2013 Õppekava · Ülenurme lasteaed õppekava 2013 3 1. ÜldsÄtted Ülenurme lasteaia õppekava...

Ülenurme lasteaed õppekava 2013

1

Õppekava

Ülenurme lasteaed

Vastu võetud 22.mai 2013

Kehtib alates 1.sept 2013

Kinnitatud ____ . juuni 2013

Direktor ______________


2

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ............................................................................................................................ 3

2. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA ...................................................................................... 3

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID ................................................................. 4

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED ............................................................. 5

5. ÕPIKÄSITLUS ........................................................................................................................... 5

6. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS ................................................................ 6

7. ÜLDOSKUSED JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED VANUSETI ......... 8

7.1. Mänguoskus ............................................................................................................................. 9

7.2. Tunnetus-ja õpioskused ............................................................................................................ 9

7.3. Sotsiaalsed oskused ................................................................................................................ 10

7.4. Enesekohased oskused ........................................................................................................... 10

8. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE AINEVALDKONNAD JA LAPSE ARENGU

EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI ............................ 11

8.1. Valdkond Mina ja keskkond .................................................................................................. 11

8.2. Valdkond Keel ja kõne .......................................................................................................... 20

8.3. Valdkond Eesti keel kui teine keel ......................................................................................... 24

8.4. Valdkond Matemaatika ......................................................................................................... 26

8.5. Valdkond Kunst ..................................................................................................................... 35

8.6. Valdkond Muusika ................................................................................................................. 38

8.7. Valdkond Liikumine .............................................................................................................. 42

9. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED, KORRALDUS ... 46

9.1. Lapse koolivalmidus .............................................................................................................. 47

10. ARENGUVESTLUS .............................................................................................................. 48

11. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED, KORRALDUS . 49

12. LOGOPEEDILINE TÖÖ ........................................................................................................ 52

13. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, KORRALDUS ............................... 53

14. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .................................................. 54

15. LISAD ..................................................................................................................................... 54


3

1. ÜLDSÄTTED

Ülenurme lasteaia õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud

riikliku õppekava alusel (2008). Ülenurme lasteaia õppekava on koostatud ja arendatud

lasteasutuse pedagoogide osalusel ja lasteaia hoolekogu arvamusega arvestades.

Ülenurme lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi.

Õppekava määrab kindlaks:

lasteasutuse liigi ja eripära;

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad

tulemused õppekava läbimisel vanuseti;

õppe- ja kasvatustegevuse korralduse (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil;

lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korralduse;

erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korralduse;

lapsevanematega koostöö põhimõtted, sealhulgas korralduse;

õppekava uuendamise ja täiendamise korra.

2. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

1. Ülenurme lasteaed on pikaaegsete traditsioonidega (al 1954) munitsipaallasteaed.

Aadress: Tartumaa 61714, Ülenurme alevik, Lasteaia 6.

Muud andmed: telefon 7 412 305, 7 412 303

[email protected], [email protected]

Registreerimiskood 75007474

2. Ülenurme lasteaias on moodustatud 7 rühma (sõime- ja aiarühmad). Sõimerühmas on

kuni kolmeaastased lapsed, nooremas rühmas on kolme- kuni viieaastased, keskmises rühmas

on viie- kuni kuueaastased, vanemas rühmas on kuue- kuni seitsmeaastased lapsed.

3. Sobitusrühma, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, loomise otsustab

Vallavalitsus direktori ettepanekul, mis on eelnevalt hoolekoguga kooskõlastatud.

4. Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine: sõimerühmas kuni 14 last;

lasteaiarühmas kuni 20 last; liitrühmas kuni 18 last.

5. Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on õigus lapse arenguks sobilike tingimuste olemasolu

korral suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja

lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra (alus KELS 03.11.2006).

mailto:[email protected]


4

6. Sobitusrühmas on laste arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks

erivajadusega laps täidab kolm kohta.

7. Ülenurme lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

8. Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Ülenurme valla haldusterritoorium.

9. Lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra on kehtestanud Ülenurme Vallavalitsus

määrusega nr.6, mis on vastu võetud 02.04.2013.

10. Lasteaia tööaeg on 7.00 – 19.00 (kehtestatud 18.10.2001.a.).

11. Lasteaia eripäraks on rahvuslikkuse printsiibi arvestamine ja aktiivõppe meetodite

kasutamine õppe-ja kasvatustöö korraldamisel, laste tervise tugevdamine liikumistegevuste ja

tervisliku toitumise kaudu.

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

1. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja

lasteasutuse koostöös.

2. Eesti kultuuritraditsioonidele ja üldkultuuriloolisusele toetudes omandab laps eakohasel

tasemel põhiteadmisi ümbritsevast keskkonnast.

3. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset

ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:

terviklik ja positiivne minapilt;

ümbritseva keskkonna mõistmine;

eetiline käitumine ning algatusvõime;

esmased tööharjumused;

kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest;

mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

4. Õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgid püstitatakse lapsest lähtuvalt ning väljendavad lapse

suutlikkust.


5

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

1. Ülenurme lasteaia õppekava toetub Eesti eelkoolipedagoogika traditsioonidele ja

üldõpetuslikule tööviisile, kus õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja

ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika, kasutades erinevate ainevaldkondade õppesisu

lõimumist lapsele ühtse maailmapildi loomisel.

2. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on järgmised:

lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

lapse loovuse toetamine;

mängu kaudu õppimine;

humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

kodu ja lasteasutuse koostöö;

eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

5. ÕPIKÄSITLUS

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,

hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise,

uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid,

keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu

suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last

kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

kavandada oma tegevust, teha valikuid;

seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;


6

hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

6. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse perioodiks on õppeaasta, mis algab 1. septembril

ning kestab 31. augustini. Pedagoogilise nõukogu otsusega on aktiivne õppeperiood 1.

septembrist 31. maini, suvekuudel toimub õppetegevus kordamise ja õpitu kinnistamisena,

kus põhirõhk on mängulistel ja laste liikumisaktiivsust toetavatel õuetegevustel.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi

võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste,

looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse võimalusel loomulikus keskkonnas.

Liikumistegevused viiakse läbi sobiva ilma korral valdavalt õuetingimustes.

Õppe-ja kasvatustegevuse planeerimisel arvestavad pedagoogid lapse arengutaset, vanust,

lapse huve ning toetuvad laste arengu hindamise kokkuvõttele.

Õppe-ja kasvatustegevuste planeerimine rühmas:

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale

päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi

kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Lasteasutuse päevakava kinnitab direktor.

Sõimerühma päevakava Aiarühma päevakava

7.00 laste saabumine lasteaeda, vaba mäng,

individuaalsed tegevused

7.00 laste saabumine lasteaeda, vaba mäng,


8.30 hommikusöök 8.30 hommikusöök

9.00 õpetaja planeeritud õppe-ja

kasvatustegevused, õues viibimine

9.00 õpetaja planeeritud õppe-ja

kasvatustegevused, õues viibimine

11.45 lõunasöök 12.00 lõunasöök

12.30 puhketund 13.00 puhketund

15.00 vabad mängud 15.00 vabad mängud

15.30 õhtuoode 15.30 õhtuoode

16.00 Vabad mängud toas/õues,


16.00 Vabad mängud toas/õues,


Tabel 1. Lasteaia päevakava


7

Rühma õpetajad kavandavad koostöös rühmale, kus nad on õpetajad, õppe- ja

kasvatustegevuse ning koostavad aasta tegevuskava, mis esitatakse õppealajuhatajale

kirjalikult hiljemalt 19.augustiks. Tegevuskavad kinnitab direktor.

Rühma aasta tegevuskava tutvustatakse lastevanematele sügisestel lastevanemate

koosolekutel.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal

vajadusel teha muudatusi.

Rühma aasta tegevuskavad koostatakse arvutil ja need kuuluvad lasteaia õppekava

juurde.

Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine rühmas toimub aasta tegevuskavale toetudes

kuuplaani alusel. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kuuplaanis esitatakse perioodi

eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused.

Kuuplaani esitavad rühmaõpetajad õppealajuhatajale kinnitamiseks iga kuu 1.-ks

kuupäevaks.

Rühma kuuplaanid on nähtavad lapsevanemale rühma koridori infostendil.

Õppe-ja kasvatustegevuste planeerimine lasteaias:

Ainevaldkondades Muusika ja Liikumine toimub õppe-ja kasvatustöö poolaasta

tegevuskava alusel, mille koostavad vastavad tegevusvaldkondade õpetajad

19.augustiks ja 29.detsembriks.

Ainevaldkondade Muusika ja Liikumine õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine

toimub poolaasta tegevuskavale toetudes kuuplaani alusel, kus esitatakse perioodi

eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused.

Lasteaia muusika- ja liikumistegevuste ajaline plaan läbib arutelu iga õppeaasta

alguses augusti pedagoogilisel nõupidamisel ning selle kinnitab pedagoogiline

nõukogu. Ajaline plaan on paindlik st. vajadusel võimaldab teha muudatusi. Antud

plaan lisatakse igal õppeaastal lasteaia õppekavale.

Lasteaia õppeaasta ürituste plaan koostatakse ning määratakse ürituste eest vastutajad

augusti pedagoogilisel nõupidamisel ning õppealajuhataja esitab plaani kinnitamiseks

lasteaia direktorile.

Lasteaia ürituste plaani koostamisel lähtutakse lasteaia õppeaasta eesmärkidest,

temaatikast, traditsioonilistest üritustest, rahvuslikest tähtpäevadest. Lasteaia ürituste

kava lisatakse igal õppeaastal lasteaia õppekavale.


8

Lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse aasta kava koostab õppealajuhataja ning esitab

direktorile kinnitamiseks 30.augustiks.

Õppe-ja kasvatustegevuse analüüsimine rühmas:

Rühma õppeaasta õppe-ja kasvatustööd analüüsitakse rühmaõpetajate poolt ning

kokkuvõte sellest esitatakse õppealajuhatajale perioodi lõpuks, jaanuari I nädala

jooksul (I poolaasta) ja juuni I nädala jooksul.

Õppe-ja kasvatustegevuse analüüsimine lasteaias:

Ainevaldkondade Muusika ja Liikumine õppeaasta õppe-ja kasvatustööd analüüsitakse

vastava valdkonna õpetaja poolt ning kokkuvõte sellest esitatakse õppealajuhatajale

perioodi lõpuks, jaanuari I nädala jooksul (I poolaasta) ja juuni I nädala jooksul.

Lasteaia õppeaasta õppe-ja kasvatustööd analüüsib õppealajuhataja toetudes rühma töö

analüüsile ning esitab selle direktorile kinnitamiseks hiljemalt juuni II nädala jooksul.

Juuni II nädalal toimub lasteaia pedagoogiline nõupidamine, kus toetudes lasteaia

õppe-ja kasvatustöö analüüsile püstitakse eesmärgid ning temaatika järgmiseks

õppeaastaks. Lähtuvalt sellest koostavad õpetajad rühma aasta tegevuskavad ning

ainevaldkondade Muusika ja Liikumine õpetajad vastava valdkonna aasta

tegevuskavad.

Õppeaasta peateema toetab lasteaia üldeesmärkide elluviimist ning õppe- ja

kasvatustegevuse lõimumist, arvestab laste huvisid ja ühiskonna mõjutusi.

7. ÜLDOSKUSED JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED VANUSETI

Õppe- ja kasvatustegevuste sisu toetub laste üldoskuste ja valdkondade oskuste arengu

toetamisele. Üldoskused on lapse arengut iseloomustavad suutlikkused. Lapse areng võib

individuaalselt suuresti varieeruda.

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused,

sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused.

