mustvee linna raamatupidamise sise-eeskiri...1. peatükk ÜldsÄtted 1. mustvee linna...

Lisa Mustvee Linnavalitsuse

11.04.2017. a määrusele nr 3

Mustvee linnaRAAMATUPIDAMISE

SISE-EESKIRI

Mustvee 2017

Sisukord1. peatükk ÜLDSÄTTED.................................................................................................................................................3

§ 1. Mustvee linna raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja alused.............................................................3§ 2. Sise-eeskirja kohaldamine..........................................................................................................................3

2. peatükk KONTOPLAAN, KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE.............................................................................3§ 3. Kontoplaan..................................................................................................................................................3§ 4. Koodide ja lühendite kasutamine...............................................................................................................4

3. peatükk ARUANDED.................................................................................................................................................4§ 5. Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted.....................................................................................4§ 6. Perioodiliste aruannete esitamine.............................................................................................................5

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS..............................................................................................................5§ 7. Raamatupidamissüsteemi struktuur..........................................................................................................5§ 8. Varade ja kohustiste kajastamine...............................................................................................................6§ 9. Tulude ja kulude kajastamine.....................................................................................................................6§ 10. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine...........................................................................7

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED.........................................................................8§ 11. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine........................................................................812. Algdokumentide käive ja esitamise tähtajad..............................................................................................9§ 13. Ostuarvete, kulutšekkide ja isikliku sõiduauto kulude hüvitise aruannete elektrooniline kinnitamine ja käive.................................................................................................................................................................10

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS...........................................................................................................11§ 14. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel....................................................................................11§ 15. Sularahaoperatsioonide arvestus...........................................................................................................1216. Tehingud ametiasutuse pangakaartidega.................................................................................................12

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS...........................................................................................................................12§ 18. Nõuete ja kohustiste arvestus................................................................................................................12§ 19. Ettemaksude arvestus............................................................................................................................13§ 20. Aruandvate isikutega arvelduste arvestus.............................................................................................14§ 21. Saadud ja antud toetused......................................................................................................................15

8. peatükk VARUDE ARVESTUS...................................................................................................................................16§ 22. Varude arvestus......................................................................................................................................16

9. peatükk PALKADE, TASUDE, HÜVITISTE JA ERISOODUSTUSTE ARVESTUS.............................................................16§ 23. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus.....................................................................................................16§ 24. Erisoodustuste arvestus.........................................................................................................................17

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS.......................................................................................17§ 25. Kinnisvarainvesteeringud.......................................................................................................................17§ 26. Materiaalne põhivara.............................................................................................................................17§ 27. Materiaalse põhivara arvestus...............................................................................................................18§ 28. Immateriaalne põhivara.........................................................................................................................20§ 29. Osalused üksustes ja konsolideerimine..................................................................................................20§ 30. Bilansiväline vara ja selle arvestus.........................................................................................................20

11. peatükk INVENTEERIMINE....................................................................................................................................20§ 31. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus........................................................................................20§ 32. Inventuuride dokumenteerimine ja hindamise protseduurid...............................................................21

12. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE..................................................................................22§ 33. Raamatupidamisdokumentide säilitamine............................................................................................22

2

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Mustvee linna raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja alused

(1) Mustvee linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Mustveelinna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsus)raamatupidamisarvestuse korra ja finantsaruandluse kehtestamine ning raamatupidamise jaeelarve täitmise aruandluse tagamine.(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, “Raamatupidamise seadusest“,Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ), rahandusministri 11. detsembri 2003. amäärusest nr 105 “Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri),“Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest“ (KOFS) ning linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest. Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevadüldeeskirjas sätestatust, siis lähtutakse arvestuses üldeeskirja nõuetest ja põhimõtetest.

§ 2. Sise-eeskirja kohaldamine

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse linnavalitsusele (edaspidi ametiasutus), linnavalitsusehallatavatele asutustele (edaspidi hallatavad asutused) ning linnavalitsuse konsolideerimis-gruppi kuuluvatele valitseva mõju all olevatele äriühingutele ja sihtasutustele (edaspidivalitseva mõju all olevad asutused). Valitseva mõju all olevad äriühingud ja sihtasutusedkoostavad enda raamatupidamise toimimiseks oma asutuse raamatupidamise sise-eeskirjad.(2) Sise-eeskiri reguleerib 1)ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamises majandustehingute dokumenteerimistja kirjendamist, 2)varade ja kohustuste inventeerimist, 3)raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, 4)raamatupidamisregistrite pidamist, 5)kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, 6)põhi- ja käibevara arvestust ja kriteeriume, 7)arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, 8)aruannete koostamise korda

2. peatükk KONTOPLAAN, KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE

§ 3. Kontoplaan

(1) Ametiasutuse raamatupidamises on kasutusel riigiraamatupidamise kohuslasteleüldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mida vajadusel liigendatakse täiendavate alamkontodega.Vastavalt vajadusele kasutatakse 7-kohalisi kontosid, millest konto esimesed 6 kohta tulenevadüldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhine täiendav konto tasemel analüütilinearvestus.

3

(2) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamisekskontoplaani järgmiselt:1) kontod – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansiaktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks;2) tehingupartneri koodid – Rahandusministeeriumi poolt antud tunnused igale iseseisvalbilansil olevale üksusele või üksuste grupile;3) tegevusala koodid – tunnused, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuse ning saadud jaantud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade lõikes;4)allika koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustusi ningtulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;5)rahavoo koodid – tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivara liikumisearuandeid.(3) Lisaks raamatupidamise kontoplaanile kasutatakse finantsinfo liigendamiseks järgmisitäiendavaid tunnuseid:1) tunnused eelarve liigendamiseks (tulu-kulu liigid, osakonnad, tegevussuunad, subjektid);2) tunnused projektide liigendamiseks (projektid);3) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (taotlused).

§ 4. Koodide ja lühendite kasutamine

(1) Raamatupidamise dokumentides kasutatavad lühendid:1) D - deebet;2) K - kreedit;3) TP - tehingupartneri kood;4) TA - tegevusala;5) A - allikas;6) RV - rahavoo kood;7) Art - artikkel.(2) Raamatupidamiskirjete grupeerimisel kasutatakse alljärgnevat koodide süsteemi1) LO1 - kassa kanne;2) LO2 - panga kanne;3) LO3 - bilansiväline kanne;4) LO5 - töötasu kanne;5) LO6 – ostuarve (hankijad);6) LO7 – müügiarve (ostjad);7) L09 - põhivara kanne;8) L11 - korrigeerimiskanne.

3. peatükk ARUANDED

§ 5. Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

(1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes “Raamatupidamiseseaduses“, RTJ-des ja KOFS-is ning üldeeskirjas toodud nõuetest ja esitatudarvestuspõhimõtetest ja tähtaegadest.

