvaldkonna kutseõpingutesse ja Töökeskkonna moodul.

3. Õppesisu3.1. MÜÜGIOSKUSTE PRAKTIKA 3.1.1 TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Tutvumine ettevõttega: omandivorm, missioon, visioon, põhiväärtused, organisatsioonistruktuur, juriidilise isiku nimi, allüksuse täpne nimetus, asukoht, lahtiolekuaeg, käive, müügipind, töötajate arv. 3.1.1.1 TEENINDUSOSKUSTE PRAKTIKA Töötamine ettevõtte erinevates töölõikudes: klientide teenindamine letis, kassas, infolauas. Erinevate töökohtade tööks ettevalmistamine. Kaubatundmise-alaste oskuste arendamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted ja kaupade esitlemise erinevad vormid. Kaupade hoidmine ja säilitamine. Kaupade sortimendi ülesehitamise põhimõtted ja kaupluse tuumiksortiment.3.1.1.2 KAUPADE VASTUVÕTT Kaupade vastuvõtu protseduur. Saatedokumendid, kontroll ja registreerimine, saatedokumentide alusel kaupade koguseline ja kvaliteediline vastuvõtt. Kvaliteedilise vastuvõtuga kaasnevate dokumentide vormistamine. Kauba vastuvõtul esinevate lahknevuste käsitlemine ja üleskerkinud probleemide lahendamine. 3.1.1.3 KAUBANDUSLIKUD SEADMED Kaupluses kasutatavad tehnoloogilised seadmed, nende liigid ja tüübid: kaalud, külmseadmed, tõste- ja teisaldusmehhanismid, kassasüsteemid. 3.1.1.4. KAUPADE HANKIMINE Kaupade peamised hankekanalid ja suuremad koostööpartnerid. Kaupade tellimise kord. Kaupade hankimise viisid. 3.1.1.5. ENESEKONTROLL JA MEESKONNATÖÖ Enesekontrolli plaan. Meeskonnatöö väljendumine igapäevatöös.3.1.2 TÖÖSTUSKAUPADE KAUPLUSE PRAKTIKA. Tutvumine ettevõttega: omandivorm, missioon, visioon, põhiväärtused, organisatsioonistruktuur, juriidilise isiku nimi, allüksuse täpne nimetus, asukoht, lahtiolekuaeg, käive, müügipind, töötajate arv. 3.1.2.1 TEENINDUSOSKUSTE PRAKTIKA Töötamine ettevõtte erinevates töölõikudes: klientide teenindamine. Töökohtade tööks ettevalmistamine. Kaubatundmise-alaste oskuste arendamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted tööstuskaupade kaupluses ja kaupade esitlemise erinevad vormid. Kaupade müügiks ettevalmistamine ja müük. Kaupade sortimendi ülesehitamise põhimõtted ja kaupluse tuumiksortiment. Ostusoovi väljaselgitamine. Klientide nõustamine ja lisamüük.3.1.2.2 KAUPADE VASTUVÕTT Kaupade vastuvõtu protseduur. Saatedokumenti, kontroll ja registreerimine, saatedokumentide alusel kaupade koguseline ja kvaliteediline vastuvõtt. Kvaliteedilise vastuvõtuga kaasnevate dokumentide vormistamine. Kauba vastuvõtul esinevate lahknevuste käsitlemine ja üleskerkinud probleemide lahendamine.

44

3.1.2.3 KAUBANDUSLIKUD SEADMED Kaupluses kasutatavad tehnoloogilised seadmed, nende liigid ja tüübid.

3.1.2.4. KAUPADE HANKIMINE Kaupade peamised hankekanalid ja suuremad koostööpartnerid. Kaupade tellimise kord. Kaupade hankimise viisid.

4. Õpitulemused Õppepraktika läbimisel on õpilane võimeline:

analüüsima oma kutsealaseid oskusi, püstitama praktikale isiklikud eesmärgid ja oskama hinnata oma tööd

osalema aktiivselt töös, täitma praktikaprogrammis ettenähtud tööülesandeid ja praktiseerima vajalikke kutseoskusi,

järgima hügieeni- ja tööohutuse nõudeid, efektiivselt suhtlema juhendajaga, tundma end meeskonnaliikmena

kriitiliselt hindama oma praktikakogemusi, arvestades püstitatud eesmärke ja karjääritaotlusi, määratlema, mil määral avaldas praktikale mõju eelnevate teooriamoodulite läbimine

hindama oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika) andma hinnanguid oma koostöövõimele hindama tööle asumise võimalusi, arvestades praktikakogemust kirjeldama praktikaettevõtte organisatsiooni

5. HindamineHinde osatähtsus: ettevõtte hinnang (50%); eneseanalüüs, praktika aruanne, selle kaitsmine ja koolipoolse juhendaja arvamus (30%); õppija eneseanalüüs 20% Hinnatakse:

praktikaaruande sisukust ja aruandes esitatu vastavust püstitatud ülesandele aruande kaitsmist praktikat juhendava kutseõpetaja või komisjoni ees praktikat juhendava kutseõpetaja hinnangut praktikale (kontaktid ettevõttega nii

sidepidamisvahendite kui ka külastuse kaudu) ettevõttepoolse juhendaja hinnang praktika sooritamise tulemuste kohta

45

LÕPUEKSAM 1õn

1. Eesmärk Müüja eriala lõpueksami abil tõendatakse õppija teadmiste ja hoiakute vastavust õppekavaga püstitatud eesmärkidele ning valmisolekut tööks kaubanduskeskkonnas.Lõpueksam loetakse sooritatuks ka siis, kui õpilane on edukalt sooritanud Müüja I kutseeksami.

2. Nõuded mooduli alustamiseksÕppija on läbinud edukalt Müüja eriala õppekava täies mahus ning on sooritanud praktika töökeskkonnas edukalt.

3. ÕppesisuEksam koosneb kahest etapist:I teadmiste eksam (teooriatest)II oskuste eksam (praktiline müügisituatsioon).

3.1. TEADMISTE EKSAM Teadmiste eksamina tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse osaleda oskuste eksamil. Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale küsimusele on 3 vastusevarianti, millest 1 on õige.Küsimused on koostanud eksamikomisjon, kes on määratud kooli direktori käskkirjaga. Aluseks on müüja I kvalifikatsiooninõuded.Testi küsimused puudutavad järgmisi valdkondi:

kaubanduse valdkonna õigusaktid – 10 küsimust (algtase); kaubatundmine – 10 küsimust (algtase); müügitöö korraldus – 10 küsimust (algtase).

Konkreetsed küsimused saab eksaminand teada vahetult enne eksami algust. Teadmiste eksami edukalt läbinu võib osaleda oskuste eksamil. Teadmiste eksam loetakse edukalt läbinuks, kui eksaminand vastab 65% ( 19 küsimust) küsimustest õigesti.

3.2. OSKUSTE EKSAMMüügiprotsess ehk müügikontakt on teadmiste ja oskuste esitamine. Müügiprotsessis osaleb eksaminand müüja rollis ja vastavalt eksamikohale on ostja rollis spetsiaalse ettevalmistuse saanud kaubandustöötaja, kutsekooli kaubanduseriala õpilane või õpetaja.Müügiprotsess koosneb kolmest etapist:

Klienditeenindus (kesktase) – 50 punkti; Kaubatundmine toidu- ja esmatarbekaupade osas vastavalt juhendi lisas toodud

kaubagruppidele (algtase) – 20 punkti; Arveldamine kassas (algtase) – ka käsitsi arve koostamine 10 punkti.

Praktilise eksami sooritamise järel on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti. (Eksamijuhend lisa 2)

4. Õpitulemused Lõpueksami sooritaja teab ja tunneb loetletud kaubagruppe, oskab neid tutvustada ja soovitada

liha ja lihatooted kala ja kalatooted leiva- ja saiatooted

46

piim ja piimatooted toidurasvad konservid teraviljasaadused. pastad suhkur. sool aedviljad maiustused kohv. tee. kakao mahlad vesi karastusjoogid suuhügieenitarbed seebid juuste- ja soenguhooldusvahendid pesu- ja puhastusained puhastus- ja koristusvahendid kodupaberikaubad

Teab ja tunneb: toidukaupade sortimenti tööstuskaupade sortimenti Kaubandustegevusseadust Tarbijakaitseseadust Pakendiseadus Toiduseadust Toiduhügieeni üldeeskirja Töö- ja puhkeajaseadust Alkoholiseadust Tubakaseadust Võlaõigusseadust (müügilepingu osa)

5. HindamineHinnatakse: eksami sooritamisel hinnatakse teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi eraldi:

Teooriaeksami eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti. Oskuste eksami eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti. Oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks teooriaeksami tulemus vähemalt

65% (19 punkti). Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui on saavutatud vähemalt 65% (52 punkti).

2.3 Valikõpingud

47

2.3.1 TURUNDUSE ALUSED1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et turunduse aluste teemade läbimisel õppija omandab süvendatud teadmised turunduse tähtsusest ettevõttemajanduse korraldamisel ja tarbijate vajaduste ning soovide rahuldamisel. Õppija omandab põhjalikumaid teadmisi turunduse põhialustest, sihtturu valikust, turundusmeetmestiku olemusest ning turunduskommunikatsiooniga seonduvast.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud üldõpingute majanduse ja ettevõtluse aluste moodul

3. Õppesisu3.1. TURUNDUSE OLEMUS Turunduse määratlused. Turunduse areng. Turunduskeskkond. Turunduskontseptsioonid. Turundus kui juhtimisfilosoofia. Turunduse strateegia ja taktika. Turg. Turu segmentimine. Toote positsioneerimine. Turundusuuring. Toode ja toote arendus. Toote elutsükkel. Kaubamärk ja tootemark. Tootemark ja tarbijakäitumine3.2. TARBIJAKÄITUMINE Tarbijakäitumise olemus. Ostuotsustusprotsess. Tarbijakäitumise mõjurid. Tarbija lojaalsus. Suhtlusturundus. Sotsiaalne turundus. Siseturundus. Internetiturundus.3.3. HIND, TURUSTUS JA MÜÜGITOETUS Hinna olemus. Hinnakujundamine. Hinnapoliitika. Turustuse olemus. Jaotuskanalid, jaotussüsteem. Müügitoetus ja kommunikatsioon. Avaliku arvamuse kujundamine. Reklaami olemus, tähtsus ja planeerimine. Müügi soodustamise olemus ja võtted. Isiklik müük. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

millised on turunduse põhikontseptsioonid turunduskontseptsiooni kui juhtimisfilosoofia kuidas keskkond mõjutab ettevõtte tegevusi kuidas teha turundusuuringuid kuidas tarbija jõuab ostuni millest koosneb toode ehk mis on ostjale tähtis milline on toote elutsükkel mis mõjutab tarbija hinnaotsustusi millised on turustusahela lülide rollid millele rajab ettevõtte oma turunduskommunikatsiooni otsustused oskab:o kasutada tarbija ostukäitumise mõjureid ostuotsuste selgitamiselo seostada toote elutsükli faase ettevõtte turundustegevusegao segmenteerida ja valida turguo uurida tarbija vajadusi ja ostukäitumisto kirjeldada probleemio aidata kaasa müügitoetuse ürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele,o koostada lihtsamat reklaamteksti


48

testid 30 %- turunduse põhimõistete tundmist praktilised harjutused, situatsioon- ja probleemülesanded 70 % - turunduskeskkonna

analüüsimise oskust, situatsioonülesannete lahendamise oskust, lihtsama reklaamiteksti koostamise oskust.

49

2.3.2 TOITUMISÕPETUS1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tervisliku toitumise tähtsusest ja teadvustab ning õpib järgima tervisliku toitumise põhimõtteid. Õpib tundma toiduallergiaga seotud probleeme, haiguseid ja eritoitumist. Õpib arvutama energiakulu ja individuaalset toiduvajadust.


