raamatupidamise algõpetus 1
DESCRIPTION
Raamatupidamise algõpetus 1. Kristi Suppi 2013. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast, peeti näiteks toiduvaru arvestust. Parimaks lahenduseks oli andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Raamatupidamisealgõpetus
1
Kristi Suppi2013
• Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast, peeti näiteks
toiduvaru arvestust. Parimaks lahenduseks oli andmete kivisse raiumine
või puusse lõikamine.
Rosetta kivi on aastast 196 eKr pärinevate raidkirjadega basaltplaat, mille leidsid 1799 Egiptusest Rashidi (Rosetta)
linna lähedalt Prantsuse ohvitserid. http://et.wikipedia.org/wiki/Rosetta_kivi
• Juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud
ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga
maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel
seoti sõlm.
• Võla tasumisel harutati sõlm lahti või kustutati puutükilt märge.
Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid.
• Vana-Kreeka teadlast Aristotelest
(384 – 322 eKr) on nimetatud
majandusteooria vanaisaks, tema süstematiseeris
majandusteadusi ning pööras tähelepanu
erinevatele majandusprotsessidele
ning nende kirjeldamisele.
• Luca Paccioli (1446/7 – 1517), matemaatikust
frantsiskaani munk, koostas 1494. aastal teooriaõpiku „Traktaat
kontodest ja kirjenditest“, kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud
tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli
sündinud esimene kahekordse kirjendamise
õpperaamat
• Raamatupidamine on olnud ja jääb ka edaspidi igasuguse ettevõtte
majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks.
• Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse korraldamine võeti Eesti Vabariigis
teravdatud tähelepanu alla 1994. aastal, kui võeti vastu „EV Raamatupidamise seadus“, veel uuem versioon võeti kasutusele 2003.
aastal.
• Huvitavaid fakte: • Arvepidamine sai alguse Lähis-Idast
10 000 – 8 000 aastat eKr.
• Egiptuses peeti juba 3 400 aastat e.Kr arvet vangide, veiste ja kitsede kohta.
• 5 000 - 3 000 aastat eKr leiti Lähis-Idast savitahvlid, millele oli tehtud kiilkirjas märkmeid,
mis sümboliseerisid raha.
• Umbes 4 600 aastat tagasi leiutati Hiinas kuulikestega arvelaud.
• Maailma vanim seadustekogu – Hammurapi seadustekogu (koodeks), pärineb 18.sajandist eKr.
• Kes iganes ostis midagi ilma
lepingu ja tunnistajateta, oli varas
ja pidi hukatama (Hammurapi koodeks).
• Säilinud papüürustelt saab välja lugeda, et Egiptuses oli kõrgel järjel krediidindus (laenu
andmine)
• Pacioli arvates pidi edukal kaupmehel olema kolm asja:
1. piisav hulk raha või võimalus saada krediiti;
2. head raamatupidajad;
3. hea raamatupidamise süsteem.
• Mis on konto?
• Rajades firmat, on vajalik koguda algkapital ja seda raha nimetatakse
ettevõttes omakapitaliks, kuna raha kuulub ettevõtte loonud isikutele ja on
antud ettevõtte käsutusse.
• Selleks avatakse konto, mida võiks võrrelda “sahtlikesega”, kuhu paneme
midagi hoiule või märkmikulehega, kuhu kirjutame meelespidamiseks vajalikke arve
üles.
• Lepime kokku, et edaspidi nimetame raamatupidamisega tegelevat inimest
raamatupidajaks, olgugi, et väikeettevõttes võib arvepidamisega
tegeleda näiteks juht ise, kuigi ta ei pruugi omada raamatupidaja kutset.
http://www.teenus.info/kasutaja/annag
• Millisel kujul raamatupidaja kontosid peab, see sõltub ettevõte võimalustest. Ettevõte, kus rahalised võimalused lubavad soetada raamatupidamisprogrammi, tehakse seda seal ehk võetakse programmis kasutusele
esimene - omakapitali konto.
• Kui raamatupidaja peab arvestust, omamata vastavat programmi, siis saab
tabeleid koostada arvutis Microsoft Exceli abil. Esineb ka veel käsitsi tehtud tabeleid.
• Omakapitali kontole kirjutatakse üles vastav summa, mis on laekunud (mida
omanikud pangaarvele maksid).
