VABA AEGElu parima reisi võib korraldada ise.

AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE NR 2/2012 (3) SEPTEMBER

FOTOGRAAFIAPildistamishuvilise kassijaht. Õppetunnid Santorinilt.

KODUMadratsit vali hoolega, sest une kvaliteedist sõltub meie tegemiste edukus.

Suvel tee saani, talvel valmista vankrit.Setu vanasõna

FOTO: ELMO RIIG / „SAKALA”FOTO: ELMO RIIG / „SAKALA”

Et homne päev läheks korda!

V ähkren juba mitmendat öötundi voodis ega saa und. Uinumist segavad paljud asjad eelmisest päevast ja nädalastki, pinged ja mured, millele lisandub mõte, et tuleb magama jääda, sest

järgmisel päeval ootab ees äärmiselt tähtis kohtumine.Püüan maha rahuneda ja mõelda ainult heale. Ikka ei tule

und. Vaatan kella ja näen, kuidas uneaeg möödub ühtviisi aeglaselt ja samas liiga kiiresti. Vastu hommikut saabub peaaegu ahastus, sest järjest vähem jääb aega, mis oli mõel-dud välja puhkamiseks. Poolteist tundi enne äratuskella saabub sügav uni, mis ärkamise talumatuks muudab.

Kindlasti pole suurele osale inimestest unetud ööd kauge ja kättesaamatu mõiste, vaid kahjuks reaalne olukord. Ometi veedame keskeltläbi poole oma elust voodis.

Me pöörame liiga palju tähelepanu oma välimusele, autole, kodutehnikale, meelelahutusele ja kogume raha kaugetesse paikadesse reisimiseks. Kahjuks jätame una-russe magamiskoha, voodi, madratsi ja ihusõbralikud voo-diriided, mis võivad meie järgmise päeva kordaminekule uskumatult palju tähendada.

Enamasti hakatakse madratsi vahetamisele mõtlema siis, kui magamisalus külje keeramise aegu häälekalt hädaldab ja vedrud juba puusakonte hõõruma hakkavad.

Üks põhjus, miks madratsit nii hõlpsasti vahetama ei kiputa, on muidugi selle krõbe hind.

Sattusin mööblipoes kogemata pealt kuulma äsja leivad ühte kappi pannud noorpaari, kes olid lahtikäiva diivani asemel otsustanud endale lõpuks voodi osta. „Appi, mad-rats on kallim kui voodi!” hüüatas noor naine. „Me peame esialgu vist ainult madratsi ostma,” tõdes ka teine pool.

Madratsid pole tõepoolest just kõige odavam kaup. Selle-pärast tuleb enne selle ostu asjaga põhjalikult tegelda, uurida internetist eri tootjate materjale, mudeleid, hindu ning käia mööda kauplusi, et leida endale just sobiv maga-

misalus. Seda enam, et igaühel on väga erinevad harjumu-sed ja soovid. Mõni tahab väga pehmet voodit, teisele on hädavajalik jäigem madrats, kolmandad eelistavad enne-kõike looduslikku materjali. Internetist kehale ja unele midagi nii olulist ehku peale tellida ei ole mõistlik.

Osutile oma eksperthinnangu andnud eri firmade mad-ratsimüüjad olid kõik ühel meelel, et sobiva madratsi leid-mise kõige tähtsam osa on proovimine ja seda paraku inter-neti teel teha pole võimalik.

Kui aga ostja kaupluses küljealust proovima hak-kab, siis kõige levinum viga on müüjate sõnul madratsi käega katsumine. Madratsile tuleb ikka pikali heita. Alles lamades saame aru, kas see on

just meie meele ja keha järgi.Ekspertide ja ka arstide sõnul peaks ühe madratsi asemel

soetama vähemalt kaks, veel parem kolm, kui lisaks mad-ratsile ka kattemadratsit ja madratsi kaitset nimetada. Need, kel pole raha uut madratsit osta, võiksid mõelda vanale madratsile asetatava kattemadratsi soetamise peale. Sellegi ost tagab mugavama magamisasendi ning rahuli-kuma une.

Mäletan lapsepõlvest, et mu ema ei soovinud mulle kunagi ilusaid unenägusid, vaid head und. Need, kes on une ootuses küljelt küljele rähelnud, teavad, et rahuliku ja kosu-tava une nimel pole ükski pingutus ülearune. Küll on hea hommikul tõustes nentida, et magasin nagu nott.

Head und!

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012

Peatoimetaja Eve Rohtla,

e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee

Toimetaja Signe Siim,

e-post: osuti@ajaleht.ee

Küljendus Ain Kivilaan,

e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee

Reklaamidirektor Jaak Martinson,

e-post: jaak.martinson@ajaleht.ee

Reklaami valdkonnajuht

Viktoria Nahkur,

e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee

Levijuht Erkki Lumisalu,

e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed

Tartu t 8, 71020 Viljandi

Telefon 433 0040

Trükk AS Kroonpress,

trükiarv 32 000

Järgmine tasuta ajakiri Osuti

jõuab Pärnu Postimehe, Sakala,

Virumaa Teataja, Järva Teataja

ja Valgamaalase tellinud inimeste

postkasti 8. detsembril.

juhtkiri

Eve Rohtlapeatoimetaja

Mika Myllyaho Tragi-

komöödia

kahes

vaatuses

Eva Püssa, Liina Tennosaar, Merle Palmiste (Eesti Draamateater)

23.10 kell 19 Rapla Kultuurikeskus28.11 kell 19 Paide Kultuurikeskus29.01 kell 19 Rakvere teater20.02 kell 19 Ugala teater 6.03 kell 19 Haapsalu Kultuurikeskus 3.04 kell 19 Viimsi Huvikeskus

Piletid müügil kohapeal, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti. www.vanemuine.ee

KÜLALISETENDUSED ÜLE EESTI!