Üldoskuste kasutusviisid on järgmised:

aitavad seda eesmärke

on õppe- ja kasvatustegevuste valiku aluseks

aitavad hinnata õpisisu eakohasust

toetab lapse võimete mitmekülgset arendamist


9

lapse arengu hindamise abivahend

7.1. Mänguoskused

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus, mille käigus areneb lapse isiksus tervikuna ning

kõik psüühilised funktsioonid ja mis vastab kõige paremini lapse vajadustele. Lapse arengu

aluseks ongi mäng. Mäng on laste iseseisev, vaba ja spontaanne tegevus tegutsemisrõõmu

enda pärast. Mängija jaoks on oluline osalemine mängus, võimalus ette kujutada

mitmesuguseid sündmusi ning läbi mängida erinevaid rolle ja olukordi.

Mängides areneb lapse mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, mängimine

aitab lastel omandada keelt ja arendada sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd

teiste inimestega. Mäng on lapse kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis. Mängus

kujuneb lapsel valmidus õppida ja iga mängukogemus on ühtlasi õpikogemus.

Mängides koos teiste lastega, õpib laps arvestama mängukaaslaste soove ja huve ning

kooskõlastama oma mänguideid teiste omadega. Samuti õpib laps alluma mängus

valitsevatele reeglitele, ühise eesmärgi nimel jõude koondama ja teisi aitama. Mängides

arenevad ka lapse kehalised võimed.

7.2. Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist,

emotsioone ja motivatsiooni. Erinevaid tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mälu,

arutelemine) on sageli raske eristada, sest nad toimivad koos.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning

uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. Lapsed õpivad

erinevates tegevustes osalemisel. Laps õpib läbi mängu, suhtlemise, matkimise, loomise,

vaatlemise, uurimise, mõtestamise, katsetamise, harjutamise jms.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:

saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi

tervikuna;

mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele

vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;


10

tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;

rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

7.3. Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda iseennast kui ka

partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ja lähtuda eetilistest

tõekspidamistest. Peamine osa laste sotsiaalsest arengust toimub suheldes oluliste

täiskasvanute ja eakaaslastega. Need suhted omakorda aga asetsevad laiemas sotsiaalses

kontekstis, kultuuris ja ühiskondlikes organisatsioonides.


püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;

tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;

osaleb rühma reeglite kujundamisel;

oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

loob sõprussuhteid;

saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;

teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

selgitab oma seisukohti.

7.4. Enesekohased oskused

Enesekohased oskused on lapse suutlikkus eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja

emotsioone, juhtida oma käitumist (lapse mina-pildi tekkimine, enesehinnang, eneseanalüüsi

oskus).


11


suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone sobival viisil väljendada;

kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt

tagasisidele;

algatab mänge ja tegevusi;

tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;

teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;

saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

8. ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE AINEVALDKONNAD JA LAPSE ARENGU

EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI

Õppe-ja kasvatustegevuste planeerimine on paindlik ning võimaldab õpetajal lähtuvalt laste

arengu eripärale ja huvile teha vajadusel muudatusi.

Valdkondade õppesisu on esitatud soovitusliku ajakavaga.

8.1. Valdkond Mina ja keskkond

1. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;

väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;

väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;

väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

märkab nähtusi ja muutusi looduses.

2. Valdkonna Mina ja keskkond sisu:

Sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid,

kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas,

üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik

toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;


12

Looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju

loodusele;

Tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu

liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.

3. Tegevused eesmärkide saavutamiseks:

valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast,

mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja

liikluskasvatust;

suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja

igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte

ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;

lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist,

vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;

suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm

märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma

(oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;

suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja

heaperemehelikult käituma.

selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;

mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;

kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;

teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

4. Valdkonna Mina ja keskkond käsitletavad teemad:

2-3 aastased

September: Mina lasteaias. Mängukaaslased, õpetajad. Sügis aias: porgand, õun.

Sügise sünnipäev. Värvilised lehed. Sügis metsas. Seened.

Oktoober: Kehaosad. Näoosad. Tervislik toit. Leib. Köögiviljad. Jalakäijana liikluses.

Vihmasadu. Sügisene lehesadu. Inimese mõju loodusele. Jäätmed.

Prügi sorteerimine.

November: Koduloomad – siga, lehm, kass, koer. Käsitöö ja selle liigid. Mina ja mu pere,

kodu. Isadepäev. Ametid. Metsloomad - rebane, siil.


13

Detsember: Päkapikud ja jõuluootus. Talvine ilm. Lumi. Jõulupuu – kuusk. Jõuluvana.

Jaanuar: Talveriided. Transpordivahendid. Metsloomad talvel – karu, jänes.

Linnud - tihane, vares.

Veebruar: Kodumaa sünnipäev. Minu kodukoht. Talispordi – ja tervisenädal. Tervislik

toitumine. Vastlapäev, kommete tutvustamine. Sõprus. Sõbrad.

Märts: Minu lemmikraamat. Koduloomad. Aitan ema. Kodumasinad. Ohuallikad.

Esimesed kevadlilled – lumikelluke.

Aprill: Päike. Muutused looduses. Rändlindude saabumine – kuldnokk. Kevadpühad –

munapühad. Südamenädal. Inimkeha.

Mai: Emadepäev – perepäev. Ametid. Kevadtööd aias. Vihmauss. Kevade ilu: ilm,

muutused looduses, kevadlilled. Lepatriinu, liblikas.

Juuni: Suve algus; suvine ilm (vihm, äike, vikerkaar, pilved). Taimed ja loomad suvel.

August: Suvised ravimtaimed ja marjad metsas ja aias. Suvised tööd ja toimetamised

aias ja põllul. Kuidas ma suvel puhkasin. Puud ja põõsad – viljade valmimine.

3-4 aastased

September: Mina ja kodu. Lasteaed. Sügis aias, põllul (õun, pirn, kartul, porgand, kurk,

tomat). Mihklipäev, sügisannid. Sügis metsas. Sügisilmad.

Oktoober: Mina ja perekond. Sugulased. Leivanädal. Jalakäia ohutu liiklemine.

Turvavarustus. Transpordivahendid. Loomade ettevalmistused talveks. Lindude

ränne. Käsitöö.

November: Hilissügis. Vihma – ja lehesadu. Metsloomad - karu, orav, jänes, siil.

Koduloomad – lehm, siga, lammas, hobune. Minu isa. Meeste tööd ja

toimetused kodus. Ametid.

Detsember: Päkapikud ja jõuluootus. Kuusk. Talvine ilm. Loomade elu talvel. Jõulupuu –

kuusk. Tuleohutus. Ohuallikad, ohutu käitumine.

Jaanuar: Talveriietus. Talv looduses. Lumi, jää. Jäljed lumel. Ametid. Talverõõmud .

Veebruar: Mina ja sõbrad, sõprus. Lapsed mujal maailmas. Teised rahvused Eestis.

Kodumaa sünnipäev. Kodukoht Ülenurme. Ehitised kodukohas, linnas.

Talispordi- ja tervisenädal. Inimkeha. Vastlapäev, kommete tutvustamine.

Märts: Koduloomad. Looduse ärkamine talveunest. Teater. Raamat. Muinasjutt.

Kevade sünnipäev. Kevade tunnused.

Aprill: Kevadpühad. Linnurahva kevad. Loomad kevadel. Südamenädal – mina ja

tervis. Inimkeha. Kodukoha korrashoid. Mida teha prügiga?


14

Mai: Emad tööl, kodus, nende tööd ja tegemised. Kodutehnika. Kevadtööd aias ja

põllul, tööriistad, nende otstarve. Putukad ja liblikad. Kevad metsas.

Juuni: Suve algus; suvine ilm (vihm, äike, vikerkaar, pilved). Taimed suvel. Loomad

suvel. Kõigil on vaja puhkust



4-5 aastased

September: Lasteaed, tarkusepäev. Mina ja perekond. Sügise algus; sügisilmad ja muutused

looduses. Sügisannid; puu-ja köögiviljad. Sügis metsas, marjad, seened.

Oktoober: Liiklus, turvavahendid, lapse roll liikluses. Leib meie laual. Käsitöö. Lindude

lahkumine. Koduloomad sügisel. Käsitöö

November: Hilissügis, taimestik, loomastik, putukad, imetajad. Poisid, mehed, isad.

Mardipäev. Kadripäev.

Detsember: Advendiaeg, jõuluootus, päkapikud. Okaspuud kuusk ja mänd. Jõuluvana tööd

ja toimetused. Mäng on lapse töö.

Jaanuar: Transpordivahendid. Talveriietus. Talv looduses, lumi, jää, tuisk. Linnud talvel

Veebruar: Talisport. Talveilm. Vastlapäev. Kodumaa, kodukoht, kodu. Ehitised

kodukohas. Loomade elu talvel, rebane. Jäljed lumel. Sõbrapäev. Lapsed mujal

maailmas. Teised rahvused Eestis.

Märts: Koduloomad. Tüdrukute nädal. Kodused tööd, kodutehnika. Teatrinädal,

raamatud. Kevade saabumine, rändlindude saabumine

Aprill: Kevade saabumine, kevadlilled. Südamenädal. Nali on terviseks. Inimkeha.

Kevadpühad. Seemnest kasvab taim. Kodukoha korrastamine. Inimese mõju

loodusele. Prügi. Ohutus koduses keskkonnas ja liikluses.

Mai: Emadepäev. Kevadtööd aias ja põllul. Elu veekogus: kalad, teod, putukad,

taimed. Põõsad, samblad, samblikud. Putukad, liblikad.

Juuni: Suve algus, suvine ilm (vihm, äike, vikerkaar, pilved). Taimed suvel. Loomad

suvel. Kõigil on vaja puhkust.



5-6 aastased

September: Tarkusepäev. Lasteaed, kool. Mina ja pere. Sügise sünnipäev. Puu- ja


15

köögiviljad. Muutused sügiseses looduses. Mihklipäev. Sügislilled, seened.

Oktoober: Leib lapse laual. Liiklus. Ohutu liiklemine. Käsitöö – erinevad käsitööliigid

vanasti ja tänapäeval. Linnud – suured rändajad.

November: Hingedeaeg. Hilissügisene elu looduses. Loomade valmistumine talveks.

Mardipäev. Kadripäev. Koduloomad. Isa roll perekonnas. Poistenädal.

Detsember: Advendiaeg – jõuluootus, päkapikumaa. Jõuluvana, tema kodu, tööd ja

toimetused. Talvine loodus. Talveriietus. Leht- ja okaspuud võrdlevalt

Jaanuar: Tehismaailm, kas sõber või vaenlane. Transpordivahendid maal, õhus, vees.

Linnud talvel. Metsloomade elu talvel.

Veebruar: Talispordi- ja tervisenädal (talverõõmud). Jäljed lumel. Vastlapäev.

Sõprus, kõige parem sõber. Lapsed mujal maailmas. Teised rahvused Eestis.

Kodumaa sünnipäev. Kodukohaga seotud traditsioonid, ehitised, rahvariided

jne. Transpordivahendid. Jalakäia ohutu liiklemine, turvavarustus.

Märts: Raamatunädal. Lemmikraamatute näitus. Muinasjutt. Kevade saabumine,

kevade. tunnused. Koduloomad. Elukutsed. Ohuallikad, ohutu käitumine.

Aprill: Lihavõttepüha. Kodulinnud. Lindude elu kevadel. Kodukoha korrastamine.

Suurpuhastus. Prügi sorteerimine. Inimese mõju loodusele. Elu veekogus:

kalad, kahepaiksed, teod, putukad, taimed jne.

Mai: Inimkeha. Emadepäev – perepäev, emad tööl, kodus, nende tööd ja tegemised.

Kevadtööd aias ja põllul. Kevadlilled. Loomade vilgas elu kevadel. Vihmauss,

tigu, putukad. Puud, põõsad, nende lehtimine


suvel. Kõigil on vaja puhkust.



