ajaKiri teadLiKuLe tarBijaLe Nr 1/2013 (5) MärtS

VABA AEGMatkavarustus peab olema korralik ja seljakotis olgu iga gramm läbi mõeldud.

KAUBANDUSE­poest ostmisel on omad võlud, kuid kindlasti tuleb enne maksmist teha müüjale korralik taustakontroll.

Näed valget liblikat kevadel esiti, siis on vaenuline elu; näed kirju — kirju elu; näed musta — murelik elu; näed kollast —kõige parem elu. Eesti vanasõna

KODUVannitoa plaatimine on vaid jäämäe tipp, millele eelneb kordades suurem hulk tööd.

ajaKiri teadLiKuLe tarBijaLe Nr 1/2013 (5) MärtS

Matkavarustus peab

seljakotis olgu iga gramm

Osuti lugejamäng!

Vastused palume saata hiljemalt 31. märtsiks e-postiga osuti@ajaleht.ee või posti teel aadressile Tartu t 8, Viljandi 71020.

Milline lugu köitis Sind kui tarbijat märtsikuu numbris kõige enam?

Millistele küsimustele soovid edaspidi meie tarbijateemalisest ajakirjast vastuseid leida?

Kõigi vastajate vahel loosime välja 3 komplekti John Frieda šampooni, palsamit ja misti.Võitjatega võtame ühendust.

Palun kirjuta meile:

E­poodide virvarris säilita külma pead«N

ii, buss peatus... Ja sealt juba vanaisa paistab-ki!» mõtlesin omaette lapsepõlves vanavane-mate maja hekinurga juures kõõludes ja teed piieldes. Ootasin vanaisa linnast tagasi. Ta käis

poes ja see tähendas kommivarude täiendamist. See oli suursünd-mus, kui vanaisa läks umbes kümne kilomeetri kaugusele linna toidukraami ja muud vajalikku tooma.

Ta pani varahommikul linnarõivad selga, istus jalgratta selga ja sõitis bussipeatusse. Tagasi jõudis pärastlõunal, sest bussi va-rem lihtsalt ei tulnud. Enamik päevast kulus linnaskäigule ära! Ja ikka juhtus, et just sel päeval polnud poest mõnda väga tarvi-likku asja saada.

Praegu on üksjagu vett merre voolanud ja uued võimalused koidavad ka maainimestele. Tõsi, eks toidukaupa tule ikka käia toomas, kuid muid asju võib hankida teisiti.

Üha populaarsemaks on saamas e-poed. Iseenesest on asi ju lihtne: istud natuke arvuti taga, valid asjad välja, maksad ära ja jääd ootama saadetist, mis tuuakse koju kätte. Mõnikord kulu-vad selleni vaid loetud päevad. Pluss on juba seegi, et tarbijal on suurem valikuvõimalus ja teiseks muidugi aja kokkuhoid. Neil, kes vähegi oskavad internetti kasutada, pole tarvis poolt päeva suures linnas mööda poode kõmpida ja närve kulutada. Arvata-vasti leiab ka odavpakkumisi.

Valikuvõimalused ei parane mitte ainult maainimestel, ka väi-kelinnade kaubanduses napib valikuid. Pole lihtsalt nii palju kauplusigi, kus käia, ja ega neid naljalt juurde teki ka.

Et saada võimalikult odavalt ja just sulle sobivat, tuleb kas sõita suuremasse linna või kasutada e-poe pakkumisi. Näiteks minu kodulinnas Paideski on olukord selline, et sageli võetakse ette sõit Tallinna, et teha olulised ostud

sealt. Milline on aja- ja rahakulu, seda võib igaüks ise arvutada. Arenev e-kaubandus paneb muidugi raskemasse olukorda

väikelinnade poed, kel niigi on iga klient arvel. Paides sulges eelmisel aastal uksed raamatupood. Kirjandust saab küll osta kaubanduskeskustest, kuid eraldi poodi enam pole. Nii mõnigi kirjanduslembeline inimene tunnistas, et tegelikult see teda ei sega, sest raamatuid on võimalik tellida internetist. Teatud os-tusummast alates enam ei küsita isegi saatmistasu ning kaup jõuab kohale 24 tunniga ja on odavam kui kohalikus poes. Tren-nis kuulen ma aga ühtelugu seda, kuidas inimesed panevad pundi kokku ja tellivad e-poest soodsaid trennirõivaid ja –jalat-

seid. On selge, et kohalikud poed on sellest rahast ilma jäänud.Arvestades seda, kui paljud eestlased kasutavad internetti, on

tegelikult isegi imelik, et e-poode veel nii agaralt ei külastata. 2011. aastal oli Eestis 16–74aastastest elanikest viimase aasta jooksul internetikaubandust kasutanud 21%, Euroopa Liidus keskmiselt 43%.

Põhjuseks, miks eestlased pole e-kaubanduse võlusid avasta-nud, peetakse vähest usaldust nende vastu. Ega usaldust aita suurendada seegi teadmine, et tarbijakaitseametile tuleb kõige rohkem kaebusi just seoses e-kaubandusega.

Et mitte petta saada, peab tarbija olema lihtsalt targem ja teadma riske. Osta tuleks e-poest vaid siis, kui olla kindel, et kaup ka kohale jõuab, ja kui tundub, et toode sobib. Vähimagi kahtluse korral võiks ostust pigem loobuda. Kellel seda raha ik-ka niisama maha visata on.

Minul on e-poodidest ostmise kogemust mõni aasta. Minu ko-ju on jõudnud igasugust kaupa: raamatuid, rõivaid, mööblit, ko-dutehnikat, kosmeetikat. Rahast pole ma siiani ilma jäänud ja ausalt öeldes pole ostud ka pettumust valmistanud.

Tavaliselt on siiski edu võti taustakontroll – mis ette-võtte, kes müüb, mida räägitakse müüjast foorumites. Kui inimene on juba kedagi kusagil petnud, siis on vä-gagi tõenäoline, et lihtne mõneminutiline uuring ne-

tis toob selle päevavalgele. Seega tuleb lihtsalt käituda targalt ja kui ikkagi jääb kahtlus, siis pigem jätta asi ostmata.

Ahjaa, ükskord ma siiski otsustasin osta asja nii, et ma polnud kindel, kas see minuni jõuab, sest taustauuring näitas, et oma eelmise e-poega tõmbas müüja ostjatel naha üle kõrvade.

Samas pakkumine oli soodne. Kaotada ei olnud mul midagi, sest raha maksin ära alles siis, kui kaup oli mul füüsiliselt käes. Muidu poleks ma kindlasti seda ostu teinud.

See oli paar aastat tagasi. Üle-eelmisel nädalal saatis tarbi-jakaitseamet välja teate, et see e-pood on lisatud tarbijakaitse-ameti musta nimekirja. Hooli-mata kõigest oli kahtlustel alust!

autoriõigused, aS Ühinenud ajalehed, 2012

Peatoimetaja Merili Nikkolo, e-post: merili.nikkolo@ajaleht.eetoimetaja Marika rajamäe, e-post: osuti@ajaleht.eeKüljendus: liina valt, e-post: liina.valt@ajaleht.eeAin Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.eereklaampindade müük:müügijuht jane Barbo,telefon 526 3578e-post: jane.barbo@ajaleht.eeLevijuht erkki lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee

väljaandja AS Ühinenud Ajalehedtartu t 8, 71020 viljanditelefon 433 0040trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000

järgmine tasuta ajakiri osuti jõuab pärnu postimehe, Sakala, virumaa Teataja, järva Teataja ja valgamaalase tellinud inimeste postkasti 15. juunil 2013.

esiküljel Ingmar Muusikuse foto

juhtkiri

2 Märts 2013

peatoimetaja

Merili Nikkolo

kaubandus

Märts 2013 3

Millisest veebikaubamajast on soodsaim kaupu järelmaksuga osta?

Tähelepanu: Järelmaks on fi nantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

E­kaubandus nõuab põhjalikku eeltööd

birgit.itse@jt.ee

Birgit Itse

FOTO

: DM

ITR

I KO

TJU

H/„

JÄR

VA T

EATA

JA“

>> lk 4

Veebi kaudu paneme kinni puhkusereisi,

käime valimas, tellime ravi­kindlustus­

kaardi, täidame aval­

duse ja ostame kontserdi pileti.

Kui tarbijatest suur osa alles tutvub e­kau­

banduse võlude ja valu­

dega, mõtle­vad ettevõtjad

juba uutele lahen dustele.

Ettevõtja ja kolme tööstuse omanik Tai-vo Kuusik pole mitte kunagi ostnud mi-dagi netipoodidest. Lihtsalt pole leid-nud head ja usaldusväärset, mida tava-

poest ei saaks. Tehnikainimesena on ta ka hästi valiv.

Põhjalikult uurib Kuusik võimalusi ja teeb kõik endale üksipulgi selgeks. Nii viibis peegelkaame-ra ost kolm aastat, sest sobivat tehnilist lahen-dust lihtsalt varem turul polnud.

Kauba muudab Kuusikule väärtuslikuks ost-misel tekkiv hea emotsioon, selle praktiline väär-tus on sageli teisejärguline.

Nii naudibki ettevõtjate nõustamise ja kooli-tusega tegelev Kuusik rõõmsa müüja tööd. Keh-va müüjaga jääb tal kaup katki. «Mulle meeldib vaid parim ja olen selle eest nõus vääriliselt ta-suma,» põhjendas ta.

Ka kontoritarvete puhul kuulab Kuusik müü-ja soovitusi, aga toitu ja rõivaid valib tunde või vajaduse järgi. «Tarbekaupade, parfüümi, kree-mide ja muude pisiasjade ostmise olen suutnud delegeerida tublidele naistele. Õnneks väärin ma neid mitut,» ütles ta muheldes.

Ka Kuusiku tutvusringkond ostleb e-poodides

kaubandus

kasepuust voodid, narid, lastemööbel.

Tel +372 5830 3673www.e-voodipood.ee

WALK FURNITURE

OÜ

mis ei vasta ootustele, ja pole ka võimalust seda tagastada, sest postikulu on liiga suur või ei jõua müüjaga kokkuleppele.

Nii võib kasutu toode jääda lihtsalt kappi või riiulile seisma. «Meie ostame alati toote kliendilt tagasi, isegi kui ainus põhjus on, et värv on he-ledam või tumedam, kui tema arvas,» kinnitas Siivesti. Tagastamisi pole siiski palju, kord või paar kuus.

Inglismaa poole püüeldes

Järvamaalt pärit Eleri Kahar hakkas netipoodi-des «käima» ligi kaks aastat tagasi Londonisse kolimise järel. Eestis ei ostnud ta kunagi inter-netist midagi.

Kahari ütlust mööda on Inglismaal e-kauban-dus väga levinud. Seda kinnitab ka statistika, millele viitasid Eesti e-kaubanduse tegevjuht Merle Kangur ning ettevõtja, portaali netikuller.ee ja virtuaalse proovikabiini Fits.me looja Heik-ki Haldre.

Inglismaal müüakse netipoodides üle poole raamatutest ja arvutitest, rõivaostude puhul ee-listab internetti üks seitsmest ostjast. Kogu e-kaubanduse osa ulatub Suurbritannias 17 prot-sendini.

«E-teenuste Eestis on e-kaubandus võrreldes teiste riikidega väiksema osaga,» märkis Haldre.

Kuigi Eesti e-poodide möödunud aasta müük oli parem kui majanduslanguse aastail 2009–2011, jääb see Kangru andmeil alla buumiaegse-le kauplemisele.

Samas kasvas e-poodide müügitulu juba 2011. aastal 44 protsenti ehk neli korda kiiremini kui mujal jaekaubanduses. Kuigi e-kaubandusega te-gelevate ettevõtete hulk on alates 2001. aastast kümnekordistunud, ulatudes 2011. aastaks 240ni, jäi e-kaubanduse osa jaekaubanduses 2,5 protsendini.

Oma osa ettevõtete arvu kasvul mängis inter-neti parem levik, aga ka majanduslangus. «Ma-su ajal võibolla paljud ettevõtted kolisid inter-netti või alustavad ettevõtjad proovisid esmalt internetikaubandusega õnne,» oletas Kangur.

Et statistikas ei kajastu ostud, mida Eesti ela-nik on sooritanud välismaistelt veebikülgedelt, nõustus Merle Kangur, et tegelik e-ostu protsent

võib olla suurem. «2011. aastal oli Eestis 16–74aastastest viimase aasta jooksul kasuta-nud internetikaubandust 21 protsenti,» tõi ta näiteks. Euroopa Liidu keskmine oli 43 protsen-ti.

Heikki Haldre näeb e-kaubanduses Eesti tar-bijatele ja ettevõtetele suurt võimalust. Tarbijad saavad kaupu odavamalt ja suuremas valikus, aga ettevõtetele annab muutuste aeg võimaluse leida endale koht turul, mis pole piiratud Eesti-ga, vaid on üleilmne. «Internet on kaubanduses siiski vaid üks müügikanal – tugevaimaks jäävad turul need, kes suudavad hästi hallata poode, veebi ja mobiilikanalit,» selgitas ta.

Haldre tõi välja ka majandusanalüütikute en-nustuse, mille järgi võib aastaks 2020 olla roh-kem kui kolmandik rõivamüügist internetis, mis tähendaks sulgemisotsust igale neljandale rõi-vapoele.

Eestis veebist ostmise takistusteks peab Hald-re suuri veokulusid ja ooteaega. Ta on siiski kin-del, et mõne aasta pärast pakub enamik Euroo-pa netipoode Eestisse kaupade saatmist tasuta ning ka tarneajad lühenevad praeguse kahe ku-ni viie päeva asemel ühe-kahe päevani.

Koduperenaise Eleri Kahari põhiostukoht on

4 Märts 2013

vähe. «Kui üldse ostetakse, siis mõnda mängu või mobiilirakendust,» pakub ta mõningase mõt-lemise järel.

Pärnumaalasel Helen Siivestil on veebist ostja staaži kümme aastat ja veebis müüja kogemust paar kuud. Põhiliselt muretseb ta nii rõivaid ja jalanõusid. «Väga mugav on teha seda kodust väljumata, sest elutempo on nii kiire ja napib ae-ga, et mööda poode joosta,» ütleb ta.

E-ostu eeliseks nimetab Siivesti sedagi, et ei pea seisma riietuskabiini või kassa järjekorras. Aja jooksul on tal tekkinud kogemus suurusi eris-tada, mistõttu pole proovida enam nii oluline.

Aegamisi tuli Siivestil mõte teistelegi niisugust võimalust pakkuda. Äripartneri Meeli Koljaku-ga kahasse loodud USA Fashion alustas jaanua-ris, kaupa tellivad nad USAst, Aasiast ja Euroo-past. «Alustasime muidugi USAst tellimisega, millest ka nimevalik, aga siis avastasime endale laiema mängumaa,» selgitab Siivesti.

Lisaks rõivastele ja jalatsitele on kaubavalikus veel kosmeetikat ja väiksemaid majapidamistar-beid. Ettevõte on seni olnud edukas. Edaspidi plaanib USA Fashion laiendada suurematele ini-mestele mõeldud rõivaste valikut.

Siivesti teab omast kogemusest, et kliendile on kõige halvem olukord, kus ta on saanud toote,

PoPulaarsed e­Poed vÄljas­Pool eurooPatwww.ebay.com (rahvus-vaheline)www.amazon.com (uSa)www.victoriassecret.com (uSa)www.cabelas.com (uSa)www.books.ru (venemaa)www.taobao.com (hiina)www.strawbery.com (hong Kong)

Allikas: AS Eesti Post

kommentaar

Venno Loosaar muusik, näitleja

interneti kaudu asjade ja teenuste ostmine on väga tore võimalus. Ka mina müün oma loomingut veebis, kasutades selleks muusika24 ja kuula24 keskkonda. Mina olen internetist ostnud põhiliselt muusikariistu. Pillipood.ee kaudu ostsin pillivõimu ja hollandi veebi-poe kaudu kolm kitarri. hea sõber ain varts soovitas, et Max Guitar Store on hea kvaliteedi ja hinna suhte-ga e-pood. eks ootusärevus oli ikka, et kuidas läheb ja kas kõik laabub. Kohe esimesel korral juhtus väike äpardus. Pilli tu-li oodata kaks nädalat. Lõpuks sain ühe pilli asemel kaks. Neil oli seal ilmselt mingi kommunikatsioonihäi-re, nii et ladu ja pood mõlemad saatsid pilli. Leppisin siis nendega kokku, et müün teise pilli maha ja kannan neile selle eest ka raha. Neile see sobis. Pä-rast veel tänasid, et nii aus olin, ja tegid järgmise pilli pealt superallahindluse. Kokkuhoid sealtkaudu pille ostes on olnud päris suur. Pill, mille mina ostsin 350 euro eest, on mujal poodi-des maksnud ka 600 eurot.

eTTevÕTjA TAIvo KuuSIK eelistab veebis surfamisele suhelda kau-ba või teenuse müüjaga näost näkku.

FOTO: ERAKOGU

FOTO

: MA

RG

US

AN

SU/„

POST

IMEE

S“

kaubandus

Märts 2013 5

suurim kaubavalik soodsaim järelmaks

Tähelepanu: Järelmaks on fi nantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

eBay, kus ta saab enda meelest kõik vajaliku. «See on väga mugav, kõik tuuakse tasuta ja kii-resti koju kätte, pealegi on eBays väga soodsad hinnad,» põhjendas ta. Ka toote kvaliteedi üle pole Kaharil olnud põhjust pahandada.