• Esmalt räägime kahekordse kirjendamisega tekkepõhisest
raamatupidamisest, kassapõhise raamatupidamise juurde jõuame hiljem.
• Mis on TEKKEPÕHINE?
• Kirja pannakse tehing (tegevus, mis toimub) just selle kuupäevaga, kui ta
toimub. Täna makstakse raha arvelduskontole pangas – tänase
kuupäevaga kirjutame ka üles.
• Mis on KAHEKORDNE kirjendamine?
• Kirja pannakse (kirjendatakse) tehing KAHELE KONTOLE:
omanikud andsid raha ettevõtte käsutusse – kirja läks see OMAKAPITALI kontole, et
pidada arvet, kui palju on ettevõttes omakapitali.
• Aga kuhu see raha laekus? Tegelikult laekus raha ARVELDUSKONTOLE
– nüüd tuleb see üles kirjutada.
• Avame veel ühe konto – arvelduskonto pangas x (ettevõttel võib hiljem olla erinevates pankades kontosid, et lihtsustada arveldusi klientidega) ja paneme
sinna kirja, kui palju raha laekus.
• Kas konto ongi nii lihtne?
• Eelnevalt vaatasime, et omakapitaliks laekunud (panka makstud) summa
kirjutatakse arvelduskontole üles, aga kuidas kirjutada üles, kui arvelduskontolt
peab mõne summa välja maksma?
Konto
Laekunud summad Väljamakstud summad
• Selleks on kontod jagatud kaheks pooleks:
• Konto vasakut poolt nimetatakse DEEBET pooleks
• (Sõna on tulnud ladinakeelsest sõnast `debet` - mis tõlkes on “ta võlgneb”)
• Konto paremat poolt nimetatakse KREEDIT pooleks
• (Ladinakeelsest sõnast `credit` - mis tõlkes on “ta usaldab”)
• Kõige ülevaatlikum on konto joonistada ristikese kujulisena (kõnekeeles “konto rist”)
Kontod pearaamatus:
• Pearaamatus on nelja tüüpi kontosid: vaatleme neist esialgu kahte –
AKTIVA kontod ja
PASSIVA kontod.
AKTIVA - vara
PASSIVA – võlad, kohustused ja omakapital.
• AKTIVA KONTOARVELDUSKONTO
(raha ettevõtte pangaarvel on vara)
DEEBET KREEDITAktiva kontol arvestatakse Kreedit poolel
vähenemisedsuurenemist deebet poolel (väljamaksed)(raha laekumine)
• PASSIVA KONTOOMAKAPITALI KONTO
(raha on omanikele kuuluv, seega ettevõtte jaoks kohustus)
DEEBET KREEDITDeebet poolel vähenemised Kreedit poolel suurenemised (võlg või kohustus väheneb) (- omakapitali, võla, kohustuse)
• Meenutame, et ettevõtet luues kandsid omanikud omakapitali jaoks raha arvelduskontole,
raamatupidaja kirjutab selle üles (ehk teeb KANDE) järgmiselt:
• Deebet Arvelduskonto• (ehk sissemakstud summa ulatuses suurenes
ARVELDUSKONTOL DEEBET pool)
Samaaegselt suurenes ettevõtte kohustus omanike ees, st, et kui ettevõte lõpetab oma tegevuse,
peab ta vastava summa omanikele tagasi maksma – seega suureneb
OMAKAPITALI kontol KREEDIT pool, kanne:• Kreedit Omakapital
Kirjutame need kaks eelnevat ülestähendust ühele reale kokku ja me saame LAUSENDI:
• Deebet Arvelduskonto Kreedit Omakapital
Kuldne reegel, mis ongi tegelikult raamatupidamise loogika aluseks:
LAUSEND saab olla alati VAID selline, et tehing kirjendatakse ühe valitud konto deebet- ja
teise valitud konto kreedit poolele –
DEEBET (konto nimi) – KREEDIT (konto nimi)
• Iga tehingu puhul peab tuvastama, MIDA selle tehinguga tehti, vastavalt sellele valitakse kaks ainuõiget kontot, kuhu
andmed kanda.
• Edasi tuleb mõelda, et MILLIST liiki valitud kontod on – kui üks neist on näiteks aktiva konto ja tegemist on suurenemisega (raha
laekumine, laovaru suurenemine jne), pannakse see deebet poolele kirja.