3. Õppesisu3.1. TOITUMINE Toidu tähtsus. Toitumise tähtsus. Toidu vajalikkus ja otstarve. Tervislik toit. Tervislik toitumine. Optimaalne toitumine. Toitumisrežiim. Toitumise regulaarsus. Toiduring. Optimaalse toitumise seisukohad.3.2. TOITAINED Toiduaine ja toitaine. Esmatähtsad toitained. Valgud, rasvad, süsivesikud.Lisatoitained: vitamiinid, mineraalained, vesi. Toitainete tähtsus ja vajadus, funktsioonid organismis. Toitainete põhilised allikad.3.3.TOIDUALLERGIAD Laktoositalumatus ja toitumissoovitused. Tsöliaakia: gluteenitalumatuse põhjused, toitumissoovitused. Diabeet: tekkimise põhjused, toitumissoovitused. Inimese immuunsüsteem. Allergeenid, allergiat põhjustavad toiduained. Anoreksia ja buliimia. Ülekaalulisus ja alakaalulisus. 3.4. KOLESTEROOL Kolesterooli tähtsus ja kahjulikkus. Toiduainete kolesteroolisisaldus.3.5. KALORSUS Kalorsuse arvutamine hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi puhul. Erinevad toitumisega seotud trendid.


tervisliku toitumise vajadust, tähtsust ja põhimõtteid, toidu ja toitumise tähtsust söömise ja seedimisega seotud protsesse, toitainete imendumist takistavaid ja soodustavaid tegureid optimaalse toitumise seisukohti toitaineid, nende vajadust ja allikaid toitumishäireid, valest toitumisest tulenevaid haigusi erinevaid toitumistrendeoskab: nimetada ja põhjendada optimaalse toitumise seisukohast olulisi seoseid hinnata toidu energeetilist väärtust nimetada põhitoitaineid, nende tähtsust organismile, allikaid seletada kolesterooli tähtsust ja kahjulikkust organismis nimetada erinevate haiguste puhul keelatud toiduaineid

5. Hindamine testid (40%) praktiline töö (30%): koostada perioodi menüü ja arvutada vastav energeetiline väärtus iseseisev töö (30%): toitumisalane uurimis- või referatiivne töö

50

2.3.3 LILLESEADE1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab lilleseadete tegemise põhialused ning praktilised oskused erinevate lilleseadetööde tegemiseks. Arendab õpilases loomingulisust.


3. Õppesisu3.1. KOMPOSITSIOONIÕPETUS LILLESEADES Sümmeetria ja tasakaal. Sümmeetria liigid. Proportsioonid. Kuldlõige. Harmoonia. Kontrastsus. Dünaamika.3.2. TÖÖVAHENDID Lõikevahendid. Abimaterjalid. Sidumisvahendid. Kinnitusvahendid.3.3. MATEJALID Seade alus. Oaasise tooted. Kuiv oaasis. Märg oaasis. Sammal, oksad jm. looduslikud materjalid.3.4. LILLESEADE STIILID Stiilide iseloomustus ja võrdlus. Dekoratiivne. Vegetatiivne. Formaal-lineaarne. Vormitöö. Joonte ja liinide kord. Proportsioon. Kasvupunkt. Töö vorm. Taimede asetusviisid, rühmitamine, pindade kujundamine ja ruumiline kihilisus.3.5. LILLESEADED Lillekimp, valikud ja tehnikad. Lauaseaded. Temaatilised lilleseaded.


kompositsiooniõpetuse aluseid lilleseade stiile erinevate lilleseadete tegemisel kehtivaid nõudeidoskab: kavandada oma töid kasutada erinevaid tehnikaid ja kujundusvõtteid kimpude, seadete ja tegemisel


iseseisvad töö ja praktilised ülesanded: kompositsiooniõpetuse aluste tundmist, oskust valmistada kimpe ja seadeid; valmistatud seadete ja kimpude üldmuljet ja tööde vastavust kompositsiooni ja värvusõpetuse nõuetele; seadete ja kimpude kunstilist lahendust ja õpilase loomingulisust nende kujundamisel; erinevate materjalide ja abivahendite kasutamisoskust ja seadete ja kimpude tehniliselt korrektset teostust; loomingulist lähenemisviisi klientide teenindamisel

51

2.3.3 GARDEROOBIKAUBAD3 õnT1,5/P1,5

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks garderoobikaupade kaupluses. Õppija omandab põhjalikumad teadmised ja oskused garderoobikaupade kaupluses töötamiseks. Tunneb kasutatavaid materjale, toodetele esitatavaid nõudeid, sortimenti. Oskab määrata kaupade kvaliteeti On kursis valitsevate trendidega ja tunneb tuntumaid tootjaid.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbinud edukalt põhioskuste mooduli tööstuskaupade teema.

3. Õppesisu3.1. RÕIVASTUSKAUBAD Rõivastuskaupadele esitatavad nõuded, rõivastele esitatavad üldised nõuded, ekspluatatsioonilised nõuded, hügieenilised nõuded; esteetilised nõuded. Rõivamaterjalid, klassifikatsioon. Kangaste viimistlemine. Kangaste liigitamine nende valmistamiseks kasutatud materjali järgi. Kangaste liigitamine kudumisel kasutatud siduste järgi. Kangaste vead. Kangaste kvaliteedinõuded. Kangaste kulunormid. Kangaste tähistused.

3.1.1 ABIMATERJALID Soojendusmaterjalid ja nende iseloomustus. Rõivaste furnituurid, liigitus, kaubavalik. Voodrimaterjalid, liigitus, kaubavalik. Abimaterjalide kvaliteedinõuded. Abimaterjalide märgistus.3.1.2 RÕIVASTUSKAUPADE SORTIMENT Elukondlikud rõivad. Sportlikud rõivad. Vabaajariietus. Eriotstarbelised rõivad. Ametkondlikud rõivad. Rahvuslikud rõivad. Rõivastuskaupade kvaliteedinõuded, hoidmine. Rõivastuskaupade märgistamine. Rõivaste hooldamine. 3.1.3 KARUSNAHAD Naturaalsete karusnahad. Tehiskarusnahad. Karusnahkade kvaliteedinõuded. Sortimendi liigitus, iseloomustus. Tuntumad tootjad. Karusnahkade hooldamine ja hoidmine.3.1.4 MOOD JA TRENDID Mood eile ja täna. Tuntumad moeloojad eile ja täna. Tuntumad tootjad meil ja mujal.3.1.5 PEAKATTED Materjalid. Sortiment. Suurusskaalad. Hooldamine.3.2 JALATSID Jalatsite valmistamiseks kasutatavad materjalid. Parkimismeetodid. Jalatsite valmistamine. Jalatsite kvaliteedinõuded. Jalatsite garantiiajad ja ümbervahetamise kord, lähtuvalt Võlaõigus- ja Tarbijakaitseseadusest. Jalatsite hooldamiseks kasutatavad vahendid. Mood ja jalats. Jalatsite numeratsioon. Jalatsite märgistus. Suurusskaalad.3.3. PESUTOOTED Sortimendi liigitus ja iseloomustus. Materjalid. Märgistus. Hooldamine. Suurusskaalad. Tuntumad tootjad3.4 SUKA JA SOKITOOTED Suka ja sokitoodete valmistamiseks kasutatavad materjalid. Sortiment. Suurusskaalad. Tuntumad tootjad.

4. Õpitulemused

52

Õppija teab ja tunneb: garderoobikaupade valmistamiseks kasutatavaid materjale rõivastele esitatavad nõuded, ekspluatatsioonilised nõuded, hügieenilised nõuded toodete ümbervahetamise korda kangaste kulunorme kangaste tähistusi aksessuaare rõivaste hooldustähiseid valitsevaid trende jalatsite valmistamiseks kasutatavaid materjale jalatsite märgistust jalatsite hooldamise võtteid ja vahendeid pesutoodete sortimenti ja hooldustähiseid rõivaste numeratsioone rõivaste hooldustähiseid suka ja sokitoodete sortimenti peakatete sortimenti ja hooldamist

oskab: soovitada erinevaid rõivastusesemeid ja koostada rõivakomplekte selgitada ostjale jalatsite garantiiaegu määrata rõivaste kvaliteeti määrata jalatsite kvaliteeti selgitada ostjale kauba märgistust iseloomustada kauba valmistamiseks kasutatavaid materjale tutvustada toodete hooldamist kliendi vajadustest lähtuvalt teha lisamüüki kujundada kaupade väljapanekut

5. Hindamine Testid, kontrolltööd 20% – garderoobikaupade valmistamiseks kasutatavaid materjalide,

aksessuaaride, rõivaste hooldustähiste, jalatsite valmistamiseks kasutatavate materjalide, jalatsite märgistuse, jalatsite hooldamise võtete ja vahendite, pesutoodete sortimendi ja hooldustähiste, rõivaste numeratsioonide ja suka ja sokitoodete sortimendi tundmist.

Õpimapp 80% – õpilane koostab õpimapi, eesmärgiga tutvuda kõigega, mis on seotud inimese garderoobiga, et tulevases töös osata ostjat paremini nõustada. Õpimapp on terviklik materjal inimese garderoobist, valitsevatest moejoontest, numeratsioonidest, materjalidest, aksessuaaridest, jalatsitest, toodete hooldusest ning sellest, mida õpilane ise peab vajalikuks lisada. Materjal peab olema eelnevalt läbi töötatud ja süstematiseeritud. Õpilane koostab töö kohta esitluse ja tutvustab seda kaasõpilastele.

53

2.3.5 STIILI JA VÄRVIÕPETUS2 õnT1õn/P1õn

1.Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised oskused ja hoiakud stiili ja värviõpetuse vallas. Stiili ja värviõpetuse mooduli õppimisega omandab õppija teadmised ja oskused värvidest ja nende vastastikustest seostest. Õppija õpib nägema ja analüüsima figuuri ja figuuri eripärasid. On võimeline tegema värvianalüüsi. Oskab nõustada klienti sobiva toote valikul.

2. Nõuded mooduli alustamiseksOn läbinud põhioskuste tööstuskaubaõpetuse mooduli edukalt.

3. Õppesisu3.1. VÄEVIÕPETUS Värviõpetus. Kuju, tooni ja värvide sobitamine. Värvide suhe. Mis on neutraalsed ja mis aktsent-värvid. Soojad varjundid ja külmad varjundid. 3.2 STIILIÕPETUS Mustrid ja nende mõju figuurile. Optilised illusioonid moes rakendatuna. Figuuritüübid, analüüs ja eripärad. Kliendi värvitüübi määramine. Aksessuaarid ja nende tähtsus.


värviõpetusega seonduvaid mõisteid värvide vastastikuseid seoseid värvide suhet ja kuidas neid kasutada mustrite mõju riietuse üldisele välimusele figuuritüüpe aksessuaaride mõju üldisele ilmele

oskab: hinnata figuuri soovitada kliendile figuurile vastavalt sobivat toodet soovitada kliendile värvitüübile vastavalt sobivat toodet värve omavahel sobitada

5. Hindamine kontrolltööd mõistete tundmise kohta – 20% värvusõpetus – hindelised praktilised tööd – 20% vastavalt õpetaja poolt antud figuuri- ja värvitüübile kujundada rõivakomplekt koos

aksessuaaridega – 60%Hinnatakse: värviõpetusega seonduvate mõistete tundmist värvide vastastikuste seoste tundmist oskust erinevaid värve sobitada figuuritüüpide tundmist aksessuaaride mõju tundmist üldisele ilmele

54

2.3.6 VENE KEEL1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ning hoiakud suhtlustasandil, sealhulgas erialasõnavara, mis on vajalik klientidega suhtlemiseks. Õpib kliente teenindama ja toodet müüma vene keeles. Õppija oskab hankida ja töödelda erialakirjandust.


3. Õppesisu3.1 KAUBANDUSALANE SÕNAVARA Klienditeenindusega seotud väljendid ja nende kasutamine. Kaupade nimetused. Toote esitlemine.3.2 SUHTLEMINE Kliendiga suhtlemine. Kliendi nõustamine. Ostjaga arvlemine Kaupade hankimine. Toote kasutusjuhendid.


erialast sõnavara ja selle täiendamise võimalusi kuidas ja kust leida erialast kirjandust ning kuidas seda kasutada kaupade nimetusi

oskab: ennast ja oma kooli esitleda kliente nõustada ja oskuslikult suhelda kaupu vajadusel tutvustada kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil läbi viia telefonivestlust vajadusel kaupa tellida


tunnikontrollid sõnade ja grammatika osa peale 10% esseed ja referaadid vene kaubanduse kohta 20% suhtlemissituatsioonide läbimängimine 70%

55

2.3.7 LOGISTIKA1õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised logistika seotusest erinevate tegevusvaldkondadega. Omandab teadmisi ja praktilisi kogemusi kaasaegsest logistikast ning õpib rakendama logistika meetodeid igapäevases tegevuses. Õpib tundma logistilise keti elemente. Omandab teadmised logistika eesmärkidest ja logistilise süsteemi loomisest. Omandab teadmisi transporditeenustest ja veoprotsessi korraldusest, erinevatest veoviisidest ja transpordikuludest, koormate planeerimisest. Omandab teadmisi rahvusvahelise kaubavahetuse olemusest ja seda reguleerivatest tarneklauslitest.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud on müügikorralduse moodulist logistika ja laomajanduse teemad