Kuigi enamjaolt on Kahar kahe lapse emana ostnud neti kaudu mööblit, on ta kohalikust e-poest ostnud ka eesti toitu. «Siin pakub enamik kauplustest veebiostuteenust, mina olen ostnud leiba, kohukesi, sprotte ja teisi eestmaiseid toi-duaineid,» täpsustas ta.

Rõivaid ja jalanõusid Kahar siiski ei osta, sest neid tahab ta enne proovida. «Suurused on ju väga erinevad,» põhjendas ta.

Ka Heikki Haldrele on proovida oluline, mis-tõttu ostab ta rõivaid vaid sellistest netipoodi-dest, kus on virtuaalne proovikabiin. Veebis ost-mist võrdleb Haldre varanduse otsimisega. «Ku-nagi ei tea, milline ootamatu ja üllatav kaup oo-tab järgmisel leheküljel,» sõnab ta.

Kaubandus levib Facebooki

Suhtlusvõrgustikes, sealhulgas Facebookis on kaubandus väga levinud. Lisaks ametlikele too-temarkidele reklaamivad seal end ka käsitööhu-vilised.

Nn gruppe, kus eraisikud vahendavad tellimu-si välismaistelt veebilehtedelt, leiab kümneid ja isegi sadu. Ühest küljest on see võimalus neile, kes pelgavad võõrkeelseid veebilehekülgi ja võõr-keelset suhtlust kauplejaga kauge maa tagant, teisalt on tegu ebaseadusliku äriga. Merle Kan-

riigid ja kauPriigid, kust tuleb valdav osa deklareerimist nõudvatest postisaadetistest: uSa, Šveits, Kanada, hiina, Ko-rea, hongkong, venemaa, uk-raina, iisrael, valgevene, jaapan, Norra, austraalia ja india.

põhikaubad: rõivad, raamatud, kosmeetika, lastekaubad ja ka hooajakau-bad (rannarõivad).

Allikas: AS Eesti Post

guri teada kauplevad paljud nendest müüjatest mahtudes, mis annab välja ettevõtja mõõdu, kuid isikud pole end registreerinud ettevõtjaks ega tasu ühtki riigimaksu. «Äri» aetakse oma ni-me ja pildiga, kuid vahendajad ei kipu oma ko-gemust avalikkusega jagama. Kangur soovitab olla väga ettevaatlik raha kandmisega eraisiku kontole.

Veebipettustest, kus kaup jääb saatmata, on kuulnud ka Helen Siivesti. «Ma ei mõista selli-seid pettureid, nad kisuvad ju ka teiste, ausate kauplejate mainet alla,» ütles ta nördinult.

Siivesti soovitas neil, kes otsustavad Faceboo-ki kaudu mõne eraisikust vahendaja kaudu tel-lida või osta, teha korralikku taustauuringut.

Sama nõuannet jagas ka tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juha-taja Hanna Turetski-Toomik.

Ühtlasi rõhutas ta, et eraisikutevahelise tehin-gu korral ei saa tarbijakaitsjad aidata, vaid õig-luse jaluleseadmiseks on ainus võimalus kohtu poole pöörduda. «Riskide hajutamiseks tuleks otsida võimalusi mitmes jaos maksmiseks ning enne tehingu sooritamist vaadata, millist infot on isiku kohta veebis üldse,» selgitas ta.

Selleks et teave veebi tekiks, on tarvis nii häid kui ka halbu kogemusi jagada.

Petturettevõtjate otsa sattumise vältimiseks julgustavad Turetski ja Siivesti kasutama tarbi-jakaitseameti kodulehekülge. «Oluline on see, et teaksite oma õigusi,» lisas Siivesti.

Veebis müüjatel soovitab ta seada end kliendi olukorda, see aitab näha asju nende seisukohalt

ja leida paljudele probleemidele lihtsa lahendu-se.

Netikaubandus oli nii eelmisel aastal kui on ka käesoleva aasta algul peapõhjus, miks inimesed on tarbijakaitseametilt abi palunud.

Jaanuaris oli pöördumisi 248. Ühe e-kaubama-ja lisas amet musta nimekirja. «Tellitud tooted ei jõudnud tarbijateni või jäi makstud raha taga-si saamata,» põhjendas Turetski.

Rohkem on tulnud kaebusi, mis käsitlevad väl-jastpoolt Euroopa Liitu sooritatud oste. « Väljast-poolt Euroopa Liitu, näiteks USAst või Hiinast tellitu puhul ei ole tarbijakaitseametil paraku võimalik tarbijat kaebuse lahendamisel aidata, sest puuduvad koostöölepped kolmandate riiki-de tarbijakaitseasutustega,» selgitas Turetski.

Heiki Haldre kinnitas, et tootemarkidele pole Facebook end müügikanalina tõestanud. Tema andmeil kuulub veebimüügist vaid kaks protsen-ti Facebookile.

Tõusvas joones areneb Haldre teada mobiili-kaubandus. «Mobiilikasutus mõjutab ligi pooli oste, mida tehakse poes, ja ligi neljandik veebi-kaubandusest tehakse mobiili-, mitte arvuti kau-du,» täpsustas ta.

Haldre lisas, et on korduvalt poes olles tellinud sama kauba mobiili kaudu veebist.

Kes välismaistelt veebikülgedelt osta ei julge, vaid lepivad Eesti e-poodidega, nende tarvis on tarbijakaitseameti koduleheküljel üleval paar-kümmend aadressi ja ettevõtte nime koos põh-justega, miks on ettevõte lisatud musta nimekir-ja.

poSTKoNTorITeS hakka-vad pakkidel saatjariikidena enamasti silma hiina, Suur-britannia ja uSa.

FOTO

: DM

ITR

I KO

TJU

H/„

JÄR

VA T

EATA

JA“

kaubandus

FOTO: MIHKEL MARIPUU/„POSTIMEES“

KAITSEME NIISKUSE EEST!Niiskus võib teha liiga nii Sulle kui Sinu pakisaadetistele. Seepärast on Itella SmartPOST’i pakiteenus tark valik – mugav, kiire ja 100% ilmastikukindel. Sinu pakk ootab Sind lähimas kaubanduskeskuses, Itella SmartPOST’i sinises pakiautomaadis. Sinul hubasem ja Sinu pakkidel samuti. Itella SmartPOST – tark valik!

Vaata smartpost.ee

Heikki Haldre soovitab etsy.com – kunstnike ja käsitööliste veebipood, kus võib ku-lutada tunde. viimati ostsin sealt kingiks supervahvad kalju-kitsega mansetinööbid.

MyHabit.com – sealt on tulnud kõik minu viimased jalatsid.

Shoescribe.com – soovitan seda jalatsiostuks naistele, teki-tab kindlasti elevust. Pealegi eestisse kauba saatmine ja ta-gastamine on selles veebipoes tasuta.

mis on fits.me? virtuaalne proovikabiin võimaldab esimest korda maailmas inimestel rõivaid enne veebiostu proovida. Selleks kasuta-takse biorobootikal põhinevat tehnoloogiat. Kuju muutva robotmannekeeni seljas tehakse igast rõiva-esemest 2000 fotot. Pärast seda, kui inimene on sisestanud oma mõõdud, näitab arvuti talle neid fotosid, kus rõivaeset kandev robotmannekeen on kõige rohkem tema mõõtude-ga sobivama kujuga. et robotmannekeeni seljas on päris, mitte virtuaalsed rõi-vad, võimaldab see inimesel enne ostu sooritamist hinnata, kuidas rõivas tegelikult seljas istub. eesti teadlaste ja ettevõtjate koostöös sündinud teenus va-liti 2010. aastal euroopa netiäri kõige innovaatilisemaks ja suurima võimekusega lahenduseks.

eeSTlASe HeIKKI HAldre loodud FITS.Me muudab maailma suurte tootemarkide tegevust ja annab praegu tööd ligi 80 inimesele. Mõni nädal tagasi lisandusid fits.me klientide hulka hugo Boss, adidas, Superdry, LK Bennet, Nicole fahri.

kaubandus

Märts 2013 7

soodsaim järelmakskui ei usu, vaata ise –

Tähelepanu: Järelmaks on fi nantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

NÕUANDED. Enne kui ostad:uuri internetist e­poe tausta, eriti kui e­pood on vähe tuntud. ebausaldusväärsete e-poodide kohta saab teavet interneti kommentaaridest. alles hiljuti käis meediast läbi mitu ühe-sugust juhtumit e-poe kohta, kuigi just see ettevõte oli juba tarbijakaitseameti mustas nimekirjas. Kindlasti on eelis sellistel ostuportaalidel, kus on hinnangu-tagasiside andmise võimalus. Samuti on mõistlik enne kauba tellimist välja selgitada, kas kaupa on lubatud euroopa Liidu riikidesse importida või kas tellitava kauba sissevedu sellest euroliidu riigist on eestisse lubatud. See puudutab näiteks internetist tellitud elektroonikat, mobiiltelefone, video- ja audiosüsteeme. Ce-märgis näitab, et toode vastab eLi õigusaktide nõuetele ning võimaldab toodete vaba liikumist euroopa turul. tee kindlaks tolliprotseduurid, sealhulgas, millised on nõutavad saatedokumendid. tollivormistusega ei teki probleeme, kui postisaadetisega on kaasas saatedokumendid, mis sisaldavad korrektseid ja tõeseid andmeid saadetise saatja, saaja, paki sisu ja mak-sumuse kohta. Maksumust tõendav dokument on näiteks kauba saatja väljastatud arve või internetitellimuse väljavõ-te, mis sisaldab tootenumbrit. oleks hea, kui kõik saatedokumendid on paigutatud saa-detise külge kinnitatud kileümbrikusse. Sellisel juhul pole tarvis saadetist dokumentide otsimiseks avada. Kui korrektseid tollimise aluseks olevaid dokumente kaa-sas pole, võivad tolliprotseduurid tarneaega pikendada.Pakisaaja tasub impordimaksud ja tollideklaratsiooni eest teenustasu alles siis, kui pakk on jõudnud tema asukoha postkontorisse.

uuri, kuidas saatedokumente korrektselt vormistada.vormistusel tekkivate probleemide vältimiseks on parem mit-te kaasa minna veebilehel

(nt e-Bay) pakutava nõuande «i will label all my items send to you as Gift» soovitus märkida saadetis kingitusena. See ei vabasta saadetise deklareerimise kohustusest. Kui müüja reklaamib, et kauba dokumentidele märgitakse teadlikult väiksem väärtus või vale kaubakirjeldus, siis dek-lareeritud andmete õigsuse eest vastutab taas ostja. Kui tollil on alust kahelda, et esitatud dokumendid ei kajasta kauba tegelikku tolliväärtust, on tollil õigus määrata see ise. valeandmeid sisaldavate dokumentide alu-sel kauba deklareerimine on väärtegu, mille eest võib määrata kauba saajale trahvi ja kau-ba konfiskeerida. Maksuvabastust ei kohaldata alkoholi, parfüü-mi ja tualettvee, tubaka ja tubakatoodete suh-tes. Nende toodete puhul tuleb käibemaks ta-suda alati, olenemata kauba väärtusest.

kontrolli, kas kaupa ikka tohib posti teel saata.vastavalt ravimiseadusele on keelatud pos-tisaadetistes saata ravimeid, kui tehingu üks pool on juriidiline isik, nt netipood. ravimite postiga saatmine eraisikute vahel on lubatud, ra-vimiameti luba ei ole vaja saadetiste puhul, milles on kuni viis avamata ravimipakendit. toidulisandeid tohib internetist tellida. Samas võivad pre-paraadid, mida internetis sageli reklaamitakse toidulisan-ditena (vitamiinid, taimsed tooted ), olla eesti õigusaktide mõistes ravimid. Seega tuleb sekelduste vältimiseks enne uurida ravimiametist, millega on tegu – kas ravimi või toi-dulisandiga.

arvuta välja kauba tegelik maksumus koos kõigi lisa­kuludega.

veokulu peaks e-poest tellides olema mõistli-kus suhtes kauba väärtusega. Sageli li-

sandub see alles ostukorvis telli-must vormistades. Seega tu-

leb arvestada ikkagi ko-gukuluga (kauba

maksumus + veo-kulu).

veendu kaupleja tegelikus olemasolus.tarbijakaitseametile laekunud kaebustest suure osa moo-

dustavad need, kus tarbija on maksnud kaupleja-le suuri summasid, kontrollimata, kas lehel on kir-jas ettevõtte kontaktandmed – ärinimi, aadress, e-postiaadress –, kauba tagastamise ja garan-tii tingimused, kui kaua võtab aega kauba koha-lejõudmine ja mis tingimustel toimub sobimatu kauba korral selle tagastamine, kes vastutab ta-

gastamiskulude kandmise eest. Nende andmete järgi on võimalik kind-laks teha, millises riigis ettevõtja on oma

äritegevuse registreerinud, kuidas tema-ga probleemide korral ühendust saada.

õpi tundma võimalikke riske ja neid ha­jutama. e-poe ostude eest on mõistlik maksta kre-diitkaardiga, sest ebaausa kaupleja ot-sa komistades on võimalus ettemakstud summa panga abiga tagasi saada suurem.Koos või nn vahendaja kaudu tellimine on küll võimalus kulusid vähendada, aga kui

probleemid kauba saatjaga peab lahendama tellimuse esi-taja, ei saa tarbijakaitseamet kahe eraisiku vaheliste prob-leemide korral aidata.ameerika Ühendriikides registreeritud ettevõtja suhtes, kelle koduleheküljelt ei nähtu, et ettevõttel oleks esindusi eestis või euroopa Liidus, on nii tarbijakaitseametil kui ka selle koosseisus tegutseval euroopa Liidu tarbija nõusta-miskeskusel tarbijat kaebuste korral aidata keeruline.

tee selgeks oma õigused. eesti e-kauplusest ostes on tarbijal õigus tagastada toode igal juhul 14 päeva jooksul. euroopa Kohus on asunud sei-sukohale, et tarbijal peab jääma lepingust taganemise õi-gus ka olukorras, kus ta on asja kasutanud tutvumise ees-märgil. juhul kui ettevõtja oma seadusest tulenevat kohustuste ulatust piirab, võib tegemist olla ebaausa kauplemisvõtte-ga, mis on keelatud ja karistatav. 14päevane tagastamisõigus ei kehti kauba puhul, mis on valmistatud tellija isiklikke vajadusi arvestades (nt tarbija mõõtude järgi); rikneb kiiresti või mille kasutustähtaeg on möödunud; perioodiliselt ilmuvate trükiste puhul (nt aja-kirjad); audio- ja videosalvestuste ning arvutitarkvara pu-hul juhul, kui tarbija on ümbrise avanud; asjade puhul, mi-da oma olemuse tõttu ei saa tagastada (nt pakendist ava-tud aluspesu).

Allikad: AS Eesti Post, tarbijakaitseamet.

Kui müüja reklaamib, et kauba dokumentidele märgitakse teadlikult väiksem väärtus või vale kaubakirjeldus, siis dek-lareeritud andmete õigsuse eest vastutab taas ostja. Kui tollil on alust kahelda, et esitatud dokumendid ei

le suuri summasid, kontrollimata, kas lehel on kir-jas ettevõtte kontaktandmed – ärinimi, aadress, e-postiaadress –, kauba tagastamise ja garan-tii tingimused, kui kaua võtab aega kauba koha-lejõudmine ja mis tingimustel toimub sobimatu kauba korral selle tagastamine, kes vastutab ta-

«TurvAlINe oSTu-KoHT» on eesti e-kau-banduse liidu väljastatav kvaliteedimärk e-poodi-dele. Kvaliteedimärgi taotlemiseks on vaja olla liidu liige ja e-pood peab olema tegutsenud vähe-malt aasta.

vormistusel tekkivate probleemide vältimiseks on parem mit-te kaasa minna veebilehel

kuludega. veokulu peaks e-poest tellides olema mõistli-

kus suhtes kauba väärtusega. Sageli li-sandub see alles ostukorvis telli-

must vormistades. Seega tu-leb arvestada ikkagi ko-

gukuluga (kauba maksumus + veo-

kulu).

Mõte lõigata lauale oma aias kasva-nud tomatit, kurki või paprikat on igati ahvatlev, kuid Elise Aia juha-taja Reelika Marrandi hoiatab, et

kuigi midagi üle jõu käivat taimede kasvatami-ses pole, nõuab see iga päev natuke aega. Liht-sam on osta suve hakul laadalt või aiandist ette-kasvatatud taimed ja istutada need kohe kasvu-hoonesse.

Kui ikka soovite seemneid mulda pista, siis nüüd on sõna otseses mõttes viimane aeg seda teha – aga enne lugege artikkel läbi.

Kellel kasvuhoonet pole, saab rohelist ja ter-vislikku kraami panna sirguma rõdule või isegi aknalaule.

Esimese asjana muretsege kast, topsik või karp, kuhu seemned külvata. Põhireegel on siin puhtus.

Puhas ei pea olema mitte üksnes kast, kuhu mulla panete, vaid ka muld ise. Tavaline muld selleks kindlasti ei sobi, poest tuleb osta spet-siaalset külvimulda.

Algaja taimekasvatajana võite ju tahta mul-la pealt raha kokku hoida, kuid kogenud kollee-gid teavad öelda, et muld on taimede puhul sa-ma oluline kui majaehitusel vundament. Siin ei tohi eksida, muidu läheb kogu ülejäänud töö lörri.