4

(2) Valitseva mõju all olevad asutused esitavad oma majandusaasta aruanded järgmise aastamärtsi viimaseks kuupäevaks, millede põhjal koostatakse konsolideeritud majandusaastaaruanne.(3) Ametiasutus esitab linnavalitsuse poolt heakskiidetud ja linnapea poolt allkirjastatudkonsolideeritud majandusaasta aruande Mustvee linnavolikogule (edaspidi volikogu) hiljemalt31. maiks /KOFS § 29 (11). Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne,revisjonikomisjoni aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.(4) Linnapea poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse peale volikogu kinnitamistkoos vandeaudiitori aruandega esimesel võimalusel Rahandusministeeriumile.(5) Volikogu kinnitab otsusega linna konsolideeritud majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks.(6) Ametiasutus avaldab nõuetekohaselt kinnitatud konsolideeritud majandusaasta aruande koos kõikide selle lisade ja osadega oma veebilehel 7 päeva jooksul aruande kinnitamisest.

§ 6. Perioodiliste aruannete esitamine

(1) Saldoandmik on pearaamatu käivetekogum, mille alusel formeeritakse ametiasutuse bilanss,tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenudetagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ningmajandustehingute käivete võrdlused kõigi riigiraamatupidamiskohuslastega. Saldoandmikudkoostab ja esitab pearaamatupidaja (sätestatud ametijuhendis) Rahandusministeeriumiinfosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks.(2) Eelarve täitmise aruanded esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselttema poolt kehtestatud korras ja tähtajaks. Eelarve täitmise aruande koostab ja esitabpearaamatupidaja. Eelarve täitmise kohta koostatakse ja esitatakse asutuste juhtidele ja teisteleeelarve eest vastutatavatele isikutele eelarve täitmise auranded järgmise kuu 10 kuupäevaks.Aruannete esitamise eest vastutab raamatupidaja (vastutus määratud ametijuhendites). Eelarveeest vastutava isiku nõudmisel esitab raamatupidaja aruannete täpsustamiseks kannete loeteluja vajadusel täiendavaid andmeid.(3) Ametiasutuse koondmaksudeklaratsioonid (töötasu- ja sotsiaalmaksete deklaratsioon,erisoodustuste deklaratsioon, lastevanemate poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon jmseadusega nõutud deklaratsioonid) koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametileelektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksu-ja Tolliametile õigeaegseltdeklaratsioonide esituse eest vastutavad raamatupidaja ja pearaamatupidaja (vastutus määratudametijuhendis).(4) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.Statistikaaruanded koostab ja esitab lähtuvalt statistika aruande sisust kas vastava ala raamatupidaja või vastava valdkonna eest vastutav isik.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS

§ 7. Raamatupidamissüsteemi struktuur

(1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritud korras,tagades seejuures iga iseseisva registrinumbriga asutuse varade, tulude ja kulude eraldiarvestuse.

5

(2) Ametiasutuse igapäevast tegevust juhib linnapea, kes vastutab ametiasutusefinantsmajandusliku tegevuse eest. Hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuste juht,kes vastutab ametiasutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.(3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist koordineerib ja korraldabametiasutuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud temaametijuhendis ning kes allub linnapeale.(4) Raamatupidamisarvestuseks kasutatakse finantstarkvara PMen. Programmis olevad andmedsalvestatakse linna serveris. Programmis olevatest andmetest tehakse koopiad iga tööpäevalõpus automaatselt koopiad.

§ 8. Varade ja kohustiste kajastamine

(1) Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Varakajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollibantud vara kasutamist). Valitseva mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimetkasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupida-mises.(4)Kohustised kajastatakse järgides tekkepõhisuse printsiipi ja lähtudesraamatupidamistoimkonna juhenditest (RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9).(5) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisarvestuses. Kapitalirendi kohustusedkajastatakse laenukohustusena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitustele,juhindudes RTJ 9 põhimõtetest.(6)Omavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei olevõimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline võimille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustisteolemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastataksebilansivälistel kontodel ja avalikustatakse asutuse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 9. Tulude ja kulude kajastamine

(1) Tulud riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, loodusressurssidekasutamise- ja jäätmetasud) kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt maksuhalduri esitatud teatiseleametiasutuse tuludes.(2) Tulu majandustegevusest (toodete ja teenuste müügist) kajastatakse teenuse osutamiselvastavalt majanduslikule sisule asutuste ja osakondade lõikes. Rendi-, üüri-, kohatasude-,õppekulude jm lepinguliste püsiteenuste eest, arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarvelepingulistest tingimustest tulenevalt. Teenuse saamisega seotud mõõdetavate muutuvkulude(rendi- ja üüripindade kommunaalkulud, toiduraha jms) arvestatakse tulu ja esitataksemüügiarve peale teenuse osutamist.(3) Kulud kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt eristades neid kulu liigi, osakonna jategevusala koodiga (vajadusel ka lisatunnustega ). Tulevate perioodide kulusid ehk ettemakseidja varude soetamist kajastatakse koos käibemaksuga.(4) Kulude tegemisel kajastatakse käibemaksukulu kohese kuluna eraldi kontogrupis.(5) Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja § 32 (3) toodud põhimõtetest.

6

§ 10. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

(1) Mustvee linn dokumenteerib kõiki oma majandustehinguid. Majandustehingu toimimist kinnitatakse allkirjaga algdokumendil. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7): 1) toimumise aeg; 2) tehingu majanduslik sisu; 3) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). (2) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:1) omakäeline allkiri paberdokumendil;2) digitaalallkiri;3) dokumendi menetlemisel infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kuiseda on võimalik elektroonselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selleandmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.(3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamis-õiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid ja asu- või elukoha aadressealgdokumendi koostaja allkiri.(4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja javastutava isiku poolt. Vastutav isik on isik, kes vastutab eelarves määratud summade piires jaeelarveartiklite lõikes tehingute tegemise eest. (5) Vastutavad isikud kuludokumentide kontrollimisel kinnitatud eelarve piirsummade ulatusestagavad dokumentide kontrolli nõuded ja raamatupidamise üksuse töötaja isiku lahususe.(6) Vastutav isik oma allkirjaga kinnitab, et:1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitudlepingutele;3) tehing on seaduspärane ja vajalik;4) tehing on kooskõlas eelarvega;5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks

kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.(7) Vastutava isiku kinnitus vormistatakse algdokumendile. Kui algdokumendilt ei ole võimalikaru saada kulu sisu, peab vastutav isik lisama kirjaliku selgituse, millise kuluga tegemist on jamissuguse lepingu alusel tehing on toimunud.(8) Raamatupidaja tagab dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentideettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuseinfosüsteemi:1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo, osakonna, projekti jaeelarveklassifikaatori koodide õigsus;2) tekkepõhine periood ja maksetähtpäev (v.a. juhul, kui arve ei ole esitatud raamatupidamiseletähtajaliselt);3) saaja andmed, sh. juhul, kui ostudokumendil on esitatud käibemaks, kontroll selle kohta, kashankija on registreeritud käibemaksukohuslasena ja kas arve on vormistatud vastavalt“Käibemaksuseadusele“;4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati vastutava(te)isiku(te) poolt.(9) Vastavalt üldeeskirja § 15 lõikele 5 peavad dokumentide kontrollimise nõuded tagamavolitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamisega tegeleva ametniku või töötaja lahususe.

