TEHNIKAKellele põles fooris punane tuli? Kes põhjustas avarii? Autokaamera fil-mitud tõestusmaterjal annab neile küsimustele väga kiiresti vastuse.

>> lk 20–22

Nordea Grupp haldab varasid 262 miljardi euro väärtuses.

Loo endale Nordea globaalsete fondidega fondiportfell! Minimaalne investeering 50 €.Tutvu lähemalt ja lepi aeg nõustamiseks

nordea.ee/fondiportfell

Aeg – investeeringu parim sõber

Investeerimisportfelli väärtus võib kasvada või kahaneda sõltuvalt arengutest maailma finantsturgudel, mistõttu võib investor osaliselt või täielikult investeeritud kapitali kaotada. Nordea ei vastuta mistahes kahjude eest, mida investor võib eelnevaga seoses kanda. Investeering fondiportfelli peab vastama kliendi riskihindamisküsimustiku tulemustele. Pakutavate fondi osakute prospektid leiad: nordea.ee/fondiportfell

Investeering fondiportfelli

märkimistasuta

ILUEfektse hennamaalingu tege-miseks kulub mõnikümmend minutit. Rõõmu sellest jagub mitmeks nädalaks.

>> lk 18–19

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE NR 1 (12) JUUNI 2015

LAE TASUTALOE TASUTA

30pluss

puhkus

Juuni 2015 3

Autoriõigused,

AS Ühinenud Ajalehed, 2015

Peatoimetaja Merili Nikkolo,

e-post merili.nikkolo@ajaleht.ee

Keeletoimetaja Reeli Ziius,

e-post reeli.ziius@ajaleht.ee

Küljendaja Liina Valt,

e-post liina.valt@ajaleht.ee

Müügijuht Jane Barbo,

e-post jane.barbo@ajaleht.ee

Reklaamipindade broneerimine:

Heli Bernhardt,

e-post heli.bernhardt@ajaleht.ee,

telefon 447 7077

Ajakirja Osuti toimetus ei

vastuta reklaamide sisu eest.

Väljaandja

AS Ühinenud Ajalehed

Tartu tn 8, 71020 Viljandi

Telefon 433 0040

Trükk AS Kroonpress,

trükiarv 32 500

REKLAAM

HotellSpaaKonverentsikeskusRestoranPubiTornikohvikUjulaBowling

Telefon 766 5500 | sales@pjpk.eewww.pyhajarve.com

aasta ringi

Suviseid reisiplaane tehes peab kõik-sugustele väljaminekutele lisaks arvestama ka sellega, kust leida ööbimiskoht. Kes vaid päevaks me-

re ääres varbad liiva sisse tahab suruda või Lõuna-Eestis kuppelmaastike ilu nautida, sel pole ööbimiskoha pärast vaja muretse-da. Hommikul vara kodunt startides jõuab

kodumaa kauneimaid paiku küllalt näha ning õhtul saab kodus oma voodis taas teki üle nina tõmmata.

Kui on aga plaanis pikemalt mõnda kuu-rortlinna suvitama jääda, peab vaeva näge-ma. Vedanud on neil, kes suveplaane tehes saavad loota Eesti popimates suvituslinna-des elavate sugulaste külalislahkusele.

Hotellide hinnad kerkivad suveperioodi eel sama kiiresti kui numbrid välitermomeetril ning kui õigel ajal broneeringu maha magad, on kõik majutuskohad suveturiste täis. Hos-teli või kämpingu tüüpi majutus on ehk ho-tellist soodsam, ent pole kõigile meeltmööda.

Järjest rohkem eelistavad suvitajad hotel-lidele privaatsemat külaliskorteri tüüpi

Suvel korterisse: kes hiljaks jääb,

see ilma jääb

merit .manni@ajaleht.ee

Merit Männi

>> lk 4

KATI MÄEKALLAS on

Saaremaal Kuressaares

külaliskorterite välja-

üürimisega tegelenud

kolm aastat.

FOTO: ERAKOGU

4 Juuni 2015

puhkus

REKLAAM

V

V T

P

V T

–

majutust – saad enda käsutusse toa või kaks, kasvõi kogu maja. Aga tuleb kiiresti tegutseda.

Kinnisvaraportaalist võib leida hulgakaupa kuulutusi, milles soovitakse suvituspealinnana tuntud Pärnus korterit osta. Soovitatavalt 2–3toa-list. Mängus pole aga asjaolu, et kõik korteriotsi-jad sooviksid mere äärde elama kolida. Kortereid ostetakse plaaniga neid suvekuudel välja üürida. See on tulus äri.

Enim üüritakse nädalaks

Pärnus Ülejõe linnaosas elav Merlin pakub ko-dumajutusteenust suveturistidele kolmandat aastat. „Varem tegeles sellega ämm, me nüüd jät-kame tema alustatut,” ütleb ta. Järjest populaar-sust koguvat tulusat ärimudelit – ostad mõnes suvepealinna korrusmajas korteri või kaks ja üü-rid need suvel välja, Merlini pere ei praktiseeri, sest aastate eest ehitasid ämm ja äi selle eesmär-giga oma eramu kõrvale veel teisegi maja, kus soovijad suvel peatuda saavad.

Rannast 15–20minutilise jalutustee kaugusel asuvas kahekorruselises majas on voodikohad üheksale inimesele, lisaks kaks välivoodit ning põrandal on ka madratsipinda mitmele inime-sele. Tube üürib perenaine välja nõudluse järgi: ühe- või paarikaupa, samuti on soovijatel võima-lus rentida kogu majaosa. Olemas on kööginurk ja pesemisruumid. Avaral õuealal on ruumi nii autoparkla kui ka grilliplatsi tarvis.

Kuigi eelmisel hooajal lasi Merlin oma maju-tuskohta reklaamida maaklerifirma vahendusel, siis algava suvitushooaja eel on ta teavitustööd teinud Facebooki lehel. Suurt reklaamikampaa-

niat ta oma sõnul ei planeerigi, kuna varasema-test aastatest on arvestatav klientide võrk juba välja kujunenud ning kõige paremini ongi Mer-lini arvates mõjunud suust suhu leviv reklaam. Majutushooaeg algab tema sõnul juuni algusest ja kestab augusti lõpuni, perenaise tähelepanek on, et üüritakse kõige rohkem nädalaks. „Ka sel-line neljapäevast pühapäevani variant on väga popp. Reeglina on nädalavahetused kõik ikka broneeritud ning kaugemalt tulijad on ka 2–3 nädalat kohapeal.”

„Paljud kliendid on juba tuttavateks saanud, sest nad on igal aastal meie juures puhkamas. Enamasti peatuvad siin eestlased, Lätist käib igal suvel kolm peret ning kahel varasemal aastal on ka Venemaalt käinud väga toredad inimesed, loodan neid ka sel suvel näha,” räägib ta.

Merlin tunnistab ausalt, et kuigi üldjuhul po-le suveüürnikega probleeme olnud, siis võima-lusel ta soomlastest kliente siiski väldib. „Liiga palju ebameeldivaid kogemusi,” kommenteerib ta napilt.

Kui enamasti üritab suvepuhkusel eestlane vä-hemalt nädala jagu peatuda Pärnus ning seetõt-tu on ka majutust turismi tipphooajal seal suh-teliselt keeruline leida, siis Eestis on teisigi avastamist väärt paiku. Viljandi linn, kus sel su-vel on tulemas nii rahvusvahelised hansapäevad kui ka iga-aastane folgifestival, avaldas juba mõ-ne aja eest üleskutse, et ootab linnakodanike abi, kes oleksid nõus külalistele oma korterit ajuti-selt välja üürima.

Hansapäevade ajaks kaugemalt ja lähemalt saabuvate külaliste tarvis alternatiivmajutust koordineeriv Sille Ardel ütleb, et olemas on ligi

40 pakkumist, mille seas on nii terveid kortereid kui ka tube eramajades ja korterites. „On ka hoo-vi peal asuvaid külalistemaju ja paar linnast väl-jas asuvat puhkemaja,” ütleb ta. Kodumajutuse info on üleval rahvusvaheliste hansapäevade ko-dulehel. Sille Ardeli sõnul täieneb kinnisvara-büroo Uus Maa hallatav portaal pidevalt. „Tee-me majutusvõimalused järjest nähtavaks.”

Samuti on kodumajutuse leheküljel üleval tei-si majutuskohti, mis on Viljandis või selle lähe-dal saadaval.

Marko Kotsar andis oma vanalinnas asuva ka-hetoalise korteri üürile ning see broneeriti len-nult. „Sinna majutatakse Viljandi sõpruslinna ametliku delegatsiooni liikmed,” täpsustab Kot-sar. „Eelkõige pani mõtlema tõsiasi, et linnal tek-kis suure rahvahulga majutamisega probleeme – hotellikohti lihtsalt ei jätkunud. Kuivõrd meil oli olemas väga heas asukohas, hansapäevade sü-dames, selline korter, mida me sel ajal ise tingi-mata kasutama ei pea, siis sündiski otsus suur-üritusele ka omalt poolt õlg alla panna. Natuke ju uhke tunne kah, et oled olnud üks aktiivne osake suurürituse toimemehhanismist,” lisab ta.

Kotsar ütleb, et vähemalt esialgu jääb korteri külalistele väljaüürimine ühekordseks projek-tiks.

„Eks tulevik näitab. Proovime esimese koge-muse ära ja siis mõtleme edasi. Tegelikult juba uuriti ka folgi ajaks üürimise võimaluse kohta, aga ütlesime praegu ära, sest sel ajal tahaks ise linnas peatuspaika omada.”

Hind külaliskorteri suvistele elanikele kujunes Kotsari ütlust mööda läbirääkimistel maakleri-ga, kes kodumajutajate registri jaoks andmeid

MIKS EELISTADA KÜLALIS-KORTERIT?• Hotellist soodsam

• Privaatsem ja ruumikam, so-

bib peredele ja sõpruskonda-

dele

• Võimalus endale sobival ajal

süüa valmistada

• Tavaliselt lubatud ka lemmik-

loomad

HINNANÄITED (ÜKS ÖÖ): Võrus 35–85 eurot

Haapsalus 15–255 eurot

Narva-Jõesuus 40–100 eurot

Tartus 25–229 eurot

Pärnus 17–225 eurot

Paides 45–65 eurot

Kuressaares 49–190 eurot

Allikad: Booking.com;

puhkaeestis.ee;

kinnisvarafirmad

puhkus

Juuni 2015 5

REKLAAM

RMK Sagadi mõisSagadi, Vihula vald, Lääne-Virumaatelefon 676 788 sagadi@rmk.ee www.sagadi.ee

Tulge ja avastage suvine Sagadi mõis! Uhke mõisahäärber, vahva metsamuuseum, kaunid aiad ja pargid, maitsvate roogadega restoran.

Magus uni hotellis või hostelis garanteeritud!

Peaesinejad: FOLKMILL JA TRAFFIC

22. AUGUSTIL 2015 VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES HARJUMAAL

LAADAL MÜÜGIL PARIM EESTI TOIT JA KÄSITÖÖ

Kaupleja

te re

gistreerim

ine

ww

w.käsitö

ölaat.e

e

Ootame laadale kauplema ettevõtteid ja eraisikuid, kes pakuvad müügiks Eestis toodetud käsitööd, talu- ja mahekaupa ning erinevaid taimi ja istikuid.

UUS! Sellel aastal avame esmakordselt Tänavatoidu Tänava, kuhu

ootame põnevaid maitseelamusi pakkuvaid tänavatoitlustajaid!

kogus. Hind sõltub pinna suurusest, privaatsu-sest, asukohast linnas, ruumide seisukorrast jne. „Minu teada algavad hinnad 10–15 eurost öö ühe inimese kohta ja lähevad välja umbes 25 euroni. Meie korteri hind sai määratud nii, et terve kor-ter üheks ööks on 100 eurot ja inimeste arvuga seda siduma ei hakanud, et soovijate jaoks oleks olukord paindlikum,” kirjeldab ta.

Üks soovitus on juristiametit pidaval Kotsaril külaliskorteriga tegelejatele küll. „Tean, et avali-ku pakkumise puhul on lepingute sõlmimine ja üürimiskokkulepped osapoolte enda teha. Juris-tina paneksin aga küll inimestele südamele ikka-gi sõlmida kirjalik lihtsamat sorti üürileping, et hilisemat võimalikku segadust vältida. Linna-valitsusega teeme ka väikese kirjaliku üürilepin-gu.”

Saaremaal algab hooaeg aprillis

Kati Mäekallas on Saaremaal Kuressaares kü-laliskorterite väljaüürimisega tegelenud kolm aastat. Eesti suurima saare pealinnas ja selle lä-hiümbruses on küll ka piisavalt hotelle, käm-pinguid ja ühiselamu tüüpi ööbimiskohti. „Kõi-gile ei sobi hotellimajutus. Oletame, et tegemist on kahelapselise perega, hotellis on veidi kee-ruline – lapsed pead põhimõtteliselt panema välivoodile magama. Pere või sõpruskonna jaoks on kahetoaline külaliskorter kindlasti mu-gavam variant.” Lisaks on külaliskorteris ole-mas kõik see, mida pakub hotell: pesemisvõi-malus, televiisor, eestlasele nii hädavajalik wifi-ühendus ning kööginurk, kus saab süüa valmistada endale sobival ajal.

>> lk 6KÜLALISKORTEREID LEIAB Eestis igale maitsele (piltidel on näiteid Pärnu ja Kuressaare majutusvõimalustest). FOTOD: ERAKOGU

puhkus

REKLAAM

Ilves: „Igaühel võib olla eelmiseid suhteid, aga kas need jätkuvad minu selja taga?“

Orav: „Oma naise pärast võid sa küll päris rahulik olla!“

13. juunil Rakvere laululaval, start 15.00! Piletid Piletilevis ja kohapeal.

Kaks korterit, mida ta välja üürib, asuvad Kuressaares vanalinna ja kesklinna piirkonnas, kus kõik vajalik on käe-jala juures, piisavalt lä-hedal asub Kuressaare loss ja ka merevaate nau-tijatel ei tule pikalt jalutada.

„Hooaeg algas tegelikult juba aprilli viimasel nädalal ja mai esimestel päevadel, esimesed broneeringud on suveks tehtud. Mul on üks seltskond, kes on igal aastal Saaremaa ralli ajal siin käinud, aga seekord jõuti neist ette. Ma po-leks uskunudki, et juba aprillis keegi korteri ok-toobriks broneerib,” ütleb Mäekallas, kes oma majutusteenust reklaamib peamiselt Booking.com lehel. „Ka puhkaeestis.ee lehel on info ole-mas, aga selle kaudu pole kliente peaaegu tul-nud. See variant eriti ei tööta, ei osata sealt ot-sida.”

Kolme hooaja jooksul on ta täheldanud, et vaatamata konkurentsile, mida pakuvad Saare-maal hotellid ja teised külaliskorterite ning ma-jutusasutuste pidajad, jagub kliente kõigile. „Saa-remaa ralli, merepäevad ja ooperipäevad – need on põhilised sündmused, mis toovad linna rah-vast täis,” teab ta.

Suurüritused mõjutavad loomulikult ka maju-tuse hinda – kui hooaja alguses saab neljaliikme-line seltskond või pere külaliskorteri enda käsu-tusse 69 euroga, siis ooperipäevade nädalal tuleb sama korteri eest välja käia juba 150 eurot. Ent hoolimata suvistest suurüritustest, mis kõikides majutusasutustes hindu kergitavad, saab Mäe-kallas nentida, et klientide vähesuse üle kurta küll ei saa. See andis ka julgust avada sellel hoo-ajal lisaks kahele korterile kuue toaga külaliste-maja. „Tulemustest saab rääkida järgmisel aas-tal. Uus asi vajab sissetöötamist.”

TIPPAJAL TULEB ÜÜRNIKUD SAUNA MAJUTADAPärnus kodumajutust pakkuv

Merlin sõnab, et juulikuu on maju-

tajate jaoks Pärnus kindlasti tipp-

aeg, siis on nõudlus küll suur. „Teen

koostööd paari kohaga, kes samu-

ti külalis kortereid välja üürivad, juu-

lis ikka jagame ja mahutame puh-

kajaid omavahel. Teinekord olen

mõelnud, et selleks ajaks võiks ma-

jale veel kolmandagi korruse peale

ehitada, sest siis on mul isegi saun

suvitajaid täis,” ütleb ta.

Merlin selgitab, et suvehooaeg

algab juunis, sügisest mai lõpuni

üürib ta tube näiteks õpilastele. Kuu

maksab 130 eurot, selle summa

sees on ka kommunaalkulud. „Kat-

sun hinnaklassi ikka soodsa hoida,

suvel maksab üks öö 20 eurot, alla

6aastased lapsed on tasuta ning

vanemad kui 6aastased 10 eurot,”

ütleb ta. „Nädalaks üürimise korral

lepime hinna juba individuaalselt

kokku, tavaliselt jääb see 250 euro

kanti.”

reklaam

8 Juuni 2015

birgit.itse@ajaleht.ee

Birgit Itse

REKLAAM

koduaed

Koerulane Kirsika Ilmjärv ütleb, et te-ma jaoks on võrkkiik puhkuse, eriti selle alguse sümbol. Aastaid postitas ta puhkuse esimesel päeval sotsiaal-

meediasse oma ajajoonele foto, kus paistsid var-bad, võrkkiige ots ja puude ladvad. Pildistajaks mõistagi varvaste omanik ehk Ilmjärv. „Check in maal” on kirjas 2013. aasta postituse juures.

Pulkadega kiikesid lastega perre ei soovita

Ilmjärve sõnul meenub talle võrkkiigega palju positiivset – lapsepõlvemängud ja viimasel ajal ka lähedastele tehtud kingitus – just võrkkiige näol. „Ühele sõbrannale kinkisin mitte päris ta-

Võrkkiike võib kasvõi terve pere pugeda

Kahe puu vahel lebamiseks võib valida lihtsa võrkkiige, aga tootjad on leidnud lahendusi, kuidas eemal hoida putukad, mahutada rippkiike suurem seltskond või pakkuda tavalise telgi asemel teisi magamis-võimalusi.

valise võrk-kiige, vaid sellise tooli moodi,” kirjeldab ta. Kaubandusest võrkkiike otsides kohtab mõisteid rippmatt, rippvoodi ja rippkiik. Osaühingu Lina-laps juhatuse liige Gerli Ild täpsustab, et sisuli-selt on tegemist sama asjaga: riputatava lama-mis- või istumisalusega, mis on valmistatud kas võrgust või kootud kangast. „Kui hakkasime koo-tud kangast rippkiikesid kümmekond aastat tagasi Eestisse tooma, olime valiku ees, millist mõistet kasutada. Võrkkiik ei sobinud, sest tege-mist polnud ju võrguga, nii tuletasimegi saksa-keelsest sõnast rippmati, kuid praegu on kasu-tusel rippkiik.”

Võrkkiikede valik on äärmiselt mitmekesine. On tihedamat ja hõredamat võrku, pulgaga ja

pulgata kiikesid. Igaühel oma eeli-sed. Edasimüüjad annavad kodulehe-

külgedel põhjalikke selgitusi, mille põhjal vali-da see õige.

Brasiilias valminud käsitöökiikede kohta üt-leb Gerli Ild, et pulkadega kiikesid nad lastega perre ei soovita, sest need võivad kergesti ümber pöörduda ja lapsed neilt kukkuda.

Pulkadeta kiige eelis on tema hinnangul see, et kiik ei kõigu küljelt küljele. Sellise kiige soe-tamisel tuletab Ild meelde, et sellel tuleb mak-simaalse mugavuse saavutamiseks lamada dia-gonaalselt. „Kui istuda on mugav, aga lamades tundub, nagu oleksite augus, võib olla, et kin-nitused on liiga lähestikku.”

Sobiv kaugus kiige otste kinnitamiseks on te-ma sõnul võrdeline kiige üldpikkusega. „Võib

puu vahel miseks võib

a lihtsa kiige, aga ad on ud valise võrk-

kiige, vaid sellise tooli pulgata kiikesid. Igaühel oma eeli-

sed. Edasimüüjad annavad kodulehe-

FOTO

: GER

LI ILD

koduaed

Juuni 2015 9

REKLAAM

Esita pildid hiljemalt 26. juuliks 2015!

VÄLJA KUULUTATAKSE:

Täpsem info: www.bauhof.ee/rodukonkurss

„AASTA RÕDU“ 1500 € REISIKINKEKAART

„NUTIKAS Rõdu“ 200 € Bauhofi kinkekaart

„SUURIM muutuja“ 200 € Bauhofi kinkekaart

„RAHVA lemmik“ 100 € Bauhofi kinkekaart

Bauhofi Aiaparadiis väärtustab nutikaid, julgeid ja rõõmsameelseid rõdu- ning terrassilahendusi! Tee endale ise maitse-taimede- või lillesein, mõnus puhkenurgake raamatu lugemiseks või anna oma rõdule/terrassile täiesti uus väljanägemine.

AUHINNAFOND

telgid üha populaarsemad. Nii mõneski matka-laagris asendavad need traditsioonilisi telke – sagedamini just siis, kui matkale on tuldud üksinda.

Matkajuht ja ülikooli lektor Mart Reimann üt-leb, et aeg-ajalt natuke kiikuda on võrkkiiges mõ-nus, aga sellist magamisviisi ta mugavaks ei pea. „Ma olen proovinud neis sees olla, aga ööbinud pole.” Reimann põhjendab, et eelistab magada pigem kõhuli, mis kumerapõhjalises rippvoodis-telgis tundub keeruline. Reimanni meelest õi-gustab selline magamisviis end soisel alal või troopikas, kus maapind pole telgi kinnitamiseks sobiv. „Eesti loodusoludes saab maapinnal tel-kida.”

Reimann teab, et mõnele selline magamisviis väga meeldib ja nad kasutavad puude vahele või nööri külge kinnitatavat magamisaset sageli.

Ta tuletab õhus magajatele meelde, et isegi kui magamisase pole kinnitatud maapinnale, on tegemist siiski telkimislaadse tegevusega. „Mõned on arvanud, et rippvoodiga on lubatud ööbida ka seal, kus telkimine on keelatud. Mina olen teist meelt.” Reimann selgitab, et ööbimi-sega kaasnevad ka teised keskkonnamõjud: ta-valiselt einestamine ning paikkonnas ringi liiku-mine.

