Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1005/2009/EÜ ning vastavate siseriiklike õigusaktide täitmise korraldamine Eestis

Aastaaruanne 2011

Tallinn 2012

Lepingu nr: 4-1.1/248Tööde algus: 07.10.2011Tööde lõpp: 31.01.2012

Margus Kört

Juhatuse esimees

Aruande koostasid: Ene Kriis ja Inari Truumaa

Eessõna

Ehkki maailma üldsus on palju saavutanud, ei ole Montreali protokolli eesmärk veel saavutatud, kuigi on juba märgata ka Montreali protokolli rakendamise positiivset mõju mõõdetavates muutustes - inimtekkeliste kloori sisaldavate kemikaalide sisalduse lan-guses troposfääris, millest saab järeldada, et osoonikihti kahandavate ainete heide at-mosfääri on langenud.

Edusammudele vaatamata on osoonikihi taastumise uuest prognoositud ajakavast kinnipidamiseks vaja säilitada valvsus ja võtta arvesse ka seni veel ebaselgeid asjaolusid, mis on seotud mõjuga kliimamuutusele.

Teaduslikud uuringud prognoosivad praegu osoonikihi taastumist käesoleva sajandi lõpuks. NASA mudelite andmetel võib osooniaugu vähenemist oodata alles 2018.a ja osoonikihi taastumist 2068.a. Need prognoosid põhinevad eeldusel, et Montreali protokolli viiakse lõpuni täide. Taastumine võtab kaua aega osoonikihti kahandavate ainete pika eluea ning nende poolt põhjustatud ahelreaktsiooni tõttu, mis hävitab osoonimolekule. Eeldatakse, et nahavähi ja silmakae juhtumite arv jõuab “normaaltasemele” 20-50 aastase viivitusega, ehk 21. sajandi lõpuks. On võimalik, et ülemaailmse soojenemise mõju aeglustab osoonikihi taastumise käiku. Seega tuleb tähelepanu pöörata ka kasvuhoonegaaside emissioonidele.

Kuigi uusi OKA-dega töötavaid seadmeid suures osas enam ei toodeta, paikneb tuhandeid tonne neid aineid olemasolevates seadmetes ja hoonetes. Üheks olulisemaks küsimuseks on osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete ehk nn “pankade” küsimuse lahendamine. “Pangad” tähendavad olemasolevates seadmetes, vahtudes ja toodetes sisalduvaid ainete kogumahtu, mis pole veel atmosfääri vabanenud, ning samuti keemiliste ainete ladudes sisalduvates ainete kogust. “Pankadest” tuleneb suur oht osoonikihi õigeaegsele taastumisele ning samuti kliima soojenemisele (hinnatakse 3,5%-le kasvuhoonegaaside koguemissioonist). 90% “pankadest” moodustavad külmaained. Paljudel juhtudel on need võimalik kokku koguda ja keskkonnaohutult käidelda. See nõuab väga hästi välja töötatud kogumissüsteemide rakendamist laialdasemalt ning motivatsioonimehhanismide väljatöötamist.

2

Selline tegevus takistab nende kemikaalide atmosfääri paiskamist ning hoiab ära märkimisväärse kahju keskkonnale, mis oleks otseselt vastupidine tegevus kõigele seni saavutatule. “Pankade” tähtsusest tulenevalt on MOP-idel vastu võetud otsused, millega reguleeritakse “pankades” paiknevate OKA-de kokkukogumist, hoidmist ja hävitamist.

Montreali protokolli ekspertkogu TEAP (Technology and Economic Assessment Panel) arvab, et 72% “pankadest” paiknevatest CFC-dest ja 40% HCFC-dest eraldub ajavahemikus 2010-2015. TEAP-i hinnanguil on arenenud riikide HCFC-sid sisaldavate seadmete lõppkäitlus läbi aastaks 2025. HCFC-de kokkukogumise ja käitlemise tipp-periood peaks olema aastad 2018-2020.

Tuginedes TEAP raportile on selge, et kõige kergem ja kuluefektiivsem võimalus “pankadega” tegeleda on läinud hiljemalt aastaks 2020.

Et “pankade” programm oleks efektiivne ja laialdane, peavad kõik osapooled “pankasid” hävitama hakkama. Kuigi hävitamine on väga kulukas, siis tuleb seda teha, kuni see on veel võimalik ja saadav kasu on kõrge. Olukorra muudab keeruliseks aga asjaolu, et “pankade” hävitamisega seotud finantsküsimuse lahendamine on keeruline ning nõuab arenenud riikidelt suurt panustamist. Viimasel Montreali osapoolt aastakonverentsil (MOP-il) Balis jõuti viimaks selles küsimuses kokkuleppele planeerida järgmise kolmeaastase perioodi jooksul täiendada Multilateraalset Fondi 450 miljoni USD-ga, millest Eesti Vabariigi osa moodustab 68 000 USD. Fondi vahendeid kasutatakse art 5 alusel tegutsevate riikide projektide ja neis paiknevate “pankade” hävitamise rahastamiseks.

Ka Eestis pole osoonikihti kahandavate ainete (edaspidi OKA-d) kasutuselt kõrvaldamine ja hävitamine kaugeltki veel lahendatud. Üldistades ajavahemikul 2006-2009 Eesti turule müüdud (viimane aasta, kui tehasepuhtusega klorofluorsüsivesinike ehk HCFC-de müümine lubatud oli) külmaainena kasutavate HCFC-de koguseid (20 tonni ringis aastas) ning vanemate seadmete keskmisi lekkeprotsente võib Eesti OKA-de “panga” hinnata teoreetiliselt ca 150 tonnile (vt lk 37).

Keskkonnateabe Keskuse andmebaasis, mida peetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2004. a määrusele nr 329 “Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid" sisaldub 2012.a alguse seisuga ca 980 seadme kanded, millest OKA-sid sisaldavaid seadmeid kajastasid 248 kannet. Andmebaasi kohaselt oli seadmetes paiknev kogus (laoseis) ainult 3 252 kg HCFC-d ja 2011.a oli kasutatud (juurde lisatud või eemaldatud) 403,65 kg HCFC-sid.

Meie hinnangute kohaselt, mis baseeruvad viimastel aastatel müüdud HCFC-de kogustel (vt lk 38) ja keskmisel lekkeprotsendil vanematest seadmetest (vt lk 38), moodustab see ainult ca 10% võimalikest OKA-sid sisaldavatest seadmetest. Kui rääkida kogustest, siis paikneb Keskkonnateabe Keskuse andmekogus ainult 2,2% seal teoreetiliselt registreerimist vajanud või vajavast osoonikihti kahandavate ainete kogusest, kusjuures CFC-sid sisaldavaid seadmeid andmekogus praktiliselt ei ole.

Seadmete paberkujul hoolderaamatutest kontrollitakse Keskkonnainspektsiooni poolt pisteliselt ainult mõni protsent aastas (2011.a koos F-gaasidega ainult 49 ettevõtet).

3

Kui enne 2015. aasta algust OKA-sid sisaldavaid seadmeid puudutavaid kandeid FOKA registrisse ei tehta, siis on oht, et enamus seadmetes sisalduvatest OKA-dest “kaob” ja lekib lihtsalt atmosfääri. Viimsel aastal tehtud inspekteerimised näitavadki seda, et objekte ei sisesta andmebaasi ning teadaolevatest objektide inspekteerimisel neid lihtsalt enam ei ole. FOKA-registri kiire käivitamise üheks oluliseks eesmärgiks on muu hulgas informatsiooni hankimine ning talletamine võimalikult paljude OKA-sid sisaldavate seadmete kohta enne HCFC-de kasutuspiirangute rakendumist 2015. aasta jaanuarist (ka puhastatud HCFC-de lisamine seadmetesse keelatakse).

Ka Eestis on vaja osoonikihti kahandavate ainete “pankadega” tõhusamat tööd teha. Tarvis on välja selgitada võimalikult palju osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid seadmeid, informeerida endisest aktiivsemalt omanikke, et seadmed riiklikusse andmebaasi kantud saaksid, teha riskipõhiseid inspekteerimisi ning töötada välja tegevuskava “pankades” paiknevate OKA-de kokkukogumiseks ja hävitamiseks. Mitmed eelnimetatud tegevused on ka 2012. a tööplaani (nagu ülevaate koostamine Eestis paiknevatest CFC-sid, HCFC-sid ja HFC-sid ning teisi külmaaineid sisaldavatest seadmetest ning olukorra majandusliku analüüs, riskianalüüside koostamine ja nende põhjal inspekteerimiste läbiviimine, ettevõtete informeerimine seadmete andmebaasi sisestamise vajadusest ja muudest kehtivatest nõuetest). Ühe meetmena OKA-de kokkukogumise hõlbustamiseks rakendati 2011.a kogumismahutite vahetussüsteem.

Montreali protokolli osapoolte otsusega XX/7: Osoonikihti kahandavate ainete pankade keskkonnasõbralik käitlemine julgustatakse osapooli töötama välja oma “pankade” strateegiad.

Montreali protokoll on oma arengus jõudnud kriitilisse seisu. Kui varem keskenduti osoonikihi taastamisele, siis nüüd peavad osapooled arvestama laiemat pilti seoses OKA-dega. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli raames tehtud jõupingutused on viinud CFC-de asendamisele HCFC-dega, HFC-dega, PFC-de ning teiste alternatiivide ja/või protsessidega. Probleemiks on ka asjaolu, et osoonikihti kahandavatelt ainetelt alternatiividele üle minnes valivad ettevõtted sageli eriti suurt globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga fluoreeritud kasvuhoonegaasid (külmasektoris tihti HFC404a, mille GWP on 3300). Olemas on pidavalt kasvavad tõendid selle kohta, et maapinna temperatuuri, kasvuhoonegaaside ja veeauru tasemed atmosfääris mõjutavad osoonikihi taastumist. Seega aitab fluoritud kasvuhoonegaaside heidete stabiliseerimine kaasa ka osoonikihi taastumisele.

Kuna fluoritud kasvuhoonegaaside heide kasvab jõudsalt nii ülemaailmselt kui ka Eestis, siis muutub nende osa CO2 koguemisioonist ja seega ka meile eraldatud CO2

kvoodist üha olulisemaks. Esialgu ei ole fluoritud kasvuhoonegaaside osa küll märkimisväärne (2010. a lõplikult kinnitamata kasvuhoonegaaside inventuuriaruande kohaselt 0,77 %), kuid heitkogused kasvavad kiires tempos (vt lk 26). F-gaaside osa CO2 üldheitest langes viimasel aastal, sest energeetika- ja tööstussektorist pärinevad emissioonid tõusid oluliselt.

Külmamajanduses kasutatavad osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside looduslikud alternatiivid (CO2, NH3, HC-d) on tihti kallid ja/või ohtlikud ning veel mitte kõigis rakendustes sobilikud ja nõuavad personali väga head väljaõpet. Samas on mitmes sektoris alternatiivid olemas ja neid on mitmetes riikides edukalt kasutusele võetud (Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Rootsi jne). Saksamaal on

4

rakendatud ka riiklikke motivatsiooniprogramme loodussõbralikele alternatiividele üleminekuks.

Lisaks külmaainetena kasutatakse Eestis mõningatel üksikutel juhtudel ka veel haloone, mille osoonikihi kahandamise potentsiaal on eriti kõrge. Eestis on haloonide kriitilised kasutused kahes sektoris: militaarkasutus (soomukid, sõjalaevad) ja õhusõidukid.

Haloonide kiireks väljavahetamiseks pole esialgu ka tarvidust, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatud tähtajad haloonide väljavahetamiseks on kaugel (õhusõidukitel tualettruumides paiknevad portatiivsed kustutid 2020, soomukitel mootoriruumide kaitseks kasutatavad kustutid 2035, veepealsetel sõjalaevadel mootoriruumide kaitseks kasutatav haloon 2030).

Kuna haloonide tootmine maailmas on lõpetatud ja juurdepääs haloonile on piiratud, siis on haloonipank siiski jätkuvalt vajalik Eesti enda kriitiliste kasutuste vajaduste rahuldamiseks. Eriti puudutab see Afganistanis käivaid soomukeid, kuna neilt on viimastel aastatel ka emissioon toimunud. Lennukitelt pole emissioone olnud. Kriitiliste haloonide aruande ettevalmistamisel Euroopa Komisjonile informeerime igal aastal nii Kaitseministeeriumi ja Kaitseväge kui Lennuametit haloonide varu olemasolust nende kriitilisteks vajadusteks.

Ülejäänud OKA-de teemad nagu metüülbromiidi kasutamine, olulised kasutusalad (laborikasutus, dosaatorinhalaatorid, tootmise abiained) on Eestis kas lahendatud või väikese mõjuga.

5

Sisukord

Sisukord .......................................................................................................................... 6 1. Sissejuhatus teemasse ................................................................................................. 8

1.1 Osoon ...................................................................................................................... 8 1.2 Osoonikiht ja selle paksus ....................................................................................... 8 1.3 Osooniauk ............................................................................................................. 10 1.4 UV-kiirgus ............................................................................................................ 12 1.4 Keskkonna- ja terviseriskid ................................................................................... 14 1.5 Osoonikihti kahandavate ainete avastamine ......................................................... 16 1.6 Osoonikihti kahandavad ained .............................................................................. 17 1.7 Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ............................................................. 18 1.8 Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll ............................................ 18 1.9 Euroopa Liidu saavutused osoonikihi kaitsel ja eesseisvad väljakutsed .............. 22 1.10 Eesti saavutused osoonikihi kaitsel ..................................................................... 23 1.11 Osoonikihi tulevik ............................................................................................... 25 1.12 Üleminek osoonikihti kahandavatelt ainetelt fluoritud kasvuhoonegaasidele .... 27 1.13 Osooni- ja kliimapoliitika ühendamine .............................................................. 30 1.14 Madala GWPga alternatiivid HCFC-dele (jättes vahele HFC-de etapi) ............. 31 1.15 Osoonikihti kahandavate ainete “pankade” hävitamine ..................................... 33

2. Kokkuvõte Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osoonibüroo tegevusest 2011.a osoonikihi kaitsel ........................................................................................................... 35

2.1 Osalemine osoonikihti kahandavate ainete kastutamist reguleerivate õigusaktide ja strateegiliste dokumentide väljatöötamises ............................................................. 35 2.2 OKA-de käitlemise, kasutamise, töötlemise jne kohta andmete kogumine ning iga-aastaste kohustuslike aruannete ettevalmistamine Keskkonnaministeeriumile vastavalt Euroopa Komisjoni poolt sätestatud aruannete vormistus- ja sisunõuetele ning tähtaegadele ........................................................................................................ 38 2.3 Osoonikihti kahandavate ainete andmebaasi pidamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2004. a määrusele nr 329 "Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid" .......................................................................................................... 39

2.3.1 Olemasoleva olukorra analüüs ....................................................................... 39 2.4 EL ja ÜRO poolt nõutud OKA-de käitlemist käsitlevate küsimustike ja aruannete täitmine ja koostamine, samuti ettepanekute, riiklike seisukohtade ja memode väljatöötamine ja koostamine Keskkonnaministeeriumile ......................................... 43 2.5 Koostöö Keskkonnainspektsiooniga osoonikihti kahandavate ainete kasutamist reguleerivate õigusaktide rakendamise alal tulenevalt 1005/2009/EÜ-st ja osalemine Keskkonnainspektsiooni rutiinsetel kontrollreididel, sh seadmetest võetud OKA-de proovide analüüsimine ................................................................................................ 46 2.7 Koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Lennuameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi jt ametkondade ametnikega OKA-de kasutamise ja käitlemise korraldamisel (haloonid ja nende alternatiivid), samuti kriitiliste haloonide riikliku aruande ettevalmistamisel Euroopa Komisjonile ........... 52 2.8 Ettevõtete, asutuste ja erialaliitude nõustamine ja informeerimine osoonikihti kahandavate ainetega seotud küsimustes ning TEAP-i (Montreali protokolli tehniliste ja majanduslike hinnangute paneel) ning Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud OKA-de alternatiivide tutvustamine ........................................................................... 53

6

2.9 Baltimaade osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse töö tagamine (OKA-de kogumise, taasväärtustamise ja sügavpuhastamise süsteemi käigushoidmine) ning riikliku haloonipanga pidamine, et tagada Eesti Vabariigi puhaste haloonide varu lubatud kriitilisteks kasutusteks (Kaitsevägi, Eesti lennukid) .................................... 55 2.10 Osoonikihti kahandavate ainete riikliku infoportaali uuendamine seoses 1005/2009-st tulenevatest ainete uutest kasutusnõuetest ............................................ 59 2.11 Osalemine osoonikihti kahandavate ainete alases rahvusvahelises koostöös nii Euroopa Liidu (määruse 1005/2009/EÜ rakenduskomitee töös ja riiklike ekspertide nõupidamistel osalemine) kui ÜRO tasemel (OEWG-d, MOP-id) ............................ 60 2.12 Osoonikihti kahandavate ainete kogumismahutite vahetussüsteemi käivitamine ..................................................................................................................................... 63

Lisa 1. Õigusaktid Lisa 2. Küsimustikud Lisa 3. Aruanded Euroopa Komisjonile Lisa 4. Kirjad Lisa 5. Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete koondandmed Lisa 6. Rahvusvahelised koosolekud Lisa 7. HCFC-de alternatiivide tabel kasutusalade kaupa

7

1. Sissejuhatus teemasse

1.1 Osoon

Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (osoon ehk trihapnik). Osoonimolekulid tekivad foto- keemilise reaktsiooni tulemusena. Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide lagunemisel hapnikumolekulid. Kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv, siis on reaktsioon dünaamilises tasakaalus.

Osooni leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon võib olla inimeste tervisele ja keskkonnale “hea” või “halb” sõltuvalt selle paiknemisest atmosfääris.

„Hea“ osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning see on „hea“ sellepärast, et takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme.

„Halb“ osoon on õhusaaste, mis esineb maapinnalähedases õhukihis. Maapinnalähedane osoon on raskekujuline saastaja. Ta on kahjulik sissehingamisel ning võib kahjustada põllusaaki, puid ja muud taimestikku. Alumise kihi osoon on linnasudu peamine komponent.

Osoonimolekule kahjustavad osoonikihti kahandavad ained (sisaldavad kloori või broomi). Nende ainete osoonikihti kahjustav potentsiaal on suur, kuna nad reageerivad fotokeemilises reaktsioonis osoonimolekulidega. Pärast ühe osoonimolekuli hävitamist on osoonikihti kahandavad ained võimelised hävitama üha uusi osoonimolekule.

1.2 Osoonikiht ja selle paksus

Kuigi osoon (O3) paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamus osoonist (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10 – 50 km kõrgusel maapinnast.

Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20-22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10 % kogu atmosfääris leiduvast osoonist.

Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku.

Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid

8

Atmosfääriosooni koguhulga ehk sisuliselt osoonikihi paksuse all mõistetakse kujuteldava ainult osoonist koosneva kihi paksust, kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn. normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Väljendatakse seda aga kas sentimeetrites või millisentimeetrites ehk Dobsoni ühikutes (DU). 1-le mm vastab 100 DU-d.

Maailmas üldse on osoonikihi paksuse maksimaalse väärtusena registreeritud 675 DU ja minimaalsena Antarktika kevadises osooniaugus isegi alla 100 DU.

Eesti kohal on seni registreeritud tippmargid vastavalt 546 DU (21. veebruaril 2002) ja 190 DU (28. jaanuaril 1992 ja 1. novembril 2004) 181 DU (20. detsembril 2007).

Kõik alates 1978. aastast registreeritud kõrged väärtused (üle 500 DU) on esinenud vahemikus 15. veebruarist 15. aprillini. Kõige madalamad väärtused on esinenud enamasti kas oktoobri viimastel päevadel ja novembri alguses või jaanuari lõpus - veebruari alguses.

Osoonikihi paksusel parasvöötme kohal on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis-aprilli alguses ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoon tekib massiliselt troopilise stratosfääri ülakihtides, kust meridionaalne õhuringlus kannab seda pooluse suunas järjest madalamatesse kihtidesse.

Õhuringluse ja ühtlasi osooni liikumise intensiivsus on aastast-aastasse erinevad. Seetõttu ei ole ka osoonikihi paksus kõigil aastatel ühesugune. Suured on ka päevast-päeva kõikumised, mis ilmnevad kõige enam kevadkuudel ja on viimase 15 aasta jooksul süvenenud. Lähema 20 aasta jooksul võivad nad veelgi süveneda.

Üks põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Stratosfäär on viimase 30 aastaga jahtunud ligi 2oC ja järgmise paarikümne aastaga võib jahtuda veel samapalju.

Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub looduslikult vastavalt temperatuurile, ilmale, laius- ja pikkuskraadile. Ka inimtegevusest tekkivate aerosoolide ja muude looduslike nähtuste nagu vulkaanipursete toimel atmosfääri paisatavatel osakesel on märkimisväärne mõju osoonikihi paksusele.

Stratosfääris asuva osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta kaitseb elu Maal Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse (UVB) eest.

9

1.3 Osooniauk

Teadlased märkasid 1980. aastate alguses stratosfääri osoonikihi olulist vähenemist Antarktika kohal; see nähtus sai laialdaselt tuntuks „osooniaugu” nime all.

Selle nähtuse esinemise tippajal – kevadeti 1990. aastate lõpus – olid osooniaugud kõige selgemini väljendunud pooluste ümbruses, kuid osoonisisaldus oli vähenenud ka

mujal.

Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1980-ndate algusest.

Esialgu polnud see kuigi suur, kuid süvenes alates 1982. a. iga aastaga.

1985. aastal ilmus esimene publikatsioon Antarktika talvise osooniaugu kohta ja 1987. aastaks õnnestus nähtus teaduslikult ära seletada.

Osoonikihi paksus septembrikuus Antarktika kohalAllikas: http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/monthly/climatology_09.html

Antarktika osooniauku iseloomustatakse tema "sügavusega" ja pindalaga. "Sügavust" iseloomustavad osoonikihi paksuse minimaalsed registreeritud väärtused, mis

10

Antarktikas on septembri lõpu - oktoobri vahel alla 100 DU. Pindala sisse arvatakse ala, mille kohal osooni koguhulk on kokkuleppelisest kriitilisest piirist väiksem.

Antarktika jaoks võetakse selleks piiriks 220 DU ja Arktika puhul 300 DU.

Oktoobris-novembris on Antarktika osooniaugu pindala alates 1987. a. olnud üle 10 miljoni km2, kõige ulatuslikum (29,9 milj km2) 2000. aastal.

Antarktika osooniauku iseloomustatakse tema "sügavusega" ja pindalaga. "Sügavust" iseloomustavad osoonikihi paksuse minimaalsed registreeritud väärtused, mis Antarktikas on septembri lõpus - oktoobri alguses vahel alla 100 DU. Pindala sisse arvatakse ala, mille kohal osooni koguhulk on kokkuleppelisest kriitilisest piirist väiksem. Antarktika jaoks võetakse selleks piiriks 220 DU ja Arktika puhul 300 DU.

Oktoobris-novembris on Antarktika osooniaugu pindala alates 1987. a. olnud üle 10 miljoni km2, kõige ulatuslikum (29,9 milj. km2) 2000. aastal.

Antarktika kohal oleva osooniaugu maksimaalne pindala (milj km2) ja minimaalsed osoonikontsentratsioonid (DU) perioodil 2000-2010

Osooniaugu pindala Antarktikas MiinimumosoonMiljon km2 DUMaksimaalne päevane väärtus Minimaalne päevane väärtus

Aasta Kuupäev Väärtus Kuupäev Väärtus2000 9. sept 29, 9 29. sept 892001 17. sept 26,5 22. sept 912002 19. sept 21,9 20. sept 1312003 24. sept 28,4 26. sept 912004 21. sept 22,7 30. sept 1162005 11. sept 26,9 19. sept 1022006 24. sept 29,3 8. okt 822007 13. sept 24,8 24. sept 1042008 12. sept 26,5 4. okt 1002009 17. sept 24 26. sept 942010 25. sept 22,2 1. okt 118

Keskmine 25,6 101

Allikas: http://www.theozonehole.com/2010ozone.htm http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/

Arktikas kujuneb tavaliselt on alates 1980-ndatest aastatest kevadtalvel moodustunud üsna väike osooniauk, pindalaga alla 1 milj km2 üksikutel stratosfääri külmadel talvedel on tema pindala veebruaris-märtsis küündinud 5-6 milj km2-ni ja eriti külmal 1995/96 talvel saavutanud Antarktika osooniaugu omaga võrreldava pindala 11,8 miljonit km2. Osooni summaarseks kaoks Arktikas hinnati siis 30 %.

11

Veelgi suurem oli ta 2011. aasta kevadel, mil osooni summaarseks kaoks määrati 40 %.

Loe täpsemalt:

http://ozone.unep.org/Publications/The%202011%20Ozone%20Loss%20in%20the%20Arctic-051011.pdf

1.4 UV-kiirgus

Mõõdukas koguses on ultraviolett- ehk UV-kiirgus tervistav ja seda kasutatakse laialdaselt ka meditsiinis.

Tegelikult jaguneb UV-kiirgus kolmeks: nn UV-A, UV-B ja UV-C kiirguseks. Peamiselt UV-A kiirguse mõjul nahk päevitub, samas arvatakse, et UV-A kiirgus põhjustab naha enneaegset vananemist. Veelgi ohtlikum on aga UV-B, mis kiirgusdoosiga liialdamisel kutsub esile naha põletust ja nahavähki.

Päikese UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Kui valgus on lainepikkustel ca 400..700 nm, siis UV-A kiirgus on vahemikus 315..400 nm ja lühemalaineline UV-B kiirgus vahemikus 280..315 nm. Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. UV-B kiirgust neelab eriti tugevalt atmosfääris peamiselt 20..25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi.

UV-kiirgus on nähtamatu ja selle toimet märgatakse alles siis, kui häda käes. Mida väiksem on osooni kaitse, seda suurem on võimalus saada liiga suur doos kiirgust, mis kahjustab nahaalust kudet ja tekitab nahavähi eelsoodumuse. Kahjustatud kohale ei teki nahavähk kohe – see võib edasi areneda aastakümnete jooksul. Näiteks Suurbritannias on melanoomi juhud sagenenud viimase 20 aastaga üle kahe korra.

Päikesepõletuse saamise ohtu iseloomustatakse UV-indeksiga (UVI), mille skaala varieerub 1–10 (1–3 madal, 4–6 keskmine, 7–8 kõrge ja 9–10 väga kõrge). Peale osooni mõjutavad UV-kiirguse taset veel pilvisus, veeauru ja tolmu sisaldus õhus.

UV-kiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Nii toimib osoon Maa atmosfääris meid kaitsva kihina. Päikesekiirguse maapinnani jõudmist takistab veel õhus hõljuv tööstuslik tahm ja aerosoolid, mis neelavad ka pikemalainelist UV-A kiirgust. Suurte metsapõlengute puhul on isegi nähtav valgus nõrgenenud. Kui siia lisada fossiilsete kütuste kasutamisest järjest suuremates kogustes lenduv süsihappegaas (kasvuhoonegaasid:

CO2, NH4, veeaur), siis võib inimene mõjutada isegi kliimamuutuste kulgu meie planeedil.

Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Et põletust tekitav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest, siis kasutatakse meditsiinis mõistet “erüteemne UV”, mis tähendab lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgust. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese

12

kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast ja kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga. Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengu.

UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga.

Esmasel päevitamisel kevadel tuleks piirduda vaid 20 minutiga. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus ohtliku doosini on umbes 2 korda pikem aeg kui päikese käes.

Hetke UV-indeks sõltub oluliselt päikese kõrgusest ja pilvedest. Öösel, kui päikest pole, on indeks 0. Indeksi päevamaksimum tuleb kohalikul päikesekeskpäeval, mis Eestis suveajas on kella 13:00 ja 13:30 vahel. UV-indeks on kõrge mõne tunni vältel keskpäeval. Vahelduva pilvisuse korral võib hetketi indeks olla kõrge, kuid päevadoos jääb väiksemaks kui selge taevaga.

Kui liiga palju päikest võib inimesele halba teha, siis ka liiga vähe päikest pole tervislik. Nimelt D-vitamiini loomulik süntees organismis toimub UV-B kiirguse toimel inimese nahas. D-vitamiini tähtsus kaltsiumi ainevahetusele ja selle puudusest tulenevad tugiaparaadi haigused (rahhiit) on hästi teada. Viimasel ajal on leitud epidemioloogilistes uuringutes seoseid UV-kiirguse taseme vähesuse ja teatud tüüpi vähi ning autoimmuunhaiguste tekke riski vahel.

UV-kiirgus Eestis

Eestis mõõdetakse erüteemset UV-kiirgust Tõraveres. UV-indeksi väärtusi on registreeritud Tartu EMHI filiaali ja Tartu Observatooriumi ühistööna alates aastast 1998 firma Scintec sensoriga iga minuti järel. Hoiatusi UV-kiirguse kohta hakati edastama 2000. aasta varasuvest Eesti Raadio kaudu. UV-kiirguse mõõtmiste teaduslike uuringutega tegeldakse Tartu Observatooriumi atmosfääri seire töörühmas (U.Veismann, K.Eerme, I.Ansko, S.Lätt). TO kodulehelt leiab põhjalikumat teavet UV-kiirguse kohta. Seal on ka tänane UV-indeks jooksva graafikuna. Mõõtesignaal graafikule tuleb Tõravere ilmajaama vaatlusväljakult otselingi kaudu: http://sputnik.aai.ee/koduleht/.

Eestis seni kõrgeim UV-indeks 8,3 on mõõdetud 2006.a. suvel. Ettevaatlik peaks olema suvistel keskpäevadel, eriti kui Päikese läheduses on kiirgust peegeldavaid pilvi.

EMHI veebis saab jälgida UV-indeksi graafikut.

Puhkuseveetjad Vahemere maades, Aafrikas, Kanaaridel jt. lõunamaades peavad arvestama, et kõrge päikesega ja veel liivarandadel mere ääres võib UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega.

Kui liiga palju päikest võib inimesele halba teha, siis ka liiga vähe päikest pole tervislik. Nimelt D-vitamiini loomulik süntees organismis toimub UV-B kiirguse toimel inimese nahas. D-vitamiini tähtsus kaltsiumi ainevahetusele ja selle puudusest tulenevad tugiaparaadi haigused (rahhiit) on hästi teada. Kuid viimasel ajal on leitud epidemioloogilistes uuringutes seoseid UV-kiirguse taseme vähesuse ja teatud tüüpi

13

vähi ning autoimmuunhaiguste tekke riski vahel. Oht võib olla isegi suurem, kui oht liigpäevitusest suvel. UV-kiirguse vähesuse tõttu talve poolaastal on hakatud rääkima “D-vitamiini talvest”, mis kestab Eestis novembrist veebruarini.

EMHI vaatlusvõrgus on UV-B 306 nm kitsasriba sensorid Kipp&Zonen CUVB-1 seatud vaatlusväljakule Harkus, Pärnus ja Tõraveres. Kui nendega mõõdetud kiirgusintensiivsus jääb alla 1 mW/(m2nm), siis on seda normaalseks D-vitamiini sünteesiks vähe ja tuleb rikastada oma toidulauda või tarvitada D-vitamiini preparaate. Käsivarte ja näonaha kaudu päevas saadav piisav kiirgusdoos vajaliku D-vitamiini koguse sünteesiks on paar korda väiksem kui on minimaalne põletust tekitav doos. Seega näiteks, kui UV-indeks = 1 tuleks iga päev olla õues vähemalt tund aega.

Allikas: EMHI

1.4 Keskkonna- ja terviseriskid

Maapinnale jõudev UV kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Suurenenud UV kiirguse tase maapinnal kahjustab inimeste tervist, rikub õhukvaliteet, bioloogilist elustikku, samuti teatud materjale ja plastikut.

Inimeste tervisest rääkides põhjustavad nii UV-A kui ka UV-B kiirgus mittemelanoomset nahavähki. Tänapäeva andmete kohaselt võib osoonihulga vähenemine 10% võrra suurendada nahavähi esinemissagedust 26%. On leitud uusi tõendeid selle kohta, et UV-B on ka väga halvaloomuliste melanoomide põhjustajaks.

Heleda nahaga inimesed, kellel on vähe kaitsvat pigmenti, on nahavähist kõige enam ohustatud, kuid risk sellesse haigestuda on ka kõigil teistel. ‘

Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel.

Nahavähk inimesel

Esinemissaegedus suureneb proportsionaalselt sellega, mida lähemal ekvaatorile konkreetne regioon asub.

Euroopas avastatakse umbes 130 000 melanoomijuhtu aastas, 37 000 inimest sureb melanoomi tõttu. Melanoomi esineb statistiliselt enim 40 ja 60 eluaasta vahel. Melanoomi kirurgiline ravi võimalikult varajases staadiumis on parim ellujäämise võimalus, hilja avastatud melanoomi ravi ei pruugi olla edukas, sest melanoom võib anda siirdeid kõigisse teistesse organitesse.

14

Eestis on esinemissageduseks 3-5 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Saksamaal 15/100 000 juhtu aastas, Austraalias aga 30-50 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Viimast võib seletada ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihi hõrenemisega Austraalia kohal. Teadmata põhjusel kasvab melanoomi esinemissagedus kasvab aasta-aastalt üle kogu maailma.

Kuigi ekvaatorile lähematel aladel kasvaja esinemine on sagedam, on siiski mustanahalistest rohkem ohustatud valgenahalised, kuna nende nahk on päikesekiirguse suhtes tundlikum.

Kasvaja võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini 40-60 aastastel (keskmine vanus 45 aastat) ja rohkem neil inimestel, kes oma töö tõttu peavad palju aega õues päikese käes viibima. Naistel esineb haigust veidi sagedamini kui meestel, samas on naistel haigusest paranemise prognoos parem kui meestel.

Kuna kasvaja annab juba väga varakult siirdeid, mille ravi on küllaltki väheefektiivne, on prognoos suhteliselt halb, kuid sõltub mitmetest asjaoludest. Siiski viimasel ajal seoses ravimeetodite täiustumisega ja kasvaja varasema avastamisega, on prognoos paranenud.

On täheldatud, et seljal, kaelal peanahal ja käte ülemistel osadel olevate kasvajate prognoos on halvem. Kasvaja haavandumist peetakse samuti halvaks näitajaks. Kui on tekkinud siirded teistesse organitesse, on 5-aasta elulemus kõigest alla 5%.

Ka üha rohkem Eesti elanikke jääb nahavähki.

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiaosakonna andmeil tõuseb naha pahaloomulisse kasvajasse melanoomi haigestumine Eestis viis-kuus protsenti aastas ja seda just noorte, 20–40-aastaste inimeste seas. Eesti vähiregistri 2005. aasta andmed näitavad, et registreeriti 749 uut nahavähi juhtu (meestel 274, naistel 475) ja 127 uut nahamelanoomi juhtu (meestel 42, naistel 85). 2006. a. diagnoositi Eestis 956 uut nahavähi juhtu.

Kuigi tegu on vähiga, mida võimalik varakult avastada, on suremus nahavähki, eelkõige melanoomi Eestis kõrge. Vähiregistri andmetel on mittemelanoomne nahavähk Eesti naiste seas tõusnud teisele kohale rinnavähi järel.

Eesti inimeste seas on haigestumusriski suurendanud üha populaarsemad lõunamaareisid, kus korraga saadakse ülitugev doos ultraviolettkiirgust. Sama ohtlik on valgele nahale ka solaariumikülastus.

Suhteliselt tavapärane on, et teatud vanuses hakkavad inimeste rakud muutuma ning vanemad inimesed võivadki haigestuda nahavähki – terve oma elu jooksul saadud ultraviolettkiirguse dooside tekitatud kahjustuste tõttu.

Noorte puhul põhjustavad haigestumist palju agressiivsemasse, eluohtlikku nahamelanoomi aga üliintensiivsest ultraviolettkiirgusest tekkinud nahakahjustused.

Kasvaja ennetamiseks on vajalik vältida päikesepõletust, eelkõige lapseeas. Päikesepõletuse vältimiseks hoiduda intensiivsest päevitamisest. Lapsed ja

15

heledanahalised, samuti inimesed, kes viibivad palju päikese käes, peavad kasutama päikesekaitsekreeme (mida tugevama faktoriga, seda parem).

Hoolikalt tuleks mõelda, kas ja kuidas tasub planeerida puhkust lõunamaades, kus on meie kliimaga võrreldes tunduvalt intensiivsem ultraviolettkiirgus.

Kel esineb väga palju või väga suuri sünnimärke, võiks neid ise jälgida ja aeg-ajalt näidata neid arstile, et kahtlaseid muutusi võimalikult varakult avastada ning õigeaegselt ravida.

UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu. Kasvab silmakae, silmaläätse deformeerumise ja lühinägelikkuse esinemissagedus, tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärvel sagenevad nakkushaigused.

Väiksemad osoonikogused (100- 200 g/m3) võivad põhjustada inimestel veel selliseid haigusi nagu krooniline bronhiit, astma või muid hädasid.

Suuremad kogused (üle 200 g/m3) põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga.

Lisaks otsesele ohule on ka muid ilmseid ohte. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme. Fütoplankton on biosfääris peamine hapnikuallikas, tootes ca 50% vajalikust hapnikust, ning on klimaatilise regulatsiooni võtmeelementideks.

Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaas 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Arvestades seda, et vähemalt 30% inimeste poolt tarbitud loomsetest valkudest pärineb kalatoodetest, on tegemist tõeliselt arvestatava kahjuga.

Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide saagikuse ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langust, kahjustada põldusid ja paljusid muid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm).

Stratosfääriosooni vähenemine muudab samuti temperatuurijaotust atmosfääris, mille tulemuseks on seni veel täpseks kindlaks määramata mõjud keskkonnale ja kliimale.

1.5 Osoonikihti kahandavate ainete avastamine

1970.a. esitas prof. Paul Crutzen teooria, mille kohaselt kahjustavad ülehelikiiruslennukitest ja väetistest pärinevad lämmastikoksiidid osoonikihti.

1974.a. avastasid USA klimatoloogid Mario Molina ja Rowland Sherwood, et atmosfääri paisatud CFC-de lagunemisel eralduvad klooriaatomid põhjustavad osoonikihti kahanemist.

Sama efekt leiti olevat broomiaatomitel haloonide lagunemisel.

Nimetatud teadlased said 1995.a. selle avastuse eest Nobeli preemia.

16

Rowland Sherwood Paul Crutzen Mario Molina

1977. aastal, ehk 3 aastat pärast seda, kui m. Molina avalikustas oma hüpoteesi osoonikiht kahandavate ainete (OKA-de) rolli kohta, töötasid 32 riigi esindajad Washingtonis välja esimese tegevusplaani osoonikihi kaitseks.

1.6 Osoonikihti kahandavad ained

Osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) on inimese poolt leiutatud ained ja nad sisaldavad kas kloori (Cl) või broomi (Br).

Esimesed osoonikihti kahandavad ained - täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud, mida lühendatult tähistatakse CFC (klorofluorosüsinikud, chlorofluorocarbons), avastati 1928. aastal. Thomas Midgley sünteesis siis General Motorsi laboratooriumis paljulubava gaasi, mida ta USA keemiaseltsi aastakoosolekul 1930. aastal avalikkusele demonstreeris.

Mitte miski ei tundunud piiravat selle gaasi kõige laialdasemat kasutuselevõttu ja kapihkumist loodusesse. Nii see läkski: keemiafirmad hakkasid iga aastaga rohkem sedaliiki gaase tootma ja turustama. Firma DuPont poolt patenteeritud gaasile CFC-12 antinimeks freoon.

Ligikaudu iga aastakümme tõi uue kasutusala ja freooni tootmise kahekordistumise.

Kodukülmikute ja tööstuse-külmaseadmete järel said uskumatu levikuaerosoolpakendid – lakkide, värvide, šampoonide, lõhnaõlide, arstimite, putukatõrjevahendite, vahustite ja paljude muude ainete pihustamiseks.

CFC-tüüpi gaaside aastatoodang ületas kaheksakümnendatel maailmas miljon tonni. Neid kolme keemilise elemendi − kloori, fluori ja süsiniku − ühendeid (CCl2F2, CCl3F jt) toodetakse maailmas mitmete nimetuste all, nagu arktoonid, freoonid, geoonid ja genetronid; meil muutus üldkasutatavaks USAst pärit nimetus freoonid.

17

Osoonikihti kahandavad ained on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab seda, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat.

Neil ainetel on suur osooniaatomite lõhustamise võime, mida arvestatakse osoonikihti kahandamise potentsiaalis (ingl.k. ozone depleting potential e ODP). Osoonikihti kahandavad ainete kasutusvaldkonnad on järgmised:

a) külmutusagendina (CFC-11, -12, -113, -114, -115, aseotroopsed segud -502, -500) olme- ja tööstuskülmikutes, kaubanduse külmutusseadmetes, külmhoonetes, külmutusvagunites, külmutusautodes, vesijahutites, jäämasinates.b) õhu konditsioneerimisel (CFC-11, -12, -113) elu- ja tootmisruumide, transpordivahendite (busside, autode, laevade, rongide) ning autonoomsetes konditsioneerimisseadmetes; c) vahutekitajatena (CFC-11, -12, -113, -114) vahtfenoplasti, vahtpolüolefiini, polüuretaani, polüsterooli tootmisel. d) propellendina aerosooli tootmisel (CFC-11, -12, -13, -14, -114) aerosooliballoonides, inhalaatorites. c) lahustina tehnoloogilistes protsessides pestitsiidide, meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel; f) lahustina puhastusprotsessides (CFC-11, -113, tetraklorometaan, metüülkloroform) - metalli ja arvutidiskettide puhastamisel, rõivaste kuivpuhastusel. g) tulekustutites (haloon-1301, -1211, -2402)

1.7 Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon

Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse pärast võttes 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooniga 1996. aastal.

1.8 Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll

Juba kahe aasta pärast 16. septembril 1987 võtsid konventsiooni allakirjutanud riigid vastu Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti suhtes 15.01.1997.

Montreali protokoll (edaspidi MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn “kontrollitavate ainete” tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas.

Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle.

18

Erikontrolli all on Montreali protokolli lisa A ja B ained:• klorofluorosüsinikud (CFC-d), • muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud (muud CFC-d), • haloonid, • tetrakloorsüsinik, • ja 1,1,1-triklooroetaan,

Montreali protokolli on alates selle vastuvõtmisest parandatud ja muudetud 4 korda:

• 1990. a Londonis (esimene parandus); ► Londoni parandustega laiendati kontrolli all hoitavate ainete loendit, lisati vähemohtlike esmaste asendusainete kategooria ja karmistati osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise kõrvaldamise tähtaegu.

• 1992. a Kopenhaagenis (teine parandus); ► Kopenhaagenis märgiti, et osoonikihi edasine hõrenemine ning osooniaukude kiire laienemine kestab. Seetõttu karmistati 1992. aasta Kopenhaageni parandustega osoonikihti kahandavate ainete tootmise, tarbimise, impordi ning ekspordi nõudeid veelgi.

• 1997.a Montrealis (kolmas parandus); ► Montreali parandustega OKA-de käitlemise kontrollimeetmed olid veel kord karmistatud ning protokoll oli täiendatud OKA-de impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemiga, mis lihtsustab nende ainete ja toodete liikumise kontrolli. Karmistatud olid ka metüülbromiidi tootmise ja kasutamise tähtajad.

• 1999. a Pekingis. Pekingi parandus on neljas ja siiani viimane MP parandus.► Pekingi parandustega on OKA-de nimekiri taas laienenud. Pekingi paranduste põhieesmärk on karmistada juba olemasolevaid meetmeid ja tähtaegu klorofluorosüsivesinike osas.

2011.a alguseks on Montreali protokolliga ühinenud kõik maailma riigid.

Järgnevas tabelis on antud ülevaade Viini konventsiooni, Montreali protokolli ja selle parandused ratifitseerinud riikide arvust.

Viini konventsioon

Montreali protokoll

Londoni parandus

Kopenhaageniparandus

Montreali parandus

Pekingi parandus

Riikide arv 196 196 195 194 185 171

Täpne seis Osoonisekretariaadi veebiaadressil: Status of Ratification for the Montreal Protocol and the Vienna Convention.

Montreali protokolli ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ning kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Seni kestab nende ainete järk-järguline käibelt kõrvaldamine.

19

Ainete kasutuselt kõrvaldamise tähtajad sõltuvad sellest, kas on tegemist arenenud riikidega või arengumaadega. Arengumaade abistamiseks loodi 1990ndal aastal ka finantsmehhanism koos spetsiaalse fondiga, mida rahastavad arenenud riigid.

Kontrollitavate ainete tarbimise lõpetamise tähtajad Montreali protokolli järgi

AineArenenud maad (art 2) Arengumaad (art 5)

Tarbimistaseme külmutamine

Tarbimise* lõpetamine

Tarbimistaseme külmutamine Tarbimise lõpetamine

CFC-d (Grupp I) 1. juuli 1989

1. jaanuar 1996(v.a olulised kasutusalad)

1 juuli 1999 1. jaanuar 2010(v.a olulised kasutusalad)

Haloonid 1. jaanuar 19921. jaanuar 1994

(v.a olulised kasutusalad)

1 jaanuar 2002 1. jaanuar 2010(v.a. olulised kasutusalad)

Muud CFC-d(Grupp II) ---

1. jaanuar 1996(v.a olulised kasutusalad

--- 1. jaanuar 2010(v.a. olulised kasutusalad)

Süsiniktetrakloriid ---1 jaanuar 1996(v.a olulised kasutusalad)

--- 1. jaanuar 2010(v.a. olulised kasutusalad)

1,1,1 trikloroetaan 1. jaanuar 19931. jaanuar 1996(v.a. olulised kasutusalad)

1.jaanuar 2003 1. jaanuar 2015(v.a. olulised kasutusalad)

HCFC-d 1. jaanuar 1996

99,5% lõpetamine1, jaanuar 2010

100% lõpetamine1.jaanuar

2030

1.jaanuar 2016

99,5% lõpetamine1. jaanuar 2030

100% lõpetamine1. jaanuar 2040

Metüülbromiid 1. jaanuar 19951. jaanuar 2005

(kriitiliste kasutuste erandiga)

1. jaanuar 20021. jaanuar 2015

(kriitiliste kasutuste erandiga)

HBFC-d

1. jaanuar 1996(v.a. olulised kasutusalad)

1.jaanuar 1996(v.a. olulised kasutusalad)

20

AineArenenud maad (art 2) Arengumaad (art 5)

Tarbimistaseme külmutamine

Tarbimise* lõpetamine

Tarbimistaseme külmutamine Tarbimise lõpetamine

Bromoklorometaan

1.jaanuar 2002(v.a. olulised kasutusalad)

1.jaanuar 2002(v.a. olulised kasutusalad)

* Montreali protokolli järgi tähendab “tarbimine” kontrollitavate ainete toodangut, millele on lisatud kontrollitavate ainete import ja maha arvatud eksport

Montreali protokolli sätete kohaselt peab iga Montreali protokolli osaline kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle.

See paneb suure vastutuse Tolliametile ja nende ainete importijatele ja eksportijatele, mis tähendab, et nende esitatavad andmed peavad olema usaldusväärsed ja riigi poolt kontrollitavad. Vastavalt Montreali protokolli 1997. a Montreali parandustele peab osoonikihti kahandavate ainete tootmine, kasutamine, import ja eksport olema litsentseeritud.

Protokolliosalised (sealhulgas Euroopa ühendus) tähistasid 2007. aastal kahekümne aasta möödumist Montreali protokolli sõlmimisest, nimetades seda kõigi keskkonnaalaste kokkulepete hulgas üheks edukaimaks. Nimetatud aastaks olid 191 protokolliosalist kokkuvõttes saavutanud 95 % osoonikihti kahandavate ainete kasutamise vähendamiseks seatud eesmärgist. Kõige enam oli kasutamine vähenenud tööstusriikides (99,2 %), mõnevõrra vähem (80 %) arengumaades1.

Montreali protokolli elluviimisel on tänapäeval põhiprobleemid seotud osoonikihti kahandavate ainete / kasvuhoonegaaside väljapääsemisega nende hoiukohtadest („pankadest”), erandkorras kasutada lubatud ainete ja uute osoonikihti kahandavate ainetega.

Tõsine mure on ka osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike (HCFC-de) tootmise kiirema suurenemisega arenguriikides enne nimetatud ainete täielikku käibelt kõrvaldamist aastaks 2030.

See 10 aastat varasem järkjärguliselt kasutuselt kõrvaldamise tähtaeg lepiti protokolli osaliste poolt kokku 2007. aastal, et vähendada nende kasutamist kogu maailmas koguste võrra, mis moodustavad kuni 1 miljon ODP-tonni [ODP (ozone depletion potential) – osoonikihi kahandamise võime] ja 18 miljardit tonni CO2-ekvivalente.

Osoonikihti kahandavate ainete peamine kasutusvaldkond on külmasektor (külma- ja kliimaseadmed ning soojuspumbad). Samuti saab neid kasutada tulekustutusvahendina (haloonid, HCFC-d), erinevate vahtude tootmisel, lahustina, steriliseerimisel, lähteainena2,

1Edukale vähendamisele arengumaades aitas kaasa mitmepoolne fond, mille kaudu praeguseks on investeeritud umbes 2,4 miljardit USA dollarit tehnoloogiasiirde ja seonduvate suutlikkuse suurendamise projektide rakendamisse. Arengumaadele on ajakavades tavaliselt antud mõni aasta rohkem aega kui tööstusriikidele.2 „lähteaine” – kontrollitav aine või uus aine, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille heited on ebaolulised, näiteks HCFC 22 kasutamine polümeeride ja elastomeeride tootmisel

21

tootmise abiainena3, biotsiidina/pestitsiidina (metüülbromiid), aerosoolides propellandina ja laborikemikaalina.

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli raames tehtud jõupingutused on viinud CFC-de asendamisele HCFC-dega, HFC-dega, PFC-de ning teiste alternatiivide ja/või protsessidega.

Täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud (CFC-d), haloonid ja osaliselt halogeenitud klorofluorosüsinikud (HCFC-d) põhjustavad osoonikihi kahanemist ja kliimamuutusi, samas kui fluoritud kasvuhoonegaasid: fluorosüsivesinikud (HFC-d), perfluorosüsinikud (PFC-d) ja väävelheksafluoriid (SF6) põhjustavad ainult kliima soojenemist.

Fluoritud kasvuhoonegaaside põhilised kasutusalad on samad kui osoonikihti kahandavatel ainetel, lisandub SF6 kasutamine kõrgepingejaotlates.

Spetsialistide hinnangul võib F-gaaside heide arenenud riikides moodustada 5-7 aasta pärast kuni 20% kasvuhoonegaaside koguemissioonist.

Ka Eestis kasvab F-gaaside kasutamine ja emissioon jõudsas tempos ning muutub iga aastaga üha olulisemaks CO2 kvoodi osaks.

1.9 Euroopa Liidu saavutused osoonikihi kaitsel ja eesseisvad väljakutsed

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on olnud ambitsioonikad OKA-dega seotud probleemide lahendamisel, minnes sageli kaugemale kui Montreali protokoll nõuab.

Enamiku kontrollitavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine on Euroopas lõpetatud.

Järkjärgulise käibelt kõrvaldamise ajal anti kõigile asjaosalistele piisavalt pikad üleminekuajad, et nad saaksid ajakava täita majanduslikult tõhusal viisil.

Kui kontrollitavate ühendite kasutamisele on ette nähtud piirangud, tagatakse määrusega tehniliselt ja majanduslikult sobivate asendusvõimaluste olemasolu. Kui mingite eriliste asjaolude puhul see nii ei ole, nähakse määruses ette erandite tegemine.

Valdkondades, kus eesmärke on võimalik paremini saavutada muude valdkondade meetmetega, näiteks jäätmeid käsitlevate õigusaktidega, ei ole esitatud üksikasjalikke sätteid, et vältida reguleerimisalade kattumist, mille tagajärjeks võib olla vastutuse ebaselge jaotus, mis lisaks koormust ametiasutustele ja äriühingutele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1005/2010/EÜ (varem 2037/2000/EÜ) eesmärk on lihtsustada menetlusi (näiteks aruandmisel) ja vältida tarbetut halduskoormust. Siiski on

3 „tootmise abiained” – kontrollitavad ained, mida kasutatakse keemilise tootmise abiainetena, näiteks CFC-113 kasutamine kõrge funktsionaalrühmade sisaldusega perfluoropolüeeterdioolide valmistamisel

22

lisatud mõned uued nõuded, kui seda on peetud vajalikuks Euroopa Ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks (näiteks HCFC-de kiiremaks käibelt kõrvaldamiseks) ja selleks, et saavutada üldeesmärk, mis seisneb osoonikihi tõhusale kaitsmisele kaasaaitamises, näiteks kontrollitavate ainete ja nendega seotud toodete ja seadmetega keskkonda kahjustava kauplemise vältimise abil.

Mittekriitiliste haloonide mahamonteerimise kohustus, HCFC-de varajane kasutuselt kõrvaldamine, CFC-de kasutuse lõpetamine ja metüülbromiidi kriitiliste kasutuste lõpetamine on aidanud oluliselt kaasa kõige ohtlikumate OKA-de kasutuselt kõrvaldamisele. Võttes aluseks viimaseid teaduslikke tõendeid, kavatseb EL olla rahvusvaheliste läbirääkimiste vedaja.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1005/2010/EÜ hõlmab ka elektroonilist litsentseerimissüsteemi OKA-de impordiks ja ekspordiks, mis aitab kaasa kemikaalide ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisele. Määruse viimased muudatused on suunatud keskkonna- ja tolli ja terviseametkondade koostöö tõhustamisele ning julgustavad liikmesriike leidma efektiivseid sanktsioone määruse mittetäitmisel.

Euroopa Liidu õiguslik raamistik on olnud väga efektiivne osoonikihti kahandavate ainete kontrollimisel ning samas olnud ka juhtiv jõud tehnoloogiate arendamisel – nagu metüülbromiidi alternatiivid, uued isolatsioonivahtude paisuained, CFC-vabad dosaatorinhalaatorid astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigus raviks ja innovaatiliste haloonivabade tuletõrjesüsteemide väljaarendamine laevadel ja lennukitel.

Eesseisvad väljakutsed

Kuigi uusi OKA-dega töötavaid seadmeid suures osas enam ei toodeta, paikneb tuhandeid tonne neid aineid olemasolevates seadmetes ja hoonetes (nn “pangad”).

Paljudel juhtudel on need võimalik kokku koguda ja keskkonnaohutult käidelda. See nõuab väga hästi välja töötatud kogumissüsteemide rakendamist laialdasemalt ning motivatsiooni-mehhanismide väljatöötamist.

Selline tegevus takistab nende kemikaalide atmosfääri paiskamist ning hoiab ära märkimisväärse kahju keskkonnale, mis oleks otseselt vastupidine tegevus kõigele seni saavutatule.

Samuti peavad erinevad riigid ja nende tolliasutused panustama rohkem ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks ning sulgema oma piirid salakaubavedajate eest.

1.10 Eesti saavutused osoonikihi kaitsel

Nagu varem märgitud ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal.

Vastavalt ÜRO reeglitele alates 15. jaanuarist 1997 peab Eesti täitma kõiki Montreali protokollist tulenevaid nõudeid. Eesti Vabariik on ühinenud ka kõigi Montreali protokolli parandustega.

Eesti peamised saavutused osoonikihi kaitsel on järgmised:

23

• Eesti täidab kõiki osoonikihi kaitsmise Viini konventsioonist ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollist ja EL õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

• Perioodil 1999-2008 on osoonikihti kahandavate ainete müük Eestis vähenenud 84,1 ODP4 tonnilt 1,24 ODP tonnini.

