VÄLJUNDIPÕHINE ÕPPEKAVA KÕRGHARIDUSES

28.01.2009. Toilas

1.4. ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE

Ülesanne

1.4.A. Individuaalne ülesanne Milline on Teie õppimise ja õpetamise teooria?

Õppimine on Õppekava on Kuidas mõjutab õppejõu õpetamine

üliõpilaste õppimist?

AEGA: 15min

Teoreetiline taust: kaks õpihoiakut

Pindmine õpihoiak on omane neile õppijatele, kes püüavad

ülesande ära teha võimalikult vähese vaevaga. Seal, kus on vaja kasutada keerukamaid kognitiivseid tegevusi, kasutavad PP õppijad lihtsamaid (nt kirjeldamine seal kus on vaja analüüsi, päheõppimine kus on vaja arusaamist).

Sellist lähenemist väljendavad ütlused ”tolmu vaiba alla pühkimine” ja ”nurkade sirgeks lõikamine”, sest siin tehakse vähem kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda.

Pindmise õpihoiaku põhjusteks võivad olla:

Püüe saada miinimumpingutusega läbi, mille sügavam põhjus on huvi puudumine;

Mitte-akadeemilised prioriteedid edestavad akadeemilisi;

Ebapiisavalt aega, liiga suur töökoormus; Teadmatus õpitava eesmärkidest; Keelelised barjäärid: õppimine võõrkeeles,

erialasõnavara mittevaldamine, liiga keeruline õpitav materjal;

Nõudmiste mõistetamatus või siiras võimetus teatud kontseptsioone sügavalt mõista;

Kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus; Kehvalt planeeritud õppeprotsess.

Pindmist õpihoiakut toetav õpetaja/õppekava

Ei too esile õpitu sisemist struktuuri ja tervikut, kasutavad pigem loetelusid

Ei tutvusta eesmärke Hindab eraldiasetsevaid fakte (lühikeste

vastustega ja valikvastustega testid) Õpetab ja hindab nii, et see tekitab

küünilisust (me kõik vihkame seda teemat) Ei anna piisavalt aega – palju materjali ja

vähe sügavust Tekitab ärevust ja madalat edulootust

Sügav õpihoiak

Sügav õpihoiak läheb liikvele hoiakust, mille järgi õppijad püüavad sooritada õppeülesandeid tähendusrikkalt ja sobivalt. Tihti on selle hoiaku taga sügav huvi õpitava aine vastu.

Sügava õpihoiaku eelduseks on põhjalike alusteadmiste olemasolu, seepärast pööratakse õppimisel tähelepanu nii detailidele kui tervikpildile. Sügav lähenemine toob tavaliselt kaasa ka positiivsed emotsioonid: huvi, olulisuse tunnetuse, põnevustunde.

Sügavale õpihoiakule aitavad kaasa:

Soov täita ülesanded tähendusrikkalt ja asjakohaselt, mille allikaks võib olla sisemine uudishimu või kindel otsus saada häid tulemusi;

Sobiv ja piisav taustateadmine; Võime töötada kõrgel kontseptuaalsel

tasemel, st mõelda õpitu tähenduse üle; Eelistus ja võime töötada lähtudes

tervikust, mitte seosetutest detailidest.

Sügavat õpihoiakut toetav õpetaja/õppekava

Toob teema sisemise struktuuri selgelt esile

Ootab tudengitelt aktiivset osalemist – nt probleemide püstitamist, küsimist

Tegeleb valearusaamadega ja seletab nende mittesobimise põhjused ära

Hindab sisemise struktuuri mõistmist, mitte üksteisest lahutatud faktide tundmist

Rõhutab teadmiste sügavust suure materjali hulga asemel

Kasutab hindamisviise, mis mõõdavad õpiväljundite omandamist

Eesti uuring

Eesti uuring

Eesti uuring: kokkuvõte

Avatud ülikooli tudengid on pigem sügava lähenemisega nagu ka vanemad ja kõrgematel õppeastmetel õppijad.

Hästi struktureeritud kursused, tagasiside andmine ja iseseisev õppimine toetavad pigem süvitsi õppimist ja pärsivad pinnapealset.

Õppimisstrateegiate ja õppimistegevuste suunamisega saab toetada üliõpilaste süvitsi õppimist ja pärssida pinnapealset ka ühe kursuse käigus.

Ülikoolis tervikuna on hinnatud pigem süvitsi õppimine (õpitavast arusaamine, seoste nägemine) kui pinnapealne (faktide päheõppimine).