Külvamine on Marrandi selgitusel lihtne: muld kasti, seemned peale ja veel natuke, nii kolme

aed

8 Märts 2013

Kes tahab suvel omakas­vatud tomateid ja papri­kaid süüa, asugu kiiresti tegutsema, sest märts on seemnete külvamiseks viimane võimalus.

tiit.reinberg@jt.ee

Tiit Reinberg

www.skanholz.ee • Info tel 767 9260

SUVE- JA AIAMAJAD

seemned Kui pakis on seemneid rohkem, kui teil vaja läheb, ärge visake neid mine-ma, vaid hoidke järgmiseks kevadeks. Paljud seemned säilivad aastaid. eri-ti vastupidavad on tomat, kurk, her-nes ja uba. Seemned peavad kuni külvamiseni asetsema kindlasti kuivas kohas.

Aeg näpud mulda pista

reelika Marrandi selgitusel sobivad seemnete külviks igasugused karbid, peaasi, et need oleks puhtad.

fotod: dMitri Kotjuh/„järva teataja”

aed

>> lk 10

soovitusi algajale• Enne kui külvama asute, lu-

gege seemnepakilt, millal ja kuidas külvata; palju on pakis seemneid ja milline on idane-misprotsent.

• Taimed vajavad rohkem val-gust, kui kevadel päike suu-dab pakkuda.

• Temperatuur peab olema 20–24 kraadi.

• Taimedele võib ühtviisi saa-tuslikuks saada nii liigniiskus kui ka kuivus.

• Pärast pikeerimist vajavad tai-med jahedamat ja varjulist kohta.

Üle 800 sordi seemneid ja laias valikus lillesibulaid hästivarustatud kauplustes üle Eesti.Jae- ja hulgimüük Tel: 5551 7070 info@aiamaailm.ee

Mõnus kurgisort marineerimiseks, soolamiseks ja hapendamiseks on keskvarajane iseviljuv hübriid 'Fantasy' F1. 9-10 cm väikesed ererohelised suurte kühmudega kurgid on mõruvabad. Sort on väga vastupidav jahukastele.

Korraliku saagi salatikurki saab kasvatades sorti 'Iwa'. 20-30 cm kurgid on õhukese koorega ja mõruvabad. See kasvuhoonesort on väga saagikas ja haigustekindel.

Maitsvaid rediseid salatisse ja võileivale terve hooaja kevadest sügiseni saab kasvatades hübriidsorti 'Celesta' F1. Väga varajane ja ennakõidumisele vastupidav. Ümar redis on erkpunane, ideaalse sisestruktuuri ja mahlase viljalihaga.

katse Külvasime nelja firma seemneid, et näha, kas mõne seemned idanevad paremini kui konkurenti-del. tabelis tähistab esimene arv maha külvatud seemneid ja teine, mitu taime neist sirgus.Katse näitas, et seemned idanesid väga hästi ja pakendil olevat teavet võib usaldada. Seega pole tarvis seemneid varuga osta. Petuuniate puhul, mis on graanulis, võib ühest graanu-list sirguda koguni mitu taime.

Suvipiha Seklos Seemi Sekluva

tomat 5/4 12/12 5/5 5/3

Kurk 5/5 5/5 5/4 –

Paprika 8/8 12/12 – 12/11

Petuunia * 6/11 – 6/7

* Seemned on nii väiksed, et neid ei saa kokku lugedagi, kuid idanevad hästi. Näputäis seemneid ja kast on roheline.

Piltidel tomati-seemnete pakendid.

fotod: tiit reiNBerG, dMitri Kotjuh

seemne paksuselt, mulda või liiva peale. Osad seemned (valgusidanevad) ei talu katet ja need tuleb külvata mulla pinnale.

Seejärel kastke. Mitte mingil juhul ärge valage vett kastekannust, vaid piserdage. Kast kilekotti või klaasi alla ja sooja ning valguse kätte.

Seemnete idanemiseks sobib temperatuur 20–24 kraadi, vältige temperatuuri kõikumisi. Kord päevas eemaldage kile, et idanevad seemned saaksid hapnikku.

Vajadusel kastke, aga mitte iga päev. Ega siin reeglit olegi, lihtsalt katsuge näpuga, kas muld on niiske. Marrandi hoiatas, et nii ülekastmine kui ka kuivus on ühtviisi ohtlikud ja võivad tai-mede kasvule juba algul kriipsu peale tõmma-ta.

Kui olete seni kõik õigesti teinud, pistavad mõ-ne päeva kuni nädala pärast esimesed rohelised pead end mulla alt välja. Liigiti on see siiski erinev.

Kui pisikesel taimel on üks kuni kolm või kõige rohkem neli lehte, peate ette võtma juba suure-ma töö – pikeerimise.

Külvikast on taimele kitsaks jäänud, nad taha-vad suuremat kasvupinda. Tõmmake taim õrnalt lehtipidi mullast välja ja istutage potti või teise kasti, kus tal on rohkem ruumi. Torgake hamba-orgi või heegelnõelaga auk mulda ja pistke taim kuni lehtedeni sisse.

Kuigi hoidsite pikeerimise ajal taimi nagu oma silmatera, tegite neile ikkagi haiget ja nüüd ta-havad taimed rahu saada. Pikeerimine on taime-le nagu inimesele operatsioon, mille järel vaja-vad nad suuremat hoolt.

Taimed ei kannata siis otsest päikesevalgust, kolige nad mõneks päevaks kuni nädalaks natu-ke jahedamasse ja varjulisemasse kohta.

Osa taimi, nagu tomat, lobeelia, begoonia, pe-tuunia ja lõvilõug, tahavad mitu korda pikeeri-mist.

Peamine viga, mida algaja taimekasvataja Marrandi selgitusel teeb, on see, et ei anna tai-mele küllaldasel hulgal valgust. Lisavalgustuseks sobib tavaline laualamp, aga kui on tahtmist tai-mekasvatusega pikemalt tegeleda, võib poest os-ta taimelambi.

Hõõglambi asemel kasutage säästulampi, mis ei kiirga soojust ega kuluta nii palju energiat. Öö-seks tuleb lamp ära kustutada.

Kõike seda tööd soovitab Marrandi teha koos lastega – parim võimalus panna lapsed aedvilju sööma. «Miks mitte proovida kasvatada taimi koolis või lasteaias,» teeb ta ettepaneku.

Lasteaias võiks mulda pista näiteks herneid, mille puhul ei tulegi oodata suveni, kui kaunad valmivad, vaid juba mõne nädala pärast võivad mudilased hernelehtedega maiustada.

SeeMNed vÕIB KÜlvATA kasvõi kilu-

karpi ja pikeerida hiljem jogurtitopsi, kuid mini-kasvuhoone näeb ilus

välja ja hoiab ka taimedele soodsa

õhustiku.

aed

10 Märts 2013

Selleks kevadeks oleme varunud Teie jaoks eriti head traktori, niiduki, pritsi ja rullipressi pakkumised.Helista juba täna oma müügimehele ja küsi konkreetset pakkumist!

Kevadpakkumised kehtivad kuni 30. aprillini 2013.

John Deere Financial nüüd ka Eestis! * liisingperiood 3 aastat, kseeritud intress 0,99%. Küsi John Deere Financial pakkumist Stokker Agrist.

Pildid on illustreeriva tähendusega. Hindadele lisandub käibemaks.

* Liising nantseerimise tingimused kehtivad Stokker Agri Eestis registreeritud äriklientidele. Lisandub lepingutasu. Liisingumaksed kuuluvad tasumisele annuiteetmaksegraa ku alusel igakuiste võrdsete maksetena. Finantseerimis-tingimused ei ole siduvad ja võivad muutuda sõltuvalt krediidiotsusest. John Deere Financial nantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia. Küsi liisingutingimuste kohta infot Stokker Agri OÜ-lt ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

www.stokkeragri.ee

Helistaja küsi pakkumist!

JOHN DEEREFINANCIAL

0,99% *

KEVADHOOAJA PAKKUMISED

KUNI 30.APRILLINI

644 RULLIPRESS

Ainult 29999EUR

3 rulli võrku kauba peale

740i TAIMEKAITSEPRITS

Ainult 54600EUR

kehtib kuni 28.03.2013

TRAKTOR 5100M

Viimased Tier3 mootoriga

Ainult 37900EUR

TÄIESTI UUS TRAKTOR 6M!

115-170hj

Küsi pakkumist!

Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller51 70 965

Ants Tust 50 23 010

Kalvi Korkmann 53 034 948

Kristjan Kokk 53 093 780

Teet Rehtla 59 182 990

Telefonid 502 4385, 5698 7580, 434 3050, e-post ilmarm@infotek.ee

Head algust ja visadust kõigis ettevõtmistes algaval kevadel!

Soovi korral saadame pärast arve tasumist heina- ja muruseemnesegud kahe tööpäeva jooksul kohale postiga. Saatekulu tasub ostja.

Uue-Rõuna talu seemnekeskus

Meid on lihtne leida: asume 1 km Viljandi linna piirist mööda vana Viljandi–Põltsamaa maanteed.www.uuerouna.ee

HEINASEEMEet vikatil oleks tööd ja kariloomadel ninaesist nii suvel kui talvel

MURUSEEMEkauni ja pikaajalise muru rajamiseks vastavalt otstarbele ja kasvukohale

VARAJANE SUVINISU "Mooni"alati heade toidunisu kvaliteedi näitajatega, kategooria C2

Kui midagi läks ikka valesti ja algajatel se-da juhtub, siis ei tasu püssi põõsasse visata. Marrandi soovitab hoopis seada sammud Türi lillelaadale taimi ostma. Nii saate koge-musi, et järgmise aasta märtsis uuesti alus-tada.

Eesti üks tunnustatumaid söögikohti Jär-vamaal, Tallinna–Tartu maantee ääres asuv Põhjaka mõis ei paista silma mitte üksnes hea köögi poolest, vaid ka sellega, et toidu-valmistamisel eelistavad kokad samas ligi-duses kasvavat tooret.

Põhjaka kokk Märt Metsallik tunnistas, et aiamaa laieneb iga aastaga, kuid kokkadel jääb seal peenarde vahel siblida vähe aega, sest nende tööpäevad mööduvad pliidi ääres.

Kõigepealt rajasid Põhjaka kokad ürdiaia, millega Metsallik soovitab ka teistel hobitai-mekasvatajatel algust teha. Tüümian, till, ro-heline sibul, petersell on Metsalliku meelest ka võhikule jõukohased.

Et ise köögivilju kasvatades raha kokku hoiaks, seda Metsallik ei usu. «Kui just oma tööd ja vaeva üldse ei arvesta,» lisas ta.

Aiapidamist tuleks võtta eelkõige kui ho-bi, millel on söödava kraami najal lõpuks meeldiv tulemus. «See on rohkem elufilosoo-fia,» märkis ta.

Omakasvatatud köögiviljade suurim eelis on, et need jõuavad kööki nii värskelt kui vä-hegi võimalik. «Teine pluss on, et ajal, kui ini-mesed vaevlevad allergiate käes, saab ise taimi kasvatades vältida mürke,» lisas Metsallik.

plASTIKuST TAIMeKASvATuSreSTI mahub 50 taime ja see maksab umbes

paar eurot.

TurBAKASSeTI eelis on, et taimed saab koos potiga maha istutada.

aed

Märts 2013 11

KASVUHOONED

Mexin Baltic OÜ Lao 12–5 • Pärnu • tel 443 1518 • E–R 9–18 • L 9–15

www.mexin.ee

KEVADSOODUSTUSED

-10% kuni märtsi lõpuni! Müüme polükarbonaatplaati.

Pakume ka transporti ja paigaldust.

Laius 3 m, kõrgus 2 m, pikkus 4 m, 6 m, 8 m

Evelin Ilves: oma peenralt korjatud viljade maitse on kordumatu Miks tegelete potipõllundusega?

Ma ei taha kaotada sidet maa ja päikesega. Toidu ülesanne pole pelgalt meid täita või puh-talt nautida, toidu ülesanne on vahendada meile maa ja päikese energiat.

Toit, mis pole näinud mulda ega päris valgust, ei oma ka seda energiat. Lisaks maandab aias askeldamine kõik pinged ja annab kindlasti rohkem, kui võtab. Oma peenralt korjatud viljade maitse on kordumatu ja imeline.

Mida külvate ise ja mida eelistate lillelaadalt osta?

Külvan salateid, maitsetaimi, porgandeid, panen maha herneid-ube ja kartuleid. Tomati- ja kurgitaimed ning lillkapsad ostan laadalt, samuti ostan vahel suve- ja sügislilletaimi. Mul on aias palju püsililli, aga hernelilli pillan ikka kõikjale igal aastal ning kresse panen amplitesse.

Kas teil on mingi kindel taimesort, mida julgete soovitada?

Mulle meeldib tomatitest härjasüda, presidendile meeldivad ploomtomatid ja lapsele kolla-sed sidruntomatid.

On teil mingeid nippe, mis aitavad kasvatada lopsakaid ja vastupidavaid tai-mi?

Nõgeseleotisega kastmine, mereadru ja kanakaka.

Kui palju kasutate taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi?

Ei kasuta tarbeaias üldse. Roosidele annan väetisi.FOTO: TIIT REINBERG

”Praegusel ajal on ehitusmees­te tubli abiline Youtube'i kesk­kond, kust leiab õppevideoid, mille järgi on hea talitada.

kodu

12 Märts 2013

Nõuandeid töövõtete, -vahendite ja plaatimise kohta jagavad Järvamaa kutsehariduskeskuse tehnika- ja ehi-tusõppe osakonna juhataja Hillar

Takk ning praktikajuhendaja Ivar Kohjus. Kutsehariduskeskuse päevaõppe kõrval tee-

vad Takk ja Kohjus ka täiskasvanutele täiend-koolitusi. Näiteks algas veebruari keskpaigas nii teooriast kui ka praktikast koosnev koolitus «Plaatimistööd siseviimistluses».

Mis tuleks hobiehitajal kõigepealt enda-le selgeks teha?

Hillar Takk (HT): Kõigepealt tuleb selgeks teha, mida inimene saada tahab. Kui plaan on selge, siis uurida, kas selliseid materjale on osta.

Loomulikult peab inimene end kurssi viima töötehnoloogiaga. Oluline on tahtmine ja peale-hakkaminegi.

Praegusel ajal on ehitusmeeste tubli abiline Youtube’i keskkond, kust leiab õppevideoid, mil-le järgi on hea talitada.

Millise rahahulgaga arvestada?

HT: Üks kuldne kõnekäänd ütleb, et senikaua, kuni ehitusmaterjale tuuakse objektile veoau-toga, on hind taskukohane, aga kui sõiduauto-ga, läheb ülevaade kiiresti käest. Kui võrrelda kive või puitmaterjali ja plaate või sanitaarteh-nikat, on hindade erinevus lihtsalt sedavõrd suur.

Kui kalliks mingi vannituba läheb, sõltub täiesti inimese soovidest ja võimalustest. Oda-vamate plaatide ruutmeetrihind algab viiest eu-rost, kuid võib käsitsi maalitud plaatide puhul kerkida kõrgustesse.

Ivar Kohjus (IK): Seinaplaadi keskmine hind on 10 ja põrandaplaadi puhul 12–14 eurot.

Millised tööriistad muretseda?

IK: Kui majapidamises on tarvis vähegi rohkem kõpitseda, tasuks ikka plaadilõikur soetada. Kui tegemist on ühe pisikese vannitoaga, oleks

kuido.saarpuu@jt.ee

Kuido Saarpuu

Vannitoa ehi­tust või uuen­dust ette võttes tasuks teada, et seinte ja põran­date keraami­liste plaatidega katmisele eel­neb kordades suurem hulk tööd, mis on enne kõike seotud niiskuse tõkestamisega.

Plaatimine kui jäämäe tipp

mõistlik laenutada näiteks augufreesid. Profiriis-tad on ülikallid.

Oma kogemustest oskan öelda, et kui plaadi-vuukide pesemiseks kasutada selleks mõeldud svammi, on töö oluliselt lihtsam ja lõppviimist-lus ilusam. Tootjad pakuvad ka järelpesukeemiat ja see toimib.

Segukammid, plaadiristid on elementaarsed asjad, need ei maksa suurt midagi.

Minu soovitus on võtta kogu see krempel lii-midest ja vuugisegudest silikoonideni ühelt toot-jalt. Vuugisegud ja -silikoonid ei tohikski kind-lasti olla eraldi tootjatelt – markeeringud pea-vad ühtima ehk toon peab kattuma.

Millest alustada?

IK: Ehitus- ja uuendustööd on kaks ise asja. Ko-duvannitubades on meil enamasti kiviseinad.

Seal tuleks alustada aluspindade sirgestami-sest.

HT: Et lõpptulemus jääks ilus, peavad eeltööd olema tehtud korralikult. Kui plaat on juba sei-nas, ei näe enam keegi, mis seal all on, vaid täh-tis on, et nurgad oleksid 90kraadised ja seinad siledad-sirged.

Kuivõrd oluline on korralik hüdroisolat-sioon?

IK: Peamised vead ongi seotud hüdroisolatsioo-ni- ja trapitöödega. Kui seejuures millegagi eksi-da, võib korrusmajas naaber väga pahaseks saa-da.

HT: Peab selgeks tegema, mis on niiskustõke ja mis on hüdroisolatsioonivahendid. Hüdroiso-latsioonmastiks kaetakse pindadele, mis puutu-vad otseselt veega kokku.

