Kinnitatud

Kohtla Vallavalitsuse 06.06.2014.a.

määrusega nr 1

Kohtla valla raamatupidamise sise-eeskiri

1. Peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohtla valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

(1) Kohtla valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Kohtla valla

kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning

aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud

arvestusmeetodid tulenevad «Raamatupidamise seadusest» ja Raamatupidamise Toimkonna

juhenditest (edaspidi RTJ) ja Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri). Eelarve

koostamise ja täitmise arvestuse korraldus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest

(edaspidi KOKS), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS) ja

Kohtla valla õigusaktidest.

(3) Kohtla vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ametiasutuse

hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Kohtla vallavalitsuse

kaudu.

(4) Kohtla Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatavateks asutusteks on Saka

raamatukogu

§ 2. Sise-eeskirja kohaldamine ja sisu

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi

hallatav asutus).

(2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustehingute

dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise

algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja

lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist

raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

2. peatükk KONTOPLAAN

§ 3. Kontoplaan

(1) Ametiasutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. Raamatupidamise paremaks

korraldamiseks on finantsnõunikul õigus avada ja sulgeda allkontosid kontogruppide lõikes.

(2) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:

1) kontode koodid ;

2) tegevusalade koodid ;

3) rahavoo koodid .

(3) Kontoplaan on avalikustatud Rahandusministeeriumi veebilehel ja käesolevale määrusele ei

lisata.

3. Peatükk ARUANDED

§ 4. Saldoandmikud

(1) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises

vormis XML failina, üldeeskirjas kehtestatud tähtaegadel.

(2) Eelarve täitmise aruanded esitatakse Rrahandusministeeriumi infosüsteemi elektroonilises

vormis XML failina, üldeeskirjas kehtestatud tähtaegadel.

(3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega

ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(4) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 5. Majandusaasta aruanne

(1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande vastavuses üldeeskirjas esitatud

arvestuspõhimõtetega, lähtudes «Raamatupidamise seaduses» ja RTJ-des toodud nõuetest

aastaaruandele.

(2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest,

lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Ametiasutus avaldab oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide

osadega oma veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest, teatades sellest seejärel koheselt

Rahandusministeeriumile, või esitavad nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle

kõikide osadega Rahandusministeeriumile 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS

§ 6. Raamatupidamissüsteemi struktuur

(1) Hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud korras.

(2) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem,

direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab finantsnõunik, kelle õigused,

kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(4) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara Hansa Standard Books.

§ 7. Varade ja kohustuste kajastamine

(1) Vara kajastatakse ametiasutuse bilansis selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab

antud vara üle valitsevat mõju (st. kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara

kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet

kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Nõuded kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse ametiasutuse

raamatupidamises.

(4) Tütar- ja sidusettevõtjate netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(5) Sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(6) Kohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(7) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(8) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole

võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille

suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu

(võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel

ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 8. Tulude ja kulude kajastamine

(1) Saadud maksud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

(2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes.

(3) Kulud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes, eristades neid tegevusala koodiga.

(4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse ametiasutuse

tulemiaruandes.

§ 9. Dokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema

rekvisiidid vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 toodud nõuetele.

(2) Algdokumentideks võivad olla:

1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);

2) pangakonto väljavõtted;

3) saatelehed;

4) palgadokumendid;

5) arved;

6) vallavalitsuse korraldused, vallavanema käskkirjad;

7) vallavolikogu otsused ja volikogu esimehe käskkirjad;

8) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid);

9) lepingud;

10) lähetuse aruanded;

11) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.

(3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.

Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid

algdokumendi koostaja nimi.

(4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud kulusid tegema volitatud

(kohustatud) isiku poolt.