• Kõrge ODP-ga gaasid (CFC-d, haloonid) on väga suures osas kasutuselt kõrvaldatud, kasutamise kogus on vähenenud.

• Tuletõrjes kasutatavad mittekriitlised haloonid on maha monteeritud. Kriitilised halooniobjektid on teada ning toimub kontroll nende tegevuse üle.

• On moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja taasväärtustamise korraldamisega tegelevad asutused. Osooniüksuses töötavad kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid

• Tallinnas, Suur Sõjamäel tegutseb riiklik osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskus koos HCFC-de ja haloonide taastamise võimalusega ning piisava mahutipargiga puhastatud ja/või kogutud ainete hoiustamiseks enne Eestis taaskasutamist (HCFC-d), lubatud eksporti või hävitamist.

• Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine vahtude tootmisel on lõpetatud. Üle on mindud fluoreeritud kasvuhoonegaasidele.

• 2009.a lõpetati Eestis CFC baasiliste dosaatorinhalaatorite kasutamine astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravis seoses alternatiivide kättesaadavaks muutumisega. Üle on mindud alternatiividele, sealhulgas fluoreeritud kasvuhoonegaasidele.

• Metüülbromiidi kasutamine kaupade transpordieelses ja karantiinirakendustes on lõpetatud.

• Osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavad seadmete lekkevabamaks käitamiseks on sisse seatud seadmepõhiste hoolderaamatute pidamise kohustus, mida arendatakse edasi elektrooniliseks hoolderaamatute süsteemiks.

• Keskkonnainspektsioon kontrollib hoolderaamatute olemasolu ja lekkekontrolli läbiviimise kohustuse täitmist.

• Korraldatud on hästi toimiv osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate seadmete impordi ja ekspordi kontroll, mis põhineb riskipõhisel lähenemisviisil.

• Saavutatud on hea koostöö erialaorganisatsioonidega (Eesti Külmaliit) ning on koostatud juhendmaterjal alternatiividele üleminekuks.

• On kehtestatud minimaalsed pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete mehhaanikutele ja tehnikutele, kes tegelevad nende seadmete installeerimise, käitamise, lammutamise ja lekkekontrolliga ning kasutavad nimetatud ainete kogumis- ja taasväärtustamisseadmeid.

• Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaasidega tegelevad töötajad on koolitatud ja 2011. aastaks sertifitseeritud vastavalt Euroopa Liidu nõuetele.

• Peetakse 3 kg ja enam osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete seadmete andmekogu.

• Alates 01.01.2010 on uute (ehk tehasepuhtusega) osoonikihti kahandavate ainete kasutamine lõpetatud. Aastatel 2010 – 2015 kasutatakse külma- ja

4 „osoonikihi kahandamise potentsiaal” või „ODP” – arvnäitaja, mis näitab iga kontrollitava või uue aine potentsiaalset mõju osoonikihile

24

kliimaseadmete hooldamisel ning remontimisel ainult taastatud või sügavpuhastatud aineid.

Olulisemad probleemid

• Klorofluorosüsivesinike (HCFC-de) kiirendatud korras käibelt kõrvaldamine (kokkukogumine) ning riskipõhiste kontrollide tugevadamine, keskendudes eelkõige sellisele tegevusele, kus nende ainete ebaseadusliku kaubanduse või heite oht on kõige suurem. Käia läbi kõik suuremad teadaolevad HCFC-sid sisaldavad seadmed. Tugevdada koostööd Keskkonnainspektsiooniga.

• Tagada, et olemasolevates seadmetes ja toodetes sisalduvad osoonikihti kahandavad ained (nn “pangad”) ei pääseks atmosfääri. Eesti “pankades” paikneb hinnanguliselt kuni 140 tonni osoonikihti kahandavaid aineid. Luua sobivad majanduslikud eeldused osoonikihti kahandavate ainete kogumiseks ja teavitada riigi poolt loodud kogumis- ja käitlemisvõimalustest ainete omanikke, et osoonikihile ohtlikke aineid salaja atmosfääri ei paisataks.

• Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete riiklikus andmebaasis on veel liiga vähe ettevõtteid, et tekiks piisav ülevaade seadmetes paiknevatest osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside kogustest ning koostada olukorrale hästi vastavat riskianalüüsi.

• Osoonikihi kaitsmisega seotud õigusaktide ajakohastamine. Puudub õiguslik alus EL nõuete rikkumisel tõhusate karistuste rakendamiseks.

• Osoonikihti kahandavad ained ja nende põhilised alternatiivid on suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Alternatiividele üle minnes valivad ettevõtted sageli eriti suurt globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga fluoreeritud kasvuhoonegaasid.

• Külmamajanduses kasutatavad osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside looduslikud alternatiivid (CO2, NH3, HC-d) on kallid ja/või ohtlikud ning veel mitte kõigis rakendustes sobilikud. Samuti nõuavad need gaasid personali väga head väljaõpet.

• Vältida uute osoonikihti kahandavate ainete turustamist.

1.11 Osoonikihi tulevik

Montreali protokolli nõuete täitmisega kaasnevad paljud ootuspärased, aga ka ootamatud muutused keskkonnas. Nende analüüsiga tegeleb regulaarselt kolm ekspertkogu. Kõige kauem tegutsenud ekspertkogu SAP (Scientific Assessment Panel) koostab ning avaldab regulaarselt iga nelja aasta tagant värske teadusliku ülevaate osoonikihi seisundist ja sellega seotud probleemidest. Teine ekspertkogu TEAP (Technology and Economic Assessment Panel) tegeleb osooni kahandavate ainete, nende asendajate ja rakendusaladega. Kolmas ekspertgrupp EEAP (Environmental Effects Assessment Panel) tegeleb ultraviolettkiirguse (UV kiirguse) mõjudega keskkonnale, eriti biosfäärile ja tehismaterjalidele. Ühtlasi ka sellega, kuidas need mõjud sõltuvad teistest keskkonnateguritest nagu temperatuur, niiskus jne.

Montreali protokolliga moodustatud teadusliku hindamise ekspertkogu SAP viimases, 2007. 2011. aastal avaldatud trükis ilmunud aruandes "Scientific Assessment of Ozone Depletion: 2010" kinnitati, et osoonikiht Antarktika kohal on aeglaselt taastumas tänu

25

protokolliga kehtestatud kontrollimeetmetele, kuigi 10–15 20-25 aastat hiljem, kui nähti ette 2002. aasta aruandes esitatud prognoosides. Osooniaukude teke jätkub seal veel mitukümmend aastat. Kuna atmosfääris jätkub kasvuhoonegaaside sisalduse kasv, siis ei toimu osoonikihi taastumine samades tingimustes kui algas tema õhenemine. CO2

suurem sisaldus jahutab stratosfääri keskmisi ja ülemisi kihte ja osooni tavapärane lagunemine toimub seetõttu aeglasemalt. Troopilise ookeani pinnakihi soojenemine aga tingib sealse troposfääriõhu intensiivsema voolu stratosfääri ja seal pooluse suunas.

Kokkuvõttes on oodata osoonikihi mõneprotsendilist õhenemist troopikavööndi kohal, kus ta niigi õhuke on, ja paksenemist parasvöötme kohal. Meie laiuskraadidel võib see paksenemine käesoleva sajandi teiseks pooleks küündida kuni 10 % ja see mõjutab kindlasti UV-B ja UV-A dooside proportsioone. Polaarjoone taga tekivad külmemas atmosfääris järjest sagedamini polaarstratosfääripilved (pärlmutterpilved) ja suurendavad osooniaugu tekkevõimalusi ajani, mil liigsed kloori ja broomi kogused pole veel stratosfäärist kadunud. Lähema 15 aasta jooksul on suur tõenäosus ulatuslike ja "sügavate" osooniaukude tekkeks Arktika kohal.

Keskmine ja Arktika piirkonna osoonisisaldus peaks taastuma 2050. aastaks ja Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel.

ÜRO Keskkonnaprogrammi kohaselt väldivad Montreali protokolliga kehtestatud kontrollimeetmed kogu maailmas miljoneid surmaga lõppevaid ja kümneid miljoneid muid nahavähi juhtumeid, samuti kae tekkimist.

Lisaks aitavad need kontrollimeetmed vältida ajavahemikus 1990–2010 kasvuhoonegaaside heiteid kogustes, mis on võrdväärsed enam kui 100 miljardi tonni CO2-ga ehk igal aastal üle viie korra enam, kui nähti ette Kyoto protokolliga kahekümneks aastaks.

Edusammudele vaatamata on osoonikihi taastumise uuest prognoositud ajakavast kinnipidamiseks vaja säilitada valvsus ja võtta arvesse ka seni veel ebaselgeid asjaolusid, mis on seotud mõjuga kliimamuutusele.

Ehkki maailma üldsus on palju saavutanud, ei ole Montreali protokolli eesmärk veel saavutatud. Teaduslikud uuringud prognoosivad praegu osoonikihi taastumist käesoleva sajandi lõpuks. Need prognoosid põhinevad eeldusel, et Montreali protokolli viiakse lõpuni täide. Ja seda tulebki teha.

Muuhulgas tähendab see esimese generatsiooni osoonikihti kahandavate ainete (CFC-d) järkjärgulise käibelt kõrvaldamise lõpuleviimist arengumaades aastaks 2010 ning HCFC-de järkjärgulise vähendamise lõpuleviimist (arenenud riikides 2015.a ja arengumaades 2030.a).

Taastumine võtab kaua aega OKA-de pika eluea ning nende poolt põhjustatud ahelreaktsiooni tõttu, mis hävitab osoonimolekule. Eeldatakse, et nahavähi ja silmakae juhtumite arv jõuab “normaaltasemele” 20-50 aastase viivitusega, ehk 21. sajandi lõpuks.

On võimalik, et ülemaailmse soojenemise mõju aeglustab osoonikihi taastumise käiku. Seega tuleb tähelepanu pöörata ka kasvuhoonegaaside emissioonidele.

26

Euroopa Komisjon pakub praegu välja täiendavaid meetmeid, et kiirendada erinevate OKA-de järkjärgulist käibelt kõrvaldamist ja seega pakkuda osoonikihile väga vajalikku täiendavat kaitset.

Antarktika osooniauk jääb järgmistel aastakümnenditel alles ja osooniaugud Arktika kohal pigem süvenevad järgmise 15 aasta jooksul.

Osooni-kontsentratsioonid stratosfääri madalamas osas Antarktika kohal kasvavad 5-10% aastas kuni aastani 2020 ja arvatakse, et osoonimolekulide sisaldus jõuab 1980.a eelnenud tasemele umber aastatel 2060–2075, 10–25 aastat hiljem, kui eelnevates hinnangutes arvatud. Selle põhjuseks on uuenenud teadmised atmosfääris paiknevate osoonikihti kahandavate ainete kontsentratsiooni kohta ning samuti osoonikihti kahandavate ainete eeldatust suurem kasutamine arengumaades tulevikus.

Täiendav faktor, mis raskendab osoonikihti taastumist, on stratosfäärist kõrgemal asu-vate lämmastikoksiidide allapoole, s.t osoonikihti liikumine muutunud tuulesuuna tõttu.

Ka ekvaatori lähedal asuvate riikide nagu Ekuadori ja Peruu kosmoseagentuurid on tei-nud uuringuid (2008.a ), võrreldes 10 satelliidi andmeid viimase 28 aasta jooksul ja on leidnud, et UV kiirgus ekvaatoril on olnud suurem kui arvatud., ulatudes UVI on küün-dinud mõnes väga tihedalt asustatud piirkonnas kuni 24-ni (Maailma Tervisorgani-satsiooni andmeil kujutab UVI 11 äärmuslikku riski tervisele).

Üks neist kohtadest on Tiibet, mille kohal on sagenenud varasemast õhema osoonikihi olukorrad. Räägitakse eraldi isegi Tiibeti osooniaugust. Teine väga suurte UVI väärtuste esinemise koht on Altiplano platoo Lõuna-Ameerikas.

Siiski on juba märgata ka Montreali protokolli rakendamise positiivset mõju mõõde-tavates muutustes - inimtekkeliste kloori sisaldavate kemikaalide sisalduse languses tro-posfääris (s.t. osoonikihti kahandavate ainete heide atmosfääri on langenud).

NASA mudelite andmetel võib osooniaugu vähenemist oodata alles 2018.a ja osoonikihi taastumist 2068.a

1.12 Üleminek osoonikihti kahandavatelt ainetelt fluoritud kasvuhoonegaasidele

Osoonikihti kahandavate ainete (OKA-d) Montreali protokolli raames tehtud jõupingutused on viinud CFC-de asendamisele HCFC-dega, HFC-dega, PFC-de ning teiste alternatiivide ja/või protsessidega. Täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud (CFC-d), haloonid ja osaliselt halogeenitud klorofluorosüsinikud (HCFC-d) põhjustavad osoonikihi kahanemist ja kliimamuutusi, samas kui fluoritud kasvuhoonegaasid: fluorosüsivesinikud (HFC-d), perfluorosüsinikud (PFC-d) ja väävelheksafluoriid (SF6) põhjustavad ainult kliima soojenemist.

Kuigi teaduslike uuringute tulemusel nende gaaside mahuline emissioon on võrreldes energiasektorist eralduva CO2 emissiooniga väike, on F-gaaside globaalse soojenemise potentsiaal (GSP) väga suur:

Levinud külmaainetel ja nende segudel on GSP järgmine:

27

HFC 134a 1 300HFC 404A 3 300HFC 410A 1 725

Eelnimetatud külmaained on ka Eestis väga levinud.

Levinud tuletõrjegaasidel on GWP järgmine:

HFC-23 12 000HFC-125 3 400HFC-227ea 3 500HFC-236fa 9 400

Need gaasid on ka Eestis levinud, eriti HFC-227ea (FM-200) ja HFC-125.

Erinevate PFC-de ja SF6 GSP on veelgi suurem, vastavalt kuni 10 000 ja 22 200. See tähendab, et ühe tonni F-gaasi SF6 emissioon on võrdne 22 200 tonni CO2 emissiooniga fossiilsete kütuste põletamisel, mistõttu F-gaaside emissiooni vähendamine on ülioluline.

F-gaaside asendamine alternatiivsete ainete nagu ammoniaak, CO2, propaan, HC-d (pentaan, isobutaan) või uute tehnoloogiatega pole kõikidel kasutusaladel võimalik.

Kuna F-gaaside emissioon kasvab jõudsalt nii ülemaailmselt kui ka Eestis, siis muutub nende osa CO2 koguemisioonist ja seega ka meile eraldatud CO2 kvoodist üha olulisemaks.

Spetsialistide hinnangul võib F-gaaside heide arenenud riikides moodustada 5-7 aasta pärast kuni 20% ja 50 aasta pärast 50%-ni kasvuhoonegaaside koguemissioonist, kui midagi ette ei võeta.

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Emissions, Gg CO2 eq.

HFCs PFCs SF6

28

Joonis: F-gaaside emissioonid Eestist valdkondade kaupa perioodil 1993-2010 (Gg CO2

ekv.)

29

Joonis: F-gaaside emissioonid valdkondade kaupa perioodil 1993-2010 (Gg CO2 ekv.)

1.13 Osooni- ja kliimapoliitika ühendamine

Osooni ja kliima vahelise sidemega tuleb otsustavamalt tegelda. Olemas on pidavalt kasvavad tõendid selle kohta, et maapinna temperatuuri, kasvuhoonegaaside ja veeauru tasemed atmosfääris mõjutavad osoonikihi taastumist. Samuti on osoonikihti kahandavad ained võimsad kasvuhoonegaasid.

Euroopa Komisjon on teinud tõsist tööd HFC-de osaliseks lülitamiseks Montreali protokolli alla (järkjärgulise kasutusel kõrvaldamise mehhanismid ja järelevalve on Montreali protokolli alla hästi töötanud), samas jääksid HFC-d ka Kyoto protokolli alla ning Kyoto raames tehtav aruandlus hõlmaks neid gaase edasi.

Diskussioonid jätkuvad nii Kyoto protokolli kui Montreali protokolli raames. Toetus Euroopa Liidule suureneb, kuid selle saavutamine ei ole kerge. Euroopa headeks partneriteks on siin Lõuna Aafrika ja Indoneesia. Ka Kanada toetab ning samuti USA on positiivne ning arutelud kestavad. Kõige raskem on veenda Hiinat ja Indiat. Ka Brasiilia ei ole lihtne partner.

Kõigepealt peab otsuse HCF-de kohta vastu võtma kliimakonventsioon ja alles seejärel saab Montreali protokoll F-gaase kontrollida.

Kyoto protokolli või selle uude varianti peab tulema nn “enabling clause” ehk nn “võimaldav lause”, mis lubaks HFC-dega tegelda Montreali protokolli raames.

30

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Emis

sioo

nid,

Gg

CO

2 ek

v.

Külma- ja kliimaseadmed Vahutooted Aerosoolid

Tuletõrjesüsteemid Kõrg- ja keskpingejaotlad Muud

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Emis

sioo

nid,

Gg

CO

2 ek

v.

Külma- ja kliimaseadmed Vahutooted Aerosoolid

Tuletõrjesüsteemid Kõrg- ja keskpingejaotlad Muud

Kopenhaagenis lisati Euroopa Liidu Pikaajalise Ühistegevuse adhoc töögrupi (AWG-LCA) ettepanekusse nn võimaldav lause (enabling clause) ja edastati see osapoolte konverentsile (COP-15) arutamiseks ja potentsiaalseks vastuvõtmiseks.

Lõpuks ei suudetud COP-15 jõuda ühegi otsuseni. Kopenhaageni lühike kokkulepe (Accord), mille osapooled “teadmiseks võtsid", ei sisaldanud ühtki selget viidet HFC-dele.

Euroopa Komisjoni poolt Kopenhaageni järgne rahvusvahelise kliimapoliitika dokument (COM(2010)86 final), mis võeti vastu 9. märtsil 2010.a kordab veelkord, et Euroopa Liidu peamine eesmärk on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames jõuda tugeva ja õiguslikult siduva leppeni.

Siiani pole ei IPCCC ega Montreali protokolli osaliste koosolekutel sellise leppe vastuvõtmiseni jõutud.

Väga oluline on ka finantsküsimuse käsitlemine ja lahendamine (kas finantseerimine tuleb Montreali protokolli või Kyoto protokolli allikatest). Just finantsküsimuse tõttu ongi väga raske saade mitmete oluliste art 5 all tegutsevate riikide toetust küsimusega tegelemiseks Montreali protokolli raames, kuna ka Montreali protokolliga reguleeritavate ainete (eriti puudutab see HCFC-sid) käibelt kõrvaldamise ja hävitamisega on seotud suured kulud.