Osaühing Laikali on juba viis aastat eestlasi omanäoliste ripptoolide (väiksel pildil) ja lama-miskiikedega rõõmustanud. Neid omapäraseid kiikesid kauplusest ei leia, müümas käib ettevõ-te kiikesid põhiliselt laatadel. Nad on otsustanud keskenduda vaid lastele. „Esialgu oli sihtgrupp laiem, aga nüüd teeme toodangut, mida saavad kasutada lapsed kuni teismeeani,” täpsustab et-tevõtte juhatuse liige Lauri Kaljurand.

Kaljuranna maakodus on üks Kerala osariigist pärit võrkkiik, mis suvisel ajal verandal tihedat kasutust leiab. „Ühel India reisil jäid need kiiged silma,” selgitab ta ettevõtmise algust.

Indias Kerala osariigis käsitööna valmistatud kiikede materjaliks on puuvill ja puit, värviliste kiikede juures on kasutatud looduslikke värve. Just seetõttu paneb Kaljurand inimestele süda-mele, et nad värvilisi kiikesid vihma käes ei hoiaks. „Värv kulub veega maha,” põhjendab ta. Samas sobivad lamamiskiiged, hällid või kookon-tüüpi toolid ka sise ruumidesse.

ka paarküm-mend senti-

meetrit lähe-malt, aga mitte

rohkem,” soovi-tab ta. Samuti on

pulkadeta kiike lihtsam hooldada –

seda võib pesta pesu-masinas. Aastate jooksul on

ostjal kujunenud välja oma lemmikud – väiksed

ilmakindlad rippkiiged, ka-heinimesekiiged ja suured,

keskmisest kallimad makra-meega rippkiiged. „Neid pitsilise

servaga kiikesid on ostnud nii era-isikud, turismitalud kui ka ettevõt-

ted suuremas koguses, et neid kinki-da,” teab Ild. Kui tavalisel kiigel on massipiirang

120 kilogrammi ja veidi rohkem, siis suu-rimad kiiged kannatavad ka 200–280 kilo-

grammi. Suurima mahutavusega kuueruut-meetrise rippkiige enda kaal ulatub 3,3

kilogrammini. Selle pikkus on 4,5 meetrit ja kii-ge tegemiseks on kasutatud umbes 6000 puuvil-lalõime.

„Need kiiged on valmistatud Brasiilias küll tra-ditsiooniliste meetoditega, aga need pole põõ-sas kootud, vaid kvaliteedi eest hoolitseb Saksa ettevõte, kel on kõik normid täidetud. Seega võib raskuspiirangut usaldada,” räägib Ild.

Materjalidest eelistavad kliendid tema sõnul puuvilla ja polüestri segu. „Seda võib jätta päi-kese ja vihma kätte, see ei pleegi nii kergesti, sa-mas kuivab kiiresti,” toob ta eelised välja.

Trendidest märgib ta rippkiikede kasutamist toas. Seega ei ole rippkiik ainult ilusa ilma ak-sessuaar – seda saab lakke kinnitades kasu-tada ka vihmase ilmaga.

Üsna populaarsed on tema kinnitusel matkakiiged, mis on kerged ja võtavad vä-ga vähe ruumi. Materjalina kasutatav lan-gevarjusiid laseb õhku läbi. „Osa matkakii-kedest on väga suurte mõõtudega, pane või terve pere sisse,” sõnab Ild. Kiik ise on kerge:

kaalub vaid 300–600 grammi, mõõtudelt nagu üks fotoalbumi pilt: 15 x 20 sentimeetrit.

Moskiitovõrguga kiikede vastu on samuti hu-vi suur – saavad selles ju lapsed segamatult lõu-naund nautida. Ild lubab, et peagi on müügile tulemas spetsiaalse loodusliku vahendiga immu-tatud rippkiik, millest putukad eemale hoiavad. „Ega meie koostööpartner kõiki ärisaladusi ei avalda, seega päris täpselt ei oska öelda, millega tegu, aga pidi olema tervisele ohutu,” teab Ild rääkida.

Rippvoodi võib soojal ajal asendada telki

Niinimetatud matkakiikesid müüb ka osaühing Matkasport. Nende veebiküljelt leiab Ferrino nailonkiige, millel on kaasas moskiitovõrk ja mis on veekindlas kandekotis. Osaühingu tegevjuht Anneli Mere täpsustab, et osa rippvooditest ma-hub sõna otseses mõttes tagataskusse, teistel on kaasas katus, mis hoiab eemal vihma ja lume. „Poes on meil kolme sorti asju, millega puude vahel lamaskleda, ise olen kasutanud hammock-telki ja võrkkiike.”

Hammock ehk rippvoodilaadne telk oli Merel kaasas matkal Kariibi saarte džunglis. „Seal pol-nud magamiseks sobivat maastikku,” kirjeldas ta. Teisel korral leidis telk kasutust Eestis vas-tu talve, kuid siis tundus Mere jaoks öö jaheda-võitu. „Suvel on neis magamine väga mõnus. Sinna mahub ka mitmekesi, aga peab arvesta-ma, et kõik vajuvad keskele kokku.” Samuti hoiatab Mere, et kel selg haige, võiks eelistada teist magamisviisi – kumeras asendis kipub selg väsima.

Osaühing Vaata müüb Šoti kaubamärgi DD Hammocks militaar- ja laagrivarustusena ka-sutatavaid tooteid. Veebilehelt ripptelk.ee võib lugeda, et tegu on ühe vähese rippvoodi-tootjaga, kelle rippvoodeid saab julgelt nime-

tada ka ripptelkideks, kuna on kasutatavad nii maas kui õhus. Näiteks on osal toodetest vee-

kindel põhi ja kaasas kaared. Lisaks välismaistele tootjatele tegeleb ripp-

vooditega Eesti ettevõte Rootsmann OÜ, kes val-mistab neid koostöös MatrixPro’ga.

Matkajate seas on rippvoodid ehk võrkkiiged-

FO

TO

: LA

UR

I K

AL

JUR

AN

D

VÕRK KIIGES PUHKAD PAREMINIMeditsiiniuuringud on oleta-

nud, et mõõdukas kiikumine

ja võrkkiige sujuv liikumine

võimaldavad võrreldes tava-

lise madratsiga paremini ui-

nuda. 2011. aastal kinnitasid

Genfi ülikooli uneteadlased

eksperimendi järel, et võrk-

kiik sobib uinakuks paremi-

ni kui tavaline voodi. Katses

osalenud 12 vabatahtlikku

said valida, kas magavad pä-

rastlõunase uinaku võrkkii-

ges või traditsioonilises voo-

dis. Katse näitas, et võrkkii-

ges jäid inimesed kiiremini

magama ja magasid süga-

vamalt kui tavalises voodis.

Uuring näitas ka märke pea-

ajus, et võrkkiiges maganud

katsealused puhkasid end

tavapärasest paremini välja.

(Postimees.ee)

koduaed

10 Juuni 2015

„Naudi leili ja ära vigise,” tervitab tulijat silt Kaanjärve talu ühe kasvuhoonelaad-se hoone ukse kohal. Talu asub Paide val-las Taga-Võõbu külas sügavate põlismet-sade vahel. Sealsel pererahval on kogemust juba kahe kilesaunaga.

Peretütar Liisa Hendrikson selgitab, et neil pole elumajas vett, kuid pesemisruu-mi oli hädasti vaja. Võttes eeskujuks ühes ammuses ETV saates „Pealtnägija” näida-tud saatelõigu, ei pidanud Liisa vennad kaua aru ning ehitasid koduhoovile suvi-se lööktööna ühe sellise. „Alguses pidi ki-lesaun olema ajutine, kuid et tuli välja vahva asi, jäi see alles,” selgitab ta.

Kaanjärve talu kilesaun on ehitatud puidust kergkonstruktsioonile, katuski on laudadest. Seal on kolm ruumi: eeskoda, pesu- ja leiliruum. Puitvoodriga ülelöö-dud on vaid üks äärmine otsasein, sauna-ahju ümbrus on vooderdatud telliste ja metallplaatidega, muidu katab saunama-ja seinu kile.

Liisa Hendrikson räägib, et kile pärineb tavalisest aiatarvete kauplusest. „Tavali-ne kasvuhoonekile on kuumusele tegeli-kult üllatavalt vastupidav, kuid meie va-hetame seda iga kahe-kolme aasta tagant. Eks kile läheb ju mustaks,” ütleb ta.

Kilesaun kestab aastaid

Võrreldes tavalise Soome saunaga on ki-lesauna leil Hendriksoni sõnul sootuks teistsugune. „Olenevalt saunaahjust kile-saunas temperatuuri üles saamisega probleeme pole, kuid võib küll öelda, et

sealne leil on niiskem. Puudub selline te-rav kuumus,” avaldab ta.

Teadaolevalt ei ole ühtegi teist ettevõ-tet peale Tigeri Invest OÜ, kes tegeleks ki-lesaunade valmistamise ja müügiga ning mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Ettevõtte esindaja Raido Kärdla arvates-ki on kilesauna eeliseks soodne hind. Sa-muti on seda võrdlemisi lihtne valmista-da, iga meistrimees saab hakkama.

Kuigi kilesaunu on võimalik tellida eri-neva kuju ja suurusega, eelistatakse enam-jaolt siiski standardset sauna põhjaga 2 x 3 meetrit. Saunas on tavaliselt vaid üks ruum.

„Kilesaunas käimine erineb tavasaunas käimisest eelkõige selle poolest, et saunas on sama ruum nii leiliviskamiseks, pese-miseks kui ka riietumiseks. Kuna seinad on kilest, siis võib kile läbi paista. Siiski, kui naabrid on uudishimulikud, saab ki-lesauna seinad katta näiteks roomatiga, läbipaistmatu kilega või mõne muu ma-terjaliga. Sauna kütmine käib nii, nagu aastasadu on käinud – kuivad halud keri-se alla ja vähem kui tunni ajaga on vesi kuum ja saun valmis,” selgitab ta. „Pelga-ma ei pea isegi pakaselisi talveõhtuid. Saun soojeneb üles probleemideta ja lei-liviskamine ei jää suvisele grammigi alla. Arvesse tuleb vaid võtta, et saun jahtub sama kiiresti kui keris, seega kui tuli on kustunud, jahtub ka saun.”

Kilesauna ise valmistades tuleb arvesta-da, et kile ei lase õhku läbi. „Seega ülejää-nud sauna ei tasu väga hermeetiliseks te-ha,” õpetab Kärdla. „Samuti peab kerise ja seina vahele paigaldama isolatsiooni, et

kile üles ei sulaks. Olenevalt sauna suuru-sest vahel ka korstna ümber ja katuse alla.”

Kilesauna hind sõltub kliendi soovidest. Terve saunakomplekti saab soetada um-bes 1200 euro eest. Kilesauna puitmater-jal on spetsiaalselt immutatud, seega võib saunas veega julgelt ringi käia. Kile eluiga sõltub sauna asukohast. Kui see on päike-se eest varjus, kestab saun kauem. „Kuna kilesauna hind on siiski väga soodne, ei saa saun kesta igavesti. Keskmise sauna eluiga on kuni kümme aastat. Sama on ka

Spaa koduhoovi? Miks ka mitte!

kuido.saarpuu@ajaleht.eekuiido saarpuu@ jajaleht ee

Kuido Saarpuu

LEIA LETILT REKLAAM

Bassein – see on vesi,vesi – see on elu!Polüpropüleen-basseinid on kompaktsed, kiirelt ja lihtsalt paigaldatavad, keskkonna-sõbralikud, hügieenilised ja soodsad!10 m bassein kaalub vaid 500 kg – võta kas või kolides kaasa ja uues kodus supled jälle! Köetavas basseinis naudid suve aasta ringi!Pikkus kuni 10 meetrit, sügavus 1,5 meetrit. Garantii 10 aastat.Müük ja info tel 5192 4650

www.bassein.ee

Kerised ja saunatarvikud suitsusaunast aurusaunaniMüügisalong asub Viljandis ja on avatud esmaspäevast reedeni 10–18 ja laupäeval 10–14.Tellimine ja info telefonidel 5669 6549 ja 5699 7233, e-post myyk@kerised.ee.Toimetame kauba kohale üle Eesti.Sauna teeb nauditavaks Kerised.ee!Sauna teeb nauditavaks

INFRAPUNASAUNLeevendab kroonilist väsi-must, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset, muudab reipaks ning on tõhus tselluliidi lammu-taja. 30minutilise seansiga põletab saunaline üle 600 kalori. Ehkki temperatuur püsib 35–45 kraadi piires, on selle soojustoime süga-vam ja efektiivsem. Infrapunasauna kasuta-takse ka raviotstarbel. Mõeldud kogu perele. Meie infrapunasaunades on kasutatud vaid Eesti puitu ning Soome firma Polarheat Oy kõrgtehnoloogilisi ja kvaliteetseid infra-punaelemente, mis on kõikjal sisevoodri taga – ka laes ja põrandas –, tagades saunas 100 prot-senti ühtlase soojuse leviku, puuduvad ülikuu-mad pinnad. Toodame eri suuruste ja viimistlus-astmega standardkabiine ning ehitame tava- ja infrapunasaunu kliendi vajaduste järgi.Hinnad alates 600 € SAUNAPOOD

g

sib

Kui ruumi, vahendeid ja tahtmist jagub, sobib spaa-mõnudeks ka tagahoov. Peale eris kummaliste saunade jõuavad koduaedadesse üha enam kümblus tünnid ja välibasseinid.

Mõnusa leili võib saada ka mõne

PAIDE VALLAS Taga- Võõbu külas on Kaanjärve talu pererahval kasutada juba teine kilesaun. Peretütar Liisa Hendrikson kiidab selle niisket leili. Kui kasutusel on korralik küttekeha, ei jää kilesaun tavasauna leilivõtmis-ruumile sugugi alla.

koduaed

Juuni 2015 11

REKLAAM

PAKUME OMA KLIENTIDELEusaldusväärset koostööd kvaliteetseid tooteid lühikesi tarnetähtaegu personaalset nõustamist

TORUSAUNADhinnad al 2249 €

kuusest, termokuusest,ühe, kahe ja kolme ruumiga,

terrass, nokk,läbimõõt 200, 240 cm

LEILIRUUMIDhinnad al 2199 €

kuusest, termokuusestläbimõõt 240 cm

sise- või väliahjuga,läbimõõt 180 cmKÜMBLUSTÜNNID

hinnad al 1129 €

plastiksisuga

kuusest, lehisest,termokuusest,

sise- ja väliahjuga,läbimõõt 150–200 cm

KÜMBLUSTÜNNIDhinnad al 550 €

puidust sisuga

sajaeurosest saunast

Puidust kümblustünn vajab hoolsat peremeest„Olen saunalemb, kes tahab pärast kuuma sauna end külmas tünnis karastada. Kümb-lustünn, kus sees ma tavaliselt ei hoia ei ah-ju ega pinke, vaid kasutan kui pisikest bas-seini, on selles osas oma eesmärki täitnud,” põhjendab Kristjan Vestung, miks tal on oma Paide kodumaja tagahoovis juba 2008. aas-tast Siberi lehisest valmistatud kümblus-tünn. „Minul ei ole kümblustünn selleks, et seal lihtsalt mitu tundi vedeleda.”

Talveks on Kristjan Vestung terrassi sisse ehitatud kümblustünni tavaliselt veest tüh-jaks lasknud. Vaid mõnel üksikul korral on ta seda siiski kasutanud, veega täitnud ja vee soojaks kütnud.

Tehiskest säästab aega

11 aastat tagasi kümblustünnide ja saema-terjali tootmisega alustanud Valgamaa et-tevõtte OÜ Lemmikmees omanik Kalev Lemmik tunnistab, et ühel keskmisel klien-dil on enne ostu tavaliselt ära tehtud suur kodutöö. Vähe on neid, kes tulevad lihtsalt pakutavate tünnidega tutvuma ja langeta-vad hetkeemotsiooni põhjal otsuse. „Me toodame seitset kümblustünni mudelit ning kõik mudelid saavad olla erinevast puust.

Tavaliselt valmistame kümblustünne kuu-sest, termokuusest ja lehisest,” sõnab ta. „Need seitse mudelit erinevad omakorda nii suuruselt kui küttekehalt. Hinnad varieeru-vad täiskomplektide puhul (kümblustünn, ahi, pingid, trepp, katted) 550st 1800 euro-ni. Mullid, valgustus, tünni kuju – on, kuhu edasi areneda.”

Ühe kümblustünni küttekeha võib olla nii sisemine kui ka välimine. Lemmik on seda meelt, et välise küttekehaga on tunduvalt mugavam toimetada, seda kütta ja vajadu-sel puhastada. See on ka hinnalt kallim.

Puidust kümblustünnide hooldusel ei saa mööda välisest hooldusest. Kalev Lemmik soovitab tünni väljast hooldada (umbes kord aastas) sama vahendiga, millega seda algu-ses töödeldi. Nende ettevõttes on selleks tõr-vaõli. „Samuti ei tohiks kevadel puittünni, eriti lehisest tünni, veest tühjaks jätta, sest puit kipub päikeses ja tuules kuivama. Pigem hakata paisutamisega pihta pisut varem. Ka tuleks enne alati tünn vett täis lasta ja alles siis tuli ahju alla teha, et ahju läbi ei põleta-taks. Ahi on mereveekindlast alumiiniumist, mis ei kannata puhast tuld,” õpetab ta.

Kui tihti tuleks kümblustünnis vett vahe-tada, sõltub tünni kasutussagedusest ja

>> lk 12

KOMMENTAAR

ALDO PITSNER, Paide linna ehitusnõunik

Et linnas on krun-

did väikesed,

tahavad ini-

mesed üld-

reeglina

väiksemaid

ehitisi püs-

titada kinnis-

tu äärde. Hili-

semate preten-

sioonide vältimiseks on minu soo-

vitus enne ehitamise algust esmalt

naabritega läbi rääkida. Saunamaja

või kile sauna puhul ei pruugi naab-

rile meeldida kütmisest tulev suits.

Oluline on seegi, kas saun on püsti-

tatud vaid suvehooajaks või aasta-

ringseks kasutamiseks.

Ehitusseaduse alusel on nõu-

tav kohaliku omavalitsuse kirjalik

nõusolek, kui ehitatakse väikeehi-

tis, mille ehitisalune pind on

20–60 ruutmeetrit. Kuni 20ruut-

meetrise ehitisealuse pinnaga väi-

keehitise puhul peab omanik de-

tailplaneeringu kohustusega aladel

püstitamise kavatsusest teavita-

ma kohalikku omavalitsust. Selline

ehitis peaks saama kirja ka ehitis-

registrisse.

FOTOD: 2 × DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

FO

TO

: DM

ITR

I K

OT

JUH

/JÄ

RV

A T

EA

TA

JA

kerisega. Kõik sõltub sellest, kui tihti sauna kasutatakse. Sauna eluea pikendamiseks on soovitatav katusele lisaks olemasolevale ki-lele panna plekk või eterniit,” räägib Kärdla.

Kerisevalik on suur

Kilesauna ehitamise üks suuremaid kulusid on keris. Paide Ehitustarvete kaupluses oli mai alguses pakkuda 16 tüüpi puuküttega saunakerist. Esindatud olid Eesti Vangla-tööstus, mis müüb Stovemani saunaahju-

sid, Harvia keris ja Pärnu tootja Skameti ke-rised. Koos tellitavate keristega küünib pakutav kaubavalik ligi 20 keriseni.

Kaupluse juhataja Toomas Ojamaa ütleb, et keriseid on hästi mitut sorti, neid on pika ja lühikese koldega, materjali paksus ja keri-se kuju on erinev ning palju muud. Hinnad algavad üldjuhul pisut enam kui 300 eurost ja küünivad 500–600 euroni. „Kõige tähtsam parameeter on ruumi kubatuur, mida sauna-keris peab soojaks kütma,” selgitab ta. „Vaja on teada konkreetse leiliruumi mõõtmeid.”

PAIDE VALLAS ASUVA Pihlaka talu peremees Kaljo Pihelgas võttis

basseiniehituse ette ligi 12 aastat tagasi. Maaliline veesilm metsatalu

tagaaeda valmis kiiresti ning kurnas kukrut suhteliselt vähe.

koduaed

12 Juuni 2015

Kaunis välibassein LEIA LETILT REKLAAM

Eritellimusel köögid, garderoobid, kodu- ja kontorimööbel.Pakume peitustelahendusega kabineti- ja veinikeldrimööblit. Soovid professionaalset abi, võta ühendust telefonil 5590 1280 või e-postil moobler.info@gmail.com või leia meid Facebookis.

Õuebassein kui tuletõrje veehoidla (EVS 812)Nii uues kui ka kasutusel olevas basseinis on vesi aasta läbi sees ning jäässe paigaldame spetsiaalse veevõtu avause. Telefon 607 6314, ArneHelar Cryptography OÜwww.kodubassein.ee

Välibassein pole vaid luksusliku villa osa. 19 aastat basseinide alal töötanud Arne Lõokene kinnitab, et välibasseinid on aja-pikku odavamaks läinud.

„Lihtsamate basseinide hinnad algavad paarikümnest (täispuhutavad lastebassei-nid – toim.) eurost, kuid võivad kallimate puhul ulatuda isegi 15 000 ja enama euro-ni,” ütleb Helar Cryptography OÜ juhatu-se esimees ja aastate jooksul enam kui 300 basseini rajamise juures olnud Arne Lõo-kene. „Kõik määrab ära inimese huvi, soov ja rahalised võimalused. Kindel on, et bas-seinid on läinud odavamaks. Rääkisin ühe Tartu mehega, kes ostis 8 meetrit pika, 4,5 meetrit laia ja 1,4 meetrit sügava basseini 1200 euroga, mis on täiesti normaalne hind. Hinnale lisanduvad vajalikud sead-med – filtrid ja pumbad.”