Märts 2013 13

kodu

>> lk 15

järvAMAA KuTSeHArIduS-KeSKuSeS veebruari keskpai-gas alanud täiskasvanute täiendkoolitusel «Plaatimistööd siseviimistluses» omandab meeste kõrval teadmisi ka kaks naist. Pildil on ann (ees) ja rag-ne puhastamas seinu vanadest plaatidest ja segujääkidest.

foto

: dM

itr

i Ko

tju

h/„

jär

va

te

ata

ja”

kommentaar

Annes Arrosisearhitekt

Kui rääkida eramute vannitoast ja nn koduspaast, siis seal oleneb planeering olukorrast.ruumilahenduselt peaks eelistama hästi läbi mõeldud funktsioneerivat ruumi, lahendus võiks olla võimalikult avatud, st kogu koduspaa kompleks võiks olla plaani-tud toimiva tervikuna. väiksemates korterivannitubades võiks eelistada kõik-ühes-vannituba, kus nii WC kui ka dušš on ühes avatud lahenduses.vannitoa plaanimisel peaks lähtuma fookusest, mis avaneb sinna sisenedes. toimi-va lahenduse saab erinevate pindade rõhutamisega. efektsem keraamika tuleks sät-tida jälle peavaatesse ruumi sisenemisel. Seda saab veelgi rõhutada, kui sama plaadi-ga katta ka põrand.tüüpvead tulevadki oskamatust planeeringust, näiteks kui WC ja valamu on teinetei-sest liiga kaugel. Samuti ei tohiks eraldada vanni ja duši osa saunatsoonist, rätikud võiksid paikneda eritsoonides, kuid olla kergelt kättesaadavad, samas mitte rõhuta-tult peavaates.Plaatide suuruse ja toonidega saab kogu ruumi muuta, mitte ainult heledust-tume-dust, vaid ka visuaalselt anda ruumile kas laiema või sügavama ilme, samuti madala-ma või kõrgema efekti. Näiteks horisontaalsust rõhutavate plaatidega saame ruumi venitada, samas toob see ka ruumi madalamaks, vastupidi vertikaalse ilmega plaa-distusele. viimistledes ruumi otsaseina või seinad tumeda plaadiga, saab samuti rõhutada ruu-mi visuaalset sügavust. väga tähtis on plaatimise juures vuugi toon ja laius: kui valime plaadist tumedama vuugitooni, tõmbame visuaalselt kogu ruumi väiksemaks, plaadi toonis vuuk haju-tab vaadet ja plaadistus mõjub pigem foonina, mille peal hakkavad silma sinna pan-dud aksessuaarid.tundub, et keraamiliste plaatide moesuunad on liikumas naturaalsuse jäljendamise poole, uued keraamikaseeriad jäljendavad puitu, parketti ja looduskive.Kasvav trend on ka metalliimitatsiooniga plaadid või 3d-efektiga keraamilised plaa-did.

Tegemist on vedela kummeeritud materjaliga, mis kantakse ilma dušinurgata ruumis tavaliselt kahele seinale ja põrandale. Ülejäänud pinnad võiks katta niiskustõkkega.

Plaatimine on pigem eeltööde vormistamine, nii-öelda jäämäe tipp. Kogu see ropp ja raske põ-hitöö (75 protsenti tööde mahust), mida ehita-ja peab enne läbi tegema, kahjuks pärast enam välja ei paista.

Milliseid altminekuid vältida?

IK: Tasuks teada, et põrandaplaadi survetaluvus on tükk maad suurem kui seinaplaadil. Seina-plaati põrandale seega panna ei tohiks, kuid vas-tupidine olukord on täitsa mõeldav, näiteks kui ajada taga mingit kindlat mustrit.

Plaatide taga võivad olla markeeringud (min-gi numeratsioon, firmamärk, nool paigalduse

Mööbel tellitakse Eesti tootjatelt.

Võimalik ontellida ka kujunduse

terviklahendusi.

www.mooblikuju.commooblikuju@gmail.com

tel 5623 4690

Mööblikuju OÜKöögi- ja muu mööblidisain ja müük üle Eesti.

Võru MAGAZIINRäpina mnt 15E–R 8–19, L 9–16, P 10–15

Valga MAGAZIINRiia 14E–R 9–19, L 9–16Rapla MAGAZIINViljandi mnt 72 E–R 9–19, L 9–16

Pärnu MAGAZIINTallinna mnt 70

E–R 9–19, L 9–16, P 10–15

Rakvere MAGAZIINRingtee 4

E–R 9–19, L 9–16, P 10–15

www.facebook.com/kauplusmagaziin www.magaziin.ee

Projekt: «HobieHitaja vannituba»Aeg: jaanuar 2012 – jaanuar 2013KorrAldAjAd: majaelanikud, abijõuna elektrik ja sani-taartehnik.Kulu: aeg, närvid, materjalid, töövahendid (2500 + eurot).Tööjärgud:

Katta seinad kipsplaadiga, pahteldada-lihvida, kruntida nak-kedispersiooniga.

Seinte hüdroisolatsioonitööd (tugevduskanga kasutamine püstnurkades, ehitusplaatide vuukides ning selle hüdroiso-latsioonmastiksiga katmine, veega kokku puutuvate seinte mitmekordne katmine mastiksiga).

Seinte plaatimine ja vuukimine.

Põranda hüdroisolatsioonitööd, plaatimine ja vuukimine.

Seintele alumise plaadirea lisamine ja vuukimine.

Nurkade, põranda ja seinte ühinemiskohtade tihendamine sanitaarsilikooniga ja dušinurk on valmis.

kodu

fotod: Kuido SaarPuu/„järva teataja”

1

2

5

6

3

4

”Plaatidel on erine­vad libe­dusklas­sid. Poes põranda­plaate ostes tasuks sõrm märjaks teha ja jä­rele kont­rollida.

järgi). Mina õpetan oma õpilastele, et plaate pai-galdades tuleks alati jälgida, et numbrid oleksid kõik õiget pidi. Ühe-kahe näidisplaadi alusel ei pruugi poes mustrist arugi saada.

Kui ajada taga suurt kunsti, on mõistlik pin-nale plaadilahendus ette joonistada. Nõnda on selge, kuhu lähevad terved plaadid ja kus tuleb teha lõikeid.

HT: Plaatidel on erinevad libedusklassid. Poes põrandaplaate ostes tasuks sõrm märjaks teha ja järele kontrollida. See, et plaat on kuivast peast kare, ei tähenda alati, et märjana sama omadus säilib.

Kui palju plaatimistöödeks aega varuda?

HK: Tootja antud juhistest tasuks enim tähele panna kaht numbrit: kuivamise aega ja tempe-ratuuri. Mida madalam temperatuur (nõueteko-hane nii 20 kraadi juures), seda kauem kuivami-ne aega võtab.

Hüdroisolatsioonist rääkides võib juhtuda nii, et kui minna liiga vara värskele kihile tallama, võib kumm nakkuda jala külge ning tõsta põran-dast üles mulli, mida inimene tähele ei pane.

Kui mull pärast puruneb, võib tekkida läbivoo-lukoht. Mitmekordse katmise puhul tasuks ühel päeval teha üks ja teisel päeval teine kiht.

Eeltööde ja plaatimise juures peab jaguma pik-ka meelt. Kes pole asjaga varem kokku puutu-nud, sel ei tasu arvata, et ühest vabast nädalava-hetusest piisab.

Tegemist pole puhta tööga, sest selle käigus tekib tolmu, üle jääb vana materjali. Kui inime-ne peab sealsamas kõrval ka elama, tuleb igapäe-vaelu pikemalt ette mõelda, vaadata, kus saab vahepeal pesemas käia. Ise töid tehes ei tohi ära tüdineda, sest pole vaheastet, kus pidama jääda. Ikka võiduka lõpuni!

kodu

Märts 2013 15

Äravajunud põrandate ja vundamentide tõstmine, korrigeerimine ja loodimineKui teil on ehitaja lohakuse tõttu äravajunud põrand, siis Soojustusfirma Okk pakub teile lihtsa, efektiivse ja kiire võimaluse puuduse kõrvaldamiseks PUR-UP meetodi abil.

Lahendus seisneb spetsiaalselt selleks otstarbeks väljatöötatud PUR-tõstevahu kontrollitud pumpamises põranda alla. Vaht tihendab hõreda pinnase ja spetsiaal-sete töövõtete abil tõstetakse põrand täpselt ettenähtud kõrgusele tagasi. Ärava-junud ja lääpas põranda asemel on tulemuseks tasane ja loodis põrand, mis enam ei vaju. Meetod sobib nii eluruumide kui ka raske koormusega tööstusruumide põrandate tõstmiseks. Nii korrigeeritakse isegi lennuväljade maandumisradade aluskatendi betoonplaate.

Elumajades puuritakse tõstematerjali injekteerimiseks põrandasse 6–12 mm diameetriga puuraugud. Puurimine ja tõste ei kahjusta põrandakütet, veetorusid ega kanalisatsiooni, kuna nende asukohad lokaliseeritakse spetsiaalsete indikaatorvahenditega.

Enamasti ei ole vaja mööblit eluruumist välja viia ega riiuleid või seadmeid toot-mispinnalt ära viia, kuna need ei sega aukude puurimist ega takista põranda tõstmist.Eluruumides, kus on näiteks parkett, saab puurida augud parketi või muu põranda-materjali liitekohtadesse, nii et säilib selle esteetiline välimus.

Lisainfo kodulehel www.okk.ee või telefonil 512 5088, Toivo Okk

Põrand ennePõrand pärast

Põranda tõstmine

FOTO: DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA”

KuI väHegI SÜveNedA ja teha endale selgeks töö-järgud, järgida too-

tejuhiseid ning kasu-tada õigeid võtteid ja vahendeid, saab

plaatimistöödega hakkama igaüks.

nõuanne Kui pole aega, oskusi ega tahtmist re­monti teha, palgake ehitaja. Sel juhul võib probleeme tulla väikeette-võtjatega, kellel ei jätku oskusteavet ega võimsust teha head tööd.Samas on nende hinnad keskmisest tu-ruhinnast madalamad. See tõmbab ko-duomanikke ligi ja paneb nad unusta-ma tõsiasja, kui oluline on uurida ettevõt-ja tausta.

Kõik algab lepingust, kus peaks kind­lasti olema kirjas:• teenusemüüja nimi, registri- või isi-kukood, postiaadress ja sidevahendite numbrid;• tellimuse esitamise kuupäev;• tellimuse täitmise kuupäev (vältimaks

tööga venitamist, lisada kindlasti, et iga tähtaega ületanud päeva eest peab tee-nuse osutaja maksma viivist või leppe-trahvi);

• kokkulepitud tööde loetelu ja nende hind.

lisaks nimetatud punktidele võiks le­ping sisaldada:• teenusepakkujale antud materjalide ja

töövahendite kogust ja maksumust ning materjalide äratundmist võimaldavaid andmeid või näidiseid;

• maksetingimusi;

• käsiraha suurust;• garantiitingimusi.

enne lepingu sõlmimist:• uurige partneri tausta: kasutage selleks internetti, küsige tuttavatelt-sõpradelt;• võtke vähemalt kaks pakkumist ja võr-relge tingimusi;• laske mõõtetööd teha teenusepakkujal, sest nii on tulemused täpsemad;• kui te lepingut ei sõlmi, on hilisemaid

probleeme raske, kui mitte võimatu la-hendada ning abi võite saada vaid koh-tust;

• enne kui lepingu allkirjastate, vaadake, kas kõik oluline on korrektselt kirjas.

Mida ette võtta, kui tööd on tehtud hal­vasti?Kui avastate hiljem, et töö on tehtud hal-vasti, tuleb kirjutada pretensioon. teenu-sepakkuja peab pretensioonile vastama 15 päeva jooksul. Kehvasti tehtud töö eest on õigus nõuda teenusehinna alandamist, puuduse tasuta kõrvaldamist, samast või sama kvalitee-diga teisest materjalist uue asja valmista-mist või uue teenuse osutamist. Kui tegemist on olulise lepingutingimu-sele mittevastavusega, saab lepingust ta-ganeda ja nõuda teenuse osutamise eest makstud raha tagastamist.

Allikas: Hanna Turetski-Toomik tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja

kodu

16 Märts 2013

Plaadivalik võtab silme eest kirjuksE

t nii seina- kui ka põrandaplaadid on äärmiselt vastupidavad ega kaota ka aastate pärast oma väljanägemist, on ASi Hansas Plaa-diturg tegevjuhi Maris Valuski meelest kõige parem valik paigal-dada neid vannitubadesse, aga ka teistesse olmeruumidesse.

Plaate soovitas Valusk osta varuga põhimõttel, et 10 protsenti läheb lõi-kamiseks ja 10 protsenti jääb tagavaraks.

Plaadid jagunevad esimesse ja teise sorti. Esimese sordi puhul pole de-fektid ega kõrvalekalded lubatud, samas teevad Euroopas kehtivad nor-mid mõningaid mööndusi. «Tegu pole praagiga, vaid keraamika puhul on väga raske saada identseid plaate,» selgitas Valusk. «Võib esineda eri-nevusi mõõdus ja toonis, glasuuril võivad olla täkked.»

Valusk lisas, et kõrvalekalded ei tohi olla suured ja peavad jääma nor-mide piiresse. «Küll on lubatud kõrvalekalded normidest teise sordi puhul ning see on ka põhjus, miks näiteks sama plaadi esimesel ja teisel sordil on mitmekordne hinnavahe,» lausus ta.

Euroopas on igal aastal kaks suuremat keraamiliste plaatide messi: ke-vadel Hispaanias Valencias ja sügisel Itaalias Bolognas, kus tehased tut-vustavad uut sortimenti ning tulevad turule uute trendide ja lahenduste-ga.

Valuski meelest langevad eestlaste maitse ja valikud rohkem kokku Skandinaavia turul pakutavaga, kus eelistatakse puhtaid vorme ja vär-ve, tihti valget suuremõõtmelist seinaplaati ja tumedamates toonides põrandaplaati. «Samas pole see alati reegel ning lähtuda tuleks ikka interjöörist ja vastavalt sellele valida ka plaadid,» sõnas ta.

Nii nagu on muutumises moesuunad, teevad seda ka plaatide suurused. Kui 1990ndate alguses tegi 15 × 15 cm seinaplaatide seas revolutsiooni 20 × 25 cm plaat, siis nüüd on seegi mõõt ajalooks saamas.

Ka Valuski teada eelistatakse üha rohkem suuremõõtmelisi seina- ja põranda plaate. Keraplast OÜ Valdeku 132, Tallinn Tel 659 9249 www.keraplast.ee

VALGUST LÄBILASKVAD MATERJALIDTERRASSIDELE, LEHTLATELE

JA KASVUHOONETELESaadaval Bauhofi kauplustes üle Eesti

Mexin Baltic OÜ Lao 12-5 Pärnu tel 443 1518

E-R 9-18 L 9-15 www.mexin.ee

U K S E S A L O N G

Suur valik sise- ja välisuksiPakume ka transporti ja paigaldust

Korteri metallistvälisuks B01EuropeEurope

159 €(tavahind 205 €)

Siseuks CITY 79 € (tavahind 129 €)

SOODUSPAKKUMINEkuni kaupa jätkub

ARU GRUPP

NORDIC· AKNAD· UKSED· TREPID·

2013 uus tootesari!

aastast 1993 !

Tule vaata ehitusmessil

“Eesti ehitab 2013”

kodu

Märts 2013 17

tootjad Hindavad eel teadmistega kliente

oÜ henkel Balti tootejuht andres Mikli ütles, et Ceresiti kau-bamärgi plaatimistooted pakuvad turul täislahendust alus-pinna parandusest vuugitäidete ja plaadiimmutusvahendini. Ka Mikli soovitas hobiehitajal enne töödega alustamist tut-vuma materjalide kasutusjuhenditega. «ehitusfoorumites kir-jutatava suhtes tasub ettevaatlik olla,» lausus ta. «Pigem tu-leks kahtluste või probleemide korral, miks mitte võtta ühen-dust ka tootja esindusega.»hüdroisolatsioon kipub olema tihti koht, kust kokku hoi-takse. Mikli hoiatas, et kui ei kasutata just epoksiidvuugitäi-teid, siis tavalised vuugitäited lasevad läbi kui mitte vett, siis veeauru. «Kuumas vannis või duši all käies muutub ruu-mis oleva auru rõhk kõrgeks ja tungib läbi vuukide konst-ruktsiooni,» selgitas ta «hüdroisolatsiooni ülesanne on pida-da aur kinni enne, kui ta seintesse imbub ja seal hallitust te-kitab. Seepärast peab veetõkke membraaniga katma kogu niiske ruumi seinad.»Kristjan Pärnamägi Mira ehitusmaterjalid oÜst soovitas sa-muti pöörata tähelepanu korralikule hüdroisolatsioonile. Pärnamägi oli seda meelt, et hobiehitaja peaks endale eel-nevalt selgeks tegema kõik tööjärgud, et neist lähtuda ma-terjalide valikul. Nii peaks juba poodi minnes teadma, millistest materjalidest on aluspinnad, mis tüüpi on paigaldatavad plaadid, kui suu-red on töödeldavad pinnad. Pärnamägi ütles, et Mira oma toodete väljatöötamisel pida-nud oluliseks pakkuda süsteemsust, kus on olemas üksik-tooted, mis moodustavad terviklahendusi. Kui töövahendite valiku puhul Pärnamäe tähelepanekut mööda suuri eksimusi ei tehta, pole töövõtetega lood sama head. teisisõnu ei peeta kinni materjalide paigalduse tehno-loogiast ega järgita materjalide kuivamiseks ettenähtud ae-ga ja muid tingimusi. Nii henkel Balti kui ka Mira teevad toodete kasutamisest ka õppepäevi-koolitusi.