3. Õppesisu3. 1. LOGISTIKA JA LOGISTILISED TEGEVUSED Logistika iseärasused, põhielemendid ja ülesanded.Logistika seosed majanduse, turunduse, tehnoloogia, matemaatika ja teiste valdkondadega. Lihtsustatud logistiline kett. Logistika eesmärgid. Kaubanduse logistilise süsteemi loomine. Infosüsteemid kaubanduses. Logistilised funktsioonid ja erinevaid funktsioone täitvad firmad. Logistika kontseptsioon. Hankelogistika. Varustuse planeerimine. Tarnijate valik ja olemus. Jaotuslogistika. Logistilised tegevused ja nende resultaadid. Transpordi logistika. Transporditeenused ja veonduse igapäevane korraldamine. Erinevad veoviisid ja transpordikukud. Transiit ja jaotuskeskused, tarneklauslid. Tarneklauslite põhinõuded.


logistika olemust, põhielemente, ülesandeid, seoseid teiste valdkondadega logistika kontseptsiooni ja logistilisi funktsioone hankelogistikat, materjalilogistikat, jaotuslogistikat ja transpordilogistikat rahvusvahelise kaubavahetuse, transiidi ja jaotuskeskuse olemust tarneklauslite tähiseid ja neile esitatud nõudeidoskab: kirjeldada logistilist ketti, logistika eesmärke ja logistilise süsteemi loomist selgitada erinevate tarneklauslite tähendust ja teha õigeid valikuid lepingute

sõlmimisel


testid 30% logistikaalaste terminite tundmine praktilised ülesanded 70 % - referaadi kirjutamine logistikaalase kirjanduse baasil,

situatsioonülesannete lahendamine

56

2.3.8 KUNST JA KULTUUR2 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused, hoiakud kunstiliikidest ja nende arenguloost. Õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid. Oskab vaadata ja hinnata kunstiteoseid. Mooduli õpetamisega püütakse kujundada õppija kunstimaitset. Anda üldised teadmises kaupade saamisloost ja ajaloost. Arendada kujundilist, ruumilist, abstraktset mõtlemist ja kujutlusvõimet käelise tegevuse kaudu. Tutvustada erinevaid kunstivoole ja -stiile. Tutvustada erinevate kultuuritaustaga inimeste teenindamise põhimõtteid. Äratada huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise ja kaitsmise vastu.

2. Nõuded mooduli alustamiseksÕpilane peab olema läbinud üldoskuste mooduli ja põhiõpingute moodulid.

3. Õppesisu3.1. KUNST JA KULTUUR Kunstiliigid ja nende liigitamine. Kujutava kunsti liigid Tarbekunsti alaliigid. Visuaalkunsti liigid. Maailma kunstikultuuri arengulugu. Vana-aja ja Antiikkunst. Varakristlik ja Keskaja kunst. Renessanss, Barokk, Rokokoo. Klassitsism Romantism. Realism. Impressionism ja Postimpressionism. Kaasaeg. Eesti kunsti arengulugu. 19. saj. lõpp- 20. saj. algus. Erinevad kultuuritavad.


olulisemaid kunstimõisteid, töövahendeid, tehnikaid ja materjale maailma- ja Eesti kuulsamate kunstnike teoseid kasutada kõnes ja kirjas olulisemaid kunstimõisteid kaupade ajalugu maailma kunstikultuuride arengulugu kultuuride erinevused

oskab: analüüsida kunstiteoseid väljendusvahendite alusel määratleda visuaalse kunsti ning kultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole suhestada eesti kunstinäiteid maailma visuaalse kultuurilooga käsitseda oma kunstiloomingus töövahendeid, tehnikaid ja materjale teenindada erineva kultuuritaustaga kliente

5. Hindamine: kontrolltööd – 30% praktilised tööd – õpilane oskab määrata antud kunstiteose autorit, ajastut ja teose stiili

– 30% iseseisev töö – õpilane koostab portfoolio kunstnikust, kunstivoolust või ajastu stiilist

– 50%Mooduli arvestuslik hinne kujuneb nimetatud tööde hinnete põhjal.

57

2.3.9 KARJÄÄRIÕPETUS1 õn

1.Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane: kujundab adekvaatse enesehinnangu;. valmisoleku teadlikeks karjäärivalikuteks ja - otsusteks ning elukestvaks õppeks; oskab seada eesmärke ja nende täitmiseks süsteemselt tegutseda, tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, töö-seadusandlust ning kohalikku majanduskeskkonda; teab karjäärivõimalusi valitud kutsealavaldkonnas; väärtustab kutseõppeasutuses õppimist ja isikliku karjääri arendamist.

2.Nõuded mooduli alustamiseks: Sissejuhatus erialasse/ valdkonda I kursusel läbitud. Õpilased on läbinud vähemalt ühe ettevõttepraktika.

3.Õppesisu:

3.1 ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, positiivne mõtlemine. Isiksuseomadused: võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused) Minapilt ja enesehinnang (k.a. eneseaustus ehk eneseväärtustamine), identiteet, reflektsioon, sotsiaalne küpsus. 3.2. ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL Muutuv tööturg: kutsealavaldkonna olukord, arengusuunad, prognoosid, kutsestandardid, tööandjate ootused, ettevõtluse vormid, tööõiguse alused. Muutuv tööjõuturg: valdkonna tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töö-motivatsioon, töötus, tööturuteenused. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon, elukestev õpe. 3.3 PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE Otsustamine ja seda mõjutavad tegurid – alternatiivid valikutes, omavastutus, aja planeerimine. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad, infootsimine, karjäärinõustamine, muutustega toimetulek, elurollid, elulaad. Tööotsimine: kandideerimisdokumendid, tööintervjuu, tööotsimisallikad. 3.4 ISIKLIKU KARJÄÄRIPLAANI KOOSTAMINEKarjääriotsuste tegemise protsess. Lühiajaline karjääriplaan. Pikaajaline karjääriplaan. Näidismoodul on koostatud SA Innove projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis raames

4.Õpitulemused

Karjääriõpetus keskendub õpilase adekvaatse enesehinnangu kujunemisele.

58

Õpilane tunneb erialade, ametite ja elukutsete vahelisi seoseid. Ta oskab näha ja mõistab töömaailmas toimuvat ja on teadlik selle mõjust isikliku tööalase karjääri planeerimisele. Õpilane teadvustab oma vastutust ja on motiveeritud isiklikku karjääri teadlikult planeerima ning mõistab ja väärtustab elukestva õppe põhimõtteid. Õpilane on teadlik ametialase edasiliikumise võimalustest ning on orienteeritud elukestvale õppele. 5.Hindamine

Hinnatakse mõistete ja terminite tundmist ja nende kasutamise õigsust -10% Oma isiksuse tundmist seostatuna valitud erialaga -10% Karjäärialase teabe otsimise ja leidmise oskust -10% Koostab ühe konkreetse tööpakkumise kuulutuse alusel töökoha taotluse ja selle

juurde kuuluva CV või kirjutab kaaskirja tuues välja oma tegevused, nõrkused , võimed ja oskused -60%

Õpilane koostab iseseisvalt oma karjääriplaani lähemaks kümneks aastaks, näidates end läbi erinevate elurollide -10%

59

3. ÜLDHARIDUSAINED

Üldharidusõppeainete maht õppenädalatesAinerühm Õppeaine Maht nädalates

I

Eesti keel/ 5Kirjandus 2Võõrkeel(A)Võõrkeel (B)

8

IIMatemaatika 5Füüsika 3Keemia 2

IIIGeograafia 2Bioloogia 2

IVAjalugu 3Inimeseõpetus 1Ühiskonnaõpetus 2

VMuusika 1Kunst 1Kehaline kasvatus 3KOKKU 40

EESTI KEEL

1. Moodul: Eesti keel2. Maht õppenädalates: 53. Eesmärgid

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust; arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet; arendab oma õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust; omandab suhtlemisvalmiduse; väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri; hindab objektiivselt oma keeletaset, väljendusoskust.

4. Nõuded mooduli alustamiseks: põhiharidus

5. ÕppesisuÕIGEKEELSUS (1 õn)

Häälikuõpetus. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine. Õigekirjutus. Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia põhireeglid. Võõrsõnade olemus ja ortograafia: h, f ja š kvantiteedi märkimine. Algustähe ortograafia põhireeglid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik. Arvude märkimine kirjas. Sõnade poolitamine. Lühendamise põhimõtted; lühendite märkimine kirjas. Keelekäsiraamatute kasutamine õigekirja kontrollimiseks. Eesti keele struktuur Keele olemus. Eesti keel kui soome-ugri keel. Sõnaliigid. Sõnaliigi piiritlemine. Vormimoodustus.

60

Sõnamoodustus. Sõnavara rikastamise teed ja allikad. Sõnaühend ja liitsõna.

VÄLJENDUSÕPETUS (1 õn) Tekst. Teksti mõiste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusus; alustus ja

lõpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt eesmärgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine.

Meediatekst. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus, reportaaž, reklaam.

Teabetekst. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine; allikaviide; konspekteerimine.

Ilukirjandustekst. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.

Tarbetekst. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri, apellatsioon, volikiri, protokoll.

Teksti koostamine. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand.

Sagedasemad sõnastus- ja stiilivead. Teksti vormistamine. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus. Suuline tekst. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne.

Informeerivad kõned: ettekanne, sõnavõtt koosolekul.

VORMIÕPETUS (1 õn) Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide ja omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Arv- ja asesõna käänamise erijooni. Pöördsõna vormistik. Pöördeliste ja käändeliste vormide moodustamine. Eesti keele sõnaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks, kontrolliks Nimede ortograafia; nimede käänamise erijooni. Nimedest saadud üldsõnad Sõnavaliku olenevus väljenduse eesmärgist, kõne laadist, adressaadist, situatsioonist.

Peamisi sõnastusvigu. Olulisemaid rektsioone.

SÕNAVARA JA SÕNASTUS ( 1 õn) Sõna ja selle tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Paronüümia. Sageli vääras tähenduses kasutatavaid sõnu. Metafoorid keeles. Fraseologismid. Sõnavara. Sõnavara mõiste ja koostis. Keele sõnavara rikastamise allikad ja viisid.

Murdesõnad. Lühendamine ja tehissõnad. Liitsõnamoodustus. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid. Sõnatuletus. Sagedasemate tuletiste tähendus ja ortograafia. Sõnade laenamine. Näiteid varasematest laenudest; ladina ja kreeka kaudlaene.

Tõlkelaenud. Võõrsõnad; võõrsõna tunnusjooned ja ortograafia. Tsitaatsõnad ja nende kasutamine.

LAUSEÕPETUS ( 1 õn) Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja kaudkõne. Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Kirjakeele ja argikeele sõnavara.

61

Sõnavara ja sõnastus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Paronüümia. Sageli vääras tähenduses kasutatavaid sõnu. Metafoorid keeles. Fraseologismid. Murdesõnad. Lühendamine ja tehissõnad. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid. Sagedasemate tuletiste tähendus ja ortograafia.Näiteid varasematest laenudest; ladina

ja kreeka kaudlaene. Tõlkelaenud. Võõrsõnad; võõrsõna tunnusjooned ja ortograafia. Tsitaatsõnad.

6. ÕpitulemusedÕpilane:

eristab eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse; rakendab olulisemaid ortograafia- ja grammatikareegleid; õpib tundma, eristama, mõistma ja koostama mitmesuguseid tekste; avaldab oma mõtteid kõnes ja kirjas, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda; põhjendab oma seisukohti, tuues sobivaid näiteid; leiab vajalikku teavet, kasutab ja edastab seda; refereerib loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult väljendab selle kohta oma arvamust,

kasutab saadud ainestikku uue teksti loomisel; alustab vestlust, kuulab, kaasvestlejaid; koostab ja esitab olmekõnet; koostab ja vormistab korrektselt olulisi tarbekirju; teab sõnavaraõpetuse põhimõisteid; teab põhilisi sõnamoodustusviise; kasutab sõnaraamatuid ja keelekäsiraamatuid; kasutab eesti kirjakeelt kõnes ja kirjas põhijoontes õigesti: teab keele- ja sõnavaraõpetuse põhimõisteid ja õigekirjutuse põhireegleid; teab suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevusi; väljendab oma mõtteid, arvamusi ja seisukohti kõnes ja kirjas; leiab ja kasutab teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel; oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale.


õigekirja ja tekstide vormistamist; keelevahendite valikut vastavalt suulise ja kirjaliku kõne stiilile; oskust oma mõtteid korrektselt ja arusaadavalt väljendada; kirjakeele põhireeglite tundmist; oskust vajadusel kasutada erinevaid keelekäsiraamatuid.

Aine lõpeb kokkuvõtva hindega.

KIRJANDUS

62

7. Moodul: Kirjandus8. Maht õppenädalates: 2 õn9. Eesmärgid

Kirjanduse õpetusega taotletakse, et õpilane: saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse mõningatest esindajatest ning teostest; rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri; väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat; mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.