6-7 aastased

September: 1.september – teadmiste päev. Kool, lasteaed. Sügis aias, põllul, sügistööd.

Sügise algus. Muutused looduses, loomade elus. Sügis metsas.

Oktoober: Leivanädal. Levinuimad teraviljad. Käsitöö vanasti ja tänapäeval. Ohutus

liikluses, turvavarustus. Loomad valmistuvad talveks. Linnud – suured

rändajad. Koduloomad.

November: Hingede aeg. Kodu, perekond, sugulased. Isa roll perekonnas. Meeste tööd ja

toimetused. Ametid. Tervislik toitumine, hügieen, riietumine. Enamtuntud


16

ametite (õpetaja, arst, politseinik, tuletõrjuja) vajalikkus

Detsember: Advendiaeg – jõuluootus, rahvuslikud jõulukombed ja jõulutoidud. Jõuluvana,

tema kodu, tööd ja toimetused. Talvine loodus. Talveriietus. Lumi ja jää. Leht-

ja okaspuud võrdlevalt.

Jaanuar: Transpordivahendid maal, õhus ja vees. Inimkeha tundmine – meeleelundid,

südame, aju, kopsude ülesanne. Metsaloomade ja –lindude elu talvel, inimeste

abi neile. Tuisk, lörts, sula, lumehelbed, jäljed lumel.

Veebruar: Talispordi- ja tervisenädal (talverõõmud). Sõbranädal. Sõprus, sõbrad.

Eestimaa mu kodumaa. Kodukohaga seotud paigad, ehitised, rahvariided.

Vastlapäev, kombestik.

Märts: Kevade saabumine, kevade tunnused. Tüdrukute nädal. Kodutehnika.

Ohuallikad, ohutu käitumine. Raamat, teater, muinasjutt. Laste elu Eestis.

Teised rahvused Eestis. Lapsed mujal maailmas.

Aprill: Kevadpüha, ülestõusmispüha. Kodulinnud. Kevadlilled. Elu veekogus.

Liiklus. Transpordivahendid. Jalakäija ohutu liiklemine, turvalisus. Inimese

mõju loodusele. Jäätmed, prügi.

Mai: Kevadised tööd aias ja põllul, põllutöövahendid vanasti ja põllumasinad

tänapäeval. Kevad metsas. Puud, põõsad, nende lehtimine. Kevadlilled.

Emadepäev – perepäev, emad tööl, kodus, nende tööd ja tegemised. Kevad

loomade, lindude, putukate elus. Hüvastijätt lasteaiaga.


suvel.

5. Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti:

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 3 aastane laps:

teab oma sugu (poiss/tüdruk), nime; vanust (arvuna või näitab seda sõrmedel);

nimetab pereliikmeid (õde, vend, ema, isa); nende nimesid; koduseid tegevusi;

nimetab: oma rühma nime, leiab oma koha rühmas (kapp, voodi, käterätik);

rühmakaaslasi, õpetajaid ning õpetajaabi kutsub eesnime pidi;

matkib lihtsamaid töövõtteid, asetab töövahendid kokkulepitud kohta;

nimetab tähtpäevadega seotud tegevusi/kombeid; osaleb neis jõukohasel viisil;

teab/nimetab Eesti lipu värve;


17

teab mõistete hea ja halb tähendust; lohutab haiget saanud kaaslast;

kasutab igapäevaelus viisakusväljendeid (tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab);

eristab lähiümbruses asuvaid hooneid/asutusi ( kodu, lasteaed, kauplus);

nimetab kodumasinaid ja –elektroonikat (kell, pliit, külmkapp, pesumasin, raadio jm);

teab hammaste hooldamise vahendeid ja kasutab neid täiskasvanu abiga;

tunneb rõõmu looduses viibimisest; nimetab lähiümbruse loodusobjekte (puu, lill jms);

teab tutvustatud kodu- ja metsloomade (-lindude), putukate nimetusi ja kehaosi;

eristab tuntumaid puu- ja aedvilju ning lilli välimuse ning nimetuse järgi;

iseloomustab ööd (on pime) ja päeva (on valge); nimetab talvele ja suvele

iseloomulikke nähtusi;

teab/nimetab liiklusvahendeid; mõisteid sõidutee ja kõnnitee ning nende otstarvet;

teab valgusfoori ja selle tulede tähendust; helkuri kasutamise vajalikkust.


teab oma ees- ja perekonnanime; sugu; vanust;

nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend ja teab nende nimesid; koduseid toimetusi;

teab oma rühma nime; rühmakaaslaste, õpetajate ja õpetajaabi eesnime;

matkib lihtsamaid töövõtteid; asetab töövahendid kokkulepitud kohta.

teab/nimetab Eesti lipu värve, ja eristab seda teiste lippude seast;

teab pühadega seotud tegevusi ja osaleb neis eakohaselt;

teab mõistete hea ja halb tähendust;

kasutab igapäevaelus eakohaseid viisakusväljendeid;

märkab abivajavat kaaslast, lohutab eakohaselt haiget saanud kaaslast;

oskab nimetada kodumasinaid ja –elektroonikat, teab nende otstarvet;

nimetab liiklusvahendeid; teab mõisteid sõidutee ja kõnnitee; teab valgusfoori ja

liiklusmärkide otstarvet; ohutu liiklemise nõudeid; helkuri kasutamise vajalikkust.

märkab lähiümbruses korratust ja toob prahi kokkulepitud kogumiskohta (prügikast,

prügikott, ämber);

teab/nimetab hammaste hooldamise vahendeid ja kasutab neid täiskasvanu abiga;

teab/nimetab inimese kehaosi;

oskab märgata ohtu ja sellest hoiduda;

nimetab tuttavaid kodu- ja metsloomi (-linde), putukaid ja nende kehaosi;


18

teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures (kodus);

eristab tuntumaid puu- ja aedvilju, aia- ja metsalilli välimuse ning nimetuse järgi;

iseloomustab ööd (on pime) ja päeva (on valge);

nimetab talvele ja suvele iseloomulikke nähtusi (talvel sajab lund, on külm; suvel

sajab vihma, saab ujuda, on soe);


teab oma nime, vanust, sugu, kodust aadressi, rahvust, keelt

kirjeldab oma kodu/perekonda (pereliikmed/lähisugulased: nimed, ametid, kodused

tegemised)

järgib eakohaseid viisakusnõudeid, lauakombeid, rühma reegleid;

teab rühma/lasteaia nime, nimetab lasteaiatöötajaid ja nende tegevusi; nimetab

erinevaid ruume lasteaias ning teab nende otstarvet; kirjeldab lasteaia õueala ning seal

kasutatavaid vahendeid;

teab EV sümboleid, tähtpäevi, nimetab sündmusi;

teab/mõistab oma, võõra ja ühise tähendust; mõistete õige ja vale tähendust;

märkab abivajavat kaaslast ja oskab teda lohutada, andeks anda ja leppida; oskab

väljendada oma emotsioone ja neid kaaslaste puhul märgata (rõõm, mure jm.)

mõistab, et inimesed võivad olla erinevad (keel, rass, vanus, tervislik seisund jms)

kirjeldab kodumasinaid ja –elektroonikat, sõidukeid ning teab nende otstarvet ja

nendega seotud ohte;

mõistab säästva tarbimise põhimõtteid (prügi sorteerimine, vee- ja elektrikasutus jms);

nimetab/järgib enesehügieeni ja tervise säästmisega seonduvaid tegevusi (nt

riietumine, hügieeniharjumused, toitumine, kehaline aktiivsus, uni, puhkus, hea tuju,

meeldivad suhted).

oskab märgata ohtu ja sellest hoiduda ning eakohaselt abi anda ja abi kutsuda;

nimetab lähiümbruse objekte (veekogud, taimestik, kodu- ja metsloomad, putukad) ja

kirjeldab neid;

eristab/nimetab ööpäeva ja aastaaegade vaheldumisega seonduvaid muutusi/erisusi;

oskab hoida enda ümber puhtust looduses, koduümbruses jms; mõistab, miks on vaja

istutada puid ja muid taimi;


19

teab/nimetab liiklusvahendeid, nende otstarvet; liiklust reguleerivate vahendite

(märgid, foorid, jms) vajalikkust/otstarvet; mõisteid sõidu- ja jalakäijate tee; ohtu

liiklemise reegleid ja ohutusnõudeid (helkur, vest, kiiver, turvavöö jms);


teab oma nime, vanust, sugu, kodust aadressi, rahvust; tutvustab ja kirjeldab iseennast,

enda omadusi, huvisid jms;

kirjeldab oma perekonda, kodu, traditsioone, koduseid tegevusi, kodumasinaid ja

nende otstarvet;

teab lasteaia nime, aadressi, selles töötavate inimeste elukutseid; nimetab erinevaid

ruume lasteaias ning teab nende otstarvet; kirjeldab lasteaia õueala ning seal

kasutatavaid vahendeid;

oskab märgata ohtu ja sellest hoiduda, eakohaselt abi anda ning abi kutsuda, helistada

päästeametisse;

teab/nimetab üldtuntud elukutseid ja nende töövahendeid;

teab EV sümboleid, tähtpäevi, rahvakombeid (vastlad, mardipäev, kadripäev) ja

nendega seotud tegevusi;

järgib üldtuntud viisakusreegleid ja –kombeid;

teab mõistete õige ja vale tähendust;

teab, mis on sõprus; oskab andeks anda ja leppida; märkab kaaslast ja oskab teistega

arvestada;

oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure jms);

teab/kirjeldab inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev jne)

ja abivahendeid (prillid, ratastool, vaegnägemine – valge kepp, vaegkuulmine –

kuuldeaparaat);

teab/nimetab liiklusvahendeid, nende otstarvet; liiklust reguleerivate vahendite

(märgid, foorid, jms) vajalikkust/otstarvet; mõisteid sõidu- ja jalakäijate tee; ohutu

liiklemise reegleid ja ohutusvahendeid (helkur, vest, kiiver, turvavöö jms);

nimetab/järgib enesehügieeni ja tervise säästmisega seonduvaid tegevusi (nt

riietumine, hügieeniharjumused, toitumine, kehaline aktiivsus, uni, puhkus jms).

nimetab lähiümbruse objekte (veekogud, taimestik, kodu- ja metsloomad, putukad)

kirjeldades nende toimumisharjumusi, elukohta jms;


20

selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja

inimestele tähtsad;

eristab/nimetab ööpäeva ja aastaaegade vaheldumisega seonduvaid muutusi/erisusi;

märkab lähiümbruses korratust ja hoiab korda; mõistab säästva tarbimise põhimõtteid

(prügi sorteerimine, vee- ja elektrikasutus jms); kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond

ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist.

8.2. Valdkond Keel ja kõne


tuleb toime igapäevases suhtlemises;

kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja

kirjutamise esmased oskused.

