ePoAbi  prototüüp  ja  õppekava  arenduse  pädevustehalduse  disaini  

põhimõ9ed  

Kai  Pata,  Kairit  Tammets,  Vladimir  Tomberg,  Mart  Laanpere  

Tallinna  ülikool,  Haridustehnoloogia  keskus  

Sissejuhatus  •  Vahendeid,  mille  eesmärk  on  üldiselt  õppekava  arendamise  

käigus  pädevuste/õpiväljundite  haldamine  ja  arendamine  

–   on  loodud  nii  teiste  uurimisrühmade  poolt  (TELOS,  DIOGENE,  OntoCD)  arendamist  (RoncheN  and  SanO,  2007;  Dexter  and  Davies,  2009;  Paque9e,  2007;  Vaquero  et  al.,  2009;  Barrera  et  al.,  2012;  Lu,  2009;  Karunananda,  et  al.,  2012)    

–  kui  ka  meie  enda  uurimisrühma  arendustegevuses  (OPT  prototüüp  standardite  nt.  kompetentsustsandardi  ja  õppekava  õpiväljundite  harmoniseerimiseks)  (Pata  jt.,  2013),    

Meie  laiem  eesmärk  oli  terviklikult  kirjeldada  kompetentsipõhist  õppekava  haldamist  ja  luua  vastavaid  tugisüsteeme  

Uuringu  eesmärk  

•  ePoAbi  uuringu  eesmärk  oli  välja  töötada  ePoAbi  elektroonse  tugisüsteemi  prototüüp  e-­‐por9oolioga  kursustel  planeerimiseks,  mis  toetaks  õpiväljundite  saavutamise  ja  hindamise  planeerimist  neil  ainekursustel.  –  Uuring  on  seotud  IST  7.  raamkava  uuringuga  IntelLEO,  mille  käigus  töötasime  välja  prototüübi  kompetentsihalduseks  ja  vahetuseks  organisatsioonide  vahel    

– Mõlema  uuringu  tulemuste  ühitamine  võimaldab  terviklikult  kirjeldada  pädevuspõhise  õppekava  haldamist  printsiipe  ja  luua  tugisüsteeme  (Pata  jt.  2013)  

Kahe-­‐suunaline  õppekava  arendamine  •  Õppekava  loomisel  on  vaja  järgida  kahte  suunda  

–  Stabiliseeriv  suund  seondub  õppekava  õpiväljundite  standardiga  sobitamist  ja  kursuseprogrammide  sobitamist  õppekava  väljundite  ja  eesmärkidega.    

–  Õppekava  arengut  peab  saama  jälgida,  suunata  ja  evalveerida    –  Edasiarendav  suund:  Arengut  sOmuleerivaks  on  aga  õppejõududele  

piisava  vabaduse  andmine  aineprogrammi  õpiväljundite,  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  kavandamisel,  mis  võimaldab  teadusvaldkonnas  uudsete  ja  relevantsete  pädevuste  ja  teadmiste  arendamist  läbi  sobivate  õpitegevuste  ja  hindamisviiside.    

–  Uued  õpiväljundid,  -­‐tegevused  ja  hindamisviisid  peaks  aitama  muuta  nii  õppekava  kui  ka  õpiväljundite  standardeid.    

–  Lisaks  on  õppekavaarenduses  oluline  pidevalt  jälgida  ja  harmoniseerida  erinevate  kursuste  panust  õppekava  õpiväljundite  saavutamisse.    

ePoAbi  uuringu  etapid  

•  I.  Kaardistada,  kuidas  disainivad  õppejõud  EesO  ülikoolides  e-­‐kursuste  programme  (õpiväljundeid,  õpitegevusi  ja  hindamisviise)  ning  määratleda  probleemkohad  

•  II.  Kaardistustulemustele  tuginedes  luua  õppejõududele  veebipõhise  tugisüsteem  ePoAbi  prototüüp,  mis  mille  eesmärgiks  on  toetada  Kõrgharidusstandardi  nõuetega  kooskõlas  olevate  aineprogrammide  loomist      

•  III.  FormaOivselt  evalveerida  ePoabi  prototüüpi  

ePoAbi  ülevaateuuring  •  Ülevaateuuringus  osales  17  akOivsemat  e-­‐õppe  kasutajast  õppejõudu  EesO  

kõrgkoolidest  •  Ülevaateuuringu  peamised  tulemused  (Tammets  &  Pata,  2013)  näitasid,  et  

oma  e-­‐kursuste  planeerimisel  ja  õpiväljundite  sõnastamisel  ei  kasutanud  valimisse  kuulunud,  akOivselt  eõpet  kasutavad  EesO  kõrgkoolide  õppejõud  Kõrgharidusstandardis  (KHS)  sõnastatud  õpiväljundeid,  sest  “keegi  ei  oota  neilt  seda  ja  kogu  õppekava  konteks3s  järgib  Kõrgharidusstandardit  õppekavajuht”.  -­‐>  on  vaja  toetada  KHS  õpiväljundite,  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  harmoniseerimist  kursuseprogrammide  loomisel  e-­‐õppes  

•  Isegi  akOivselt  eõpet  kasutavad  õppejõud  kasutasid  kursuse  õpiväljundite,  –tegevuste  ja  hindamisviiside  planeerimisel  ja  sõnastamisel  vaid  osasid  võimalikest  KHS  õpiväljunditest  ja  nendele  sobilikest  akOivõppe  meetoditest  ja  hindamisviisidest  -­‐>  on  vaja  toetavat  süsteemi,  mis  pakuks  omavahel  sobivate  õpiväljundite,  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  ideid.  