Soojendatava basseini üks suurim kulu-artikkel võib olla elekter. „Krooniajal hoidis üks mees oma välibasseinis elekter küttega talv läbi kaheksakraadist temperatuuri ning maksis selle eest 5000 krooni (329,6 eurot) kuus,” selgitab Lõokene. „Mul endal-gi on kodus bassein (5,5 × 3,5 m) ja proua kasutab seda iga päev kevadest sügiseni. Õhksoojuspump hoiab vee püsivalt 32 kraadi sooja ning elektrikulu on keskeltlä-bi 17,6 eurot kuus.”

Pikkus olgu üle viie meetri

Basseinid võivad olla kaevatud nii maa sisse kui asetseda maa peal (n-ö uputatud terrassi sisse). Parim lahendus sünnib pe-rerahva ja eksperdi koostöös. Lõokene rõ-hutab, et mitte igast materjalist basseini ei saa ilma kindlustamata maa peale ase-tada. „Võtame näiteks betoonbasseini, mi-da ei tasu maa peale panna. Kui kuus poissi korraga sinna sisse hüppavad, on see bassein ka laiali,” hoiatab ta.

Basseinide väliskesti valmistatakse tänapäeval paljudest materjalidest:

loodus lähedasest freesprussist ja palgist, kivist ja plastist.

Paide vallas asuva Pihlaka talu pere-mees Kaljo Pihelgas võttis basseiniehitu-se ette ligi 12 aastat tagasi. Tellis kohale kopa, laskis 300 krooni (19,2 eurot) eest aeda augu kaevata ning ostis basseinipõh-ja ja -seinte vooderdamiseks ligi 100 ruut-meetrit PVC-kilet (umbes 3000 krooni ehk 191,7 eurot) ning bassein oligi põhimõt-teliselt valmis. Neerukujuline bassein on seni püsinud muutumatuna, vaid seitse aastat tagasi vahetas peremees veesilma paekiviservad terrassilaua vastu. „Siin metsa sees polnud ei jõge ega järve ja nii otsustasin ise basseini rajada,” meenutab ta. „Basseini ja kogu kodu osas olen rõhu-nud looduslikkusele. Olen kindel, et tehis-lik bassein metsatalu aeda ei sulanduks.”

Pihelgate koduaia basseini sügavus on sügavaimas kohas umbes 1,7 meetrit ja nii-öelda lasteosas 0,8 meetrit. Eraldi kütet

sellest, kas kasutatakse mõnda puhastus-seadet.

Paar aastat tagasi soetas paidelane Kristjan Vestung tünnile liivafiltriga va-rustatud basseinipumba ning kasutab vee puhastamiseks vähesel määral ka kloori. See tähendab, et tünnis olevat vett peab ta senise kahe nädala tagant vahetama kuus korra. „Palju sõltub ka sellest, kui päikesepaistelised ja soojad on ilmad. Vesi kipub tünnis õitsema mi-nema,” selgitab ta. „Tünni hooldus on mi-nu arvates lihtne: puit on poorne ehk tünni veest tühjendades tuleks see seest korralikult ära pesta ja lasta korra ära kuivada.”

Käsitöönduslike palkmajade ehitamise kõrval ka kümblustünne valmistava Järva-maa firma Westbygg OÜ juhataja Margus Schmidt soovitabki kasutus- ja hooldus-mugavuse poolest valida tehismaterjalist, näiteks fiiber- või PVC-sisuga kümblus-tünni. Põhimõtteliselt sobitatakse tünni sisemisele kestale ümber puidust välis-kest. „Fiibersisuga tünnis pole ühtegi puit-osa ning enne ja pärast kasutamist on

seda väga lihtne survepesuri ja lapiga pu-hastada. Tünn on vajadusel kohe kasutus-valmis, ei mingit paisutamist. Teine on hü-gieen: täispuidust tünnide miinuspool ongi see, et sinna kipub „elu” sisse tulema. Välismeedias on viimastel aastatel palju artikleid teemal, kus vee vahetamata jät-mine on kümblejatele mõne nahahaiguse toonud,” selgitab ta.

Schmidt on tähele pannud, et tehisma-terjalist kestaga tünne eelistavad need, kes on eelnevalt täispuidust tünnide ja nende hooldusega kokku puutunud.

Buumiaeg on möödas

Ühegi kümblustünni eluiga pole lõpmatu. Üks kestaga kümblustünn püsib korrali-ku paigalduse ja hoolduse korral, kuhu kuuldub väliste puitosade värskendami-ne, Margus Schmidti arvates oma 10–15 aastat.

Westbygg OÜ pakutavate kümblustün-nide täiskomplektide hinnad algavad 950 eurost ja lõppevad 1500 euroga. Tünnide-ga koos tuleb ka kaas.

Tehissisuga tünn on täispuidust tünni-ga võrreldes kallim. Enim läheb tünne kaubaks kevaditi ehk ajal, mil põhiline, seega talvine kasutusaeg on lõppemas. „Tünne ostetakse nii turismitaludesse kui ka eraaedadesse. Esimesed on muidugi teadlikumad kliendid.”

Suuremad (umbes kuuesele seltskonna-le mõeldud) tünnid lähevad Valgamaa et-tevõttes paremini kaubaks kui väiksemad. Kümblustünnid on Kalev Lemmiku tähe-lepanekut mööda endiselt populaarsed, kuid hullumeelne buumiaeg on möödas. „Turg on stabiliseerunud,” ütleb Lemmik. „Neli-viis aastat tagasi müüsime tuhat-kond tünni aastas, tänaseks on arv paar-isaja võrra kukkunud, kuid jäänud siiski teatud tasemele püsima.”

Kalev Lemmik kasutab kümblustünni ka ise. „Mina käin tünnis valdavalt tal-vel, kuid klientide poolt vaadates julgen öelda, et tünni kasutatakse intensiivse-malt ikka kevadest sügiseni. Talvel võ-tab vee soojaks kütmine aega, tünni mi-nek ja tulek on ebamugav: soojast külma,” nendib ta.

KRISTJAN VESTUNGI Paide kodumaja tagahoovis

ootab karastamishuvilisi lähedasi, sõpru ja sugulasi

kümblustünn. FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

SAUNA SAAB TEHA KA AUTOSSEJärva-Jaani mehed on aegade jook-

sul tuletõrjeautodesse ehitanud kolm

liikuvat sauna. Mahutavad need kuus

kuni kaheksa inimest ning sobivad

kõikjale, kuhu autoga ligi pääseb.

Vanatehnika varjupaiga peremees

Tuve Kärner (pildil) meenutab, et esi-

mene auto sai Järva-Jaani tuletõrje

seltsil valmis 1999. aastal ning viimane

mulluseks saunamessiks. „Kui viima-

ne, 1956. aasta Ford 600 sisse ehita-

tud saun välja arvata, kus sees on nii

suitsusauna kui ka Soome sauna keris,

on nende saunade toimimispõhimõte

sarnane,” selgitab ta. „Seda Fordi sau-

na köetakse esmalt kolm-neli tundi na-

gu suitsusauna ikka. Esmast sooja jät-

kub nii kolmeks tunniks ja Soome sau-

na keris on siis see, millega hoitakse

sauna hiljem kuumana.”

Kuigi Kärneri arvates võiks üks ratas-

tel saun sobida vajadusel ka koduhoo-

vi (ta teab rääkida tavalisest sõiduau-

tost, kuhu üks meistrimees kitsukese

üheinimesesauna meisterdas), on Jär-

va-Jaani meeste valmistatud saunad

mõeldud valdavalt siiski suve- ja sün-

nipäevadele ning suguvõsa kokkutu-

lekutele. „Kui järgida tuleohutusnõu-

deid, kannatab sauna rajada kuhu iga-

nes,” leiab ta.

6. juunil tuleb Järva-Jaanis laat. Laa-

da saunaalale oodatakse liikuvaid, kok-

kupakitavaid ja muidu eriskummali-

si saunu.

FOTO

: DM

ITR

I KO

TJU

H/J

ÄR

VA T

EATA

JA

REK

LAA

M

Ungru Paekivi OÜ Väike-Ahli, Ridala vald, LäänemaaTel 505 6576, 509 7937Tallinna esindus: Tööstuse 47a, tel 501 9963Pärnu esindus: Lille 8, tel 5349 4247www.ungrukivi.ee

Välikamin Ungru müürikivist

Ungru Menuet

Ungru Rondo (klompkivi)

Ungru Zeppelin (fassaadikivi)

Ungru müürikivi

peaks olema koduaia südaligi kümne meetri pikkusel basseinil pole, kasutushooaeg kestab mai lõpust septemb-rini ning sõltub otseselt ilmast. Toimib bas-seinisisene ringvool: süvaveepump pumpab vee basseinipõhjast üles, vesi voolab kivik-taimlasse ehitatud astangutelt tagasi bas-seini ning rikastub uuesti hapnikuga. „Tal-veks jääb vesi basseini sisse, külmub ja hoiab ära servade tagasivajumise. Esimene veevahetus toimub tavaliselt kevadel, suve jooksul pumpame basseini tühjaks kolmel korral, pärast saab survepesuga ka kile üle lasta. Kloori lisame vette õige vähe, ainult niipalju, et vesi ei hägustuks,” räägib Pihel-gas basseini hooldusest.

Helar Cryptography OÜ soovitab valida koduaeda basseini mõõtudega vähemalt 6–8 meetrit (pikkus), 3–5 meetrit (laius), 1,4–1,5 meetrit (sügavus). Tasub meeles pi-dada, et sellise sügavusega basseini on pea ees hüppamine keelatud. Alles alates süga-vusest 1,8 meetrit on see lubatud.

Oma firmas Garniis OÜ polüpropülee-nist (massiivplastist) kestaga basseinide müügiga tegelev Guido Soodla soovitab basseiniostu tõsiselt läbi kaaluda. „Eksper-ti otsides tasub pöörduda ikka selle poole, kel on endal bassein,” ütleb kümmekond aastat basseini omanud mees.

Soodla soovitab tähelepanu pöörata bas-seini materjalile, suurusele ja asukohale. „Polüpropüleen sobib unikaalse materjali-na põhjamaisesse kliimasse, ei karda see külma ega kuuma, päikest ega jäätumist. See on nullpoorsusega ehk ei ima endasse mustust,” kirjeldab ta. „Basseini suurus peaks rahuldama inimese vajadusi ka aas-tate pärast. Tihti saab määravaks hind, kuid alla viie meetri pikkust basseini pole mõtet soetada. Basseini ei tasu osta ka laste pik-kuse järgi: lapsed kasvavad ju suureks.”

„Meie enim müüdud bassein on mõõdus 3 x 6 meetrit, sügavus 1,5 meetrit (bassei-nikesta baashind umbes 5300 eurot, lisan-

dub pumba ja filtrite, lisaseadmete, katte ja vajadusel paigalduse hind, kokku üle 10 000 euro), kuhu saab ka hüpata, liuelda ja ringiratast ujuda,” selgitab Soodla. „Kõi-ge parem variant on osta endale esimese korraga korralik välibassein, mis jääb aas-tateks. Igasugune ümbertegemine tähen-dab topeltkulu,” lisab Soodla.

Hooldamine on üha nutikam

Koduaeda välibasseini rajamine on Guido Soodla sõnul kasvav trend. „Müüt, et Eestis ei ole võimalik omada ja hallata välibassei-ni, on juba ammu ümber lükatud,” rõhutab ta. „Samuti muutuvad basseinid ja nende hooldamine üha nutikamaks ja kasutajasõb-ralikumaks. Tänapäevaste hooldussüsteemi-dega (võib sisaldada ka valgustust, basseini-katet, soojuspumba juhtimist) on asi lihtne: arvuti juhib protsesse ja saadab omaniku nutitelefonile kõrvalekallete märguandeid.”

KÜSIMUSED JA VASTUSEDASi Basseinitehnika juhataja Priit Nõmmeots, mõttest teostuseni ehk millest basseinisoovi puhul alustada?Kõigepealt tuleb oma vajadused ja soovid läbi mõelda. Vastu-

se peaks leidma küsimustele, kes on basseini kasutajad (lapsed,

täiskasvanud), kui pikaks ajaks võiks see olla kasutusel (kas aas-

ta ringi, ainult suvel, mitmeks aastaks), mis on basseini otstarve

(lihtsalt end sisse kasta, teha ujumistrenni või midagi muud), ku-

hu bassein paigutada (õue, siseruumi, kui suur on võimalik), mil-

liseid atraktsioone võiks lisada (veealune valgustus, vastuvoo-

luseade või midagi muud). Kui need vajadused on selged, siis

saab pakkuda mitut varianti koos tehnilise lahendusega.

Mis bassein maksab?Võimalik hinnaskaala on väga lai. Kergesti monteeritava ja täies-

ti basseini moodi basseini võib aiakaupade poest saada juba

mõnesaja euroga, kuid nende kasutusvõimalused ja eluiga on

üsna piiratud. Samuti on nõrk või suisa puudub tehniline tugi,

kui midagi peaks juhtuma. Pikaealisema ja suuremate kasutus-

võimalustega basseini maksumus võib ulatuda ka kümnetes-

se tuhandetesse eurodesse. Püsikulud sõltuvad paljuski bassei-

ni suurusest ja sellest, kas tegemist on sise- või välibasseiniga.

Sisebasseiniga kaasneb kindlasti hoone kütte-, ventilatsiooni- ja

elektrikulude tõus: poleks basseini, poleks neid kulusid või olek-

sid need väiksemad. Basseini enda kulud on vesi, küte, elekter

ning kemikaalid vee puhtuse tagamiseks. Väiksemate basseini-

de puhul võib see kulu olla paarikümne euro juures, suurematel

ulatuda ka mitmesaja euroni. Välibasseinil on kindlasti suurem

küttekulude osakaal, kuid siingi on tähtsad basseini kaetus, välis-

õhu temperatuur ja basseinivee temperatuur.

Nimetage puhastusseadmed, mille ostmise pealt ei maksa kokku hoida?Basseinile on minimaalselt vaja filtrit ja pumpa. Need valitak-

se basseini veemahu järgi ja peavad omavahel sobima. Oluline

on teha õige valik. Kui pump ja filter on liiga väiksed, ei pruugi

need tagada basseinivee puhtust. Kui valida liiga suured, kulu-

tame lihtsalt rohkem nii maksumusele kui ka energiat seadme-

te käigushoidmiseks. Kindlasti tuleb investeerida seadmete pai-

galdustingimustesse. Kui panna kvaliteetne seade lageda taeva

alla, niiskesse või muusse sobimatusse kohta, pole sel pikka elu-

iga. Seadmete ruum peaks olema kuiv ja ventileeritav.

Hoolduse ABC?Põhiline basseinihooldus on kemikaalide regulaarne lisamine,

vee seisukorra kontroll testriga ja regulaarne filtri läbipesu, nii

hoitakse filtri töövõime püsivana. Vastavalt vajadusele tuleks ko-

ristada basseini põhja kogunenud mustus. Väiksemas basseinis

on seda lihtne teha käsitsi spetsiaalsete abivahendite abil, suu-

rema jaoks on mõistlik soetada põhjakoristusrobot. Harvem on

vaja vahetada kuluvaid osi: pumpade laagrid, tihendid, aastate

pärast ka amortiseerunud seadmeid.

FOTO

: DM

ITR

I KO

TJU

H/J

ÄR

VA T

EATA

JA

14 Juuni 2015

ehitus

Üha sagedamini näeb koduaedades vä-likööki, kus perenaine suvisel ajal maasikamoosi keedab, või vähemalt välikaminat, mille juures suveõhtul

sõpradega juttu puhuda ja grillilt võetud rooga-sid nautida.

Võib juhtuda, et välikamina ehitamisel on kõi-ge keerulisem otsustada, kuhu ning kui suur ka-min teha. Seda teadmata on spetsialistil aga ras-ke tööd alustada.

Asukoht vajab kaalumist

Osaühingu Kivikujundus meister Ivo Mäesaar ütleb, et välikamina asetus ja suurus on esime-ne asi, mis peab paika saama. „Selle põhjal saab teha mõõtkavas joonise,” lisab ta. Kujunduse pä-rast tema ütlust mööda muretsema ei pea – tä-napäeval on palju programme, mis aitavad, nii et meister on nõus ja klient rahul.

Pottsepp tahab ka teada, kas aeda tuleb ainult

Välikamina asukoha määravad päike ja tuul

välikamin või ka suitsuahi, samuti seda, kas juurde tuleb katusealune ja/või väliköök.

Maastikukujundaja Kadrin Kaasik soovi-tab asukohta valides kõigepealt krunt üle vaadata, kaaluda hoolega, milleks tulekollet vaja on, kas see leiab kasutust aasta läbi või ainult suvel.

Samuti võiks veidi pikemalt ette mõelda – milline on kamina kasutusvajadus viie aasta pärast. „Kindlasti kehtib välikamina rajami-sel põhimõte: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.”

Nii tulebki kliendil esmalt selgusele jõuda, kas välikamin on osa välisest eluruumist, osa väliköögikompleksist või on tegu ainult hu-basesse puhkenurka rajatava tulekoldega, kas lisaks dekoratiivsusele peab tulekoldes saama ka näiteks oksi ja prahti põletada.

Samuti võiks mõelda ja miks mitte ka kir-ja panna, millal kamina ääres istutakse. „Ena-masti nauditakse elavat tuld hämaruses, see-ga võimalusel tuleks valida aias tuulevaikne koht, kuhu kõige kauem paistab õhtupäike. Teisel kohal on muidugi privaatsus – et mina ei segaks naabreid ja naabrid mind.”

Segada ei tohi ka suured puud, seega ei saa ega tohi välikaminat ehitada suurte puude alla. „Välikamina naabrusse võiks tuulevar-juks rajada igihaljastest puudest-põõsastest istutusala, mis ühtlasi kaitseb kõrvaliste pil-kude eest,” soovitab ta.

Kaasik selgitab, et kaminat kavandades tuleb mõelda ohutuse ja kamina hilisema hoolduse peale. Kel endal kamina ehituseks oskusi napib, peaks kindlasti leidma usaldusväärse partneri, kellega aru pidada ja koos tegutseda.

Osaühingu Kivikujundus meister Ivo Mäesaar soovitab samuti tähelepanelikult päikese liiku-misteekonda jälgida. Ideaalsel juhul paistab kõi-ge kuumemal ajal päike kamina taha ning õhtul jahenedes on päikesega kullatud kaminaesine.

Kaitsmaks tuulte eest ja võimaldamaks hilise-mat juurde- ja ümberehitust, eelistab Mäesaar ehitada L-kujulisi välikaminaid. „Sel moel on ju-ba kaks külge tuulte eest kaitstud.” Kui aga ideaalne asukoht asub suure põllu naabruses, peaks kamina selg jääma põllu poole. „Suure tuu-lega hakkab muidu suitsu sisse keerutama,” põh-jendab meister.

Ka osaühingu Saasu Ehitus meistrid on pida-nud selgitama, miks mõnikord soovitud kohta kaminat rajada ei saa. Ettevõtte juhataja Jaanus Puusepp täpsustab, et tuulekoridori tekkides toob tuul kaminasse keeriseid ja tuulisel päeval võib kamin hakata vingu keerutama. „Üldiselt on kerge kliente veenda, kuna pärast selgitamist, miks nii saab ja nii ei saa, leiame koos sobiliku lahenduse,” märgib ta.

Lääne päästekeskuse ennetusspetsialist Mar-ju Tamsalu tuletab meelde vajadust järgida ohu-tust: välikamina korsten peab asuma ehitisest vähemalt kolme meetri kaugusel, eeldusel et

KLIENT: ISE POLEKS ME KINDLASTI HAKKAMA SAANUD Tartu maakonnas elava Aulis Sibola pere jaoks ehitas välikamina meister. Kuigi

mõtteid võimaliku asukoha osas oli ka perel endal, kõndisid nad siiski koos ehita-

jaga õuel ringi. „Ideaalne koht olnuks peenramaal, aga sinna ei tahtnud kaminat

keegi.” Sõelale jäid kaks kohta, valikul said määravaks tuulte suund ja päikese tee-

kond. Väliköögi kaks avatud külge on lõuna- ja läänekaarde, mis tähendab, et istu-

mispaika soojendab lõuna- ja õhtupäike.

Kamina ehitusega alustasid nad 2010. aasta lõpukuudel. „Talv tuli peale, kami-

na lõpetamine jäi uude aastasse.” Päris esimene istumine uue välikamina juures

oli 2011. aasta jaanipäeval. „Kuna katusealune on kinnine, tegime esimese grilli 24.

veebruaril. Suuremad katsetused olid mai lõpus,” täpsustab Sibola.

Kamina ehitamise peapõhjus oli Sibola sõnul soov kala suitsetada. Kala käib ta ise

püüdmas. Välikamina-suitsuahju ideest kasvas aga kiiresti soov saada kinnisem

olemise koht, kus on peale välikamina ka grillimiskoht ja suitsuahi. Ehitaja leiti tut-

tava soovituse kaudu.

Ehitajate tööga jääb Sibola rahule. „Pidevalt sai arutatud ja vajadusel lahendust

muudetud,” meenutab ta. 2013. aasta suvelgi sai veel korsten pikemaks ehitatud.

Ta usub, et ise poleks nad kamina ehitusega kindlasti hakkama saanud. „Ma pole

ehitusvaldkonna inimene ja kamina tegemisel on oma nipid.” Kamina ahjuosa on

valmistatud šamott-tellistest, kamin ise Fibo plokkidest, viimistluseks on kasutatud

lõigatud kive ja krohvi. Väliköögi tööpinnad on marmorist.

Sibolatel ongi välikamin osa väliköögist, kus sees on ka pliit. Kõik valmis tervikla-

hendusena, seetõttu ei oska Sibola välja tuua välikamina maksumust eraldi.

Praeguseks on paik kujunenud pere suviseks einestamiskohaks. Kala ja liha saab

suitsetada aasta läbi.

„Mis see välikamina ehitus siis ära pole?” ütleb üks naabrimees teisele. „Seal peab üsna mitme asjaga arvestama, peaks ikka asjatundja hooleks jätma,” arvab naaber. Õigus on mõlemal.

birgit.itse@ajaleht.ee

Birgit Itse

ehitus

Juuni 2015 15

>> lk 16

LEIA LETILT REKLAAM

Invester OÜPakume ehituslikku saematerjali, voodri-laudu, põrandalaudu ja terrassilaudu. Vedu üle Eesti!Info tel 503 0452 ja 510 5565www.ehituspuit.com

korsten ei ole kõrvalseisva hoone katusest kõr-gem kui 0,8 meetrit. „Kui välikaminal puudub korsten, tuleb arvestada grillseadmele esitata-vaid nõudeid ning asukoht peab olema nelja meetri kaugusel hoonest.”