2. Valdkonna Keel ja kõne sisu:

keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;

lugemine ja kirjutamine;

lastekirjandus.


lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane

arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja

lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse

kavandamisel;

peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine,

käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele

luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise

kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos

täiskasvanuga;

suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma

raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama;


21

ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi,

lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;

õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine,

sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;

mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.



suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal;

suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut, kasutab suheldes mitteverbaalseid

vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega, vastab täiskasvanu küsimusele/korraldusele

tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 1-2 sõnalise ütlusega;

kasutab tuttavas situatsioonis grammatiliselt vormistamata 1-2 sõnalisi lauseid;

kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme mõne sõna puhul;

kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2-3 vormis;

väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus, kuuluvus, asukoht, omadus, subjekti-

objekti suhte;

kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (50 ) tuttavas

situatsioonis;

kasutab nimi- ja tegusõnu, ase- ja määrsõnu;

mõistab sõnu (rohkem kui 50 ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras);

hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna;

hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid nt, a,e,i,o,u,p,m,t,l;

vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile

või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta.


osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse

korral rohkem kui ühe lausungiga;

kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist (teatamine,

küsimine, palve jm);

kommenteerib enda ja/või kaaslase tegevust 1- 2 lausungiga;


22

mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega;

loeb peast või kordab järele 2 realist luuletust;

mõistab ning kasutab tuttavas tegevuses ja situatsioonis 3- 5 sõnalisi lihtlauseid;

kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme;

kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneviisi;

kasutab kõnes õigesti tegusõna kindla kõneviisi olevikuvorme;

kasutab kõnes õigesti tegusõna ma- ja da- tegevusnime;

kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi;

kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega ta ise on kokku puutunud;

kasutab kõnes värvust, suurust jt hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu;

kasutab kõnes mõningaid üldnimetusi (nt lapsed, riided);

kasutab tagasõnu (all, peal, sees, ees, taga) ruumisuhete tähistamiseks;

kasutab oma kõnes tuttavaid 1- 2 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris;

hääldab õigesti enamikku häälikuid (erandid võivad olla r, s, k, õ, ü);

vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte, osutab pildile ning

kommenteerib pilte;

kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste;

eristab kuulmise järgi tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (nt tass – kass,

pall – sall, tuba – tuppa), osutades pildile või objektile.


algatab ise aktiivselt suhtlust;

suhtleb meelsasti ja aktiivselt eakaaslastega koostegevuses;

küsib täiskasvanult palju küsimusi teda ümbritsevate asjade kohta;

kommenteerib enda/kaaslase tegevust 2- 3 lausungiga;

räägib 2- 3 lausungiga mõnest hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest;

jutustab pildiseeria järgi, öeldes iga pildi kohta ühe lausungi;

kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid, sh koondlauseid;

kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid (sidesõnad ja, aga);

kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme (nt sõitis, laulsid);

mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi;

kasutab kõnes objektide osade/ detailide nimetusi (käpad, saba, rool);

kasutab kõnes mõningaid liitsõnu/tuletisi;


23

kasutab oma kõnes tuttavaid 2- 3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris;

hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid;

tunneb täiskasvanu häälimise/rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära hääliku

häälikute reas;

tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti, matkib lugemist ja kirjutamist kritseldades.


algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi ka väljaspool tegevussituatsiooni, nt vahetab

vesteldes muljeid oma kogemuste põhjal, esitab tunnetusliku sisuga küsimusi;

kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust;

kasutab õigesti mõningaid viisakusväljendeid;

kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti ja annab edasi pildiseerial kujutatud sündmust;

annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end

peamiselt üksikute, sidumata lausungiga;

jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmustest 3-5 lausungiga;

loeb peast kuni 4 realisi liisusalme/luuletusi;

mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemustega;

kasutab kõnes mõningaid vastandsõnu;

kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu;

kasutab kõnes aega väljendavaid nimisõnu;

moodustab vajaduse korral sõnu uudsete või võõraste objektide, nähtuste või tegevuste

tähistamiseks;

hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid;

hääldab õigesti 3-4 silbilisi tuttava tähendusega sõnu;

hääldab õigesti kõiki häälikuühendeid 1-2silbilistes tuttava tähendusega sõnades;

hääldab õigesti sageli kasutatavaid võõrsõnu (nt banaan, taburet, diivan);

tunneb kuulates iseseisvalt ära häälikute reas ja sõnades (v.a. häälikuühendites);

kuulab ettelugemist, olles seejuures aktiivne;

kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega (nt oma nime).

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps:

tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja

suhtlemise paigaga;


24

saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja

olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;

kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;

tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

8.3. Valdkond Eesti keel kui teine keel

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;

soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;

tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;

kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises

2. Valdkonna Eesti keel kui teine keel sisu: kuulamine; kõnelemine; Eesti kultuuri

tutvustamine


eesti keele kuulamine ja omandamine praktiliste tegevuste käigus, kus verbaalset

suhtlemist toetab mitteverbaalne kontekst;

erinevate meelte kaasamineja näitlikustamine: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste,

intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;

suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäeva tegevustes ning suhtlemisel, luuakse

selleks lapsi huvitavaid olukordi;

korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse

teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm;

pedagoogi õige kõne mudelite kasutamine ning delikaatsus vigadele osutamisel.


25

4. Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel:

I poolaasta.

Tunneb huvi eesti keele vastu.

Kuulab ja tajub eesti keele kõla.

Reageerib tegevustes kasutatavatele lihtsamatele korraldustele.

Tunneb ära lihtsamad õpitud sõnad ja väljendid tuttavas kontekstis ning mõistab neid.

Tunneb lihtsamaid viisakusväljendeid.

Näitab üles huvi esemete ja tegevuste eestikeelsete nimetuste vastu.

Kordab järele õpitud sõnu ning kasutab neid tuttavate esemete, tegevuste ja omaduste

nimetamiseks.

Näitab üles huvi suhtlemise vastu ning vajaduse korral loob kontakti täiskasvanute ja teiste

lastega.

Hääldab järele kuuldud sõnu.

Tunneb huvi Eesti rahvussümbolite vastu.

Teab ja oskab nimetada, mis riigis ta elab.

Tunneb huvi Eestis tähistatavate rahvakalendri tähtpäevade vastu.

II poolaasta

Reageerib adekvaatselt eesti keeles antud korraldustele.

Kuulab eestikeelset ettelugemist või jutustamist ja tunneb kuuldu pildil ära.

Kuulab ning suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu eestikeelset seletust.

Mõistab esitatud küsimusi.

Tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid ning mõistab neid.

Kuulab ja mõistab kõnet, mis on vahetult seotud suhtlussituatsiooniga.

Kasutab elementaarseid viisakusväljendeid erinevates suhtlussituatsioonides.

Oskab koostada lihtsamaid fraase ja lauseid.

Kõneleb õpitud sõnavara piires ning suudab algatada ja lõpetada vestlust.

Kasutab lihtsaid fraase ja lihtlauseid.

Oskab vastata küsimustele õpitud sõnavara piires.

Hääldab õpitud sõnu õigesti.

Oskab Eesti rahvussümbolitest nimetada ning kirjeldada Eesti lippu, rahvuslille ja

rahvuslindu.

Oskab nimetada mõnd Eestis tähistatavat riiklikku ja rahvuslikku tähtpäeva.


26

Järgnev periood (kuni kooliminekuni)

Mõistab etteloetud või jutustatud eakohase eestikeelse teksti põhisisu.

Tunneb ära uued õpitud sõnad, mõisted ja väljendid ning mõistab neid.

Saab aru baassõnavara ulatuses.

Räägib õpitud sõnavara piires endast ja perest ning vestleb endale olulistel teemadel.

Teab peast mõnda eestikeelset luuletust ja laulu.

Vastab küsimustele ja oskab ise esitada lihtsamaid küsimusi.

Osaleb õppes aktiivselt.

Valdab aktiivselt baassõnavara rutiintegevuste ja läbivõetud teemade ulatuses.

Suhtleb iga päev eakaaslaste ja täiskasvanutega eesti keeles ning osaleb aktiivselt

mitmesugustes tegevustes ja mängudes.

Hääldab uusi õpitud sõnu õigesti.


mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet;

tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid;

saab aru korraldustest ja reageerib adekvaatselt;

saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;

kõneleb õpitud sõnavara piires;

kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid;

teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule;

oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi.

8.4. Valdkond Matemaatika

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;

järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;

tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma päevategevusi;

mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil;

näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.


27

2. Valdkonna Matemaatika sisu:

Hulgad ja loendamine;

arvud ja arvutamine;

suurused ja mõõtmine;

geomeetrilised kujundid.


suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles

orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemete vahelisi seoseid, leiab nende

erinevusi ja sarnasusi, oskab neid järjestada, rühmitada ja loendada;

harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma

ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

on tähtsal kohal nii vaatlused, mäng, vestlused kui ka igapäevatoimingute seostamine

matemaatikaga, kusjuures last suunatakse kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-,

nägemis-, puudutus- ning kompimisaistingut;

suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud,

mõõtühikud, kujundite nimetused jm);

toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides

sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja

sõnastamise kaudu.

4. Valdkonna Matemaatika õpisisu:

2-3 aastased

September: Põhivärvide tutvustamine, nende leidmine ümbritsevast. Klotside sorteerimine

värvi järgi. Ladumine värvuse järgi. Mõisted „üks“ ja „palju“.

Oktoober: Samasuguste kujundite leidmine peale asetamise teel, nende sorteerimine,

ladumine. Põhivärvid (punane, sinine, kollane). Aastaajad – sügis. Ring

(ümmargune, veereb).

November: Ruut – kandiline – tutvustamine. Esemete leidmine ümbritsevast, eraldamine

teistest kujunditest. Esemete rühmitamine konkreetsete tunnuste järgi (pehme,

kõva). Ümarate, veerevate esemete eraldamine kandilistest.


28

Detsember: Kolmnurk – tutvustamine. Kolmnurksete esemete eraldamine teistest

kujunditest, ladumine. Mõisted “väike”, “suur” õppimine, kasutamine

igapäevakõnes, esemete sorteerimine suuruse järgi.

Jaanuar: Mõisted “all”, “peal”, „sees“ kasutamine asukoha määramiseks,

suurustunnuste “suur”, “väike” kasutamine, erinevad ümarvormid.

Veebruar: Orienteerumine ruumis, mõisted “ees” ja “taga”, „suurem“, „väiksem“, „sama

suured“, esemete rühmitamine kokkulepitud suurustunnuse või värvi järgi.

Märts: Mõisted “üks” ja “palju”, esemete rühmitamine vormi järgi, ajamõisted “öö” ja

“päev”, esemete omadused (kõva ja pehme).

Aprill: Mõiste “üks” ja “palju” kasutamine ümbritseva kirjeldamisel, arv 2, paaride

moodustamine, kaheni loendamine, hulga suurus, nädalapäevad (tööpäevad,

puhkepäevad), ajamõisted “hommik”, “õhtu”.

Mai: Aasta jooksul õpitu kordamine: asjade-, arvude-, suuruste- ja kujundite maailm,

vastavalt vajadusele individuaalne töö lastega.

Juuni: Asjade maailm: orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas.

Arvude maailm: loendamine. Suuruste maailm: järjestamistegevus.

Kujundite maailm: tasapinnalised geomeetrilised kujundid.

August: Asjade maailm: rühmitamine, hulgad, hulkade võrdlemine, järjestamine.



3-4 aastased

September: Esemete järjestamine suuruse järgi. Mõisted “suurem“, „väiksem”, „pikem“,

lühem”, “üks – palju”, “kõrge – madal”. Konstrueerimine klotsidest.

Esemete sorteerimine kokkulepitud tunnuse alusel.

Oktoober: Orienteerumine ruumis „ees-taga“, „üleval-all“. Ajamõisted „öö“ ja „päev“

Aastaajad, nende järgnevus. Geomeetriline kujund “ring”, tema eritunnused

November: Mõiste “nelinurk”, geomeetriline kujund “ruut”, tema eritunnused.

Värvused oranž, lilla, pruun. Esemete rühmitamine.

Mõisted “kõva – pehme”, “valjusti – vaikselt”, “aeglaselt – kiiresti”

Detsember: Kolmnurga ja ruudu võrdlemine nende eritunnuste alusel. Oranži, lilla ja

pruuni värvi nimetused, värvuste eristamine, leidmine ümbritsevast.

Mõisted “hele” ja “tume”, “üks” ja “palju”, ümbritseva kirjeldamine.