• Nüüd jääb vaid üle tolle teise valitud konto kreeditisse sama summa kirja panna.
• Konto valik sõltub sellest, millised tehingud ettevõttes rahade või
dokumentidega toimuvad (neid hakkame järjest vaatama).
• Siit: mingil juhul ei ole võimalik, et summad kantakse mõlemale valitud kontole deebet poolele või mõlemale
kontole kreedit poolele! • Raamatupidajad nimetavad konto deebet
poolele summade kandmist debiteerimiseks ja kreedit poolele
kandmist krediteerimiseks.
PÄEVARAAMAT on dokument, kus raamatupidaja lausendid koostab ja seal kajastuvad tehinguid
kuupäevalises järjekorras. • Milline näeb välja kanne päevaraamatus, kui OÜ
osanikud on kandnud ettevõtte asutamiseks arvelduskontole 2 500 eurot omakapitaliks?
• Deebeti veergu märgitakse konto, mille deebetpoolele kanne tehakse ja kreediti veergu konto, mille
kreeditpoolele kanne tehakse.
Jk.nr. Kuupäev Tehingu kirjeldus Deebet Summa Kreedit Summa
1 11. okt. Omakapitali sissemaks Arveldus- 2500 Oma- 2500
konto kapital
• Nüüd, kus tehing (omakapitali sissemakse) on kirjendatud
PÄEVARAAMATUS,
kantaksegi selle alusel vastavad summad kontodele, mis on “väljajoonistatud”
PEARAAMATUS.
Seega pearaamatus näeme liikumisi igal kontol eraldi, päevaraamatus käibeid
päevade kaupa.
Mis on bilanss?
• Bilanss on ettevõtte aktiva (varade) ja passiva (võlgade, kohustuste ja omakapitali) seis ühel ajahetkel.
• Seega on käesoleval ajahetkel ettevõttel Omakapitali 2 500 eurot ja see asub
pangas, Arvelduskontol (2 500 eurot).
• Seda raha saab ettevõte kasutama hakata.
• See siin on algbilanss, mis võib juba järgmisel hetkel muutuda, kui tekivad
järgmised tehingud.
• Tehingud võivad olla seotud rahalise liikumisega, aga olla ka ainult
dokumenditehingud – näiteks välja arvestatud palk, mis ei ole veel välja makstud.
Palgaarvestus on ka tehing.
• Bilanss peab alati olema tasakaalus (A = P)
Muutunud bilanss
• Algselt, et ettevõtte asutamisel tõendada algkapitali olemasolu, peab raha olema
arvelduskontol. Enamus tehinguid tänapäeval tehakse panga kaudu, suures osas internetipanga teenuseid kasutades, aga ikka on vahel vaja sularaha mõningate
kulutuste tegemiseks.
• Ettevõttes otsustatakse võtta pangast välja 100 eurot ja tuua see kassasse. Nüüd tuleb kasutusele võtta järgmine konto
nimega KASSA.
• Arvelduskonto vähenes 100 euro võrra (kanne kreedit poolele) ja Kassa konto
suurenes 100 euro võrra
(kuna Kassas olev raha on samuti vara, tehakse sissetuleku kanne Kassa deebet
poolele).
• Antud näites rahalist muutust ei toimunud, toimus vaid varade ümberpaiknemine.
• Kui mingil ajaperioodil (enamasti üks kuu) rohkem tehinguid ei ole toimunud, nimetatakse seda antud perioodi
lõppbilansiks.
• Bilanss on finantsaruanne, mis näitab hetkeseisu!
Ülesanne
• Valmistame ette Exceli programmis päevaraamatu ja tee esimesed kaks kannet,
mida juba vaatlesime
Jk.nr Kuupäev Tehingu kirjeldus Deebet Summa Kreedit Summa
• Ülesanne: palun koosta järgmisele tehingule lausend päevaraamatusse ja tee kanne
pearaamatusse – omanike ring sai juurde uue liikme, kes tasus arvelduskontole oma osaku
eest 500 eurot.
• Kas Sinu uus lõppbilanss võrdub? Kas kummalegi poolele saadud summa on
3 000 eurot?
• Milline näeb välja konto kui kandeid on kogunenud rohkem ja kuidas kokkuvõtted
tehakse?