11. ÕppesisuMAAILMAKIRJANDUS ( 1 õn)

Ilukirjandusteksti eripära. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor. Lüürika. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lüroeepika. Dramaatika. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia,

draama. Dramatiseering, stsenaarium. Eepika. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan, novell,

jutustus, lühivormid. Antiik-, kesk- ja renessansiaeg. Antiikmütoloogia. eepostest. Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 1-2 novelli. Shakespeare’i üks näidend. Valgustus ja romantism. Valgustuse iseloomustus. Goethe “Faust” I osa (katkendid). Romantismi iseloomustus. Realism, modernism ja postmodernism. Realismi ja modernismi iseloomustus. Balzaci

või Stendhali või Flauberti või Tolstoi või Dostojevski üks romaan. Tšehhovi 1-2 novelli.

Lääne-Euroopa 20. sajandi kirjandus. Hemingway, Hesse, Hamsuni teosed. Hašeki “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” (katked). Remarque`i “Läänerindel muutuseta”, “Aeg antud elada, aeg antud surra”. Saint-Exupéry “Väike prints”.

Modernism luules, näiteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot.

Modernism ja absurd teatris - näiteid 1–2 autoriloomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked).

Postmodernismi iseloomustus. Arundhati Roy “Väikeste Asjade Jumal”, Gabriel Garcia Marques “Sada aastat üksildust”.

EESTI KIRJANDUS ( 1 õn) Eesti kirjanduse teke ja areng. Rahvusromantismi iseloomustus. Kreutzwaldi

muinasjutud. „Kalevipoeg“ (katked). Koidula luule. Liivi luule. Kitzbergi või Vilde üks näidend.

Eesti kirjandus 20. saj I poolel. “Noor-Eesti” kirjanduse ja keele ja kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest. Tuglase 1–2 novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare “Tõde ja õigus” üks osa.

63

Eesti kirjandus 1940 – 2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas, Alliksaar, Vaarandi, Kaalep, Niit vms. Üks Traadi või Valtoni või Undi jne proosateos. Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo,Runnel, Luik, Viiding, Kareva.

Eesti nüüdiskirjandus. Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani.

Gailiti või Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid “Ristideta hauad” või Helbemäe “Õigus eluks”, näiteid Hindi või Smuuli proosast, Peegli või Traadi

loomingust. Luule. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid

kassetipõlvkonna luulest. Uuem kirjandus. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Henno,

Kivirähki, Tätte, Õnnepalu, E. Vee, J. Pehk jms teostest; 1-2-teose lähivaatlus.

12. ÕpitulemusedÕpilane:

mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust; on lugenud vähemalt 6 ilukirjandusteost; teab eesti ja maailmakirjanduse esindajaid ja teoseid ainekava piires; teab mõningaid poeetika põhimõisteid; oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada ja neid esitleda.


põhimõistete teadmist; kirjandusvoolude tundmist; tähtsamate autorite loomingu tundmist; ilukirjanduse kui kunsti mõistmist; ilukirjanduse sõnumi seostamisoskust tänapäevaga.


64

VÕÕRKEELED

1.Ainevaldkonna õppeainedVõõrkeeltena õpetatakse vene keelt, saksa keelt ja inglise keelt. Õpilane õpib reeglina kahte võõrkeelt. Ühe õpitava keele maht on neli õppenädalat. 2.Maht õppenädalates: ´a 4 õn

I kursusel 2 õn II kursusel 1 õn III kursusel 1 õn.

3. Eesmärgid Võõrkeelte õpetusega taotletakse, et õpilane

kasutab, täiendab ja arendab varemomandatud õpiviise ja -võtteid tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust, loob lisaväärtuse oma erialale omandab oskuse tööks erialatekstidega, kasutamisjuhenditega,erinevate

teatmeallikatega teab õpitavate keelte maade kultuurilugu, iseloomulikke käitumisviise ja

suhtlemisnorme omandab valimiku erialast sõnavara, mida kasutab tegelikkust matkivates

situatsioonides on jõudnud keeleõppes tasemeni, kust on võimeline iseseisvalt oma keeleoskust

arendama 4. Nõuded mooduli alustamiseks: Võõrkeeleõppe tasemeks on keeleõpe põhikoolis A või B keelena. 5. Õpitegevused

mitmekesised ja paindlikud töövõtted õpikeskkonnas: rühmatöö, paaristöö, rollimängud, informatsiooni hankimine erinevate oskuste abil ja mitmesugustest teabeallikatest s.h internetist

väljasõidud, mis laiendavad õppija silmaringi ning rõhutavad võõrkeele õppimise vajalikkust

individuaalsete ülesannete lahendamine võimalusel õpitu kasutamine keelekeskkonnas:välispraktikad, õpilasvahetus, ….

6. Õppesisu Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad PEREKOND JA KODU: perekond, rollid ja suhted perekonnas,

majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve,majapidamisraha, taskuraha.

INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom,võimed, eelistused, nõrkused, suhted teistega.

LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse,looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa jalinn

HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis jaõpitava keele maades, ametid ja elukutsed: karjäär.

INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotudprobleemid, tehnika areng, kommunikatsioonivahendid.

IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine jaspordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemineteeninduses.

65

KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll. EESTI: riigikord,kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed,

söögitraditsioonid ja rahvustoidud. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-,

majandus- ja poliitilised kontaktid, valuutad, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

6.2 KeeleteadmisedInglise keel

Lauseehitus/ Word order: Jutustav lause. Küsilause. Yes/No questions. Tag-questions. Indirect questions. Küsisõnad. Reported questions. Sõnade järjestus jutustavas lauses ja küsilauses. Sidesõnade kasutamine lauses. Ettepanekute tegemine.

Ajavormid/ Tenses: Present Simple, Past Simple, Present Perfect, Past Perfect, Present Simple Continuous, Present Perfect Continuous. Past Simple Continuous, Future Simple (will/going to kasutamine). Oleviku ajad, mineviku ajad ja tuleviku ajad. Kestvad ajavormid. Ajavormide võrdlus eesti keelega ja kasutus inglise keeles.

Eessõnad/ Prepositions: tegusõnadega kasutatavad eessõnad, omadussõnadega kasutatavad eessõnad, eessõnad väljendites, eessõnad küsilauses.

Määrsõnad/ Adverbs: Sagedust näitavad määrsõnad, nende kasutamine lauses.. Määrsõnade asukoht lauses. Hulga- ja määramäärsõnade some/ any, few/a little kasutus.

Tegusõnad/ Verbs: Modal verbs. Can, could, will, would, shall, should, may, might, ought to, used to. Modaaltegusõnad erinevates ajavormides. Kasutus jutustavas lauses. Kasutus küsilauses. Tingimuslaused Conditional sentences type 0, I,II and III. Gerundiumi ja infinitiivi kasutamine. Ühendtegusõnad (have, take, make, carry ,etc.) ja nende kasutamine kõnes. Phrasal verbs.

Nimisõnad/ Nouns: Määrav/ umbmäärane artikkel nimisõna ees. Artikli puudumine, väljendid umbmäärase artikliga, väljendid määrava artikliga. Tegusõna vorm –ing. Mitmuse vormide moodustamine. Ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud. Loendatavad ja loendamatud nimisõnad. Much/ many, some/ few kasutamine. Omastav kääne of ja ‘s. Liitnimisõnad.

Asesõnad/ Pronouns: isikulised asesõnad, omastavad asesõnad, umbmäärased asesõnad, umbisikulised asesõnad. Nende kasutus lauses.

Omadussõnad/ Adjectives. Liitomadussõnad. So ja such, enough ja too kasutamine. Omadussõnade võrdlusastmed ja nende moodustamine. Eritüvelised võrdlusastmed.

Umbisikuline tegumood/ Passive voice. Sõnade järjekord lauses. Eessõna by kasutus passiivi lauses. Umbisikulise tegumoe võrdlus aktiiviga ning kasutamine

Saksa keel:

nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja; ainult ainsuses või ainult mitmuses kasutatavad nimisõnad; nimisõna käänded; artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamine üldnimedega, ainenimedega, geograafi-liste ja isikunimedega; omadussõna: omadussõna öeldistäite ja täiendina;

võrdlusastmed , omadussõna substantiveerimine äratundmise tasemel arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja

kümnendmurrud); protsent; kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal,

66

vahemaad; asesõna: isikulised ja omastavad asesõnad, nende kasutamine; siduvad asesõnad

der, die, das; umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, keiner, jeder, jemand, niemand, etwas, alle(s), nichts; küsivad asesõnad wer, was, welcher;

tegusõna: nende põhivormid ja pööramine; tegusõnade haben ja sein ja werden kasutamine; modaaltegusõnad, pööramise iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning põhiverbina, tarindi modaalverb+infinitiiv-perfekti moodustamine kontekstis mõistmine; enesekohased tegusõnad; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens, Präteritum (ära tundmine ja arusaamine);

käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine,tekstis mõistmine; konjunktiivi aktiivi vormide hätte, wäre, würde+Infinitiv I arusaamine, tundmine

moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovlausetes, viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks;

passiiv: umbisikuline tegumood saksa keeles: man;es,wird+ PartII, wurde + Part.IIinfinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, statt...zu, reeglipärane kasutus; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I, Partizip II) konteksti tasemel; tegusõnade rektsioon erialaselt aktiivsete sõnade korral;

modaalsed abisõnad: leider, vielleicht, wohl; aber, auch, denn,doch,erst, mal; eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,

unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (trotz,während, wegen);

sidesõnadund,oder,aber,dass,denn... jne (ühesõnalised) lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused;

lauseliikmed (alus, öeldis ); tähtsamad sõnajärjereeglid; sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad); nimi-

omadus- ja tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -los, -sam); nimi- ja omadussõnade eesliide un-; tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, ent-, er-, ver-, zer-, ge-,); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, ein-, fort-, her-,);

õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.

Vene keel:• nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;• omadussõna: võrdlusastmed • arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;• asesõna: asesõnade käänamine;• tegusõna: pööramine, ajavormid;• sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takže i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;• sõnatuletus: liitsõnade moodustamine• õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnadeõigekiri; ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri;• praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid,subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisunditväljendavad keelendid; kõne-, ametikeele stilistilised

67

iseärasused.

7. Õpitulemused7.1. Kuulamisel õpilane:• mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, etneed on lähedased standardkeelele;• jälgib raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada erinevat vajalikku infot;• tuletab tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntudelementide kaudu;• eristab kuulatu detaile ja järjestab sündmusi;

7.2. Kõnelemisel õpilane:• kasutab vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;• vestleb põhitemaatika ulatuses ning esitab ja põhjendab oma vaateidja seisukohti;• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;• suhtleb võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;

7.3. Lugemisel õpilane:• mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseidkasutamisjuhiseid;• leiab tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;•kasutab teksti mõistmiseks pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme,kirjapilte;• tuletab tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntudelementide kaudu;• teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning kasutabneid teadmisi võõrkeelset teksti lugedes;• leiab ja kasutab õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;• kasutab erinevaid sõnaraamatuid

7.4. Kirjutamisel õpilane:• kirjutab teateid ja lihtsamaid ametlikke kirju;• teeb märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;• täidab ankeete ja vastab küsimustikele;• oskab kirjuta elulookirjeldust (CV);taotlust praktikakohale• paneb kirja olulise info kuulates telefonikõnet;• teab õigekirja ja enamkasutatavaid kirjavahemärke, vajadusel kontrollib neid teatmeteoste abil.

8. Hindamine Ainevaldkonna hindamise aluseks on püstitatud õpitulemuste omandamine. Hindamise ülesehitusega tagatakse kõigi osaoskuste kontrollimine.Hindamisel kasutatakse nii protsessi- kui ka arvestuslikku hindamist. Hinnatakse nii kirjalikult kui ka suuliselt.

suulise ja kirjaliku teksti sisu mõistmine 10% sõnavara tundmine ja kasutamine kõnes 30% intonatsioon ja hääldus 5%

68

teksti koostamine õpitaval teemal 5% suhtlemissituatsioonide läbimängimine võõrkeeles 30% erinevate dokumentide ja kirjade koostamine 20%


69

MATEMAATIKA

1Moodul: matemaatika2.Maht õppenädalates: 5 õppenädalat:3.EesmärgidMatemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:• mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri arengus;• omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskabneid kasutada ülesannete lahendamisel;• arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;• arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatilistesümbolite kasutamisega;• arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotudülesannete lahendamisel;• omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeaineteõppimist ja õpingute jätkamist valitud erialal;• õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.4.Nõuded mooduli alustamiseks: põhiharidus5.Õpitegevusused

6. Õppesisu REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused.

Irratsionaalarvud ja reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus.Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise jaratsionaalarvulise astendajaga aste. Arvu n-es juur. Tehted astmete ja võrdsetejuurijatega juurtega.

VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid,nendeks taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahetundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühetundmatuga lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb:• ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;• arvu astendamise ja juurimise tehteid;• arvu absoluutväärtuse mõistet;• mõisteid võrdus, võrrand, samasus ja võrratus;• õppesisuga määratud võrrandite ja võrratuste liike;• võrrandite ja võrratuste lubatavaid teisendusi;• võrrandi ja võrratuse lahendite mõisteid.Õpilane oskab:• sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise astendajagaastmeteks;• teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi;• lahendada ühe muutujaga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid;• lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja lihtsamate ruutvõrranditesüsteeme;• lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi;• lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme.

TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- jaradiaanmõõt. Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga

70

trigonomeetrilised funktsioonid, nende väärtused mõnede nurkade korral.Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid. Nurkadesumma ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus jatangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab ⋅ sinC). Siinus- jakoosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.

VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid.Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt jakoordinaatkujul). Kahe vektori skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektoriristseis ja kollineaarsus.ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb:• kraadi- ja radiaanmõõtu;• mis tahes nurga trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone;• trigonomeetrilisi põhiseoseid;• valemeid kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse jatangensi jaoks;• kolmnurga pindala valemeid;• siinus- ja koosinusteoreemi;• vektori mõistet ja tehteid vektoritega;• vektori koordinaate;• vektori ristseisu ja kollineaarsuse tunnust.Õpilane oskab:• teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, kasutades õpitud valemeid;• lahendada kolmnurki;• arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala;• arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala;• sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul.

JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusuja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahesirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joontelõikumisülesanne.

JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetilinejada. Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summavalemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.Laen, liht- ja liitintress. – 5 tundi

FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramisjamuutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon.Ruutfunktsioon. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1).Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamineja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb:• joone võrrandi mõistet;• sirget ja ringjoont ning nende võrrandeid;• sirgete vastastikuseid asendeid tasandil;• jada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõisteid; nende üldliikme ja n esimeseliikme summa valemeid;• hääbuva geomeetrilise jada summa valemit;• jada piirväärtuse olemust;• funktsiooni üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid;

71

• ainekavaga fikseeritud funktsioone ja nende omadusi.Õpilane oskab:• koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud tõusu ja algordinaadiga, kahepunktiga, punkti ja sihivektoriga;• koostada ringjoone võrrandit;• joonestada sirgeid ja ringjooni nende võrrandite järgi;• leida kahe joone lõikepunkte;• kasutada aritmeetilist ja geomeetrilist jada ülesannete lahendamisel;• skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid;• kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires.

PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus.Funktsiooni piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsioonituletis. Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatisetuletised. Tuletiste leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsioonikasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesandelihtsamad juhud.

HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike.Tasapinnaline geomeetria (ring, kolmnurk, nelinurk) – 5 tundiKorrapärane prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus jakera, nende täispindala ja ruumala. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb:• funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise geomeetrilist ja füüsikalisttähendust;• funktsiooni graafiku puutuja mõistet;• funktsiooni kasvamise ja kahanemise tunnuseid;• funktsiooni ekstreemumkoha ja graafiku ekstreemumpunkti mõistet ningekstreemumkoha leidmise eeskirja;• erinevate tahk- ja pöördkehade liike, nende täispindala ja ruumala arvutamisevalemeid.Õpilane oskab:• leida ainekavaga määratud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise jajagatise tuletisi;• leida funktsiooni nullkohti;• leida funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikke;• leida funktsiooni graafiku maksimum- ja miinimumpunkte;• uurida lihtsamaid funktsioone ja skitseerida nende graafikuid;• arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel;• skitseerida ruumilisi kehi ja arvutada nende pindala ja ruumala;• rakendada trigonomeetria valemeid ruumigeomeetria ülesannete lahendamisel.

Funktsioonid Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = , y = ). Funktsiooni y = ja y =

Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = , y = , y = ) jalihtsamad rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldistelogaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x).Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m,arccos m ja arctan m. Trigonomeetrilised põhivõrrandid.Tõenäosusteooria ja statistika – 10 tundi.ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb:

72

• ainekavaga fikseeritud funktsioone, nende graafikuid ja peamisi omadusi;• reaalarvulise astendajaga astme mõistet;• arvu logaritmi ja selle omadusi;• trigonomeetriliste funktsioonide perioode..Õpilane oskab:• skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid;• logaritmida ja potentseerida lihtsamaid avaldisi;• lahendada lihtsamaid eksponentvõrrandeid ja trigonomeetrilisi põhivõrrandeid.7.ÕpitulemusedMatemaatikaõppe kursused läbinud õpilane:• oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt omaarvutustulemusi hinnata;• oskab teisendada algebralisi avaldisi:• oskab lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusija võrratussüsteeme;• oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel;• oskab lahendada kolmnurgaülesandeid;• teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutadanende pindala ja ruumala;• tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendadaavaldiste lihtsustamisel;• teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid;• oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi;• saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada;• oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;• saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;• oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ningneid lahendada;• oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;• oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;• saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.8. Hindamine

Õppeaastal läbitud moodul lõpeb kokkuvõtva hindega, lõputunnistusele tulevaks hindeks on kokkuvõtvate hinnete diferentseeritud keskmine.

73

FÜÜSIKA

1. Moodul: Füüsika2. Maht õppenädalates: 3õn3. Eesmärgid:Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:• omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;• tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas;• omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektidekirjeldamiseks, seletamiseks ning prognoosimiseks;• tutvub füüsikaseaduste universaalsusega;• mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ningteiste teadustega;• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast jaseadmeid säästes;• kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikudväärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.4. Õppetegevus3.1. Kutseõppeasutuses tugineb füüsika õppimine ja õpetamine põhikoolis õpitule.Õppetegevus peaks olema suunatud arutluse ja analüüsi kaudu seoste loomisele jajärelduste tegemisele, õpilaste isikliku suhtumise kujundamisele ja sellele põhjendusteleidmisele. Seetõttu oleks soovitatav rohkem kasutada õpilaste iseseisval töölpõhinevaid õppemeetodeid – arutlusi, probleemsituatsioonide lahendamist, referaatideja uurimustööde koostamist. Informatsiooni iseseisev otsimine erinevatestteabeallikatest arendab kriitilist mõtlemist ja oma seisukoha kujunemist.3.2.Õpetaja ülesandeks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmisteomandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseususuurenemist ning mõjutada väärtushinnanguid.3.3.Nõutavate õpitulemuste saavutamiseks peaks õpetajal olema võimaluskasutada nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid ning viia osa ainetunde läbiarvutiklassis.5. ÕppesisuMehhaanika (1õn)MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaseltmuutuv liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehadevastastikmõju: mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus,Newtoni teine seadus, Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuseseadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energiajäävuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip.PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- japöörlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus.Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine,lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nähtused.Õpitulemused Õpilane teab:• liikumisi kirjeldavaid suurusi ja nendevahelisi seoseid;• Newtoni seadusi ja gravitatsiooniseadust;• impulsi jäävuse seadust ja mehaanilise energia muundumisi;• ringjoonelise liikumist ja võnkumist iseloomustavaid parameetreid.

74

Õpilane oskab:• leida liikumist iseloomustavaid parameetreid (l, s, v, a, t);• lugeda ja koostada nihke, kiiruse ja kiirenduse ajast sõltuvuse graafikuid;• teisendada ühikuid SI süsteemi;• iseloomustada kehale mõjuvaid jõude;• lahendada lihtsamaid ülesandeid töö ja võimsuse leidmiseks;• kasutada energia jäävuse seadust ülesannete lahendamisel;• leida perioodi ja sagedust ringliikumisel ning võnkumistel. Elektromagnetism (1õn)ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuseseadus, Coulomb`i seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad.Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- jarööpühenduse seadused. Elektrivoolu töö ja võimsus.MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadusLorentzi jõud. Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: laineteliigid, energia ja levimise kiirus.VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valgusepeegeldumine. Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valgusemurdumine, murdumisnäitaja. Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footonienergia ja sageduse seos. Fotoefekt.ÕpitulemusedÕpilane teab:• Coulomb’i seadust;• elektriliste parameetrite vahelisi seoseid ja ühikuid;• elektrivoolu toimete rakendusi;• magnetvälja suuna määramise reegleid;• vahelduvvoolu saamise ja kasutamise võimalusi;• elektromagnetlainete skaalat (sageduse, energia ja lainepikkuse järgi);• valguse levimise kiirust, sagedust ja lainepikkust;• valguse levimisel esinevaid nähtusi.Õpilane oskab:• koostada lihtsamat vooluringi;• mõõta voolutugevust ja pinget;• lahendada ülesandeid vooluringi ja tema osade kohta;• määrata püsimagneti ja vooluga juhtme magnetvälja suunda;• määrata vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu suunda;• määrata induktsioonvoolu suunda;• tuua näiteid elektromagnetkiirgustest, -lainetest;• konstrueerida langevale kiirele vastavat peegeldunud ja murdunud kiirt kahekeskkonna piiril;• selgitada valge valguse dispersiooni klaasprismas.Mateeria vormid: aine ja väli (1õn)AINE OLEKUD. Aine makroparameetrid ja nende mõõtmine. Aineagregaatolek ja selle muutumine, soojushulk. Gaas, aine mikroparameetrid, ideaalsegaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid. Gaasi töö. Soojusmasin, soojusmasina kasutegur.Vedelik: pindpinevus, märgamine. Tahkis: liigid, omadused. Ülekandenähtused aines.AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: energianivoo,Bohri postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne

75

aatomimudel. Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemilineelement, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajõud. Tuumaprotsessid:tuumade lõhustumine, tuumade süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm,kiirguskaitse.AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane,asteroid, komeet, meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke jaevolutsioon. ÕpitulemusedÕpilane teab:• aine makroparameetreid ja nende mõõtmise ühikuid;• aine agregaatolekute iseloomustusi;• olekumuutusi ja selleks vajalikke tingimusi;• Bohri aatomimudelit;• radioaktiivsete kiirguste liike ja nende eest kaitsvaid materjale;• planeetide, asteroidide, komeetide ja meteooride vahelisi erinevusi;• aine esinemise vorme ja vastastikmõjusid Universumis.Õpilane oskab:• väljendada temperatuuri erinevates skaalades;• leida isoprotsesside ülesannetes rõhku, ruumala või temperatuuri;htsamaid ülesandeid soojusliku tasakaalu võrrandi kohta;• kirjeldada aatomi ehitust;• kirjutada lihtsamaid tuumareaktsioone;• kirjeldada ainet Universumis; Kirjeldada päikesesüsteemi ja planeetide liikumisi.6. Füüsika õpitulemusedKutseõppeasutuse füüsikaõppe kursused läbinud õpilane teab:• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjusitingimusi,seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;• füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid;• seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut jaseaduse rakendatavust;• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust;• mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid;• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;asutuse füüsikaõppe kursused läbinud õpilane oskab:tusi füüsika seisukohalt;• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid;• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt;õteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi;• töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;• lahendada probleemülesandeid ainekava mahus;• rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.

76

KEEMIA

1.Moodul: keemia2. maht õppenädalates: 2 õn

I kursusel 1õnII kursusel 1õn

3. EesmärgidKeemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:• omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemiseks• laiendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemiapõhilistest mõistetest ja seaduspärasustest;• mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses,ühiskonnas ja argielus;• õpib rakendama omandatud teadmisi töökeskkonnas ja praktilises elus;• õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;• oskab säästlikult ja ohutult kasutada kemikaale argielus;• õpib vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse tagajärgedesse;• mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega;4.Nõuded mooduli alustamiseks: põhiharidus5.Õpitegevused erinevad töövõtted õpikeskkonnas: rühmatöö, paaristöö, loeng, informatsiooni hankimine erinevatest teabeallikatest, s.h. internetist; näidiskatsed; arvutusülesannete lahendamine seoses õpitava erialaga.6. Õppesisu6.1.Üldine ja anorgaaniline keemia

AATOMI EHITUS. Seos perioodilisustabeliga. Elementide keemilise aktiivsuse seos aatomi ehitusega.

ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused.. ARVUTUSED

REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutusedreaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise % arvutused.

KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL.ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv japöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Lahuse pH.

METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldisedfüüsikalised omadused, metallide keemilised omadused. Metalliühendid,nende levik looduses. Sulamid. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje.

MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID.Mittemetallide iseloomustus, füüsikalised omadused. Allotroopia. Lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest(halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, süsinik, räni). Mittemetallilised elemendid looduses.