(5) Teostatud töid või vastuvõetud kaupu/teenuseid kajastavatele dokumentidele (arved, aktid, jt.)

peavad kooskõlastajad andma allkirja ja kirjutama kuupäeva, millega kinnitavad teenuse

kättesaamist või kauba vastuvõtmist ning kirjutama selgituseks:

1) ameti nimetuse, kelle tellimusel kulu tehakse või vara soetatakse;

2) sõidukitele tehtavate kulude puhul sõiduki registreerimisnumber ja kasutaja nimi;

3) projektiga seotud kulude puhul projekti nimetus, mille arvelt kulu tehakse;

4) muu informatsioon, mis selgitab kulu otstarvet võttes vajadusel selgitused teistelt töötajatelt, kes

kinnitavad kauba kättesaamist ja kasutusele võtmist.

(6) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem, vastava tegevusala tegevust

korraldav spetsialist või volitatud (kohustatud) ametnik ja volikogu kuludele volikogu esimees või

aseesimees.

(7) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult

volitatud isik.

(8) Volitatud isik vastutab, et:

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud

lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega;

5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu

tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

(9) Finantsnõunik tagab dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel

järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:

1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori

koodide õigsuse;

2) tekkepõhise perioodi;

3) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

4) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud

isiku (te) poolt.

(10) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad

lisaks kassa eest vastutavale isikule ka finantsnõunik ja vallavanem.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 10. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

(1) Ametiasutus on kohustatud (raamatupidamise seadus § 6) kõiki majandustehinguid

dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal, kui see ei ole

võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid

kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat).

Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või

algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning

raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne

raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega. Kui parandus ei põhine algdokumendil,

tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(4) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja,

tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada

viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(5) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi, kus peetakse arvestust

ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi

järgmised osad:

1) finants;

2) kassa

3) palk;

4) ostureskontro;

5) põhivara;

6) müügireskontro.

§ 11. Algdokumentide käive

Dokumendi nimetus Esitamise aeg

Dokumendi esitamise eest

vastutav isik

Müügidokumendid iga päev, kuid hiljemalt

järgmise kuu 5.

kuupäevaks

vallavanem

Hankijate arved iga päev, kolme päeva

jooksul peale arve saamist

vallavanem

Lähetusaruanne kolme päeva jooksul peale

lähetusest saabumist

lähetatu

Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu

15.kuupäevaks

aruandev isik

Sotsiaaltoetuste

väljamaksu lehed

1 tööpäev enne toetuste

väljamaksmist

sotsiaalnõunik,

lastekaitsespetsialist

Tööajaarvestuse tabelid hiljemalt 25. kuupäevaks vallavanem, hallatava asutuse juht

Põhivarade

arvelevõtmine

kolme päeva jooksul peale

vara kättesaamist

vallavanem

Põhivarade

mahakandmine

kolme päeva jooksul peale

mahakandmisakti

kinnitamist

komisjoni esimees

Kassa dokumendid samal päeval kassapidaja

Töövõtu- ja

käsunduslepingud

hiljemalt 25. kuupäevaks vallavanem, hallatava asutuse juht

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS

§ 12. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse

kassas kassapidaja kontrolli all olevas seifis.

(2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mis allkirjastatakse järgnevas

korras:

1) esimese allkirjaõigusega vallavanem;

2) teise allkirjaõigusega finantsnõunik.

(3) Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja.

(4) Maksekorraldused valmistab pangaprogrammis ette finantsnõunik, peale eelpool toodud korras

allkirjastamist teostab pangaga sideseansi raha ülekandmiseks finantsnõunik.

(5) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

§ 13. Sularahaoperatsioonide arvestus

(1) Kassaoperatsioone teostab kassapidaja. Kassatehingud sisestab raamatupidamisprogrammi

finantsnõunik.

(2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:

1) kassa sissetulekuorder;

2) kassa väljaminekuorder;

3) kassaraamat.

(3) Kassa väljaminekuorderi kinnitavad vallavanem ja finantsnõunik.

(4) Kassa sissetulekuorderi kinnitab finantsnõunik.

(5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega

ülekirjutusi.

(6) Hallatavates asutustes tšekkide alusel omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul ametiasutuse

kassasse. Finantsnõunik sisestab tehingud raamatupidamisprogrammi.