7

Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamisegategeleva ametniku või töötaja poolt. (10) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Sularahakassa väljaminekuorderi kinnitab raamatupidaja.(11) Maksete ülekandmise tingimused peavad andma võimaluse tasuda üldjuhul 14 päevajooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aegaalusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning rahavoogude planeerimiseks.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 11. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

(1) Mustvee linn kajastab kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites nende toimumiseajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistridvõimaldavad teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras(päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikkutaasesitamist võimaldaval infokandjal.(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokumentvõi algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid, milleks võivad olla:1) arved (ostu- ja müügiarved);2) sularahakviitungid, tšekid;3) avansi- ja töölähetusaruanded, isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruanded;linnapea käskkirjad ja korraldused;4) hallatavate asutuste juhtide käskkirjad ja avaldused (sh. laste/õpilaste nimekirjadekinnitamise, nende muutmise ja väljaarvamise kohta);5) toetuste esildised;6) esildised või muud teatised müügiarvete koostamiseks;7) palgaarvestuse dokumendid (tööajatabelid, vastavad käskkirjad, palgalehed, töövõtu- võikäsunduslepingud);8) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid) ,inventuuri lehed;9) kassadokumendid (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid);10) lepingud;11) raamatupidamisõiendid reguleerimis- või paranduskannete tegemiseks;12) tasaarvlemise kokkulepped.(3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Elektrooniliselt kinnitatud informatsioon algdokumentidelt imporditakse ning paberkandjalesitatud algdokumentidel olevad andmed sisestatakse käsitsi finantstarkvarasse –raamatupidamisprogrammi PMen. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevatinformatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditaparandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peabsisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei

8

põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend(parandusdokument).(5)Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja,tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tulebtäiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.(6)Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetaksearvestust hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmijärgmised osad:1) Bilanss – kajastatakse pearaamatu kanded;2) Võlad – kajastatakse nõuded, kohustused ja ettemaksed;3) Raha – kajastatakse panga- ja kassakanded;4) Palk – kajastatakse palgakanded;5) Arved – koostatakse arved;6) Varad – kajastatakse põhivarad;7) Eelarve – kajastatakse kinnitatud eelarve;.(7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid:1) pearaamatu koond;2) arvelduskontode ja kassade kassaraamatud;3) hankijate arvete register;4) ostjate arvete register;5) palgalehed(8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid:1) põhivarade nimekiri;2) bilansiväliste varade nimekiri;3) pearaamatu kanded;4) isikukonto kaardid;5) puhkusereservi arvestused;6) ning arvelduste kanded, mida pole igas kuus välja trükitud.

(9) Ülejäänud registrid säilitatakse elektrooniliselt raamatupidamisprogrammis PMen.

12. Algdokumentide käive ja esitamise tähtajad

Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamisetähtaeg

Dokumendi esitaja

Tööaja arvestuse tabel Jooksva kuu eelviimaseks kuupäevaks

ametiasutuse personalitöö eest vastutav isik, hallatavate asutuse juhid

Töövõtu- ja käsunduslepingudpalga maksmiseks

Jooksva kuu eelviimaseks kuupäevaks


Käskkirjad palkade,lisatasude, preemiate japuhkuste kohta

3 tööpäeva enne tasude väljamaksmist


Majandus-, ostu-müügi-,laenu-, notariaalsed jmslepingud

3 tööpäeva jooksul pärast lepingusõlmimist

linnasekretär, hallatavate asutuste juhid või lepingu sõlmimise eest vastutav isik

9

Lähetuskulude dokumendid 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist

lähetatu

Avansiaruanded Järgneva kuu 3 kuupäevaks avansi saajaHankijate arved 3 tööpäeva jooksul peale tehingu

toimumistvastutav isik, hallatava asutuse juht

Teenuste- ja müügi arvete koostamiseks vajalikud algandmed

Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäevaks

vastutav isik, hallatava asutuse juht

Pangakaartide kuludokumendid

Aruande kuule järgneva kuu 3. tööpäevaks

pangakaardi haldaja

Põhi- ja bilansivälise vara arvelevõtmine

3 tööpäeva jooksul peale vara kättesaamist

vastutav isik

Vara mahakandmise aktid 3 tööpäeva jooksul peale akti kinnitamist linnavalitsuse poolt

komisjoni esimees

Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehed

1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist

sotsiaalnõunik

Linnavalitsuse protokollilised otsused ja korraldused

1 tööpäeva jooksul peale allkirjastamist

linnasekretär

Volikogu otsused 1 tööpäeva jooksul peale allkirjastamist

linnasekretär

Isikliku sõiduauto kulude hüvitise aruanne

järgneva kuu 5. kuupäevaks kulu tegija

Lasteaias viibimise päevatabelid

järgneva kuu 1. kuupäevaks hallatava asutuse juht

Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutabasutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

§ 13. Ostuarvete, kulutšekkide ja isikliku sõiduauto kulude hüvitise aruannete elektrooniline kinnitamine ja käive

(1) Ostuarvete, kulutšekkide, kviitungite ja isikliku sõiduauto kulude hüvitise aruannetekinnitamine, töötlemine ja säilitamine toimub võimalusel elektroonilises e-arvetekeskkonnas.(2) Ostuarved, kulutšekid ja isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruanded liiguvadelektroonilisse e-arvete keskkonda, kas läbi e-arvete meili või otse elektrooniliseltmasinloetavana.(3)E-arvete keskkonnas ostuarved, kulutšekid ja isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruandedkinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele ning imporditakse pealelõppkinnitaja aktsepteerimist finantstarkvarasse.(4) Ostuarvete, kulutšekkide ja isikliku sõiduauto kulude hüvitamise menetlemiselja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest:1) arveid saadab kinnitusringile raamatupidaja;