Õpitulemused Õpilane teab keemia põhimõisteid; Õpilane oskab selgitada:

◦ hapete liigitamist vesiniku aatomite arvu, hapnikusisalduse ja tugevuse järgi,hüdroksiidide liigitamist lahustuvuse järgi, soolade liigitamist koostise jalahustuvuse järgi;

77

◦ reaktsiooni kiirendavaid tegureid (temperatuur, kontsentratsioon, rõhk,peenestatus, katalüsaator);◦ keemilise tasakaalu olemust;◦ lahuse pH-d;◦ metalli korrosiooni olemust ja selle vältimise viise;◦ mittemetallide füüsikalisi omadusi;◦ happevihmade teket ja nende mõju loodusele;◦ anorgaaniliste ainete liigitamine aineklassidesse;◦ metallide aktiivsuse võrdlemine, osates kasutada pingerida ja otsustada reaktsioonitoimumise üle;◦ arvutused võrrandi järgi (moolides, massiühikutes);◦ lahuse koostise arvutamine massiprotsendi alusel;

6.2.Orgaaniline keemia SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid.

Süsinikuahel, isomeeria, struktuurivalemid. Alkaanide keemilisedomadused. Alkaanid olmes ja tehnikas. Maagaas, nafta, põlevkivi.Halogeenoalkaanid.

ALKOHOLID. Alkoholide struktuur ja omadused. Funktsionaalrühm. Alkoholide mürgisus, saamine ja kasutamine tehnikas. Eetrite määratlemine.

5.1.3.KÜLLASTUMATA SÜSIVESINIKUD j.t ÜHENDID (ALKEENID, ALKADIEENID, ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Aromaatsus. Areenide asendusreaktsioonid. Fenoolid. Aromaatsete ühendite. Polümeerid.

KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID.Aldehüüdide struktuur. Aldehüüdide redoksomadused. Sahhariidide mõiste ja liigitus,bioloogiline tähtsus. Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid.Funktsionaalderivaadid, estrid ja amiidid. Rasvad, nendebioloogiline tähtsus. Aminohapped ja valgud, nende tähtsus.

Õpitulemused Õpilane teab:

• mõisteid: alkaan, radikaal, funktsionaalne rühm, isomeeria, aminorühm, amiin,hüdroksüülrühm, alkohol, funktsionaalne rühm, alkoholaat, eeter, alkeenid,alküünid, kaksikside, kolmikside, küllastunud ühend, küllastumata ühend,hüdraatimine, hüdrogeenimine, polümeer, karbonüülrühm, karbonüülühend,aldehüüdrühm, aldehüüd, sahhariid, monosahhariid, oligosahhariid, polüsahhariid,karboksüülrühm, karboksüülhape, ester, rasv, aminohape;• teab struktuuri ja omaduste vastavust.

Õpilane oskab:• selgitada◦ orgaaniliste ainete eripära võrreldes anorgaaniliste ainetega;◦ alkaanide rea liikme omaduste sõltuvust struktuurist;◦ orgaaniliste ainete nomenklatuuri põhireegleid;◦ halogenoalkaanide kasutusalasid;◦ funktsionaalse rühma mõistet, selle määravat osa alkoholide omadustele;◦ alkoholide kasutusalasid (meditsiin, parfümeeria, kütused) ja toimetorganismile;◦ küllastumata ühendite struktuuri iseärasusi;◦ liitumis- ja polümerisatsioonireaktsioonide olemust;◦ polümeeride keemia põhimõisteid;

78

◦ karbonüülühendite mõistet ja nomenklatuurireegleid, aldehüüdide omadusi;◦ sahhariidide mõistet ja osa eluslooduses;◦ karboksüülhapete, estrite ja aminohapete nomenklatuurireegleid;◦ etaanhappe keemilisi omadusi;◦ rasvade füüsikalisi omadusi, bioloogilist tähtsust;◦ aminohapete tähtsust valkude tekkimisel;• lahendada probleemülesandeid järgmistel teemadel:◦ alkaanide struktuurvalemite kirjutamine ja mudelite konstrueerimine;◦ alkoholide rea 10 esimese liikme struktuurvalemite kirjutamine;◦ reaktsioonivõrrandite kirjutamine alkoholide keemiliste omaduste(reageerimine happena, dehüdraatimine, põlemine) kohta;◦ valemi põhjal ühendi aineklassi kuuluvuse üle otsustamine;◦ karboksüülhapetele ja aldehüüdidele struktuurvalemist lähtuvalt nimetusteandmine;

7.Keemia koondõpitulemused

Kutseõppeasutuse keemiaõppe kursused läbinud õpilane:• oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavatekeemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite(oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid, soolad) valemeid;• teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;• mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võibkujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustadavälistegurite mõju keemilisele tasakaalule;• tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsioonikiirendamise võimalusi;• oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omadustekohta, otsustada reaktsiooni toimumise üle;• oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte;• oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);• oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahustelahjendamisel ja segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrranditealusel (arvestades saagist, kadu);• oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud struktuurvalem);• tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid(alkaanid, halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid,aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid);• oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgining konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;• mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses jaolmes;• oskab selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete keemilist olemust,võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;• oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamisekohta.

8. Hindamine Aine lõpeb kokkuvõtva hindega.

79

Kasutatakse kirjalikku arvestsulikku hindamist. Tööde täpne maht määratletakse õpetaja konkreetse töökavaga.

80

GEOGRAAFIA

1.Moodul: geograafia

2. Maht õppenädalates: 2 õn I kursus 1 õn; II kursus 1 õn.

3.Eesmärgid

Kutsekooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:• saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest seostest;• oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tegevuse tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;• on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;• väärtustab jätkusuutlikku arengut;• saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest, teab Eesti kohta selles;• oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt / graafiliselt esitatud teavet;• oskab leida geograafiateavet erinevatest allikatest, kasutada infotehnoloogiavahendeid teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;• oskab teavet kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada;• oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus toimetulekuks.


5. Õpitegevused

Kutsekoolis jätkub põhikoolis alustatud geograafia teemade põhjalikum ja maailma tasandil käsitlemine. Geograafia kursus toetub väga tugevalt majandusõpetusele ning sidustab õpilase kutsealase arengu geograafiaga haakuvate õppeainete integreeritud käsitlemisega kooliõppekavas. Kutsekooli loodusgeograafia osas on tugev rõhuasetus keskkonnaproblemaatikal ja erialase tegevuse tagajärgedel looduskeskkonnale. Geograafia annab õpilastele maailmast üldistava tervikpildi, sest õpitavad erialad on seotud rahvusvaheliste arengutega (nt autotööstus, rõivatööstus, toiduainete tööstus jms).

Kutsekoolis kasutame geograafia õpetamisel varasemast enam õpilaste iseseisval tööl põhinevaid õppemeetodeid: eriala ja geograafiat ühendavad projektid, kutseala toetavate geograafiliste probleemülesannete lahendamine, temaatiliste referaatide ja uurimistööde koostamine, siduskaartide koostamine, kontuurkaartidele erialase informatsiooni kandmine, vajaliku spetsiaalse geograafilise informatsiooni sihipärane otsimine ja töötlemine, jne. Õppetegevus praktiliste ülesannete, arutluste ja analüüside kaudu, et luua kaasaegsete lähenemisviiside ja õpetamismeetodite abil seosed olemasolevate infoallikate ja nende rakenduste vahel, et tõsta professionaalset oskusvõimekust geograafia võimaluste ulatuses. Eraldi leiavad käsitlemist nii looduskeskkonna kui inimtegevusega seotud riskid. Õpilase iseseisvuse, enesehinnangu ja temalt saadava tagasiside parandamiseks on kasutatav metoodika struktureeritud ja võimaluste piires kutseprofiili nõuetega seotud.

6. Õppesisu

81

ÜLDMAATEADUS

KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid. Andmete graafilised esitusviisid. Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.

MAA KUI SÜSTEEM. Süsteemi mõiste. Erinevad süsteemid. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed.

LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevad kivimid ja maagid kui maavarad. Kaevanduste mõju keskkonnale. Vulkanism ja selle tagajärjed. Ohu vähendamine ja vältimine. Maavärinad ja nende tagajärjed. Maavärinate tugevuse mõõtmine. Ohu vähendamine ja vältimine. Maalihked. Gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes.

PEDOSFÄÄR. Murenemine: füüsikaline (rabenemine) ja keemiline (porsumine) murenemine. Mullaprofiilid ja mulla tekkeprotsessid. Mullaviljakuse vähenemine (vee ja tuule erosioon, kõrbestumine). Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

ATMOSFÄÄR. Atmosfääri koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid. Maa ja mere mõju õhutsirkulatsioonile. Õhuniiskus ja sademete globaalne jaotus. Inimese mõju atmosfääri koostisele. Happevihmad. Sudu. Osooniaugud. Kasvuhooneefekt. Õhu saastumine, seire ja rahvusvahelised lepped.

HÜDROSFÄÄR. Vee jaotumine ja vee ringe Maal. Jõed. Veerežiim ja äravool. Kliima mõju äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Voolusäng ja sellega seotud protsessid. Lammid ja settetasandikud. Põhjavesi. Põhjavee kujunemine, filtratsioon. Põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjavee alanemine ja reostumine. Merevee omadused ja vee liikumine ookeanis. Soolsus, temperatuur ja tihedus. Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel.

MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa süsteemide vastastikmõju. Maastikuline mitmekesisus. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA

KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutasemenäitajad. Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.

.MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailmarahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded,nende põhjused. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas.Suurlinnade keskkonnaprobleemid.

KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduseüldine struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele.Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

82

ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur.Alternatiivenergia kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport jatöötlemine. Tahkete kütuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütustekasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.

PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused.Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik maailmas. Peamistepõllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastikutoitlustamise probleemid.

MASINATÖÖSTUS. Masinatööstuse jagunemine vanadeks, uuteks jauusimateks harudeks. Vanade masinaehituse harude paigutuse põhijooned. Fordistliktootmiskorraldus uutes harudes ja selle mõju masinatööstuse globaliseerumisele. Uuteja uusimate harude paigutuse põhijooned.

TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika.Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri-, sotsiaal- jaturismiteenused. Turism ja selle geograafia.

KERGETÖÖSTUS. Kergetööstuse koosseis ja areng. Kergetööstuse paiknemist mõjutavad tegurid. Tootmise geograafia ja maailmamajanduslikud sidemed.

METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS. Maailma metsatüübid ja metsavarud. Metsade majandamise põhimõtted. Maailma eri regioonide metsamajandus ja metsatööstus. Metsade hävimine ja selle peamised põhjused. Metsade kaitse.

7. Õpitulemused

Õpilane teab:• erinevaid asukoha määramise meetodeid;• Maa sfääre;• litosfääri koostist;• erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;• vulkaanide tekkepõhjusi;• maavärinate tekkepõhjusi;• maavärinate tugevuse hindamise meetodeid;• mulla hävimist mõjutavaid tegureid;• merede ja ookeanide reostusallikaid;• atmosfääri koostist ja ehitust;• erinevaid sademete tekkepõhjusi ja tingimusi;• riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;• riikide liigitust nende arengutaseme alusel;• maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;• rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;• rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;• üldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades;• rahvusvahelisi firmasid;• rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;• kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;• erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;• erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;• masinatööstuse jagunemist vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks;• masinatööstuse erinevate harude paigutuse põhijooni;

83

• põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgeltarenenud riikides ja arengumaades;• peamisi põllumajandusliku tootmise vorme;• põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;• erinevaid transpordiliike;• peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;• äri, sotsiaal- ja turismiteenuseid.

Õpilane saab aru:• Maa sfääride vahelistest vastasmõjudest;• laamade liikumise teooriast;• kivimite ringest;• gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osast maalihetes;• füüsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise jaarenguga;• erinevatest mullatekkeprotsessidest;• muldade kaitse vajalikkusest;• kiirgusbilansi olemusest;• üldise õhuringluse olemusest ja mõjust maailma erinevate piirkondade kliimale;• tsüklonite ja antitsüklonite mõjust ilmastikule;• inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja selle tagajärgedest;• loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest;• veeolude ajalistest muutustest;• põhjavee kujunemisest ja filtratsioonist;• vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest;• Maa süsteemide ja inimese vastasmõjust;• demograafilise ülemineku teooriast;• rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades;• globaliseerumise olemuset;• rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses;• rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide mõjust maailmamajandusele;• kaasaegse maailma energiamajandusest;• transpordi arengust ja selle mõjust teistele majandusharudele;• side ja infosüsteemide tähtsusest kaasaegses maailmamajanduses;• looduse ja ühiskonna vastasmõjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandilja säästliku arengu vajadusest;• teenuste osatähtsuse kasvust kaasaegses majanduses ja seotusest teistemajandusharudega.