E-Katused OÜtel/faks +372 64 66 136GSM +372 50 56 372e-post: ekatused@gmail.comwww.e-katused.ee

Täiendavad plekitööd

ventilatsiooni korstendetaastamine, ventlõõride pikendamine

Sadevee äravoolu süsteemide paigaldus

Lame- ja viilkatuste soojustamine, remont ja ehitus

Üle 246 000 ruutmeetri teostatud katusetöid üle EestiTeostame katuste ehitus- ja remonditöid alates 1996. aEesti Korteriühistute Liidu koostööpartner alates 2002. aEesti Kaubandus- Tööstuskoja liige alates 2004. a Oleme Katuse- ja

Fassaadimeistrite Liidu liige

KATUS LÄBI? TEEME ÄRA!Tuleme kohale ja mõõdame. Valmistame ning paigaldame. Üle Eesti.

VALGA Männiku 2a · tel 766 1580, 503 9543

PAIDE Pärnu 116 · tel 385 3025, 5343 2543 · faks 385 3025

www.toode.ee

Poes olev plaadivalik võib võtta silme ees kirjuks. hea on teada, et plaadid jagu nevad esimesse ja teise sorti. esimese sordi puhul

pole defektid ega kõrvale kalded lubatud, pole defektid ega kõrvale kalded lubatud, teisel sordil on. ja see on ka põhjus, miks

sama plaadi esimesel ja teisel sordil on mit-mekorde hinnavahe.

foto

: LiiS

tr

eiM

aN

N/„

Po

StiM

ee

S”

”Suured ohud on peidus siis, kui telefoni­omanik leiab inter­netiavarus­test mingi toreda mängu faili ja laeb selle enda tele­foni.

tehnika

18 Märts 2013

«Viirus tähendab teisisõnu rün-nakut kellegi vastu ning soovi ohvrite pealt raha teenida,» selgitas Riigi Infosüsteemi

Ameti infoturbe spetsialist Tarmo Randel. «Ees-ti on aga selliste rünnakute korraldamiseks liiga väike ja raha liikumist jälgida on siin lihtne.»

Nii ongi Eestis registreeritud androidplatvor-mil töötavatele nutitelefonidele või tahvelarvu-titele tehtud viiruste kohta vaid paar teadaole-vat juhtumit.

Viirus nuhib nutitelefonis omaniku teadmata

Kaks aastat tagasi levis üks tuntud mängu «Angry Birds» mitteametlik versioon, millesse oli just Eestile mõeldud viirus nii-öelda sisse koo-tud.

Telefoni tõmmatud ja seal tööle pandud mäng hakkas omaniku teadmata saatma tasulisi SMS-sõnumeid.

Mobiilioperaatori EMT avalike suhete juhi Ka-ja Sepa sõnul saadi toona asjale kiiresti jälile. Et vaid mõni üksik selle firma klient oli jõudnud en-dale «Angry Birds FREE» nime all valmis kopsi-tud mängu alla laadida ning teenusepakkujale polnud allalaadimiste eest raha veel ära maks-tud, siis tühistati ohvrite arved.

Üldiselt manitsevad operaatorid oma kliente kontrollima, mida nad telefoni laevad, sest klient peab oma telefoni eest ise vastutama.

Kuus aastat ja kaks viirust

EMT tehnikakonsultant Janno Reinomägi on nu-titelefonide muredega tegelenud kuus aastat. Selle aja jooksul on ta kohanud kaht mängu, mil-le kohta võiks öelda, et neis oli viirus. Lisaks «Angry Birdsile» ka üht populaarsel vene multi-

filmil «Oota sa!» põhinevat, mis teadaolevalt ei suutnud Eestis kahju tekitada.

Ehkki klassikalises mõttes kurja tegevaid vii-ruseid ehk programme, mis rikuvad telefoni tark-vara või hakkavad omaniku teadmata tema ar-vet suurendama, on Eestis vähe, pole Tarmo Randeli arvates nutitelefonid kasutaja seisuko-hast sugugi ohutud.

Probleem on eeskätt androidplatvormil töö-tavate telefonidega, sest kontroll neile program-me tegevate tootjate üle on liiga väike.

Randeli sõnul võib põhimõtteliselt igaüks oma programmi Google Play poodi üles riputada ja selle kaudu kliendile kurja teha. «Automaatne kontroll muidugi on, aga arendajaks on seal end väga lihtne registreerida,» lausus ta. «Võimalik, et allalaetava programmi esmaversioon on isegi täiesti korralik, kuid uuendustega viiakse telefo-ni pahavara. Uuenduste laadimine ei pea seejuu-res käima üldse Google Play kaudu.»

Janno Reinomäe hinnangul on Google Plays nii-öelda äppide valik üsna turvaline. Suured ohud on peidus siis, kui telefoniomanik leiab in-ternetiavarustest mingi toreda mängufaili ja laeb selle enda telefoni.

Kvaliteetne äriklassi sülearvuti – IBM ThinkPad T60Tehnilised andmed: Inteli kahetuumaline protsessor1 GB vahemälu 60 GB kõvaketas14" mattpinnaga ekraanKaal ainult 2,3 kgMuud omadused: • kõvaketta põrutuskaitse• sõrmejäljelugeja• vedeliku äravooluavad• dokkimisvõimalusHind 190 €Digistep OÜ, tel 443 8552, e-post info@digistep.eeLisainfo ja tellimine: www.digistep.ee

14" mattpinnaga ekraan

kõvaketta põrutuskaitse

Senine praktika tõestab, et Eestis elaval nuti telefoni omanikul pole põhjust karta telefoni tarkvara laastavaid viiruseid. Samas võib omaniku teadmata olla telefo­nis nuhkvara, mis saadab laiali inimese kohta leiduvat teavet.

marko.suurmagi@ajaleht.ee

Marko Suurmägi

”Et infoturbe spetsialist Tarmo Randel teab üldjoon­tes, kuidas täna­päeva nutitele­fonid käituvad, hoiab ta enda kohta käiva tea­be oma telefo­nist eemal.

tehnika

Märts 2013 19

Sel juhul pole telefoniomaniku ja faili valmis-taja vahel isegi kõige väiksemat filtrit ning oht en-dale pahavara telefoni tõmmata on palju suurem.

Nuhkvara saadab info laiali

Rohkem kui klassikalist viirust võib telefoni jõu-da nuhkvara, mis hakkab omaniku kohta telefo-nis leiduvat teavet laiali saatma. Väga suure tõe-näosusega annab telefoniomanik selleks ka lah-kesti loa, kui enne mängu installeerimist nõus-tub tootja tingimustega.

See võib endaga kaasa tuua olukorra, kus te-lefon hakkab mängu tootjaga teavet vahetama, läkitades veebi kaudu endas leiduvat teavet.

Teele võivad minna paroolid, telefoninumbrid ja igasugu muu teave, mida inimene on kogu-nud. Et tänapäeva telefonid on seotud ka inime-se sotsiaalmeedia lehekülgedega, võib mängu-tootjani jõuda ka seal tehtav.

Vastu saadetakse tavaliselt reklaame, mida mängija näeb telefoniekraani alumises servas. See on hind, mida tasuta mängu eest maksta tu-leb. «Kõik mängutootjad pole loomulikult pätid ega varasta andmeid,» rõhutas Randel.

veadProbleemid, millega nutitele-fonide omanikud parandusse pöörduvad.1. telefoni ei saa sisse lülitada.2. telefon hangub.3. Mõni rakendus ei käivitu.4. telefon on aeglane.5. Probleemid kasutaja andme-tega.

Allikas: SCF Care Teletec

Prestigio MultiPhone'idega saate lisaks kvaliteetsetele kõnedele nautida ka muusi-kat, videoid, pilte ja e-raamatuid. Loomulikult on võimalik MultiPhone'iga ka Inter-netis liigelda, teha videokõnesid ning laadida Google Play'st alla tuhandeid vajalik-ke aplikatsioone. Kõigil MultiPhone'idel on kaksik-SIM-kaardi funktsioon ja peal on ka GPS.

PAP 4300 DUOAndroid 4.0| 4,3"| 3G Dual Sim|WiFi| Bluetooth GPS| HD Video

PAP 5000 DUOAndroid 4.1| 5"| 3G| Dual Sim| WiFi| Bluetooth| GPS| HD Video|

Avatud IGA PÄEV E–R 10–19 • L–P 10–16 tel 449 9537 • myyk@ithaldus.ee • Riia mnt 131, Pärnu, Maxima XXX

Hind

239 €

Hind

189 €

Hind

199 €

PAP 4500 DUOAndroid 4.1| 4,5"| 3G| Dual Sim

WiFi| Bluetooth| GPS| HD Video| Corilla klaas

KÕIK PRESTIGIO TOOTED MÄRTSI LÕPUNI 20% SOODSAMAD!

Et infoturbe spetsialist Tarmo Randel teab üld-joontes, kuidas tänapäeva nutitelefonid käitu-vad, hoiab ta enda kohta käiva teabe oma tele-fonist eemal. «Kodus saab arvutile panna tule-müüri ja siis on võimalik kontrollida, mida arvu-ti teeb. Telefoni puhul pole pahatihti mingi kont-roll võimalik,» selgitas ta.

Tarmo Randeli meelest ei saa mitme tehnili-se otsuse tegemist jätta lõpptarbijale. Esiteks po-le võimalik õpetada kõiki kasutajaid aru saama inseneride loodud küsimustest. Teiseks suuda-vad pahavaraloojad meelitada kasutajat paha-varale «jah»-sõna andma.

«Näiteks küsitakse keset mängu luba saata üks SMS kasutaja superkõrge punktiskooriga kuski-le portaali, millele inimesed vastavad üldiselt jaatavalt. SMSi hinda (3,5 eurot ei pruugita mai-nida, või siis viidatakse kasutustingimustele,» tõi ta näite.

Kui arvutiga internetis liikudes on oht kaht-lastel lehekülgedel surfates mingi viirus arvutis-se tõmmata, siis nutitelefonidega netis kolada on Janno Reinomäe kinnitusel üsna ohutu. Vä-hemalt ei oska ta oma kogemustest nimetada ühtegi juhust, kus telefon oleks veebist viiruse kaasa korjanud.

Iga arvutikasutaja teab sedagi, et e-kirjakastis ei tohi avada neid kirju, mis on tulnud täiesti võõralt saatjalt ja kus on lisaks fail mingi huvita-va fotoga.

Reinomägi ei osanud tuua ka niisugust näidet, kus e-kirjaga oleks liikunud viirusfail nutitelefo-nile. Samas soovitab ta nutitelefoni kasutajatel vältida apk-liitega failide avamist. «Sellise laien-dusega failid on mõeldud androididele,» lisas ta.

NuTITeleFoNIde vIIruSeId pole põh-just eestis karta, sest seni on registreeritud vaid paar juhtumit. Kaks aastat tagasi levis mängu „angry Birds“ mitteametlik versioon, millesse oli just eestile mõeldud viirus nii-öel-da sisse kootud.

foto

: Kr

iSto

Kiv

iSo

o/„

jär

va

te

ata

ja”

tehnika

Viirus ei suuda telefoni tappaNutitelefonide parandaja kogemust mööda on keeruline leida androidtelefo-ni, mille tarkvara oleks sedavõrd rikutud, et seda ei annakas parandada. Pea-aegu alati aitab tehase seadete taastamine.

EMT tehnikakonsultant Janno Reinomägi pole kohanud veel tarkvaraprob-leemi, millest poleks võimalik jagu saada.

Ka Pärnus asuva telefonide remondiga tegeleva ettevõtte SCF Care Teletec tehniku Meelis Tõnismaa selgitusel pole tavakasutaja võimeline rikkuma tark-vara sel moel, et seda parandada ei saaks. «Selline mure puudutab ainult neid, kes on tarkvaras põhjalikke muudatusi teinud ja piiratud õigustega osi ava-nud,» täpsustas ta.

Enamik remonti jõudvatest telefonidest on tarkvarahädadega ning mitte ala-ti ei ole see tootja viga. Probleemid võivad alguse saada ka valest kasutusest.

Kui häda on juba tõesti suur, teeb parandaja tehase seadete taastamise ja see telefonis leiduv nupp aitab ka kõige suurema häda korral.

Kui telefon tõrgub töötamast, võib tehase seadete taastamist teha ka kasu-taja ise. Parandaja poole pöördutakse tavaliselt siis, kui soovitakse telefonis olevat infot päästa. «Pildid on tavaliselt mälukaardi peal ning telefoninumbrid viime tehase seadete taastamise ajaks mõnda pilveserverisse ja tõmbame pä-rast telefoni tagasi,» lausus Janno Reinomägi.

Tõnismaa soovitas teha aeg-ajalt telefonis olevatest andmetest koopiad ning äriliselt või isiklikult väga olulised kontaktid pabermärkmikusse kirjutada. «Po-le mõistlik kõiki panuseid ühele kaardile panna ja infot ainult telefonis hoida,» lisas ta.

Kõige levinum mure on, et nii-öelda odavate telefonide mälu saab täis. «Klient tõmbab telefoni liiga palju rakendusi ja need muudavad telefoni väga aeglaseks,» ütles Reinomägi.

Ainus parandusviis on mõnest rakendusest loobuda.

KuI NuTITeleFoN tõrgutab töö-tamast, võib kasutaja ise teha te-hase seadete taastamise.FOTO: MEELIS MEILBAUM/„VIRUMAA TEATAJA”

tehnika

teHnikud keskmise­le kliendile viirus­tõrjet ei soovitaMobiilioperaatorfirma eMt tehnikakonsul-tant janno reinomägi oma klientidele vii-rustõrjeprogramme ei soovita, sest keskmi-sele nutitelefoni kasutajale pole seda tarvis. «Keskmine kasutaja võtab kõik program-mid Google Playst ja võib rahuliku süda-mega, midagi pelgamata top free alt kõike tõmmata,» ütles ta. «Kui hakatakse teadli-kult programme laadima väljastpoolt Goog-le Playd, siis kindlasti võiks midagi kasuta-da.»Kõige mälusõbralikumaks ja telefoni vähem koormavaks programmiks peab ta avGd. turuliidriks peab reinomägi samal ajal programmi Lookout ja kiidusõnu jagub tal ka programmile avast!.reinomäe sõnul teevad tasuta versioonid kõik viiruse- ja pahavaratõrjet, kuid tasuli-sed versioonid annavad lisaks palju varga-vastaseid ja jälitusfunktsioone ning võimal-davad telefonide kauglukustust.SCf Care teletec tehniku Meelis tõnismaa väitel ei taga ka viirustõrjeprogramm and-mete täielikku säilimist. Kindlasti soovitas ta vältida tundmatuid programme.viirust avastada on tõnismaa selgitusel keeruline, sest paljud pahavaraprogram-mid ei anna endast üldse märku. «Kõrval-dada saab viirust, mis on avastatud,» li-sas ta.Kui on odavama otsa, vähese mäluga and-roidtelefon, soovitas tõnismaa kindlasti ar-vestama, et tegemist on lisarakendusega, mis taustal töötab. «iga lisaks tööle pandud rakendus kasutab operatiivmälu ja kui seda on juba niigi vähe, siis paratamatult hakkab telefon «venima»,» selgitas ta.Peale selle tuleb arvestada aku kiirema tüh-jenemisega.

müügiesindaja: nutitelefonis on viirustõrje olulisem kui arvutisturvatarkvara loova firma eSet müügiesin-daja Katrin anniko meelest on viirustõr-jeprogramm nutitelefonis isegi olulisem kui koduarvutis.erinevalt mitmest telefoniparandajast ja nõustajast leiab anniko, et ka nutitelefon va-jab kaitset e-kirjade ja interneti teel liikuva pahavara eest ning turvamata Wifi võrku-des liikumisel.

«aina laienevas nutitelefoni rakenduste maa ilmas peaks hoolikalt mõtlema, enne kui anda luba ligipääsuks neile andmetele, mida nimetatud rakendus ei peaks oma töös kasutama,» soovitas anniko. «Näiteks kui mäng küsib delikaatseid andmeid, nagu isikuandmed, seadme asukoha info või kre-diitkaardi number.»et selliste mängudega seotud riske maan-

dada, on anniko sõnul lausa ülioluline kaits-ta nutitelefoni ja selles olevat teavet tõhusa viirustõrjeprogrammiga.eSeti eesti esindus pole saanud teateid nu-titelefonide nakatumiste kohta, kuid anniko lisas, et selline teave läheb tõenäoliselt otse tootja laborisse uurida ning eesti esindus ei pruugi sellest teada saada.viirustõrje valikul pole anniko meelest

mõistlik lähtuda põhimõttest, kas see on tasuline või tasuta, vaid uurida, kui tõhus see on. «Programm on tõhus, kui selle ta-ga on tugev arendus ja tehnilise toe mees-kond, selle andmebaase uuendatakse ti-hedalt, programmi on tunnustanud sõltu-matud testlaborid, see ei koorma süsteemi ja on lihtsa kasutajahaldusega,» täpsus-tas ta.

foto

: Sx

C.h

u

Meil kõigil on ühepalju aega  – igal inimesel on ka-sutada 24 tundi ööpäevas. Kuidas on siis nii, et mõnel paistab kohustuste kõrvalt mõnuga jätkuvat aega nii sõpradele kui ka lastele, tei-sed aga näikse aina kurtvat, kuidas elu on nii stressirohke ja midagi ei jõua – pole aega, pole raha. Mida siis teha?

Lahenduse leidmiseks teeme kõige-pealt kindlaks selle olukorra juur-põhjuse ehk alustuseks tasub uurida, miks aega/raha ei jätku. Kõige põhi-lisemalt eristab rahulolevaid inimesi asjaolu, et nad on seadnud endale realistlikud eesmärgid ja planeerinud varu ka nende sihtide realiseerimi-seks. Vähem olulised asjad võibki edasi lükata või tegemata jätta.