Tamsalu täpsustab, et välikamina asukoha va-likul tuleb järgida naabri ehitusõigust ehk nõu-ded laienevad ka naaberkinnistu hoonetele. „Vii-sakas on ehitada krundi piirist vähemalt nelja meetri kaugusele ja kui ehitatakse ligemale, tu-leks küsida naabri nõusolekut,” sõnab Tamsalu.

Maastikukujundaja Kadrin Kaasiku kogemust mööda on välikamina ehitusel osutunud määra-vaks, millist materjali kasutada saab. „Päris täh-tis on ka tulevase välikamina võimalik maksu-mus,” teab ta.

Ehitus algab paberitest

Nokitsejad, kel omast käest võtta materjal loo-duskivi ja seisma jäänud šamoti näol, ei pea vä-likamina rajamist kalliks. Foorumitest leiab kül-laldaselt lugusid, kus pärast vundamendi valamist on kamin valminud paari päevaga.

Saasu Ehituse juhataja Jaanus Puusepp on se-da meelt, et Eestis jätkub praegu kuldsete käte-ga mehi, kes saavad kõigega hakkama. Kasinate teadmiste juures pole aga ise ehitades mingit ga-rantiid, et kaminat jätkub kauemaks kui paariks kasutuskorraks. Nokitsejate põhieksimus on te-ma kogemust mööda liiga optimistlike vunda-

KOLDE ASUKOHT MÄÄRAS VANASTI MAJAEHITUSE

KALJU PALDIS, geobioloog Et soovid täituksid, on tähtis leida tulele õige ruum või asu-

koht. Vanasti määratleti alati kõigepealt majaalusel pinnal

tule asukoht ja selle ümber ehitati maja. Tule koht oli täh-

tis maapinna sisemusse jäävate energiate, aga ka õhu-

voolude suhtes.

On kasutatud pajuvitsa ja pendlit, kuid õige koha leiab

ka maapinna olemust vaadeldes. Hea ala on seal, kus

looduslik rohi kiiresti kasvab ja taimede valik on mit-

mekesine, sinna on õige oma tulekolle rajada. Kindlasti

saab vaadata hommikust kastet: kust niiskus kiiresti haih-

tub, seal on ka õhuvoolud olemas. Veel saab teha maha

väikese lõkke ja vaadata kahte asja. Kui tuli ühtlase ja isegi in-

tensiivsema leegiga ülespoole suundub, nagu veejuga liiguks üle-

mistesse õhukihtidesse, annab see märku maapinna heast hingamisest ja energeetikast. Seejä-

rel lisage lõkkesse kuivi okkaid. Tuli ei tohiks väga praksudes sädemeid laiali saata. Kuiva heina

tulle pannes peaks suits liikuma otse taeva poole ühtlase joana – see tähendab, et õhuvoolud

toetavad seda kohta. Niisugust tulerituaali soovitan teha õhtul päikese loojumise aegu või pä-

rast vihmasadu. Pärast sadu on õhk niiskem, siis näeme õhuvoolude liikumist paremini.

Kui aga maapinna sisemuses on seisva õhu koopad, siis ei taha tuli kuidagi õigesti käituda:

hakkab leeki kõrvale suunama ja maa seest tulev niiskus lämmatab tule juba eos. Sellisel tulel

tehtud toit ei saa nii kvaliteetne. Ka veesoone peale ei saa pliiti rajada, sest talvel maapind ker-

kib ja lõhub sedasi pliiti kui ehitist.

Kolde valmistamisel kutsuti ellu mõned kivid, mis on väe ja võimu sümbolina kaitsnud ja hoid-

nud tule levikut. Kivid pandi kas pliidi kõrvale maa sisemusse või ahju juurde või müüriti otse

ahju. Kivimaagia tähendas kaitset ja valvet, et tuli ei väljuks kontrolli alt ja võõrad halvad tegela-

sed ei tuleks toitu maitsma või ära rikkuma.

Kindlasti kutsuti esimest korda tuld tehes koldesse tuleenergia vägi, paluti tuleenergia väel jää-

da inimese abiliseks. Paluti, et tuli annaks oma väega õnnistuse nii toidule kui ka ruumile, oma

soojendava valguse energia.

Siis sooviti ka tule ja vee koostööd. Tihti räägitakse tule ja vee kokkusobimatusest, ometi pi-

did need koos tegutsema: tuli soojendas vee olemust, andes nii teada, et soovib soojendades

muuta vett mõneks kindlaks tegevuseks sobivaks. Ja vastupidi: kui vesi tule kustutas, siis ei võt-

nud tuli seda enda narrimisena.

mentide rajamine. „Vundament ei vasta kogu kompleksi raskusele, lõõrid on kitsad, korsten madal, materjali arvelt on kokku hoitud,” loetleb ta peamisi komistuskohti.

Meistrite kinnitusel ilma vundamendita väli-kaminat ehitada pole mõtet. „Välikamin peab kindlasti asetsema vundamendil, vastasel juhul võivad külmakerked ehitisele kõvasti viga teha,” rõhutab osaühingu Kivikujundus meister Ivo Mäesaar.

Vundamendi sügavus sõltub maapinnast, aga kahtluse korral soovitab Saasu Ehituse juhataja Jaanus Puusepp arvestada külmumispiiri, mis on 110 sentimeetrit. Kuna aga näiteks Tallinnas on mõne koha peal juba vähem kui poole meet-ri peal paekivi vastas, tuleb nõrgemad paekihid eemaldada ning piisama peab madalamast vun-damendist.

Korstna pikkus sõltub asukohast ja kamina tüübist. Pliidiga välikamina korral soovitab Puu-sepp arvestada korstna kõrguseks ahjulõõri pik-kuse.

Tööd ettevõtjale usaldades võib rahulikumalt hingata – ettevõtjal on kohustus anda garantii ja seeläbi on tagatud muretu lõõgastumine kodu-aias.

„Välikamina ehitus on suhteliselt kallis ette-võtmine ning mitu korda ringi teha ja katsetada läheb väga kulukaks,” märgib Jaanus Puusepp.

Väiksema katusega kaminanurga puhul tuleb arvestada umbes 5000 euroga. „Hinna määrab suuresti materjali valik, töötasapinnad, erinevad lahendused, kamina suurus. Kõik sõltub soovi-dest ja vajadustest,” selgitab Puusepp.

Ta rõhutab, et terve välikaminakomplekti (ka-min, pliit, suitsuahi, grill, katus ja terrass) ehita-miseks läheb ikka rohkem kui nädalavahetus. „Kamina või pliidi šamotiosa võib päevaga val-mis laduda, aga kui on soov teha korralik ja

kvaliteetne välikööginurk, on rohkem aega tar-vis,” sõnab Puusepp.

Paljudele võib tulla üllatusena, et välikaminat ehitades tuleb omavalitsuses dokumendid kor-da ajada. Ehitusseaduse järgi on väliköök väike-ehitis, kui sellealune pind on kuni 60 ruutmeet-rit, kõrgus maapinnast ei ületa viit meetrit ning see pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kind-lasti on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku ASUKOHT ON välikamina

ehituse juures kõige olulisem.

Ideaalis paistab kamina ette

õhtupäike.

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

ehitus

REKLAAM

nõusolekut, kui ehitise pindala on suurem kui 20 ruutmeetrit.

Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda ehi-tusprojekti, kui neil tekib kahtlusi ehitise ohu-tuse suhtes, kui ehitis või ehitamine on tehnili-selt keeruline või kui taotleja soovib muuta tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõt-teid.

Lääne päästekeskuse ennetusspetsialist Mar-ju Tamsalu täpsustab, et kui tegemist on rajati-sega ehk välikamina pindala jääb alla 20 ruut-meetri, tuleb omavalitsust lihtsalt teavitada. „Kas omavalitsus nõuab selle juurde projektdo-kumentatsiooni või mitte, on nende kaalutle-da, sest ehitusseadus seda lubab, kui tegemist on kohtkindla ehk vundamendiga lahenduse-ga. Teisaldatava välikamina paigaldamisel tu-leb juhinduda tootja ohutusjuhistest,” sõnab Tamsalu.

Tuleohutuse seisukohalt on osaühingu Kiviku-jundus meistri Ivo Mäesaare sõnul tähtis ka põ-rand kamina ümber. Kolde tagumisest nurgast mõõtes peaks olema vähemalt poolteist meetrit kivist pinda. See tähendab, et kolde ümbruses võiks kivist või tulekindlat pinda olla vähemalt 80 sentimeetrit.

Välisilme sõltub elamust

Spetsialistid soovitavad, et välikamin sobiks ela-mu ja teiste hoonetega. Maastikukujundaja Kadrin Kaasik ütleb, et kuigi kompleks võib ku-juneda kallihinnaliseks, on see siiski osa tervi-kust, mis annab võimaluse teha lahtist tuld ja grillida.

Istumisala puhul tuleks arvestada kahe ruut-meetriga inimese kohta ehk kümne inimese jaoks oleks minimaalne suurus 20 ruutmeetrit.

Kaasik soovitab kaaluda ka avatud ümmar-gust tulekollet, mis on tehtud maakividest või paekivist. „Sellise ala ehitusmaksumus on mada-lam ja kui see ehitada avara muruplatsi serva, pakub ta silmailu aasta ringi ning tema ümber mahub täpselt nii palju või nii vähe inimesi, kui palju parasjagu kohal on,” märgib ta.

Põnevaks peab Kaasik lahendusi, kus dekora-tiivse otstarbega tulekolded on rajatud veesilma-de sisse ehitatud alustele või terrassi sisse terras-sist madalamale. „Nende ohutuse tagavad õiged ehitusvõtted ja materjalid,” märgib ta.

Kadrin Kaasik ja Ivo Mäesaar on ühte meelt, et kui kamin on planeeritud elamu kõrvale ning moodustab ühe osa tervikust väliköök-õueter-rass-puhkenurk, peaks kogu kompleks hoonega visuaalselt sobima. „Puithoone puhul tuleks ka-sutada puitdetaile, silikaattellistest maja kõrva-le sobiks paremini tellistest või klombitud pae-kivist välikamin. Viimast muidugi eeldusel, et istumiskoht ja kamin on katusega kaetud,” täp-sustab Kaasik. Maakividest massiivne välikamin sobib tema hinnangul pigem palkidest eluhoo-ne juurde.

Reeglid on leebemad, kui kamin jääb eluma-jast eemale aeda. „Siis piisab mõnest detailist, mis korduksid maja ja kamina juures: näiteks sarnased taimeamplid või valgustid,” soovitab Kaasik.

Välikaminat võib laduda maakivist ja paeki-vist, aga ka Fibo plokist ja tellistest ning katta see hoopis looduskiviga. Viimane variant meeldib

MÕNIKORD VÕIB JUHTUDA nii, et algsest välikamina ideest kasvab välja väliköök,

kus on suitsuahi ja pliitki. Sibolad lasid ehitada puhkeala, mis on kujunenud pere

üheks lemmikkohaks. Grillinud on nad seal vabariigi aastapäevalgi. FOTO: AULIS SIBOLA

ehitus

Juuni 2015 17

REKLAAM

www.malmerkklaasium.ee

Rõduklaasid ja -piirdedTerrassiklaasid Klaasvarikatused Klaasvaheseinad

PAIGALDUSTÖID TEOSTAME AASTARINGSELT KOGU EESTISNäidistega saab tutvuda tööpäeviti kl 8.00–16.30 meie kontoritesTallinnas Valdeku 132, tel 659 9247 ja Tartus Tähe 114, tel 736 0041,e-post klaasium@malmerk.ee

Parim põhjamaises kliimasKlaasitud rõduEesti heitlike ilmadega oleks hea omada kohta,kus püüda soojendavaid päikesekiiri või varjudakülma tuule ja vihma eest. Klaaside abil muudadrõdud ilmastikukindlaks kasulikuks lisaruumiks ninghoiad eemale tolmu ja sääsed.

Ivo Mäesaarele rohkem. „Ehituspoodides on lai valik maailma looduskive ning kui sooduskam-paania ajal saab kätte näiteks kiltkivi, gneissi, kvartsiiti või liivakivi, on tulemus väga stiilne,” põhjendab ta.

Mäesaare meelest on looduskivi kasutamise eelis välikamina ehitusel just piiramatu valik vär-vide ja struktuuri osas.

Kui kodus on piisavalt maa- või paekive, saab Mäesaare sõnul kasutada ka kuivladumistehni-kat, kus kivid on paigas vuukideta. Mäesaare kin-nitusel on tööd küll sel moel rohkem, kuid tule-mus on vaeva väärt. Kui kive pole piisavalt, aga seina maha lõhkuda ei taha, võib Saasu Ehituse juhataja Jaanus Puusepa kogemust mööda vana müüriosa kasutada ka väliköögi seinana. Eelne-valt tuleb siiski kontrollida, ega ilm pole müüri liigselt nõrgestanud.

Sõltumata välisest materjalist soovitab Puu-sepp kaminat ehitades meeles pidada, et tulega kokku puutuv kiht peab olema šamott-tellisest. „Kellel on maakividest ümbritsetud lõkkekohad, teavad kindlasti, mis maakiviga tulega kokku puutudes juhtub. Samuti lõhub tuli Fibo ploki.”

Kiviraidur Rein Karus selgitab, et maakivid on üsna suure soojuspaisumisega ning kristal-lilise struktuuriga. „Kristallid võivad asetseda ühtlaselt kõikides suundades. Gneisilaadse struktuuriga maakividel on mineraalid kihistu-nud, mis annavad kivi murdmiseks eelistatud suuna. Tulega kokku puutudes mineraalid pai-suvad ja nendevahelised liited lagunevad. Kivi laguneb justkui graanuliteks. Paekivi põleb tu-lega kokkupuutumisel kustutamata lubjaks üs-na kiiresti.”

KIVIRAIDUR SOOVITAB LOODUSKIVI TULE EEST KAITSTAKiviraidur Rein Karus on seda meelt, et looduskivi erinevuste

oskuslik ja loominguline kasutamine rikastab kamina välisilmet.

Tule ja sademete eest tuleb aga kivi kaitsta.

Millised on loodusliku kivi iseärasused, millega välikamina

ehitaja peaks arvestama?

Tähtsaim erinevus on kivide välimus. Harilikult kasutatakse

ühes kaminas sarnast kivi sarnase töötlusega, see on kindel viis

saada hea tulemus. Looduskivi pole kuumakindel materjal, see-

pärast peab kamina valmistamisel jälgima, et kivid tulega vahe-

tult kokku ei puutuks.

Maakivid ehk põllukivid on eri värvi ja struktuuriga. Maakivi

pind on kas murtud ehk klombitud pind või looduslik ehk veer-

me pind. Raiepinna tegemine nõuab kiviraiduri oskusi.

Nimetus „paekivi” tähendab kahte sarnast, kuid siiski erinevat

kivi: dolokivi ja lubjakivi. Lubjakivi on rohkem Põhja-Eestis, dolo-

kivi lasub Kesk-Eestis ja Saaremaal. Lubjakivi on tugevalt kihis-

tunud ja kihte on lihtne murda. Dolokivi lasundid on mono-

liitsemad ja kihid paksemad. Kuigi dolokivi on lubjakivist peh-

mem, peab see ilmastikule paremini vastu. Lubjakivi kihistumi-

ne on selgemalt näha, seetõttu on kivi dekoratiivsem.

Lubjakivi kihid on erineva vastupidavusega. Vihma ja külma

käes lagunevad mõned kihid paari aastaga. Samas võib maja

olla varemeis, vaid vundament alles, kuid lubjakivist ahi on nii

terve, et pane või kohe tuli alla.

Mida jälgida looduskivist kamina ladumisel?

Välikamin peaks sademete eest katusega kaetud olema või siis

tuleb talvel kaminat muul moel kaitsta.

Tulest peab looduskivi eraldama kuumakindla šamottkiviga. Ar-

vestada tuleb kolde eri osade kuumenemise ja materjalide eri-

neva soojuspaisumisega. Seetõttu tuleb materjalide liitekoh-

ta teha deformatsioonivuuk, soovitatavalt kõrget temperatuu-

ri taluva mineraalvilla või kiudisoleermaterjaliga. Kogenud ladu-

ja suudab deformatsioonivuugiks jätta kitsa mõnemillimeetri-

se paisuvuugi.

Paekivi oma kihistunud struktuuriga on karpliku murdega, see

annab kividele ladumiseks soodsa kuju. Maakivid on ebamäära-

se kujuga ja müüri ladumisel kasutatakse suuremate vuugiava-

de täitmiseks kivikilde. Küttekollet tehes tuleks sellist ladumisviisi

vältida, kuna soojuspaisumise mõjul liiguvad killud müürist välja.

Kaminal kuumenevad peamiselt koldeavaga piirnevad osad, eri-

ti kamina koldeava peal olev osa. Seal ei ole kindlasti soovitatav

kilde kasutada. Detailid peab töötlema sedavõrd, et vuuk oleks

võimalikult ühtlane. Kasuks tuleb kividetailide omavahel ühen-

damine traadi või plekk-klambriga kamina nähtamatul poolel.

Maakivi töötlemine nõuab head materjalitunnetust ja leidlik-

kust. Kamina jahedamates kohtades võib kivikilde kasutada, ku-

na see hõlbustab ladumist. Kilde peab aga kasutama nii, et kild

kiilutakse vuuki, mitte ei kleebita lapiti vuugiavale peale. Häs-

ti laotud kivimüüritis on ühtlase vuugivõrgustikuga, mis leeven-

dab soojuspaisumise mõju. Vuuk peab olema täidetud vuugi-

seguga, et kivid omavahel vahetult kokku ei puutuks.

Kolde sisu ladumiseks sobib liiva ja savi segu. Lubjakivi ladu-

misel kasutatakse lubimörti. Maakivi veeimavus on väga väi-

ke, seetõttu ei kleepu segu nii hästi kivile nagu tellisel. Et peh-

me segu vuugis püsiks, saab segu teha viskoossemaks, lisades

müürisegusse savi.

Mis kujuga on hea välikamin?

Kaminakolle peab olema seestpoolt ülespoole ahenev, see ta-

gab gaaside kiireneva liikumise, mis on vajalik heaks tõmbeks.

Klassikalisel kaminal on niinimetatud neel, mis tekitab suitsulu-

ku, aga neelust allpool on kolle samamoodi ülespoole ahenev.

Samas ei pea välikamin olema tingimata klassikalise Inglise ka-

mina lahendusega. See võib vabalt olla näiteks heinakuhja sar-

nane, mis on neljast küljest avatud. Peaasi, et tuli looduskivi ei

kahjustaks ja kolle seestpoolt üles aheneks.

ilu

18 Juuni 2015

silvi.lukjanov@ajaleht.ee

Silvi Lukjanov

Henna parandab naha, küünte ja juuste olukor-da, jahutab keha ja hoiab eemal seenhaigused. Maalinguid võib teha nii väikelapsele kui ka ea-kale.

Katrin Alekand, mis on henna?

Henna ei ole tätoveering, pigem maaling henna-põõsa lehtedest jahvatatud pulbrist tehtud pas-taga, mis sisaldab nahka imenduvat värvainet. Kui henna on nahale kinnitunud, siis seda enam lahti ei saa. Nii kasvab küüntele ja juustele pan-dud henna välja ning nahalt kulub ära, sest aja-me iga päev ju nahka. Näitlikult võib hennamaa-lingut võrrelda kuivatuspaberite kuhjale lastud tinditilgaga. Mida sügavam kiht, seda õrnemalt on tinti näha ja nii kulub see kihtide kuludes na-haltki.

Kuna inimese käsivarrel on umbes 80 epiteel-kihti ja neist kuni kuus koorub iga päev, siis võib-ki sõltuvalt inimese nahatüübist, hennamaalin-gu kohast ja naha kulumise astmest tehtud kaunistus kesta üks kuni kolm nädalat.

Miks tehakse hennamaalinguid?

Juba traditsioonilistes uskumustes oli hennal de-koratiivne tähendus. Pulmahennat tehti nii mos-lemitele, juutidele kui ka hindudele. See oli ilus, kui käed olid lilli täis maalitud, samas oli sellel ka rituaalne tähendus. Hennamaaling kandis en-das headust, jumalikku õnnistust.

Samas teati hennal ka mitmeid praktilisi funktsioone, nagu see, et ta on jahutava toime-ga. Näiteks hennakingade puhul valati kin-gade sisse vedelat hennapastat, siis torga-ti kotadesse jalad. Tulemus muutis küll jalad pruuniks, aga jahutav toime oli väga kiire. Ka palavikuhaige-le anti kätte hennapall. Sa-muti hoiab henna eemal

seenhaigu-

Hennameister: maaling võib sosed, näiteks ujulates leviva jalaseene või looma-delt saadava kassihaiguse.

Henna hävitab kassihaiguse tekitaja. Henna seob ka nahas niiskust, nahk ei hakka nii kergelt kestendama ega lähe katki. Nii teadsid hennaga näppe värvida näiteks Aafrikas tikkimise ja õmb-lemisega tegelevad naised. Ka kalurid määrisid hennaga peopesi, sest märgati henna närviret-septorite tööd pärssivat toimet. Torkehaavad polnud nii valusad ja paranesid paremini.

Praegustele hennategijatele on eelkõige täh-tis ilu: selle taga on pigem inimlik edevus ja soov olla eriline.

Kes teevad hennamaalinguid?

Henna tegemisel pole sool tähtsust, kenad taha-vad olla nii naised kui ka mehed. Hennat teevad need, kes tahavad kehale tätoveeringuefekti, kuid lühiajaliselt. Soovivad olla silmatorkavad, kuid ei taha nahka pöördumatult kahjustada.

Kas henna tegemisel on vanusel täht-sust?