Vastandina varem leitule ei aidanud üliõpilaste aktiivse osaluse toetamine kaasa süvitsi õppimisele.

Biggs eristab kolme õpetamise tasandit:

Esimene tasand keskendub sellele, milline on õppija ja kuidas ta ainet omandab.

Teine tasand keskendub õppejõu tegevusele.

Kolmas tasand keskendub õppija tegevusele ja sellele, kuidas õppejõud õppijat aidata saab.

Õpikäsituses peituvad mitmed vihjed õppekava koostamisele: Soovitud mõistmise tase tuleb

defineerida õpiväljunditena Tuleb leida õppetegevused, mis aitavad

õppijatel neid väljundeid saavutada. Tuleb leida hindamisviisid, mis aitavad

õppejõul jõuda selgusele, kas väljundid on soovitud tasemel saavutatud või mitte.

Ülesanne

1.4.B. Vaata üle oma vastused küsimusele 1.4.A.

Kas muudaksid oma vastuseid? Millistes kohtades?

1.5. SISENDI-, VÄLJUNDI- JA PROTSESSIPÕHISUS

Sisend Väljund Protsess

Sisend vs väljund Sisend + väljund Sisend + väljund + protsess

Sisend

• Õppekava tegemine lähtub sellest, mida olemasolevad (tugevad) õppejõud tahavad õpetada

• Õppejõukeskne– Hinnatakse õppejõu saavutusi teadlasena– Õppejõud otsustab, mida õpetada

• Ainekeskne– Õppekava kui kogum aineid

• Üliõpilaste valimine/ hindamine sisse astudes

Väljund

• Õppekava tegemine lähtub soovitud lõpptulemusest – kavandatud õpiväljunditest

• Õpiväljundeid kavandavad erinevad osapooled– Tööandjad– Üliõpilased– Õppejõud– Jt

• Saavutatud õpiväljundite hindamine õppeprotsessi lõpus

• VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

Protsess

Õppimine, õpikogemus Õpetamisoskuste väärtustamine Õppekeskkond

Õppimine on tähtis• Although conceptions of learning depend on

students’ characteristics, they also change and evolve as students engage in intellectual activities (Marton et al., 1993). Morgan & Beaty (1997) investigated students’ conceptions during the 6-year period and were able to see that students’ conceptions progressed from acquiring knowledge to developing understanding and seeing something in a different way during the years of study and argued that changes in conceptions of learning could be ascribed to students’ educational experiences, therefore the role of the learning environment students are enrolled in is very important.

Wigginsi ja McTighe’i mudel

Identifitseeri soovitud tulemused Määratle sobivad hindamisviisid Kavanda õpikogemused ja õpetamine.

Ülesanne

• Leia paarilisega kõrgharidusstandardist– sisendist,– väljundist,– protsessist lähtuvad nõuded õppekavadele.

• Mida on rohkem?• Millest tegelikult lähtutakse?

AEGA on 10 min

KHS § 6. Õppekavale ja õppetöö kvaliteedile esitatavad nõuded (1) Õppekava on kooskõlas õppeasutuse tegevussuundadega, mis

tulenevad õppeasutuse arengukavast, põhikirjast või põhimäärusest. Õppekava aitab kaasa õppeasutuse missiooni täitmisele ja eesmärkide saavutamisele ning arvestab tööturu ja sihtgrupi vajadusi.

(2) Õppekavad ja õppetöö läbiviimine on kooskõlas õppeasutuse sisemiste kvaliteedistandardite ning siseriiklike ja rahvusvaheliste kvaliteedinõuete ning -kokkulepetega.

(3) Õppekava eesmärgid ja õpiväljundid on võrdväärsed ja võrreldavad käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud kõrgharidustaseme astmete õpiväljunditega, vastavad kutseala reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele ja suundumustele ning kutsestandardi olemasolul arvestavad selles kirjeldatud teadmiste ja oskuste omandamist ja rakendamist.

(4) Õppekava eesmärgid ja õpiväljundid on sõnastatud nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava lõpetaja teadmisi ja oskusi.

(5) Õppekava nimetus ja ülesehitus on kooskõlas ning kasutatavad õppemeetodid ja õppetöö läbiviimine, sealhulgas iseseisva töö ja praktika maht, toetavad õppekava eesmärkide saavutamist.

(6) Õppekavas kirjeldatud praktika suunab üliõpilasi efektiivseid töömeetodeid omandama ja rakendama.