10

2) hallatava asutuse arved saadetakse kinnitamiseks vastava hallatava asutuse juhile või temapoolt kirjalikult määratud asendajale;3) linnavalitsuse kui ametiasutuse arvete kinnitajate valikul lähtutakse linnapea käskkirjastvolitatud isikute kinnitamiseks.(5) Ostuarvete, kulutšekkide ja isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruande kinnitusringilesaatja suunab selle kinnitamisele ning kinnitaja kommenteerib vajadusel tehingut. Seejärelsuunatakse järgmis(t)ele kinnitaja(te)le olenevalt eelarve tegevuskulude täitmise eestvastutajatest. Lõpuks suunatakse kinnitusringi alustajale, kes lisab majanduslikku sisukajastavad puuduolevad tunnused vastavalt kontoplaanile ning vajadusel finantsinfoliigendamiseks vajalikud rahavoo-, allika- ja projektikoodid jms.(6) Kinnitaja lisab vajadusel e-arvekeskuses oleva ostuarve juurde programmi kaudutäiendavaid dokumente (nt leping, tööde vastuvõtu akt jne).(7) Ostuarve, kulutšeki ja isikliku sõiduauto kompensatsiooni aruande aktsepteerimisegakinnitaja:1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud kinnitatud eelarve-vahendite piires ja kooskõlas eelarveaasta eesmärkidega ning et tehtud kulutuse suurus ontasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega;2) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele ja kajastabmajandustehingut õigesti, ostuarvel kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavadeelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo lisatud arvemanusesse;3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ningtarnijale ülekande tegemiseks vastavalt ostuarve maksetähtajale ja makse saaja andmetele.(8) Kui ostuarve, kulutšekid või isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni aruanne eivasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse dokument koos selgitustega tagasi. Tagasilükatudostuarve, kulutšekid või isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni aruanne tagastatakseraamatupidaja poolt esitajale.(9) Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda arve ei kuulu, siis suunab taarve tagasi kinnitusringi alustajale või suunab arve edasi õigele kinnitajale.(10) Kinnitaja peab ostuarve kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 3 tööpäevajooksul peale kinnitusteate või koheselt peale teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse)saabumist. Kui kinnitaja on puhkusel, teenistus- või töölähetuses või muudel põhjustel töölteemal, peab ta selleks perioodiks e-arvekeskuses määrama asendaja.(13) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse e-arvekeskusest raamatupidamisefinantstarkvarasse Pmen.

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS

§ 14. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassasraamatupidaja kontrolli all olevas seifis.(2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse internetipanga maksekorraldusi, misallkirjastatakse linnapea poolt volitatud ametiasutuse pearaamatupidaja või raamatupidajapoolt.(3) Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja.(4) Maksekorraldused valmistavad internetipangas ette raamatupidaja ja pearaamatupidaja.(5) Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

11

(6) Iga nädala alguses võetakse pangaväljavõte arvelduskontode kaupa, mis kontrollitakseraamatupidajate poolt ja mille alusel teostatakse vajalikud raamatupidamiskanded. Pangakanded trükitakse välja vähemalt kord kuus arvelduskontode kaupa.

§ 15. Sularahaoperatsioonide arvestus

(1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on kirjas tema tööülesandedja materiaalne vastutus.(2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:1) kassa sissetuleku order;2) kassa väljamineku order;3) kassaraamat.(3) Kassaorderid ja kassaraamat trükitakse välja raamatupidamisprogrammist.(4) Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab raamatupidaja.(5) Kassaoperatsioone teostav isik teeb sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammiPMen. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, tehingu sisu ja arvnäitajatega. Kuulõpus trükitakse programmist välja kassaraamat. (6) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandjapangakontole, sealjuures peavad aruanne ja kulu algdokumendid olema kinnitatud vastavakulueelarverea eest vastutava isiku poolt.(7) Kassa sularaha limiidiks on 2000 eurot. Ühekordse kviitungi või tšeki väljamaksesummavõib olla kuni 500 eurot.(8) Hallatava asutuse juhi otsusega võivad sularahaoperatsioone teostada ka aruandvad isikud.(9) Hallatav asutus võib koguda ainult Mustvee linnavalitsuse või Mustvee linnavolikoguõigusaktide alusel kehtestatud tasusid.(10) Hallatava asutuse kogutud rahaliste vahendite arvelt on keelatud kulutuste tegemine.(11) Sularaha koguvate töötajatega peab olema sõlmitud materiaalselt vastutava leping(12) Sularaha vastuvõtmisel peab hallatav asutus kasutama allkirjastatud kogumislehti (lisa 1).

16. Tehingud ametiasutuse pangakaartidega

(1) Pangakaartide kasutamise õigus on linnapeal või tema poolt kirjalikult volitatud isikutel.(2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest.(3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardivaldaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.(4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.(5) Kaardi valdaja esitab pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendid esimesel võimaluselpeale tehingu sooritamist, kuid mitte hiljem, kui järgmise kuu 1. kuupäevaks. Pangakaardigaseotud kuludokumente töödeldakse ja säilitatakse nagu teisi kuludokumente.(6) Kaardi valdaja peab kaardi tagastama teenistussuhte või töölepingu lõppemise viimaseltööpäeval või asutuse juhi esimesel nõudmisel.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS

§ 18. Nõuete ja kohustiste arvestus

12

(1) Nõuded ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara võikohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem,lähtudes RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 nõuetest.(2) Nõuded ja kohustised kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisprogrammis, “Võlad“menüüs erinevate kontodega seotud objektide all.(3) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korralhinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuetehindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.(4) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg onületatud:1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.(5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga,millele kirjutavad alla linnapea ja pearaamatupidaja.(6) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kuiselle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevattulu.(7) Teenuse osutamisel ja kauba müümisel väljastab raamatupidaja arve. Võimalusel esitataksearve elektrooniliselt või e-arvete kaudu masinloetavalt. Arveid on võimalik tasuda sularahasametiasutuses, pangaülekandega, sõlmida otsekorraldusleping. Võlgnevuse tekkimisel saadabraamatupidaja (vastutus määratud ametijuhendis) võlgnikule teatisi võlast vähemalt kord kuus .(8) Teenuse osutamisel ja kauba müümisel tekkinud võlgnevusel üle kolme kuu peab hallatavaasutuse juht või vastava ala nõunik võtma kasutusele meetmed võlgnevuse likvideerimiseks jateavitama sellest raamatupidamist. Kui arve tasumise tähtajast on möödas enam kui kolmkuudvõtab asutuse juht või vastav nõunik kliendiga ühendust ja tuletab võlgnikule maksmataarvet meelde. Kui reaalset olukorda arvestades pole võlgnevuse kohene ja täies ulatusetasumine tõenäoline võib asutuse juht sõlmida võlgnikuga (kliendiga) maksegraafiku, teadessellest raamatupidamist. Kui võla tasumiseks lahendust ei leita, tuleb võlgnikuga lepinglõpetada. Nimetatud mõjutusvahendi kasutamine ei vabasta teenuse saajat tekkinud võlgnevusetasumisest.(9) Kui võlgnik ei ole lubatud tähtajaks võlga ära maksnud, lõpetatakse peale teistmeeletuletust kliendiga leping ja alustatakse võla sissenõudmist juristi poolt hallatava asutusejuhi või vastava ala nõuniku ettepanekul. Selleks esitab hallatava asutuse juht või valdkonnanõunik märgitud võlgade algmaterjalid (lepingud, lepped, arved, graafikud) juristile ningteavitab raamatupidamist võlgnevuse sissenõudmise alustamise kohta. (10) Kui võlgnevus võlgniku kohta ei ole märkimisväärne, ei ole otstarbekas halduskoormuseseisukohalt või võla sissenõudmine ei ole otstarbekas kohtu kaudu, tunnistatakse võlalootusetuks.(11) Nõuete laekumise lootusetuks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga,millele kirjutavad alla linnapea ja pearaamatupidaja.