(7) Vallavalitsuse kassast on lubatud teha väljamakseid vallavanema poolt kinnitatud dokumendi

alusel (toetuste väljamaksed jm).Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad

summad kanda aruandja pangaarvele.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS

§ 14. Nõuete ja kohustuste arvestus

(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse

eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral

hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete

hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

(3) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:

1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

(4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga,

millele kirjutavad alla pearaamatupidaja ja ametiasutuse juht.

(5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist

perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto

saldot.

(7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et

nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol

bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(8) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui

selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

(9) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse ametiasutuse poolt valitud inkassoettevõttele või

advokaadibüroole võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.

(10) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.

§ 15. Ettemaksude arvestus

(1) Üldeeskirja § 15 lõige 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist vältida. Kui ettemakse tegemine

on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid

maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest

ettemakse tehti.

(3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks,

kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta).

Ettemaksed tulevaste perioodide eest aasta lõpus inventeerida ja vajadusel üles võtta.

(4) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena kontogrupis 2039 ning kantakse

tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud

summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele

perioodidele jaotamata. Avaliku sektori siseste tehingute korral lepivad pooled kajastamise viisi

eelnevalt omavahel kokku. Ostjale väljastatud ettemaksuteatisi teenuse eest, mille osutamine langeb

järgmisse aruandeperioodi (kalendrikuu), raamatupidamises ei kajastata.

§ 16. Arveldused töötajate ja aruandvate isikutega

(1) Lähetuse kulude hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu

poolt esitatud ja juhi poolt kinnitatud lähetuskulude aruanne. Vallavanem suunatakse lähetusse

volikogu otsuse alusel ja tema lähetuskulude aruande kinnitab volikogu esimees.

(2) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui ka koolituslähetusi.

§ 17. Laenukohustuste arvestus

Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud

kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse

intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel

koheselt intressikuludes. Kapitalirendikohustused kajastatakse laenukohustustena vastavalt renditud

varade kajastamise kohta antud selgitusele. Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende

järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena. Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik

finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused nagu panga- ja muud laenud,

arvelduskrediidid, kapitalirendikohustused, faktooringkohustused, emiteeritud võlakirjad ja muud

sarnased võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. Kui valla võetud

laenuvahendite haldamiseks sõlmitakse leping kolmanda osapoolega, kajastatakse valla

raamatupidamises üheaegselt laenukohustust laenuandja ja laenunõuet kolmanda osapoole või

olenevalt laenuvahendite haldamise lepingu sisust, otse kasusaajate vastu.

8. peatükk SAADUD JA ANTUD TOETUSED

§ 18. Toetuste liigid

(1) Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille

eest ei anta otseselt vastu kaupa ega teenuseid ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid

(antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupa ega teenuseid.

(2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks. Sotsiaaltoetusi

arvestatakse üldjuhul programmis „STAR“ ning makstakse ülekandega toetuse saaja pangakontole

või erandkorras toetuse saajale vallavalitsuse kassast sularahas. Sotsiaaltoetuste maksmise aluseks

on Kohtla Vallavalitsuse korraldused või Kohtla Vallavolikogu määrused või otsused;

2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud

toetused. Sihtfinantseerimise liigid on:

kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile

antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise

sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida

Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele

sihtfinantseerimisele, kuna toetuse saamise tingimused näevad ette Eesti avaliku sektori

kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust; kaasfinantseerimine võib sealjuures

toimuda kas rahalise toetuse andmisena või avaliku sektori üksuse tegevuskulude

kaasfinantseerimiseks arvestamisena;

välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt

saadud sihtfinantseerimine;

3) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata

juriidilistele isikutele antud toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel.

(3) Riigieelarveseaduses nimetatakse sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist

andmise poolel eraldisteks ja saamise poolel toetusteks.

§ 19. Sihtfinantseerimise arvestus

(1) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise

perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata

jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse

sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või

sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval

vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise

kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja

nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).

(3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist

kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuste saajad. Põhivara

sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel

perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja

kajastab samal ajal saadud toetuse kohustuste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.