(7) Õpingute läbiviimine vastab nõuetele, kui:

1) õppetööks on olemas korralised õppejõud ja teadustöötajad, kes vastavad õigusaktides kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ning kelle arv on nende ülesannetest, läbiviidava õppe- ja teadustöö mahust ning juhendatavate üliõpilaste arvust tulenevalt piisav, et õppekava eesmärke ja õpiväljundeid saavutada;

2) konkreetses õppeaines õppetööd läbiviival õppejõul (sealhulgas külalisõppejõul) või teadustöötajal on selleks vajalik õpetamispädevus ning tema kvalifikatsioon toetab õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist;

3) õppetööd läbiviivad korralised õppejõud ja teadustöötajad on läbinud nõuetekohaselt atesteerimise, saanud oma tegevuse kohta regulaarselt tagasisidet ning nad on regulaarselt täiendanud oma pedagoogilisi oskusi;

4) õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendustegevuseks on olemas vajalikud ruumid (auditooriumid, laboratooriumid, seminariruumid ja raamatukogu), mille sisustus ja varustatus on küllaldane ja kaasaegne õppekavade eesmärkide saavutamiseks ning mille seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

5) õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendustegevuseks vajalikud infotehnoloogilised vahendid ning side siseriiklike ja rahvusvaheliste infovõrkudega on kättesaadavad ning õppekavas olevate õppeainete omandamiseks on olemas vajalikud infokandjad;

6) on olemas tugistruktuur, mis toetab õppejõudude tööd (sealhulgas vajalike töötingimuste loomist), ning üliõpilastele suunatud tugisüsteemid (sealhulgas õpi- ja karjäärinõustamise ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel nõustamise teenuse osutamiseks);

7) õppetöö läbiviimiseks ning doktoriõppega seotud teadus- ja arendustegevuseks on olemas finantseerimisallikad ning nende hankimist toetav strateegia.

(8) Õppekava kantakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras riigi andmekogusse “Eesti Hariduse Infosüsteem”.

1.6. VÄLJUNDIPÕHISTE ÕPPEKAVADE PÕHJENDATUS, PLUSSID JA MIINUSED

Ülesanne

1.6.A. Individuaalne töö: Mulle meeldib/ei meeldi

Pane ühe lausega kirja oma isiklik arvamus väljundipõhistest õppekavadest.

Tähista see plussiga, kui arvamus on positiivne ja miinusega, kui arvamus on negatiive.

AEGA on 5 min

Välja toodud plussid

Higi, veri ja pisarad õigesse kohta Parem võimalus õpitut realiseerida Täpselt defineeritud oskused Saab teada, mis üliõpilased teiste juures

õpivad Paljutõotav, kui tagatud elluviimiseks vajalik Tööandjal parem ülevaade Orienteeritus tulemusele Inimsõbralikum, kõrvaltvaatajale arusaadavam Suunatus tulevikule

Välja toodud plussid

Võimalus õppekava uuesti läbi vaadata Õppijakesksus, õppimine individuaalse Õppijate ja õppimise märkamine Lähenemine õige, tulemuste hindamine

keeruline Õppimise üliõpilase jaoks tulemuslikum Suunatud tulemustele, mis vastavuses

tööturu ootustega Ühtlustab eri osapoolte ootusi Lihtsustab VÕTA protsessi

Välja toodud plussid

Näitab saavutatud tulemusi Parem ülevaade omandatud erialast Positiivsus on mõnus, tõstatab küsimuse

milleks? Õppejõud sunnitud enam mõtlema

tudengi peale

Välja toodud miinused

Hindamine muutub keerukamaks Haridus peab olema stabiilsem, koolil peab olema

võimalus valida kas sisendi- või väljundipõhine Idee on hea, teostamine keeruline Oht bürokraatlikul lähenemisel (sisuliselt hea) Õppejõududel võtab aega uue lähenemise

omandamine Lisatöö Õppejõu roll väheneb Keskendumine vaid üle lati hüppamisele

Ülesanne1.6.B. Grupitöö: Väljundipõhise õppe plussid ja

miinused (2-3 tk) lähtudes kõrghariduse erinevatest osapooltest.

