Igas Eesti koduhoovis on vähemalt üks grilliaparaat, paremal juhul kaks või enamgi. Moodsal ajal grilli-vad ka kodumasinad – tubased küpsetus- ja mik-rolaineahjud, võileivagrillid ja grillipann pliidi peal.

Televiisor veel ei grilli, aga küllap varsti hakkab mõni kallim küpsetusaparaat piltigi näitama. Kui Sitsiilias sündinud lapsele on sünnist saati selge, kuidas augud ri-gatoni-pasta sisse saavad, teab iga ontlik Maarjamaa noor midagi grillimisest, olgu siis tegu viineri või ehtsa lihatükiga.

Auto on Eesti mehele tähtis, aga korralik grillimasin mitte vähem ja parem on, kui need mõlemad on pare-mad kui naabril! Kes pole küllalt rikas või edev selleks, et kallite grilliaparaatidega noobeldada, siis võib Eesti mees teha grilliaparaadi igast saadaolevast vidinast. Nii on Grillfestil toimunud võistlustel edukalt grillitud näi-teks prügimäekandidaadist Riga pesumasina ja Selveri metallist poekäruga. Kui teil on koduhoovist kadunud nõukogudeaegne alumiiniumist silmapesukauss, võite olla kindel, et sellest on saanud kusagil lähikonnas tos-sava tavalise söegrilli kaas (mis muide selles ametis suu-repäraselt hakkama saab!). Türil elab üks mees, kel on koduhoovis neli endavalmistatud grilliaparaati, millest

üks on tehtud näiteks lambikuplitest ja ülejäänud ainult-grillijumal-teab-millest. Täiesti normaalne eestlane!

Kui mõne aastakümne eest teati, et grillimine teeb paksuks ja see on rohkem jorssidest õllesõprade ajatapp, siis tänapäeval on see küpsetusviis igati peen, tervislik ja nauditav kulinaarne kunst. Grillitakse pea kõike ja ju-ba ammu mitte ainult liha. Kellel peale hea kõhutäie ja vägeva kultuuriprogrammi ka oma grilliteadmiste aren-damise vastu huvi on, seadke sammud Pärnusse Grill-festile! Seal kohtate nii kodumaiseid kui ilmakuulsaid grilliprofessoreid, sel aastal on kohal nii Malta Grilliliit kui ka maailma tipplihunik Jamie Oliveri meeskonnast.

Palju kordi on päritud, millal Grillfest festivalina ära väsib? Vastus on lihtne: Grillfesti teeb suures osas Eesti grillikultuurne rahvas ise ja seega hääbumise ohtu ei ole. Kord aastas tuleme ikka suvepealinna kaunile aasale kokku, et regiooni suurima grillipeoga kogu maailma ees uhkeldada ja külalisi võõrustada.

Grillfestile on oodatud kõik ja sissepääs on endiselt tasuta. Kohtumiseni Pärnus – Grillfestil!

Auris Rätsep

Grillfesti korraldajate nimelwww.grillfest.ee

HEA TOIDU FESTIVALI ERIVÄLJAANNE JUUNI 2016

Eesti on grillisõbra paradiis, tere tulemast Grillfestile!

LAE TASUTALOE TASUTA

30pluss

Grilli kenas köögis

mis tahes ilmaga mis tahes aastaajal!

v a n n i t o a s i s u s t u s s a l o n gTe t - k o

Hea Toidu Osuti

Juuni 2016 3>> lk 4

LEIA LETILT REKLAAM

Magusa Mulli greibilimonaadLimonaad peab olema sel-line, et ise tahaks seda juua ning pakkuda ka lähedastele ja sõpradele. Oma käsitöölimonaadide val-mistamisel seame esikohale hea ning naturaalse maitse, mõnusa mulli ning madala suhkrusisalduse. Kõik need omadused leiad meie greibi-, apelsinilimonaadis ja jäätees.Naturaalselt parim – Magus Mull.

www.magusmull.ee

Leia letilt!Ikroffi kalamarjakreemid annavad hea energia-impulsi päeva alguseks!Valikus on hõrgu maitsega lõhekreem, krevetikreem, küüslaugu-tillikreem ja suitsuskumbriakreem, koostises Atlandi heeringa mari.Ikroff – see on Saksa kvaliteet suurepärase hinnaga.Kalamarjakreeme võib leida järgmistes kauban-duskettides: Selver, Maxima, Coop Eesti.

www.balticcaviarhouse.eu

Oma Põrsas pakub eestimaist sealiha perefarmist!

Pakume klassikalisi sealiha tükke, erinevaid

šnitsleid-palmikuid ning laias valikus grill-

tooteid. Võimalus osta korraga veerand siga

al 1,98 €/kg.

Ootame Teid meie lihapoodides:

• Tallinnas Mustamäe, Nõmme

ja Lasnamäe turul

• Rakveres Pikk tn 11

• Tabasalus Klooga mnt 5a

www.omaporsas.ee

Peale mitmesuguste tervisetoodete on suurematesse kauplustesse jõudnud erinevad valgurikkad toidutootedki. Kõrvuti tavaliste toidutoodetega leiab

nii kodu- kui välismaiseid kohupiimakreeme, jo-gurteid, smuutisid, jooke ja isegi šokolaadi- ja pagaritooteid, millel sildid „sport”, „proteiiniri-kas”, „hea valguallikas”, „vähem süsivesikuid”, „fitness” jms. Seepärast ei olegi üllatus, et eri täi-disega kohukeste hulgas on nüüd olemas spor-dikohukesed. Kõrge valgusisaldusega tooted so-bivad tootjate sõnul nii sportlastele kui ka pea kõigile tervisest hoolivatele ja kehaliselt aktiiv-setele inimestele.

Uus trend toiduaineturul

Tallinna Ülikooli spordibioloogia dotsent Krist-jan Port märgib, et valgurikaste toidutoodete tu-rule jõudmine on uus trend.

Sport toiduriiulil – kellele ja milleks?

See hakkab jõudma meilegi ja selleks on mitu põhjust. Esiteks on arenenud riikide elanikkond hakanud rohkem sportima ja kuigi seni on sport-lastele valgurikkaid tooteid müüdud peamiselt väikeettevõtete toodetud toidulisanditena, on nüüd suurtootjad seda turuosa endale võtmas. Teine põhjus on elanikkonna eluea pikenemine ja arusaam, et vanaduses peab tervise huvides säilitama lihasmassi. Vanusega muutuvad toidu-kogused väiksemaks ja nii loodetakse, et valgu-ga rikastatud toitu süües aitab see kuidagi lihas-massi kadu pidurdada. Kolmas põhjus on seotud valgu mõjuga isule: valgurikas toit aitab paremi-ni söögiisu pärssida kui rasvad ja süsivesikud. Port juhib tähelepanu ka seigale, et kindlasti li-satakse tootearenduses muidki „müüvaid” luba-dusi ja müstifikatsioone.