Ülesanne – pearaamatu ettevalmistamine
Konto … Konto …Deebet Kreedit Deebet Kreedit
Algsaldo
Käibed
Käibed kokkuSaldo
• PERIOOD – tavaliselt üks kalendrikuu, mille jooksul midagi ettevõttes toimub. Kuu
lõpul võetakse aktiva kontode puhul algsaldo, liidetakse deebetkäive ehk kõik mis on juurde tulnud selle kuu jooksul ja
lahutatakse kreeditkäive - see, mis on kuu jooksul vähenenud ning saadakse
lõppsaldo, mis jääb enamasti (eranditega, mida vaatame hiljem – klientide
ettemaksed näiteks) deebet poolele.
• AS + DK – KK = LS
• Loogika selles, et vara ei saa ju minna miinustesse – sel juhul teda lihtsalt ei ole ja tuleb
võtta laenu. • Mõelge oma rahakotile: seal kas on raha või ei ole, aga „miinusmärgiga“ rahatäht sahtlis? Saldo
ehk jääk, mis saadakse kuu lõpuks, jääb järgmise kuu algsaldoks.
• Kui ikka 31. jaanuari päeva lõpuks on rahakotis 10 eurot, siis on ta seal ka 1.veebruari esimestel
minutitel ja ta tuleb nüüd arvesse võtta kui veebruari algsaldo, millele hakkate juurde liitma
veebruaris sissetulevat ja maha lahutama väljaminevat.
• Teistel kontodel toimib kõik sama loogika järgi (rahakoti näide), ainult me ei saa seda väljendada sõnadega, et „ostes hoone, tuli
ta meile sisse / laekus “…
• Sel juhul võetakse deebetis arvele hoone väärtus, vara suureneb, ja kui müüakse
ära, siis kandes summa kreedit- ehk miinuspoolele väheneb vara väärtus ja seda hoonet enam bilansis arvel ei ole.
• Eelnev näide oli arvestuspõhimõtte selgitamiseks, mitte see, et hooneid sama
hinnaga muudkui ostetakse-müüakse.
• Tegelike selliste kinnisvaratehingute puhul ei ole sugugi hind sama ja siis tulevad
mängu juba tulu-kulu kontod, millest kohe juttu tuleb, aga „maha kantakse“ ta
bilansist küll.
• Passiva kontodel on arvestus vastupidine - suurenemist arvestatakse
kreeditis, sest see on „+“ - pool,
vähenemist deebet poolel, selle
lahutame, ning saldo jääb üldjuhul
kreedit poolele.
Passiva Konto …Deebet - Kreedit +
Bilansikontod ja teised kontod
• Bilansi kontodelt näeme, kui palju on ettevõttes ühel ajahetkel vara (aktivaid) ja millistest allikatest (passiva) see vara on
ettevõttesse tulnud.
• Siit: laene, kohustusi ja omakapitali nimetatakse ettevõtte
varade katteallikateks.
• Töötav ettevõte tegutseb pidevalt: ostab materjale, töövahendeid ja muud vajalikku
- see on ettevõtte jaoks KULU.
• Kui ettevõte toodab midagi või osutab teenust ja müüb seda, siis saab ta TULU.
• TULU – KULU = KASUM
(kui tulu on suurem kui kulu)
• TULU – KULU = KAHJUM (kui tulu on väiksem kui kulu)
• Omanikud annavad oma raha ettevõtte käsutusse (ostavad aktsiaid või osakuid),
et see raha hakkaks kasumit teenima. Seega võlgneb ettevõte kasumi oma
omanikele. Igal omanikul on õigus saada oma osa kasumist – väljamakstavat osa
kasumist nimetatakse dividendiks.
• Kui ettevõte on kahjumis, siis vähendab see omanike raha (omakapitali), mida nad
on ettevõttele usaldanud.
• Pearaamatus on peale bilansikontode (aktiva- ja passivakontode) veel kahte
tüüpi kontosid, mille põhjal tehakse teine, ettevõtte jaoks oluline aruanne.
• Aruanne, kus arvestatakse jooksvalt kokku ettevõtte tulud ja kulud, nimetatakse
kasumiaruandeks.
Kasumiaruanne
• Kasumiaruanne koosneb TULUKONTODEST ja KULUKONTODEST.
• Näide: Ettevõte ostab materjali. Õmblusega tegeleva ettevõtte puhul võib see olla riie. See on
KULU.