(4) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana võetakse toetus tuluna või kuluna arvele

sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.

(5) Kui kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse

kaasfinantseerija tegevuskulud või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid

vastavalt tegelike kulutuste majanduslikule sisule.

(6) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud,

kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega

seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel

laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550 ja 103555).

§ 20. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontoklassis 3502.

(2) Sihtfinantseerimine amortiseeritakse tuluks kontorühma 351 soetatud põhivara kasuliku eluea

jooksul, järgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sihtfinantseerimise amortiseerimiseks

peetakse analüütilist arvestust sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kohta. Arvestuses tuuakse

välja põhivara soetusmaksumus, kogunenud kulum, sihtfinantseerimisest saadud summad ja

kogunenud kulum ning sihtfinantseerimise tehingupartner ja allika kood. Sihtfinantseerimise teel

soetatud osa põhivara jääkmaksumusest peab vastama iga kuu lõpus sihtfinantseerimise

jääkmaksumusele.

(3) Sihtfinantseerimise amortisatsiooni arvestamiseks kajastatakse esimeses järjekorras kõik

põhivaraga antud kuul toimunud tehingud ja arvestatakse põhivara amortisatsioon. Seejärel tehakse

sihtfinantseerimise amortiseerimise kanded. Kui põhivara on täielikult amortiseeritud,

eemaldatakse sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja kogunenud kulum bilansist. Täielikult

amortiseerumata põhivara müügi või mahakandmise kuul amortiseeritakse ka sihtfinantseerimine

täies mahus tuluks ning sihtfinantseerimine ja selle kogunenud kulum eemaldatakse bilansist.

(4) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud

vahendeid bilansikontol kas lühiajalise (203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257)

kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid

sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühm

257) või tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

§ 21. Mittesihtotstarbeline finantseerimine

Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas

352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud.

§ 22. Mitterahaline sihtfinantseerimine

(1) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:

1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha

üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;

2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning

sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.

(2) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha

otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise

alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud

pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja

nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

9. peatükk TEGEVUSTULUD

§ 23. Üldpõhimõtted

(1) Tulud ja kulud, millised tulenevad lepingutest, mis on sõlmitud tingimustel, kus kumbki

lepingu osapool ei tasu teisele osutatud teenuste eest või tasub osutatud teenuse võrra vähem,

kajastatakse raamatupidamisarvestuses nii tulud kui kulud täismahus. Kajastamise aluseks on

leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.

(2) Klientidele väljastatavate arvete (müügiarvete) vormistamise nõuded:

1) müügiarved esitatakse Kohtla Vallavalitsuse nimel,

2) müügiarvete vormistamisel järgitakse RPS ja käibemaksu nõudeid;

3) müügiarved koostatakse asutuste poolt esitatavate operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu

põhjal ja tingimustel;

4) müügiarved koostatakse kahes eksemplaris, millest üks on raamatupidamiskirjendi aluseks,

teine väljastatakse kliendile;

5) arvete koostamise õiguse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud andmete õigsuse eest

vastutab lepingu kinnitaja ja/või operatiivandmete koostaja;

6) koostatud ja klientidele väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises

koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus.

§ 24. Maksud

Füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu

kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt, Maksu- ja Tolliameti igakuiste aruannete

põhjal.

§ 25. Toodete ja teenuste müük ja muud tulud

(1) Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga

seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt

määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme

meetodist.

(2) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323, liigendatuna

asutuste põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi.

(3) Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38.

(4) Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel

(5) Kahjutasusid ja hüvitisi võib tulenevalt nende hinnangulisest laekumise tõenäosusest kajastada

kassapõhiselt.

Kui nimetatud tulude saamiseks vormistatakse teisele osapoolele arve, kajastatakse nõue ja tulu

arvestuses tekkepõhiselt.

§ 26. Finantstulud/kulud

(1) Finantstulude ja –kuludena käsitletakse finantsinvesteeringutelt teenitud või makstud intresse,

finantsinvesteeringute müügi tulemit ja valuutakursi kasumeid – kahjumeid.