Valkude funktsioon ja vajadus

Valkude põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumisportaal toitumine.ee. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ning tagavad organismi tugeva ja toimiva im-muunsüsteemi, samuti osalevad need paljude ühendite transpordil. Valkudega on soovitatav katta 10–20 protsenti päevasest toiduenergiast. Inimeste valguvajadus võib erineda sõltuvalt

EESTI POELETT MUUTUB

moodsa aja sportlikest toidu-

toodetest aina kirjumaks. Kas

ja mida nendest püsivalt oma

pere toidukorvi panna, selles

on küsimus.

OLULINE TEADAELi nõuetele vastavalt

saab valguallikaks nime-

tada toodet siis, kui valk

annab vähemalt 12 prot-

senti toidu energia-

sisaldusest. Toode on

kõrge valgusisaldusega,

kui valk annab vähe-

malt 20 protsenti toidu

energia sisaldusest.

Grillfesti korraldaja

Sandra Rätsep

FOTO: SANDRA RÄTSEP}

Hea Toidu Osuti

4 Juuni 2016

REKLAAM

Kvaliteet on parim retsept

LEIA KAUPLUSE KÜLMLETIST JA

GRILLI

Vihma eest kaitsevad telgid!

TAPA VALD

30. juunil Tapale linnaõiguse andmise päeva tähistamineHommikukohv vallavanemaga, vastuvõtt 90. aastastele, ajalootund Harri Alandiga, linnaorienteerumine lastele, linnaekskursioonid ja kontsert keskväljakul

12. augustil “Kodulinnapäev Tapa linn 90” eelpeodLapitehnika tööde näitus “Teineteisel külas” (sõpruslinn Akaa, Soome), linnapäev 90 noortepidu HIPHOP LIVE,

REKET ja AROP aka SUUR PAPA (sissepääs kl 19st, pidu algab kl 20). Jätkupidu MoonClubis kl 21.30

13. augustil “Kodulinnapäev Tapa linn 90” Laat, Tapa linnapäev 90 pidulik rongkäik ja Tapa valla kultuurikollektiivide ühiskontsert koos külalislinnadega, näitused, lastele atraktsioonid, kanuuralli, jalgpalliturniir.

Tantsuõhtu muusikakooli pargis KARL MADIS ja KARAVAN ning

DJ ALLAN ROOSILEHT (sissepääs kl 20st, pidu algab kl 21). Jätkupidu MoonClubis kl 01.00

14. augustil Tapa VI VorstifestivalLaat, Tapa VI Vorstifestival ja Eesti Meistrivõistlused Vorstigrillimises, päeval on peaesineja

KÕRSIKUD, HARRI SALMINEN Soomest. Lisaks taidlejad, rannavolleturniir.

Info www.tapa.ee tel 322 9659

Iga päev avatud KODUKOHVIKUD

Võta külmikust kaks muna, löö kaussi munakollased, lisa maitse järgi suhkrut. Klopi nii kuis jaksad munakollased suhkruga heledaks vahuks.

Saigi valmis maitsev ja tervislik magustoit.

tema kehalisest aktiivsusest ja vanusest. Tipp-kulturisti ja treeneri Ott Kiivika sõnul suureneb treenides organismi valguvajadus ligikaudu kaks korda võrreldes mittetreeniva inimesega ja suu-rema valgusisaldusega kohupiimad, smuutid ja muud piimatooted on mõeldud eelkõige just ke-haliselt aktiivsetele inimestele.

Rohkem valku, vähem süsiveskuid

Kõrge valgusisaldusega tooted maitsevad pisut ehk harjumatult, kuid seda seetõttu, et neis on oluliselt vähendatud süsivesikute sisaldust. Ott Kiivika sõnade järgi on tavaliste kohupiimakree-mide ja -toodete probleemiks üldjuhul see, et need sisaldavad liiga palju suhkruid. Kui inime-sel kehakaaluga probleeme ei ole ja ta on füüsi-liselt aktiivne, ei ole süsivesikud probleemiks. Asi muutub siis, kui tegu on aeglasema ainevahetu-sega või dieedil oleva inimesega. Siis tuleks üld-juhul teha kärpeid eriti just süsivesikute (eelkõi-ge lihtsüsivesikute ehk suhkrute) tarbimisel ja sellisel juhul sobivad suurema valgusisalduse ning madalama suhkrusisaldusega tooted pare-mini.

Toiduainetes sisalduvaid valke soovitatakse tarbida võimalikult erinevatest toiduallikatest. Lisaks piimatoodetele leidub pagaritoodete hul-gaski valgurikkaid leibasid ja saiasid. Näiteks Leiburi Trimm on kõrge valgusisaldusega sai, mille pakendi pilt oma kokkusõlmitud kollase mõõdulindiga vihjab justkui kaalu alandamise-le. Tootejuht Illi Pikk kommenteerib, et suure-nev hulk keskmisest aktiivsema elustiiliga tarbi-jaid otsib väiksema süsivesikute sisaldusega

LÄÄNE-VIRUMAA sportlikema perekonna pea ja fitness-sportlane Õnnela Raud-

sepp valib hoolikalt, mida tema pere suhu pistab. FOTO: SANDRA RÄTSEP

alternatiive ja erilise retseptiga saias on võrrel-des teiste müügil olevate tera- ja seemnesaiade-ga märkimisväärselt vähem süsivesikuid ja olu-liselt rohkem teraviljavalku.

Tootja teenib valgu pealt rohkem

On kuulda arvamusi, et tootjad teenivad valgu-rikaste toodete turuletoomisega rohkem raha, mis pole ju iseenesest mingi patt. Kristjan Pordi sõnul on tootjale kasulik, kui eraldada esmalt näiteks piimatoidust osa valkudest ja müüa see maha. Seejärel panna kogutud valk järgmise toi-du sisse ja müüa seda samale kliendile uuesti, kusjuures nüüd juba suurendatud valgukoguse-ga ja kallimalt. Nii õnnestub samalt kliendilt roh-kem raha kätte saada võrreldes olukorraga, mil-les ta toitunuks loomulikumast toidumassist.

Valke tuleks tarbida mõistlikult

Olgugi et poodidesse muudkui lisandub kõrge valgusisaldusega tooteid ja selle tähtsust rõhu-tatakse, tuleb mõista, et valgu ületarbimine po-le samuti hea. TAI toitumissoovituste kohaselt võib kauane liigne valgusisaldus toidus osutuda hoopis kahjulikuks, koormates neerusid ja mak-sa. Valkudest saadav energia ei tohiks pikaajali-selt ületada 20 protsenti päevasest toiduener-giast.

Kokkuvõttes on valgurikkad tooted toidulaual hea alternatiiv, mis on ostjale valiku tervisliku-maks ja sportlikumaks muutnud, kuid mis siis-ki ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toi-tumist.

Hea Toidu Osuti

Juuni 2016 5

LEIA LETILT REKLAAM

Kommipomm!Kommipommi maiustused saadaval hästi varustatud kauplustes üle Eesti. Maiustused tunned ära kommikujulise etiketi järgi. Vaata ja tutvu meie tootevalikuga www.kommipomm.ee.

Juunikuus Coopi kauplustes šokolaad CHOC'N RICE hea hinnaga!