•  ePoAbi  prototüüp  sisaldab  näiteid  seotud  õpiväljundite,  väljundipõhiste  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  kohta,  mis  koguO  ülevaateuuringus  osalenud  akOivsete  epordooliot  kasutanud  õppejõudude  näidetest  

ePoAbi  prototüübi  arendusuuring  

•  Loodi  tehnoloogiline  tugivahend  EpoAbi  h9p://htk.tlu.ee/EpoAbi/  

,  mis  ühildub  pordooliopõhiste  õpikeskkondadega  –  Aitab  õppejõude  oma  kursuseprogrammide  disainimisel,  

võimaldades  õpiväljundite  sidumist  KHS  õpiväljunditega  ning  õpiväljundite  sidumist  ühe  või  mitme  sobiva  õpitegevuse  või  hindamistüübiga    

–  Soovitab  kasutajale  näiteid  omavahel  seotud  õpiväljundite,  väljundipõhiste  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  kohta,  võimaldamaks  kasutada  teiste  kogemust  oma  kursuseprogrammi  sõnastamisel  

–  Võimaldab  õppejõududel  näha,  milliseid  õpiväljundeid,  -­‐tegevusi  ja  hindamisviise  kasutatakse  üle  õppekava,  mis  aitaks  nii  õppekava  evalveerida  kui  ka  harmoniseerida  üksikute  ainekursuste  sisu  teiste  kursustega  

ePoAbi  prototüübi  arendusuuring  

FormaOivne  ePoAbi  evalveerimine  

•  ePoAbi  prototüüpi  hindasid  7  Haridustehnoloogia  õppekava  õppejõudu,  kes  sisestasid  süsteemi  oma  kursuseprogrammid  koos  näidistegevuste  ning  hindamistüüpidega.    

•  Evalveerimise  käigus  oma  kursuseprogramme  parendades  oli  kasutajatel  võimalik  kogeda,  kuidas  on  teised  õppejõud  saavutavad  e-­‐kursustel  e9enähtud  KHS  õpiväljundeid  erinevate  õpitegevuste  läbi,  ja  kuidas  neid  hinnatakse  

FormaOivne  ePoAbi  evalveerimine  

•  Õppejõud,  kes  pidasid  oma  kursuseprogrammi  piisavalt  Kõrgharidsusstandardi  nõuetele  vastavaks,  ei  näinud  ePoAbi  kasutamist  ühe  kursuseprogrammi  parendamisel  mõ9ekaks  (lisaajakulu),  küll  aga  andsid  posiOivse  hinnagu  programmile  õppejõud,  kes  ePoAbi  kasutades  avastasid  oma  kursuseprogrammides  vastuolu  õpiväljundite,  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  vahel.    

•  Kõik  õppejõud  tajusid  ePoAbi  vahendi  kasulikkust  õppekavaloome  seisukohast,  nimelt  ePoAbi  võimaldaks  õppejõududel  näha,  milliseid  õpiväljundeid,  -­‐tegevusi  ja  hindamisviise  kasutatakse  üle  õppekava,  mis  aitab  õppekava  evalveerida  ja  harmoniseerida  üksikute  ainekursuste  sisu  teiste  kursustega.    

Õppekava  pädevushalduse  disaini  printsiibid  

•  ePoAbi  ja  OPT  uuringute  põhjal  oleme  sõnastanud  õppekava  pädevushalduse  disaini  printsiibid  –  I.  Siduda  õppekava  õpiväljundid  ja  kursused  pädevustega,  et  võimaldada  pädevsupõhist  õppekava  arendamist  

–  II.  Õppekava  arendusse  kaasatud  osapooled  (õppekava  aineid  kavandavad  õppejõud,  õppekava  nõukogu)  vajavad  ühise  sõnavara  kujundamist  (selle  valdkonna  õpiväljundid,  pädevused,  õpitegevused  ja  hindamisviisid)  

–  III.  Õppekava  stabiliseerimist  toetavad  tegevused  –  IV.  Õppekava  arengut  toetavad  tegevused  

Õppekava  pädevushalduse  disaini  printsiibid  

– V.  AnalüüOlised  vahendid  õppekavast  ülevaate  saamiseks  et  sise-­‐  ja  välishindamist  toetada  

– VI.  Õppekava  ja  kursuste  ühisarendamise  võimalused.    

– VII.  Õppekava  pädevuste  ja  õpiressursside  sidumine  

– VIII.  Individuaalse  õppekava  pädevuspõhine  komplekteerimine  õppijale  

Õppekava  haldamise  ontoloogia  

Mis  edasi?  

ePoAbi  prototüübi  edasisel  kasutuselevõtul  tuleks  see  siduda  õppekavaloomet  võimaldavate  vahenditega  (nagu  OPT  prototüüp)    

Mis  edasi?  

•  SamuO  võib  kaaluda  ePoAbi  sidumist  hajutatud  sotsiaalsete  õpikeskkondadega,  nagu  näiteks  Tallinna  Ülikooli  poolt  arendatav  Dippler’i  keskkond  –  siis  saaks  õppejõule  pakuda  ka  kursuseprogrammi  alusel  sobivate  funktsionaalsustega  õpikeskkonna  automaatset  loomist.    

•  Õppekavaloome  vahendite  abil  võib  pakkuda  tuge  ka  õppijale,  näiteks  valimaks  endale  õppekava  piires  õpiväljundeid  ja  kursusi.  Sellel  eesmärgil  tuleks  kõne  alla  ka  ePordolio  lahenduse  sidumine  õppijate  pordooliotega.