Seda nippi kasutavad paljud oma igapäevaste rahaasjade korralda-

misel. Inimesed, kes on viinud oma soovid kooskõlla oma võima-lustega (ja jätnud ka piisava varu), elavad palju rahulikumat elu. Iga-päevaste kulude puhul teab pea igaüks, kuidas seda teha – juba kooliõpilased oskavad koosta-da eelarvet oma tulude ja kulude kohta. Kuidas aga teha seda suu-remate otsuste puhul nagu kodu soetamine, auto ost, pensioniks raha kogumine jne?

Pakun välja lihtsa tööriista. Miks mitte võrrelda planeeritavaid kulu-sid oma terve elu sissetulekutega? Teeme proovi.

Joonas on autoremondilukksepp, kes on 30 aastat vana ja teenib 1300 eurot kuus. Ta soovib osta endale eluaset, aga millise hinnaga kodu on tema jaoks sobiv? Asjas selguse saamiseks arvutame välja Joonase terve elu sissetulekud tänasest kuni pensionini vanuses 65 eluaastat.

Asja keeruliseks ajamine selle ees-märgi juures erilist kasu ei anna ja seega arvestame lihtsalt, et Joona-se tulud jäävad samaks terve tema tööea jooksul. Kodu võimalike variantidena vaatleme korterit hin-naga 52 000 eurot ja maja hinnaga 240 000 eurot. Paneme need numb-rid kõik ühte tabelisse ja vaatame, mis välja tuleb.

Nüüd on Joonasel nendele otsustele hoopis parem perspektiiv. Kas ma tahaksin kogu oma elu sisse tulekust kulutada peaaegu pool oma kodu ostmisele (rääkimata selle korras hoidmisest)? Kui palju oleks siis so-biv summa kodu ostmiseks?

Parema perspektiivi saamiseks võib tabelisse lisada ka muid suuremaid kulutusi. Kes on kõvem planeerija, võib koostada ka täieliku tulude ja kulude plaani. Vaata näidet allpool.

Kui ma ise seda tööriista esmakord-selt kasutasin, siis esimene tunne ei olnud väga hea. Karm tõde oli see, et päris paljud ihaldusväärsed asjad ei ole minu jaoks kunagi kättesaada-vad. Kui ma aga sellest ehmatusest üle sain, oli sellisest lähenemisest palju abi. See pani mind mõtlema, mis on siis ikkagi minu jaoks oluline ja mis mitte.

Ka lahenduste leidmisele andis see õigema perspektiivi – kui tahan en-dale rohkemat lubada, siis ei ole la-henduseks mitte laenuperioodi pi-kendamine, vaid – nii karm kui see ka ei ole – oma sissetulekute suuren-damine. Kui see fakt kohale jõudis, langes stressitase tunduvalt, sest mul oli tekkinud selgem arusaam oma soovidest ja võimalustest.

Aitame Sul oma kulusid ja tulusid targalt planeerida.Tule personaalsele nõustamisele!Lepi kohtumine kokku eesti@nordea.ee või telefonil 1772.

Lihtne tööriist õnnelikuma elu saavutamiseks

Tulu / kulu Summa (EUR) % tuludest

Tulud 546 000 100%

Korter 52 000 9%

Maja Nõmmel 239 000 44%

Kasutatud auto 10 000 2%

BMW 535 xDrive Sedaan 62 900 11%

Pension lisaks riiklikule 60% palgast 113 356 21%

Jooksvad kulud (400 € kuus) 225 600 41%

Kodulaenu intressid korteri ostuks (46 800 € @ 5%)

43 643 8%

Eluea tulud

546 000 EUR

Korter 52 000 EUR

9% kogu tulust

Maja 240 000 EUR

44% kogu tulust

Teet Parring, Nordea kuldklientide segmendijuht

Koos loome uusi võimalusi

REKLAAM

raha

Märts 2013 23

Tööpäeva õhtu Pärnus Kaubamajaka keskuses. Telereid müüb neli kauplust, aga mul ei ole 500-600 eurot, et seda kohe välja osta.

OnOffis jääb silma 42tolline LG. Asun teleri omadusi uurima ja küsin müüjalt lõpuks, kas jä-relmaksuga ka müüakse. «Miks ei müüda, ikka müüakse,» vastab ta ja asub Liisi järelmaksuvõi-malusi tutvustama.

Esimesena valige laenaja

Hiljem taipan, et olen teinud tüüpilise vea. Tele-rite ja järelmaksutingimuste korraga võrdlemi-ne ei lase mõlemasse süüvida ja tüdimus tuleb kiiresti.

Kiiruga võetud järelmaks osutub kallimaks

Enne kui ostate teleri või muu asja järel­maksuga, kulu­tage kasvõi mitu päeva pakkumiste võrdlemiseks, sest osa järel­maksu pakku­vate ettevõtete teenus on teis­test peaaegu kolm korda kal­lim.

teet.roosaar@parnupostimees.ee

Teet Roosaar

Targem on esmalt uurida, millise firma järel-maks on odavaim, seejärel kauplusest küsida, kelle järelmaksu nemad pakuvad, ja alles siis te-ler valida.

Teleriostuks annavad järelmaksu pangad, Elion, Liisi, UNO ja COF. Valik sõltub kauplusest: OnOffis oli võimalik sõlmida leping Liisi ja Swed-banki, Klickis Swedbanki, Liisi ja UNOga, Elioni poes ainult Elioniga ning Euronicsis Swedbanki ja Elioniga.

Nädalavahetustel ja tööpäevaõhtuti on valik veelgi piiratum. Swedbank vastab kauplusest saadetud järelmaksutaotlustele tööpäeviti kella 19ni, SEB kella 17.15ni. Kindlasti tuleks kaasa võtta kontonumber, mis alati ei pruugi rahakoti vahel olla.

Swedbankist tuleb vastus 15–20, UNOst küm-ne minutiga. Kõige lihtsam on saada vastust Lii-sist, kelle järelmaks on kõige kallim.

Pärast kahetunnist telerite ja järelmaksutingi-mustega tutvumist valinuks ma ilmselt Elioni poest 499eurose LG, mille eest tulnuks kahe aas-ta jooksul maksta 628,25 eurot. Kui oleksin sama

Põnev mu�nivorm täidetavate mu�nite valmistamiseks Saksa �rmalt KaiserUudse disainiga mu�nivormi keskel on kõrgem osa, mis küpsetades jätab mu�ini sis-se süvendi, kuhu saab lisada meelepäraseid täidiseid. Soolasteks täidisteks sobivad erine-vad salatid ning magusateks kreemid ja va-hud, mida võib kaunistada marjade ja puuvil-jadega. Laske fantaasial lennata ja valmistage lihtsa vaevaga omanäolised täidisega mu�i-

nid mistahes peolauale! Müügil hästi varusta-tud kauplustes üle Eesti. Maaletooja OÜ ETC Kodu.www.etckodu.ee

nid mistahes peolauale!

www.etckodu.ee

FOTO: DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA”

>> lk 16

raha

24 Märts 2013

hinnaga LG võtnud kohe OnOffist, maksnuks ma kahe aasta jooksul 698,31 eurot.

Õnneks ei ostnud ma midagi, sest parim pak-kumine ootas alles ees.

Laske teabelehed täita

Sättisin kodus telerid ja nende järelmaksutingi-mused võrdlustabelisse (vaata tabelit). Abiks olid poe täidetud Euroopa tarbijakrediidi standard-info teabelehed, mida kauplus on kohustatud teile andma.

Laske need müüjal kindlasti välja printida, ük-sikutest vastustest aastaintressi, lepingutasu ja muu sellise kohta pole abi.

Soovisin järelmaksu kaheks aastaks 0-sisse-maksega. Kasulikum on maksta kohe ära nii pal-ju kui võimalik, siis maksate teleri eest vähem.

OnOffi 499eurone teler maksnuks Liisi järel-maksuga kahe aasta jooksul 698,31 eurot, kalli-nemise protsent oli 39,94 (täpsemad andmed ta-belis).

Liisi kodulehel näitas kalkulaator samasugu-seks järelmaksuks 24 × 26,82 ehk 643,68 eurot. Siit moraal: ärge uskuge näidiskalkulaatoreid ja ettevõttele kasulike näidete põhjal reklaamita-vaid krediidikulukuse määrasid.

Elioni poest ostes maksnuks 499eurone teler kahe aasta jooksul 628,25 eurot ehk kaup oleks ostjale kallinenud 25,90 protsenti.

Klickis sobivat 499eurost telerit ei olnud. 575eurone teler maksnuks UNO järelmaksuga 766,40 eurot, kallinemise protsent 33,28.

Et telerite hinnad on erinevad, tasub kõige rohkem tähelepanu pöörata Euroopa tarbijakre-diidi standardinfo teabelehes toodud kauba ko-gukulule, krediidikulukuse määrale ja ise arvu-tatud kauba kallinemise protsendile.

Eelmistega võrreldes oli UNO järelmaks Liisist odavam ja Elionist kallim.

Veidi mõjutab võrdlust see, et väiksemal ostul on krediidikulukuse määr suurem ja suuremal väiksem: Elionil näiteks 499eurose teleri puhul 26,76 ja 569eurose teleri puhul 26,16 protsenti. 499eurose teleri järelmaks olnuks Bigbanki grup-pi kuuluval UNOl veidi kallim.

Swedbank kõige kasulikum

Kas kõige kasulikum on võtta järelmaksu Elio-nist? Kindlasti mitte, kui võrrelda Euronicsis silma hakanud 569eurose teleri Swedbanki, Elioni ja SEB järelmaksupakkumisi (vaata ta-belit).

Loomulikult olnuks selgem kõigilt 499 eurot

viis soovitustSwedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja anne Sägi soovitas järelmaksulepingu sõlmimi-sel järgida viit asjaolu.• Ärge võtke järelmaksu kergel käel

ilma tulevasi kohustusi ja järelmak-suga seotud lisakulusid kaalumata. võibolla tasuks uue teleri ostmiseks kahe aasta jooksul iga kuu 21 eurot kõrvale panna, mitte hiljem maksta sama aja jooksul 26–29 eurot?

• Võtke kõiki andmeid sisaldav tea-beleht varakult, enne lepingu sõlmi-mist. See annab võimaluse võrrelda omavahel pakkumisi, kus kõige olu-lisemad on kauba kogukulu ja kre-diidikulukuse määr.

• Tehke sissemakse võimalikult suur, et intressikulu vähendada. Kui int-ressi ei arvutata mitte laenujäägilt, vaid laenusummalt, tasute alguses peamiselt intresse ja lepingu kat-kestamise korral on põhiosa suures osas alles maksmata.

• Lugege leping enne allkirjastamist kindlasti läbi ja võrrelge andmete-ga, mis teile varem anti. Midagi ei tohi jääda arusaamatuks, müüja asi on kõiki keerulisi termineid sel-gitada.

• Uurige, millistel tingimustel saab laenu enne tähtaega tagasi maks-ta ja mida tehakse makseraskus-te korral.

Poed ja teleridjärelmaksu pakkumised on võetud 24 kuuks 0-sissemaksega.

järel maksu pakkuja

Kauplus Hind kohe ostes

Hind kahe aasta

jooksul

Maksate rohkem

Kauba kallinemine

(%)

Krediidi­kulukuse määr (%)

lepingu­ tasu

Kuutasu

liisi onoff 499 698,31 199,31 39,94 40,67 - 29,10

uNo Klick 575 766,40 191,40 33,28 29,88 18,50 31,07

SeB euronics 569 724,99 155,99 27,41 26,32 18,85 29,05

elion elion 499 628,25 129,25 25,90 26,76 15,98 25,86

elion euronics 569 714,08 145,08 25,49 26,16 15,98 29,49

Swedbank euronics 569 648,52 79,52 13,97 14,78 19 26,23

Andmed: järelmaksu pakkujad, Osuti

järelMAKSu pAKKujATe võrdlemiseks tuleks võtta aega ja teha endale selgeks, kui palju tu-leb lisaks maksta. alati ei tasu us-

kuda ka näidiskalkulaatoreid, pi-gem võtta ise taskuarvuti kätte ja

teha mõned rehkendused.

foto: arvo MeeKS/„vaLGaMaaLaNe”

”Targem on esmalt uurida, mil­lise firma järelmaks on odavaim, seejärel kauplusest küsida, kelle järelmaksu nemad pakuvad, ja alles siis teler valida.

”Ärge usku­ge näidis­kalkulaato­reid ja ette­võttele kasulike näidete põhjal rek­laamitavaid krediidi­kulukuse määrasid.

raha

Märts 2013 25

Kas raske töö nagu niitmine heinamaal peab olema ebamugav ja raske ka juhile? Kindlasti mitte! 1026R standardvarustusse kuuluvad hüdrostaatiline jõuülekanne, 4 ratta vedu ja roolivõim. Lisaks mugav deluxe iste, vedrustus, tuled ja palju muud. Komplektis on kiirühendusega 137cm niiduseade. On aeg teha tööd rõõmuga ja mugavalt. Küsi pakkumist juba täna!

Küsi lähimast Stokkerist www.stokker.com või võta ühendust oma müügimehega www.stokkeragri.ee/kontakt.

Hinnale lisandub käibemaks.

www.stokkeragri.ee

Lisa mugavust. Hoia kokku aega ja raha.

TRAKTOR 1026R

137CM NIIDUSEADE

PAKKUMINE KEHTIB KUNI 31.MAI 2013

13 599EUR

www.kikas.eeKikase väike kotlet on müügil: Selver, Prisma, Comarket, Konsum, Maksimarket, A&O, Säästumarket, Rimi, Maxima, Stockmann ja Tallinna Kaubamaja toidumaailm.

Meie võit!Kikase väike kotlet sobib hästi pere igapäevasele toidulauale, teda võib grillida, soojendada pannil või piknikul võileiva vahele panna.Võidu võti peitub väikese kotleti sisus ja heas maitses!

Korralik kotlet Kikaselt!

• harjumuspäraselt hea maitsega• valmisküpsetatud• säästliku pakendiga• nitritsoolata• säilitusaineteta

maksva teleri järelmaksutingimusi küsida ja neid võrrelda, kuid kõikides kauplustes pole sama hinnaga telereid osta.

Võttes 569eurose teleri ostuks järelmaksu Swedbankis, pidanuks ma kahe aasta jooksul tasuma 648,52 eurot, kallinemise protsent 13,97.

Euronicsis pakutud Elioni järelmaksu valimi-sel kuluks sama teleri ostuks 714,08 eurot, kalli-nemise protsent 25,49. Võrreldes Swedbankiga on Elioni järelmaks 65,56 eurot kallim.

Liisit, UNOt ja teisi südamliku nime, kuid kül-ma südamega ettevõtteid Euronics ei pakkunud. Küll küsisin järelmaksu SEBst.

SEB järelmaksu korral tulnuks 569eurose tele-ri eest tasuda kahe aasta jooksul 724,99 eurot, kallinemise protsent 27,41.

Kui võrrelda Swedbanki, Elioni, SEB, UNO ja Liisi kauba kallinemise protsente, on näha, et Lii-si ja UNO on Swedbankist rohkem kui poole kal-limad. Swedbanki järel tasub eelistada Elioni või SEBt.

Kaaluge lisakohustusi hoolega

Järelmaksulepingut sõlmides on oluline seegi, millistel tingimustel seda enne tähtaega lõpeta-da saab.

Swedbank ja Elion tahavad ainult võlgu jää-nud summat, SEB, UNO ja Liisi küsivad lisata-su. SEBl ja UNOl on see protsent tasutavast summast, kui jäänud on üle aasta, ja pool prot-senti, kui jäänud on alla aasta. Liisi võtab pool protsenti, sõltumata lepingu lõpuni jäävast ajast.

Inimestel, kellel on maksedistsipliiniga rasku-si, tasub süveneda Euroopa tarbijakrediidi stan-dardinfo teabelehel toodud maksete hilinemise sanktsioonidesse. Liisi meeldetuletuskiri mak-sab kuni 32, UNO kiri 12,78 eurot!

Makseraskustesse sattumise korral rakendab UNO kohe 27 ja Liisi 20 protsendi suurust aasta-intressi, mida arvutatakse laenusummalt, mitte laenujäägilt.

Liisiga lepingut sõlmides olete nõustunud sel-lega, et leppetrahv lepingu erakorralise ülesütle-mise korral on kuni 30% laenusummast.

Swedbank, Elion ja SEB arvutavad intressi lae-nujäägilt, UNO ja Liisi laenusummalt. Iseloomus-tamaks intressi arvutamise viisi, lepingutasu ja igakuise haldustasu (seda kasutab näiteks COF) mõju ostja rahakotile, tõi Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi lihtsa näite.

Laenate 1000 eurot üheks aastaks ja maksate 100 eurot kohe, intress on 20%. Kui intressi ar-vutatakse jääkväärtuselt, on kuumakse 83 eurot ja kokku peate tasuma 1100 eurot. Intressi soe-tusmaksumuselt arvutades tõuseb kuumakse 90 ja üldsumma 1180 euroni.

Mõlemat tüüpi lepingule 15eurose lepinguta-su ja eurose haldustasu lisamine tõstab kauba hinda veel 27 euro jagu. Ainult eurose haldusta-su võtmine kergendab aastas rahakotti 12 euro jagu.

Anne Sägi märkis, et pakkumistesse süüvimi-ne võib olla ajamahukas ja tüütu, kuid rahaliste otsustega ei maksa kiirustada.