§ 19. Ettemaksude arvestus

(1) Ettemaksude tasumist tuleb võimaluse korral vältida.(2) Kui ettemakse tegemine on vältimatu, tuleb esmakordselt kajastada ettemaksetraamatupidamiseprogrammis ülekandmisel. Kulusse kanda kulu tekkimise perioodil. Ettemaksuarvele kinnitus võetakse võimalusel läbi e-arvete süsteemi. Raamatupidamiseprogrammiimporditakse kulu tekkimisel kui on lisatud ettemaksu arvele kulu tekkimist tõendav dokument(arve).

13

(3) Iga kvartali lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajaduselkulusse. (4) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheseltkuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 100 eurot.

§ 20. Aruandvate isikutega arvelduste arvestus

(1) Lähetuse kulud hõlmavad töö-, teenistus- ja koolituslähetusi:1) lähetuskulude arvestamise ning väljamaksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri,linnavalitsuse korraldus (linnapea päevarahad), volikogu esimehe käskkiri (volikogu liikmetepäevarahad) ja lähetuse kulude aruanne (lisa 2) koos kulutõendavate dokumentidega;2) lähetuse päevarahad ning lähetusega kaasnevad kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud korrasja –tingimustel;3) lähetuskulude avansilise väljamakse tegemiseks annab ametiasutuse või hallatava asutusejuht kirjaliku korralduse raamatupidamisele lähetuse avansi väljamaksmiseks;4) lähetuses viibinu poolt koostatakse lähetuse aruanne, mis esitatakse koos kuludoku-mentidega raamatupidamisele vähemalt 5 tööpäeva jooksul peale lähetuse lõppemist, lähetusearuanne koos kuludokumentidega kinnitab vastutav isik;5) lähetuse aruandes kajastatud kulud kantakse kulutegija pangakontole hiljemalt 14 päevapeale aruande ja kuludokumentide esitamist;6) lähetuse avanssi saanud isik peab avansi ülejäägi kandma ametiasutuse pangakontolehiljemalt lähetusaraunde esitamisel;(2) Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine hõlmab teenistujate ja töötajate isiklikuauto kasutamist töö sõitudeks ja toimub järgnevalt:1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise ning ametiautodekasutamise aluseks on teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduautokasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord;2) isikliku sõiduauto kulude hüvitamiseks esitab kulu tegija aruande isikliku sõiduauto kuludehüvitamise kohta raamatupidamisele koos vajalike kuludokumentidega (parkimis- kviitungid),aruande koos väljamakstava summaga kinnitab vastutav isik;3) isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruanded esitatakse raamatupidamisele hiljemaltjärgneva kuu 5. päevaks;4) isikliku sõiduauto kulude hüvitamise kulud tasutakse kulu tegija pangakontole hiljemalt 14päeva peale aruande esitamist.(3) Majanduskulude tegemisel sularahas või isikliku kaardiga hõlmab teenistuja või töötaja tööalase kulu eest tasumist ja toimub järgnevalt:1) kulu teinud isik koostab kulude tegemist kajastava majanduskulude aruande (lisa 3), millelelisab kuludokumendid;2) kulutused teinud isik esitab aruande koos kuludokumentidega raamatupidamisele, aruannelaetakse võimalusel elektroonilisse e-arvete süsteemi, kus eelarve eest vastutaja kinnitabaruande;3) majanduskulude aruandes näidatud kulude eest tasutakse kulutegija pangakontole hiljemalt14 päeva peale aruande esitamist;4) majanduskulude avansi saamiseks annab ametiasutuse või hallatava asutuse juht kirjalikukorralduse raamatupidamisele avansi väljamaksmiseks;(4) Majanduskulude avanssi üldjuhul ei anta. Erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssiasutuse töötajatele sellekohase avalduse alusel. Avalduse kinnitab asutuse juht. Avansskantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast kinnitatud avalduse alusel.Avansi kasutamise kohta on töövõtja kohustatud esitada majanduskulude aruande (lisa 3) kooskulutusi tõendavate originaaldokumentidega.

14

(5) Teenistujate osas, kelle eest tasutakse mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud, peetaksearvestust järgnevalt:1)teenistujad, kelle eest tasutakse mobiiltelefoni kulusid, on kinnitatud asutuse juhikäskkirjaga, kõnedele on kinnitatud piirmäärad;2) piirmäärade ületamisel teeb raamatupidaja kvartaalselt koondtabeli piirmäärade ületamisekohta ja esitab selle ametiasutuse juhile, kes annab korralduse koostada arve ülekulude kohtakulu teinud teenistujale või märgib tabelisse, kuidas ülekulud on seotud tööülesannetetäitmisega ja annab korralduse mitte arvet edasi esitada.

§ 21. Saadud ja antud toetused

(1) Toetus kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel võitoetuse tekkepõhisel kuupäeval, milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev(kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev). Antavad püsitoetused (fikseeritud lepingutega)kantakse kuludesse kulude ülekandmise kuul (mittesihtotstarbeline finantseerimine).Sotsiaaltoetused kantakse kulusse kuus, mille eest oli toetus ette nähtud.(2) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotudtingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadudvahendite ettemaksetena.(3) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veellaekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.(4) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuseprintsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel(maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), asutus on täitnudsihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antudtoetus on mõeldud.(5) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Avalikkusektorisse kuuluvat sihtfinantseerimise andjat või vahendajat informeeritakse sihtfinant-seerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus raamatupidamiseskajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustustest ning tuludest ja kuludest.(6) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastatakse arvestuselihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kuilepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist, milleks on 5000 eurot.Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevaltomavahel kokku.(7) Kui põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara veel eiole soetatud, kajastatakse saadud vahendeid lühiajalise kohustusena. Kui põhivara on soetatudja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata,kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.(8) Avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamist kajastataksetekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasutata sel juhul tulude ajatamist põhivara kasulikueluea jooksul. Antud toetused põhivara soetamiseks kajastatakse kuluna.(9) Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna jasihtfinantseerimise andja poolt kuluna vastavalt kui toetus on laekunud või tasutud.(10) Raamatupidamises kasutatakse saadud toetuste kajastamise eristamiseksraamatupidamisprogrammi rida “Projekt“.(11) Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes jakuludes vastavalt üldeeskirja § 25 lõikele 3. (12) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglasesväärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik

15

usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektoriüksuselt saadud mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse vastavalt üldeeskirja § 44 lõigetele3 või 4.