(2) Finantstulu ja –kulu kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt kontoklassis 65. Tulu

tekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“.

(3) Intressitulu nõuetelt, laenudelt ja finantsinvesteeringutelt arvestatakse vastavalt osapoolega

sõlmitud kokkulepetele ja kajastatakse arvestusperioodis, mille eest intress arvestatakse (intressi

tasumise tähtajad ei lange üldjuhul arvestusperioodi).

10. peatükk TEGEVUSKULUD

§ 27. Tööjõukulud

(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati.

Kulusid käsitletakse tööjõukuludena selles asutuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse

maksud töötasult. Teiselt asutuselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt ostetud teenus ei ole tööjõukulu

ja kajastatakse tegevuskuluna vastavalt teenuse majanduslikule sisule.

(2) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid

esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja

allkirjastatakse koostaja poolt.

(3) Palga, lisatasu,preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestuse aluseks on

Kohtla Vallavolikogu või Kohtla Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema käskkiri, leping ja tööaja

arvestuse tabel. Vallavalitsuse tööaja arvestuse tabeli koostab registripidaja.

(4) Üldjuhul makstakse palka üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.

(5) Puhkusetasu makstakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele kehtestatud keskmise töötasu

maksmise tingimustele. Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne

puhkusele minekut. Töötaja avalduse korral võidakse puhkusetasu ka hiljem või osade kaupa välja

maksta. Juhul kui töötaja või teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse ning puhkusetasu

on üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber. Töölepingu lõppemisel peab töötaja tasu

väljateenimata puhkuse eest tasa teenima või maksma enamsaadud summa tagasi.

(6) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks

kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse

raamatupidamisele personalitöö eest vastutava isiku poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu

viimaseks tööpäevaks.

(7) Aruandeaasta lõpus viiakse läbi kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasu

ümberhindlus, võttes nimetatud korrektuuri aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

puhkusetasu arvestamise korra. Väljamaksmata puhkusetasu ja sellega seotud maksukulude ning

puhkusetasu kohustuse korrigeerimine kajastatakse lõppenud aruandeperioodi viimase kalendrikuu

kulude suurenemise või vähenemisena.

(8) Hüvitised töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel,

sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.

§ 28. Majanduskulud ja muud tegevuskulud

(1) Asutuse tegevuskuludena näidatakse üldjuhul ainult asutuse tegevusega seotud kulusid.

(2) Asutuse tegevuskuluna käsitletakse lisaks asutuse enda ülalpidamiskuludele ka valla elanikele

osutatavate teenuste kulu, sh:

1) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule rahalises vormis, kajastatakse

kontorühmas 413, kusjuures toitlustustoetus kajastatakse toetusena ka siis, kui seda ei maksta

toetuse saajale välja, vaid näiteks koolile või toitlustajale vastavate isikute toitlustamiseks;

2) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule mitterahalises vormis teenuste või

tehniliste abivahenditena, kusjuures teenuse osutajaks on juriidiline isik (nt hooldekodu),

kajastatakse need teenustena (kontorühm 552).

(3) isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamisel hüvitise kohta arvestuse

pidamisel esitab töötaja või teenistuja sõidukulude aruande tegelike kulude kohta kalendrikuus.

Sõidupäeviku kinnitab vallavanem ja teeb käskkirja hüvitise väljamaksmiseks.Isikliku sõiduauto

teenistus-, töö või ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise suurus on kehtestatud vallavanema

käskkirjaga.

(4) Ametiautodele kasutatud kütus kantakse kuluks kuludokumentide alusel (kütusefirmade poolt

esitatud arved, saatelehed). Kuludokumendid kinnitab vallavanem.