Nopri öko-kase-mahla limonaad jõhvikaga!Kasemahl sisaldab erine-vaid suhkruid: glükoosi, fruktoosi, ksüloosi ja sahharoosi, kõigest 0,5-1 protsent. Seetõttu soovi-tame kasemahla dieedi-pidajatele. Värske kasemahl tundub pigem maitsetuna … selle-pärast olemegi lisanud juurde veidi mahedat jõh-vikamahla ja süsihappe-gaasi. Talust otse Sinule, otsi toodet Selverist ja COOPi kauplustest. www.nopri.ee

Leia letilt!Kalamarja peetakse deli-katessiks ja seda seosta-takse heaolu ja edukusega. Kalamari on maitsev ja kasulik, see on üks toitvamaid toiduaineid, mille koostises on suur hulk vita-miine ja mineraale.Kõigile, kes hoolivad oma tervisest, soovivad kauem olla nooruslikud ja kaunid või rikastada oma toidulauda, soovitame just kalamarja. Kalamari kaunistab igat peolauda!Ikroff – see on Saksa kvaliteet suurepärase hinnaga. Kalamarja vöib leida järgmistes kaubandus-kettides: Selver, Maxima, Coop Eesti.

>> lk 6

www.balticcaviarhouse.eu

Kommipomm!

Lihaga või lihata?

Soojem õhutemperatuur teeb olemise justkui kergemaks ja ilmselt niisama kergelt on tulnud mõnelegi meist pähe mõte korraldada ümber oma toidulaud

vähemalt kevadsuviseks perioodiks. Milline oleks aga selleks kõige parem ja tervislikum viis ja kas on asjakohane mõte loobuda kergema me-nüü huvides isegi lihast ja loomsetest toiduaine-test?

Taimetoitlus ja sellega seotud võõramad ja trendikamad nimed, nagu näiteks veganlus ja ve-getaarlus, torkavad ajakirjandusest ja populaar-sematest toidublogidest tahes-tahtmata silma. Koos toidukorvi sisu muutmise plaaniga võibki tekkida küsimus, kas, millise suunaga ja kui kau-gele kaasa minna ja kuidas valida, mis on just minule kõige parem. Ja vist on isegi paljudel juh-tudel peaküsimus: kuidas seda muutust tänapäe-va kiire elutempo juures kõige lihtsamalt ja nau-ditavamalt ellu viia?

Kõige olulisem on enne muudatuste tegemist mõista, et hea enesetunde määravad koostöös paljud tegurid ja toitumine peab olema eeskätt tervislik, mitmekesine ja tasakaalustatud. Tervi-se Arengu Instituut kinnitab juba tuntud tõde, et ükski toit ei ole tegelikult tervislik või ebatervis-lik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub ikkagi söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Ol-gugi et taimetoitlust nimetatakse enesepiiratud toitumiseks, mis annab selgelt märku, et millest-ki on tulnud loobuda (eeskätt lihast), tähendab see tihti tervislikumaid eluviise muudeski vald-kondades peale toitumise. Tervise Arengu Insti-tuudi andmetel on taimetoitlaste seas vähe suit-

Kevad on kogu oma ilus taas saabunud ja peale tava päraste ilmingute looduses ja inimestes annab sellest alati ilm-eksimatult märku meedia, kus koos roheluse tärkamisega õues hakkab nagu seeni metsas ilmuma artikleid kergema toitumise teemadel, sealhulgas taimetoitlusest.

setajaid ja alkoholi tarbiminegi on nende hulgas tagasihoidlik.

Taimetoitlust iseloomustatakse tihti kui elu-stiili, kuid selle põhjused võivad erineda. Täna-päeval on nendeks näiteks usk, tervislikud kaa-lutlused, tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus, ka majanduslik toimetulek. Kuid niisama hästi võib põhjuseks olla soov kergemini süüa, kaalust alla võtta või lihtsalt olla trendikas. Trendikus ei pruugi alati olla ratsionaalne valik, ent kui see tähendab kergemat ja seega paremat enesetun-net, siis miks mitte vaadata, kuhu see suundu-mus viib, ja uurida esmalt pisut lähemalt, mida tähendavad kõige levinumad taimetoitluse mõis-ted.

Et algaja taimetoiduhuvilise indu mitte asja-tult jahutada, võib lihtsustatult öelda, et taime-toitlus jaguneb laias laastus kaheks: veganluseks ja vegetaarluseks. Veganlus näeb ette, et kõik loomsed toiduained on toidulaualt välistatud, vegetaarlased võivad aga peale taimetoidu suhu pista mõningaid loomse päritoluga toiduaineid, nagu munad, piim ja selle saadused ning mesi. Vegetaarlased ise ei pea tarvilikuks seda vahet rõhutada, ent veganid armastavad end nimeta-da täistaimetoitlasteks, vegetaarlasi aga nende mõne loomse toiduaine tarvitamise pärast kõi-gest pooltaimetoitlasteks. Üks huvitav täistaime-toitlaste grupp, keda ajakirjanduses vahel esile tuuakse, on toortaimetoitlased. Nemad söövad ainult kuumtöötlemata taimetoitu, tuginedes usule, et üle 45 kraadi soojendatud toit kaotab oma toiteväärtuse, kuna kuumutamisega hävi-nevad vitamiinid ja muu silmale nähtamatu, aga kasulik.

Taimetoit grillil

Öeldakse küll, et grillimiseks pole sobimatut hooaega, kuid enamasti tekib suur grillihuvi ik-ka just soojade ilmade saabumisel. Kui taimetoi-duhuvi alles tärkab, on igati teretulnud idee teha

Grillfesti korraldaja

Kätlin Klemmer

LISAINFOKui seda kirjutist luge-

des tekib täiendav huvi

taimetoitluse ja tervis-

liku toitumise teema

vastu, siis materjali tead-

miste täiendamiseks ja

ideedeks leiab ka artikli

tarbeks kasutatud Ter-

vise Arengu Instituudi

veebilehelt http://toitu-

mine.ee/, Eesti Vegan

Seltsi veebilehelt www.

vegan.ee ja Sandra

Vungi veebilehelt www.

taimetoit.ee.

Infot grillimistrendide

ja parimate grillinippide

kohta saab aga kindlasti

Grillfestilt 10.–11. juunil.

Ole kohal!

FO

TO

: ER

LIS

MA

ITS

EM

EE

LE

LA

HU

TA

JA S

CH

ÖN

BE

RG

Hea Toidu Osuti

REKLAAM

just nüüd proovi, millist maitsenaudingut pakub grillitud roog, kus liha täiesti puudub. Ja kas gril-limeistri kõht lihata roast ikka mõnusasti täis saab või on pärast söömist hoopis tunne, et nüüd on salat söödud ja aeg põhiroa juurde asu-da.

Grillimisel tõuseb toidu kuumutamise tempe-ratuur kindlasti üle 45 kraadi, seega toortoitlas-tele ei ole see sobiv toiduvalmistamisviis, vegan-

GRILLITUD VIRSIKUD VAHUKOORE JA KUUMA ŠOKOLAADIGA Retsepti autor Sandra Vungi (4 inimesele)

PS! Enne selle magustoidu valmistamist hoia kookospiima

purki mõni tund või üleöö külmkapis.