8. peatükk VARUDE ARVESTUS

§ 22. Varude arvestus

(1) Varud on varad, mida hoitakse müügiks või kasutamiseks järgmistel perioodidel. Varudvõetakse arvele soetusmaksumuses.(2) Varuliikide analüütilist arvestust peetakse materiaalselt vastutavate isikute lõikes.(3) Linna haridusasutustes on kinnitatud toidupäeva maksumus. Toiduained kantakse kuludessearvete alusel. Arvestust peetakse asutuste lõikes. (5) Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetud materjalid kantakse kuluks nende soetamise momendil:1) sõiduautode kütus, hoonete kütmiseks kasutav kütus, ostetud õpikud ja töövihikud kantaksekuludesse ostudokumentide alusel.

9. peatükk PALKADE, TASUDE, HÜVITISTE JA ERISOODUSTUSTE ARVESTUS

§ 23. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus

(1) Tööajatabelid ja töötasu puudutavad käskkirjad jm dokumendid peavad laekumaametiasutuse raamatupidamisse arvestuskuule jooksva kuu eelviimaseks kuupäevaks.(2) Palka (töötasu) makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.(3) Puhkusetasud makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust võipoolte kokkuleppel, kuid mitte hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.(4) Puhkusegraafikud kinnitatakse hiljemalt 31. märtsiks. Puhkusegraafiku kinnitab linnapea jahallatava asutuse osas selle juht. Puhkusele minek toimub puhkusegraafiku alusel. Kui puhkuseaeg muutub, siis vastav käskkiri peab ametiasutuse raamatupidamisse jõudma vähemalt 3tööpäeva enne puhkuse algust.(5) Haigushüvitise arvestamise algdokument on elektrooniline haigusleht. Haigushüvitistarvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimusteja korra alusel.(6) Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamisealgdokument on käskkiri või esildis, mis on kinnitatud linnapea või hallatava asutuse juhi poolt.Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber ükskord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.(7) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudek-laratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.(8) Palgalehed koostatakse hallatavate asutuste lõikes. Töötaja palgalipik saadetakse töötajasoovil tema poolt teatatud e-posti aadressile igakuiselt peale palgapäeva.

16

(9) Tööajatabelid ja palgalipikud säilitatakse elektroonselt raamatupidamisprogrammis.Aruandeaasta kohta säilitatakse raamatupidamisprogrammis iga töötaja kohta ka elektroonneisikukonto kaart.

§ 24. Erisoodustuste arvestus

(1) Erisoodustuste mõistet kasutatakse “Tulumaksuseaduses“ sätestatud tähenduses. Erisoodus-tusi ja nendelt arvestatud maksukulusid kajastatakse personalikulude kontogruppides.(2) Erisoodustusena käsitlevatel kuludokumentidel peab olema volitatud isiku selgitus sellekohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tulebkajastada erisoodustusena.(3) Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määraberisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi kinnitaja, lähtudesoma hinnangust kulude jaotuse kohta.(4) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil, erisoodustusele lisanduvadmaksukulud arvestatakse raamatupidaja poolt.(5) Erisoodustuse maksuarvestust peetakse raamatupidamisprogrammi alamprogrammis“Palgad“.

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS

§ 25. Kinnisvarainvesteeringud

(1) Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, midarenditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil võihoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta omapõhitegevuses.(2) Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, missisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Parendused ja remont, mis tõstavadkinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisataksekinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.(3) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt sellekasulikust tööeast.(4) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimubmuutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringudefinitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile sellevaradegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.(5) Kinnisvarainvesteeringute arvestus toimub raamatupidamiseprogrammi alamprogrammis-põhivarad.(6) Amortisatsioonimäärad aastas kinnisvarainvesteeringute grupi põhivaradele on 2–10%.

§ 26. Materiaalne põhivara

(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta jasoetusmaksumusega alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse

17

soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Erandina võetakse arvele olenematasoetusmaksumusest kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene.(2) Avalikes raamatukogudes olevaid raamatuid põhivaradena arvele ei võeta vaid kantaksesoetamisel kuludesse.(3) Põhivara võetakse arvele kogumina kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga tervikuja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilmakäibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetaksekomponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarnesoetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta)

§ 27. Materiaalse põhivara arvestus(1) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivarasoetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja-asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mison vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse eikapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisegaseotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakseoma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti eikapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive. (2) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine,hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koosamortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab asutuse juht.(3) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakseamortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemaltaastainventuuri ajal. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis jajärgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.(4) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavadvara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluigarohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 5000 eurot (ilma käibemaksuta).Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uuekomponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivaramõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansistmaha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Kui asendatavakomponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponenditänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Bilansist vara osamaksumuse väljakandmiseks annab hinnangu vara tundev spetsialist.(5) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisaktialusel. Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik(volitatud isik) kooskõlastatult rahandusosakonnaga. Materiaalse põhivara arvelevõtmiseks teebkulu eest vastutaja vastava märke ostuarvele või/ja ostu-müügilepingule.(6) Raamatupidamises koostatakse põhivara arvele võtmise kuupäeva seisuga määruse lisana 4kinnitatud vormil akt, millel kajastatakse järgmised andmed: põhivara nimetus, inventarinumber, info vara kohta (hoone aadress, maakatastritunnus, transpordivahendiregistreerimisnumber ja muu info), soetusmaksumus, amortisatsiooninorm aastas, vastutavaisiku nimi ja allkiri, raamatupidamise konteering ja raamatupidaja allkiri. Lisaks annab aktilevara tundev spetsialist põhivara amortisatsiooni määra ja kinnitab akti. Ka annab vara tundevspetsialist hinnangu, kas parendatava vara soetusmaksumus vajab allahindlust ja hindab varajärelejäänud eluea pikenemise tõttu amortisatsioonimäära muutuse vajadust.