§ 29. Netovara reservide arvestus

Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele

(peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel). Seetõttu kajastatakse tehinguid, millega kaasneb

reservide muutmine, aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sh tulude ja kulude kontodel, kui

tehingu tulemusena muutus aruandeperioodi tulem. Hiljemalt aruandeperioodi lõpul koostatakse

arvestused, mille alusel korrigeeritakse reserve ja akumuleeritud tulemit nende tehingute alusel,

mille korral oli ühtlasi nõutav reservide suurenemine või vähenemine. Aastaaruande kinnitamisel

või peale aastaaruande kinnitamist otsustatud vastava aasta aruandeperioodi tulemist reservidesse

suunatava osa jaotamine kajastatakse järgmisel aruandeaastal.

11. peatükk VARAD

§ 30. Varude arvestus

Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kohe kuluks

nende soetamise momendil. Kohtla Vallavalitsuses materjalide ladu puudub. Kuna kantseleitarbeid,

puhastusvahendeid jm ei soetata koguseliselt rohkem kui aruandeaastal tarvis, siis laoarvestust ei

peeta. Raamatupidamisarvestuses kantakse need kuludeks ostudokumendi alusel.

§ 31. Finantsinvesteeringud

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse turuväärtuses likviidsuse tagamiseks hoitavaid

rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid

võlakirju. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiad ja osi, millest

aruandekohuslane omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse

soetusmaksumuses, kui nende õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata.

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

§ 32. Kinnisvarainvesteeringud

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara

investeeringuteks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest,

mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise või hoitakse

turuväärtuse tõusmise eesmärgil ia mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse poolt, kajastatakse kui materiaalset

põhivara.

(2) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont ja hooldus, mis

tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega.

(3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu

vastavasisuline otsus.

§ 33. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

(1) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga

üle ühe aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010

soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000

eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata

maksumusest ja kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

(2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro,

kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse

soetamisel kulusse.

(4) Kogumina võib põhivara arvele võtta ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse

kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise

alampiirist (ilma käibemksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead,

võetakse komponenedid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne

soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta).

(5) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks

tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele,

lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).

(5) Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse

tekkimise perioodil intressikuludesse.

(6) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse

detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised või

paberkandjal. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;

4) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress,

transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);

5) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

6) amortisatsiooni kehtiv norm;

7) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(7) Põhivara nimekiri klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses.

(8) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata.

§ 34. Amortisatsiooni arvestus

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul

kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate,

mille väärtus aja jooksul ei vähene, avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud raamatuid ei

amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti

muuseumieksponaate, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende

kasuliku eluea jooksul.

(2) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes

eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute varade puhul võib lähtuda järgmistest vahemikest:

Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides

Hooned 20–50 a 2–5%

Rajatised 10–40 a 2,5–10%

Masinad ja seadmed 5–10 a 10–20%

Inventar 2-10 a 10–50%

Arvutustehnika 2–5 a 33–50%

Immateriaalne põhivara 2–20 a 5–50%

(3) Uute varade amortisatsiooninormid määratakse varade arvele võtmisel.

(4) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima alates selle

kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest

eemaldamise kuule eelneval kuul.

(5) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine,

kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos

amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab vallavalitsus põhivara allahindluse aktil.

(6) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse

amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt

aastainventuuri ajal. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja

järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

§ 35. Parendused, remont ja hooldus

(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul,

kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise

kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt § 24 lõikes 1 esitatud põhivara

kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja

remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

(2) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa

hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.

(3) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud

eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

(4) Teede ja trasside parendused võetakse arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on

ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogum kantakse maha,

kui selle jääkväärtus jõuab nullini.

§ 36. Põhivara müük

(1) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813.

(2) Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja mitterahalise sihtfinantseerimisena

eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200.Mitterahalise

sihtfinantseerimise saaja võtab vara arvele põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise kontol

257000 või 350200 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud

jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade

ümberhindluse õiglasele väärtusele.

(3) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist (RTJ 9). Kui vara anti tasuta

kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma

sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki,

kajastatakse rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara

bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200, ning peab vara kohta edaspidi arvestust

bilansiväliselt. Rentnik võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 257000 või

350200 kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole poolt näidatud põhivara jääkväärtuses, kui

õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja

eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele.