Jaanuar: Geomeetriliste kujundite (ring, ruut, kolmnurk) rühmitamine värvuste järgi


29

Päeva osad (hommik, lõuna, õhtu). Kahe eseme võrdlus (raske-kerge, peenike-

jäme, lai-kitsas). Mõiste “paar”, paaride moodustamine.

Veebruar: Geomeetriliste kujundite rühmitamine suuruse järgi. Kolme eseme võrdlus

kasvavalt (suur – väike – ühesuurused). Esemete loendamine (3 eset), nende

arvu kindlaksmääramine loendamise teel.

Märts: Nelinurk – erineva kujuga nelinurgad (ristkülik, romb, trapets jm), nende

sarnasused, erinevused. Esemete loendamine, vastava arvu kindlaks

määramine. Esemete omaduste kirjeldamine kompamise teel (pehme-kõva,

ümmargune, kandiline). Ajamõisted “eile”, “täna”.

Aprill: Geomeetrilistest kujunditest pildi koostamine. Esemete asukoha määramine

(ees-taga, üleval-all-keskel-äärel). Esemete võrdlemine erinevate tunnuste

alusel. Loendamine. Ajamõisted “täna” ja „homme“.

Mai: Aasta jooksul õpitu kordamine: asjade-, arvude-, suuruste- ja kujundite maailm

Vastavalt vajadusele individuaalne töö lastega.







4-5 aastased

September: Aastaajad, nende järgnevus. Nädalapäevad (tööpäevad, puhkepäevad

Esemete rühmitamine suuruse ja värvuse järgi. Ümarad ja nelinurksed esemed

ja asjad meie ümber, nende asukoha kirjeldamine.

Oktoober: Värvused (põhivärvused, roosa, oranž, lilla, pruun) .

Numbrite 1 ja 2, loendamine. Mõisted “parem”, “vasak”, „paar“ .

Ajamõisted hommik „päev“, „õhtu“, „öö“. Geomeetriline kujund “ring”.

November: Nelinurk, ruut. Number 3, loendamine.

Esemete järjestamine (pikem-lühem-ühepikkused).

Mõisted “kõva – pehme”, “valjusti – vaikselt”, “aeglaselt – kiiresti”.

Detsember: Kolmnurk, nendest mustri moodustamine. Esemete loendamine, hulga

määramine loendamise teel. Esemete ühiste tunnuste nimetamine.

Jaanuar: Ristkülik. Ruudu ja ristküliku võrdlemine. Number 4, loendamine.


30

Geomeetriliste kujundite rühmitamine kuju järgi. Mõiste “paar”.

Kolme eseme järjestamine (kasvavalt, kahanevalt).

Veebruar: Geomeetriline kujundid - pöördkeha „kera“.

Geomeetriline kujund „kuup“. Number 5 ja loendamine 5-ni

Mõisted “kergem – raskem”, “paksem – õhem“, “laiem – kitsam”

Märts: Orienteerumine ruumis (ülal-all, keskel-äärel-taga - sees)

Ajamõisted „eile“, „täna“, „homme“

Mõisted „esimene“, “viimane” ja “eelviimane”

Hulkade võrdlemine (sama palju, ühepalju, võrdselt, rohkem, vähem)

Aprill: Hulkade võrdsustamine ühe äravõtmise või lisamise teel

Geomeetrilistest kujunditest mustri moodustamine

Eseme asukoha määramine ruumis lapse suhtes (paremal-vasakul).

Mõisted „pikk-pikem-kõige pikem“, „lühike-lühem-kõige lühem“.

Mai: Järgarvud „esimene“, „teine“ jne , mõisted „viimane“, „eelviimane“.

Tegevused kokkupandavate piltide, pildikuubikute ja värviliste pulkadega.

Õpitu kordamine, vastavalt vajadusele individuaalne töö lastega

Juuni: Asjade maailm: orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas

Arvude maailm: loendamine, numbrid ja arvud

Suuruste maailm: järjestamistegevus

Kujundite maailm: tasapinnalised geomeetrilised kujundid

August: Asjade maailm: rühmitamine, hulgad, hulkade võrdlemine, järjestamine

Arvude maailm: loendamine, numbrid ja arvud

Suuruste maailm: järjestamistegevus, mõõtmistegevus

Kujundite maailm: ruumilised geomeetrilised kujundid

5-6 aastased

September: Võrdlemine, mõisted „kitsas- lai- veel laiem-kõige laiem“, „lai- kitsas- veel

kitsam-kõige kitsam“. Arv ja number 1 ja 2.

Orienteerumine ajas, mõisted “hommik päev, lõuna, õhtu ja öö”

Orienteerumine ruumis (ees- taga- kõrval, all –üleval- keskel, peal, sees)

Oktoober: Suurustunnused esemetel, kahe eseme järjestamine (suurustunnuste põhjal)

Hulkade mõiste tutvustamine. Arv ja number 3.

Võrdlemine, kahe eseme järjestamine (on kõrgem- on madalam –ühekõrgused).

November: Nelinurgad (ruut, ristkülik) nende eritunnused. Arv ja number 4.


31

Ümarvorm „ ring“ ja tema eritunnused. Ajamõisted „eile“, „täna“, „homme“.

Detsember: Hulknurk - kolmnurk, tema eritunnused. Arv ja number 5.

Hulkade võrdsustamine ühe juurdepanemise või ära võtmise teel.

Esemete järjestamine (on kõrgem kui, on madalam kui, ühekõrgused).

Jaanuar: Esemete rühmitamine ühe kokku lepitud tunnuse alusel (värvus, suurus,

pikkus, laius). Hulkade loendamine ja võrdsustamine. Arv ja number 6.

Geomeetriliste kujundite rühmitamine kokkulepitud tunnuste alusel.

Veebruar: Mõisted “paksem – õhem”. Arv ja number 7.

Esemete rühmitamine kindlate tunnuste järgi (kõrgus, laius)

Ajamõisted “kohe”, “hiljem”, “varsti”, kasutamine kõnes.

Märts: Esemete loendamine erinevas järjekorras – arv ei muutu.

Mõiste „raske, kerge“. Kaalumine. Arv ja number 8. Mahumõõdud: liiter.

Aprill: Arv ja number 9. Esemete loendamine vaatlemise teel.

Kauguste mõõtmine (sammudega, mõõduribaga, mõõdupulgaga).

Geomeetriliste kujundite leidmine ümbritsevast.

Mai: Eri suuruste ja värvustega geomeetrilistest kujunditest mustri koostamine.

Ajamõõtmete kordamine, kinnistamine (aasta, kuu, nädal, päev)

Arv ja number 10. Orienteerumine ruumis liikumist suunavate käsklustega.


Arvude maailm: loendamine, numbrid ja arvud, liitmine ja lahutamine.

Suuruste maailm: mõõtmistegevus, järjestamistegevus.



Arvude maailm: loendamine, numbrid ja arvud, liitmine ja lahutamine.

Suuruste maailm: mõõtmistegevus, järjestamistegevus.

Kujundite maailm: ruumilised geomeetrilised kujundid.

6-7 aastased

September: Aastaajad (nimetab, kirjeldab, eelnev ja järgnev aastaaeg).

Orienteerumine ajas (kuu, nädal, päev; nädalapäevade nimetused, sünnipäev).

Esemete suuruste võrdlemine (esemete kuuluvus või mittekuuluvus hulka

erinevate tunnuste alusel). Arv ja vastav number 1-3.

Loendamine 1-10 (eelnev ja järgnev arv, etteantud arvu järgi hulga

moodustamine).


32

Oktoober: Mõõtmine kokkulepitud mõõtühikutega (kõrgus, laius, pikkus, kaugus).

Geomeetriliste kujundite rühmitamine mitmete tunnuste järgi.

Ruumiline kujund „kera“, eritunnused. Konstrueerimine näidise järgi.

Arv ja vastav number 4, 5.

November: Ruumiline kujund „kuup“, eritunnused. Arv ja number 6.

Mahumõõdud (1 liiter, 0,5 liitrit). Vastava suurusega anumad (purgid)

Matemaatiliste jutukeste koostamine etteantud hulga järgi

Hulga täiendamine, hulgast osa eemaldamine. Märgid „+“, „-“, „=“.

Detsember: Paaride moodustamine (esemete, asjade, olendite, piltide abil).

Esemete asukoha määramine järjestatud reas järgarvude abil (mitmes?).

Mõisted “eelviimane” ja “viimane”.

Ruumiline kujund „risttahukas“, eritunnused. Arv ja number 7.

Jaanuar: Aastaring – kalender (kuude nimetused, aastaajad), sünnipäev.

Erinevate esemete masside võrdlemine (kangkaal). Arv ja number 8.

Massiühik – kilogramm. Termomeeter, külmakraadid.

Mõõtmine (meetripuuga, sammudega jne, võrdlevalt teiste esemetega)

Veebruar: Matemaatiliste jutukeste koostamine, vastava tehte leidmine.

Ruumiline kujund - „püramiid“. Aeg, kell, täistund. Ümbritsevate esemete

võrdlemine, iseloomustamine, asukoha määramine õpitud põhimõistete abil.

Arv ja number 9.

Märts: Matemaatilise jutukese koostamine, lahendamine, vastava tehte leidmine.

Mõisted “varem – hiljem”, “noorem – vanem”, „enne – pärast“, kasutamine

kõnes. Arv ja number 10. Orienteerumine tasapinnal, ruudulisel paberil.

Aprill: Mustrid (koostamine, rütmi tuvastamine). Arv ja number 11, 12.

Sirgjoon, kõverjoon. Piltide joonistamine geomeetrilisi kujundeid kasutades.

Peast arvutamine 5 piires. Aeg, kell, pooltund.

Mai: Termomeeter. Soojakraadid. Raha, rahaühikud.

Aasta jooksul õpitu kordamine: asjade-, arvude-, suuruste- ja kujundite maailm.

Vastavalt vajadusele individuaalne töö lastega.

Juuni: Asjade maailm: orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas

Arvude maailm: loendamine, numbrid ja arvud, liitmine ja lahutamine

Suuruste maailm: mõõtmistegevus, järjestamistegevus

Kujundite maailm: tasapinnalised geomeetrilised kujundid, ruumilised

geomeetrilised kujundid.


33



Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse (värvus, kuju, suurus) järgi hulgaks;

leiab erinevate esemete hulgast („palju“, „üks“);

loendab asju kolme piires ning vastab küsimusele „Mitu on?“;

näeb ja leiab esemetes erinevusi („suur“, „väike“);

leiab samasuguse kujundi peale-, kõrvuti- või sisseasetamise teel;

Kkmpimise-veeretamisega eristab ümmargusi, kandilisi esemeid, sh ringi ja ruutu;

vestleb ööle ja päevale iseloomulikust ning matkib tegevusi mängus;

orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub ülal- all, kõrval, ees- taga..


Otsustab, kas nimetatud ese kuulub/ei kuulu moodustatud hulka;

paaride moodustamisega saab teada, et esemeid on võrreldavates hulkades (sama

palju, ühepalju ehk võrdselt)

loendab 5 piires ja tunneb arvude rida 5-ni.

Võrdleb/järjestab kahte eset suuruse, pikkuse, laiuse järgi ning kasutab mõisteid;

eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab kujunditega sarnaseid esemeid rühmatoast,

õuest ja tänavalt;

leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid;

eristab hommikut ja õhtut (kirjeldab tegevusi);

määrab teiste laste ja esemete asukohta enda suhtes: ülal- all, ees- taga..


Rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva tunnuse alusel;

võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab, mida on rohkem kui, vähem

kui.