Vaja läheb:

• 2 keskmist purki konserveeritud virsikuid

• 400 g purk täisrasvast kookospiima (nt Santa Maria)

• 2 sl tuhksuhkrut

• 100 g tumedat vegan-šokolaadi

• soovi korral purustatud (mets)pähkleid

Kurna virsikud (jäta natuke alla poole purgi vedelikku alles)

ja grilli neid mõni minut. Vahukoore jaoks võta külmikust

kookospiimapurk, aseta see tagurpidi ja tee avajaga lahti.

Vala vedel osa pealt ära ning kaabi lusikaga põhja jäänud

paks kookoskreem sügavamasse kaussi. Lisa tuhksuhkur

ja vahusta ühtlaseks kreemiks. Sulata veevannil šokolaad

koos virsikukompoti vedelikuga (natuke alla poole purgi).

Aseta igale taldrikule kaks kuni kolm grillitud virsikupoolikut,

paar supilusikatäit kookoskoort ning vala üle kuuma šoko-

laadi ja soovi korral ka natukese purustatud metspähklitega.

Serveeri kohe. Parim on seda magustoitu süüa kahvliga, et

virsikupoolikud taldrikult hoopis sülle ei vupsaks.

VALEM LIHAHIMU LEEVENDAMISEKS Retsepti autor on Erlis Maitsemeelelahutaja Schönberg

• Hästi ette valmistatud ja hoolikalt valitud köögiviljad saad nau-

ditavaks grillida imelihtsalt. Lauale kantud erksad köögiviljad

hõlmavad söögimeelte tähelepanu sedavõrd, et täiesti ununeb

varasem kogemus grillilt harjumuspärast lihakraami saada.

• Vali hoolikalt välja köögiviljad, mida soovid grillida. Puhasta ja

koori need vastavalt vajadusele ja iseloomule. Väldi kindlasti

köögiviljade liiga pisikesteks tükkideks hakkimist, sest küpse-

misel tõmbuvad köögiviljad kokku, küpsevad liiga läbi ja hiljem

võib grillilt tulla mitte eriti ahvatlev köögiviljamoos, mis kindlasti

ei olnud grillimise eesmärk.

• Lisa köögiviljad grillipannile kindlasti nende küpsemise järjekor-

ras. Nii saad nauditava lõpptulemuse ja nii sinu kui teiste sööjate

rahulolu on garanteeritud. Ehk siis aseta pannile pikemat küpse-

mist vajavad köögiviljad varem ning pehmemad ja vähem küp-

semist vajavad veidi hiljem. Eelnevalt võid köögiviljad kergelt

õliga läbi segada, et vältida nende grillipanni külge kinni jäämist.

Kuid ära õliga üle pinguta.

• Maitsesta julgesti, kuid mitte soolaga – seda võid lisada kahvli

abil ainult pisut. Kasuta maitsestamiseks mitmesuguseid ürte,

näiteks tüümiani, basiilikut või rosmariini vastavalt enda mait-

sele.

• Põhiline saladus seisneb aga kuusevõrsetes. Kohalik ja hooaja-

line rohekas kasv toimib eriti maitsekalt pärast seda, kui on köö-

giviljadega kuumal grillipannil saanud veidikene lepasuitsu ja

meeldivat jumet, nii et kogu kooslus grillipannil pakub naudin-

gut juba puhtalt peale vaadates. Veidike hapukust ja meeldivat

metsikut maitset annavad köögiviljadele just sellise väärtuse,

mida keegi ei oska oodata ja seda mõistagi parimas mõttes.

• Kõrvale võid veel võtta mahedamaitselisemaid kastmeid ja siis

mõistad, miks juba vanarahvas mõtles välja toreda ütluse, et

„annad näpu, võetakse terve käsi”.

luse ja vegetaarluse põhimõtteid järgida soovijad sellepärast aga muretsema ei pea.

Niisiis on siin proovimiseks üks äsja väljatöö-tatud valem, millel nimeks „Valem lihahimu lee-vendamiseks”. Kindlasti peab soolasele kõhu-täiele järgnema magus amps ja veganluse põhimõtteid järgides tasub kindlasti proovida retsepti, mille peamisteks koostisosadeks on vir-sikud ja kookospiim.

FOTO: ERLIS MAITSEMEELELAHUTAJA SCHÖNBERG FOTO: SANDRA VUNGI

Juuni 2016 7

Hea Toidu Osuti

REKLAAM

Maarahva Poes on asju, mida te mujalt ei leia. Suured ja odavad mahlapressid, suured kääritustünnid. Veinipärmid madeira, šerri ja burgunderi pruulimiseks.

Siidri-, õlle- ja kaljapärmid. Kuivjuuretis ja leivasegud. Vorstisooled ja juustulaap.

Suitsulaastud, singivõrgud ja konksud.Vorstiprits, juustupress ja destillaator. Erilised purgid ja pudelid.

Ilmavaatluse ja kohaliku ilma ennustamise keskused. Ja see on alles algus!

Koit „Vorstikunn” Kuusk, Eesti Grillilii-du liige: „Poes on grillvorsti hind ala-tes kolmest eurost kilo eest ja pole teada, mida see täpselt sisaldab. Ise

vorsti tehes algab vorsti omahind neljast eurost, sõltuvalt sellest, milliseid komponente vorsti-massi lisada, kuid siis on vorstil endale teada olev koostis ning maitseomadused ja kvaliteet on tagatud. Kui on vähegi viitsimist ja huvi, ta-sub grillvorste ise teha, igatahes!”

Vorstitegemiseks on vaja:

1. Seasoolt. Selle hankimine ongi vorstiteo juu-res kõige keerulisem. Seasoolt tasub küsida häs-tivarustatud kauplustest või otse kaupmeestelt ja kui parasjagu poes ei ole, siis kindlasti tellitak-se. Loo autor kasutab Rakvere LK pakendatud sea kõversoolt.

2. Liha ja/või muid komponente, millest

soovitakse grillvorsti valmistada. Vorstimas-

Eesti rahva vorstikool: teeme ise vorsti!

si tegemise jaoks võib kasutada sea-, veise- ja ulukiliha või hoopis köögivilju, aga põhimõtteli-selt võib vorsti teha millest tahes. Tänases loos kasutame kohaliku seakasvataja sealiha, milles on umbes 30 protsenti pekki – et vorst saaks mõ-nusalt mahlane. Pekki võib olla ka vähem, aga siis jääb vorst puisem ja mitte nii mahlane. Sa-muti saab vorsti teha kalast ja kanast või prae-tud hakklihast ning kõikvõimalikest muudest toiduainetest ja segudest, niipalju kui on fantaa-siat ja toiduainete hankimise võimalusi. Täna teen vorsti maapähklitega, kuid olen teinud ka lillkapsa ja kartuliga taimetoiduvorste.