Montreali protokoll on oma arengus jõudnud kriitilisse seisu. Kui varem keskenduti osoonikihi taastamisele, siis nüüd peavad osapooled arvestama laiemat pilti seoses OKA-dega.

Kliimamuutuse ulatus on suurim oht, mis inimkonda ohustanud on. Ja samal ajal kui osapooled leiavad vabandusi, miks protokolli ei saa laiendada, siis ükski neist põhjustest pole adekvaatne, et vabandada mittetegutsemist. Taastada osoonikiht globaalse kliima arvelt või läbi kukkuda eesmärke püüdes oleks tõsine pettumus. Kui ei laieneta oma tegemistes, siis ei ole Montreali Protokoll "maailma edukama keskkonnaprotokolli" nime väärt.

1.14 Madala GWPga alternatiivid HCFC-dele (jättes vahele HFC-de etapi)

TEAP-i 2010 aasta raport toob välja valdkonnad, kus kasutatakse süsivesinikke, CO2 ja ammoniaaki kombineeritult CO2-ga. TEAP hindab madala GWP sisaldusega alternatiivide turuosa arenenud riikides seitsmele protsendile, mis viitab sellele, et suur hulk HFC-vaba tehnoloogiat on juba kättesaadav.

Sektor Kasutuselolev madala GWP-ga alternatiiv

EnergiasäästlikusMadala GWP-ga alternatiiv vs kõrge GWP-ga HFCd

Kodumajapidamiste külmseadmed

Süsivesinikud (HC-600a) Energiasäästlikkus sarnane HFCga

Kaubanduslikud CO2, süsivesinikud (HC HC-de energiasäästlikkus

31

külmseadmed: kondenseerivad seadmed

290) on sarnane HFC-dega

Kaubanduslikud külmseadmed: tsentraliseeritud süsteemid, supermarketid

Ammoniaak/CO2, süsivesinikud

Energiasäästlikkus sarnane HFC-dega

Kaubanduslikud külmseadmed: üksikud seadmed

CO2, süsivesinikud HC energiasäästlikkus võib olla saranane HFC-dega

Tööstuslikud külmseadmed

Ammoniaak, CO2, süsivesinikud

Energiasäästlikkus on sarnane HFCga. Ammoniaagi ja HC energiasäästlikkus vastavalt on +30% ja +20%

Tööstuslikud konditsioneerid

Ammoniaak, CO2, süsivesinikud

Ammoniaagi energiasäästlikkus on +20% võrreldes HFCga

Tööstuslikud soojuspumbad

Ammoniaak, CO2, süsivesinikud

Ammoniaagi energiasäästlikkus on +20% võrreldes HFCga

Jahutav kliimaseade (10- 1600 kw)

Süsivesinikud süsteemides < 300 kW

Energiasäästlikkus sarnane HFCga

Jahutav kliimaseade (100- 7000 kw)

Ammoniaak Energiasäästlikkus võib olla sarnane HFC omaga

Jahutav kliimaseade (10 500kW)

TEAP ei ole suutnud ühtegi identifitseerida

HC-d. Kasutusel suurtes jahutites Suurbritannias

HC energiasäästlikus on +20% võrreldes HFCga

Väikesed ühes tükis konditsioneerid

Süsivesinikud

HC kasutatud suurtes jahutites Suurbritannias

Energiasäästlikus võrreldav

“Split”, st. mitmeosalised süsteemid

TEAP ei ole suutnud ühtegi identifitseerida

Kaubalaevad, veoautod, haagised

Ammoniaak, CO2, krüogeenid, eutektika

Sõidukite konditsioneerid CO2 (Ei ole laiatarbe- kasutuses)

Energiasäästlikkus sarnane HFC-dega

Täiendav tabel alternatiividega asub lisas 7.

Keskkonnauuringute Keskus on eelnevatel aastatel koostanud ka juhendmaterjali “HCFC-de alternatiivid külmamajanduses”, kus on alternatiive veel täpsemalt kirjeldatud. Materjal asub osoonibüroo kodulehel.

32

1.15 Osoonikihti kahandavate ainete “pankade” hävitamine

Ajalooliselt on välja kujunenud, et Montreali protokoll kontrollib ainult osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) tootmist ja tarbimist ja seega on kogunenud OKA “pangad5” lõppsektoritesse: külmaseadmed, kliimaseadmed ja vahutööstus. Need pangad ei ole praegu ei Montreali protokolli, Kyoto protokolli ega UNFCCC poolt kontrollitavad. Neid pankasid peab reguleerima, et vältida osoonikihi taastumise aeglustumist ja vältida kaasnevaid probleeme. Sellest tulenevalt on Montreali protokolli osapoolte aastakonverentsidel (MOP-idel) vastu võetud mõningad otsused, millega reguleeritakse pankade kokkukogumist, hoidmist ja hävitamist. Kuigi “pankade” hävitamine on väga kulukas, siis tuleb seda teha, kuni see on veel võimalik ja saadav kasu on kõrge.

TEAP arvab, et 65% CFC-d sisaldavatest külma- ja kliimaseadmetest eraldub emissioonina vahemikus 2010-2015. HCFC kasutamine arenenud maades kahaneb, samal ajal kui HCFC kasutamine arengumaades suureneb aastaks 2015 11% võrra (2,36 Gts CO2e 2015-a).

Tuginedes TEAP-i raportile on selge, et kergem ja kuluefektiivsem võimalus “pankadega” tegeleda on läinud hiljemalt aastaks 2020.

Et “pankade” programm oleks efektiivne ja laialdane, peavad kõik osapooled pankasid hävitama hakkama ja programm peab seda rahaliselt toetama. “Panku” tuleb hakata vähendama, mitte neid uurima, kuni need on atmosfääri paiskunud. Selleks peavad osapooled toetama järgnevaid tegevusi ja finantseerimisemeetodeid.

Arvestades 2009.a (viimane aasta, kui tehasepuhtusega HCFC-de müümine lubatud oli) ja müüdud HCFC-de koguseid ning keskmisi lekkeprotsente võib Eesti OKA-de “panga” hinnata ca 150 tonnile (vt 2.3.1 lk 37).

“Pankade” hävitamise infrastruktuur

• Riigisiseselt tuleb kindlaks teha pankade suurus, liik ja asukoht ning arendada välja õiguslik raamistik ja riiklik strateegia nende kokkukogumiseks ja hävitamiseks;

• Luua stiimuleid, mis soodustaksid OKA-de “pankade” kokkukogumist ja hävitamist.

Finantseerimine

• Rahastamine rahvusvahelistelt finantsüksustelt: osapooled peaksid otsima rahastajaid nagu Global Environment Facility (GEF) ja teistelt rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt, et rahastada pankade kogumist, kokkukogumist ja hävitamist. Samuti peaksid nad otsima võimalusi, et teha koostööd

5 “Pangad” tähendavad olemasolevates seadmetes, vahtudes ja toodetes sisalduvaid ainete kogumahtu, mis pole veel atmosfääri vabanenud, ning samuti keemiliste ainete ladudes sisalduvates ainete kogust

33

energiasäästlikkuse programmide ja teiste foorumitega, mis kasutavad mitmekesiseid strateegiaid ohtlikke kemikaale sisaldavate ainetega ümberkäimiseks. Osapooled peaksid tegema kostööd GEFi ja teiste rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega, et pankade hävitamist tunnustataks, kui heaks kiidetud projekti, mida omaette rahastada.

• Vabatahtlikud süsinikuturud (kvooditurud): Pankade hävitamise finantseerimiseks peaksid osapooled kaaluma ühinemist vabatahtlike süsinikuturgudega. Süsinikuturgudel peaks kauplema vaid nende OKA-dega, mida enam kasutusel ei ole. HCFCd ei tohiks olla lubatud illegaalse kauplemise riski tõttu ja kuna püsib oht, et neid luuakse vaid eesmärgiga teenida tulu nende hävitamisest.

Ainuke mõistlik viis suure hulga pankade hävitamise rahastamiseks rahvusvaheliselt on sellele rahastuse saamine kohustuslikel süsiniku turgudel nagu UNFCCC puhta arengu mehhanism Clean Development Mechanism (CDM), Euroopa kauplemisskeem European Trading Scheme (ETS) ja uutel loodavatel turgudel. Kolm vabatahtlikku turgu on arendanud välja metodoloogiad, kuidas kindlustada tõendatavad pankade hävitamised, mis aitaks edendada kohustuslike turgude liitumist pankade hävitamisega. Montreali Protokoll oma laia kandepinnaga on unikaalsel positsioonil, kus on võimalik CDM juhtkonda mõjutada läbirääkimistel OKAsid puudutavates küsimustes.

On selge, et OKA-d pankade hävitamine läbi süsinikuturgude on kliimale kasulik.

34

2. Kokkuvõte Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osoonibüroo tegevusest 2011.a osoonikihi kaitsel

2.1 Osalemine osoonikihti kahandavate ainete kastutamist reguleerivate õigusaktide ja strateegiliste dokumentide väljatöötamises

2011.a toimus Keskkonnaministeeriumi juhtimisel tihe töö seoses “Välisõhu kaitse seaduse” ja selle seletuskirjaga, millest valmis aruandeperioodil väga mitmeid erinevaid variante ning millega seoses on tehtud ettepanekuid paragrahvide formuleerimiseks, tehtud taustauuringuid (nt MTR-i registriga seoses), vastatud KKM juriste küsimustele ja täiendatud KKM palvel seletuskirja.

Seaduse muudatustega viiakse välisõhu kaitse seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2009/EÜ osoonikihti kahandavate ainete kohta ja lahendatakse seaduse senise redaktsiooni rakendamisel ilmnenud probleeme. Paraneb osoonikihti kahandavate ainete kohta kehtestatud nõuete täitmine Eestis, kuna regulatsioonid muutuvad selgemaks ja täpsemaks.

Olulisemad täiendused on, et seaduse eelnõuga täpsustakse omaniku ja hooldaja vastutuse vahelist jagunemist, tuuakse sisse käitlemise mõiste, tühistatakse OKA-sid käitlevate ettevõtete poolne majandustegevuste registrisse registreerimise kohustus (eesmärgiga hoida ära topeltregistreerimise kohustus, kuna fluoritud kasvuhoonegaase käitlevad ettevõtted peavad niikuinii taotlema käitlemisluba ning analüüsi tulemusel on selgunud, et selliseid ettevõtteid, kes käitlevad ainult osoonikihti kahandavaid aineid MTR-s ei ole). Ka järelevalveosa on muudetud. Muu hulgas täpsustakse Veeteede Ameti tehtava järelevalve sisu, mille eesmärk on tagada keelatud haloonide mahamonteerimine Eesti lipu all sõitvatel laevadel. Muudeti ka vastutuse paragrahvi 141.

Välisõhu kaitse seaduse eelnõu koos seletuskirjaga, mis sisaldab ka osoonikihti kahandavate ainete osa, asub lisas 1.

Samuti tehti Keskkonnaministeeriumiga koostööd “Vabariigi Valitsuse määruse “Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2004. a määruse nr 329 “Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid” muutmine” eelnõu“ ja selle seletuskirja koostamisel.

Vabariigi Valitsuse määrusele lisati olulised uued nõuded, mis puudutavad keelatud kasutusega ainete varude üleandmist riiklikul käitluskeskusele või mõnele teisele sobivat jäätmekoodi omavale ettevõttele.

Lekkekontrolli nõuded ühtlustati eelnõus F-gaasidega. Seega saab määruse jõustumisel ka osoonikihti kahandavate ainete puhul rakendada Komisjoni määrust (EÜ) nr 1516/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud

35

kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele.

Oluline muudatus on eelnõu ka aruandlusnõuete muutumine. Senised aruandlusnõuded tühistatakse seoses FOKA registri loomisega, mis aitab vältida ettevõtjate tarbetut koormamist.

Samas §-dega 7 ja 8 kehtestatakse nende asemele kohustus teavitada osoonikihti kahandavate ainete mahamonteerimise kavatsusest Keskkonnaministeeriumi, kontroll maha monteeritud koguste jäätmekäitlejatele üleandmise üle, samuti keelatud osoonikihti kahandavate ainete üleandmise kohustus 3 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Samuti peavad kõik käitlejad või isikud, kelle valduses on veel klorofluorosüsivesinikke 1. aprilliks 2015 teavitama Keskkonnaministeeriumi nende varudest ning hiljemalt 31. detsembriks 2015 kõik klorofluorosüsivesinike varud üle andma osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaaside riiklikule käitluskeskusele või mõnele muule ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, kellel on sobivad jäätmekoodid.

Lisaks osaleti keskkonnaministri määruse “Fluoritud kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemise toimingute register FOKA põhimäärus, selle pidamise kord, andmete esitamise kord ja vormid” eelnõu ettevalmistamisel, kohtuti juristiga, analüüsiti eelnõud ning edastati mitmel korral põhjalikud kommentaarid, mis eelnõu valmimisel juristi poolt arvesse võeti. Juristile koostati ka ülevaatlik tabel nõuete kohta erinevate gaaside (F-gaasid ja OKA-d) ning kasutusalade (külma- ja kliimasektor, tuletõrje ja pingejaotlad)

Andmekogu eesmärk on fluoritud kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemise toimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas.

Aruandeperioodil töötati täiendavalt ka määruse lisadega 2-5, millest lisad 2 ja 3 puudutavad osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid seadmeid:

• lisa 2 „Kolm kilogrammi või enam fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava toote, seadme või süsteemiga seotud toimingute registreerimine“.

• lisa 3 „Andmed kolm kilogrammi või enam fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate külma- ja kliimaseadmete ning nende käitlemise toimingute kohta“.

Eelnõu ja seletuskiri, milles on arvesse võetud ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kommentaarid ja ettepanekud, asuvad lisas 1.

Lisad on aruandele lisamata. Huvi korral saab neid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osoonibüroost või Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna F-gaaside peaspetsialisti Reeli Jakobi käest.

36

Analüüsitud on ka keskkonnaministri 11.03.2005 määrust nr 16 “Osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete installeerimisega, käitamisega ja lammutamisega ning lekkekontrolliga tegeleva isiku pädevusnõuded”.

Seoses FOKA rakendamisega tekib küsimus, kuidas omanik teab, kes võivad osoonikihti kahandavate ainetega seoses käitlustoimingute kandeid teha.

Võimalus on, et neid tunnistusi hakkaks tõendama Keskkonnaamet. Keskkonnaametile on võimalik anda ette ka nimekiri nendest isikutest, kes on Eestis läbinud määrusega nõutud osoonikihti kahandavate ainete alase koolituse. FOKA-s tuleks OKA-sid sisaldavate seadmete käitlustegevuste jaoks teha mugav rippmenüü, kus sisse logides oleks omanikule tema poolt valitud pädevusnõuetele vastav isik (ning selle äriühingu andmed, mille kaudu ta tegutseb) juba näha.

Keskkonnaministri 11.03.2005 määrus nr 16 “Osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete installeerimisega, käitamisega ja lammutamisega ning lekkekontrolliga tegeleva isiku pädevusnõuded” tuleb ümber teha.

F-gaaside puuduvad vananenud nõuded tuleb eemalda (määrusesse tuleb siiski sisse jätta Eesti isikute pädevusnõudeid ning nende tõendamist, tulenevalt FOKA registri rakendamisega õigusaktide sisu tundmine) ning täpsustada osoonikihti kahandavate ainetega töötavate inimestele ja nende pädevuse tõestamisele esitatavaid nõudeid.

Selle määruse muutmine on 2012.a tööplaanis.

Teised tehtud tööd:

2011.a anti sisend Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2012-2015 välisõhu osakonna valitsemisala osasse.

Analüüsitud on Keskkonnaministeeriumi poolt saadetud Tšehhi Vabariigi seadust, mis puudutab osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaaside alaseid regulatsioone.

Aruandeperioodil osaleti Keskkonnaseadustiku arutamisel ja esitati mitmel korral oma kommentaarid.

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatud õigusaktide eelnõud asuvad lisas 1.

37

2.2 OKA-de käitlemise, kasutamise, töötlemise jne kohta andmete kogumine ning iga-aastaste kohustuslike aruannete ettevalmistamine Keskkonnaministeeriumile vastavalt Euroopa Komisjoni poolt sätestatud aruannete vormistus- ja sisunõuetele ning tähtaegadele

Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tähtaeg on 30. juuni.

Nõutud aruanded on nimetatud 1005/2009 artiklis 26 ja neid on 3:

a. Kriitilised haloonidb. Metüülbromiidc. Ebaseaduslik kaubandus

Kriitiliste haloonide aruande koostamiseks saatsime meili teel kirjad Kaitseministeeriumile (investeeringute asekantsler Mikk Marran ja Lennuametile (peadirektor Koit Kaskel). Saadud andmete põhjal panime kokku detailse kriitiliste haloonide aruanne.

Haloonid paiknevad soomukitel (kokku 347 kg halooni 1301) ja kolmel sõjalaeval (igal laeval 210 kg halooni 1301 – kokku 630 kg). Uutel laevadel on argoniit ja CO2.

Soomukitelt oli 2010.a emissioon 17 kg, sama palju halooni pandi ka juurde.

Tsiviilkasutuses olevatelt objektidelt (reisilennukid) paiknes 228 kg halooni 1301 ja 86 kg halooni 1211. Emissioone ei olnud.

Nii Kaitseministeeriumi kui Lennuametit sai aruande koostamisel informeeritud riikliku haloonipanga olemasolust ja võimalustest.

Ebaseadusliku kaubanduse aruande koostamiseks saatsime järelepärmised Maksu- ja Tolliametile ja Keskkonnainspektsioonile.

Maksu- ja Tolliamet ei avastanud 2010.a aastal ühtki osoonikihti kahandavate ainete ebaseadusliku kaubanduse juhtumit.

Samuti koostati Euroopa Komisjoni saadetud kiri selle kohta, et Eesti Vabariik metüülbromiidi enam ei kasuta (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 1005/2006 artiklile 26.

Täiendatud on trahvisüsteemi aruannet (1005/2009 artikkel 26), kuna 2010.a jõustusid “Karistusseadustiku” muudatused, millega karmistati karistusi.

Aruanded Euroopa Komisjonile ning nendega seotud dokumendid asuvad lisas 2.

Eesti aruannete kohta Euroopa Komisjonil märkusi ei olnud.

38

2.3 Osoonikihti kahandavate ainete andmebaasi pidamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2004. a määrusele nr 329 "Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid"

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2004. a määrusele nr 329 “Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid" peab Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskus (KTK-le) enam kui 3 kg osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavaid seadmeid omavate firmade andmekogu.

Aruanded esitatakse Keskkonnateabe Keskusele iga aasta 31. jaanuariks.

Olemasolevat KTK-s paiknevat OKA-de ja F-gaaside dokumendiregistrit hoitakse töös nii kaua, kui käivitub elektrooniline hoolderaamat (FOKA register).