Tutvub arvudega 10-ni;

järjestab esemeid kõrguse järgi (kõrgem – madalam);

järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi;

näeb ja oskab kirjeldada ruudu ning ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leida

sarnaseid kujundeid ümbritsevast;


34

teab ööpäeva osi hommik- päev- õhtu- öö; kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile- täna-

homme;

määrab enda asukohta teiste laste ja asjade suhtes;

määrab vasakut ja paremat poolt.


Loendab 12 piires, tutvub numbrimärkidega 11 ja 12;

teab arvude rida 10-ni, tunneb numbrimärke 10-ni;

oskab nimetada antud arvule järgnevat arvu;

võrdleb arve (on suurem kui >, on väiksem kui <);

paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab;

võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab;

järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi;

leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema- väiksema- sama suure ning

kontrollib objekte kõrvutades;

mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtevahendiga;

järjestab raskuse ja paksuse järgi;

koostab mustreid, laob pilte kujunditest;

rühmitab kujundeid vormi, suuruse, värvuse vm järgi;

kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid

nimetusi;

eristab mõisteid kiiresti- aeglaselt, varsti, hiljem, kohe;

määrab eseme asukohta teise eseme suhtes: all- peal, kohal, keskel, äärel, vasakul-

paremal;

orienteerub ruumis/õues juhendite järgi.


Mõtestab arvude rida 12ni;

oskab nimetada antud arvule eelnevat/järgnevat arvu;

liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb ja kasutab vastavaid sümboleid (+, -, =);

oskab koostada matemaatilisi jutukesi kahe etteantud hulga järgi;

teab igapäevaelus kasutatavaid pikkusmõõte cm, m ja km; massimõõtu kg ning

mahumõõtu liiter; rahaühikut euro ja sent ning kasutab neid mängutegevustes;


35

mõõdab pikkust, raskust ja vedelikku kokkulepitud mõõtevahendiga;

eristab ruumilisi kujundeid (kuup, kera, risttahukas, püramiid) tasapinnalistest

kujunditest (ruut, ring, ristkülik ja kolmnurk);

teab kuude nimetusi ning enda sünnikuud ja -päeva.;

määrab kellaaega täistundides ning koostab päevakava;

kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem- varem, noorem- vanem;

orienteerub tasapinnal (paberil).

8.5. Valdkond Kunst

Kunstitegevused on üks eneseväljendusviise, mille kaudu laps õpib vaatlema, võrdlema,

analüüsima. Joonistades, maalides, voolides ja meisterdades areneb lapse fantaasia, silma ja

käe koostöö.

1. Õppe- ja kasvatuse eesmärgiks on, et laps:

tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;

vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;

kasutab õpitud voolimis-, joonistamis-ja maalimisvahendeid ja -võtteid;

kasutab ohutult ja sihipäraselt materjale ja tööriistu;

vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

2. Valdkonna Kunst õpisisu:

Kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;

kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;

tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

kunsti vaatlemine, vestlused kunstist.


on oluline, et laps saab kogemusi, elamusi, tunneb rõõmu ja rahulolu ning tal on

võimalus väljendada oma maailmanägemist;

on olulisel kohal vaatlus: voolides, maalides, joonistades ja meisterdades kasutab laps

vaatlustel tehtud tähelepanekuid;


36

kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist

jne;

arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha

katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud

oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;

julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö

mitmekesistamiseks; ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks

lapse isikupärane eneseväljendus;

viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, joonistades nii paberile, kividele, puidule,

liivale; maalitakse põrandal või kombineeritakse erinevaid lahendusi jne;

suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just

sellisel viisil; milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi;

kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui

analüüsitakse ka nende töid kui teoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.



tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemisest;

leiab ümbritsevas juhendamise toel sinise, kollase, punase ja rohelise värvi;

kaunistab (täppidega, joontega) ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid (nt lillepotti, paberit,

taskurätti, papptaldrikut, palli, sokki, plastiliinist plaati, kivi jne);

õpetajat jäljendades muljub ja näpistab, rullib ja veeretab voolimismaterjale;

teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimismaterjali jäljendeid;

tekitab iseseisvalt jämedate joonistusmaterjalidega (rasvakriitide, pehmete pliiatsitega

jne) erinevaid jälgi (täpid, erinevad jooned), püsides paberi piirides;

tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe ning katab pindu;

trükib näpuvärvidega sõrmede ja kogu käega;

vajutab jäljendeid, kattes templi iseseisvalt värviga;

kortsutab iseseisvalt pehmet paberit ning rebib paberist tükke;

katab aluspinna liimiga, puistab sellele erinevaid objekte ja liimib kujundeid;

vaatleb pilte, näidistöid ja raamatuillustratsioone ning vastab küsimustele;

näitab teistele oma tööd kui kunstiteost ja räägib sellest.


37


kujutab natuurist inspireeritud asju, objekte jne isikupäraste sümbolitega, mis

olemuselt täienevad ja muutuvad keerukamaks;

jutustab oma piltides tuttavatest asjadest ja kogetud sündmustest kui ka oma

fantaasiatest;

kasutab emotsioonide, nähtuste, esemete jne kujutamiseks värvitoone oma seostest ja

tunnetest lähtuvalt;

valib mõtte teostamiseks sobivaimana tunduvad vahendid;

võrdleb heledamaid ja tumedamaid värvitoone ning tunneb sinist ,kollast, punast,

rohelist, valget, musta, pruuni ja roosat;

koostab elementidest lihtsa kordumisskeemiga mustririba eseme äärise kaunistamiseks

(tass, taskurätt jne);

kujundab õpetajaga koos tähtpäevakaardi sündmuse meeleoluga sobivate motiividega;

valib kaunistusmotiivi ja kannab juhendamisel šablooni või templi abil selle

omavalitud kohale esemel ( kruusil, taldrikul, pluusil jne);

õõnestab ümarvorme süvendit pöidlaga vajutades;

muudab voolimismaterjalide kuju neid pigistades ja venitades, nii ümar- kui ka

piklikke vorme töödeldes;

ühendab voolituid detaile omavahel;

jooni ja kujundeid ühendades joonistab sümbolitega, mis täienevad ja muutuvad

keerukamaks;

joonistab ning värvib pindu värvi- ja viltpliiatsitega, kriitide ja söega, muutes joonte

tihedust.

kasutab joonistusvahendeid liigse surveta;

võtab pintslile vajaduse korral lisaks värvi ja katab pindu;

teeb objektidele väiksemaid detaile pintslivajutuste ja-tõmmetega;

ei kata maalides juba küllaldaselt kaetud pinda korduvalt;

rebib ja lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning kleebib need sõltuvalt töö olemusest;

lükib paelale, traadile vms auguga esemeid;

valib meelepärased meisterdamisvahendid ( looduslikku/tehismaterjali, paberit jms)

ning neid omavahel ühendades või materjale kombineerides loob oma töö;

vaatleb oma algatusel raamatuillustratsioone ja kunstitöid ning esitab nende kohta

küsimusi ja avaldab arvamust;


38

jutustab küsimuste toel, mida ta on oma töödes kujutanud ning nimetab, mis materjale

ta on oma töös kasutanud;

suhtub heasoovlikult oma kaaslaste töödesse;


kasutab loovalt geomeetrilisi kujundeid ja nende kombinatsioone keerukamate

objektide ülesehitamiseks;

rõhutab kõige tähtsamat oma töös värvi, suuruse või asukoha valikuga;

tunneb ümbritsevas esinevaid värve, nimetab erinevaid värvitoone (hallikas,

taevasinine jne.) ja segab värve uute toonide saamiseks;

leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning

kujutab neid vabalt valitud viisil;

märkab mustri rütmi ja suudab seda jätkata, kujundab kaunistusmotiivi;

aitab kujundada tähtpäevaga seotud peolauda ja ruumi;

väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;

kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid, arvestades nende eripära ja olemust;

valmistab koos õpetajaga uusi voolimissegusid;

sobitab pindu kattes heledaid ja tumedaid, peeni ja jämedaid jooni;

kujutab inimesi neile omaste tunnuste kaudu;

keskendub alustatud tegevusele, püsib valitud teemas seda isikupäraselt tõlgendades ja

loob oma kunstitöö;

valmistab lihtsa mänguasja täiskasvanu tegevust matkides;

loob esemeid, erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;

koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme

kaunistamiseks;

kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu ning jutustab/fantaseerib tegelaste

tegevusest, ajast ja kohast.

8.6. Valdkond Muusika


tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;


39

suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

2. Valdkonna Muusika sisu on:

Laulmine ja muusika kuulamine;

muusikalis-rütmiline liikumine ja pillimäng.


on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;

kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti

kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;

arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja

tunnustusele;

kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui

ka pidulike sündmuste puhul;

seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline

liikumine, mängud ja tantsud;

muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood)

valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.



Kuulab ja jälgib õpetaja laulu;

sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile (nt.

paigaltammumine, keerutamine üksikult, koosjalu hüplemine, lehvitamine, käte

peitmine selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine);

tunneb rõõmu kuulatavast muusikapalast;

mängib õpetaja ettenäitamisel kuuldud muusikale kaasa kehapillil (plaksutab, patsutab

kaasa pulssi või rütmi).



40

Huvitub laululisest tegevusest; püüab õpetajaga kaasa laulda (lauldes kaasa nt.

üksikuid silpe, sõnu, laululõike);

osaleb laulude esitamises (plaksutab või laulab kaasa);

liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule, arvestades pulssi ja meetrumit (nt.

kõnd ja jooks, päkkadel kõnd, ühe ja vaheldumisi kahe jalaga koputamine,

keerutamine paarilisega);

reageerib emotsionaalselt muusika iseloomule (nt. plaksutab, kõigutab keha vmt.);

mängib muusikat kuulates, liikudes ja lauldes kaasa pulssi või mängides rütmi

kehapillil, kõlapulkadel, randmekuljustel, väikesel trummil ja marakal.


Laulab rühmaga samas tempos;

laulab peast lihtsamaid õpitud rahva- ja lastelaule, osaleb laulumängudes;

väljendab muusika meeleolu liikumise kaudu (nt. plastilise intoneerimise ehk loova

liikumisega);

tantsib, kasutades eakohaseid tantsuelemente (nt. põlvetõstekõnd ja –jooks, liikumine

hanereas ja ringis);

kuulab laulu ja muusikapala, tunneb kuulmise järgi ära mõningaid õpitud laule;

väljendab emotsionaalselt kuulatud muusikas tajutud kontrastseid meeleolusid

liigutuste ja liikumisega

mängib rütmipille (nt. kõlakarpi, trummi, kuljuseid, pandeirat) muusika kuulamise,

liikumise ja laulmise saateks, eristab kuulates neid tämbri järgi.


Laulab väljahingamisel loomuliku häälega;

esitab laule rühmaga samas tempos;

laulab peast teistega koos mõningaid rahva- ja lastelaule;

muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise

põhjal (tempo, dünaamika, register), arvestades pulssi ja meetrumit (nt. liigub

hanereas ja ringis nii üksi kui ka paaris);

esitab õpetaja seatud tantse, kasutades õpitud tantsuelemente;

kuulab laulu ja muusikapala huviga, väljendab kuulatud muusikas tajutud meeleolusid

erinevate muusikaliste tegevuste (liikumise, laulumise, pillimängu) kaudu, näiteks


41

järgib rütmi ja tempot kehalise liikumisega või, tundes ära õpitud laulu (kuuldes nii

meloodiat kui ka sõnu), hakkab kaasa laulma;

mängib ja tunneb kuulates tämbri järgi ära õpitud rütmipille; mängib rütmisaateid

lasteriimidele ja –lauludele, mängib tamburiini, kõlatoru, võrutrummi ja kastanjette

ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes

tempos.