3. Maitseaineid. Mina lisan vorstimassile nii soola, musta pipart kui ka suhkrut, sest viimane neist toob soolase vorsti maitsed esile. Maitses-tamisel pole piire ja see ongi maitse asi. Aga vaa-dake, et üle ei maitsesta ja et põhikomponendi ehk siis liha või kala maitse ikka maitseainete ta-gant esile pääseb! Kui tahate proovida, kas vorst saab ikka hea mekiga, võite pannil küpsetada kontrollkotleti ja kui selle maitse sobib, siis võib vorstitoppimisega alustada.

4. Hakklihamasinat, pulka ja trehtrit. Pole vahet, kas hakklihamasin on uus ja mootoriga

või vana nõukogudeaegne vändaga, kõik on head seni, kuni terad on teravad. Mootoriga masina saab poest alates 100 eurost ja vändaga hakkli-hamasina umbes 15 euro eest. Vändamasina omanikel tasub uue moodsama masina soeta-mist kaaluda siis, kui vana masin vajab remonti ja terad teritamist, sest see tegevus võib spetsia-listi poole pöördumisel osutuda kulukaks. Moo-toriga masina jõudlus on muidugi suurem ja ühe masinaga saab teha nii hakkliha kui ka vorste valmistada. Kui teil on vändaga hakklihamasin, siis sellega vorsti toppida ei saa, vaid tuleb kasu-tada suuremat trehtrit ja sobiliku jämedusega pulka.

Vorstitegu on lihtne, igaüks saab hakkama!

Kui kasutate põhikomponendina liha, siis arves-tage, et jahutatud värske liha on tunduvalt maits-vam kui külmutatud ja seejärel uuesti sulatatud

Teha või mitte teha – kas selles on küsimus?

Grillfesti korraldaja

Auris Rätsep

EESTI GRILLILIIDU Aasta-

auhinnagalal 2015 - Aasta grilli-

edendaja 2015 - Koit „Vorsti-

kunn” Kuusk

>> lk 8

asutada sea-, veise- javilju, aga põhimõtteli-t tahes. Tänases loos ataja sealiha, milles

et vorst saaks mõ- või vana nõukogudeaegne vändaga, kõik on head

FO

TO

D: A

UR

IS R

ÄT

SE

P

Hea Toidu Osuti

8 Juuni 2016

REK

LAA

M liha. Liha peab olema võimalikult värske ja jahutatud, sobib tavaline külmikutem-peratuur (+2 kuni +4 °C).

Tükeldan liha kuubikuteks, et ajada need läbi hakklihamasina maitsestamata

vorstimassiks. Mootoritega masinatel on tavaliselt tavavarustusega kaasas suurema-te aukudega ketas ja see on vorsti tegemi-seks ideaalne, sest mida suurema struktuu-

riga vorstimass, seda mahlasem tuleb vorst! Kui lihakuubikud on masinast läbi lastud,

võtke ka masina sisse jäänud lihatükid välja ja tükeldage need noaga peeneks ning lisage vors-timassile. Masinasse võib sisse jääda kuni 150 grammi liha, mida polegi nii vähe.

Mida kõike võib vorstimassi sisse segada ja kuidas maitsestada, sellest juba rääkisime. Vors-timassisse panen ka veidi joogivett, sest lisaks rasvale on vesi oluline koostisosa mahlasuse ta-gamiseks. Vorstimassi segatakse käega. Mass peab saama hästi segatud ja on valmis siis, kui kõik komponendid on vorstimassis ühtlaselt se-gunenud. Nüüd panen valmissegatud massi 20 minutiks külmkappi rahunema. Seejärel lisan veel veidi vett ja segan uuesti massi läbi ning hakkan vorstimassi seasoolde toppima.

Kui kodus moodsat universaalset hakklihama-sinat ei ole, millest paari liigutuse ja otsikute va-

hetusega toppimismasin saab, aitavad ka pulk ja trehter. Masinaga on lihtsam vorste valmistada, sest siis satub mass soolde tihkemalt ja seega ei jää vorsti sisse liigset õhku, mis küpsetamisel paisub ja võib vorstid lõhki ajada. Vana hea pulk ja trehter on igati au sees ja näiteks Tapa Vorsti-festivalil toimuvatel suurvõistlustel valmistavad kõik võistkonnad oma võistlustööd pulga ja trehtriga.

Vorstimatemaatika: 1,60 meetri pikkuse soo-le sisse mahub umbes üks kilo vorstimassi. Aru-saadavalt sõltub soolde mahtuva massi kogus ka soole läbimõõdust. Need arvutused tulevad ja jäävad meelde kogemustega. Arvestage, et eri tarnijatel võivad sooled olla pakendatud erine-vates kogustes.

Küpsetamisel ärge vorste juppideks lahti lõi-gake, sest siis eralduvad vorstidest rasv ja pul-jong, mis annavad vorstile mahlasust ning vorst kaotab nii välimuses kui ka maitses.

Kui küpsetate ahjus, pange küpsetuspanni põhja küpsetuspaber ja veidi toiduõli, siis ei hak-ka vorstid panni põhja kinni. Vorste küpsetage 180 kraadi juures 25–30 minutit. Kui on võima-lus, tasuks vorste küpsetada grillil, sest värskes õhus valmistatud ja söödud toit maitseb teada-gi paremini!

Maitsvat isetegemist!

EESTI GRILLILIIT SOOVITAB: VORSTIKUNNI GRILLVORST MAAPÄHKLITEGA

Koostisosad:jahutatud sealiha (30% pekki ja 70%

tailiha) – 1 kg,

soolatud maapähkel – 100 g,

suhkur – 4 g,

must purustatud pipar – 6 g,

peeneteraline sool – 12 g,

sea kõversool – 2 m,

joogivesi – 80 ml.

Valmistamine

Liha peenestada hakklihamasina

abil, mida suurema auguga ketas,

seda maitsvam ja kohevam jääb

vorst. Hakklihamasinasse jäänud

liha tükeldada noaga peeneks ja

lisada vorstimassi hulka.

Lihamassile lisada soolatud maa-

pähkel, suhkur, must purustatud

pipar, peeneteraline sool ja pool joo-

givee kogusest.

Kogu lihamass segada korralikult

läbi ja panna 20 minutiks külmi-

kusse (+2 kuni +6 °C) rahunema.

Sea kõversool panna vette ligu-

nema.

Külmikust võetud vorstimassile

lisada teine pool veest ja segada

uuesti läbi.

ToppimineTrehtri peenem ots teha märjaks

ning sea kõversool ajada ettevaat-

likult peale. Vorstimass asetada

trehtri süvendisse ja ajada pulga

abil sea kõversoolde.

Veendu, et sooles ei ole liigset õhku.

Keeruta 7–10sentimeetrised jupid.

Antud kogustega valmib 1,2 kilo kva-

liteetset grillvorsti.

KüpsetamineMääri vorstid õliga kokku ja aseta

eelsoojendatud grillile või ahjuplaa-

dile.

Küpsetamise temperatuur on 150–

180 °C ja kestus 25–30 minutit.

Kindlasti ära torgi vorsti sisse auke

ega lõika juppe lahti, siis jäävad

vorstid mahlasemad. Vorstid jupi-

tada vahetult enne serveerimist.