18

(7) Lõpetamata ehitised võetakse arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis. Lõpetamataehitise arvele võtmiseks koostab raamatupidaja lõpetamata ehitise arvelevõtmise akti, millesmärgitakse vara eest vastutaja, vara parendusmaksumus ja arvelevõtmise aeg. Põhivaraallahindluste ja amortisatsioonimäärade muutumisel kajastatakse raamatupidamises ainultolulisi muutusi.(8) Materiaalse põhivara arvestust peetakse asutuste lõikes, põhivara gruppide ja materiaalseltvastutavate isikute lõikes. Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestustelektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunukohta.(9) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale antakse inventarinumber vöötkoodina.Võimalusel kleebitakse vöötkood varale. Hoonete, teede, rajatiste ja muude põhivarade puhul,kui vöötkoodi peale kleepimine ei ole võimalik või otstarbekas, koostatakse nimekirjad, kuhukleebitakse igale varale individuaalne vöötkood. Erandina antakse teedele, mis klassifitseerivadpõhivaradeks, number, mida kasutatakse teeregistris. Kinnistute nummerdamisel, millel asuvadhooned, eluhooned ja/või kinnisvarainvesteeringud, kasutatakse sarnaseid numbreid.(10) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates varakasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusesteemaldamise kuule eelneval kuul. (11) Amortisatsioonimäärad aastas uutele materiaalsetele põhivaradele on järgmised: 1) hooned 2%; 2) eluhooned 2%; 3) teed 5%; 4) vee-, kanalisatsiooni- ja kaugküttetorustikud 2,5%; 5) tänavavalgustusliinid 5%; 6) pumbamajad 5%; 7) puurkaevud 6,5%; 8) masinad ja seadmed 20%; 9) transpordivahendid 20%; 10) arvutustehnika 33%; 11) kontoritehnika 20%; 12) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%; 13) reservuaarid ja mahutid 2,5%; 14) reoveepumplad 6,5%. (12) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.(13) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikkueluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepanekuamortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastataksearuandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.(14) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatustetegemiseks.(15) Põhivara kantakse maha (bilansist välja) kui vara enam ei eksisteeri või põhivaramahakandmise otsuse alusel. Kasutuskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimubmahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventari number, soetamiseaeg, soetusmaksumus, jääkmaksumus, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise ettepanekuteeb inventeerimiskomisjon. Põhivara mahakandmise akte kinnitab Mustvee linnavalitsustkorraldusega. Varguste korral tuleb esitada komisjonile vastavad materjalid (koopia avaldusestpolitseile).(16) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine on sätestatud Mustvee linnapõhimääruses ja linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korras.

19

§ 28. Immateriaalne põhivara(1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle üheaasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta).(2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.(3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilisedvõimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnataimmateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekutesuurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.(4) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamiselkasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvaltselle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäära kinnitab igale põhivarale vara tundevspetsialist. Märge amortisatsiooni määrast tehakse arvele võtmise dokumendile.(5) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on 5-50%.

§ 29. Osalused üksustes ja konsolideerimine(1) Valitseva mõju all (osalus 100%) olevateks ettevõteteks on sihtasutused,mittetulundusühingud ja äriühingud, mille üle Mustvee linn omab mõjuvõimu määrata finants-ja tegevuspoliitikat.(2) Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on ametiasutuse konsolideeritudaruandesse liidetud rida-realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud ning selle tulemuseltekkinud kasumid-kahjumid.(3) Sihtasutused ja mittetulundusühingud, kellega ei kaasne Mustvee linnavalitsusel valitsevatmõju (osalus alla 20%), kajastatakse osalusi konsolideeritud aruannetes kapitaliosalusemeetodil.

§ 30. Bilansiväline vara ja selle arvestus(1) Bilansiväline väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on alates 300 eurost(ilma käibemaksuta) kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini 5000 eurot.(2) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel.Bilansivälise vara arvelevõtmiseks teeb kulu eest vastutaja vastava märke ostuarvele või/jaostu-müügilepingul. Igale bilansivälisele varale antakse inventarinumber vöötkoodina. (3) Väikevara kantakse kuludesse soetamise hetkel. (4) Väikevara arvestust peetakse raamatupidamise programmis või Exceli tarkvaras. Väikevaraarvestus lõpetatakse asutuse juhi või hallatava asutuse juhi ettepanekul, vara hävimisel,purunemisel või viie aasta möödumisel vara arvelevõtmisest, mahakandmisakti alusel.

11. peatükk INVENTEERIMINE

§ 31. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

20

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku käivet ja jääki kassas ning pangakontodelraamatupidamises kajastatuga, aasta lõpul toimub pangasaldode võrdlus panga kinnituskirjadealusel.(2) Iga kvartali lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neidpearaamatu konto jääkidega. Kontrollitakse nõuete ja kohustuste saldosid, saadetaksevõlgnikele saldoteatised.(3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja -kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga.Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.(4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisisaldosid saldoandmike infosüsteemis kaudu. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavaltelektronposti teel. (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi ametiasutuse ja hallatavate asutuste kõigi olulistevarade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Väikevahendite inventuure viiakseläbi üle ühe aasta. Raamatukogu inventuurid raamatutele teostatakse üks kord kümne aastajooksul.(6) Inventeerimise käigus teostatakse: 1) materiaalse põhivara inventuur; 2) varude inventuur; 3) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 4) kohustuste ja saadud ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste kohustuste kohta saldovõrdluste väljastamine; 5) sularaha inventuur kassades; 6) pangakontode saldode võrdlus; 7) avaliku sektori saldoandmike võrdlus; 8) bilansiväliselt kajastatavate varade ja kohustuste võrdlemine lepingutega. (7) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutudtähtpäevaks.(8) Linnapea moodustab oma käskkirjaga varude ja varade aastainventuuri komisjoniInventuurikomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, sh inventuuri eest vastutav isik(edaspidi inventuurikomisjoni esimees). Inventuurikomisjoni liikmed ei tohi ollainventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töösselgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad niikomisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.(9) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas ja inventuur aasta lõpul.(10) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbierakorraline inventuur.