Laulab ilmekalt, lähtudes laulu ja teksti karakterist;

laulab peast õpitud rahva- ja lastelaule ning esitab neid rühmas;

liigub ja tantsib sünkroonis teistega, kasutades näiteks hüpaksammu ja eesgaloppi;

kõnnib, jookseb ja reageerib muusika tempo muutustele rütmiliselt täpselt (nt. muudab

liikumissuunda muusika dünaamika ja tempo järgi);

tunneb ära lihtsamaid žanre (marss, laul, tants);

väljendab loovalt muusika kuulamisest saadud elamusi;

mängib rütmi- ja meloodiapillidel (nt. puuagoogo, taldrik, guiro, triangel, kõlaplaadid)

lihtsamaid ostinato kaasmänge (lühikest korduvat rütmi- , viisi- või meloodialõiku);

mängib pilliansamblis.


Laulab ilmekalt voolava ja pehme häälega eakohaseid rahva- ja lastelaule;

esitab neid laule nii rühmas kui ka üksi;

väljendab ennast loovalt liikumise kaudu, toetudes õpitud muusikalistele

väljendusvahenditele (tempo, dünaamika, register, muusika meeleolu), nt. kasutab

külg- ja eesgaloppi ning hüpaksammu;

sooritab tantsuliigutusi sünkroonselt, väljendusrikkalt ja õige kehahoiuga;

kuulatud muusikat iseloomustades kasutab eakohast sõnavara;

näitab tegevuses üles loomingulist initsiatiivi, toetudes oma kogemustele kuuldud

palade suhtes (nt. jutustab, mida kuulis muusikas);

eristab vokaal- ja instrumentaalse muusika lihtsamaid žanre (hällilaul, marss,

tantsuviis, rahvalaul);

oskab mängida eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel kaasmänge õpitud lauludele,

lasteriimidele ja instrumentaalpaladele, mängib pilliansamblis;


42

mängib järgmisi pille: kõlaplaadid, metall-agoogo, cabasa, plaatpillid (ksülofon,

metallofon, kellamäng).

8.7. Valdkond Liikumine


tahab liikuda ja tunneb rõõmu liikumisest;

suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;

tegutseb aktiivselt individuaalselt ja rühmas;

mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;

järgib elementaarseid hügieeni ja ohutusnõudeid.

2. Valdkonna Liikumine sisu:

kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;

põhiliikumised; liikumismängud; erinevad spordialad; tants, rütmika.


arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunatud: liigutusoskused,

liikumisosavus ja teised liikumisvõimed: vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus

kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;

rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega

– jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine jms;

peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel

tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma

emotsioone kontrollima ja valitsema;

mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja

peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside

andmist.


43


Õppe ja kasvatustegevuse tulemusel 2-3 aastane laps:

Liigub õpetaja juhendamisel ohutult;

ronib ja roomab üle ja läbi väikeste takistuste;

kõnnib piiratud pinnal;

hüpitab käes palli ning jälgib seda;

sooritab harjutusi aktiivselt ja entusiastlikult;

mängib koos juhendaja ning kaaslastega kõnni- ja jooksumänge;

sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid ja liikumisi;

jookseb veereva vahendi (palli) järel;

matkides õpetajat sooritab lihtsat liikumist muusika järgi;

mängib vabamängus iseseisvalt.


Õpetaja korraldusel valib teiste riiete hulgast välja võimlemisriided;

arvestab rühmakaaslasi aktiivses tegevuses;

sooritab põhiliikumisi;

säilitab liikudes tasakaalu nii tasakaalupingil kui ka vähendatud pinnal;

mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- ja jooksumänge;

mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge;

sooritab harjutusi eri asenditest ja erinevate vahenditega;

teeb harjutusi ettenäitamise ja juhendamise järgi ühtses tempos õpetaja ning

kaaslastega;

teeb painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi.


Sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi;

järgib meeldetuletamise korral hügieeninõudeid;

sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes;

teeb koordinatsiooni, tasakaalu ja osavust arendavaid harjutusi;

mängib 2-4 reegliga liikumismänge;


44

pingutab end, õpetaja ergutamisel, rühmategevustes ühise eesmärgi nimel;

sooritab juhendamisel kuni neljast harjutusest koosnevat kombinatsiooni;

hoiab oma kohta erinevates rivistustes: viirus, ringis, kolonnis;

libiseb jäärajal iseseisvalt. Sõidutab kelguga kaaslast;

sooritab imiteerivaid liigutusi muusika järgi;

liigub vastavalt rütmile;

algatab iseseisvalt mängu, tegutseb iseseisvalt õuealal.


nimetab spordialasid;

teab spordivahendite nimetusi ning kasutab erinevaid spordivahendeid (topispallid)

ohutult;

õpitud tegevustes kasutab ohutuid liikumisviise;

õnnetuse või ohu korral teab, kuidas kutsuda appi täiskasvanu;

kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes;

sooritab staatilist tasakaalu nõudvaid harjutusi;

teeb harjutusi väikevahenditega;

kasutab kollektiivseid võistlusmänge;

osaleb jõukohastes teatevõistlustes;

tunnustab nii enda kui ka vastasmeeskonna edu;

teeb vahenditega harjutusi eakohaselt tehniliselt õigesti;

valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvaid harjutusi tehes;

sooritab tasakaalu, painduvust ja osavust arendavaid harjutusi;

libiseb jäärajal pärast hoojooksu. Oskab asetada suusad õigesti lumele;

oskab liikuda suuskadel otse. Lükkab kelku täites eriülesandeid;

jäljendab liikumisega erinevaid rütme;

liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele ja aeglustumisele;

liigub muusika järgi iseseisvalt ja vabalt;

kasutab spordi- ja mänguväljakute vahendeid sihipäraselt;

sooritab rännakuid ja orienteerub koos õpetajaga.


45


nimetab mõne Eesti tuntuma sportlase ja spordivõistlusi;

osaleb lasteaia spordipäeval, talub kaotust võistlusmängudes;

teab ja kasutab mõisteid õpitud terminoloogia piires;

keskendub sihipärasele kehalisele tegevusele;

mõistab hügieeninõuete olulisust;

liikudes ja mängides peab kinni üldistest ohutusreeglitest;

käsitseb väikevahendeid aktiivses tegevuses;

ronib varbseinal vahelduva sammuga ning täidab lisaülesandeid;

sooritab põhiliikumisi pingevabalt. Liigutused on koordineeritud ja rütmilised;

kasutab harjutusi tehes domineerivat või mõlemat kätt;

kasutab mängu- ja spordivahendeid loovmängudes;

säilitab paigal olles tasakaalu;

võistleb kombineeritud teatevõistlustes;

mängib lihtsustatud reeglitega sportmänge, organiseerib ise liikumismänge;

kasutab ausa mängu põhimõtteid ning peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

valitseb oma liigutusi ja kehahoidu nii ruumis, maastikul kui ka tänaval;

säilitab tasakaalu dünaamilistes harjutustes;

orienteerub mänguväljakul ning sooritab kujundliikumisi, olles kolonnis esimene;

sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid tegevusi;

libiseb jäärajal kükkis, tõukab kelku täites eriülesandeid;

osaleb kelguvõistlustel. Liigub suuskadel õpperajal libiseva sammuga;

sooritab trepptõusu suuskadel, käsitseb suusavarustust õpetaja juhendamisel;

kohandab oma liigutusi etteantud rütmiga, sooritab rütmiliikumisi ühel ajal

kaaslasega, kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides;

väljendab liikumise kaudu emotsioone, mängib lihtsamaid maastikumänge;

kasutab liikudes loovalt vahendeid (sahinaid, rõngaid);

tegutseb iseseisvalt koduümbruse mängu- ja spordiväljakul;

algatab ja mängib lihtsate reeglitega sport- ja liikumismänge.


46

9. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED,

KORRALDUS

1. Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste

väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

2. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondade tulemused vanuseti.

3. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse

toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi igapäevatoimingutes, mängus kui ka

planeeritud õppetegevustes.

4. Lapse arengu kirjeldused koostatakse üks kord aastas arenguvestlusele eelneval kuul

toetudes lapse arengutabelile ning need kajastuvad arengumapis.

4. Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu

hindamisel. Laste arengu hindamise aluseks on lapse arengu hindamise tabel, mis täidetakse

vaatluse ja lapsega vestluse alusel.

5. Lapse arengu analüüsimine ja hindamine kirjalikult toimub kaks korda aastas – oktoobris

ja aprillis. Lapse arengut hindavad tema rühmaõpetajad, kaasates vajadusel lasteaia logopeedi

ning ainevaldkondade Muusika ja Liikumine õpetajad.

7. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

8. Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks

lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise

tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.


47

9.1. Lapse koolivalmidus

1. Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis

õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi, korraldusi.

Koolivalmidust vaadeldakse läbi 3 arenguaspekti: füüsiline, sotsiaalne ja vaimne valmisolek.

2. Lapse koolivalmiduse analüüsimisel ja hindamisel lähtuvad pedagoogid koolieelse

lasteasutuse riiklikus õppekavas toodud 6-7 aastase lapse eeldatavatest õpitulemustest

ainevaldkonniti.

3. Lasteaiaõpetajad vaatlevad, analüüsivad ja hindavad lapse arengut 2 korda aastas.

4. Lapse arengu hindamisel kasutatakse lapse vaatlustabelit ja Tove Krogh´i (kohandanud

E.Kikas) kontrollitud joonistamise testi.

5. Lapse arengu hindamisel teevad rühmaõpetajad koostööd lasteaia logopeedi ja

ainevaldkondade spetsialistidega.

6. Koolieelikute koolivalmiduse kujunemist hindab lasteaia logopeed kaks korda aastas –

sügisel ja kevadel (vt pt 14).

7. Õpetajad annavad 2 korda aastas lapse arengust tagasisidet lapsevanemale. Sügisesel

arenguvestlusel oktoobris keskendutakse lapse tugevatele ja tugevdamist vajavatele külgedele

ning lepitakse kokku ja fikseeritakse kirjalikult mõlema osapoole tegevused lapse edasisel

arendamisel. Täpsustada juhul kui on arengus vajakajäämisi.

8. Õpetajad informeerivad lapsevanemat tugiteenuste võimalusest lasteaias ja vajadusel

koolipikenduse taotlemise võimalusest.

9. Vajadusel koostatakse lapse arengu toetamiseks lapsevanema, rühmaõpetajate, logopeedi

jt ainevaldkondade spetsialistidega koostöös lapse individuaalne arenduskava.

10. Kevadel koostavad rühmaõpetajad kooliminevale lapsele koolivalmiduse kaardi, kus

märgitakse logopeedilist abi saadudajaperiood ja lasteasutuses viibitud ajaperiood. Vajadusel

fikseeritakse lapse õppekasvatustegevusest osavõtu maht.

11. Lasteaia õppekava läbimise kohta antakse lapsele vastavasisuline tõend.


48

10. ARENGUVESTLUS

1. Arenguvestluse läbiviimise eesmärgiks on koostöö lapsevanemate ja rühmaõpetajate vahel,

ühiste eesmärkide seadmine ja selle kaudu lapse arengu igakülgne toetamine.

2. Arenguvestlust lapsevanematega viiakse läbi regulaarselt üks kord aastas (kevadel,

koolieelses rühmas sügisel) ja sõimerühmas kaks korda aastas. Arenguvestlus toimub ruumis,

kus on tagatud vestluse privaatsus. Arenguvestluse kestuses lepitakse kokku (kuni üks tund)

ning see toimub lõunasel ajal (kell 13-15) või erandkorras muul ajal.

3. Arenguvestluse ettevalmistuseks vaatleb õpetaja last ja täidab lapse arengu vaatluse tabeli.

Õpetaja valib välja lapse arengut kõige paremini kajastavad tööd, mis lisatakse arengumappi.