Selle grillvorsti kõrvale sobib ideaal-

selt väikene humalavesi.

Head katsetamist!

Lisainfo: www.vorstikool.ee

ERINEVATE TOOTJATE pakendi-

tes võib seasool olla erineva pik-

kuse ja jämedusega – küsige häs-

tivarustatud poodidest!

SUUREMA AUGUGA tera teeb

suurema ja mahlasema hakkliha-

lihamassi.

KLASSIKALINE KÄSITOPPI-

MINE pulga ja trehtriga.

PEKISEST LIHAST saab mah-

lasema vorsti!

lijap

nevortavte asek

rigaKu

VORSTIKUNNI

inspiratsiooni-

allikas – 70nda-

te retseptiraa-

mat.

FO

TO

D: A

UR

IS R

ÄT

SE

P

Hea Toidu Osuti

REKLAAM

Selle suve võitjateks on Nõo Lihavürsti grilltooted, mis on valminud Eesti parimate grillmeistrite retseptide põhjal.

Naturaalsest toorainest puhtad maitsed rõhutavad liha kvaliteeti.

Kevad on grillivahetuse aeg ja küsimus ongi, millist grilli osta siis, kui kahemillist ei soovi. Eesti Grilliliit tutvustab teile

selle hooaja põnevaid grilliparaate, just selliseid, mida tubli Eesti mees käepäras-test vahenditest ise järele teha ei suuda.

Soetage endale korralik grilliaparaat või olge lihtsalt grillitehnika trendidega kur-sis! Lisainfot grillimisega seonduvatel tee-madel saate aasta ringi avatud Eesti Gril-limessi – Grillima! veebimessi lehelt www.grillimess.ee.

Grillima!

Eesti Grilliliit esitleb: Grilliuudised 2016

LotusGrill – grilli vabalt, suitsuvabalt! LotusGrill on mitu disainiauhinda võitnud ja turul

selgelt eristuv söegrill, seda nii välimuse kui ka toi-

mimise poolest. Grill on kavandatud selliselt, et

selle südameks on vaid ligikaudu 180 grammi sütt

mahutav anum ja sütele juhib õhku patareidel töö-

tav ventilaator. Tekkiva lõõtsaefektiga põlevad söed

efektiivsemalt ja puhtamalt ning hõõgumistuge-

vust saab hõlpsalt ventilaatori abil reguleerida. Grill

on kasutamiseks valmis kolme-nelja minutiga!

LotusGrill sobib kaunistama koduhoovi ja on samal

ajal asendamatu oma mobiilsuses: võta grill kaasa

piknikule või matkale, kasuta kodurõdul või küla

jaanitulel jne.

Müügil Bauhofis, Decoras ja LotusGrilli e-poes

hinnaga alates 149 eurost.

Lisainfo: www.lotusgrill.ee

Broil King – unikaalse aurutussüsteemiga gaasigrillidAmeerikas valmistatud, unikaalsed ja oma koos-

teomadustelt kvaliteetsed gaasigrillid, mis on teh-

noloogiliselt teistest gaasigrillidest täiesti erinevad.

Broil Kingi grillide küpsetuskambrile on lisatud veel

üks restikiht – aurutusrest, millega aurustatakse

röstimisrestilt allakukkuvast rasvast otsekohe ligi-

kaudu 65 protsenti. See rasv omakorda, aurustu-

des grillikambrisse tagasi, muudab oluliselt grillitava

liha maitset. Lisaks muutub oluliselt lihtsamaks grilli

puhastamine.

Müügil Tallinnas Grilliguru poes hinnaga alates

599 eurost.

Lisainfo: www.grilliguru.ee

Mustang Naples – võimas gaasigrill soodsa hinnaga! Mustangi suuremaid gaasigrille ei pea

enam häbenema kui midagi teisejärgulist.

Bauhofi valikus on näiteks 18 kW võim-

suse, 5+1 põleti ja gaasipliidiga korralik gaa-

sigrill, kusjuures tõeliselt soodsa hinnaga!

Kui tahate küpsetada palju ja suuremale

seltskonnale, aga samal ajal ei raatsi sar-

nase suuruse ja võimsusega Weberi eest

1000 eurot rohkem maksta, valige see

Mustang ja andke ainult tuld!

Müügil Bauhofis hinnaga 427 eurot.

Lisainfo: www.bauhof.ee

Hea Toidu Osuti

Armastuse jumalanna Aphrodite juust

Filos halloumiPrae, grilli või naudi niisama!Halloumi sobib suurepäraselt salatite ja pastaga, täidetud leiva vahele, suupisteks ja desserdiks puuviljade ja marmelaadiga.Halloumi juustu valmistatakse päikeselisel Küprose saarel, kus austatakse sajanditevanuseid traditsioone.

www.kaupmees.ee

Küsi kõikidest hästi varustatud kauplustest.

REKLAAM

LEIA LETILT REKLAAM

UUS JA PAREM GRILLISÜÜTEÕLIGrillimismeistrite rõõmuks on Scanola Baltic täiendanud oma tootevalikut kodumaise rapsiõli baasil valmistatud grillisüüteõliga. Süttimise soodustamiseks sisaldab see uuendusena vähesel määral lihtalkoholi, mis põleb süütamisel kiirelt ära ja võimaldab edasi puhta rapsiõli põlemist. Meistrid teavad, et toiduvalmistamiseks on grilli parim süüdata õliga. Õli on looduslikult puhas ega jäta toidule süütevahendist tingitud kõrvalmaitset.

koduaed.balticagro.ee

TRAEGER pelletigrillidPelletigrilliga saab samas masinas klassikaliselt

grillida, valmistada traditsioonilist BBQd, rös-

tida, suitsutada, küpsetada ja hautada. Valmi-

nud toidule saab lisada intensiivse suitsumaitse.

Revolutsiooniline lähenemine toob esile grillimise

parimad küljed: naturaalse suitsuaroomi ja -maitse

ühendatult gaasigrilli mugavustega. Sobiv küpse-

tamistemperatuur valitakse nupust sarnaselt köö-

gipliidi ahjuga. Kütteallikaks on sealjuures naturaal-

sed puidupelletid, mis jõuavad põletini tiguajami abil.

Siiski tuleb arvestada, et tiguajam vajab töötamiseks elekt-

rivoolu. Pelletigrill võimaldab mitmekesist temperatuu-

rivalikut alates 82 °C. Nii saab valmistada kaheksa tun-

niga rebitava liha (pulled pork) või liha kuivatada (beef

jerky). Pelletigrilli puhastamine on lihtne ega kuluta aega.

Müügil Tallinnas Grilliguru poes hinnaga 699 eurot. Lisainfo: www.grilliguru.ee

Enn Tobreluts soovitab: GRILLON BBQ grillsüsi50-liitrises kotis suuretükiline lehtpuusüsi, mis on toodetud Eestis. See

süsi sobib pikaajaliseks grillimiseks ja BBQks ideaalselt, sest süsi on

suuretükiline ja grillsöe süsinikusisaldus on 82 protsenti, mis tagab

püsiva ja kõrge küpsetustemperatuuri. Söel on vähene niiskussisal-

dus, seega süttib see hästi ja seda on lihtne kasutada. Kolmekihiline

(kile)pakend tagab söe säilimise kotis kuivana ka vihmase ilmaga.