Õpilane oskab:• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks jaüldistuste tegemiseks;• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;• määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;• analüüsida kaevandustegevusega kaasnevaid sotsiaalseid- ja keskkonnaprobleeme;• analüüsida mulla hävimise võimalikkust maailma erinevates piirkondades;• hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;• analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõjuinimesele, majandustegevusele ja keskkonnale;• analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja

84

majanduslikke kahjusid;• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;• analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele jakeskkonnale.• hinnata maailmamere kaitse vajalikkust;• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;• hinnata keskkonnamuutuste mõju inimtegevusele ja keskkonnaseire vajalikkust;• näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;• iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neidarengutaseme alusel;• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusierinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas jaselgitada taolise paiknemise põhjusi;• analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale;• näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- jakeskkonnaprobleemidest;• tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud ja arengumaadele;• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;• näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;• analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevatesregioonides;• hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusimaailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondadepõllumajandust;• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;• võrrelda temaatiliste kaartide abil erinevate regioonide veondust;• kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, internet,CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;• analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatudnähtuste arengusuundadest;• rakendada geograafiaalaseid teadmisi ökoloogia- ja demograafiaalastes ningpoliitilistes diskussioonides;. oskab kasutada geograafiateadmisi igapäevaelus, professionaalses tegevuses ja tulevikukavade tegemisel.

8. Hindamine

85

BIOLOOGIA

1.Mooduli nimetus BIOLOOGIA2.Maht õppenädalates - II kursusel - 1 õn, III kursusel - 1 õn3.EesmärkBioloogiaõpetusega kutseõppeasutuses taotletakse, et õpilane:

saab aru elu olemusest, organismide keemilisest koostisest ja ehitusest ja selle ülesannetest

teab raku osasid ja ülesndeid ja oskab võrrelda looma-, taime - ja bakterirakku ning kromosoomide ehitust ja tähtsust.

saab aru metabolismi ja fotosünteesi tingimustest, olemusest, tulemusest ja tähtsusest teab organismide paljunemise ja arengu viise, erinevust, tähtsust ja olemust teab orgaanismi fenotüübi ja genotüübi einevusi ja seoseid, tunnuste edasikandumist-

pärilikku ja mittepärilikku muutlikust ja nende seost keskkonnatingimustega. Viiruste olemus ja tähtsus

oskaks seostada bioloogiat teiste teadusharudega - keemiaga, botaanikaga, anatatoomiaga biotehnoloogiaga, geenitehnoloogiaga ja meditsiiniga

oskaks iseloomustada inimorganismi ja selle talitlust teaks ökoloogia seost loodus- ja keskkonnakaitsega, ökosüsteemide struktuuri,

keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid teaks evolutsiooniteooria põhitõdesid, liigiteket, looduslikku valikut ja inimese

evolutsiooni

4. Nõuded mooduli alustamiseks - Õpiane on lõpetanud põhikooli bioloogia kursuse

5. Õppesisu ELU OLEMUS JA ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS.Elu tunnused,

eluslooduse organiseerituse tasemed, loodusteaduslikud uurimismeetodid, peamised anorgaanilised ja orgaanilised ained ja ühendid organismis.

RAKK. Rakuteooria põhiseisukohad, looma,-taime ja bakteriraku ehitus ja talitlus, ainuraksed ja hulkraksed organismid. Kromosoomide ehitus.

ORGANISMIDE AINE JA – ENERGIAVAHETUS. Metabolismi olemus ja tähtsus. Fotosünteesi olemus ja tähtsus.Organismide varustamine energiaga.

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.Rakkude jagunemine- mitoos ja meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine- taimede ja loomade paljunemise ja arengu erpära. Inimese sugurakkude areng, viljastumine, looteline ja sünnijärgne areng.

RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia seos teiste ainetega. Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia- nende probleemid ja areng, Bioloogia seotus teiste teadusharudega

INIMENE. Inimorganismi iseloomustus ja elutalitlused. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid.

Organismidevahelised suhted, populatsioon, ökosüsteemi ehitus ja iseloomustus. Biosfääri iseloomustus. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse probleemid Eestis ja maailmas. Keskkonna ja looduskaitsepoliitika

EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja areng. Elu areng maal. Evolutsioonitõendid ja geneetilised alused. Looduslik valik. Mikro ja – makroevolutsioon. Inimese evolutsioon

86

6. Hinnatavad õpitulemused Õpilane toob välja ja võrdleb

elu tunnuseid ja organiseerituse tasemeid organismi anorgaanilisi ja orgaanilisi koostisosi - ehitust ja nende ülesandeid raku osi ja ülesandeid ,looma, taime- ja bakterirakku, teab bakterhaigusi, nende

levimist ja profülaktikat metabolismi ja fotosünteesi erinevust ja tähtsust organismide paljunemisviise, nende erinevust ja tähtsust mitoosi ja meioosi olemust ja tähtsust inimese paljunemise ja arengu iseärasusi ja sellga kaasnevaid muutusi organismis rasestumisvastaseid vahendeid ja loote väärarengute põhjuseid pärilikkuse aluseid, päriliku ja mittepäriliku muutlikuse avaldumisvorme ja

bioloogilist tähtsust. Viiruste osa eluslooduses, mitmekesisus, levimine ja viirushaigused ja profülaktika

kuidas on bioloogia seotud teiste teadusharudega, geeni- ja biottehnoloogiaga, milleks on see hea ja millised probleeme see tekitab

inimorganismi anatoomilisi osi ja nende talitlemist ökoloogilisi tegureid , organismide omavahelisi suhteid, ökosüsteemi ehitust,

bioloogilist mitmekesisust, looduskaitse ja keskkonnakaitse olemust ja tähtsust ning seotust teiste eluvaldkondadega, säästva arengu põhimõtteid ja tema osa selles

elu päritolu hüpoteese ja tõendeid, inimese eellasi ja tõendeid meie pärinemise kohta loomariigist, liigitekke ja loodusliku valiku osa evolutsiooniprotsessis.

7.HindamineHindamise aluseks on eesmärkides püstitatud õpitulemuste omandamine. Kokkuvõttev hinne kujuneb kujundava ja kokkuvõtva hinde tulemusena. Õpilane peab sooritama iga osa lõpus testi, samuti saab ta hinde referaadi eest.


87

AJALUGU

1.Moodul: Ajalugu2.Maht õppenädalates: 3 3.Eesmärgid

Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane Suhestab ennast kodukoha, Eesti, Euroopa ja maailmaga; Oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet; Mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises kontekstis; Mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende

lahendamisel; Oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi- ja protsesse; Oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse

üle.4.Nõuded mooduli alustamiseks: Põhiharidus.5.Õppesisu

Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1 õn) MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega.

Muinasusund ja ristiusu levik. Muistne vabadusvõitlus. KESKAEG (VANA-LIIVIMAA). Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti

rahvastik ja majandusolud 14.-16.sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda ja selle tagajärjed.

UUSAEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine. Majanduslik areng. Elu-olu ja kultuur.Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja reformid. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri kujunemine.

20. sajandi ajalugu (2 õn) MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi

algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.

ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti iseseisvumine. Vabadussõda.

MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus. Elu-olu ja kultuur. Demokraatiad ja diktatuurid. Eesti Vabariik.

TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1940.. Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne tööstusriigid. Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.

MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.

6.ÕpitulemusedÕpilane

Tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga; Mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel; Analüüsib lähiajaloo probleeme; Selekteerib, refereerib ning võrdleb erinevaid ajalooallikaid ja seisukohti; Suhtub kriitiliselt massimeedia informatsiooni;

88

Esitab informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt ja kirjalikult, arvestades autorikaitse põhimõtetega;

Oskab töötada kaardiga.7.Õppetegevus: Töö allikatega (õpik, atlas, kroonikate tekstid, meedia tekstid), õppekäigud, külalisesinejate kutsumine, rühmatöö, esitlused, teemakohaste fimide vaatamine.8.Hindamine

Seoste leidmise ja loomise oskust; Kronoloogia tundmist; Oskust võrrelda ja hinnata erinevaid seisukohti ja tõlgendusi seoses vastavate

ajalooperioodidega; Allikate võrdlemise ja kokkuvõtvate järelduste tegemise oskust; Loogilise ülesehitusega, konkreetsetele näidetele tugineva ja isiklikku

hinnangut sisaldava arutluse kirjutamise oskust; Iseseisva töö protsessi.

89

INIMESEÕPETUS

1. Moodul: inimeseõpetus 2. Maht õppenädalates: 1õn 3. Eesmärgid Inimeseõpetuses taotletakse, et õpilane

Omandab teadmised ja oskused, mis aitavad mõista iseennast ja teisi ning suhelda kaasinimestega

Väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab lähedastest inimsuhetest tulenavt vastutust

Elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest Tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes

4. Nõuded mooduli alustamiseks: põhiharidus 5. Õpitegevused Õppimine peab olema aktiivset õppimist ärgitav, aitama kõigutada ja kummutada

ühiskonnas kehtivaid stereotüüpe Õpetamine toimub läbi katsetamiste ja testimiste Perekonnaõpetuse teemade käsilemisel keskendutakse inimsuhete ja perekonnaelu

psühholoogiale ning eetikale Olulised aktiivõppe meetodid: rühmatööd, rollimängud, diskussioonid, arutlused,

praktilised õppekäigud ja uurimistööd

6. Õppesisu

INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese elukaar.

INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui väärtus. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused. Sotsiaalne taju, isikutaju. “Mina”-pilt. Sotsiaalne küpsus. Tahe

TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded. Mõtlemine ja kõne. Meeleseisundid.

INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus partnerile. Armastus.

ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus. Abikaasa valik. Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele.

VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus.

PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel. Lahkehelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. Õnnestunud pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi väärtus.

7. Õpitulemused Õpilane :

90

Mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi igapäevaelus

Tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas Tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi Austab teiste inimeste õigusi ja omandit Mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus Teab perekonna planeerimise võimalusi Teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja

seadusandlikku külge, tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna ees.

Tunnetab enda, kui lapsevanema ja kasvataja rolli Teab lapse arengu etappe Teab koduse kasvatuse põhialuseid Tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid

seadusi8. Hindamine Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, mitte seisukohti ja hoiakuid – tuleb aktsepteerida õpilase isiklikku arvamustÕpitulemuste kontroll toimub läbi suulise või kirjaliku küsitluse, praktiliste ülesannete ja tegevuste

91

ÜHISKONNAÕPETUS

1. Moodul: Ühiskonnaõpetus2. Maht õppenädalates: 23. Eesmärgid

Ühiskonnaõpetus taotleb, et õpilane: Määratleb end Eesti ja Euroopa Liidu kodanikuna; Märkab ja mõistab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi; Seostab Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse; Väärtustab inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid, teab kodanikuõigusi ning

tunneb kodanikuvastutust; Tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat; Kasutab teabe hankimisel erinevaid allikaid; Oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet; Suhtub kriitiliselt massiteabesse; Osaleb diskussioonis ja suudab oma seisukohta kaitsta.

4. Õppesisu ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE. Ühiskonna

tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas. Ühiskonna struktuur: avalik sektor, erasektor ja kolmas sektor. Nüüdisühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond.

ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus. Parlament. President. Valitsus. Maavalitsus. EV õigussüsteem.KOV ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud valitsemissüsteemid.

KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised ( valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametiühingud ja kutseliidu. Mittetulundusühingud. Riigi-ja kodanikukaitse.

MAJANDUS JA HEAOLU. Majandusressursid. Ressursside piiratus. Ühiskonna jätkusuutlikkus. Turumajandus. Ettevõtluse roll ühiskonnas Riigieelarve tulu-ja kulubaasi kujundamise üldpõhimõtted. Maksud, maksustamise põhimõtted. Aus maksumaksmine. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus ühiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi, sotsiaalkindlustuse põhimõtted Euroopas. Tööhõive, seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu. Töötute sotsiaalne kaitse. Elukestev õppe tähtsus pikaajalises toimetulekus. Tarbijakäitumine, säästlik tarbimine.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.

5. Nõuded mooduli alustamiseks: Põhiharidus6. Õpitulemused

Õpilane Tunneb ja kasutab kontekstis ühiskonnaalast terminoloogiat; Tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;

92

Teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi ning toimib demokraatia põhimõtteid arvestades;

Määratleb oma koha ja võimalused kaasaja maailmas, osaleb ühiskonnaelus; oskab suhelda riigi- ja omavalitsusasutustega;

Selgitab tänapäevase turumajanduse põhimõtteid; maksustamise eesmärke, üksikisiku õigusi ja kohustusi seoses maksudega;

Hindab oma võimalusi, õigusi ja vastutust tööturul, kavandab edasiõppimist ja karjääri, teeb otsused enda suutlikkust ja ressursse adekvaatselt analüüsides ja tegevuse tagajärgi prognoosides;

Hindab ressursside piisavust, tarbib säästlikult, tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana;

Mõistab, mis on üleilmastumine, toob näiteid; Nimetab peamisi rahvusvahelisi organisatsioone ja selgitab nende tegevuse

eesmärke; Oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja

kasutada.7. Õppetegevus: rühmatöö, diskussioon, töö EV põhiseadusega, teemakohaste referaatide

koostamine, teemakohaste filmide vaatamine ja analüüsimine, juhtumianalüüsid, skeemide koostamine, teemakohase statistika analüüs, töö meediaväljaannetega, esitlused, õppekäigud riigiasutustesse, külalisesinejate kutsumine, teemakohaste internetiportaalide kasutamine, õigusaktide otsing elektroomilises Riigi Teatajas, Eesti ja Euroopa haldusterritoriaalse kaardi tundmaõppimine, osalemine koolielu korraldamises.