Lapsevanem täidab küsitluslehe ja valib pakutud aegade hulgast endale sobiva aja vestluseks.

4. Arenguvestlusel osalevad vanemad (võimalusel mõlemad vanemad) või hooldajad,

rühmaõpetajad, vajadusel ka logopeed.

5. Arenguvestlusi juhib rühmaõpetaja. Analüüsitakse lapse arengut ja otsitakse lapse arenguks

parimaid võimalusi. Arenguvestlus viiakse läbi sõbralikus õhkkonnas, ei anta hinnanguid ega

tehta etteheiteid.

6. Arenguvestluse tulemusena lepitakse kokku mõlema poole (perekond ja lasteasutus)

tegevused lapse edasisel arendamisel.

7. Arenguvestluse käigus tutvustatakse lastevanematele vajadusel lasteaia tugiteenuste

võimalusi (logopeed). Vajadusel soovitatakse otsida abi erispetsialistidelt.

8. Arenguvestluse lõppedes arutatakse ühiselt, kuidas arenguvestlus sujus, kas mõlemad

pooled said ühtemoodi aru oma kohustustest lapse suhtes.

9. Arenguvestluse läbiviimise kohta koostatakse protokoll, mis säilitatakse lapse arengumapis

kuni lapse lasteaias viibimise lõpuni. Hiljem antakse dokument lapsevanemale.

10. Kui lapsevanem ei soovi arenguvestlust, fikseeritakse see protokollis ja allkirjastatakse

lapsevanemate (hooldajad) ja rühmaõpetajate (arenguvestluse läbiviija) poolt.


49

11. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED,

KORRALDUS

1. Erivajaduse mõiste

Erivajadusega laps on laps, kelle võimetest, tervislikust seisundist, keelelisest ja kultuurilisest

taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi

lapse kasvukeskkonnas ( mängu- ja õppevahendid, ruumid, õpe- ja kasvatusmeetodid jm.) või

rühma tegevuskavas.

Arengulise erivajadusega on ka:

andekas laps

mitteeakohase arenguga laps,

käitumiseripäraga laps,

puudega laps (kõne-, vaimne- ja/või füüsiline puue).

2. Erivajadustega lastega tehtava töö põhimõtted:

Sügisperioodil (sept., okt.) selgitavad rühmaõpetajad koostöös logopeediga välja

arenguliste erivajadustega ja ka andekad lapsed, jälgides kõiki arengu valdkondi:

kommunikatiivsed oskused: suuline kõne, kõne mõistmine, hääliku- ja foneemitaju,

lugemine, etteloetud teksti mõistmine jne.

kognitiivsed oskused: vaatlus- ja kuulamisoskus, silma ja käe koostöö

sotsiaalsed oskused: suhtlemine eakaaslastega ja täiskasvanutega, käitumine

motoorika: üld- ja peenmotoorika

eneseteenindus: riietumine, oma asjade korrashoid jne.

üldtervislik seisund;

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad eakohased üldoskused ning õppe- ja

kasvatustegevuse valdkondade tulemused;

Vajadusel koostatakse lapsele individuaalne arenduskava ( IAK );

IAK toetub vastava komisjoni otsusele;

IAK koostatakse neis valdkondades, milles laps vajab abi ja individuaalset

juhendamist;


50

IAK koostab ja osaleb selle elluviimisel kogu lapse arengut toetav meeskond –

rühmaõpetajad, logopeed, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, juhtkond;

meeskonna koostööpartneriks on lapsevanemad, kes annavad oma panuse IAK

koostamisel, täitmisel;

Erivajadustega lastele pakutakse paindlikku õpet, kus õppeaasta jooksul täiendatakse

ja parandatakse arendusplaane vastavalt vajadusele.

Vajadusel moodustatakse laste arengu toetamiseks grupid andekatest lastest, kes on

lähedaste huvide, võimete ja õpistiiliga (muusikaring, kunstiring, liikumistegevused).

Erivajadustega lastega tehakse rühmas individuaalset tööd, kaasates lapse arendamisse

ka vanemaid.

Vajadusel moodustatakse direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul lasteaeda eri-

või sobitusrühmad.

3. Erivajadustega lapse toetamise tugirühm lasteaias:

Rühmaõpetajad:

märkavad lapse probleemi, analüüsivad last

pöörduvad lapsevanema poole, teavitavad vajadusel probleemist, kaasavad

vanemad koostööle, soovitavad erispetsialisti konsultatsioone

teavitavad juhtkonda probleemist

teavitavad ja konsulteerivad teiste õpetajatega, kes tegelevad lapsega

vestlevad rühma lastega, kujundades erivajadusega lapsesse positiivset

hoiakut

kujundavad ja loovad lapsele turvalise keskkonna

Logopeed:

uurib lapse kõne ja tunnetuslike protsesside arengutaset

tegeleb vajadusel lapsega individuaalselt

nõustab rühmaõpetajaid

suunab eriarstide konsultatsioonile ning vormistab vajalikud väljavõtted ja

koostab kõne iseloomustuse

Õppealajuhataja:

tutvub lapsega, teeb oma tähelepanekud rühma töökorraldusest

nõustab rühma meeskonda, pakub erinevaid lahendusi


51

organiseerib koolitusi toetamaks õpetajate toimetulekut

vajadusel vestleb lapsevanemaga

informeerib lasteaia direktorit, teeb vajalikke ettepanekuid

koordineerib erivajadusega lapsega tehtavat tööd ning haldab vastavaid

dokumente

vajadusel korraldab rühmaõpetajatele ja logopeedile konsultatsioone

erispetsialistidega.

Direktor:

võimaldab lasteaia pedagoogidele vajalikke koolitusi

vajadusel muudab töökorraldust

suunab lapsevanema nõustamiskomisjoni

leiab võimaluse vajaliku materiaalse baasi jaoks

algatab sobitus-või erirühma moodustamise

Tervishoiutöötaja

jälgib lapse tervist

informeerib lapse tervisehäiretest lapsevanemaid ja vajadusel lapse

perearsti

nõustab lapsevanemaid ja õpetajaid lapse tervisega seotud küsimustes,

vajadusel soovitab lapsega eriarsti poole pöörduda.

Vajadusel kaasatakse erivajadustega lastega tehtavasse töösse KOV erispetsialiste.


52

12. LOGOPEEDILINE TÖÖ

Logopeedilise töö eesmärgiks lasteasutuses on:

varajane kõnepuuete avastamine

kõne korrektsioon – häälikuseade, kõnearendus ja koolivalmiduse kujunemise

toetamine.

Logopeedi töö põhimõtted:

õppeaasta algul (sept/okt) viib logopeed aiarühmades läbi iga-aastase laste kõne uurimise;

uuringu tulemustest lähtuvalt moodustab logopeed kõneravi vajavate laste nimekirja,

moodustab kõneravi saavate laste grupi ning koostab kõneravi saavatele lastele individuaalse

tööplaani;

logopeedi töö lastega toimub individuaal- või grupitundidena;

logopeed hindab kaks korda aastas – sügisel ja kevadel – koolieelikute arengut;

õppeaasta lõpuks (juuni I nädal) koostab logopeed oma valdkonna õppeaasta töö

analüüsi;

logopeed koostab kõne iseloomustuse koolipikendust taotlevale lapsele.

Logopeedi ja lasteaiarühma koostöö põhimõtted:

logopeed teavitab (hiljemalt nov alguseks) rühma õpetajaid kõneravi vajavatest lastest;

koostöös rühmaõpetajatega koostatakse kõneravi tundide toimumise ajagraafik;

Logopeed ja rühmaõpetajad jagavad tähelepanekuid lapse arengus jooksvalt ning

vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul (nov, juunis) toimuvad ühised nõupidamised, mis

protokollitakse.

Logopeedi koostöö põhimõtted lapsevanematega:

Logopeed annab vajadusel lapsevanematele informatsiooni lapse kõne arengu kohta

tagades lapsevanema soovil saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

Logopeed nõustab lapsevanemaid individuaalselt eelnevalt kokkulepitud ajal ja

edastab vajadusel kõneravi efektiivsemaks toimimiseks vastava harjutusvara


53

13. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, KORRALDUS

13.7. Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd,

mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Lapsevanema esmased

koostööpartnerid on lasteasutuses selle rühma õpetajad, mille nimekirja on laps kantud.

Vajadusel kaastakse lapsevanema või õpetaja ettepanekul ja lapsevanema nõusolekul teisi

lasteasutuse pedagooge ja spetsialiste.

13.8. Lapse lasteaeda tulekul saab lapsevanem lasteaeda tutvustava voldiku, toimub

individuaalne vestlus lapsevanematega, lasteaia ruumide ja töökorralduse ja kodukorra

tutvustamine ning esimest korda lasteaeda tulvate laste vanematele korraldatakse juunis

lasteaeda tutvustav koosolek .

13.9. Pedagoog teavitab vastavalt vajadusele jooksvalt lapsevanemat lapse arengust ja

õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Lapsevanemat teavitatakse lapse

arengust ja õppimisest iga-aastasel arenguvestlusel.

13.10. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest teavitatakse lapsevanemaid lasteasutuse

tegevust kajastaval veebilehel www.ylenurmelasteaed.ee ja rühma stendil.

5. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.

6. Lastevanematele korraldatakse lasteaia poolt vähemalt üks kord aastas (septembris)

lastevanemate koosolekuid, kus tutvustatakse rühma ja lasteaia tegevuskava, lapse arengu

hindamise põhimõtteid, käsitletakse aktuaalseid pedagoogilisi teemasid.

6. Lasteaed kaasab lapsevanemaid erinevate rühma ürituste planeerimisel, korraldamisel ja

läbiviimisel.

7. Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises

arenguvestluste kaudu, kus lapsevanemale tutvustatakse lapse arengu ja õppimise tulemusi

ning selgitatakse välja lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Selle põhjal

kavandatakse vajadusel koostöös lapsevanemaga õppe- ja kasvatustegevused, arvestades lapse

eripära.

8. Lapsevanemal võimaldatakse anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele alljärgnevalt:

edastades enda tagasiside vahetult rühma õpetajale;

edastades enda tagasiside vahetult lasteasutuse direktorile;

läbiviidavate lastevanemate rahulolu küsimustikele vastamise kaudu.

http://www.ylenurmelasteaed.ee/


54

14. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

14.7. Õppekava rakendumist analüüsib õppekava arenduse töörühm, kuhu kuuluvad iga

rühma esindav õpetaja, logopeed ja õppealajuhataja ning teiste õppe-ja kasvatustegevuse

valdkondade õpetajad.

14.8. Õppekava uuendamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest. Õppekava uuendatakse

vajadusel ning vastavate ettepanekute tekkimisel.

3. Õppekava täiendamise aluseks on pedagoogilise nõukogu vastavad otsused, mis

tuginevad arendustöörühma ettepanekutele.

4. Õppekava muudatused kinnitab direktor ning esitab hoolekogule arutamiseks.

15. LISAD

Lisa 1. Rühma tegevuskava, kuuplaan, liikumistegevuse kuuplaan

Lisa 2. Õppe-ja kasvatustegevuste kokkuvõte

Lisa 3. Lapse arengu hindamise tabelid, laste arengu hindamise kokkuvõte

Lisa 4. Arenguvestlusele registreerimise ja sellest loobumise vorm

Lisa 5. Arenguvestluse protokoll, kokkuvõte arenguvestlustest rühmas

Lisa 6. Pedagoogilise nõupidamise ja lastevanemate koosoleku protokoll

Lisa 7. Lapse IAK ja iseloomustuse vorm

Lisa 7. Koolivalmiduse kaart

2013 Õppekava · Ülenurme lasteaed õppekava 2013 3 1. ÜldsÄtted Ülenurme lasteaia õppekava...

Documents