Kotti on tänu tugevatele sangadele mugav tõsta. Lisaks Eesti grilli-

proffidele on Grilloni grillsüsi populaarne Inglismaal ja Pariisiski.

Lisainfo ja tellimine: enn@grillfest.ee (Enn Tobreluts),

www.grillonbbq.eu

Campingaz 3 Series RBS gaasigrill – kuumus tuleb kõrvalt!Kahe keraamilise radiaalpõletiga

gaasigrill, millega grillid toidu sütti-

mist kartmata. See gaasigrill võimal-

dab grillimisest tõelist mõnu tunda:

ei mingit üleliigset suitsu ega leegi-

sähvatusi. RBS (Radiant Burner Sys-

tem) keraamilised põletid on paiguta-

tud vertikaalselt küpsetuspinna serva-

desse, mitte horisontaalselt küpsetus-

pinna alla. Grillimisel eralduv rasv ja

lihamahl ei tilgu kunagi põletitele ega

lähe põlema. Campingaz InstaClean™

süsteem teeb grilli puhastamise eriti

lihtsaks, kuna praevanni seinad ja

põhjavann käivad puhastamiseks grilli

seest välja ja neid saab pesta nõude-

pesumasinas. Campingaz® Culinary

Modular süsteem ehk auguga emai-

litud malmplaat võimaldab kasutada

mitmeid lisasid, nagu näiteks vokk- ja

paellapanni ning pitsakivi.

Müügil Matkaspordis hinnaga

649 eurot.

Lisainfo: www.matkasport.ee

KEEN Newport Bison – grilli mugavalt ja turvaliselt!On oluline, et kuuma söegrilli ääres oleksid turvalised töövahendid, sealhulgas ka jalanõud,

mis jalgu mahakukkuvate süte või rasvapritsmete eest kaitsevad. KEEN Newport Bison on

juba aastaid Eesti Grilliliidu ametlik grillijalats:

• Patenteeritud KEEN.PROTECT kaitseb varbaid kergemate löökide eest.

• Pestav ja veekindel pealis on valmistatud nubuknahast.

• Vooder on vetthülgav ning töödeldud antibakteriaalse tehnoloogiaga, mis hoiab ära bakte-

rite ja seente tekke.

• Jalakuju järgiv EVA materjalist sisetald on kaetud mikrokiust kat-

tega.

• Valuvormitud EVA materjalist vahetald pakub tuge ja sum-

mutab põrutusi.

• Mitmesuunaline tallamuster tagab parema haaku-

vuse erinevatel pinnastel.

• Peened sooned välistallas juhi-

vad vee talla alt välja.

• Lihtne kummikinnitus hoiab san-

daali hästi jalas.

Müügil Matkaspordis hinnaga

alates 79 eurost.

Lisainfo: www.matkasport.ee

Suurema

gaasi-

grilli suu-

remat bal-

looni pole

sageli

kuhugi ära

peita, aga

grilli lähe-

dal ja kül-

jes peab

see ju

olema. Nüüd on selleks

lahendus olemas – balloo-

nikapp, mida saab kasu-

tada ka abilauana grillimise

juures.

Müügil Bauhofis hinnaga

55 eurot.

Lisainfo: www.bauhof.ee

-

bil.

ks elekt-

tuu-

tun-

beef

a aega

• Jalakuju järgiv EVA materja

tega.

• Valuvormitud EVA mat

mutab põrutusi.

• Mitmesuunalin

al

Lisain

Grilligaasi-balloonikapp – lihtne ja geniaalne abilaud

REKLAAM

Hea Toidu Osuti

Kes aga ei lepi kauplustes pakutava va-likuga ja ihkab hoopis uusi maitseid, võib katsetada isetegemise rõõmu. See tähendab, et jäätisetuutu hinna-

le tuleb kuni mõnisada eurot juurde lisada ja kööki üks masin juurde soetada. Jäätisemasin.

Tavaliselt võib väiksemaid kodumasinaid müüvates kauplustes müügil näha paari-kolme eri marki jäätisemasinaid. On odavamaid kä-siajamiga masinaid, aga ka täisautomaatseid, mille saab lunastada üsna taskukohase hinnaga. Kes on aga tõeline jäätisesõber, ei pea kindlasti paljuks investeerida masinasse ligi pool tuhat eurot.

Hooldamine on lihtne

Sandman Grupi tootejuht Monika Viire toob näi-teks Stollari jäätisemasina, mis ongi müügilole-vatest kalleim, ent ka oma hinda väärt. „Kui võt-ta näiteks Euronicsi tootevalikust Stollari jäätisemasin BCI600, mis maksab 459,99, ning C3 jäätisemasin hinnaga 39,99, siis on see pilt-likult öeldes umbes sama, kui võrrelda Ferrarit Ladaga,” toob ta näite. Stollari brändi masina plussideks on Viire sõnul see, et lisaks neljale eel-seadistatud programmile (jäätis, gelato, sorbett ja jogurtijäätis) saab selle masinaga valida 12 jää-tise kõvadusastme vahel.

Samuti pole jäätiseanumat vaja eelnevalt ja-hutada ja masin hoiab maiuse pärast valmimist

Ajaloolased pole siiani jõudnud saja-protsendiliselt selgusele, kellele võiks anda au jäätise leiutamise eest. Teada on, et jäätiselaadset maiust söödi Hiinas juba II–III sajandil e.m.a. Tänapäeva jäätise sõbral on sellest tegelikult üsna ükskõik. Peaasi, et suve-kuumadel päevadel kaupluse jäätise-letis piisav valik oleks.

Jäätis valmib mõnekümne minutiga

merit.manni@ajaleht.ee

Merit Männi

külmana kuni kolm tundi. Liitri jäätise valmis-tusaeg on 30–50 minutit ja masin annab ise mär-ku, millal jäätisele mitmesuguseid maitselisan-deid lisada. Millise mekiga jäist maiust valmistada, on iga perenaise-peremehe enda te-ha, ent Stollari masina ostja saab abi tootega kaasas olevast retseptiraamatustki.

„Rääkides lihtsamatest masinatest nagu C3 30-10403, on seegi oma hinnaklassi arvestades igati tubli tegelane. Temaga tuleb lihtsalt natu-ke rohkem toimetada – 0,8-liitrine alumiiniumist jäätisekauss on vaja enne sügavkülmas eelkül-metada. Jäätis valmib 45 minutiga, pärast seda lülitub masin automaatselt välja ja kuna tal hili-sem jahutusfunktsioon puudub, oleks mõistlik saadud jäätis kas kohe ära tarbida või sügavkül-ma tõsta. Peale tavalise plombiiri teeb see masin ka sorbetti,” toob Viire teise näite.

Olenemata hinnaklassist on Viire sõnul jääti-semasinaid lihtne hooldada. „Jäätisenõu ja sega-mismõla tuleb puhtaks pesta ja kuivatada ning

kui masinat kasutada sihtotstarbeliselt ja vasta-valt juhendile, ei tohiks mingeid probleeme ol-la,” ütleb ta.