Ikka on, kuid kuna hennat saab teha vägagi ohu-tult, võib seda teha põhimõtteliselt nii väikeste-le lastele kui ka vanadele inimestele. Hennata-mas on käinud 70aastased prouadki. Kui väiksemale lapsele tahetakse maalingut, siis tu-leb enne maalingu tegemist lapsevanemaga tõ-sisemalt suhelda. Nii võimalike allergiate osas kui ka selgitada henna tegemise sügavamat va-jadust. Henna mõne koostisaine suhtes võib lapsel olla allergia ja eeldu-

sel, et lapsevanem tunneb oma last, saab henna segamisel kasutada just lapsele paremaid aineid. Kui lapsevanema soov on kindel, siis teen, kuid alla viieaastastele ei näe ma nende õrna naha tõttu sellel mõtet.

Henna on ohutu, kuid poest ostetavat valmis hennapastat ma lastele peale kanda ei soovita, sest selle koostis ei pruugi olla nii turvaline kui asjatundliku spetsialisti segatu. Ja seda mitte henna, vaid lisaainete pärast.

Mida tuleb henna tegemisel jälgida?

Kõige tähtsam on veenduda toote ohutuses, kindlaim viis on pöörduda spetsialisti poole, kes segab kokku just teile sobiliku pasta. Noored tüd-rukud kipuvad ostma New Age’i poest valmis hennat ja võivad nii selle täpset sisu teadmata endale kasu asemel kahju teha.

Hennakaugel inimesel on raske uskuda, mis-moodi hennapastat segamisel passitakse, mida kõike selle juures tuleb osata tähele panna – ja kas ta peabki seda kõike teadma. Nii nagu iga ini-mene ja tema nahk, on ka iga henna erinev ja iga päev on erinev. Nii ei saa hennaspetsialist mitte kunagi täpselt sama tulemust, aga ta teab, mida tema henna sisaldab ja kuidas see nahal käitub.

Millest oleneb henna värvitoon?

Iga henna, iga nahk ja iga segu annavad oma tu-lemuse. Üks ja sama pasta värvib erinevalt – mõ-nel inimesel jääb henna pruun, teisel ruske, kol-mandal punakas.

Oleme täheldanud, et pruunima tooniga jääb

FAKTE HENNA KOHTA• Maaling hennapõõsa lehtedest jahvatatud pulbrist tehtud pastaga.

• Küüntelt ja juustelt kasvab välja, nahalt kulub ära.

• Kaunistus kestab nahal 1–3 nädalat.

• Dekoratiivne ja praktiline.

• J ahutav, hoiab eemal seenhaigused, annab nahale niiskust.

• Nahal esimesed 24–48 tundi tundlik vee ja seebi suhtes.

• Ujula ja saun pole soovitatavad.

• Päikeseblokaator, maalingu alla päevitust ei teki.

• Allergilisi reaktsioone on teada väga vähe.

• Maalingu hind algab üldjuhul viiest eurost.

• Maalinguks tuleb aega varuda vähemalt pool tundi.

Allikas: Katrin Alekand

Üle kuue aasta Hennaserai OÜ omanikuna hennamaalinguid teinud Katrin Alekand teab, et tänapäeval tehakse seda ajutist kehakaunistust pigem edevuse pärast, kuid ammustel aegadel oli hennal palju praktilisem ja rituaalsem tähendus.

18 Juuni 2015

Miks tehakse hennamaalinguid?

Juba traditsioonilistes uskumustes oli hennal de-koratiivne tähendus. Pulmahennat tehti nii mos-lemitele, juutidele kui ka hindudele. See oli ilus, kui käed olid lilli täis maalitud, samas oli sellel ka rituaalne tähendus. Hennamaaling kandis en-das headust, jumalikku õnnistust.

Samas teati hennal ka mitmeid praktilisifunktsioone, nagu see, et ta on jahutava toime-ga. Näiteks hennakingade puhul valati kin-gade sisse vedelat hennapastat, siis torga-ti kotadesse jalad. Tulemus muutis külljalad pruuniks, aga jahutav toime oli väga kiire. Ka palavikuhaige-le anti kätte hennapall. Sa-muti hoiab henna eemal

seenhaigu-

jadust. Henna mõne koostisaine suhtesvõib lapsel olla allergia ja eeldu-

mandal punakas.Oleme täheldanud, et pruunima tooniga jääb

FAKTE HENNA KOHTA• Maaling hennapõõsa lehtedest jahvatatud pulbrist tehtud pastaga.

• Küüntelt ja juustelt kasvab välja, nahalt kulub ära.

• Kaunistus kestab nahal 1–3 nädalat.

• Dekoratiivne ja praktiline.

• J ahutav, hoiab eemal seenhaigused, annab nahale niiskust.

• Nahal esimesed 24–48 tundi tundlik vee ja seebi suhtes.

• Ujula ja saun pole soovitatavad.

• Päikeseblokaator, maalingu alla päevitust ei teki.

• Allergilisi reaktsioone on teada väga vähe.

• Maalingu hind algab üldjuhul viiest eurost.

• Maalinguks tuleb aega varuda vähemalt pool tundi.

Allikas: Katrin Alekand

FOTO: KATRIN ALEKAND

ilu

Juuni 2015 19

REKLAAM

obida nii lapsele kui ka eakalehenna lihasööjate, hea tervise ja ainevahetuse-ga, noorte ehk fertiilses eas inimeste nahale. Ka neile, kes ei kasuta palju kreeme, on füüsiliselt aktiivsed ja kelle nahk on katsudes kuum. Nais-tel jääb henna pruunim menstruatsiooni ajal ja enne seda, siis on oksüdeerumise tulemus tume-dam ning pilt kestab kauem.

Punakam jääb henna vanematel ehk fertiilsest east väljas inimestel, taimetoitlastel, neil, kes on stressis, ainevahetus- või vereringehäiretega, kes end regulaarselt õlitavad ja kreemitavad või kel-le nahk tundub katsudes külm.

Millest sõltub henna nahal püsimine?

Mida paksem on naha sarvkiht, seda paremini see hennatanniinhapet omastab ja kinni peab. Kõige paksem on nahk igasuguste nahapaksen-dite kohal – päkad, mõhnad, unarusse jäänud kannad ja küünarnukid, seal kestab henna kõi-ge kauem ning muutub kõige tumedamaks.

Hennatehnika ei läbista marrasnahka ja tege-likult kinnitub henna ainult sarvkihti. Seega sõl-tubki pildi kiht naharakkude irdumise kiirusest ja üldjuhul kestab pilt üks kuni neli nädalat, vii-masel nädalal on mõnes paksunahalises kohas märgatavad ainult kollakad jooned.

Tasub ka teada, et henna ei värvi hästi nahka, mis on õhuke ja niiske: laup, laud, põsed, nina, huuled, suguelundid. Henna jääb neile väga he-le ning tegelikult ei jõua isegi korralikult oksü-deeruda.

Kehvasti jääb henna ka keloid- ehk armkoele. Kuigi põhimõtteliselt saab arme hennaga katta, kulub see ometi armi pealt kiiremini maha.

Keskpärase tumeduse ja kestvusega kohad on selg, õlad, kõht, istmik, rind. Siia jääb henna he-ledamalt ning kestab väga heal juhul (hea henna, hea pasta, ideaalne hooldus) kuni kaks nädalat.

Pruuni ja tumepruuni tulemuse saab labakä-tel ja -jalgadel, tallaalustel, pihkudel.

Kõik hennad on nahal esimese 24–48 tunni jooksul ülitundlikud vee ja seebi suhtes. Soovi-tan oma hennamaalingut esimesed 48 tundi en-ne pesemaminekut õlitada tavalise toiduõliga. Samuti ei tasu minna ujuma ega sauna.

Kuna kloorisisaldusega ujulavesi kuivatab nahka ja kaua vees ligunemine eemaldab naha-kihte kiiremini, siis kulub ka henna rutem. Sama efekt toimib saunas. Henna on pigem kuival na-hal näitamiseks, mitte vees leotamiseks.

Kuidas toimida juba hääbuma hakkava kehamaalinguga?

Kui kehalt kooruma hakkav henna häirib, tasub see ühe tugeva pesukorraga korralikult maha koorida, kasutades tugevamat koorimiskinnast.

Samas võib aegamööda kooruva hennamaa-lingu muster olla hoopiski väga kaunis.

Suvel tuleb arvestada, et henna on päikeseblo-kaator: hennamaalingu alla päevitust ei teki. Nii võib näiteks õlavarrele või jalasäärele tehtud mustri koht jääda pärast henna kadumist muust nahast heledam.

Millised on hennamaalingu ohud?

Henna kohta on teada väga vähe allergilisi reakt-sioone. Selles mõttes on taim oma pika kasutus-ajalooga täiesti unikaalne. Aga mitte miski ei ole

päris ohutu. Kuigi mulle meeldiks kinnitada, et henna ei tekita allergiat, on siiski võimalik, et henna ei sobi või tekitab ärritust.

Alati on olemas võimalus nii-öelda tavaliseks allergiaks – allergia ilmneb vähem kui tunni jooksul pärast hennaga kokkupuutumist: nina hakkab tilkuma, ajab aevastama või kuivalt kö-hima, silmad sügelevad ja jooksevad vett. Nähud alluvad kenasti allergiavastastele preparaatide-le, mida saab ka apteegi käsimüügist.

Allergia võib tekkida ka hennapasta muude komponentide suhtes ja see ongi põhjus, miks poest ostetavad valmispastad pole head. Näiteks kui inimene on allergiline tsitruselistele, siis tu-leb seda kindlasti öelda. Üldjuhul segatakse hen-napasta kokku hennapulbrist ja sidruni- või lai-mimahlast. Vahel kasutatakse pasta kinnitajana suhkru ja sidrunimahla segu.

Samuti peab teadma, kui ollakse allergiline mõne eeterliku õli suhtes, sest näiteks aedliiva-tee, nelgipung ja rosmariin võivad eeterlike õli-dena olla väga tugevad ärritajad. Eeterlike õlide-ga peavad ettevaatlikud olema need, kel on suurem kalduvus allergiateks, nõrgenenud im-muunsüsteem või väga tundlik nahk.

Ka tuleb hennategijale öelda, kui ei taluta mett, sest hennapastas võib suhkru või glükoo-si asemel sees olla mesi.

Täheldatud on ka ülitundlikkust ehk allergiat hennatanniinhappe suhtes. See on keemiline

ühend, mis annab hennale värvi. Kui umbes kolme tunni jooksul pärast henna nahale kand-mist tekib üldine sügelustunne, hingamine muutub vilisevaks või kähisevaks ning inime-ne kurdab rinnus pitsitustunnet, siis on tegu allergiaga. Reaktsioon tekib lühikese aja jook-sul ning nähud, sealhulgas sügelemine ja löö-ve, on üldised, need ei piirne kunagi hennaku-jutise all oleva nahaga, vaid levivad üle keha. Henna eemaldamisel keha pinnalt ning aller-giavastaste preparaatide kasutamisel vaevused kaovad. Reaktsioon ei jäta arme ega tekita haa-vandeid, kuid inimene, kel on selline reakt-sioon esinenud, ei tohi enam kunagi hennat ka-sutada.

Mis hennamaaling maksab?

Oleneb pildi suurusest ja keerulisusest ehk tege-mise ajakulust, kuid üldjuhul alates viiest eurost. Salongides võivad hinnad kallimad olla ning üri-tustel odavamad.

Aega hennamaalinguks tuleb varuda samu-ti maalingu keerukuse järgi. Pisemate mustri-te tegemisele kulub nii kümme minutit, kuid kuivamiseks tuleb arvestada vähemalt kaks korda sama palju ehk kuni 20 minutit. Nii et pool tundi kulub kindlasti, sest märja henna-pildiga tegutsema hakates on oht see kiirelt laiali ajada.

TULEMUS VÕTTIS AHHETAMAPagaritööstuses töötavale

paidelasele Kaidi Rahulaa-

nele meeldib, kui naisel on

kaunid käed. Seetõttu käib

ta regulaarselt maniküüris,

kuid nüüd otsustas proovida

hennamaalingut.

Kogu protsess oli Rahulaa-

ne meelest põnev ja kulges

meeldivalt kiiresti. „Kõik see

kümme minutit jälgisin põne-

vusega, kuidas joonistus mu

käele sünnib ja nüüdki tuleb

seda vaadates naeratus näo-

le,” tunnistab ta. „Mul on hea

meel, et võtsin hennat proo-

vida ja veel enam meeldis,

kuidas töökaaslased mu käe-

joonistuse vastu võtsid. Tähe-

lepanu jagub siiani ja see on

nii mõnus,” sõnab ta naerata-

des käele pilku heites.

Paides Studio 13 osaühingu

omanikuna küünetehniku

töö kõrvalt ka hennamaalin-

guid tegev Triin Paabo (pil-

dil vasakul) lausus, et henna-

maalinguid hakkas ta tege-

ma pool aastat tagasi. „Mul-

le meeldib kätega ilu valmis-

tada ja henna on preten-

sioonitum kui tätoveering,”

selgitab ta.

Selle lühikese aja jooksul on

Paabo juurde hennatama

jõudnud peamiselt naised.

Enamik kliente on seni soo-

vinud hennatada

käsi, käevarsi

või käelaba,

kuid Paabo

on teinud

henna-

maalingu

ka lapse-

ootel naise

kõhule.

HENNASERAI OÜ omanik

Katrin Alekand

FO

TO

D: 2

× D

MIT

RI

KO

TJU

H/J

ÄR

VA

TE

AT

AJA

tehnika

20 Juuni 2015

tiit.reinberg@ajaleht.ee

Tiit Reinberg

Kanal 2 reporter Kaspar Pokk ostis esi-mese autokaamera viis aastat tagasi ega tee enam ühtegi sõitu, ilma et kaamera seda ei salvestaks. „Kui

peaks juhtuma avarii, siis pole enam vaja vaiel-da, kes midagi valesti tegi, sest kõik on kaamera salvestusest näha,” selgitab ta.

Pokk teab, et Venemaal on autokaamerad vä-ga levinud, sest nii kaitsevad ausad autojuhid en-nast kindlustuspetturite eest.

Kaamerat soovitab ta kõikidele autojuhtidele, kes välismaal käivad, eriti ida pool. Kui endal kaamerat pole ja osta ei raatsi, siis välisreisi tar-vis võiks selle mõnelt tuttavalt laenata.

Umbes sada eurot maksva kaamera pildikva-liteet on nii hea, et sellega filmib ta saatele „Re-porter” isegi uudistelugudele katteplaane.

Autokaamera suureks plussiks peab ta kasu-tusmugavust. Kaamera kinnitab ta iminapaga klaasi külge. Juhe tuleb panna sigaretisüütajas-se ja iga kord, kui autol süütevõtit keerata, hak-kab kaamera filmima.

Kui mälukaart saab täis, siis hakkab kaamera vanemat materjali üle lindistama.

Oma kogemusest lähtudes soovitab Pokk ku-lutada kaamerale sadakond eurot: selle raha eest saab juba kvaliteetse seadme.

Kaupluseketi Expert IT-tootejuht Ardo Kün-gas selgitab, et autokaamerate müük kasvab, ku-na neile on head reklaami teinud kõikvõimali-kud saated, kus näidatakse, mida autokaamerad on filminud.

Samamoodi nagu õhukeste televiisorite hin-nad on autokaamerategi hinnad langenud mõistlikule tasemele, samal ajal on tehnilised näitajad järjest paranenud.

Autokaamera seab tõe jaluleAutokaamera filmitud tõestusmaterjal lahendab avarii korral vaidluse väga kiiresti. Üha rohkem inimesi on avastanud seadme kasulikkuse ning autokaamerate müük on tõusuteel.

Internetist võib leida kõigest paarkümmend eurot maksvaid kaameraid, kuid neid ei soovita Küngas osta. „50–70 euro eest saab praegu juba päris kvaliteetse asja,” sõnab ta. Kvaliteet tähen-dab enamasti Full-HD-pilti.

Kuna talvisel ajal on valgust vähe, siis soovi-tab Küngas kindlasti osta kaamera, millel on ka öörežiim, sest suur osa õnnetusi juhtubki pime-dal ajal.

Oluline on ka kaamera vaatevälja suurus. Kal-lima autokaameraga saab filmida nii seda, mis toimub maanteel, kui seda, mis juhtub samal ajal auto salongis.

Kaamerate valmistajaid on väga palju, mistõt-tu on konkreetset soovitust raske anda, kuid oma kogemusest julgeb Küngas soovitada Prestigio kaubamärki.

Seesami kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Ly Jõhviku sõnul võimaldavad autokaame-ra videoklipid selgitada välja liiklusõnnetuse te-geliku käigu ja tuvastada näiteks sündmuskohalt põgenenud auto numbri. „Üha enam liikluskind-lustusjuhtumeid saab kiirema lahenduse tänu autojuhtide saadetud videoklippidele, mis anna-

vad liiklusõnnetusest selge ülevaate. Kaamerate kasutamise trend on tõusuteel.”

Ta toob näiteks kindlustuse kahjukäsitlusjuh-tumi, kus kahju põhjustanud sõiduki juht väitis, et tema sõitis ristmikule rohelise tulega ja hoo-pis talle sõideti ette. „Kannatanu sõidukis olnud kaamera salvestus näitas aga tegelikku olukor-da ning vaidlus lõppes kiiresti.”

Samuti meenub Jõhvikule juhtum, kus kahju põhjustanud sõiduki juht lahkus sündmuskohalt ja väitis hiljem, et viibis väidetava õnnetuse ajal hoopis teises linnas. Sellistes juhtumites on au-tokaamerast väga palju abi. „Kui ilma kaamera-ta oleks ainult kannatanu sõna põhjustaja sõna vastu, siis autokaamera filmitud tõestusmater-jal kahtlusi ei jäta,” põhjendab ta.

Kaamerat valides soovitab Jõhvik silmas pida-da esmapilgul vähetähtsaid asju, nagu näiteks kaamera värvus. „Autokaamerad nagu muudki nähtaval olevad elektroonikaseadmed autos või-vad tekitada pahatahtlikes inimestes ahvatlusi. Seega on mõistlik soetada tumedamat värvi ja tahavaatepeegli külge kinnitatav mudel, mis nii hästi läbi autoklaasi silma ei paista,” soovitab ta.

KANAL 2 REPORTER Kaspar

Pokk ei tee enam ühtegi sõitu

nii, et kaamera ei filmiks.

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

tehnika

>> lk 22

VIDEOSALVESTUSEGA EI TOHI SOTSIAAL-MEEDIAS OMAKOHUT RAKENDADA

SANDER PEREMEES, Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht

Liiklusturvalisuse vaatenurgast on autokaamerate

laiem levik kindlasti positiivne. Teadmine, et rik-

kumise võib jäädvustada kaasliikleja kaame-

ra ning jäädvustus võib jõuda ka politseisse,

mõjub distsiplineerivalt. Igal kuul jõuab Lääne

prefektuuri ametnikeni mõni liiklusohtliku juhi

tegevuse salvestis.

Politseile videomaterjali edastades tasub silmas

pidada, et kaamera kuupäev ja kellaaeg oleksid õi-

ged. Lisaks peaks olema arusaadav sõiduki registreerimis-

number ja rikkumise toimumiskoht. Pärast video jõudmist politseisse

selgitatakse välja sõidukit juhtinud isik ja temaga võetakse ühendust.

Liikluses rikkumist märgates ei tohiks asuda näiteks rikkujat jälitama.

Rikkuja jäädvustamisel ei tohi eksida kehtivate seaduste vastu ega

ohustada kaasliiklejaid. Näiteks jõudis hiljuti Lääne prefektuuri video,

kus juht filmib mobiiltelefoniga enda spidomeetri näitu sõidu ajal, jälita-

des võimalikku kiiruseületajat. Selline tegevus on äärmiselt ohtlik nii ju-

hile kui ka kaasliiklejatele. Niisuguses olukorras tuleb kahtlase või luba-

matu sõidumaneeriga juhi takistamiseks kohe politseid informeerida.

Teine oluline tähelepanek puudutab andmete kaitset. Autokaame-

ra salvestise levitamisel ei tohi rikkuda kellegi õigusi, sotsiaalmeedias-

se postitamisel tasub salvestise teinud juhil edasiste probleemide väl-

timiseks sellega kindlasti arvestada. Täiesti lubamatu on sotsiaalmee-

dia vahendusel korraldada omakohut jäädvustatud rikkumise toimepa-

nijale. Liiklusrikkumistega seonduv on politsei töö ja sellised materja-

lid peaksid jõudma ennekõike politseisse, kes rikkumise toime pannud

juhiga otse suhelda saab. Avalikele lehtedele tohib panna vaid neid vi-

deoid, kus pole tuvastatavad sõiduki registreerimisnumber ega sõidu-

kis olevad inimesed. Loomulikult on kaasliiklejate hoiatamine oluline,

aga seda tuleb teha nii, et ei rikuta seadust ega kellegi õigusi.

Kuidas autokaamerat valida?

REKLAAM

Autokaamera valimiseks jagab soovitusi AS Eesti Te-lekom arendusspetsialist Heigo Ensling.

Andurid, ekraanid, kinnitus

Autosse paigaldatav registraator on väike kompakt-ne videokaamera, mida kasutatakse sõidu salves-tamiseks nii tööle kui ka poodi sõites. Tootjad tee-vad kasutaja elu mugavamaks ning seadistustest saab valida automaatse salvestamise, mis reagee-rib liikumisele. Osa tootjaid on varustanud mõned mudelid ka G-anduriga, mis reageerib äkilisele kii-rusemuudatusele (äkkpidurdus) ning salvestab löö-gi või tugeva raputuse korral video niinimetatud kaitstud failina. See on tõesti kasulik funktsioon, sest selliseid faile seade üle ei kirjuta, vaid need tu-leb hiljem käsitsi kustutada, kuid pikemat aega ko-narlikul kruusateel liikudes võib mälukaart lõpuks täis saada.

Välimuse järgi jagunevad seadmed kaheks: ühed on liigutatava liigendekraaniga, teised ühes tükis ter-vikseadmena.