§ 37. Materiaalse põhivara ümberhindlus

(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul,

kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt

ühest järgmisest asjaolust:

1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;

2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas

juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku

puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või

kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud

arvestuspõhimõtetega.

(2) Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa

maksustamishinna alusel.

(3) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja

akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid.

(4) Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.

(5) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja

maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

§ 38. Põhivara mahakandmine

(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud,

kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist.

Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas Kohtla vallavara valitsemise korraga.

(2) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm

611 või 613).

§ 39. Immateriaalne põhivara

(1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta

ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (ilma käibemaksuta).

(2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised

võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest

varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik

usaldusväärselt mõõta.

(4) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse

lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust

tööeast.

(5) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on alljärgnevad:

1) tarkvara, patendid, litsentsid ja muu 5 - 50 %.

§ 40. Renditud vara

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad

riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina, kui:

1) vallavalitsus on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse raamatupidamises vara ja kohustusena

renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsummana nüüdisväärtuses,

juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt

omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab

rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi

jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed

jagatakse kohustust väljendavaks põhiosa tagasimakseteks ning intrssikuluks. Kasutusrendi maksed

kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

2) vallavalitsus on rendileandja. Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse

raamatupidamises nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad

rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi

tingimustel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises tavakorras, analoogselt muu

põhivaraga. Kasutusrendi maksed kajastatakse tuluna rendiperioodi jooksul.

§ 41. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes

(1) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse sihtasutused, mittetulundusühingud ja

äriühingud, milles Kohtla vald omab mõjuvõimu määrata finants- ja tegevupoliitikat. Valitseva

mõju korral omab vald üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus

kõrgemas juhtorganis. Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud peavad

olema asutatud Kohtla valla poolt ning nende nõukogude liikmed määrab Kohtla Vallavalitsus.

Valitseva ja olulise mõju määramisel mitte-äriühingutes lähtutakse ka asjaolust, millisele

raamatupidamiskohustuslasele lähevad üle mitte- äriühingu varad selle likvideerimisel.

(2) Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab

Kohtla vald 20- 50% hääleõigust ja osaleb finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel.

(3) Valla bilansis kajastatakse kapitaliosaluse meetodil neid osalusi sihtasutustes ja

mittetulundusühingutes, mille üle on vallal valitsev mõju ning neid osalusi äriühingutes, mille üle

on vallal valitsev või oluline mõju.

§ 42. Bilansiväline vara ja selle arvestus

(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on kuni 2000 eurot

(ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

(2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(3) Raamatupidamises peetakse arvestust koguseliselt hallatavate asutuste ja vastutavate isikute

lõikes.

12. peatükk VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMISE JA HINDAMISE KORD

§ 43. Töökorraldus ja dokumentatsioon

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki bilansis kajastatuga. Iga kuu lõpus kontrollitakse

analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid bilansiga. Läbi viidud võrdlused fikseeritakse

kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise

kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga).

(2) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse kõigi oluliste

varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks

korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu

varade ja kohustuste gruppide kaupa:

1) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;

2) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;

3) kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade

saatmine;

4) sularahakassade inventuur;

5) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute

kinnitamiseks;

6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;

7) muude varade inventuur.

(3) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud

tähtajaks. Vallavanem määrab aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjonid koosnevad

vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik

osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava

dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(4) Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustuste kohta saadetakse tehingupartneritele

kinnituskirjad, teeb finantsnõunik.

(5) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste (vt üldeeskirja § 7 lg 3) vahel ei saadeta

kirjalikke kinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel.

(6) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto

väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse

kajastamise korrektsust. Nimetatud dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute

algdokumentatsioon «Raamatupidamise seaduses» sätestatud korras.

§ 44. Inventeerimise ja hindamise protseduurid

(1) Sularaha inventuuri käigus:

1) loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga,

mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt;

2) kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga.

(2) Pangakontode kontrollimisel:

1) võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli

teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega;

2) üks kord aastas saadetakse kõikidele finantsinstitutsioonidele, kellega on aruandeaasta jooksul

toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitamiseks kirjad.