Hapukapsast ja sinihallitusjuustu

Veidi rohkem kui aasta on möödas päevast, mil Harjumaal elav Asujate pere soetas koju just sel-lesama poole tuhande eurose Stollari jäätisema-sina. Mitte et raha poleks mujale investeerida ol-nud – lihtsalt masin, mis teeb kõik vajaliku ise ja omanikule jääb vaid START-nupu vajutamise mure, tundus sobivaim valik. „Tahtsime just sel-list, millel ei pea jäätisekaussi eelnevalt külmu-tama. Sest iial ei tea, kui palju sul jääkapis ruu-mi on. Seega valisimegi kompressoriga masina, millega pole mingit muret: paned segu sisse, ma-sin teeb jäätise valmis ja valmis jäätise tõstad külma,” põhjendab pereema Juta Asuja.

Sellest ajast peale käib pere köögis iga päev suur jäätisetegu ja kui esmalt soetati masin selleks, et

>> lk 12

MIDA MASINA OSTUL ARVESTADA?• Milline on külmaelement – kas jäätisenõu vajab sügavkülmas eelkülmetamist või saab

masin külmetamisega ise hakkama.

• Jäätise maht, mida masin suudab valmistada, ja aeg, mis selleks protsessiks kulub.

• Oluline on pöörata tähelepanu asjaolule, kas masin segab jäätist ise või tuleb seda käsitsi

teha.

• Lisaks tasub vaadata, kas jäätisemasinal on eelseadistatud erinevad programmid.

Allikas: Monika Viire, Sandman Grupp

ALATES PÄEVAST, mil Juta

Asuja koju jäätisemasina soe-

tas, sellest peres külmast maiu-

sest puudust ei tunta. Poes

käies jääb külmletis pakutav

toodang aga pereema poolt

küll ostmata – omatehtud jääti-

sest ta paremat ei tea.

FOTO: DMITRI KOTJUH

Hea Toidu Osuti

REKLAAM

12 Juuni 2016

oma tarbeks maiust valmistada, siis nüüd rändab Mokapai nime kandev kodune jäätis Harjumaa kandi maiasmokkade külmikutessegi.

Maksimaalne jäätisekogus, mille Juta Asuja on masinaga valmis teinud, on 1,5 liitrit. Siis on ma-sin ka ääreni jäätist täis. Siiski pole tema koge-must mööda õige üle ühe liitri jäätist valmista-da, sest kui masin on liiga täis, ei tule jäätisesegu piisavalt õhuline.

Juta sõnutsi tasub teada sedagi, et kodusel teel valmistatud jäätis sulab aeglasemalt ja seetõttu tuleks enne sööma hakkamist karp veerand tun-di varem sügavkülmast välja tõsta. „Poejäätised sulavad kergemini, kuna nende koostises on iga-sugu lisaained, stabilisaatorid,” teab Juta öelda. Mokapai jäätistes neid lisaaineid pole ega hak-ka perenaise kinnitusel kunagi olema – kogu too-dang on naturaalne.

Mokapai jäätisemaitsete hulgast tavalist va-niljejäätist ei leiagi. See oleks nende puhul liiga

tavaline. Küll aga kuulub sortimenti näiteks maasika-basiiliku-balsamico-jäätis ja punase-sõstra-martsipanijäätis. On väga üllatavaid mait-sekombinatsioone: kas olete proovinud šokolaa-dijäätist hapukapsaga? „Eks see kõlab veidralt küll. Aga tegelikult on ikkagi magus jäätis, hapu-kapsatükid on röstitud ja karamelliseeritud ning annavad jäätisele mõnusa krõmpsu juurde,” sel-gitab Juta. Klientide lemmikuks on tema sõnul kujunenud balsamico-oliiviõlijäätis ja šokolaadi-sinihallitusjuustujäätis.

Kuigi pere köögis valmib iga päev liitrite kau-pa jäätist, mida laatadel ja turul müümas käiak-se, ei jää oma pere lapsed samuti maiusest ilma. „Kui ikka lastel tuleb isu, võivad oma tarbeks võt-ta,” ütleb Juta naerdes. Aeg-ajalt nõuavad lapsed poejäätist ka, ent pereema ise jätab endale külm-letist jäätisetuutu ostmata. Enam ei meki. „Ei ki-pu ostma. Enda tehtud jäätis on aus ja puhas,” põhjendab ta.

ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUDJärvamaal Imaveres asuva Piimandusmuuseumi

giidi-pedagoogi Tiina Lippanti (pildil paremal)

sõnul on lihtsa jäätise valmistamise juures

kõige hädavajalikum tehnikavidin vaid käsiaja-

miga mikser või tavaline vispel, ei rohkemat.

Sellele lisaks jäätise valmistamiseks vajalikud

komponendid. Kellel kodus vana hea nõukogu-

deaegne käsimikser puudub või kes tunneb, et

käterammust väheks jääb, võib loomulikult elektri-

mikseriga koore vahule ajada.

Lippant varub jäätise valmistamiseks vaid vahukoort ja

kondenspiima.

Esmalt tuleb vahukoor loomulikult vahustada ja sealjuures kindlasti meeles

pidada, et koor ei tohi võiks minna.

Vahtu aetud koore hulka nõristab Lippant kondenspiima ja ütleb, et õigem

oleks seda teha juba vahustamise ajal ja tasapisi: siis segunevad mõlemad

kenasti ära. 400milliliitrise koorepaki kohta on Lippanti väitel terve purk kon-

denspiima liialt palju, sest tegemist on piisavalt magusa massiga ja üle pingu-

tada sellega ei maksaks.

Jäätisesegu tuleb tõsta meelepärastesse vormidesse – väiksemad plastkarbid

või kausid on igati sobivad. Lippant on muuseumis pakkunud „pulgajäätistki”.

Selleks tõstab ta jäätisemassi väikestesse plastist napsitopsidesse, asetab sisse

ka plastlusika ja tõstab seejärel topsid sügavkülma. Niisugused plastpulga (tege-

likult lusika) otsas olevad minijäätised on muuseumi külastavate laste lemmi-

kud. Koore-kondenspiimasegule võib Lippanti soovitusel juurde segada mitme-

suguseid lisandeid: moosi, pähkleid, rosinaid jne.

Kellele siiski koore-kondenspiimajäätis liiga rammus tundub, võib hoopis kalori-

vaesemat jäist maiust valmistada, näiteks saab kodus edukalt teha mahlajäätist.

Millise maitsega mahlajäätist eelistada, sõltub tegija fantaasiast. Vormi võib

valada apelsini- või segumahla, ploomipüreed, maitsestatud jääteed või hoopis

kodumaist sõstramahla – valik on lai.

Meelepärane mahl tuleb valada jäätisevormidesse ja asetada sügavkülma.

Mahlajäätiste valmistamiseks vajalikke plastvorme leiab igast hästivarustatud

kauplusest.

FOTO: DMITRI KOTJUH

FO

TO

: ER

AK

OG

U