§ 32. Inventuuride dokumenteerimine ja hindamise protseduurid

(1) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustusekajastamise korrektsust.(2) Kassa inventuuri viib läbi ametiasutuse töötajatest moodustatud komisjon.(3) Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevadandmed ja rekvisiidid:1) inventuuri läbiviimise kuupäev;2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamis-andmetega;

21

4) komisjoni liikmete allkirjad.(4) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontodesaldode vastavust. Aasta lõpul väljastavad pangad audiitorpäringu aruande, mis sisaldab seisuga31. detsember arveldus-, hoiuse- ja väärtpaberikontode jääke, kohustusi, antud tagatisi jakäendusi, allkirjaõiguslike isikute andmeid jms.(5) Nõudeid kontrollitakse igal kuul. Aasta lõpus saadetakse välja saldoteatised kõikideleklientidele, kellel on võlgnevus üle kahe kuu. Raamatupidamisregistritest tehakse nõueteväljavõte aastalõpu seisuga.(6) Maksunõuded, loodusvarade kasutamise ja saastetasude maksunõuded võrreldakse Maksu-ja Tolliameti ja Keskkonnaameti poolt esitatud teatisega.(7) Varude ja väikevahendite inventeerimisel trükitakse inventuuri lehed väljaraamatupidamisprogrammist. Varude ja väikevahendite mahakandmiseks koostataksemahakandmise aktid. Mahakandmise aktid allkirjastavad vastutav isik ja komisjoni esimees.Mahakandmisaktide alusel teeb raamatupidaja vastava kande raamatupidamisprogrammis.(8) Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile. Põhivarade inventuurilehedtrükitakse välja raamatupidamisprogrammist. Põhivara aastainventuuride käigus hinnataksevarade allahindluse vajadust ja amortisatsioonimäärade muutmise vajadust. Vastav märgetehakse inventuurilehele. Inventuurilehe alusel koostab komisjoni liige dokumendi, millestuuakse ära inventuuri tulemused. Põhivarade inventuuride tulemustest teavitatakse Mustveelinnavalitsust. Inventuuri tulemused kajastatakse raamatupidamisprogrammis.(9) Kohustiste inventuuri viib läbi kohustistega tegelev raamatupidaja. Majandusaasta lõppedessaadab kohustistega tegelev raamatupidaja müüjatele, kelle saldod ületavad 5000 eurot väljasaldoteatised.

12. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE

§ 33. Raamatupidamisdokumentide säilitamine

(1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises seitse aastat, misjärel kuuluvaddokumendid hävitamisele. Arveid, isikliku sõiduauto kulude aruandeid, majanduskuludearuandeid, kulu tšekke säilitatakse e-arvekeskuses. Lepinguid ja ametiautode sõidupäevikuidhoitakse asutuse dokumendihaldusprogrammis. Raamatupidamisregistreid säilitatakseraamatupidamisprogrammis.(2) Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt “Raamatupidamise seadusele“.(3) Välisprojektidega soetud raamatupidamisdokumendid kuuluvad säilitamisele kooskõlasvastava perioodi struktuuritoetuse seadusega või konkreetse projekti finantsmehhanismitingimuste ja korraga.

22

LISA 1Mustvee Linnavalitsuse määrusele nr......

..............................

Sularaha kogumise leht nr……….Asutuse nimetus: …………………………………………………………………………….Asutuse esindaja või sularaha koguja nimi: ……………………………………………………………Raha kogumise periood: ………………………………………………………………………………. jrknr Maksja nimi laekumise

kuupäev summa mille eest maksja allkiri

Kokku

Üleandmiseks Mustvee Linnavalitsuse kassasse.................. eurot.Üleandmise kuupäev ……………………………………………..Üleandja nimi ja allkiri…………………………………………………………………………………………………….......................................


..............................

LÄHETUSKULUDE ARUANNE

Nimi

Teenistuskoht

Käskkirja nr ja kuupäev Lähetuse sihtkoht Lähetuse aeg ja kestvus Lähetuse eesmärk

KULULIIK Selgitus Summa eurodes

PäevarahaSõidupiletidHotell ja majutusSõidud kohapeal bussi ja taksogaIsikukindlustusedMuud kulud EsinduskuludKOKKU:

Avanssina saadud ..................... eurot.

Kontrollitud, ülekandmisele/tagasikandmisele kuulub .............. eurot.

....... ................ 20..... a. Pearaamatupidaja ...................................

Kinnitatud

……………….......................... Linnapea või hallatava asutuse juhi allkiri

Kuupäev:.............................................

Allkiri:..................................................


..............................

Majanduskulude aruanne (täidab kulu tegija)

Asutuse nimetus

Nimi

Isikukood

Arvelduskonto

Saadud avanssi summas .............. ................ kuupäev

Kulutšekke lisatud summas ................ ........... tk

Tagastatud avanssi summas ............... ............. kuupäev

Palun kanda üle minu pangarvele summa ............

Kuupäev: ..........................

Allkiri: ..............................


..............................Põhivara arvelevõtmise akt

Asutuse nimetus Akt põhivara arvele võtmise kohta nr KuupäevVara nimetus Inventari nrInfo (Hoone aadress, maa katastri tunnus, transpordivahendi registreerimisenumber või muu info põhivara kohta)

Soetusmaksumus eurodes Vara parendamisest lisanduv summa eurodesAlus (arve/akti/muu algdokumendi nr)

Amortisatsiooninorm % aastasVastutav isikVastutava isiku allkiriRaamatupidamise konteering

Raamatupidaja:

1. peatükk ÜLDSÄTTED§ 1. Mustvee linna raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja alused§ 2. Sise-eeskirja kohaldamine

2. peatükk KONTOPLAAN, KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE§ 3. Kontoplaan§ 4. Koodide ja lühendite kasutamine

3. peatükk ARUANDED§ 5. Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted§ 6. Perioodiliste aruannete esitamine

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS§ 7. Raamatupidamissüsteemi struktuur§ 8. Varade ja kohustiste kajastamine§ 9. Tulude ja kulude kajastamine§ 10. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED§ 11. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine12. Algdokumentide käive ja esitamise tähtajad§ 13. Ostuarvete, kulutšekkide ja isikliku sõiduauto kulude hüvitise aruannete elektrooniline kinnitamine ja käive

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS§ 14. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel§ 15. Sularahaoperatsioonide arvestus16. Tehingud ametiasutuse pangakaartidega

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS§ 18. Nõuete ja kohustiste arvestus§ 19. Ettemaksude arvestus§ 20. Aruandvate isikutega arvelduste arvestus§ 21. Saadud ja antud toetused

8. peatükk VARUDE ARVESTUS§ 22. Varude arvestus

9. peatükk PALKADE, TASUDE, HÜVITISTE JA ERISOODUSTUSTE ARVESTUS§ 23. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus§ 24. Erisoodustuste arvestus

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS§ 25. Kinnisvarainvesteeringud§ 26. Materiaalne põhivara§ 27. Materiaalse põhivara arvestus§ 28. Immateriaalne põhivara§ 29. Osalused üksustes ja konsolideerimine§ 30. Bilansiväline vara ja selle arvestus

11. peatükk INVENTEERIMINE§ 31. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus§ 32. Inventuuride dokumenteerimine ja hindamise protseduurid

12. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE§ 33. Raamatupidamisdokumentide säilitamine

mustvee linna raamatupidamise sise-eeskiri...1. peatükk ÜldsÄtted 1. mustvee linna...

Documents