Alates 2011.aasta märtsist saime õiguse ligipääsuparoolide väljastamiseks ettevõtetele ja andmekogusse tehtud kannete korrastamiseks.

2011. a, ehk üleminekuperioodil elektroonse hoolderaamatu süsteemile (FOKA registrile), abistasime ettevõtteid oma andmete sisestamisel Keskkonnateabe Keskuse dokumendiregistrisse.

Dokumendiregistrisse sisenemise ja andmekannete tegemise kohta esitati väga palju erinevaid küsimusi. Esitatud küsimused puudutasid veebilehitseja valikut, ettevõtte registreerimist, ligipääsuparoolide väljastamist, seadmete sisestamist ja teisi andmete sisestamisega seotud teemasid. Koostasime ka täiendava juhendi ettevõtete abistamiseks andmete sisestamisel (vt Lisa 4) ning see on laaditud kodulehele.

2011.aastal lisandus KTK andmebaasi 90 uut ettevõtet. Kokku tehti erinevaid kandeid 165 ettevõtte poolt.

Kokku on KTK andmebaasis 980 seadme kanded, millest OKA-sid sisaldavaid seadmeid kajastasid 248 kannet.

Olemasolevas andmekogus oli põhiprobleemiks topeltkanded (st erinevatel aastatel sama ettevõtte poolt samade seadmete kohta teostatud infokanded olid sisestatud uute kannetena. nagu oleks sisestatud uued seadmed ja uus ettevõte) ja seadmetes sisalduvate kontrollitavate ainekoguste ekslik sisestamine aine aastast kasutuskogust kajastavale infoväljale.

2.3.1 Olemasoleva olukorra analüüs

Võttes arvesse eelnevatel aastatel müüdud HCFC-de ( ja CFC-de) koguseid oleme alljärgnevalt analüüsinud Eestis paiknevates külma- ja kliimaseadmetes asuvaid osoonikihti kahandavate ainete teoreetilisi koguseid ja lekkeid.

39

Olulisemate osoonikihti kahandavate ainete müük Eestis 1998-2008 (kg)

Aasta CFC-d HCFC-d1998 50 520 23 2841999 29 277 32 3862000 6 307 13 4932001 7 874 29 0732002 644 27 7932003 673 53 7482004 0 17 8792005 99 33 2602006 5 32 5152007 0 27 1052008 0 23 0002009 0 22 159

Potentsiaalsed lekkeprotsendid eritüübilises HCFC-sid sisaldavates seadmetes:

Kasutusala Kogus seadmes (kg) Seadme eluiga (a) Potentsiaalne leke

Kaubanduslik külmutus- väike- suur

10300

1215

8%20%

Külmutustransport 10 9 30%

Tööstuslik külmutus 1 000 20 16%Statsionaarsed konditsioneerid -väikesed - suured

3,5250

1015

15%20%

40

Seadmete potentsiaalne keskmine leke Euroopa Liiduga 2004.a liitunud riikides on 18%. Andmed põhinevad Euroopa Komisjoni poolt tellitud aruandest “Supply and Demand of Recycled Hydrochlorofluorocarbons (HCFCs) in Existing Refrigeration and Air Conditioning Equipment Beyond 2009: Analysis of Regulatory PhaseoutScenarios” lk 7.

Alates 2005. aastast oli HCFC-sid sisaldavate uute seadmete ehitamine keelatud.

Järelikult kasutati ajavahemikul 2005-2009 Eesti turule müüdud HCFC-sid ainult olemasolevatesse HCFC-sid sisaldavatesse seadmetesse juurdelisamiseks, st juurde lisatud kogus oli sisuliselt olemasolevatest seadmetest toimunud emissioon.

Keskmiseks heiteks aastas on seega 27 608 kg.

Võttes aluseks keskmise lekkeprotsendi eritüübilistest seadmetest 18 %, võib hinnata, et olemasolevates seadmetes sisaldub ca 153 400 kg HCFC-d.

Keskkonnateabe Keskuse dokumendiregistris sisalduvates eritüübilistes seadmetes sisalduv keskmine aine kogus ühes seadmes on 60 kg.

Tuginedes olemasolevates seadmetes sisalduvale aine hinnangulisele kogusele 153 400 kg, peaks teoreetiliselt Eestis asuma vähemalt 2555 HCFC-sid sisaldavat seadet, millest KTK dokumendiregistris sisalduvad ainult 265 seadet.

Meie hinnangute kohaselt sisaldub Keskkonnateabe Keskuse dokumendiregistris tänase seisuga ca 10% reaalselt olemasolevatest OKA-sid sisaldavatest seadmetest.

Saame järeldada, et ca 90 % OKA-sid sisaldavate seadmete omanikest ei teosta kandeid dokumendiregistrisse ja puudub sisuline ülevaade, kus seadmed asuvad, kui suur on emissioon ning millistele ettevõtetele need kuuluvad.

Olemasolevatesse OKA-sid sisaldavatesse seadmetesse tuleks aasta jooksul lekete kompenseerimiseks lisada 27 608 kg HCFC-d ja tehasepuhtuses HCFC-de seadmetesse juurde lisamine on alates 2010. aastast keelatud.

Saame järeldada, et ajavahemikul 2010-2011 oleks olemasolevatesse seadmetesse tulnud lekete kompenseerimiseks juurde lisada 2 x 27 608 = 55 216 kg

Nimetatud ajaperioodil ei ole turul täheldada HCFC-22 taasväärtustamistrendi tõusu.

Samuti ei ole jäätmekäitluskeskusele loovutatud külmainekogused märkimisväärsed:

2010. aastal 379 kg2011. aastal 195 kg

Ühe võimalusena toimub seadmetesse endiselt tehasepuhtuses HCFC-22 lisamine eelnevatel aastatel kogutud varude või mittelegaalse impordi arvelt.

Teine võimalus oleks maha monteeritud seadmetes sisaldunud HCFC-22 juurdelisamine töötavatesse seadmetesse ilma ainet eelnevalt taasväärtustamata.

41

Sellisel juhul peaks ca 1/3 olemasolevate seadmete kasutamine sisuliselt lõpetatud olema. Keskkonnainspektsiooni poolt pisteliselt kontrollitud olemasolevate seadmete paberkujul peetavates hoolderaamatutes juurdelisatavad HCFC-22 kogused kajastatud ei ole.

Pigem saab järeldada seda, et toimub olemasolevate HCFC-22 sisaldavate seadmete asendamine ja ümbermodifitseerimine ning kasutuselt kõrvaldatud seadmetes sisalduv HCFC-22 lekitatakse lihtsalt atmosfääri.

Keskkonnainspektsiooni kontrollreidide käigus avastatakse HCFC-22 sisaldavaid seadmeid, mille kohta on dokumendiregistrisse kanded teostatud, kuid mida enam senisel kujul ei eksisteeri.

Ilmeka näitena võib tuua AS Peipsi Trade kuuluvat külmhoonet, mis oli seni teadaolevalt suurim HCFC-22 sisaldav külmasüsteem (2 500 kg).

Seadmete paberkujul hoolderaamatutest kontrollitakse Keskkonnainspektsiooni poolt pisteliselt ainult 3-5 % aastas ja puudub reaalne ülevaade olemasolevatest HCFC-22 sisaldavatest seadmetest ning teostatud hooldetoimingutest sh emissioonidest.

FOKA annab ülevaate reaalajas olemasolevatest HCFC-22 sisaldavatest seadmetest, teostatud hooldetoimingutest ja emissioonidest.

FOKA väljatöötamise ja kiire käivitamise põhieesmärgiks on informatsiooni hankimine ning talletamine võimalikult paljude OKA-sid sisaldavate seadmete kohta enne HCFC-de kasutuspiirangute rakendumist 2015. aasta jaanuarist.

Kui enne 2015. aasta algust OKA-sid sisaldavaid seadmeid puudutavaid kandeid FOKA-sse ei tehta, siis on oht, et enamus seadmetes sisalduvatest OKA-dest “kaob” ja lekib lihtsalt atmosfääri.

Kuna kasutuselt kõrvaldatud OKA-de (HCFC-de) utiliseerimine ja hävitamine on tasuline, siis seadmeomanike keskkonnateadlikule käitumisele panustamine ei ole piisav, et tagada seadmetes sisalduvate OKA-de keskkonnaohutut seadmetest eemaldamist ja kokku kogumist.

Kui OKA-sid sisaldavate seadmete andmed on FOKA-s eelnevalt salvestatud, siis on seadme omanikul keeruline väita, et seadmes sisaldunud kontrollitav aine on lihtsalt kuhugi kadunud või kellelgi loovutatud.

FOKA-st on nüüdseks saanud riiklik andmebaas. FOKA detailne andmeväljade kirjeldus on sisestatud RIHA-sse ehk Riigi infosüsteemi haldussüsteemi.

Meie spetsialistid korrastasid kanded ja valmistasid andmed ette FOKA-sse sisestamiseks. Kokku sisestati FOKA-sse ca 300 omaniku ja hooldusfirma ning ca 980 seadme kanded, millest OKA-sid sisaldavaid seadmeid kajastasid 248 kannet.

OKA-sid sisaldavate seadmete koondandmed asuvad aruande lisas nr 5.

42

2.4 EL ja ÜRO poolt nõutud OKA-de käitlemist käsitlevate küsimustike ja aruannete täitmine ja koostamine, samuti ettepanekute, riiklike seisukohtade ja memode väljatöötamine ja koostamine Keskkonnaministeeriumile

Vastatud on Euroopa Komisjoni poolt palgatud konsultatsioonifirma poolt välja saadetud küsimustikule, mis puudutas osoonikihti kahandavate ainete ja fluoreeritud kasvuhoonegaaside alaseid regulatsioone liikmesriikides ning kitsaskohti.

Vastavalt Montreali protokolli osapoolte otsustele XX1/3 ja XXII/8 ja osoonisekretariaadilt saadud kirjale on koostatud on vastus osoonisekretariaadile, milles teatatakse, et Eesti Vabariigis ei kasutata tootmise abiainetena osoonikihti kahandavaid aineid.

Ainevaldkonnad, kus OKA-sid, eeskätt CCl4, tootmise abiainetena kasutatakse on äärmised laia diapasooniga:

• Väetiste tootmine;• Keemiatööstus, näiteks lähteainena teiste ainete tootmisel või abiainena

keemilistes protsessides;• Elektroonikatööstus, näiteks alumiiniumsöövitus integraallülitusel; • Masinaehitus ja galvaanika, näiteks metallide puhastus ja täppispuhastus;• Valukojad, terase tootmine, täppisosakeste tootmine, roostevabast terasest

kaupade tootmine, täppispuhastus, elektrikontaktide puhastamine, toorainete proovivõtt, mahutite puhastamine ja roostevaba terase stantisimine;

• Juveelitööstus, täppisvalu, täppisvalu sulavmudeliga, teemantide puhastamine;

• Ofsettrükk, filmide levitamine ja restaureerimine;• Naftatöötlemistehased, õlitööstus, näiteks rafineeritud nafta, bensiin,

bensiinilisandid;• Hapniku tootmine, hapnikumahutite käitlemine, näiteks ventiilide, mahutite,

kompressorikorpuste ja soojusvahetite puhastamine;• Parfümeeriatööstus, seebitootmine;• Pestitsiidide tootmine;• Ravimitööstus;• Elektri- ja jõujaamad, näiteks elektrikontaktide, isolaatorite või generaatorite

puhastus;• Külma- ja kliimaseadmete hooldusega tegelevad ettevõtted, näiteks

külmakontuuride puhastus;• Laevatehased, näiteks masinate hooldus;• Tekstiilitööstus: lõngaketrus, lõngakiududelt vahade, õlide ja muude

lisandite eemaldamine, tekstiilitööstuse masinate metall- ja kummiosade puhastus, kangastelt plekkide eemaldamine;

• Muud tootev tööstus ja teenindussektor, näiteks elektrikontaktide puhastamine, metalli, trafode, mootorite, generaatorite ja muude seadmete puhastamine

43

Keskkonnauuringute Keskus saatis selleks välja ka kirjad Eestis tegutsevatele sertifitseerimisfirmadele:

• Bureau Veritas Eesti OÜ• Det Norske Veritas Eesti OÜ• Inspecta Estonia OÜ• Lloyd’s register EMEA Eesti filiaal• Sertifitseerimiskeskus AS• TÜV Eesti OÜ• Metrosert

Vastasime aruandeperioodil Eoroopa Komisjoni poolt palgatud konsultatsioonfirma küsimustikule, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EÜ) 1005/2009 artikkel 26 täitmist Eesti ning selle kuluvat aja- ja finantsressursse.

Aruandeperioodil koostati ülevaade F-gaaside maksustamisest mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Kogutud maksudega rahastatakse seal muu hulgas osoonikihti kahandavate ainete hävitamist, samas aitavad need kaasa fluoreeritud kasvuhoonegaaside asemel looduslike ainete valikule.

Kõik ülalnimetatud tegevustega seotud dokumendid asuvad lisas 2, v.a sertifitseerimisfirmadele saadetud kirjad, mis paiknevad lisas 4.

*

Lisaks osalesime Eesti osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise programmi kuulunud kahe UNEP-i projekti

• Institutsioonide tugevdamine• Külmatehnikute õpetajate väljaõpe

finantsküsimuse lahendamisel.

Koostasime Keskkonnaministeeriumile GEF-ile (Global Environmental Facility) saadetava kirja eelnõu seoses Eesti Vabariigi osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise programmi kuulunud eelnimetatud kahe projekti lõpetamisega.

Samuti uurisime UNEP-i projektidega projektiga seotud finantsaruandeid, arveid ja audiitorite aruandeid, eesmärgiga välja selgitada, kui suur summa on auditeerimata.

2012.a jaanuari lõpus valmis koostöös Keskkonnaministeeriumiga ka memo Keskkonnaministeeriumi kantslerile seoses osooniprogrammide kuulunud UNEP-i projektide lõpetamise ning projekti lõpetamisel jäänud finantsseisuga kirjeldusega.

44

45

2.5 Koostöö Keskkonnainspektsiooniga osoonikihti kahandavate ainete kasutamist reguleerivate õigusaktide rakendamise alal tulenevalt 1005/2009/EÜ-st ja osalemine Keskkonnainspektsiooni rutiinsetel kontrollreididel, sh seadmetest võetud OKA-de proovide analüüsimine

Suuremat lekkeohtu omavate OKA-sid sisaldavaid seadmeid omavate ettevõtete väljaselgitamiseks viisime läbi kaks riskianalüüsi.

Esimese riskianalüüsi käigus selgitasime välja ettevõtted, millele kuuluvaid seadmeid peaks KKI 2011.aastal pisteliselt kontrollima.

Teise riskianalüüsi käigus selekteerisime välja 2012.aasta jooksul kontrollitavad OKA-sid sisaldavaid seadmeid omavad ettevõtted ning edastasime tulemused KKI-le.

Riskianalüüsi tegemisel kasutasime FOKA väljundeid.

FOKA-s grupeerisime seadmed kasutustüüpidest lähtuvalt vastavalt IPPC metoodikale.

Külma-ja kliimaseadmed jagunesid vastavalt:

• keskmised ja suured kaubanduslikud külmaseadmed 300 kg• väike kaubanduslikud külmaseadmed ca 10 kg• tööstuslikud külmaseadmed • kliimaseade jahutid • kliimaseade soojuspumbad• kliimaseade “split” süsteemid ehk kahest eraldi osast koosnevad seadmed• kliimaseade ventilatsiooniseadmed

Eritüübilistele seadmetele on vastavalt metoodikale välja arvestatud erinevad võimalikud aasta keskmised lekkeprotsendid, mis võimaldavad seadmete riskiastmeid täpsemalt määrata.

Lisaks võimaldab seadmete kasutustüübile tuginev sektoriaalne jaotus teostada tulemuslikumaid soovitusi erinevatele alternatiividele üleminekuks ning prognoosida seadmete probleemideta töötamiseks vajalikke prognoositaval lekkeprotsendil põhinevaid juurdelisatavaid külmaine koguseid.

Seega tekib võimalus prognoosida aasta jooksul seadmesse lisatavat HCFC-22 kogust, mis on vajalik seadme probleemideta töötamiseks.

Juhul, kui elektroonse hoolderaamatu kannetest ei ilmne, et seadmesse oleks aasta jooksul kontrollitavat ainet lisatud, siis peaks Keskkonnainpektsioon sellisele seadmele tugevdatud tähelepanu pöörama.

46

Riskianalüüside raames hindasime ka võimalikke lekkeid mobiilsetes OKA-sid sisaldavates seadmetes.

Selle tulemusena saatsime kirja AS-le Edelaraudtee, milles juhtisime tähelepanu asjaolule, et meile teadaolevalt on Edelaraudtee valduses teatud kogus veduritelt maha võetud haloone sisaldavaid portatiivseid tulekustuteid ja soovitasime AS Edelaraudtee need haloonid riiklikusse käitluskeskusesse üle anda.

Vastust ei saabunud. AS Edelaraudtee sai ka helistatud, palutud teemat uurida ja uuesti ühendust võtta. Probleem lahenes peale seda, kui Keskkonnainspektsioon 2011.a novembris AS-i Edelaraudtee inspekteerimas käis.

Pärast inspekteerimist loovutas AS Edelaraudtee sidusettevõte Ühinenud Depood AS Riiklikule käitluskeskusele 16 portatiivset haloon 2402 sisaldavat tulekustutit. Loovutatud halooni kogus oli kokku 142 kg.

Keskkonnainspektsioon teostas 2011.aasta jooksul OKA-sid ja F-gaase sisaldate seadmete kontrolli 49 ettevõttes.

Inspekteerimiste käigus teostati seadmetele pisteliselt lekkekontrolle. Rikkumisi registreeriti 5 korral.