Paigaldamisel peab arvestama kahte reeglit. Esi-teks tuleb kaamerat paigutades leida kindel asu-koht, et sõidutee auto ees ja külgedel oleks täiesti nähtav. Teiseks, ka registraatori ekraanile peaks sõi-du ajal saama vahel pilku heita. Kasvõi veendumaks, et kaamera ikka salvestab. Siin tulebki liigendekraa-ni eelis paremini esile, kuna selle nurka saab regu-leerida.

Suurus on samuti tähtis. Kompaktsel seadmel on tavaliselt kahetolline ekraan, liigendseadmel on ena-

masti veidi suurem, 2,5tolline ekraan. Ega ekraan ei saagi eriti suurem olla. Paljud autojuhid kasutavad sõidukis ka autonavigaatorit, need kaks lisaseadet koos võivad oskamatu paigalduse korral juhi vaate-välja piirata. Netipoodides hindu uurides jäi silma registraatoreid, mis sootuks ilma ekraanita. Nende-le õige asukoha leidmine toimub katse ja eksituse meetodil.

Salvestamine

Sõidu registraatori põhiülesanne on pidev kvaliteet-se video salvestamine. Mida parem on pildikvaliteet, seda lihtsam on juhil hiljem oma süütust tõestada või süüd tunnistada. Enne ostu tasub kaupluses ko-hapeal suurelt ekraanilt seadme salvestatud näidis-videot uurida ja selle järgi oma ost teha.

Kui veel paar aastat tagasi pakkusid paljud toot-jad vaid VGA-lahutusega seadmeid, siis nüüd on le-vinumad HD-salvestid. Võimalik on valida HD 720pikslise ja lausa Full-HD 1080pikslise kaamera vahel. Seadme enda pisikesel ekraanil ei tule küll VGA- ja HD-video kvaliteedi vahe välja, kuid suurel ekraanil on teine asi. Kindlasti tasub uurida, mitu kaadrit sekundis üks või teine registraator salvestab. On märgatav vahe, kas sagedus on 30 või 50–60 kaadrit sekundis. Esimese puhul tundub pilt hüplik, teine tagab sujuva pideva videovoo.

Salvestatava ala laiuse tagavad registraatoril 120kraadise vaatenurgaga objektiivid. Selline vaate-nurk on piisav, et katta ära kogu A-piilarite vahele jääv ala. Leidub ka 160kraadise vaatenurgaga

tehnika

REKLAAM

kaameraid, kuid nende videopilt meenutab „ kalasilma” objektiiviga ülesvõetud videoid – pil-di keskosas on küllalt laiust, kuid ülalt ja alt jook-seb kaader kokku.

GPS-mooduliga või ilma

Registraatoreid on kahte tüüpi: ühed GPS-mooduli-ga, teised ilma. Kuna GPS-vastuvõtja täpsus on ± paar meetrit, siis vaid koordinaatide järgi otsusta-des võib täheldada, et auto sõitis hoopis vastassuu-navööndis. Targem on jääda lootma kvaliteetse vi-deomaterjali peale, mis reaalajas salvestas autode liikumissuunad ja täpse paiknemise õnnetuse het-kel.

Registraatori ostmisel tasub eelkõige arvestada auto esiklaasi kaldenurga ning armatuurlaua ehitu-sega. Kindlasti tasub uurida video kvaliteeti, sest lei-dub seadmeid, mis kasutavad HD- või Full-HD-pil-di salvestamisel pikslitega manipuleerimist interpolarisatsiooni teel. Pakendil on küll HD-tähis, aga reaalselt on seadmes sees vaid VGA-resolutsioo-ni salvestav sensor.

Hind

Eks oma rolli seadme valimisel mängib ka hind. Full-HD-registraatorid on umbes 30% kallimad kui HD-seadmed.

Salvestusmeediana on kasutusel SD- ja SDHC-mälukaardid maksimaalse suurusega 32 GB. Ühe-le kaardile mahub ligi 11 tundi salvestusi. Arvesta-des töö- ja puhkeaja seadust, piisab sellest ühe päevateekonna jäädvustamiseks. Aga miskit hullu ei juhtu ka väiksema mälukaardiga. Registraatoreid saab seadistada üle kirjutama vanemaid salvestu-

si, mistõttu pole kasutajal tarvis salvestusi vahe-peal käsitsi kustutada. Kui aga teel juhtub midagi, mida tahate tulevastele põlvedele säilitada, on hea, kui autos leidub teine tühi mälukaart. Vajutus mä-lukaardile, vana välja ja uus sisse.

Paremad registraatorid salvestavad ühe lõigu lõ-pus olevad kaadrid ka järgmise lõigu algusesse, mis tähendab, et seade salvestab pidevalt ning kasutab suuremat mälupuhvrit. Veidi odavamad kaamerad aga salvestavad ühe lõigu teise järel ning see tähen-dab, et sõites maanteel maksimaalse lubatud kiiru-sega, võib jääda salvestamata ühe sekundi pikkune teekond, mis siis meetritesse arvutatuna on 25 meetrit. Aga üks sekund võib teinekord väga tähtis olla.

Lisavõimalused

Mõned tootjad on lisanud registraatorile infra-punavalgustuse, et parandada öise salvestuse kvali-teeti. Kuid video salvestamisel ei ole sellest prakti-list kasu. Pigem aitavad need pimedas fotode tegemisel, sest nende valgustuse ulatus on vaid paar meetrit. Linnas aitab paremat videokvaliteeti taga-da tänavavalgustus (kui on!) ja maanteel piisab au-totulede valgusest. Samuti ei tasu abi loota kaame-rasse ehitatud LED-valgustusest, sest sellegi ulatus on minimaalne.

Auto salongist lähtuv valgus kipub esiaknalt taga-si peegelduma, mis valgustab üle video esiplaani. Kõik, mis jääb tuuleklaasist kaugemale, on pilkases pimeduses, sest registraatorisse sisseehitatud auto-maatika vähendab sellisel juhul kaamera ISO-tund-likkust. Testitud ja järele proovitud Prestigio sead-mega – parema kvaliteediga video tagas hoopis LED-valgustuse väljalülitamine menüüst.

REPORTER KASPAR POKK on väga rahul oma autokaamera pildikvalitee-

diga. Need pildid on näited tema autokaamera salvestistest.

H ead toitu hinnatakse eelkõige välimuse, maitse, päritolu ja hinna jär-

gi. Tubli tootja võib valmistada suurepärase idee ja teostusega uu-

distoote, kuid hinnangu sellele annavad tarbijad – armastus

kas tuleb kõhu kaudu või mitte. Grillfesti külastajad hääletavad fes-

tivali poolt jalgadega. Nii saabus eelmise aasta juuni teisel nädala-

vahetusel Pärnu Vallikääru aasale ketsides ja kontsadel neid lau-

sa 100 000 ringis, rohkem kui 45 000 toidusõpra, neljajalgsed

nende seas …

Toidukultuurifestivalil ongi kaks põhilist eesmärki: tutvusta-

da Eestis ja välismaal valmistatud uusi toidutooteid ning anda

inimestele uusi ideid ja oskusi roogade valmistamiseks. Grill-

festil korraldatavad degustatsioonid on suurepärane võimalus

toidu-uudistega tutvuda, et hiljem poes oleks lihtsam valida.

Sajad sõbralikud kokad, kes kahel festivalipäeval kümnetele tu-

handetele küpsetavad ja vaaritavad, on lahkesti nõus oma kogemu-

si jagama – astuge julgesti ligi, saate kindlasti midagi maitsvat kõhtu

ja ka nippe kõrva taha panna!

Kulinaarne laulupidu Hea Toidu Festival – Grillfest on Eesti oma asi. Lausa

nii apetiitne, et seda mitmel pool maailmas järele püütakse teha. Sel aas-

tal korraldatakse Grillfesti näiteks Valgevenes, varem on tehtud mujal-

gi. Originaali ehk Eesti oma Grillfesti korraldajatele on see suur komp-

liment, sest Eesti päritolu tooteid, mida jäljendada püütakse, pole

maailmaturul just liiga palju. Omanäoline ja hästi korraldatud fes-

tival on huviväärsus, mis teeb Eestile au ja mida saabutakse uu-

distama nii kaugelt kui ka lähedalt.

Festivali korraldajate üleskutse – tundkem Eesti oma toidu-

kultuurifestivali üle uhkust, osakem pakutavat toitu ja kultuuri

mõnuga nautida, ja mis põhiline, austagem Vallikääru aasale

saabuvate kokkade ja artistide armeed oma kohalviibimisega!

Kõik on oodatud sööma, lemmikloomad ka! Sissepääs on ikka

tasuta. Kohtumiseni 12. ja 13. juunil Pärnus Grillfestil!

Auris Rätsep

Grillfesti korraldajate nimel

www.grillfest.ee

HEA TOIDU FESTIVALI ERIVÄLJAANNE JUUNI 2015

Grillfest – 100% toodetud Eestis

LAE TASUTALOE TASUTA

30pluss

Tänavu ootab külalisi 25 mõisat, milles asuvad koolid.Külastuspäevad on 12. ja 13. juuli, 25. ja 26. juuli, 9. august.Mõisad on avatud kella 10–18.40.

Igal täistunnil on mõisates jalutuskäik giidiga. Avatud on näitused ja kohvikud. Koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks korraldatakse kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Külastustasud: pere 3.50 € täiskasvanu 2 € laps, pensionär 1 €

www.unustatudmoisad.ee Unustatud Mõisad

Külastusmäng

Unustatud mõisad 2015

Foto: Gea Murakas Foto: Kadi Prants

Hea Toidu Osuti

Juuni 2015 3>> lk 4

Agni Raitar

REKLAAM

Paraku oleme umbes 10 000 aastat taga-si oma toitumisharjumusi karmistu-nud kliima tõttu muutnud ning haka-nud sööma kuumutatud ja loomset

toitu. Oleme kohanenud külmaga, ehitanud soo-jad elamud ja pannud selga ilmastikukindlad rii-ded. Kõigele vaatamata igatseme kaotatud troo-pikapäikest, lilli, aga ka värvilist, magusat ja mahlast toitu. Miks mitte üritada suvekuudel süüa rohkem värsket puuvilja ja rohelist, on ju võimalus neid oma aiast korjata ja poeski on ees-timaist kraami rohkem kätte saada. Esialgu ta-sub proovida kasvõi ühekordset toortoidukuuri puhkuse ajal. Keha puhkab tööst, miks mitte või-maldada talle ka puhkust kurnavast ning raskes-ti seeditavast toidust.

Hoolimata sellest, et meie toitumisharjumu-sed on tuhandete aastate jooksul kardinaalselt muutunud, on meie seedesüsteem ikka samasu-gune kui meie iidsetel eellastel ning tänapäeva inimahvidel, kelle põhitoit on puu- ja aedviljad, lehed, seemned ja pähklid. See on toit oma loo-mulikus olekus, kus säilivad kõik ensüümid, vi-tamiinid ja mineraalid. Seetõttu on toortoit ka kõige toitainerikkam toit.

Järsk üleminek pole hea

Toortaimetoitlaste menüüsse kuuluvadki põhi-liselt värsked puu- ja aedviljad, rohelised sala-tisordid, umbrohud, maitsetaimed ja idandid. Omal kohal on pähklid, seemned, kuivatatud või külmutatud puuviljad ja aedviljad. Toortoitumi-ses on välistatud oad ja teraviljad, välja arvatud tatar. Tänapäeval toortoitumist harrastades ka-sutatakse muidugi toidu huvitavamaks ja vahel-dusrikkamaks muutmiseks kannmiksereid ning kuivateid, tehakse smuutisid, toorsuppe, toorlei-vakesi, krõpse, toortorte, pähklijuustusid ning palju muud huvitavat ja maitsvat.

Toortoitumisega alustades tuleb arvestada kindlasti sellega, et aastasadade jooksul oleme võõrdunud oma loomulikust keskkonnast. Ei maksa eeldada, et mõne nädala või kuuga annab kõike tasa teha.

Näiteks väga ülekaaluline inimene, kes on põ-denud mitmeid haigusi ning kellel on halvasti funktsioneerivad organid, ei suuda järsku muu-tust tõenäoliselt taluda. Ka normaalkaalus ja vä-liselt tervel inimesel võib probleeme tekkida. Pal-jud võivad toortoidule üle minnes ajutiselt tunda keha mürkidest puhastumise sümptomeid, kuna

Toortoitumine – suvepuhkus seedimisele

Toor-toitumine on elustiil, mille põhimõte on, et inimene sööb nagu teisedki liigid siin planeedil naturaalset orgaanilist toitu töötlemata kujul otse loodusest.

FOTO: AURIS RÄTSEP / SELVER

”Ülemineku-perioodil võib süüa rohkem rasvasemaid toite, nagu pähklid, seemned, avokaado ja kookos. Tähtis on süüa rohkem süsi-vesikurikast mahlast terviktoitu ehk aed- ja puuvilju ning rohelisi lehtvilju.

Hea Toidu Osuti

REKLAAM

keha ei ole enam iga päev nii suure toksilise jäät-mekogusega üle koormatud. Keha puhastub ja terveneb loomulikult, suunates vereringesse mürkaineid, mis on aastaid elunditesse ja kude-desse ladestunud. Väga tugevaid puhastusreakt-sioone on mõistlik siiski vältida, kuna keha ei pruugi seda kergelt üle elada. Lohutuseks: mür-kidest vabanemise sümptomid on kindlasti ker-gemad kui haigus, mis oleks neist võinud arene-da. Tuntuimad elustiilihaigused on diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaalulisus, sü-dame- ja veresoonkonnahaigused, mida puhas-tumine ennetada aitab.

Sageli esineb toiduainetalumatust, mõnest toi-dust loobumisel tekivad ärajäämanähud, mis võivad olla võrreldavad narkootikumide võõru-tusravi sümptomitega.

Täiskõhutunne või pidev närimine

Kuigi tavaliselt vallandub toortoitu tarbides meeletu energia, võivad paljud inimesed, eriti esimestel päevadel või nädalatel tunda ebahari-likku väsimust. Meid ei väsita toortoit, vaid sti-mulandid, millest nüüd loobume. Kuna meie maitsenäsad on puutunud kokku soola, suhkru ja vürtsidega, siis võime neist tugevatest sõltu-vust tekitavatest maitsetest loobumisel tunda esialgu puudust, kuna keele maitsepungad on nii tugevate maitsete tõttu kaotanud võime tunda loomulikke tagasihoidlikumaid puu- ja aedvilja-

Lai valik kohapeal valmistatud tooteid grillimiseks ning selle kõrvale värsket eestimaist köögivilja!

hea toidu pood

de maitseid. Mida tugevamini oleme sõltuvuses, seda enam me teatud maitseid ihaldame. Palju-del on tänapäeval suhkrusõltuvus, mis paneb meie organismis vohama parasiidid ja seened, kes nõuavad endale toiduks magusat ja töödel-dud toitu, seega tuleb aru saada, et need isud ei tulene keha vajadustest. Juba ainuüksi kohvist loobumine annab märku meie keha tõelisest olu-korrast.

Toortoitlase portsjonid on tavatoitujale harju-matult suured. Näiteks lõunasöögiks võib vabalt olla 15 banaani või kaks kilo õunu korraga söö-miseks. Aedviljad sisaldavad vähe kaloreid, kuid puuviljad, pähklid, seemned juba tunduvalt roh-kem. Oleme harjunud sööma väikese mahuga kontsentreeritud küpsetatud toitu, kus on vähe vett ja kiudaineid. Liigne närimine ning pidev söömine, et saada kätte vajalik kogus ja energia, ei ole enam hambasõbralik. Seega tasub toidu-kogus enne põhjalikult läbi mõelda ja toiduained nii valida, et oleksid rahuldatud keha kõik vaja-dused. Taimetoitlane peab koguseliselt rohkem sööma, et kõik vajalikud toitained ja kalorid kät-te saada. Süües aedvilju, eriti varssellerit ja to-matit, saame kätte kõik orgaanilised soolad ja mineraalid, mida keha vajab.

Raskesti seeditavad toiduained annavad see-dimisele üle jõu käiva koormuse, mis tekitab justkui täiskõhutunde. Olles mõnda aega toor-toidul, harjub keha uue toitumisviisiga ära, olemine muutub kergemaks, energilisemaks,

paraneb tervis. Toortoitu tarbides ja ebatervis-likust toidust loobudes saab keha viimaks või-maluse end puhastama ja tervendama hakata. Üleminekuperioodil võib süüa rohkem rasvase-maid toite, nagu pähklid, seemned, avokaado ja kookos. Tähtis on süüa rohkem süsivesikurikast mahlast terviktoitu ehk aed- ja puuvilju ning ro-helisi lehtvilju.

Sujuv üleminek

Toortoitumine ei ole lihtsalt dieet, see on elustiil, mis on pikem protsess. Üleminek tavatoidult toortoidule võib olenevalt inimesest kesta aas-taid. Öeldakse, et iga elatud aasta kohta kestab üleminek üks kuu ehk 30aastasel kulub tavatoi-dult toortoidule üleminekuks umbes 30 kuud. Seega, kui soovid vaid puhkuse ajal toortoitumist proovida, tõsta algul oma menüüs toore toidu osakaalu. Kuigi sageli nõuab juba seegi suurt pingutust, aitab vaid toortoidu osatähtsuse suu-rendamine ikkagi tervist parandada.

Esialgu tuleks saada toitumine üldiselt tervis-likuks, vähendades küpsetatud toidu osakaalu. Hea oleks liikuda toortoitumise juurde järk-jär-gult: segatoit, taimetoitlus, täistaimetoitlus ja toortoitlus. Abiks on regulaarne paastumine, mis aitab kehal lihtsamalt puhastuda ning uue toi-tumisstiiliga harjuda. Selle kõige juures tu-leb tunnetada oma keha ja selle valmidust eda-si liikuda.

FOTO: AURIS RÄTSEP / SELVER

maisest toorainest. Mahlakontsentraati on vaja selleks, et lihtsustada loodusliku toorme trans-portimist. Näiteks apelsinimahla kontsentraat võib tulla mitmest maailma otsast ning kohalik tootja saab teha mahla viljadest, mida Eestis ei kasva (apelsin, ananass, virsik jne).

Sageli on kontsentreeritud mahlal teine mait-se kui värskelt pressitud mahlal, ka võib kuum-töötlemine vähendada mahla vitamiinisisaldust. Lõpptulemusena püütakse siiski pakendatud täismahlas alles jätta enamik naturaalmahlas si-salduvaid vitamiine, mineraalaineid ja mikroele-mente.

Looduspoed müüvad ka 100% naturaalseid mahlasid. Need on valmistatud puuviljadest ja marjadest, millest on mahl mehaaniliselt välja pressitud ja seejärel pastöriseeritud.

Nektar – kõlab külluslikult

Nektar on lahjendatud mahl. Mahlale on lisatud vett ja maitseomaduste parandamiseks magus-aineid ja happesuse regulaatoreid.

Hea Toidu Osuti

Juuni 2015 5

LEIA LETILT REKLAAM

DREAMER LATE HARVEST SHIRAZ – õige vein grill-lihaga!Uus Dreamer Late Harvest Shiraz on Rumeenia veini- ja Eesti grillimeistrite poolt spetsiaalselt välja töötatud poolmagusa maitsega grillvein, mis sobib suurepäraselt eestipärase šašlõki, grill-liha ja -ribiga!Veinil on intensiivne mustasõstraaroom, mille tipus on tunda musta pipra ja eukalüpti noote ning tammevaadis laagerdumisele omaseid tumeda šokolaadi ja vanilli nüansse. Vein on sametine, pehmete tanniinidega ja kergesti joodav. Serveerimis temperatuur 14–16 °C. Toode on saadaval 75 cl pudelis ja 300 cl pakis.www.dunker.ee

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Oma Põrsas pakub eestimaist marmor-tüüpi sealiha otse farmerilt!

Õige grillija ostab sellel suvel mahlasema

esimese või taisema tagumise seaveerandi

korraga! Võimalus tellida grillimiseks põrsaid.

Meilt leiad alati häid pakkumisi.

Ootame teid:

• Rakveres Pikk tn 11

• Tabasalus Klooga mnt 5a

• Tallinnas Mustamäe,

Lasnamäe ja Nõmme turul

www.omaporsas.ee

Tõhusad taimsed preparaadid Metosept ja VitanormSooleparasiidid on paljude hädade põhjus. 95 protsendil täis-kasvanutest on 1–5 liiki parasiite: mitte ainult jämesooles, vaid ka lihastes, veres, liigestes, kopsu-des, maksas, nahas. Parasiidid söövad toitaineid, vitamiine ja mikro-elemente, milleta organism ei saa normaalselt toimida, ja ummistavad organid oma toksiliste väljaheidetega. Kõige tavalisemad naaskel-sabad, ümarussid, piugussid tekitavad põle-tikke, liiteid, kasvajaid ja infektsioone. Mistahes tervisehäire tekkimisel tuleks alati kõige-pealt vabaneda parasiitidest. Loodus likud vahendid on sooleparasiitide väljaaja miseks

tihti tõhusamad kui apteegi-ravimid, sest mõjuvad kuni 100 parasiidiliigile. Loe lisa www.looduspere.ee või külasta Looduspere poodi.

s-

Kui magus maitse, hind ja ilus pakend kõrvale jätta, siis koostise järgi vali-kut teha on keeruline, sest mõisteid on etiketil palju. Mis vahe on mahlal,

nektaril, mahlajoogil ja smuutil? Milline neist on toitainete poolest väärtuslikem ja perele parim? Küsimusi on sama palju kui kireval poeriiulil mahlasid. Teeme siis mõisted selgeks.

„Valmistatud kontsentreeritud mahlast” – on see mahl või ei ole?

Enamik Eestis tehtud täismahlu on valmistatud kontsentreeritud mahlast. Mahl saadakse kont-sentraadist, millele on lisatud mahla kontsent-reerimisel eraldunud koguses vett, ning taasta-takse joogi lõhn ja maitse.

Eestimaise mahlatootja kontsentreeritud 100% õunamahl on valmistatud tavaliselt kodu-

Mahlasegadus poeriiulil

Mahlasõber

Sandra RätsepMahlariiul poes on pikk ja kõrge, tohutu valik lööb nii mõnegi riiuli ees seisja silmad kirjuks.