1. Plussid lähtuvalt kõrgkoolist, sh õppejõududest2. Plussid lähtuvalt üliõpilastest, sh tulevastest üliõpilastest3. Plussid lähtuvalt ühiskonnast ja tööandjatest4. Plussid lähtuvalt Euroopa Kõrgharidusruumist (teised

ülikoolid, välisüliõpilased, välistööandjad)

5. Miinused lähtuvalt kõrgkoolist, sh õppejõududest6. Miinused lähtuvalt üliõpilastest, sh tulevastest üliõpilastest7. Miinused lähtuvalt ühiskonnast ja tööandjatest8. Miinused lähtuvalt Euroopa Kõrgharidusruumist (teised

ülikoolid, välisüliõpilased, välistööandjad)

AEGA on 10 min

Plussid, võimalused

1) Suurem selgus ja läbipaistvus ja seeläbi lihtsam tunnustamise ja mobiilsuse

 2) Lihtsam hinnata, rahvusvaheline võrreldavus, vastavus vajadustele= parem kvaliteet

3) Julgustab eri tasemete vahelist liikumist.

4) Muudab reaalsemaks elukestva õppe - varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

 5) Õppija tähtsuse ja teadlikkuse tõus, seeläbi õppija vastutuse (aktiivsuse, iseseisvuse) tõus

6) Uus vaatenurk senitehtu üle vaatamiseks, hindamiseks, edasi arendamiseks

Miks head?

“In terms of curriculum design and development, learning outcomes are at the forefront of educational change. … They represent a change in emphasis from ‘teaching’ to ‘learning’ …. Student-centred learning produces a focus on the teaching – learning – assessment relationships” (FQ for the EHEA)

Ohud, takistused• Oht kalduda liigsesse õpiväljundite

kesksesse mõtlemisse – Sisend ja protsess on tähtis! – Kõik ei ole täpselt hinnatav!

• Kogu tähelepanu sõnastamisele, vähe tähelepanu sellele, mis õppeprotsessis seeläbi muutub

• Vääritimõistmine ja vastu töötamine• Ühtlustumine (NÄIDE)• Muutuse hind, vahendite puudus• Eesti õppimis-õpetamiskultuurile võõras –

nõuab paradigmamuutust

1.7. VÄLJUNDID JA PÄDEVUSED

Õpitulemused (õpiväljundid) – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. (KHS)

• „pädevused on teadmiste, oskuste ja suhtumiste kogum, mis kujuneb õppeprotsessi tulemusena ja mida selle erinevates etappides hinnatakse. Õppetöö käigus omandatavaid pädevusi kirjeldatakse õpiväljundite kaudu.” (Kiisler, 2006: 12: ECTS käsiraamat)

• “Õpiväljundid väljenduvad pädevustena. Pädevused võivad areneda enam kui õpiväljunditena määratletud tasemel nõutud. Õppejõud defineerib õpiväljundid, tudeng omandab pädevused.“ (Vengerfeldt, Kährik, 2005: Tuning projekti ülevaade).

1.8. PÄDEVUSTE LIIGID: ÜLDISED E ÜLEKANTAVAD JA

ERIALASPETSIIFILISED PÄDEVUSED

kõrgkoolid peaksid rohkem rõhku panema üldiste pädevuste nagu suhtlusoskuse, meeskonnatöö ja ettevõtlikkuse arendamisele.

JAH

EI

Euroopa Komisjoni tellitud Eurobaromeetri uuringus (Eurobarometer, 2007), kuhu oli kaasatud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning lisaks Horvaatia, Island, Norra ja Türgi, arvas 76% küsitletud õppejõududest, et kõrgkoolid peaksid rohkem rõhku panema üldiste pädevuste nagu suhtlusoskuse, meeskonnatöö ja ettevõtlikkuse arendamisele.

Tööandjate hinnang pädevuste olulisusele

Ülesanne

1.8.A. Rühmatöö. Sõnastage erialavaldkondade kaupa moodustatud gruppides oma erialavaldkonna 5-6 kõige olulisemat üldpädevust (või valige Tuning pädevuste hulgast), mille teadlikku arendamist ja süstemaatilist hindamist peate selle valdkonna õppekavades oluliseks.

AEGA: 10min

1.9. VÄLJUNDITE TASEMED

Tasemed

1) Kõrgharidusastmed2) Üldistusaste: õppekava, moodul,

aine3) Miinimum, keskmine või maksimum4) Õppimise sügavus ja ulatus

Ülesanne

1.9.A. Meeskondlik võistlus: Mõista, mõista….

Mis õppeastme (rakenduskõrgharidus, bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) õpiväljundiga on tegu?