Nimekiri kontrollitud ettevõtetest on järgnev:

OKA-de ja F-gaaside kasutamise plaanilised kontrollid 2011. a (seisuga 19.01.2012)

Struktuuriüksus EttevõteKontrollide arv

Hiiumaa büroo Rimi Eesti Food AS 1Jõgevamaa büroo OÜ Peipsi Kalatööstus 1 Osaühing Järvetähe 1 Chef Foods OÜ 1 Juritex OÜ 1Lõuna regioon Tartu Ülikool 1 Osaühing ESTPRESTO 1 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 1 aktsiaselts SAMELIN 1 osaühing Playtech Estonia 1 Autoservice OÜ 1 Eesti Spordimuuseumi Ametiühing 1 Kroonpress AS 1

FIE Olav Nassar

1Lääne regioon Kajax Fishexport as 1 AC Kliimahooldus osaühing 1 Pärnu Kliimakeskus OÜ 1 Aimar Evert 1 aktsiaselts Pärnu Laht 1

Läänemaa büroo AS KG Knutsson 1 DeLaval AS 1 A-Selver AS 1

47

Lääne-Virumaa büroo RRLektus Aktsiaselts 1Põhja regioon aktsiaselts SILBERAUTO 3 Tallink 2 Rotermann City Osaühing 1 Aktsiaselts Tallinna Lennujaam 1 Tele2 Eesti OÜ 1 AS Arealis 1 Veeteede Amet 1 Magnum Medical OÜ 1

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 1

Põlvamaa büroo Põlva Tarbijate Ühistu 2 Arke Lihatööstus AS 1 Põlva Külmhoone OÜ 1 Külmateenuste OÜ 1 OÜ Põlva-Term 1Raplamaa büroo Nordplus Systems OÜ 1 Artesaano OÜ 1Saaremaa büroo AS Lennuliiklusteenindus 1 Rauni 1 Keskkonnaameti Kuressaare kontor 1Võrumaa büroo Auto Võru AS 1 KaguSell OÜ 1 Cristella VT OÜ 1Kokku 49

Lisaks Keskkonnainspektsiooni poolt tehtud valikule pakkus Keskkonnauuringute Keskus riskianalüüsist tulenevalt inspekteerimiseks täiendavalt välja järgmised ettevõtted:

Peipsi Trade 2,5 tonni HCFC-dAS Tere (Tallinn) 600 kgPaljassaare Kalatööstuse AS 450 kgMaseko (Tallinn) 107 kgTallinna Kaubamaja 400 kg

Tallinna Kaubamaja inspekteerimisel avastasime keldrikorruselt kaks eraldiseisvat tsentraalset kliimaseadet, milles oli algselt sisaldunud 2 X 120 kg HCFC 22.

Mõlemas kliimaseadmes oli kaks eraldi jahutuskontuuri. Ühe kliimaseadme esimene kontuur oli vakumeeritud ja ei töötanud, teises kontuuris oli HCFC-22 asendatud HFC-gruppi kuuluva asendusainega HFC-427A (HFC32 15%, HFC143a, 10%, HFC134a 50%, HFC125 25%) 60 kg.

Teises jahutusseadmes kasutati mõlemas jahutuskontuuris HCFC-22 120 kg.

Vakumeeritud kontuuridest eemaldatud HCFC-d lisati osaliselt teise seadmesse. Seadmed olid nõuetekohaselt sildistamata. Lisaks oli esitamata aruanne KTK andmekogusse. Hoolderaamatut oli täidetud, kuid kanded kahe eraldiseisva kliimaseadme kohta olid tehtud ühte hoolderaamatusse. Keskkonnanspektsioon tegi Tallinna Kaubamajale vastavad ettekirjutused.

48

AS Peipsi Trade kasutuses olevast suurest külmhoonest on ajavahemikul 2006-2011 HCFC põhine külmasüsteem maha monteeritud ja asendatud HFC 404A sisaldava uue süsteemiga.

2500 kg HCFC-22 nn “kadumisega” tegeleb Keskkonnainspektsioon.

Keskkonnainspektsiooni on 2011.a tehtud inspekteerimise käigus jooksvalt nõustatud osoonikihti kahandavate ainete alaste õiguslike küsimuste lahendamisel, õigusaktide tõlgendamisel ja seadmete ning mahutite sildistamist puudutavate küsimuste lahendamisel.

Keskkonnainspektorid on vajanud meie abi seadmes sisalduva aine koguse orienteeruval hindamisel. Seda juhul, kui seadme hoolderaamatus on puudunud seadmes sisalduv aine kogus või on aine kogus seadmes tundunud ebamõistlikult väike.

Seoses inspekteerimisega tegime järelepärimise ka Eesti Alalise esinduse keskkonnaatašeele Aare Sirendile. Järelepärimine puudutas küsimust, millise tihedusega on OKA-sis sisaldava seadmete leket vaja kontrollida - kas välisõhu kaitse seaduse sätestatud tihedusega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1005/2009 nõutud tihedusega. Välisõhus kaitse seaduses on nõutud tihedus suurem kui EL määruses. Selgitasime atašeele samuti, mis asjaoludel on sagedused erinevad.

Selge vastus oli, et tihedust on vaja kontrollida EL määrusega kehtestatud tihedusega. Sellest seisukohast informeerisime ka Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumit.

49

2. 6 Maksu-ja Tolliameti nõustamine osoonikihti kahandavate ainete ja neid sisaldavate toodete impordi, ekspordi ja transiidi küsimustes, s.h OKA-de proovide analüüsimine; informeerimine uutest dokumentidest ja arengutest, ettepanekute tegemine kontrollisüsteemi tõhustamiseks ning juhendamine Euroopa Komisjonile igal aastal esitatava ebaseadusliku kaubanduse aruande koostamisel

Koos Maksu- ja Tolliametiga valmis 2011. a mais Eesti Vabariigi aruanne Euroopa Komisjonile ebaseadusliku kaubanduse aruande (1005/2009 art 26, p. 1, lõige c).

Eesti aruande kohta Euroopa Komisjonil märkusi ei olnud.

Maksu- ja Tolliametit informeeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1005/2009/EÜ osoonikihti kahandavate ainete kohta 17. oktoobril toimunud korralduskomitee koosolekul arutatust ning Euroopa Komisjoni poolt saadetud täiendavast informatsioonist. Pärast koosolekut saatsime Maksu- ja Tolliameti vastutavatele spetsialistidele kõik teemaga seotud dokumendid ning samuti koosoleku protokolli.

Litsentsimisega seotud arengud

Litsentsitaotluste arv on tohutult tõusnud. Ühe rohkem firmasid on hakanud määrust täitma, eriti puudutab see lennundussektorit.

Komisjon töötab uue töökorralduse lihtsustamise projektiga, mille eesmärgiks on töökoormuse optimeerimine.

Käimas on ka OKA-de autopilootprojekt, mille eesmärgiks on litsentside kiirem väljaandmine (kirjeldav dokument asub lisas 5).

Plaan on tekitada täisautomaatne süsteem, nii et inimene ei pea litsentside andmisega enam samas mahus tegelema, kui varem. Töötatakse välja uus tarkvara.

Eriti on see oluline lennundussektoris. Rohkem kui 90% litsentsimisest hakkab tulevikus automaatselt toimima.

Osad muud sektorid jäävad ka ekspertide poolt kontrollitavaks.

2012. a muutuvad CN koodid, see puudutab ka OKA-de koode. Uued koodid pannakse TARIC süsteemi.

Uutest koodidest informeerisime ka Tolli, kes peab uutes koodidest tulenevalt Eesti süsteemis vastavad ümberkorraldused tegema.

Peaaegu kogu imporditud haloon (2010-2011) on lennunduskasutuseks. Komisjoni paneb muretsema, kust saavad teised sektorid (nt sõjandus ja tsiviilkasutus) vajatava halooni.

50

Infopäev Maksu- ja Tollimatile toimus 18. novembril 2011. Osalesid Elika Brosman, Gerlin Kallas ja Raido Reimann.

Informeerisime Maksu- ja Tolli ka rakenduskomitee koosolekul tõstatunud tolliga seotud 1005/2009/EÜ tõlgendamise küsimustest

• haloonidega varustatud lennukite teenindamine

Teema pandi päevakorda sel põhjusel, et Saksamaa esindaja saab sel teemal pidevalt järelepärimisi. Ka toll tegutseb erinevatel juhtumitel erinevalt ning ühtne lähenemine täielikult puudub. Firmad on huvitatud ühtsest lähenemisest. Lufthansa on esitanud erinevad stsenaariumid. Litsentsi on vaja, kui rakendatakse tolliprotseduure. Arvestada tuleb ka mittevajaliku töökoormuse vältimise vajalikkust tööstusele.

Regulaarlendude puhul litsentsi ei ole vaja. Impordi puhul on aga litsents vajalik.

Kui lennuk tuuakse Euroopasse parandamiseks on tegemist seestöötlemisega (inward processing). Sel juhul on vaja impordi- ja ekspordilitsentsi, kuid see ei käi tuletõrjeseadmete kohta. Komisjoni poolt tehtav litsentseerimine on suhteliselt automatiseeritud.

Komisjon on lubanud see teema lülitada 1005/2009 rakendamise juhendamaterjali (tõlgendamisdokumenti). Teatud määral on informatsiooni ka litsentseerimiskäsiraamatus.

Kuigi Komisjon oli koostanud paar aastat tagasi eraldi juhendmaterjali, ei piisa sellest.

Soome tegi Komisjonile ettepaneku korjata liikmesriikidelt erinevate juhtumite näiteid ja nende kohta siis tõlgendamisdokumendis selgitused anda.

• Laevade teenindamine

Komisjon soovis rõhutada, et on vahe laevade teenindamisel EL sadamates ning gaasi tarnimisel laevadele hilisemaks kasutamiseks.

Oluline on, millise tolliprotseduuri all seda tööd tehakse. Tegemist on rohkem tolli pärusmaaga ning see on suures osas ka firmade poolse aususe küsimus.

Komisjon tegeleb laevade teemaga edasi peale edasi. Laevade teenindamise teemat arutatakse ka MOP-il ja sel teemal on otsuse eelnõu (CRP).

21.-l MOPil arutasid pooled CRP-d (otuse eelnõud), mille teemaks oli osoonikihti kahandavate ainete kasutamine laevade teenindamisel. See otsuse ettepanek oli esitatud Belize’i, St Lucia, Marshalli saarte, Trinindadi ja Tobago ning St Vincent ja Grenadiinide poolt. 23ndal MOP-il arutatakse seda CRP-d edasi. CRP-ga on palju vaeva nähtud ning see on täpsemaks muudetud, eriti puudutab see sekretariaadile antavaid ülesandeid.

51

2.7 Koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Lennuameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi jt ametkondade ametnikega OKA-de kasutamise ja käitlemise korraldamisel (haloonid ja nende alternatiivid), samuti kriitiliste haloonide riikliku aruande ettevalmistamisel Euroopa Komisjonile

Koos Kaitseministeeriumi ja Lennuametiga tehti koostööd kriitiliste haloonide aruande ettevalmistamiseks Euroopa Komisjonile. Eesti Vabariigi kriitilised haloonid paiknevad Kaitseministeeriumi (soomukid ja sõjalaevad) ning Lennuameti (õhusõidukid) haldusalas.

Nii Kaitseministeeriumi kui Lennuametit sai aruande koostamisel informeeritud riikliku haloonipanga olemasolust ja võimalustest. Kaitseministeerium küsis, kas oleks vajalik haloonide broneerimine, millele vastasime et esialgu ei ole see vajalik. Riiklikus haloonipangas paiknevaid koguseid hoitakse ainult Eesti kasutuste jaoks.

Ei Lennuametis ega Kaitseministeeriumis ei ole plaane haloonide väljavahetamiseks. Kaitseministeeriumile on esitatud Suurbritannia Keskkonnaministeeriumi (DEFRA) tellimusel koostatud dokument haloonide väljavahetamiseks sõjaväelistel kasutusaladel

Eestis on kaalutud ja katsetatud võimalusi CO2-le üleminekuks soomukitel 2009.a.

Uutel laevadel on kasutusel argoniit ja CO2. Need laevad osteti selliste tuletõrjesüsteemidega.

Õhusõidukitel oleks ainsana praegu võimalus tualettruumides paiknevate portatiivsete kustutite väljavahetamiseks (haloonide mahamonteerimise tähtaeg sellel kasutusalal 2020).

Lennufirmad ei hakka aga omapäid haloonide väljavahetamiseks initsiatiivi üles näitama, sest kõikide lennuohutusega seotud küsimuste lahendamisel järgitakse lennukite tootjafirmade ning Lennuohutusorganisatsiooni (International Civil Aviation Organization - ICAO) juhtnööre.

Haloonide kiireks väljavahetamiseks pole esialgu ka tarvidust, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatud tähtajad haloonide väljavahetamiseks on kaugel:

• õhusõidukitel tualettruumides paiknevad portatiivsed kustutid 2020

• soomukitel mootoriruumide kaitseks kasutatavad kustutid 2035

• veepealsetel sõjalaevadel mootoriruumide kaitseks kasutatav 2030haloon

52

2.8 Ettevõtete, asutuste ja erialaliitude nõustamine ja informeerimine osoonikihti kahandavate ainetega seotud küsimustes ning TEAP-i (Montreali protokolli tehniliste ja majanduslike hinnangute paneel) ning Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud OKA-de alternatiivide tutvustamine

• Esinemine infopäevadel ja koolitustel

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse esimees Margus Kört esines 2011.a oktoobris Keskkonnaministeeriumis toimunud osoonikihti kahandavate ainete ning Montreali protokolli tutvustaval infopäeval.

24. novembril 2011.a esines Inari Truumaa, koostöös Eesti Külmaliiduga korraldatud külmamehhaanikute ühepäevastel külmaainete keskkonnamõjude alasel koolituskursustel.

Kajastatud ainevaldkond oli „Külmaala puudutav seadusandlus, Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest tulenevad nõuded“.

Põhipunktid, millel detailsemalt peatuti:

• HCFC-de kasutuspiirangute rakendumise ajagraafikud (2015)• Õigeaegne üleminek HCFC-de alternatiividele• HCFC-sid sisaldavate seadmete ja mahutite sildistamine

Kokku osales kursustel 20 külmamehhaanikut.

• Külmaliidu informeerimine ja osalemine külmatehnikute kutseeksamite vastuvõtmisel

Aruandlusperioodil toimus 6 koosolekut Eesti Külmaliiduga.

Koosolekute põhiteemadeks olid:

• OKA-de määruse 1005/2009/EÜ täitmine. • FOKA funktsionaalsus ja seadmete hoolduse ning remondiga tegelevate

ettevõtete ettepanekud FOKA-sse täiendavate võimaluste lisamiseks.• Külmatehnikute Kutseeksami eksamipiletites sisalduvate keskkonnaalaste

küsimuste ja praktiliste ülesannete väljatöötamine.• OKA-sid sisaldavate seadmete ja mahutite sildistamisnõuded ning siltide

tentraalse trükkimise korraldamine.• Võimalike alternatiivsete külmainete valik HCFC-sid sisaldavatele külma ja

kliimaseadmetele.• Keskmistatud lekkenormid eritüübilistele külma-ja kliimaseadmetele

Külmaliitu on täiendavalt informeeritud HCFC-sid sisaldavate seademete märgistamise kohustusest ning tehtud ettepanek koostöös trükkida OKA-sid sisaldavate mahutite ning seadmete märgistamiseks mõeldud kleebised, mis eelmisel aastal välja töötati. Samad kleebiste vormid on edastatud ka Keskkonnainspektsioonile.

53

Osalemine külmatehnik I ja külmatehnik II kutseeksamite vastuvõtukomisjoni töös. Toimunud on kaks kutseeksamit.

Oleme nõustanud Külmaliidu spetsialiste kutseeksamitel kasutatavate eksamiküsimuste ja praktiliste treeningprogrammide väljatöötamisel.

• Ettevõtete informeerimine telefoni ja kirja teel

2011.a suvel saadeti kiri Edelaraudteele, milles juhtisime tähelepanu asjaolule, et meie teateil on Edelaraudtee valduses teatud kogus raudteelt maha võetud haloone ja palusime Edelaraudteel need haloonid riiklikusse käitluskeskusesse üle anda.

Vastust ei saabunud. Edelaraudteele sai ka helistatud, palutud teemat uurida ja uuesti ühendust võtta.

Asi läks liikuma, kui Keskkonnainspektsioon inspekteeris novembris Edelaraudteed.(Teemat on täpsemalt kajastatud aruande punktis 2.5)

Keskkonnaministeeriumile tehti 2012.a alguses järelepärimine Eestis kogutud haloonikoguste kohta.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostas kogutud haloonikogustest erinevate dokumentide põhjal kokkuvõtte ning Keskkonnaministeerium edastas selle järelepäringu esitanud ettevõttele.

Eestist kogutud haloonikogused perioodil 2002-2010 (kg)

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Haloon 2402

2 139 445 2 402 1 338 1 182 1 857 442 300 0

Haloon 1301

1 200 1 777 1 301 8 201 0 627 216 0

Haloon 20016

C2H5Br

100 810 3 407 0

• Informeerimine OKA-de laborikasutusele kehtestud korrast

Eesti Keskkonnauuringute Keskus informeeris osoonikihti kahandavate ainete kasutamiseks kehtestatud nõuetest laboratoorsetel ja analüütilistel eesmärkidel järgmisi sihtgruppe:

• Eesti Akrediteerimiskeskust• Kemikaalide tarnijaid (24 ettevõtet)• Laboreid (43 ettevõtet)• Ettevõtete sertifitseerimisega tegelevaid ettevõtteid (6 ettevõtet)

Kirjadele olid lisatud ka järgmised dokumendid:6 BF2: 73% halooni 2001 ja 27% halooni 2402

54

• Osoonikihti kahandavate ainete litsentsimise juhend X osa ”Laborid ning laboris ja analüüside tegemisel kasutatavate OKA-de tarnijad”

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009• Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 291/2011

Saadetud kirjad koos adressaatide nimekirjadega asuvad lisas 4.

Akrediteerimiskeskus informeeris OKA-dele kehtestatud nõuetest oma kliente ka 2011.a detsembris toimunud kliendipäeval, mille jaoks koostasime Power Pointis esitluse (asub lisas 4).

• Tootmise abiainena kasutatavad OKA-d (eriti CCl4)

Lisaks laborite teemale on oluline ka süsiniktetrakloriidi kasutamine lähteainena ning tootmise abiainena. Maailmas kasutatakse sel eesmärgil 600-800 000 tonni süsiniktetrakloriidi, mis satub atmosfääri. Ainuüksi Euroopas kasutatakse sel eesmärgil 160 tonni CCl4 ja ka terves maailmas see kasutus kasvab.

Eestis pole ühtki sel eesmärgil OKA-sid kasutavaid ettevõtet teada.

Ettevõtete sertifitseerimisega tegelevate ettevõtete kiri (vt Lisa 4) sisaldas ka seda teemat.

2.9 Baltimaade osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse töö tagamine (OKA-de kogumise, taasväärtustamise ja sügavpuhastamise süsteemi käigushoidmine) ning riikliku haloonipanga pidamine, et tagada Eesti Vabariigi puhaste haloonide varu lubatud kriitilisteks kasutusteks (Kaitsevägi, Eesti lennukid)

ÜRO, Eesti Vabariigi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantsvahenditega on Suur - Sõjamäele alates 2000.a üles ehitatud riiklik kogumis- ja käitluskeskus OKA-de kogumise, taasväärtustamise ja sügavpuhastamisega seotud riiklike ülesannete täitmiseks.