MAHLMahl, mille mahla-

sisaldus on 100%,

saadakse peamiselt

värsketest või külmuta-

tud puuviljadest, mar-

jadest ja köögiviljadest

erinevaid tehnoloogi-

lisi võtteid kasutades.

Mahl on säilitusainete-

ta, samuti ei tohi mahl

sisaldada lõhna- ja mait-

seaineid, süsihappegaa-

si ega toiduvärve. Ala-

tes 28. oktoobrist 2013

ei ole lubatud mah-

la koostisesse suhkru-

tooteid lisada (v.a astel-

pajumahl). Mahla säilita-

miseks see pastörisee-

ritakse ja pakendatak-

se. Mahla võib säilita-

da ka külmutatult. Mah-

las on märkimisväärselt

palju vitamiine ja toitai-

neid, sest tooraine toite-

väärtus on suures osas

säilinud. Täismahl on

üks paremaid looduslik-

ke energia allikaid. Mah-

la soovitatakse päe-

vas juua 1–2 klaasi, janu-

kustutamiseks sobib

vesi.

>> lk 6

SELITAMATA JA STERILISEERITUD. Mahlamaailmas mõistetest puudust ei tule ja poeriiulite vahel

jätkub poodlejal nuputamist kauemaks. FOTOD: GRILLFEST

mahlajoogid, kus puuvilja- ja marjasisaldus on väike ning suhkrusisaldus suur.

Kui valida täismahla ja mahlajoogi vahel, siis on viimane reeglina odavam ning seepärast võib valik kalduda soodsama kauba kasuks. Tasuks mõelda, kas tasub koju magustatud vett tassida, vast on otstarbekam vältida liigse suhkru tarbi-mist ja hoopis täismahla ise kodus veega lahjen-dada.

Smuuti – tundub noortepärane ja tervislik

Smuuti valmistamiseks purustatakse kogu vili või mari ning püreetaoline vedelik serveeritakse või villitakse pudelisse. Smuutit võib valmistada vä-ga erineva koostisega, näiteks puhtalt puuvilja-dest või marjadest, kuid vahel lisatakse smuutile ka jogurtit, piima, kookosvett, rohelist teed, mett, siirupit, suhkrut ja seemneid. Rohke viljaliha

tõttu on smuuti eriti kiudainerikas jook, seetõttu imenduvad süsivesikud organismi aeglasemalt kui värskelt pressitud toormahla tarbides. Kiudained täidavad aga hästi kõhtu. Kui koostisained on na-turaalsed ning suhkrut pole lisatud, on tegemist tervisliku joogiga. Poes müüakse smuuti nime all eri koostisega tooteid, seega tasub tähelepaneli-kult pakendilt koostisaineid uurida.

Mehu on viljalihaga mahl

Värskelt pressitud mahl

Toormahl on kuumtöötlemata ja pole lisatud tei-si toiduaineid. Mahlale on omane viljale iseloo-mulik lõhn, värv ja maitse. Värskelt puuviljadest pressitud mahla säilivusaeg on väga lühike, kül-mikus õhukindlas pudelis kuni kaks päeva. Toa-temperatuuril jooki tuleb tarbida kohe pärast valmistamist. Hinnalt on see tavaliselt mahla-toodetest kõige kallim. Tegemist on tõelise vita-miinipommiga, tänu kiudainete puudumisele annab mahl puhkust seedesüsteemile ning toit-ained jõuavad kiiremini organismi.

Kindlaim valik – tee oma mahl ise!

Korralik tubane aeglastel pööretel töötav mah-lamasin, mis puu- ja köögiviljadest rohkelt mah-la välja pressib, võib maksta sadu eurosid. Kui vähegi võimalust on ja püüdlete tervisliku toitu-mise poole, siis ostke masin koju ja pressige pe-rele värsket mahla. Selline mahlategu, kus saab oma soovi järgi kombineerida puu- ja köögivil-ju, teeb rõõmu nii suurtele kui väikestele. Siis saab juba lapsepõlvest peale selgeks, mis vahe on „päris” mahlal ja tavalisel poekraamil.

6 Juuni 2015

Hea Toidu Osuti

Nektarit toodetakse ka seepärast, et 100% mahlana on osa puuvilju liiga happelised ja intensiivse maitsega ning otstarbekam on mah-la lahjendada.

Mahla- ja/või püreesisaldus nektaris on ole-nevalt puuviljaliigist keskmiselt 25–50%. Nekta-ri mahlasisaldus on väiksem kui mahlas, seega ka toitaineid on selle võrra vähem.

Mahlajook – vähe mahla, palju suhkrut

Mahlajook on nektarist veel lahjem. Mahlale on lisatud vett, sageli ka kunstlikke magusaineid, säilitusaineid, paksendajaid, antioksüdante või lõhna- ja maitseaineid. Tegemist on madalama väärtusega toiduga, kus on palju suhkrut. Mahla-jooki võiks võrrelda koduse morsiga ja suhtuda sellesse kui magustoitu. Ka kõrrejoogid, mida lapsed väga armastavad, on enamasti kõik

REKLAAM

JAANIÕLU

RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ, Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-VirumaaTel 327 0870, 527 8308, faks 327 0860, rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee, www.rpmt.ee

Müügil ETK, Grossi Toidukaupade ning Kaupmees & KO kauplustes.

Rõõmsat 15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini. 50 grammi presspärmi ja umbes 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima. Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 3 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada. Käärivat virret hoida üks ööpäev toas lahtises nõus, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse. Paari päeva pärast on õlu valmis.

jaaniaega!

KUMB ON PAREM: MAHLAJOOK VÕI LIMONAAD?Levinud on arvamus, et iga-

sugune mahlalaadne toode

on tervislikum näiteks ka-

rastusjoogist. Mahlajoogis

ei ole süsihappegaasi nagu

karastusjoogis. Kui mahla-

joogi sisse on lisatud sün-

teetilisi lõhna-, värv- ja mait-

seained, happesuse regu-

laatoreid, suhkruasendajaid

jm, siis ei erine see koosti-

selt sugugi värvilistest mul-

lijookidest.

Hea Toidu Osuti

REKLAAM

Armastuse jumalanna Aphrodite juust

Filos halloumiPrae, grilli või naudi niisama!Halloumi sobib suurepäraselt salatite ja pastaga, täidetud leiva vahele, suupisteks ja desserdiks puuviljade ja marmelaadiga.Halloumi juustu valmistatakse päikeselisel Küprose saarel, kus austatakse sajanditevanuseid traditsioone.

www.kaupmees.ee

Küsi kõikidest hästi varustatud kauplustest.

Hea talukartul –

kõva kõhutäis!

Intelligentselt grillimise lühikursus

NÕUANDEID JAGAB grilli-

pedagoog Enn Tobreluts

Grillipedagoog ja Grillfesti võistluste peakohtunik

Enn Tobreluts

EESTI GRILLILIIT HOIATAB: GRILLIMINE ON SELTSKONDLIK NAUDING, MIS TEKITAB TUGEVAT SÕLTUVUST!

• Lase lihal enne grillimist umbes tund aega toa-soojas seista, nii ei toimu äkilist temperatuuri-muutust ja pruunistumine läheb kiiremini.

• Väga hea on grillsöe süütamisel kasutada spet-siaalset sütekaminat/starterit ja ökoloogilisi süütekuubikuid. Korralik puusüsi süttib väga lihtsalt ka toiduõli ja paberi abil. (1)

• Tavaliselt kulub 10–15 minutit süütamisest, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leeki enam ei oleks. Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tuhakiht, on söed küpsetamiseks valmis. (2)

• Aseta liha grillile alles siis, kui grillrest on kuum! Enne olgu rest terasharjaga puhastatud, räti-kuga puhtaks nühitud ja toiduõliga kergelt kok-ku määritud. (3)

• Pruunista liha algul kõrgemal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt, nii saad isuäratava triibulise välimuse. Lihalõiku ehk steiki võiks keerata vaid üks kord, samas šašlõkki, ribi ja toorvorste võid keerata ka mitu korda.

• Peenikeses sooles toorvorstid aseta grillile üh-tepidi kaardus: siis on neid hea lapikute tangi-dega mitmekaupa korraga ringi keerata ega pea neid ühekaupa liigutama. (4)

>> lk 9

Hea Toidu Osuti

8 Juuni 2015

REK

LAA

M

1

TEOORIAS... ... ja praktikas

2

3

4 5

GRILLITARVIKUTE VALIK on lai. Vajalike töövahendite poest üles leidmine ja

seejärel ka õige kasutamine on omaette kunst.

POES ON saadaval ka spetsiaal-

sed pritsid grillresti õlitamiseks.

Juuni 2015 9

Hea Toidu Osuti

REKLAAM

• Grill-liha küpsust saab kontrollida, hinnates li-ha pinna pruunistusastet, kergitades kergelt li-halõigu ühte äärt. Kui lihalõigu pealispinnale tekivad niiskuspiisad, on liha alumine külg pruunistunud ja pööramiseks valmis. Kui ühelt poolt grillitud lihalõigu pealispinnale tekib väi-ke lihamahlaloiguke, on liha alumine külg pruu-nistunud. Kogenud grillija saab küpsusastmest aru, kui näpuga liha pihta surub. Väherasvasel lihal peab jälgima liha pealispinna ja külje vär-vi muutumist: kui värv muutub kahvatuks või halliks, siis tuleb kontrollida liha alumise pin-na pruunistust, kergitades kergelt lihalõigu üh-te äärt. Grill-ribid on valmis, kui ribikondiotsad on veidi liha küljest lahti tulnud ja ribikontide-vaheline liha on näpuga katsudes pehme.(5)

• Nüüd tõsta liha grilli vähem kuumemale alale või kõrgemal asetsevale restile järelküpsema, sulge grillikaas. Võid laduda mitu lihalõiku üks-teise peale, et need liigselt ei kuivaks, samas ideaalse grillihõngu säilitamiseks ära kuhja neid üksteise peale liiga palju.

• Liha pööramiseks kasuta mugavaid grilltange, mitte kahvlit. Marinaadis lihalõikude ja toores-te grillvorstide jaoks on parimad lapiku otsaga grilltangid.(6)

• Väga hea on grillimisel kasutada puidust grill-planke ja -pabereid. Grillplangu peal saab küp-setada kala, liha ja muud. Puidust grillpaberisse saab mähkida kala, köögivilju jne. Neid kinnise kaane all grillides saab ideaalse tulemuse.

FOTOD: EESTI GRILLILIIT

MÕNED NIPID ŠAŠLÕKI GRILLIMISEKS

• Puidust šašlõkivardaid leota enne grillimist

umbes 15 minutit vees. Selleks, et küps liha

varraste küljest hästi lahti tuleks, määri var-

daid enne grillimist toiduõliga.

• Suru lihatükid vardas kergelt üksteise vastu,

et need varrast keerates pöörlema ei hak-

kaks. Hea, kui kasutad kandilise laiema rist-

lõikega (u 1 cm) või kolmnurk-ristlõikega

metallvardaid.

• Alusta grillimist nii, et pruunista liha kõrgel

kuumusel kiiresti igast küljest, siis järelküp-

seta nõrgemal kuumusel.

6

10 Juuni 2015

reklaam

4 keedetud muna,1-2 sl majoneesi,1-2 tl sinepit,soola.Kaunistuseks värsket rohelist salatit, porgandit, kevadlilli.

Lõika kooritud munad noaga pooleks, võta kollased välja. Püreesta munakollased majoneesi, sinepiga ja maitsesta soolaga.Pane segu tordipritsi ja lase munapoolikutesse (kui tordipritsi pole, siis võib ka lusikaga täidise munapoolikutesse tõsta).Kaunista porgandi, värske salati ja kevadiste lilledega. Serveeri!Autor kohvik-restoran l.u.m.i.

TÄIDETUDMUNAD Linnu Talu mune saab osta: Kaupmees & Ko AS´s,

Selveri kauplustes, Prisma kauplustes, Solarise keskuses, Stockmannis,Tallinna ja Tartu kaubamajas, Lõunakeskuse Taluturul, Comarketi kauplustes, Maxima kauplustes, Keila tarbijate ühistu kaupluses.

www.lumikohvik.eeMunamäe tn 8, Otepää

REKLAAM

Kohv – luksuskaubast tarbejoogiks, ka suvel

Inimesed vajavad ergutust ja lõdvestust ja nii on luksuskaubast ajapikku saanud igapäe-vane jook. Nüüdsel ajal kasutatakse kohvi ka toiduainetööstuses. Kohviekstrakti lisa-

takse jookidele, jäätistele, kompvekkidele, küp-sistele ja tortidele. Kohvile kõige lähedasem toi-duaine on kakao.

Esimene teadaolev kohvik avati Tallinnas juba 1702. aastal, ent eestlaste seas levis kohvijoomi-ne alles eelmisel sajandil. Eestlaste kohvijoomis-kombed on läbi teinud rea muutusi nii ajas kui ruumis. Esialgu vaid linnades ja peenema rahva seas tuntud tava levis tasapisi ka maarahva hul-gas. Algselt üksnes pidulikul puhul pruugitud joogist on tänaseks saanud paljude igapäeva-vajadus.

Vanasti valmistati presskannu- või filtrikohvi, nüüdseks on aga tehnoloogia sedavõrd arene-nud, et kohvisõbrad valmistavad kodus espresso-masina või kapselkohvimasinaga cappuccino’sid ja caffè latte’sid.

Kohv kuuma ilmaga?

Kuuma ilmaga eelistatakse külmi kohvijooke, na-gu näiteks ice latte, frappe, cappuccino freddo all

mixed jne.Kohviarmastaja ei pea suvel kohvist loobuma,

soojal ajal saab end värkendada külmade kohvi-kokteilidega. Ei pea minema kohvikusse, sest kokteile saab imelihtsalt valmistada ka kodus ja isegi ilma espressomasinata.

Lapsed ja kofeiin

Alla 40 kilogrammi kaaluvate laste kohta on tea-da, et kofeiini tarbimise kõrvalnähud (peamiselt seotud kesknärvisüsteemiga – ärrituvus, unetus jms) ilmnevad siis, kui laps saab kofeiini üle 2,5 mg ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Seega näi-teks 20 kg kaaluv laps võiks päevas kokku saada 50 mg kofeiini (umbes 80 g kohvi). Samas saab sellise koguse kofeiini näiteks 380 ml koolajoo-gist, 200 ml teest, 200 g piimašokolaadist või 70 g tumedast šokolaadist. Üle 40 kg kaaluvatel noorukitel ei tohiks päevane kofeiinikogus üle-tada 100 mg.

Kohv vähendab diabeediriski

Kohv ergutab ja kiirendab ainevahetust, kuid võib kaitsta ka diabeeti haigestumise eest. Root-si farmakoloogiaprofessor Bertil Fredholm on uurinud kohvi mõju tervisele juba 40 aastat. On selgunud, et kohvi juues on insuliini efekt tuge-vam ning seepärast on kohvijoojal väiksem risk haigestuda II tüübi diabeeti.

Südame tervis on parem

Mainekas ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimusest selgus, et naised võivad vähendada riski haigestuda südame-ve-resoonkonnahaigustesse, juues iga päev 1–3 tas-si kohvi. Uuringus osales 27 000 naist vanuses 55

ja 69 aastat, neid jäl-giti 15 aasta jooksul. Kõige suurem suremus oli naiste hulgas, kes kohvi üldse ei joonud.

Nahk muutub siledaks ja pehmeks

Kofeiin kaitseb tselluliidi tekkimise eest ning sel on nahka pinguldav mõju. Sega kodus kohvipaks kohvi ja oliiviõliga ning koori sellega nahka. Nahk muutub siledaks ja pehmeks.

Kaitseb vähi ja Parkinsoni tõve eest

Rootsi professor Bertil Fredholm leiab ka, et kohv vähendab Parkinsoni tõve riski ning kait-seb kasvajate eest, näiteks nahavähi ning ees-näärmevähi eest. Kohv blokeerib nimelt adeno-siini, mis vähendab vanadusest põhjustatud dopamiini kadu, sedasi suureneb keha vastupa-nu kasvajatele.

Kohvijoomise seos vererõhuga on varieeruv. Ül-diselt arvatakse, et kohvi võimalik mõju vererõ-hule on lühiajaline: kofeiin võib tõsta vererõhku 10%. Eelmainitud uuringus leiti vererõhu tõus naistel, kes jõid kuni seitse tassi kohvi päevas. Lõ-puks nenditi, et kõrge riskiastmega soomlaste seas ei tõsta kohvijoomine riski haigestuda infark-ti. Teadlased järeldasid, et kohvijoomine ei suu-renda riski haigestuda südame isheemiatõppe.

Kohv ei sobi ärevushäire korral

Ärevushäirega inimesel tuleks kohvi vähem juua, sest kohv võib soodustada näiteks paanikahoo vallandumist. Kofeiin on üks levinumaid ärevust tekitavaid aineid, mida me iga päev tarvitame, see võib põhjustada närvilisust ja isegi hirmu ka täiesti tervel inimesel. Kel on eelsoodumus äre-vuseks, sel võib kofeiin esile kutsuda kuumahoo-gusid, südamepekslemist ja kõminat kõrvades – need märgid viitavad võimalikule paanikahoo tekkimisele.

Nautigem targalt!

PÕNEVAD KÜLMAD KOHVI KOKTEILID

CAPPUCCINO FREDDO GRECO• 20–25 ml topelt kanget

presskannukohvi

• 60 ml värsket piima

• 10 ml vedelat suhkrut

• jääkuubikuid

Valmistamine:

• Valmista espresso või

kannukohv

• Mikserda kõiki koostisosi 5 sekundit

ja serveeri 250 ml klaasis.

CAFFÈ TIRAMISU• 40–50 ml topeltkanget

presskannukohvi

• 80 g vaniljejäätist

(2 jäätiselusika- või

espressotassitäit)

• 2 Ladyfingersi küpsist (võib katse-

tada erinevate küpsistega)

• Kakaopulbrit

Valmistamine:

• Valmista kohv

• Pane jäätis ja purustatud küpsised

kannmikserisse

• Lisa kohv

• Sega kannmikseris, kuni jook on

mõnus kreemine

• Serveeri 150 ml klaasis, võib servee-

rida ka tassis

• Kaunista kakaopulbriga

AFFOGATO• 20–25 ml topeltkanget kannukohvi

• 40 g vaniljejäätist (või 1 espresso-

tassitäis)

• Vahukoort

• Kakaopulbrit

Valmistamine:

• Valmista espresso

või kannukohv

• Pane jäätis 150 ml

klaasi

• Vala kohv jäätise peale

• Lisa vahukoor

• Kaunista kakaopulbri või kaneeliga

HALF AND HALF SUMMER• 20–25 ml kannu-

kohvi

• 60–70 ml kuuma

kakaod piimaga

• 5–30 ml vedelat

suhkrut

• 6–7 jääkuubikut

Valmistamine:

• Valmista kakao piimaga

• Pane mikserisse jääd, lisa kohv ning

vajadusel vedel suhkur

• Mikserda umbes 10 sekundit ja vala

segu klaasi põhja

Seejärel vala aeglaselt peale kakao,

siis jääb klaasi põhja külm ja klaasi

ülaossa soe kiht

Eesti Kohvisõprade Liitwww.kohviliit.ee

Regle Kõrvel Tänapäeval on kohv tuntud kogu maailmas. Sajandite jooksul on inimesed kohvijoomise kombega harjunud. Praeguses kiiresti arenevas ühiskonnas on raske ette kujutada elu ilma kohvita.

t

1

12.–13. JUUNI, PÄRNU VALLIKÄÄRU AAS

Food, Fun & Fire!

Hea Toidu FestivalGrillfest 2015

Eesti toidukultuur on aastaküm-netega tundmatuseni muutu-nud. Tugev konkurents toidu-tootmises on toonud poeletile

kvaliteetsed toiduained ja isetegemine on taas au sees. Kui Eesti (siis veel ENSV) esimesed telekokad Lilian Kosenkranius ja Moidela Tõnisson õpetasid iga päev maitsvat süüa tegema, olude sunnil mit-te millestki, siis nüüd on tõsine pähkel suurpoes just seda õiget toodet leida või teadlikult valida. Toidukultuurifestival on hea võimalus maitsta Eesti ja välis-maiste tootjate ja maaletoojate uudis-toodangut: siis teate täpselt, mida järg-misel poeskäigul tegelikult osta tasub!

„Ma olen terve mees ja pean seda kõi-ke saama, igatahes!” võiks olla traditsioo-niliselt juunikuu teisel nädalavahetusel toimuva toidukultuurifestivali lipulause, tuntud telefilmist laenatud. Kogu see ku-linaarne toredus, mis igal aastal suure-jooneliselt Grillfestil Pärnu Vallikääru aa-sal lahti laotub, on peegeldus meie aja inimeste oskusest sööki valmistada ja nautida. Head ja huvitavat toitu peab jät-kuma igale maitsele ja kõigile ning selleks on 2015. aasta Grillfestil veelgi rohkem toidupakkujaid kui mullu.

Austagem kokkade armeed oma ko-halviibimise ja tänuliku tarbimisega. Headele külastajatele teadmiseks: Grill-festile pääsevad oma loomingut pakku-ma ainult valitud! Festivalikülastajate rõõmuks kehtib see reegel nii kokkade kui ka muusikute kohta!

Tulge kasvõi kogu suguvõsa ja lem-mikloomadega, sissepääs on tasuta ja kõik on oodatud! Kõik Pearud, Nancyd, Jaagupid, Getterid, Artjomid, Greted, Ül-larid ja Kairitid tulevad, lisaks Kaido Höövelson (Baruto) ja Ott Kiivikas ka. Üks pakub Jaapani õlut ja teine head söögikraami. Kui sellest kulinaarsest staariparaadist veel väheks jääb, siis saab igaüks vallikraavis Raio Piirojaga võidu kala püüda ja pilti teha või osale-da maailma pikima pikniku Guinnessi rekordi katsel.

Head sõbrad, meie aja suurim ja väge-vaim toidupidu on Pärnu Vallikääru aa-sal valmis küpsetatud ja ootab teid! Koh-tumiseni Grillfestil, igatahes!

Auris Rätsep

Grillfesti korraldajate nimel

www.grillfest.ee

PS: Mamma pannkooki moosiga saab

otse E-Piima juustulava ees!