• Raamatupidaja teeb lausendi:Deebet (mingi kulu konto) Kreedit RAHA KONTO
• Millise konto deebetisse antud näite puhul vastava summa kirjutame?
• Me ju kulutasime raha?
• Raha vähenemist arvestatakse kreeditis!
• Tuleta meelde, mis oli lausend
(ühe konto Deebet, teise konto Kreedit)!
• Järeldus, kuldse reegli järgi –
KULUKONTODEL arvestame kulutusi DEEBET poolel.
Võtame kasutusele uue konto:
MATERJALIKULU
DEEBET KREEDIT
Kuludesuurenemistarvestataksedeebetis
• Kulu- ja tulukontode puhul ei arvestata nii nagu bilansikontode puhul, et AKTIVA ehk vara kontodel väheneb kreedit pool – võiks
ju arvata nii, sest kulutamine on vara vähenemine, aga STOPP! Kulutuste tegemine seondub tõesti raha hulga
(aktiva) vähenemisega ettevõttes, SEEGA tulude ja kulude kontodel arvestamise
puhul kehtib lausendi loogika:
RAHA väheneb kreedit poolel, järelikult – KULU saame arvestada kulukonto
deebet poolel.
Ja vastupidi...
• Valmistoote müüb ettevõte tarbijale ja saab tulu. Ostja maksab raha ettevõttele.
• RAHA kontol suureneb deebet pool, niisiis tehakse lausend:
Deebet RAHAKONTO Kreedit TULUKONTO
Niisiis tuleb kasutusele TULU arvestamiseks uus konto, millel tulu suurenemist arvestatakse KREEDIT
poolel
MÜÜGITULU
DEEBET KREEDIT
Tulude suurenemist arvestatakse kreeditis
Kasum või kahjum – koondkonto
• Tulu- ja kulukontod arvestatakse perioodi lõpus (üldjuhul aasta lõpus) “nulli” ehk kantakse kontodelt saadud summad Koondkontole, millelt näeme, kas
ettevõttel on perioodi lõpuks kasum või kahjum.
• Tulemus kantakse bilansi PASSIVA poolel asuvale Kasumi / Kahjumi kontole, mis
näitab ettevõtte hetkeseisu.
Viib bilansi klappima ja suurendab või vähendab sellega omakapitali.
Kasumiaruandest aga näeme millele ja kui palju on kulutatud, mille eest ja kui palju
on tulu saadud. “Nulli” kandmist vaatleme konkreetsemalt ülesannete käigus.
Kontoplaan
• Iga ettevõte otsustab, milliseid kontosid kasutada ja Raamatupidamise
sisekorraeeskirjadega määratakse KONTOPLAAN.
• Lihtsuse mõttes on kasutusel süsteem, kus
• AKTIVA kontod algavad numbriga 1, PASSIVA kontod algavad numbriga 2, TULUKONTOD algavad numbritega 3
KULUKONTOD numbritega 4 - 9.
• Igal järgmisel numbril on samuti oma tähendus.
• Kasutades raamatupidamisprogramme, on standardkontoplaanides kontodele antud
neljakohalised numbrid, riigiasutuste kontoplaanides kuni kuuekohalised numbrid.
• Näiteks konto Kassa on numbriga 1010 – kus esimene 1 näitab, et tegemist on aktiva kontoga, 10 -
sularahaga (kassa). Arvelduskonto 1020 – kus 20 näitab millise panga kontoga tegu. Kui on kasutusel mitu
pangakontot, siis järgmine võiks olla 1030 jne
• Nüüd tead juba kõige olulisemat – kuidas kontod jagunevad
(aktiva – passiva, tulu – kulu)
ja kuidas neile kandeid tehakse
(deebet- või kreedit poolele).
Edasi vaatame millised kontod kasutatakse ja kuhu nad
kuuluvad.
• Antud kontoplaan on väga väike, sisaldades vaid näiteid ettevõtetes
kasutusel olevatest erinevatest kontodest.
• Meie ülesannete puhul sellest piisab.
• Kontoplaani ei pea pähe õppima (sellega töötades ta lihtsalt jääb ajajooksul pähe),
küll aga peab ta kogu aeg käepärast olema. Vaatame nüüd kontosid pisut
lähemalt, mis on mis.