(3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:

1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha

arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse

bilansivälised trahvi- ja viivisenõuded nende olemasolul.

(4) Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid

nõudeid:

1) varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade

järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta;

3) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt

amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara;

4) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

5) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja

ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab finantsnõunik kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse

põhivara korrigeerimiskanded.

(5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

3) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;

4) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;

5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

6) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

(6) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud

inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

(7) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga

omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi

saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et

saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode

võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja

saabumist.

13. peatükk

KONSOLIDEERIMISE PROTSEDUURID

§ 45. Konsolideerimise protseduurid

(1) Kohtla Vallavalitsuse valitseva mõju all olevad, iseseisvat raamatupidamist omavad OÜ Kohtla

Valla Elamu ja SA Kukruse Polaarmõis, koostavad saldoandmiku vastavalt üldeeskirjas sätestatule.

Saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud infosüsteemi.

(2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse

raamatupidaja või asutusele raamatupidamise teenust osutav isik.

(3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib vallavalitsuse

finantsjuht, kes lahendab saldode võrdlemisel tekkinud probleemid või edastab lahenduseta

probleemid Rahandusministeeriumile.

(4) Kui kõik erinevused on leitud ja parandatud, võtab konsolideerija (Kohtla Vallavalitsus)

saldoandmike infosüsteemist oma konsolideerimisgrupi üksuste andmed osaluste kajastamiseks

kapitaliosaluse meetodil ning teeb konsolideerija aruannetesse vastavad kanded. Seejärel kinnitab

konsolideerija oma aruanded.

(5) Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupi piires esineb niisuguseid konsolideeritavate

üksuste vahelisi saldosid, mille elimineerimiseks või õiglaseks kajastamiseks konsolideeritud

aruandes on vaja veel teatud lisakandeid, võimaldatakse neid sisestada täiendava

konsolideerimisgrupi saldoandmikuna.

13. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE

§ 46. Raamatupidamisdokumentide hoidmine

Raamatupidamise algdokumente säilitatakse kasutamise perioodil kiirköitjates ja registraatorites

raamatupidamises avariiulitel. Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat.

Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt Kohtla Vallavalitsuse dokumentide loetelule.

Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab finantsjuht. Eelmiste

perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab vallavanem. Dokumendid

hoitakse kogu säilivuse aja jooksul arhiiviruumis.

§ 47. Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad

(1) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil

algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente, mis on

vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitatakse seitse

aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente säilitatakse seitse aastat pärast

kehtimistähtaja möödumist.

§ 48. Projektipõhine raamatupidamine

Struktuuritoetustest rahastatud projektide dokumentatsiooni säilitamine toimub eraldi

projektinimelistes kaustades. Kaustad säilitatakse vallamaja arhiivis vastavalt projektis ettenähtud

tähtajale. Perioodi 2004 – 2006 struktuuritoetustest rahastatava projektiga seonduvat

dokumentatsiooni säilitada kuni 31.12.2015. perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetustest rahastatava

projektiga seonduvat dokumentatasiooni säilitada kuni 31.12.2025. kausta on koondatud projektiga

seotud hankedokumendid, lepingud, projekti eelarve, nõupidamiste protokollid, kuu-, vahe-,

lõpparuanded, tööajaarvestuse tabelid, kulude algdokumendid, maksekorraldused, kirjavahetus jne.

Kulu algdokumendi viseerivad:

1) projekti juht, kinnitades, et kulu on abikõlbulik ja vastab projekti eelarvele;

2) vallavanem kinnitab algdokumendi;

3) finantsjuht koostab algdokumendil kirjendi, mis koosneb konto koodidest, tegevusalast ja

projektitunnusest ning kinnitab kirjendi õigsuse oma allkirjaga.

Struktuurifondidest saadud sihtotstarbeliste toetuste kohta peetakse arvestust projektipõhiselt.

Projekti tunnuseks on projekti number ja nimetus, mis on toetusele antud.

Renna Purga

Registripidaja vallasekretäri ülesannetes