Tere tulemast Grillfestile!Selle aasta toidukultuurifestival on valmis! Grill-festile on oodata kümneid tuhandeid toidusõpru ja seepärast jätke autod koju või parkige need sadama kaile, Pärnu Haldusteenuste rajatavasse suurde parklasse, mille asukoha aadress on Kalda 2: Tallin-na poolt üle silla saabudes pöörata kohe paremale! Parkimise tasu on 3 € päeva eest, tasuda saab sula-rahas. Parkimiskohtade lisainfo: 507 3293, parking@grillfest.ee. Mootorrattad, rollerid ja jalgrattad saa-vad tasuta parkida festivalialal Ringi tänava ääres Speedesti motoparklas (515 7507, speedest@grillfest.ee). Kaatri või paadiga ajutine sildumine festivali Eesti Grillimessi paadikail on tasuta. Pikemaks hoid-miseks võtke ühendust sadamakapteniga 528 3077, boat@grillfest.ee. Parkimise lisainfo on festivali kodulehel www.grillfest.ee. Rõõmsat saabumist!

Grillfest on koguperefestival Laste rõõmuks on ka sel aastal rajatud suur Mesikäpa mängu-maa, kus on palju põnevat. Lasteala beebitoas saab hoo-litseda väikelaste eest ja las-tele on avatud veega tualett-ruuumid. Mängumaal töötab kauni sadamavaatega pannkoogi-puhvet ja kohal on hiigelsuur Kalevi magusamobiil. Kallid lapsed, Mesikäpp koos sõpradega ootab teid!

Sularaha ja pangakaart kaasa!Festivaliplatsil ei ole sularahaautomaati ja Swed-banki Pangabuss ei osale alates eelmisest aastast suursündmustel. Lähim raha väljavõtmise koht (Swedbank) asub Pärnu Endla teatri seina sees. Osa kauplejate juures saab tasuda ka pangakaardiga.

Tasuta arstivisiidile!Festivali pealava kõrval, USS Security ja politseitel-gi vahel ootab tervisemuredega inimesi külla festi-vali arst Mare Liiger: „Mul on teie jaoks aega. Tulge ja räägime, mis vaevab või selgitamist vajab ja mu-reks on. Visiiditasuta.”

Enne puhu, siis sõida!Toidulaada alas Rovico platsil saab iga autojuht kontrollida oma sõidukõlblikkust. Festivali korral-dajad soovitavad: kui jood, ära sõida. Kui sõidad, joo alkoholivaba jooki! Jookide, ka alkoholita jookide va-lik on Grillfestil suur.

Hea Toidu Festival Grillfest 2015

Koht: Pärnu linn, Vallikääru aas

Kuupäevad: 12. ja 13. juuni

Avatud: kell 11–23

Sissepääs: tasuta

GIP-käepael festivali

infopunktist: 5 €

GIP-sooduspakkumised:

gip.grillfest.ee

Festivaliala: 27 386 m²

Osalejaid: 200

Külalisi: kuni 50 000

Festivali lisainfo:

www.grillfest.ee

Festivali infopunkti telefon

ja e-post:

554 3000, info@grillfest.ee

Korraldaja:

Saab sööki ja jooki ja priimat pannkooki!

Festivali lehe on koostanud Grillfesti meeskond.

Juustusaiast kammkarbiniToidukultuurifestivalil on osalejaid, kelleta ei kujutaks Grillfesti ettegi. Lisaks ilmakuul-satele Türi Pritsumeestele on igal aastal sa-mas asukohas näiteks E-Piim ja tuuker Mar-ko. Kui E-Piima seltskond küpsetab rahvale kohapeal värskeid juustusaiasid, siis kuulus tuuker grillib ja serveerib omapüütud kammkarpi. On teada, et suur hulk rahvast külastabki Grillfesti just traditsioonide pä-rast.

Rootsi kuninglik kohv austab Grillfesti„Lindvallsi pere-kond on Root-sis Uppsalas kohvi tootnud alates 1891. aas-tast, viimased 60 aastat Rootsi kuningakojale. Selle eest kan-nab Lindvallsi kohv uhket kuninglikku tä-histust, mis on Rootsi iga ettevõtja unistus, kuid see au saab osaks vähestele. Nüüd saab Lindvallsi kuninglikku kohvi maitsta ka Grillfestil,” tutvustab plaani Andrus Lahe. Lindvalls Kaffe on festivali VIP-külaliste ametlik kohv.

Grillime Eesti toitu!Mõlemal festivalipäeval toimuvatel suur-võistlustel grillitakse Rakvere searibi ja Tal-leggi broilerikoiba. Kuigi Kaupmehe fantaa-siavoorus võib grillida kõike, peab ka selles voorus võistlustöö põhikomponent olema just Eesti päritolu tooraine. Esimest korda Eesti grillivõistluste ajaloos toi-mub Rakvere üllatusvoor, mille materjal selgub võistluspäeva alguses, kuid pole kahtlust, et seegi on eestimaist pä-ritolu. Võistluste lisain-fo: www.grilliliit.ee.

Purina toitumisnõustajad annavad nõuKui festivali arst Mare Lii-ger võtab visiiditasuta vas-tu kõik inimesed, kel oma tervise osas küsimusi on, siis lemmikloomade rõõ-muks töötavad festivalil kogemustega veterinaaria-tudengid, kes nõustavad loomaomanikke lemmiku-te toitumisküsimustes ja aitavad lahendada terviseprobleeme. Grill-fest on söögipidu kogu perele ja ka lemmik-loomadele: Purina ootab teid!

Hea Toidu Festival – Grillfest 2015 uudised

2 VÕISTLUSTE ESITLEJA

Piknik on popp!Erinevalt kiirest tänavatoidust propagee-rib toidukultuurifestival rahulikku toitu-mist ilusas looduses ja mõnusas seltskon-nas. Sel aastal peetakse Grillfestil lausa kahte suurt piknikku. Kui Borjomi pikni-kuplatsil pakutakse kultuurilisi elamusi Artjom Savitski, Grete Paia, Getter Jaani ja Bonzo osalemisel, siis sealsamas kõrval

toimub MIPP ehk Guinnessi rekordi kat-se: maailma pikim piknik! 36tunnisele piknikumaratonile on oodatud kõik huvi-lised. Valige endale sobiv piknikuaeg, saat-ke osalemise soov piknik@grillfest.ee ja kirjutage end koos Grillfestiga maailma piknikuajalukku! MIPPi lisainfo tel 5908 8703 ja MIPPi Facebooki lehel.

Ott, Baruto ja Raio – kõik on kohal!Kord aastas kogunevad Eestimaa väge-vad pojad Pärnu Vallikääru aasale, igaüks ajama oma asja. Ott Kiivikas räägib toi-tumisest ja pakub toidukraami, Kaido Höövelson (Baruto) Jaapani toidukultuu-ri ja Biiru õlut. Raio Piiroja püüab lihtsalt rahvaga võidu kala ja kui tahad teda või-ta, siis osale laupäeval Kalakese võistlu-sel ja võida vägevaid auhindu Pärnu Kes-kuselt. Lisainfo: kalake.grillfest.ee.

Grillfestile tulevad Eesti käsitööõlledToidukultuurifestival ei propageeri alko-holi tarbimist, aga Eesti väikeõlletootjaid on sobilik tutvustada igatahes. Saage tut-tavaks: Õllenaut, Vormsi, Lehe ja Tanker tutvustavad ühisel platsil kodumaist väi-ketoodangut. Grillfestile mahuvad osale-ma nii suured kui väikesed tootjad ning see mitmekesisus just õige festivalimeele-olu loobki! Ka õllegurmaanidel on Grillfes-tile asja ja põhjust rõõmustada küll ja veel.

Eesti Grilliliit esitleb: Eesti Grilli GalaE-Piima juustulaval antakse reedel õhtul üle auhinnad edukamatele grilltoode-tele Nielseni kogutud müüginumbrite ja Eesti Grilliliidu profižürii hin-nangu alusel. Žürii esimees on Priit Toomits. Tooted saa-vad pärjatud kuues kategoorias: šašlõkid, marinaadis ribid, marinaadis lihad, toor-vorstid, grillvorstid ja kastmed. Esimest kor-da toimuval Eesti Grilliliidu pidulikul auhin-nagalal teeb muusikat Tõnu Aare, kel ilmus äsja elutööplaat „Autoportree”.

Piim on päeva pärlMesikäpa mängumaal EPKK piimabaaris „Piim – päeva pärl!” ja-gatakse lastele tasuta piimatooteid, valmis-tatakse kokteile ning muud põnevat. Samas õpetavad Piimandus-muuseumi töötajad valmistama võid ja sõi-ra. Lastealal toimub joonistusvõistlus ja vik-toriin, kus parimatele on toredad auhinnad. Samuti saab ennast pildistada toreda leh-mapreili seljas fotoseina taustal. Kõik ikka selleks, et meie lastel oleks hea tervis ja tu-ju ning teadmine, et piim tuleb lehma seest, mitte ainult poest.

Dineris sündis JörburgerTallinna ja Pärnu Dineri pere lõi Eesti tantsumuusika vanameistri Üllar Jör-bergi auks vahva ja erilise hamburgeri, millele sai nimeks Jörburger. „Oleme Jör-pa suured fännid ja kuna ta on kuum Eesti mees, siis selline sai ka Jörburger nii sisult kui vormilt: ehtne eesti Liivi-maa Lihaveise korralik pihv, lisaks maa-sikas, mango, avokaado ja melon. Äkili-sust annab jalopeno-tšillikaste. Vuntsid teeme tillist ja näokujutise põletame spetsiaalse vormiga otse burgerisaiale,” selgitab Jörburgeri isa, Dineri juhataja Indrek Valentin ja lisab: „Jörburgeri aus hind oleks 10 €, meie pakume seda rah-va rõõmuks nii Tallinna kui ka Pärnu Di-neris festivalinädalal ja Grillfesti platsil hinnaga 6 €. Tere tulemast ja elagu Üllar Jörberg!”

VÕISTLUSTE SUURTOETAJA

FESTIVALI ESITLEJA FESTIVALI SUURTOETAJA

i

GIP-pakkumised Hea Toidu Festival – Grillfest 2015

3

GIP (grill important person) käepaela omanik on toidukultuurifestivalil tõeline VIP! Festivalil osalevad kauplejad teevad GIP-idele palju sooduspakkumisi. Lisaks pääseb paelaga soodsalt või hoopis tasuta festivali jätkupidudele Kuursaali, klubidesse Vaarikas ja Sunset ning rokiklubisse Volume. GIP-paela hind on 5 eurot ja seda saab osta festi-vali infopunktist kohapeal. Hulgiostudeks ja arvega tasumiseks võtke ühendust: festival@grillfest.ee.

Vaata kõiki GIP-pakkumisi ja pakkujate asukohti festivalialas: gip.grillfest.ee

VÕISTLUSTE ESITLEJA VÕISTLUSTE SUURTOETAJA

FESTIVALI ESITLEJA FESTIVALI SUURTOETAJA

4

Hea Toidu Festival – Grillfest 2015 ajakava

Reede, 12. juuniE-PIIMA JUUSTULAVA11.00 festivalipäeva äratus – paugutulestik11.05 muusikaline soojendustervitus, esineb Clavis12.00 Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivalipäeva avamine12.15 esineb JJ-Street Dance Company12.30 Eesti toidu auhinnamäng «Neli aastaaega meie toidulaual»12.45 Toiduliit tutvustab: Eesti parim toiduaine 201513.00 Mamma «Mõnusalt oma» auhinnamäng13.15 Bauhofi auhinnamäng13.30 toidukultuuri festivali üleskutse: toetagem Toidupanka!13.45 Mare Liiger & Margit Pärn: eesti rahva esmaabikool «Kui köögis juhtub õnnetus»14.00 Pärnu linnapea tervitus ja Pärnu linna tervituskontsert, esineb ansambel PööLoY

GLääNZ segakooriga Püüa Päeva14.45 Reola Gaas esitleb: auhinnamäng «Grilli gaasiga!»15.00 Olivia rapsiõli auhinnamäng15.15 Eesti Grillimessi www.grillimess.ee auhinnamäng15.30 Kalev kutsub: Mesikäpa auhinnamäng kogu perele15.45 Reola Gaas esitleb: «Grilli gaasiga!» auhinnamäng16.00 Premia jäätisemäng16.15 Purina lemmikloomarestoran esitleb: suur koerte-show16.45 Mamma «Mõnusalt oma» auhinnamäng17.00 Marge Rulli zumba-kool – tule ja tantsi kõht tühjaks!17.30 Santa Maria auhinnamäng «Avasta uusi maitseid!»17.45 E-Piima juustumäng18.00 Eesti Grilliliit ja Nielsen Eesti esitlevad: Eesti Grilli Gala – Eesti Grilliliidu aasta-

auhinnad 2015. Esinevad Tõnu Aare ja Ivar Kannelmäe.19.15 Rakvere Lihakombinaadi ja meisterküpsetaja Tarmo Märsi heategevuslik

barbeque-sea oksjon19.30 Eesti line-tantsu festivali avakontsert20.15 koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grilliumi võitjate autasustamine 20.30 festivali erikülaline Nancy21.30 festivalipäeva peaesineja 2 Quick Start23.00 suur ilutulestik, festivalipäeva lõppLava peakokk: Emil Rutiku

OLIVIA TOIDULAADA LAVA12.00 söögipalve ja festivali avamine E-Piima juustulaval12.15 laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus12.30 Eesti toidu auhinnamäng «Neli aastaaega meie toidu-

laual» ja laadakauplejate esitlused13.00 esineb folklooriansambel Mesilased13.30 Pärnu linna auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused14.00 Pärnu linna tervituskontsert festivali E-Piima juustulaval15.00 esinevad folkloorirühmad Kunglarahvas ja Tõmba-Jüri15.30 Selveri auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused16.00 esinevad Vana-Pärnu Kultuuriseltsi kultuurikollektiivid16.30 Mamma auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused17.00 esineb vokaalansambel Mõnusalt17.30 Eesti toidu auhinnamäng «Eesti toit on kvaliteetne toit» ja

laadakauplejate esitlused18.00 esineb vokaalansambel Russkaja Pesnja18.30 Eesti Grillimessi www.grillimess.ee auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused19.00 esineb Scott Murro20.00 esineb IRIE21.00 esineb Frederik Küüts22.00 esineb Kõu23.00 laadapäeva lõppIgal täistunnil toimub Olivia rapsiõli auhinnamäng.Lava peakokk: Urmas Salmu

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALAKoolidevahelised Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillium10.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, küpsetamise algus13.15 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koolitus, esineb peakohtunik

Enn Tobreluts14.00 1. voor: Rakvere searibivoor, võistlustööde pimehindamine14.40 2. voor: Talleggi kanalihavoor, võistlustööde pimehindamine15.20 3. voor: Rakvere üllatusvoor, võistlustööde pimehindamine16.00 4. voor: Kaupmehe fantaasiavoor, võistlustööde avalik hindamine19.00 võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks20.15 autasustamine E-Piima juustulavalVõistlust juhatab Allan Hook

Fest

ival

i kor

rald

aja

jäta

b en

dale

õig

use

teha

fes

tiva

li pa

rem

aks

korr

alda

mis

eks

ajak

avas

se m

uuda

tusi

, mill

e ko

hta

on

info

fes

tiva

li ko

dule

hel w

ww

.gril

lfest

.ee

ja f

esti

valia

las

E-P

iima

juus

tula

va k

õrva

l asu

vas

fest

ival

i inf

opun

ktis

.

AFTER GRILLFestivali ametlike jätkupidude ehk After Grilli toimumiskohad:

Kuursaal (reedel Hellad Velled feat. DJ Märt Rannamäe, laupäe-val Singer Vinger); Vaarikas (reedel Nancy, laupäeval majaprog-ramm); Sunset (reedel Sunseti suvehooaja avamine: 2 Quick Start, laupäeval Power Crazy: DJ-d); Rock Club Volume (reedel Kaire Vilgats ja estraadiorkester kuumimate popphittidega, lau-päeval Slippery Slope ja Facelift Deer)

Laupäev, 13. juuniE-PIIMA JUUSTULAVA11.00 festivalipäeva äratus – paugutulestik11.05 hommikukontsert, esineb Lea Dali Lion12.00 Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivalipäeva avamine12.15 Maks & Mooritsa grillikool, esineb grillipedagoog Enn Tobreluts12.45 Santa Maria auhinnamäng «Avasta uusi maitseid!»13.00 Pärnu Keskus ja Pärnu Postimees esitlevad: üleriigiline kalapüügivõistlus Kalake,

osalejate rivistus ja võistluse algus Vallikraavis13.15 Toiduliit tutvustab: Eesti parim toiduaine 201513.30 Kaido Höövelson (Baruto) kutsub Jaapani toidukultuuri lühiseminarile13.45 Mare Liiger & Margit Pärn: eesti rahva esmaabikool «Kui köögis juhtub õnnetus»14.00 Pärnu linna tervituskontsert, esineb Pärnu Suupilliklubi Piccolo14.45 Kalev kutsub: Mesikäpa auhinnamäng kogu perele15.00 Bauhofi auhinnamäng15.15 toitumisnõustaja Ott Kiivikas kutsub tervisliku toitumise lühiseminarile15.30 Eesti toidu auhinnamäng «Eesti toit on kvaliteetne toit»15.45 Premia jäätisemäng16.00 Reola Gaas esitleb: LPG Autogaasi auhinnamäng16.15 Mamma «Mõnusalt oma» auhinnamäng16.30 Purina lemmikloomarestoran esitleb: suur koerte-show17.00 Pärnu rahvuskultuuriseltsi KIRMAS tantsukool17.30 Pärnu Postimees ja Pärnu Keskus esitlevad: üleriigilise kala-

püügivõistluse Kalake võitjate autasustamine17.45 Olivia rapsiõli auhinnamäng18.00 festivali esitleja auhinnamäng18.45 E-Piima juustumäng19.00 StarFM-i kogutud heategevusraha üleandmine19.15 DJ Märt Rannamäe ja tantsutrupp KPN (Kuumad Pärnu Naised)20.00 Juha «Köögikubjas» Rantaneni eriauhind: festivali parim söögikoht20.10 Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest ja Eesti rahva barbecue-võistlus – BBQ

võitjate autasustamine20.30 festivali erikülaline Üllar Jörberg ja Sky Dancers21.20 Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse ja festivali korraldaja Auris Rätsepa lõputervitus21.30 festivalipäeva peaesineja Terminaator23.00 suur ilutulestik, festivali lõppLava peakokk: Emil Rutiku

OLIVIA TOIDULAADA LAVA12.00 söögipalve ja festivalipäeva avamine E-Piima juustulaval12.15 laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus12.30 Eesti toidu auhinnamäng «Eesti toit on kvaliteetne toit» ja laadakauplejate esitlused13.00 esineb Pärnumaa Lõõtsahaigete Selts13.30 Pärnu linna auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused14.00 Pärnu linna tervituskontsert E-Piima juustulaval15.00 esineb ansambel Rodnõje Napevi15.30 Selveri auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused16.00 Purina koerte-show16.30 Mamma auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused17.00 esineb Pärnu Suupilliklubi Piccolo17.30 Eesti Grillimessi www.grillimess.ee auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused18.00 esineb vokaalansambel Šal-lal-laa18.30 Eesti toidu auhinnamäng «Neli aastaaega meie toidulaual» ja laadakauplejate esitlused19.00 esineb OL*20.00 esineb Howling Sky21.00 esineb Tori Hobune22.00 esineb Steps to Synapse23.00 laadapäeva lõppIgal täistunnil toimub Olivia rapsiõli auhinnamäng.Lava peakokk: Urmas Salmu

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALAEesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest ja Eesti rahva barbecue-võistlus – BBQ08.00–10.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise algus11.00 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koosolek, esineb Enn Tobreluts13.00 1. voor: Rakvere searibivoor, võistlustööde pimehindamine (Grillfest)14.00 2. voor: Talleggi kanalihavoor, võistlustööde pimehindamine (Grillfest)15.00 3. voor: Rakvere üllatusvoor, võistlustööde pimehindamine (Grillfest)13.30 1. voor: Rakvere searibivoor, võistlustööde pimehindamine (BBQ)14.30 2. voor: Talleggi kanalihavoor, võistlustööde pimehindamine (BBQ)15.30 3. voor: Rakvere üllatusvoor, võistlustööde pimehindamine (BBQ)15.45 – 4. voor: Kaupmehe fantaasiavoor, võistlustööde avalik hindamine (Grillfest)17.15 – 4. voor: Kaupmehe fantaasiavoor, võistlustööde avalik hindamine (BBQ)19.00 – võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks20.00 – autasustamine E-Piima juustulavalVõistlusi juhatab Allan Hook

BORJOMI PIKNIKUALAReedel 17.00 Bonzo, 19.30 Grete Paia akustilise kavaga. Laupäeval 17.00 Artjom Savitski, 19.30 Getter Jaani erikavaga.

MESIKÄPA MÄNGUMAA (12. ja 13. juuni)13.00 Mesikäpa joonistamine14.00 Mesikäpa mütsi meisterdamine15.00 Mesikäpa lendavate taldrikute

lennutamine16.00 täringu veeretamise võistlus17.00 äraarvamise mäng18.00 Mesikäpa köietõmbamise võistlus19.00 – Mesikäpa limbotantsu võistlus20.00 – Mesikäpa laulu- ja tantsuvõistlus

Festivali Mesikäpa mängumaal on lastele käelise tegevuse telgid ja atraktsioonid, suur liivane mänguväljak, avatud on väike-laste mähkimistuba ja kauni vaatega pannkoogipuhvet. Mesikäpa mängumaad juhatab Mesikäpp koos sõpradega. Män-gumaal on avatud ka EPKK piimatelk „Piim, päeva pärl!”, kus jagatakse külasta-jatele piimatooteid, töötubades valmista-takse võid, lastealal saavad lapsed lehma-preili juhendusel joonistada ja mängida.

FESTIVALI ESITLEJA FESTIVALI SUURTOETAJA

VÕISTLUSTE ESITLEJA VÕISTLUSTE SUURTOETAJA