AEGA: 20min

nr I II III IV V VI Õige

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

Miinimum, keskmine, maksimum

Miinimum (vajalik reguleeritud erialadel, UK lähenemine)

Tüüpiline (ECTSs keskmise tudengi keskmine tööpanus)

Maksimum (Eesti hindamissüsteem)

Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik: - „Õpiväljundid peavad olema läbipaistvad ses osas, kas need kirjeldavad minimaalset lävendit või tüüpilist taset“. - raamistik ise kirjeldab„eduka õppija normaalse tasemega saavutust“

Kõrgharidusstandard ütleb, et õpiväljundid on “kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine.“

Õppimise ulatus ja sügavus

oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid;

oskama anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes;

oskama algatada, kavandada, rakendada ja kriitiliselt hinnata uurimis- ning arendustöid

Õppimise sügavus: Bloomi taksonoomia

MeeldejätmineDefineerida, kirjeldada, joonistada, leida,

pealkirjastada jne MõistmineKlassifitseerida, võrrelda, näitlikustada,

järeldada, demonstreerida, arutada, selgitada, ära tunda jne

RakendamineRakendada, muuta, valida, kalkuleerida, ellu

viia, ette valmistada jne

Õppimise sügavus: Bloomi taksonoomia

AnalüüsimineAnalüüsida, iseloomustada, klassifitseerida,

võrrelda, vastandada, vaidlustada jne Hinnangu andmineAnda hinnang, väita, hinnata, teha valik,

järeldada, kritiseerida, otsustada jne LoomineEhitada, kavandada, arendada, hüpoteesi välja

töötada, avastada, välja mõelda, planeerida jne

Ülesanne

1.9.B. Rühmatöö. Verbid ja tasemed.

Võrdle ühe aine õpiväljundeid eelpool esitatud (SOLO) verbidega. Millisele tasemele need viitavad?

AEGA: 15min

2. VÄLJUNDIPÕHISE ÕPPEKAVA ARENDAMISE LÄHTEALUSED

Rühmatöö Kasutage

eilsete arutelude tulemusi (väljundipõhisuse plussid ja miinused eri osapoolte seisukohast),

koolitusmaterjali, muud materjali (nt LÜKKA uuringud www.ut.ee/lykka), oma kogemust;

koostage rühmas 5-10min ettekandeks slaidid ning

olge valmis neid ette kandma.

AEGA: 45min

Rühmatöö

1. grupp – ptk 2.1. Milliseid dokumente ja kuidas tuleb arvestada õppekava arendamisel

2. grupp – ptk 2.2.1. Kuidas arvestada ühiskonna ja tööandjate ootusi ja vajadusi õppekava arendamisel

3. grupp – ptk 2.2.2. Kuidas arvestada õppijate ootusi ja vajadusi õppekava arendamisel

4. grupp – ptk 2.2.3.-2.2.4. Õppejõud ja kõrgkool õppekavaarenduses

5. grupp – ptk 2.2.5. Kuidas arvestada rahvusvahelist kogemust õppekava arendamisel

KOKKUVÕTE JA EDASI

I iseseisev töö

10-15-minutise ettekande koostamine oma kooli õppejõududele koos slaididega, mis tutvustab väljundipõhise õppekava arendamise lähtealuseid ja argumenteerib selle kasutuselevõtmise poolt.

Ettekande koostamisel võib kasutada 29.01.09 koolituspäeva rühmatööde slaide ja õppematerjali 2. teema materjale.

11.02 kohtumisel valitakse välja neli ettekannet, mis ette kantakse.

Tähtaeg: 10.02.

Hindamiskriteeriumid:

slaidide koostamisel on kasutatud teemakohaseid dokumente ja regulatsioone, uurimusi;

ettekandes on korrektselt kasutatud põhimõisteid ja fakte, argumenteeritud loogiliselt;

slaididele (mitte vähem kui 10) on lisatud peamised seisukohad tekstina;

ettekanne on koostatud oma õppeasutuse vajadustest lähtuvalt;

ühe õppeasutuse esindajad võivad ettekande teha koos;

Õpiväljundite saavutamine

Koolituse lõppedes osalejad: mõistavad väljundipõhise õppe

lähtekohti ja oskavad põhjendada väljundipõhise õppekava eeliseid;

omavad ülevaadet väljundipõhise õppekava koostamiseks vajalikest dokumentidest ja regulatsioonidest ning oskavad neid kasutada;

Mida õppisid? Mis jäi ebaselgeks? Kas on soovitusi järgmiseks korraks?

Kokkuvõte

Õppimise, õppekava ja õpetamise seos Õppimine – õppija eesmärkide täitmise

protsess Õppekava – õppija tugi ja raam, info

õppijale selle kohta, kas see koht sobib tema eesmärkidega

Õpetamine – õppija eesmärkide täitmise toetamine, uute eesmärkide kujundamine, motiveerimine