8. HindamineHindamisel eristatakse kolme saavutustasandit:

Omandatud ainealased teadmised; Omandatud sotsiaalsed oskused; Aktiivne ja vastutustundeline kodanikuosalus.

Hinnatakse nii teadmisi kui oskusi. Osalusoskuste hindamisel tuleb arvestada klassi üldise tasemega ja igaühe tulemusega sellel foonil.

93

MUUSIKA

1.Moodul: muusika 2.Maht õppenädalates: 1 õn3. Eesmärgid

Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: • hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus; • kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks; • kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja hinnata; • oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata; • omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu; • rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi; • rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab oma arvamusi põhjendada. 4.Nõuded mooduli alustamiseks: põhiharidus

5.Õpitegevused: Õppetund, teoreetiliste teadmiste omandamine Muusikaalase informatsiooni otsimine erinevate teabeallikate vahendusel Vahetu muusika kuulamine- kontserdite külastamine , ….. Muusika kuulamine helikandjate vahendusel Osalemine koorides, ansamblites

6.Õppesisu VANAAEG Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja

Vanarooma mütoloogia ja muusika (tragöödia, komöödia). KESKAEG Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil.

Kristlus kui Lääne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusikaareng. Gregooriuse koraal. Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama. Müsteerium. Rändlaulikud. Rüütlipoeesia. Pillid

RENESSANSS Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism, vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus.

BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon). Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Händel,

KLASSITSISM Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid, orkestrid. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.

ROMANTISM Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng. Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid: etüüd, prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, operett, ballett). Juhtivad muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Berlioz, Chopin, Liszt, Verdi, Tšaikovski. Grieg. Sibelius.

20. SAJANDI MUUSIKA Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett.

94

Muusikal. Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Debussy. Ekspressionism. Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Pärt.

EESTI MUUUSIKA . Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul. Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp.– eesti professionaalsed heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Pärt, Tüür, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid. Muusikafestivalid.

POPULAARMUUSIKA AJALUGU. Populaarmuusika juured.Spirituaalid, bluus, kantri ja western, ragtime, dixieland. Jazz-muusika, sellearenguetapid: new orleansi jazz, ragtime, dixieland, sving, bepop, cool jazz, hard bop,scat-laul, free jazz, jazzrock. Rock’n’roll, pop- ja rokkmuusika (E. Presley jt). 1950. apopmuusika: rhythm ann blues, rock’n’roll. Briti biitmuusika (The Beatles jt). 1960. ateise poole must popmuusika: soul, funky. Must popmuusika 1970. a (S. Wonder jt).1960. a teise poole psühhodeeliline rokkmuusika. 1970. a rokk- ja popmuusika:intellektuaalne rokk, hard rock, heavy rock. Reggae. Disko. Punk (new wave jt). 6. Õpitulemused Õpilane: • oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat; • teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid; • teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada; • oskab koostada muusika-alaseid referaate; • laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele; • hindab muusikat kui kultuurinähtust.

7. Hindamine Ainevaldkonna hindamise aluseks on püstitatud õpitulemuste omandamine.

95

KUNST

1.Moodul:Kunst 2. Maht õppenädalates: 1 õn II kursusel3. EesmärgidKunstiõpetusega taotletakse, et õpilane• omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost;• õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;• õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;• arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist.4.Nõuded mooduli alustamiseks: Lõpetatud põhiharidus5. Õppetegevused2.1.Kutseõppeasutuse kunstikursustes tutvutakse kunstikultuuri ajalooga, sh Eestikunsti ajalooga.2.2.Õpilastele tutvustatakse võimaluse korral originaalteoseid, korraldatakseõppekäike ja ekskursioone, õppetunde muuseumides.2.3.Õpilased võivad kirjutada näituste arvustusi ja arutleda kunstikriitikuteartiklite üle, arendamaks oskust rääkida kunstist. 6.Õppesisu

KULTUUR JA KUNST. KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad

käsitlusviisid. Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus). ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal.

Idamaade ja antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid jaRooma. Varakristlik, Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst.Renessanss, barokk ja rokokoo. Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism jaimpressionism. 20. sajandi I poole kunst enne ja pärast Esimest maailmasõda:postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco, kubism, ekspressionism,sürrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst,kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst.

KUNST EESTIS. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini.Baltisaksa kunst. Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunsttaasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur.Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika,juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil,funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste kaitse. Tallinnaarhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.7. ÕpitulemusedÕpilane:• tunneb huvi kunstiloomingu vastu;• tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid;• teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;• teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke.

8. HindamineÕpilaste teadmiste ja oskuste kontroll toimub nii suuliste vastuste kui kontrolltööde tulemuste põhjal. Õppaine lõpeb koondhindega.Hinnatakse• kunstiajaloo tundmist;

96

• kunstalase terminoloogia kasutamisoskust; • kunstiteoste vaatlemisoskust;• kunstinähtuste analüüsioskust ning oma maitse-eelistuste kunstialast väljendusoskust;• Eesti kunstipärandi ja kunstnike tundmist.

97

KEHALINE KASVATUS

1.Moodul : kehaline kasvatus 2. Maht õppenädalates: 3 õppenädalat- I k 1õn ; II k 1õn ; III k 1 õn 3.EesmärgidKehalises kasvatuses taotletakse, et õpilane

omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi niong on kehaliselt arenenud omandab teadmised, oskused ja harjumused iseseisvaks tervistavaks

sportimisharrastuseks omandab igapäevaeluks ja kutsetööks kehalise tegevuse ohutustehnika ja

esmaabi omandab käsitluse tervisespordist kui ühiskonna kultuuri osast

4. Õpitegevused Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetab õpilasi tervislikuks eluviisiks vajalike

teadmiste, oskuste ja harjumuste omandamisel Aktiivse tegevuse käigus motiveeritakse õpilast regulaarselt ja eesmärgi-päraselt

treenima Teoreetiliste teadmiste abil peab õpilane suutma jälgida ja analüüsida oma treeningut.

5.Õppesisu Kehaliste harjutuste mõju organismile

Iseseisvaks sportimiseks vajalike teadmiste andmine - kehalise koormuse planeerimine, taasutmine, lihtsamate spordivigastuste esmaabi, tervislik toitumine ja karastamine

Võimlemine – rühti korrastav ja treeniv võimlemine, aeroobika Kergejõustik – kiir- ja pikamaajooks, Cooperi test, harjutused hüppevõime

arendamiseks, viskeharjutused, jooksuvõistlused Sportmängud – (korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki) – põhiliste

mänguelementide tehnika Üldkehaline ettevalmistus – kehaliste võimete arendamine, jõu ja

venitusharjutused, USA sõjaväetest Ujumine – erinevad ujumisstiilid ja ohutusnõuded ujumispaikades

6.ÕpitulemusedÕpilane teab Kehaliste harjutuste mõju organismile Õpitud spordialade põhialuseid, võistlusmäärusid ja oskussõnu Soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel Õpitud spordialade ohutusnõudeid Sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi Iseseisva harjutamise põhimõtteid Organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismileÕpilane oskab Tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega Arendada oma kehalisi võimeid Joosta erinevasempos Harjutada jõusaalis Valida harjutuspaiku, aega ja varustust sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest ja

treeningu iseärasustest Anda esmaabi spordivigastuste puhul

98

Organiseerida võistlusi

7.HindamineHindamise aluseks on õpilase individuaalsete omaduste alusel tunnist osavõtu arvestamine, samuti kergemate normatiivide püstitamine vastavalt võimetele ja nende täitmine, samuti hinnatakse grupitööst osavõttu ja iseseisvat harjutamist.

99

LISA 1 Müüja eriala lõpueksami hindamisjuhend

Eksamihinde kujunemine

Lõpueksami sooritamisel hinnatakse õppija teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi eraldi.

Teooriaeksami eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti. Oskuste eksami eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti. Müüja eriala lõpueksami oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks teooriaeksami

tulemus vähemalt 65% (19 punkti). Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui on saavutatud vähemalt 65% (52 punkti).

Teooriaeksami hindamiskriteeriumidTeadmiste eksam ehk teooriatest koosneb 30 küsimusest kolme valikvastusega ja vastamiseks ettenähtud aeg on kuni 30 minutit.Iga õige vastus annab 1 punkti, kokku maksimaalne saadav punktide arv on 30.Valeks loetakse nii valesti vastatud kui parandatud vastust. Teadmiste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 19 punkti ehk 65%.Teadmiste eksami edukalt läbinud kutsetaotleja saab osaleda oskuste eksamil.

Oskuste eksami hindamiskriteeriumidPraktilise eksami sooritamise järel on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti.Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti.Eksami ehk müügikontakti kestvus 1 taotleja kohta kuni 15 minutit, välja arvatud ettevalmistusperiood ehk kaupadega tutvumine kuni 5 minutit. Kirjalike märkmete tegemine tutvumise aja jooksul on keelatud. Oskuste eksami järjekord määratakse eksamikomisjoni poolt kokkuleppeliselt osalejatega vabatahtlikkuse või nimekirja alusel.Eksami sooritanud kutsetaotlejad võivad jääda eksamiruumi.

Oskuste eksamil hinnatakse alljärgnevalt: klienditeenindamine 50 punkti kaupade tundmine 20 punkti kassatöö 10 punkti

Kokku 80 punkti.

Oskuste eksamil hinnatakse: müüja välimust (isiklik hügieen, korrektne riietus, usaldusväärne väljanägemine); kontakti alustamist, silmside loomist; suhtlemisvalmidust, teenindamisvalmidust; verbaalset võimekust, väljendusoskust; ostja soovi väljaselgitamist, täpsustamist, ostusoovi kinnitamist; info edastamist kaupade kohta; täiendavate teenuste, kaasnevate kaupade pakkumist; kontakti lõpetamist.

Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti ehk 65%.Lõpueksam loetakse sooritanuks kui taotleja saab nii teadmiste eksamil kui ka oskuste eksamil vähemalt 65%.

100

LISA 2. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus

Koolil on olemas vajalik õppemateriaalne baas müüja eriala täies mahus õpetamiseks.On olemas vajalik infotehnoloogia, kaasaegsed arvutiklassid, õppevahendite paljundamise võimalused, audiovisuaalsed õppevahendid. Õpetajate ja õpilaste käsutuses on erialase kirjandusega raamatukogu koos lugemissaaliga.

LISA 3. Õppekavaga seotud õpetajad

Õpetaja ees- ja perekonnanimi

Õpetatav aine Haridustase

Kvalifikatsioon

Tiina Mälk Eesti keel Kõrgem VanempedagoogMaire Jürjen Kirjandus Kõrgem PedagoogEne Pener Inglise keel Kõrgem PedagoogKoida Mölder Saksa keel, karjääriõpetus Kõrgem VanempedagoogOlga Paatsi Vene keel Kõrgem VanempedagoogEve Sissas Matemaatika Kõrgem PedagoogJalmar Eesmaa Keemia Kõrgem PedagoogJanno Nao Füüsika Kõrgem PedagoogTiit Kangru Geograafia, turunduse

alusedKõrgem Vanempedagoog

Ene Takk Bioloogia Kõrgem Vanempedagoog

Tõnu Peetsalu Muusika Kõrgem Vanempedagoog

Kai Parman Ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunst, stiili ja värvusõpetus

Kõrgem Pedagoog

Urve Põld Inimeseõpetus, kehaline kasvatus

Kõrgem Pedagoog

Taivo Käsik Arvutiõpetus Kõrgem VanempedagoogElo Kadastik Majanduse ja ettevõtluse

alused Kõrgem Pedagoog

Aili Kendaru Kaubanduslogistika Kõrgem VanempedagoogEster Altermann Sissejuhatus erialasse,

kommunikatsiooni alused, kaupade arvestus ja aruandlus

Kõrgem Vanempedagoog

Helen Bork Klienditeenindus müügitöö alused, müügiõpe, garderoobikaubad

Kõrgem Pedagoog

Ago Öövel Töökeskkonnaohutus Kesk-eri PedagoogMare Teesalu Kaubaõpetus,

toitumisõpetusKõrgem Vanempedagoog

Silvi Muru Lilleseade Kesk-eri Pargiaednik

101

müüja kutsekeskharidusõpe õppekava

Documents