Sama rõhutas ka tarbijakaitseameti tarbijapo-liitika ja avalike suhete osakonna juhataja Han-na Turetski. «See, kui öeldakse, et mõne pakku-ja puhul läheb vastuse saamisega aega, ei tohiks olla argument sellest loobuda. Sageli on need pakkumised, mida saab teha kiiresti, märksa kal-limad. On teada ka lausa kolm korda kallimaid juhtumeid,» selgitas ta.

vaba aeg

26 Märts 2013

Matkanõu jagab Kaitseliidu Järva maleva nooreminstruktor noo-remveebel Raimo Merilo. Tema on ka matkaja-modell.

Matkavarustusega kauplejate sõnul kogub matkamine populaarsust, kuid altminekuid va-rustuse valimisel tuleb ette palju.

Matkates hoia nahk kuiv

kuido.saarpuu@jt.ee

Kuido Saarpuu

Varakevadki on sobiv aeg jalgsimat­kale minna. Kõike tarvilikku, mida üks matkasell muretsema peaks, on poeletid pilgeni täis. Valiku tegemisel tuleb kasuks, kui tunda matka­ ja rännaku tarkusi.

MÜTSSee, milline müts pähe panna, sõltub ilmast. Kin-del on, et pead tuleb kaitsta tuule eest.

Kui mütsid tunduvad liiga paksud, on hea va-riant kasutada tolmu- või võrksalli. Mõlemal on palju kasutusvõimalusi.

VÄLISRIIETUS

Olenevalt ilmast tasuks kaaluda Windstopperi (tuult blokeerivast materjalist riietusese) peale-viskamist. Jaki puhul on oluline, et lukkudega saab õhutust reguleerida. Kilest või kummeeri-tud tooteid ärge eelistage.

Kõige tähtsam on õige aluspesu ja soe pesu, sest see annavad mugavuse. Pealisrõivaid saab alati vahetada.

SELJAKOTT

Seljakoti valikul lähtuge mugavusest ja koti kan-devõimest. Ühe keskmise rännaku puhul võiks seljakoti mahutavus alata nii 30 liitrist.

ALUSPESUSelga pange pesu, millega olete harjunud käima. Pesu võiks olla suhteliselt liibuv, samas tempe-ratuuri juhtiv. Järgmine kiht võiks olla võrkpesu, mis tekitab keha ja välisriietuse vahele õhukesk-konna ehk tekib tuulutus.

Suurim viga, mida alusriietuse puhul teha, on panna tavaline puuvillane särk kohe vastu keha. Alguses on hea soe ja pehme, kuid liikumist alus-tades hakkab nahk end higiga katma. Puuvill imab end täis ja nahapinnalt kaob tuulutus. Kui inimesel sisetemperatuur tõuseb, muutub soo-ritusvõime (langus võib olla kuni 40 protsenti).

SOKID

Kasutage võimalikult suure villasisaldusega sok-ke. Tähtis on, et sokid säilitaksid oma esialgse kuju ja liibuksid ümber jala. Vanaema kootud vil-lased sokid on väga head, kuid nad lähevad aja-pikku vormist välja.

On tähtis, et päkka puudutav sokipind poleks eemaleulatuva lõimega. Liikumisel liigub jalg so-ki sees ning päka alla võivad moodustuda pisi-kesed higi-, mustuse- ja nahakübemed. Mingil hetkel võib see kõik hakata jalga hõõruma.

SAAPAD

Saapad nagu sokidki peavad sobima. Inimeste jalakuju ja -võlv on erinevad. Rusikareegel on, et jalanõu peab olema vähemalt pool numbrit suu-rem. Nii pöial kui ka varvastel peab olema liiku-misruumi.

Soe on hea, kuid seda vaid gaasina. Kui saapas puudub õhuruum, siis õhutus ei toimi ja jalg on ühel hetkel higi täis.

Saabas peab olema hooldatud. Suvistel ränna-kutel on kõige parem kasutada ühekordse seina-ga nahkjalatseid. Sissekandmata jalanõudega pole mõtet matkale minna.

matkaniPPMagamiskotis magades kannatab kehasoojusega niiskeid rõivaid kuivatada. Palju oleneb sellest, milli-ne on välistemperatuur ja uneaja pikkus. Kui rõivad on väga märjad või une-aega napib, seda võtet ka-sutada ei tasu. Matkatarkus on, et mida rohkem rõivaid magama minnes seljast võtta, se-da kiiremini hakkab keha sooja tootma.

kommentaar

Tiit Pruulireisisell, reisi büroo GO Travel nõukogu esimees

juba siis, kui pean kolmeaastase lapsega õue jooksma minema, panen selga spetsiaalse riietuse. Nüüdisaegne riietus on minu mee-lest võtnud ära võimaluse viriseda halva il-ma üle. Paraku on tõsi, et mugavus maksab ja päris palju. aga näiteks ilma the North face’i väi-kese Summet-seeria sulejopeta ei oska ma vist enam tööl ka käia, ehkki see on mõel-dud riietuse keskmise kihina mägedes roni-miseks. Ma hindan moodsaid core-tex’i ja teisi ana-loogilisi materjale matkariietusena märksa rohkem kui naturaalseid materjale. Pea, käed ja jalad on teadagi kohad, mida tuleb eri-ti hoida. Kõik teavad heade saabaste tähtsust. olles elus korduvalt külmetanud ära oma sõrmed, kinnitan, et see on sama ebamugav kui vere-le hõõrutud jalad. raskema ilmaga välja minekuks on mul üks fliisist tehtud tuulestopperiga müts. Näen sel-les eriti tobe välja, aga mul on hea soe olla.Matkaks pakkimiseks on mul kunagi tehtud üks tüüpnimekiri, mis hõlmab peaaegu kõi-ke võimalikku. võtan selle iga kord kotti pak-kides ette ja vaatan üle just selle matka pil-guga. tuleb hoolega läbi mõelda, mis matkale ma täpselt lähen. Liigseid asju kaasa tassida on rumal ja raskemate matkade puhul ohtlik-ki. igasuguse edevuse võiks matkale min-nes unustada, asjade kaasavõtmisel tuleb ol-la lihtsalt praktiline.

foto

d: d

Mit

ri K

otj

uh

/„jä

rv

a t

ea

taja

”

vaba aeg

Märts 2013 27

LIITU SUURE EESTI RAAMATUKLUBIGA!

A P R I L L I K L U B I R A A M A T

Aia kujundamine mõtetes ja praktikasMerilen Mentaal

Miks liituda?• Uus, ekstra klubiliikmetele valitud

igakuine klubiraamat poehinnast kuni 35% soodsamalt

• Igakuised eripakkumised kuni 50% soodustusega

• Viie klubiraamatu ostmise järel tasuta auhinnaraamat

• Soodsamad hinnad kui poes• Vahvad reisid ja klubiüritused

Kuidas liituda?Helista tööpäevadel numbril 6460218Liitu internetis aadressil www.serk.eeKirjuta aadressil raamatuklubi@serk.ee

UUE LIITUJA KINGITUS on üks raamat järgmisest valikust:

Minu köökVesta Reest

Loodussõbralik käsitööNicola Gouldsmith, Jacqueline Mann

101 Eesti spordiluguTiit Karuks

TA VA H I N D

€ 24.90

KLUBIHIND

€ 16.90

Oma kogemusi alternatiivenergia kasuta-jana jagavad paarkümmend ettevõtlikku eestimaalast, nende hulgas ka teatrijuht Peeter Jalakas ja dirigent Tõnu Kaljuste.Raamatu teine osa annab teoreetilisi teadmisi koduse elektrijaama rajamisest. Raamatus on üle 200 foto ja joonise, mis aitavad mõista kasutatavate süsteemide olemust ja ehitust.See käsiraamat peaks julgustama nii neid, kel on eluline vajadus kodune elektrijaam käima panna, kui ka neid, keda paeluvad alternatiivne energia ja säästlik eluviis.Raamatu levitaja: Petrone Print www.petroneprint.ee

RAAMAT TUTVUSTAB EESTIMAALASTE KODUDESSE RAJATUD PÄIKESE- JA TUULEENERGIA JÕUL TÖÖTAVAID ENERGIASÜSTEEME

Seljakotis olgu iga gramm läbi mõeldudraimo Merilo soovitab järgida matkal teatud reegleid. «isegi kui tegemist on kevade või suvega, ta-suks teada väga lihtsat reeglit: kui väljas on 20 kraadi sooja, siis see on nii kuni rinnuni, 15 kraadi on vööni ja 10 kraadi põlvedeni,» lausub ta. Kui inimene tarbib tavapäeval vett kaks-kolm liitrit, siis sõltuvalt matka pikkusest, intensiivsusest ja treenitusest võib veetarbimine palavatel suvepäevadel ületada 10 liitri piiri. «See tähendab organismis suurt soolade pesu, sest kogu aeg antakse vett välja ja juuakse uut peale,» ütleb Merilo. oluline on võtta kaasa tugevast plastmassist veeanum. Kamba peale soovitas Merilo tassida tagavara-vett Camelbacki veekotiga. «joomise põhimõte on, et kui üks joob, siis joovad kõik,» rõhutab ta. «Sedasi väldime, et keegi unustaks vedelikku tarbida.» Kui ükskõik milline varustuse osis hakkab matka jooksul ebamugavust valmistama, tuleb see Merilo sõnul kohe eemaldada või välja vahetada. tähtis on osata end hoida. Sõltumata jalgade olukorrast, on Merilo kogemust mööda oluline vahetada peatustel sokke, lastes samas jalgadel maha jahtuda. varustust on alati hea paigutada ühte seljakotti, millest käib jõud üle. Merilo soovitas seejuures lähtuda nii-öelda pakendite pakkimisest, et mahutada kaasavõetav kraam kotti ära tihkelt, raskemad allapoole ja kerge-mad ülespoole. Seljakoti pakkimisel soovitab Merilo pidada silmas aastaaega ja olukorda. tema paneks kohustusliku varustu-se nimekirja esmalt kompassi, siis teab matkaseltskond vähemalt oma liikumissuunda. «Pole ju eriti raske leida metsa all midagi uudistamisväärt ja tagantjärele imestada, et kuhu me nüüd jõudnud oleme,» põhjendab ta. Kaasavõetav mobiiltelefon võiks olla lihtne, et aku kestaks võimalikult kaua. Maha ei tohi unustada termokilet, ilmastikukindlaid tule süütamise vahendeid, midagi energiarikast söömiseks, paberit (hügieenitoiminguteks, tule süütamiseks, nõude kuivatamiseks), teipi hädaparandustöödeks ja tööriistu (multitool, väike kirves). Kui seltskond jääb laagrisse või teeb mõne peatuse, pole ülearu väiksem koormakate, mille alla minna vihmavarju, kus valmistada süüa või hoida varustust. elamise püstitamist hõlbustavad kinnituskummid. Nendega on lihtne sättida üles ka näiteks riidekuivatus-nööri. Pisitarvikutest tasuks mõelda pintsettide (mustuse, puukide eemaldamiseks), iseliimuva sideme, allergiara-vimi peale. Matkaseltskonna alguse või lõpu tähistajal oleks avatud liiklusega teedel liikudes ohutuse mõt-tes hea selga tõmmata helkurvest. Kui ettevalmistused – asjade valik ja pakkimine – on tehtud uisapäisa, võib Merilo hinnangul lõpuks tek-kida olukord, kus iga üleliigne raskusgramm mõjutab matka edenemist. «olen täiesti kindel, et terve ini-mene on suuteline kümme meetri kandma oma kehamassiga võrdset raskust, aga kui räägime sajast või rohkemast kilomeetrist, võib lõpuks tunduda ka enda raskus liigsena,» lausub ta.

elamise püstitamist hõlbustavad kinnituskummid. Nendega on lihtne sättida üles ka näiteks riidekuivatus-

Pisitarvikutest tasuks mõelda pintsettide (mustuse, puukide eemaldamiseks), iseliimuva sideme, allergiara-vimi peale. Matkaseltskonna alguse või lõpu tähistajal oleks avatud liiklusega teedel liikudes ohutuse mõt-

Kui ettevalmistused – asjade valik ja pakkimine – on tehtud uisapäisa, võib Merilo hinnangul lõpuks tek-kida olukord, kus iga üleliigne raskusgramm mõjutab matka edenemist. «olen täiesti kindel, et terve ini-mene on suuteline kümme meetri kandma oma kehamassiga võrdset raskust, aga kui räägime sajast või mene on suuteline kümme meetri kandma oma kehamassiga võrdset raskust, aga kui räägime sajast või

vAlIK ASjAdeST, mis peaksid matkal seljakotis kindlasti kaasas olema.

vaba aeg

28 Märts 2013

küsi ja asjatundja aitabLooduses on hea stressi peletada, nii on oÜ Matkasport teenindus-juht anneli Mere täheldanud üha suurenevat huvi matkamise vastu. Matkavarustuse juures soovitas Mere jälgida arvulisi väärtusi. «rää-kides näiteks telgist, siis brändi- või matkatelgid on vettpidavad 24 tundi. tava(toidu)poes võib telgil olla sama veekindluse number, sa-mas puududa ajaühik ning vihmasahmakas võib piltlikult öeldes ko-he kaela tulla,» selgitas ta. varustust soovitab Mere osta ikka matkapoodidest. «tasuks usalda-da poeketti, kus on võimalik soetatule hiljem ka varuosi juurde os-ta,» lisab ta.Matkaspordi poodides küsitakse varustuse nõutajalt esimese asjana kõige ekstreemsemate kasutustingimuste kohta. «tähtis on, et inime-ne oskaks mõelda julgelt, odavam toode ei pruugi olla kõige raske-mate tingimuste tarvis,» põhjendas Mere. Selgapandav või kaasavõetav matkatarve peab Mere meelest sobi-ma ennekõike kandja ja ees ootava tegevusega. Matkavarustust mu-retsedes on tähtis saada kokku komplekt. «Kui näiteks alusriietuse valikul eksida, pole lõppkokkuvõttes kasu ka ultrapraktilisest jopest,» sõnab ta. Matkavarustust sissevedava oÜ SQf juhatuse esimees Sven Salu-maa nõustub, et tavamatkajate puhul võib suurimaks veaks osutuda keskkonda sobimatu matkavarustus. Mööda pannakse ka matkaaja arvestamisega, seda eriti talvel. Salumaa sõnul peaksid matkapoodide klienditeenindajad olema oma ala profid, kuid paratamatult kohtab leti taga kogemusteta ini-mesi, seega ei oska nad ka õigeid soovitusi anda. ostjaidki on teadmistelt seinast seina, kuid Salumaa pakkus, et kesk-mine klient ootab poest toote juurde ka mingit nõuannet. Salumaa nõuanne on võtta ühes spetsiaalseid matkatoite. Nende eelis kompaktne pakend, kerge kaal, kuid suur toiteväärtus. Pikema matka puhul võiks toitu olla kaasas varuga. Salumaa tähelepanekut mööda kasvatavad sportmatkad populaar-sust. Nagu ka fotomatkad, kus piltnikud lähevad lausa nädalateks suuremast inimkärast eemale.

metsatarkustKui oled eksinud,• ära satu paanikasse;• helista kodustele;• helista politsei lühinumbril 110 või hädaabi numbril 112 ja teata oma umbkaudne asukoht;• pärast helistamist jää paigale, et mitte sattuda juba läbiotsitud alale;• kirjelda võimalusel oma asukohta silmatorkavate maamärkide järgi;• pea meeles, et otsida võidakse nii maad mööda kui õhust;• kui helistada pole võimalik, järgi liikudes metsasihte, kraave, jõgesid ja otsi lagedaid avaraid alasid, kus

sind on parem märgata;• liikudes jäta endast maha märke; • pimedas anna endast märku taskulambiga;• kui oled metsast välja jõudnud, anna sellest ka teada, sest sind võidakse otsida.

Allikas: päästeamet.

foto

: Pr

iit P

uL

Le

rit

S/„P

oSt

iMe

eS”

jalgrattad

Märts 2013 29

Peres, kus jalgratas on eelistatuim liiku-misvahend, on tavapärane, et vanemad pakuvad sõidurõõmu ka pere pisema-tele liikmetele ning seni, kuni väikestel

rattasõiduoskus puudub ja jaksu napib, saavad nad kaasa reisida jalgrattatoolis.

Aga milline tool valida: kas pakiraamile kinni-tatav iste või hoopis niisugune, mis käib sadula-toru külge?

Interneti populaarsetest perefoorumitest sel-gub, et väga lihtne see valik polegi. Teadjamad väidavad, et pakiraamile kinnitatavas toolis is-tuv laps saab tunda igat väikseimatki lohku ja muhku, millest ratas üle sõidab. Teatavasti pole pikaajaline rappumine lapse tervisele kasulik.

Kui palju väike kaasreisija toolis rappumist ta-luma peab, sõltub loomulikult sellest, kas retk kulgeb siledal asfaldil või hoopis metsateel.

Taaskasutus kogub hoogu

Viljer Variksaar Pirita Hawaii Expressist kinni-tas, et väide peab tõepoolest paika. «Euroopa Lii-dus ei tohi enam mitu aastat müüa pakiraami külge kinnitatavaid lastetoole. Minule teadaole-valt neid enam ei toodetagi,» ütles ta.

Kevad tuleb! Rattad alla!Kasutamise ja tootmise keelustamise põhju-

sena tõi Variksaar välja peamise – võimalike ter-viseriskide maandamise.

Praegu ongi rattatoole müüvates kauplustes saada vaid selliseid, mis kinnituvad rattaraami külge. Sadulatoru külge pandud toolil tekib nii-öelda amordiefekt ja iste vetrub.