Alates loomisest on riiklikku osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskus opereerinud Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kelle abil viidi läbi ka vastavad ÜRO projektid, ning kes on käitluskeskust KIK-i vahenditega edasi arendanud. EKUK-il on ainsa jäätmekäitlusettevõttena Eestis ohtlike ainete käitluslitsentsil OKA-sid sisaldavaid jäätmekoodid:

140601 klorofluorosüsivesinikud, HCFC ja HFC ained160504 ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sh haloonid survemahutis)

55

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juures asuvas ohtlike jäätmete käitluskeskus on vastavalt Eesti riigi ja ÜRO vahel sõlmitud lepingule 3 riigi (Eesti, Läti ja Leedu) vaheline osoonikihti kahandavate ainete lõppkäitluseks ettevalmistamisega tegelev keskus.

Külmaained (CFC-d ja HCFC-d):

Käideldud kogused

2011.a on Suur-Sõjamäel asuvale ohtlike jäätmete keskusele loovutatud:

• 195 kg keemiliselt puhast HCFC-22. • 270 kg kg erinevate külmaainete segu

Keemiliselt puhas HCFC on loovutatud käitluskeskusele ohtlike jäätmetena. Hinda hoitakse paindlikuna, nii et need ained kindlasti käitluskeskusesse jõuaksid.

Kuna firmade poolt 2011.a HCFC-sid taasväärtustamiseks käitluskeskusesse toodud ei ole, siis 2011.a sellist teenust ei osutatud.

Loodetavasti kasvab nõudlus HCFC-de taasväärtustamise järgi järgnevatel aastatel, sest tehasepuhtusega HCFC-de seadmetesse lisamine on juba 2 aastat keelatud ning ka puhastatud HCFC-de lisamine lõpeb 1. jaanuarist 2015, seega 3 aasta pärast.

Lisaks käitluskeskuse kahele HCFC-de taastamisseadmele on paljudel külmafirmadel ka UNDP projekti „Recovery and Recycling” käigus 2001.a välja jagatud kogumisseadmed (50 tk) ja pumbad (50tk), millega saab väiksematest seadmetest HCFC-sid koguda, lihtmenetluses puhastada ja seejärel seadmesse tagasi panna. Suure külmaainesisaldusega seadmetest gaasi kokkukogumiseks ja taastamiseks sobivad aga pigem riikliku käitluskeskuse seadmed.

• HCFC-de taastamise võimalused

OKA-de käitluskeskuses asub 2 seadet HCFC-de taastamiseks ja üks seade HCFC-de sügavpuhastamiseks.

Ükski firma pole senini HCFC-de puhastamisteenust vajanud.

2011.a lõpul asus Suur-Sõjamäe osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuses osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid külmaaineid:

- HCFC-22 (keemiliselt puhas) 918 kg

- CFC-12 40 kg

- Erinevate külmaainete segu 990 kg

NB! Erinevate külmaainete segu ei ole võimalik puhastada ja see on ohtlik jääde, samuti on ohtlik jääde CFC-12.

56

HALOONID JA TEISED OSOONIKIHTI KAHANDAVAID AINEID SISALDAVAD TULETÕRJEGAASID

Kuigi suuremad haloonide kogused on nüüdseks Eestis vastavalt kehtivatele nõuete maha monteeritud, toimib haloonipank edasi, sest jäänud on haloonide kriitilised kasutused, mida lubab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1005/2009/EÜ lisa VI.

2010.a 18. augustist alates on kriitilistele haloonidele ka tähtajad määratud (olenevalt kasutusalalt kuni aastani 2035).

Eestis on haloonide kriitilised kasutused kahes sektoris: militaarkasutus (soomukid, sõjalaevad) ja õhusõidukid.

Haloonid paiknevad soomukitel (kokku 347 kg halooni 1301) ja kolmel sõjalaeval (igal laeval 210 kg halooni 1301 – kokku 630 kg). Uutel laevadel on argoniit ja CO2.

Eesti Vabariigis kriitilistel kasutustel haloonide kiireks väljavahetamiseks pole esialgu ka tarvidust, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega haloonide väljavahetamiseks kehtestatud kõige lähemad tähtajad on kaugel:

• õhusõidukitel tualettruumides paiknevad portatiivsed kustutid 2020

• soomukitel mootoriruumide kaitseks kasutatavad kustutid 2035

• veepealsetel sõjalaevadel mootoriruumide kaitseks kasutatav 2030haloon

Kuna haloonide tootmine maailmas on lõpetatud ja juurdepääs haloonile on piiratud, siis on haloonipank jätkuvalt vajalik Eesti enda kriitiliste kasutuste vajaduste rahuldamiseks. Eriti puudutab see Afganistanis käivaid soomukeid, neil soomukitelt on viimastel aastatel ka emissioon toimunud.

Haloonipangas säilitatakse Eesti Vabariigi kriitiliste haloonide varu. Kriitiliste haloonide aruande ettevalmistamisel Euroopa Komisjonile informeerime igal aastal nii Kaitseministeeriumi ja Kaitseväge kui Lennuametit.

Halooniaruande koostamise käigus ja Kaitseväega suhtlemise tulemusel on kaitseväge korduvalt informeeritud haloonipanga olemasolust Eestis ja võimalusest haloone vajadusel puhastada ja osta. Kaitsevägi ongi juba huvi haloonide (haloon 1301) ostmise vastu Eesti soomukitele.

Kuna Lätis ja Leedus haloonipank puudub, siis oleme valmis teenindama ka Läti ja Leedu ettevõtteid. Oleme väljastanud neli vastavasisulist hinnapakkumist haloonide kriitilistele kasutajatele Lätis ja Leedus, kuid otsese lepinguni asi jõudnud ei ole. Eestile lähimad haloonipangad asuvad Poolas ja Taanis. Eesti haloonipank asub ka ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) DTIE osooniprogrammi ja Multilateraalse Fondi poolt ellu kutsutud ülemaailmses veebipõhises keskkonna “Halontrader“ http://www.halontrader.org nimetatud haloonipankade hulgas ning aeg-ajalt tehakse meile ka erinevatest riikidest järelepärimisi haloonide ostuks. “Halontrader” kodulehel asuv kaart riikidega, kus paiknevad haloonipangad http://62.160.8.22/

57

Enne ohtlike jäätmete käitluskeskusesse vastu võtmist võtame igast loovutatud haloonimahutist proovi ning analüüsime neid vastavalt akrediteeritud analüüsimeetodile gaaskromatograafil.

Lisaks keemilisele puhtusele kontrollime halooni PH ja niiskuse sisaldust.

Kui loovutatud haloon vastab kehtivale kvaliteedistandardile, siis hoiustame seda kriitilistel kasutusaladel kasutamiseks. Standardile mittevastavuse korral valmistame haloonipartii ette hävitamiseks.

2011.a loovutatud haloonikogused olid järgmised:

Haloon 2402 293 kg

Sellest kasutuskõlbmatuid haloone 142 kg

2011.aasta lõpul hoiustati Suur-Sõjamäel asuvas haloonipangas:

Haloon 2402 (keemiliselt puhas) 915 kg

Haloon 1301 (keemiliselt puhas) 1 380 kg

Haloonide segu 202,8kg

Kustutusgaas NAF-S-III 250 kg(sisaldab HCFC-123 4,7%, HCFC-22 82%, HCFC-124 9,5%, isopropenüül-1 metüül-tsüklohekseen 3,75%)

NB! HCFC-sid sisaldavate kustutusgaaside kasutamine on Euroopa Liidus keelatud.

Kasutuskõlbmatud haloonid (ootavad hävitamist)

Haloonide segu (BF-2) 6 346 kg(sisaldab 27% halooni 2402 ja 73% etüülbromiidi e haloon 2001)

Kui nendele lisada ka kasutuskõlbmatud külmaained (1030 kg), NAF-S-III (250 kg), haloonide segu (202,8 kg), siis paikneb OKA-de riiklikus käitluskeskuses-haloonipangas kokku 7 828 kg erinevaid osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid ohtlikke jäätmeid.

Käivad ettevalmistused käitluskeskuses paiknevad ca 8 tonni OKA-de jäätmete hävitamiseks. Kuna haloonide hävitamiseks vajalik on kõrgem temperatuur, kui OKA-de gruppi kuuluvatel külmainetel, siis hävitamisele tuleb need ained saata eraldi mahutites.

Leping SAKAB AB-ga on läbirääkimiste lõppstaadiumis. Pärast lepingu allkirjastamist algab hävitamisele saadetava ohtlike jäätmete saadetise liikumise kooskõlastamine Rootsi Keskkonnaagentuuriga (Naturvardsverket).

58

2011.aasta lõpu seisuga on ohtlike jäätmete käitluskeskuses vaba mahtu järgmiselt:

Kasutuskõlbmatute haloonide hoiustamiseks ca 1359 liitrit (kg kui hoiustatava aine erikaal võrdub 1-ga).

Kasutuskõlbmatute külmainete hoiustamiseks 10 703 liitrit (kg kui hoiustatava aine erikaal võrdub 1-ga).

Kasutusele on võetud 2 statsionaarset mahutit kasuliku kogumahuga ca 10 000 liitrit (kg kui hoiustatava aine erikaal võrdub 1-ga).

Kogutava külmaine erikaal on aineti erinev, kuid jääb vahemikku 1,2 kuni 1,5.

2011. a täiendati suuri hoiustamismahuteid tehniliste lahendustega, mis võimaldasid hoiustamismahud ka tegelikult kasutusele võtta. Mahutid on nüüd varustatud täitetorustiku ja vajalike kraanide ning manomeetritega. Mahutipark on arvele võetud riiklikus surveseadmete registris ning teostatud kõik nõuetekohased survekatsetused.

2.10 Osoonikihti kahandavate ainete riikliku infoportaali uuendamine seoses 1005/2009-st tulenevatest ainete uutest kasutusnõuetest

Aruande perioodil uuendasime põhjalikult osoonikihti kahandavate ainete infoportaali. Mitmed materjalid on välja vahetatud, ümber kirjutatud või täiesti uued.

Lisaks on portaalil nüüd täiesti uus välimus.

Portaali uuendamisel tegime koostööd Tõravere Observatooriumi spetsialisti Kalju Eermega.

Uus portaal asub aadressil http://www.klab.ee/Osoonibyroo/index.htm

59

2.11 Osalemine osoonikihti kahandavate ainete alases rahvusvahelises koostöös nii Euroopa Liidu (määruse 1005/2009/EÜ rakenduskomitee töös ja riiklike ekspertide nõupidamistel osalemine) kui ÜRO tasemel (OEWG-d, MOP-id)

• Töö ÜRO raames

Margus Kört osales 12-18 juulil Montreali protokolli 30ndal avatud töökoosolekul (OEWG) Genfis ja

Kokkuvõte: http://ozone.unep.org/Meeting_Documents/oewg/index.shtml

19-24 novembril Montreali protokolli osapoolte 23. aastakonverentsil (MOP-il) Balis.

Balis toimunud koosolekul käsitleti järgmisi küsimusi:

I Ettevalmistav segment (21-23 november 2011)

(1) Viini konventsiooni ja Montreali protokolli ühised küsimused

(a) Viini konventsiooni ja Montreali protokolli finantsaruanded ja eelarved

(b) Viini konventsiooni ja Montreali protokolli ja nende muudatuste ratifitseerimise seis

(2) Montreali protokolli küsimused

(a) Multilateraalse Fondi täiendamine

• TEAP-i aruanne• Fikseeritud vahetuskursi mehhanismi laiendamine

(b) Montreali protokolli art 2 alusel antavad erandid

• 2012-2013. o oluliste kasutusalade erandid

• Kriitilised kasutusalad (metüülbromiid)

• MB QPS kasutused

• Ülemaailmne laboratoorse ja analüütilise kasutuse erandid.

• OKA-de emissioonide vähendamine nende kasutamisest lähteainetena ning tootmise abiainetena

(c) Osoonikihti kahandavate ainete keskkonnasõbralik hävitamine

(d) TEAP-i liikmete määramise protsess ja selle juhend

(e ) Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine laevade teenindamisel

60

(f) Täiendav informatsioon OKA-de alternatiivide kohta

(g) Metüülbromiidi kasutamine Aafrikas

(h) Ettepanekud Montreali protokolli muutmiseks

• Kanada, Mehhiko ja USA ettepanek• Mikroneesia ettepanek

(i) Hindamispaneeli võimalikud uued teemad 2014.aastaks

(j) HCFC-23 järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine

(k) Nepaali olukord seoses Kopenhaageni muudatusega

(l) Montreali protokolli tööorganite liikmete valimine 2012.a

• Rakenduskomitee (Implementation Committee) liikmete valimised

• Multilateraalse fondi täidesaatva komitee (Executive Committee - ExCom) liikmete (esimees ja kaasesimees) valimised.

• OEWG kaasesimeeste valimised

• Kemikaalide tehniliste valikute komitee uue kaasistuja valimine

(m) Rakenduskomitee (Implementation Committee) poolt arutatud Montreali protokolli täitmise ja aruandluse küsimused

(3) Viini konventsiooni teemad

Osoonikihi uurijate 8nda koosoleku aruanne

II Kõrgetasemeline segment (24-25 november 2011)

(1) Segmendi avamine

(2) Organisatsioonilised küsimused

(3) Hindamispaneelide 2010.a hinnangud

(4) Multilateraalse fondi täidesaatva komitee esimehe aruanne komitee tööst

(5) Delegatsioonide esimeeste avaldused

(6) Ettevalmistava paneeli kaasistujate aruanded ja otsuste arutelud

(7) Lõpetamine

61

Viini konventsiooni ja Montreali protokolli ühisest aastakonverentsi materjalid asuvad Osoonisekretariaadi kodulehel:

http://conf.montreal-protocol.org/meeting/mop23-cop9/draft-reports/default.aspx

Viini konventsiooni 9. töökoosoleku ja MOP-23 otsused asuvad Osoonisekretariaadi kodulehel:

http://conf.montreal-protocol.org/meeting/mop23-cop9/draft-reports/Draft%20Reports/COP9-MOP23_%20decisions.pdf

Otsused asuvad lisas 5.

Samas lisas asub ka Kalju Eerme aruanne Eesti tegevustest osooni ja ultraviolettkiirguse uurimiseks osoonikihi uurijate nõupidamisel 2-4 maini Šveitsis, Genfis.

• Töö Euroopa Liidu tasemel

Osaletud on osoonikihti kahandavate ainete määruse 1005/2000/EÜ rakendamise töökoosolekutel ning Montreali protokolli riiklike ekspertide töökoosolekutel Brüsselis (23. märts, 20-22 mai, 12-13 oktoober).

Enne koosolekuid on läbi töötatud esitatud materjalid ning koosolekutel arutatu põhjal on koostatud aruanded.

Kõikide koosolekute järgselt koostati protokollid ning need esitati Keskkonnaministeeriumile. Vajadusel kommenteerisime ka suuliselt.

Koosolekute tulemustest ning teemadest on informeeritud asjakohaseid ametkondi (Maksu- ja Tolliamet, Lennuamet, Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Keskkonnainspektsioon, MTÜ Külmaliit) ning võetud sammud ning muude korralduskomitee otsuste läbiviimiseks Eestis.

18. oktoobril toimus Brüsselis ka Euroopa Komisjoni tellimusel OKA-de ja F-gaaside pankade alast uurimistööd tutvustav 5 tunnine seminar, kus samuti osalesime.

Kõik protokollid asuvad ja viimati nimetatud seminari materjalid asuvad lisas 6.

62

2.12 Osoonikihti kahandavate ainete kogumismahutite vahetussüsteemi käivitamine

2011.a käivitati OKA-de kogumismahutite vahetussüsteem, sest kontaktidest Külmaliidu ja külmafirmadega on ilmnenud, et kasutatud külmainete kogumist takistab tühjade, eriti suurte mahutite vähesus. ÜRO projektide raames tarniti Eestile küll teatud hulk väikseid 13 kg mahtuvusega mahuteid, kuid nendest ei jätku. Kavas on eriti 100 kg kogumismahutite pargi suurendamine, et ettevõtted saaksid neid kasutades kogutud ained riiklikku osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskusesse tuua.

Kuna tühjad mahutid on kallid ja külmagaaside müüjad tahavad tühjaks jäänud gaasimahuteid tagasi (pakendiseadus), siis napib tühje mahuteid, kuhu kogutav HCFC panna. Paljud firmad kasutavad poolroostes ja nõutele mitte vastavaid või täiesti keelatud ühekordseks kasutuseks ettenähtud mahuteid, mis on väga lekkeohtlikud.

Tühjade mahutite puudus viib kogumise asemel külmaine atmosfääri paiskamisele ja osoonikihi täiendavale kahjustamisele. Mahutite vahetussüsteemi loomine on just üheks selliseks sammuks ja neid saab kasutada HCFC-de kokkukogumiseks neist seadmetest, mis lähevad üle fluoritud kasvuhoonegaasidele.

• Hanke läbiviimine

Osoonikihti kahandavate ainete kogumismahutite süsteemi käivitamiseks on soetatud 28 100 kg mahuga survemahutit. Mahutid on värvitud oranžiks ja eristuvad sellega ülejäänud turul ringlevatest külmaine mahutitest. Erivärviline tähistus peaks tagama jäätmekäitluseks mõeldud mahutite ebasihipärase kasutamise külmaseadmete remondi ja hooldusega tegelevate ettevõtete poolt.

Läbi on viidud riigihanke lihtmenetlus mahutite soetamiseks:

Pakkumise esitasid 3 ettevõtet:• Cooltec OÜ• Külmakomponentide O• ÖÜ Külmastuudio

Parimaks pakkujaks osutus Külmakomponentide OÜ summas 12 744 eurot + k/mVormistatud on riigihanke lihtmenetlus.

63

• Informeerimine vahetussüsteemi käivitamisest ja selle võimalustest

Seadmete omanike ja külmafirmade informeerimiseks on tehtud järgmist:

• Vastavasisuline informatsioon on üleval Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kodulehel http://www.klab.ee/3124/oka-vahetusmahutite-susteem/

• Lisaks on külmaseadmete remondi ja hooldusega tegelevatele ettevõttetele edastatud grupp e-meil vastava informatsiooniga.

• Kogumismahutite vahetussüsteemi käivitumisest on informeeritud Eesti Külmaliitu kuuluvaid ettevõtteid.

Kuna kogumismahutid jõudsid käitluskeskusse alles detsembri alguses, siis oleme jõudnud käesoleva lepingu lõpuks mahuteid väljastada ainult kolmele firmale.

Arvestades suhteliselt lühikest ajaperioodi, mille jooksul süsteem on funktsioneerinud on külmaseadmete remondi ja hooldusega tegelevatele ettevõtted ilmutanud märkimisväärset huvi loodud mahutite vahetussüsteemi vastu.

64