Peamiselt ostetakse sadulatoru külge kinnita-tavaid istmeid, mis tähendab, et laps istub vane-ma selja taga. Mõni lapsevanem otsustab siiski nii-öelda pulga, ratta lenkstangi juurde kinnita-tava istme kasuks, sest nii on laps vanemal kind-lalt silma all.

Lastega peredes on teatavasti iga sent arvel ja taaskasutus kogub peredes üha rohkem hoogu. Kui vanemate õdede-vendade rõivaid ja jalanõu-sid sobib edukalt kanda ka noorematel, siis iga-suguse turvavarustuse (jalgrattatool, autotur-vaiste, turvahäll, kiiver) arvel spetsialistid raha kokku hoida ei soovita.

Niinimetatud teise ringi poodidest võib leida üliodava hinnaga rattatooli. Ehk veidi väsinud moega ja kriimulise, ent ajaks asja ära küll.

Viljer Variksaar soovitas siiski rahakotisõbra-liku tehingu tegemata jätta, sest second-hand’i kauplustes müügil olevate toolide puhul on nen-de eelnev saatus tihtipeale teadmata.

Toolil võivad olla kukkumise tulemusel tekki-nud mikrovigastused, detailid «väsinud». Põhi-mõtteliselt on see võrreldav kasutatud auto os-tuga.

Kui peres on üks laps tooli kasutanud ja soo-vib seda nooremale pärandada, siis jääb see va-nemate otsustada. «Kui tooli on korralikult hoitud, mingeid avariisid pole olnud ja tootja

Immunoeliksiir Punane päevakübar, meliss ja roosilõhnaline kuldjuur on kõik väga tuntud immuunsüsteemi ergutava,viiruste levikut takistava ja toonust tõstva toime poolest. Tinktuuri koostisesse kuuluvad salvei ja saialill on tuntud ja rahvameditsiinis palju kasutatud antiseptikud.

www.vipis.euTooted saadaval apteekides

kuldjuur on kõik väga tuntud kuldjuur on kõik väga tuntud immuunsüsteemi ergutava,

toonust tõstva toime poolest.

kuuluvad salvei ja saialill on

palju kasutatud antiseptikud.

Tooted saadaval apteekides

kuldjuur on kõik väga tuntud

toonust tõstva toime poolest.

merit.manni@jt.ee

Merit Männi

>> lk 30

Veel mõni­kümmend aastat tagasi ei teatud, mis on jalgratta­tool. Emad panid lapse istuma paki­raamile ja sõit läkski lahti. Praegu ei kujuta ükski lapsevanem ette, et võtaks oma võsu­kese liiklus­keerisesse kaasa ilma kiivri ja ratta­toolita.

rattatoolMida rattatooli ostes silmas pidada• Pööra tähelepanu kinnituskomplektile. Kui tu-

gevalt see ümber rattaraami kinnitub ning kas relsid, mille peale lastetool toetub, on vastupi-davad.

• Uuri, kui lihtsalt saab tooli ratta küljest ära võtta, reguleerida seljatoe nurka ja jalatugesid.

• Kallimatel toolidel on seljatugi kokku klapitav, et oleks mugav näiteks autoga vedada.

• Tool sobib lastele vanuses üheksa kuud kuni neli aastat kaaluga 9–22 kg.

Allikas: Viljer Variksaar

KÜllY KAArjASel ning tütardel ida Lillel ja roosil on väikelinnas elades jalgratas ainuõige liikumisva-hend. Pildi tarvis on ida Lill nõus küll järelkärus rõõmsa näoga po-seerima, ent ta on juba küllalt suur, et ise jalgrattaga sõita. Nii saadetak-se aastaid truult teeninud käru sel suvel väljateenitud vanaduspuhku-sele. foto: dMitri Kotjuh/„järva teataja”

jalgrattad

30 Märts 2013

Kui lapse pikkus ei võimalda teda -innik agöövavrut otua tlesahok eteuõn

tada, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvava-rustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kin-nitamise nõue ka taksojuhile ning tak-sos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turva-toolide asemel turvahoidikut Fest, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohu-tult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Eestis tohib kasutada alates 15 kg lastel. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõiduta-vad lapsi vanavanemad, jääb ära koh-

makate istmete tõstmine ühest autost teise.

Kalleid ja ruumi nõudvaid istumis-aluseid soetama ei pea. „Fest on sääst-likum võimalus, mis sobib laste tur-

,essotua erep iin itsäh skudiõs skesilavtaksosse, koolibussi kui ka rendiautos-se,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ette nähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele,

.taakifitres enahok elles badneõt adimSeda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turva-varustust rentima.

Toodet müüakse Olerexi tankla-ketis ning e-poes aadressil www.festbaltic.eu. Fest jõuab Smart-Posti abiga kiirelt tellijani.

Auto turvatoolide väiksed ja mugava-mad leiutised

www.festbaltic.eu

Kohmakatele ja ruumi nõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks mitte ka taksojuhte, kes peavad laste turvavarustust soetama.

• turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele

• kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse

• soodne – tunduvalt odavam kui turvatool

Turvahoidik FEST

Telli turvahoidik meie kodulehelt

www.festbaltic.eu 20 euro eest,

kusjuures toote saatmisel Smartpostiga

tasub saatmiskulud Fest Baltic OÜ.

TÜHJENDUSMÜÜK

kuni kaupa jätkub!

on usaldusväärne, siis miks mitte,» ütles Varik-saar.

Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus jalgrattu-rite hulk kipub juba autode hulka ületama, rat-tatoole tihti ei kohta. Küll on tänavaliikluses kin-del koht jalgratta järelkärudel, kus väiksed taan-lased muretul meelel ema või isa jalgratta külge kinnitatud «tõllas» sõitu naudivad.

Tooli asemel kärusse

Ka Eestis on viimastel aastatel jalgratta järelkä-ru populaarsust kogumas. Linnaliikluses neid tihti siiski ei näe. Eks selle põhjus ole asjaolus, et tänavatel on sellega veidi keerukas manööver-dada ja kõnniteedele käruga liiklema tihtipeale ei mahugi. Pealegi on jalakäijate vahel laveerida keelatud.

Küll võib jalgrattakäruga liiklejaid näha linna-ümbruste kergliiklusteedel. Hädavajalik on jalg-rattakäru peredes, kes armastavad läbida ratta-ga pikemaid vahemaid, sest lisaks lastele mahu-tab kärusse keskmise suurusega seljakott ja muud matkakraami.

Kärus istujale on see ülimugav sõiduvahend, sest kui turvatoolis olija on ilmastikuolude ees põhimõtteliselt kaitsetu, siis kärutatav pääseb peitu päikesevarju, vihmakatte või putukavõrgu alla. Käru paigaldatakse ratta külge spetsiaalse kinnituse abil, kinnituse tüüp sõltub tootjast.

Kuigi järelkäru on suhteliselt kallis lõbu, on sissetoojad Eestis kindla turuniši leidnud.

«Kärusid ostetakse pigem igapäevakasutu-seks, et lastega koos aktiivselt liikvel olla, neid näiteks lasteaeda-koju sõidutada. Kui käru on vaja vaid matkaks, siis see pigem laenutatakse,» ütles Arketel Baltic OÜ esindaja Taavo Raun.

Järelkäru miinuseks peab Raun selle kõrget hinda. Hinnaklass sõltub peamiselt toote muga-vusest, kvaliteedist, mitmekülgsusest, varustatu-sest (vedrustus, pidurid, UV-kaitse, kasutatud materjalide ohutus lapsele).

Samas võib käru müügisoovi korral olla kindel, et toote järelturuväärtus on kõrgem. Rauna ütlust mööda peab käru kasutaja silmas pidama ka se-da, et ratta manööverdusvõime on piiratud, pöör-deid sooritades peab arvestama suurema trajek-tooriga ning kitsal tänaval sõites ei tasu kunagi unustada, et järelkärul on suuremad gabariidid.

Kuigi tootjate ja edasimüüjate kinnitusel on käru uppimineku võimalus selle sihipärasel ka-sutamisel õige väike, tasub künklikul metsarajal sõites jälgida tee kallet. «Suure külgkaldega mäe-nõlval on rattaistmega kindlasti lihtsam sõita,» ütles Raun.

Siiski kaaluvad rattakäru mitmekülgsed kasu-tusvõimalused Rauna meelest need miinused üles. «Jalgrattakäru kasutusiga on märksa pikem kui rattatoolil. Kärus saab sõidutada lapsi alates sünnist kuni viienda-kuuenda eluaastani, korra-ga saab kaasa võtta kaks last ning kui paigalda-da rattale lisaks tool, saab üks vanem kaasa võt-ta koguni kolm last,» selgitas ta.

Aktiivsetel vanematel, kes peale rattasõidu harrastavad jooksmist või suusatamist, tasub poest uurida lisatarvikute kohta. Osale mudeli-tele saab alla kinnitada suusad, samuti võtta rat-ta küljest lahti ühendatud käru kaasa rulluisu- või jooksurajale.

Nii rattatooli kui ka järelkäru hoolduseks on Viljer Variksaare ja Taavo Rauna meelest küllalt, kui puhastada seda niiske lapiga. Otsese päike-sevalguse kätte nad istmeid jätta ei soovita. Sa-muti panevad nad lastevanematele südamele ka-sutada nii rattatoolis kui ka -kärus reisijatel pea-le turvarihmade kindlasti kiivrit.

Ära unusta kiivrit!Kiiver peab vastama kvaliteedinormidele ning olema tähistatud sellekohase märgiga, kiivri küljes olgu ka hel-kurriba.Kiiver peab olema pa-ras. Suurem osa kiiv-reid toodetakse kahes suuruses: 54–57 ja 58–61 (pea ümbermõõt cm). Selleks et kiiver ei loksuks, vajuks sil-madele ega kuklasse, saab reguleerida suu-rust kiivri tagumises osas olevate rihmade abil. erinevad tootjad kasutavad erinevaid re-guleerimissüsteeme.Kiiver peab olema peas otse. Silmade ja kiivri serva vahele peab jääma umbes ka-he sõrme laiune vahe.Lõuaalune rihm peab kinnituma küljelt (mitte otse lõua alt). Kinnitus-rihm peab olema ker-gesti suletav ja paraja pikkusega.

Allikas: www.kiivriweb.ee

IgASuguSe Tur-vAvAruSTuSe arvel spetsialistid raha kokku hoida ei soovita. Niinime-tatud teise ringi poest võib leida küll odava ratta-tooli, kuid selle eel-nev saatus on tih-tipeale teadmata.

jalgrattad

Märts 2013 31

• Värvi- ja kuumakahjustustega juustele• Inca Inchi – Amazonase taim, mille seemnete õli on rikas Omega-3 poolest. Kerge mikroõli parandab juuksestruktuuri.• Eemaldab pusad, vähendab harjamisel või kammimisel juuste kahjustamise ohtu• Muudab juuksed kohevaks, liikuvaks, siledaks ja säravaks• Kaitseb juukseid murdumise eest kuumtöötluse käigus

John Frieda® FULL REPAIRUnikaalne salongist inspireeritud tooteliin elustab kahjustatud juukseid

John Frieda toodete müügikohad: Pärnu I.L.U. • Pärnu Suurejõe Selver • Rakvere Ideaal Krooni keskusesViljandi Männimäe Selver • Viljandi Christina ilusalong • Valga Selver

Tooted: • Šampoon 250 ml • Palsam 250 ml • Sheer Mist 75 ml – juustesse jäetav pihustatav hooldusvahend • Mask 200 ml

Minisun – D-vitamiin kogu perele.

Saadaval hästivarustatud apteekides.

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus.

Minisun on väike ksülitooli maitsega tablett, mida on kerge närida, imeda

või alla neelata. Minisun on Soomes välja töötatud

D-vitamiini sisaldav toidulisand, mille toime ja imendumine on

hästi uuritud. Minisun on saadaval ka 300 tabletti

sisaldavas perepakendis.

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Lapsed kaubakärusse? Miks mitte!Kopenhaageni ja amsterdami tänavail võib lisaks ratta taha kinnitatavatele järelkärudele kohata veel kummalisemaidki sõi-duriistu. väga populaarsed on kaubakärusid meenutavad kolmerattali-sed liikurid, mille ees on kaks ratast ja taga üks ratas. ratta esi-ossa on paigaldatud suur vineeritaolisest materjalist kast, ku-hu mahub istuma kuni kolm last. Kuigi kastis on nii istmepehmendused kui ka algelised turva-rihmad, samuti saab spetsiaalse raamiga kärusse paigaldada turvatooli või -hälli, ei järgi näiteks taanlased eriti ohutuseeskir-ju. Linnaliikluses vuhisevatest kolmerattalistest vaatavad tihti-peale vastu lapsed, kes pole kinnitatud turvarihmadega ning kiivergi on pigem erand kui reegel. Lisaaksessuaaridena saab kärudele paigaldada vihma- või päiksekatte. Kui lapsed on juba nii suured, et vanemate veo-teenust ei vaja, kasutatakse käru kasvõi poekottide vedami-seks, sest mahutavus on sama suur kui auto pakiruumil.

Vaata www.bakfiets.nl

kommentaar

Külly Kaarjasnelja lapse ema Türilt

esimese ja teise lapsega soetasime ikka esialgu rattatoo-lid. Kõigepealt minu, siis isa rattale. rattatoolide eelis järel-käru ees on kindlasti kompaktsus, kergus ja manööverda-mise lihtsus. Sa ei pea eriti mõtlema, kust ja kuidas saad sõita, kas ma-hud möödasõitu sooritama või sõidad näiteks üle möödu-tava varba. Kui peaks uuesti järelkäru ostma, siis jälgiks mõningaid de-taile tähelepanelikumalt: et näiteks seljatugi võiks veidi kal-du või reguleeritav olla ning mida kõrgem katus, seda pa-rem.aga alates kolmandast lapsest (kui lapsed on väikese vanu-sevahega) pole enam eriti muud valikut, kui tahad endiselt jalgrattaga liikuda.eks see eelis ongi, et kogu su «minilasteaed» mahub koos sinuga liikuma. Lisaks on järelkäru suur pluss: ruumikas pa-kiruum ja lisataskud, kuhu saab ladustada rannarõivad, toi-dukraami, mänguasju, mida lastega liikudes hulgaliselt kaa-sas on.Mina, vähetreenitud ja kehva võhmaga pereemana, ütleks muidugi, et järelkäru on pigem linnainimese sõiduriist. ta-hab siledat asfalti, et oleks selline mõnus veeremine. ega seda väga kerge järel vedada ole, eriti kui lapsed on täislastis peal. Nii et alati on rõõm, kui tee on ees mõõdu-kas languses.Meie järelkäru on üsna eakas ja meid ikka aastaid edukalt teeninud. Sel ajal, kui me ostu plaanisime, oli eestis pakku-misi vähe (minu mäletamist mööda ei leidnud me ühtki ka-sutatud käru pakkumist. Kasutatu ostmine poleks olnud probleem, alati saab ju veenduda, et kaup on korralik ja töötab rahuldavalt) ja uued olid suhteliselt krõbeda hinna-ga. Sestap vaatasime netis ringi ning leidsime Saksa eBayst soodsa hinnaga ja meile sobiva lihtsa käru.Meil on siiamaani olnud mõlemad võrdselt kasutuses: 4 last = 2 rattatooli + 1 kahekohaline järelkäru. Nüüd, kui suu-remad lapsed juba oma ratastel sõitma hakkavad, siis ilm-selt sel suvel võime oma järelkäru väärikalt vanaduspensio-nile saata.rattahooaeg algab meiel kevadel, kui lumi läinud ja asfalt kutsuvalt puhas, ning lõppeb suve lõpus, kui vihmased il-mad võimust võtavad. ekstreemsporti meie peres ei harrastata, see tähendab tal-vel rattaga ei sõida. järelkäruga on vihmase ilmaga ka see probleem, et jalgratta tagumisest rattast viskab pori üles, nii et järelkärus istujale sõidumõnu kaob.

Suur

em v

alik

toot

eid

ja te

llim

ine

kodu

lehe

kau

du.

Enne lume sulamist peaks majapidamises valmis olema üks korralik tühjenduspump. Selle hankimisegaei maksa viivitada, sest nõudluse kasvu on oodata kogu Euroopas, millest suurt osa katab lumevaip.Kõiki pumpade puhul on oluline, kui sügavalt, kui kõrgele, kui kaugele ja kui kiiresti need suudavad vettpumbata. Sobiva pumba valik sõltub sellestki, kas on vaja pumbata puhast vett, heitvett vm. Vastavadandmed on pakendil kirjas, vajadusel võib aga nõu küsida kas müüjalt või ka otse maaletootjalt.FLOTEC ja DELFIN pakuvad pumpi suures valikus igaks otstarbeks. Odavaima hinnaga saate plastkorpuseja kinnise töörattaga pumba lühiajaliseks puhta vee pumpamiseks basseinist, mahutist vms.Seevastu BIOX-tüüpi roostevaba tööratta ja korpusega pump on tõsine tööriist püsikasutuseks.

FLOTEC ja DELFIN on usaldusväärsed tootjad.Lisaväärtuseks varuosad, garantii ja hooldus kogu Baltikumis.

NB! Liiga odav hind on elektrimootoriga toodete juures pigem ohumärk, mis viitab ebakvaliteetsetele materjalidele:alumiiniummähised vaskmähiste asemel, tavaline teras roostevaba asemel, väiksemad IP indeksid, ebakvaliteetsed kaablid jne. Ettevaatlikuks peaksid tegema kõik tühjenduspumbad, mis maksavad alla 30 eur ja vibropumbad, mis alla 25 eur.

TÜHJENDUSPUMBAD(FP7K, FP7KV, FP14KVX, BIOX, PRIOX)