2 September 2012

kodu

September 2012 3

Ligi kolmandiku oma elust veedame magades ja une kvaliteedist sõltub ka meie tegemiste edukus, kinnitavad spetsialistid. Sobiva madratsi leidmise muudab lihtsamaks oma vajaduste ja võimaluste teadvustamine.

„Tahaks lihtsalt oma koju, oma voo-disse ja magada!” Küllap oleme mingil ajahetkel kõik niimoodi unistanud, olgu põhjuseks pikale

veninud tööpäev, raske füüsiline katsumus, tüütavaks muutunud telkimine või hoopis midagi muud. Tegelikult mõtleme selle „voodi” all enamasti madratsit, kuigi ka voodi ise või raam, millele madrats on asetatud, on oluline. See, kas ja kuidas me uinume ja magame, sõltub paljuski meie küljealusest.

Elene Paide keskuse tegevjuhi Veiko Tihe-metsa sõnul võib madratsi ostul välja tuua kaks hooaega. „Üks on suve algus, kui inime-sed lähevad maakodusse ja teine on praegune kooli alguse periood.”

Kevade lõpul, suve hakul ostsid Paidest omale madratsi ka oisulased Tatjana ja Kalle Kasemaa. „Kuigi suurema osa ajast magab sellel meie laps, olen ise ka selles voodis maganud ja väga mõnus on,” kiitis Tatjana.

Õige valikul küsi abi

Veiko Tihemets tõdes, et inimeste teadlikkus madratsite osas on tõusnud ning ka ostuot-suse puhul ei ole enam hind nii määrav. „Kõige rohkem müüme madratseid, kus nii hind kui ka kvaliteet on keskmiste hulgas,” märkis Tihemets.

Kuigi ka Eesti suuremad madratsitootjad kinnitavad, et inimeste teadlikkus madratsite osas on tasapisi tõusnud, teatakse endiselt

vähe ning konsultantide-spetsialistide soovi-tused võetakse tänulikult vastu. Furnico OÜ müügidirektor Toomas Tapupere hinnangul suhtuvad inimesed madratsi teemasse pea-liskaudselt, arvestades aega, mis sellel veede-takse. „Ühed, kel on kiiresti midagi vaja ja kes vaatavad rohkem hinda, ning teised on need, kes on midagi lugenud ja kujutavad enam-vähem ette, mida nad tahavad.” Dreamlandi kaupluste disainer-ostujuht Tiina Tõnspoeg ja Delux OÜ müügijuht Kätlin Saar on samuti kogenud, et mõnel on küll olemas soovid madratsi jäikuse ja materjali looduslikkuse osas, kuid üldiselt on teadlikkus väiksevõitu. „Mõnikord osatakse küsida, kas on taskusta-tud või katmata vedru, kas katteriie on loo-duslik või sünteetiline, aga neid, kes väga täp-selt teavad, mida tahta, on üksikuid,» ütles Saar.

Hilding Anders Baltic AS müügi- ja turun-dusjuht Alo Reintam on täheldanud, et kui poodi tulles veel osatakse küsida, siis kord juba madratsi soetanud inimesed ei oska oma madratsi kohta midagi öelda. „Inimesed pigem ei tea, millise tootja madratsil nad magavad. Isegi seda ei pruugita teada või mäletada, kas magatakse poroloonil või ved-rumadratsil.”

Õige leiab pikutades

Kõik tootjad on ühel meelel ses osas, et sobiva madratsi leidmise kõige tähtsam samm on proovimine. See tähendab madrat-sil pikutamist, mitte käega katsumist või kor-raks madratsi serval istumist. Toomas Tapu-pere selgituse kohaselt on käega katsumine kõige levinum viga, mida tehakse. „Kui lähete madratsit ostma, alati tuleb peal pikali olla. Magame me ju ikka pikali,” rõhutas ta. Kätlin Saar lisas, et üksnes madratsil lamades on võimalik aru saada, kas see on liiga kõva või

liiga pehme. „Madrats peab keha toestama ning istudes ei saa sellest aru.”

Alo Reintam rõhutab, et proovimine on oluline juba seetõttu, et pole olemas madrat-sit, mis sobib kõigile. „Me oleme kõik indivi-duaalsed ja ainult proovides on võimalik leida endale sobivaim.”

Kuigi internetiostude osakaal suureneb ka madratsite puhul iga aastaga, ei tee siingi tootjad järeleandmisi ning soovitavad leida võimaluse madratsile eelnevalt pikali visata. Tapupere toob näite, kuidas neile on netipoe andmete põhjal helistatud ning nad on juha-tanud kliendi poodi, kus konkreetne mudel on olemas.

Nii Toomas Tapupere kui ka Alo Reintam pakuvad välja võimaluse teha veebist eelne-valt otsingut, tutvuda pakutavaga ning seejä-rel käia poodides madratseid proovimas. Mil moel madrats lõpuks soetatakse, sõltub kliendi eelistusest. Tapupere soovitab olla netiostude puhul tähelepanelik ka transpor-dikulude osas. „Mõnikord on see samas skaa-las sellega, kui toode kauplusest osta,” teab ta.

Madratsi materjalist sõltub hind

„Eesti on vedrumadratsimaa,” kinnitab Alo Reintam. „Mida rohkem lõuna poole, seda enam ostetakse vedrudeta madratseid, Tšeh-his ja Lõuna-Euroopa riikides ostetakse roh-kem poroloon- või lateksmadratseid aga ka nende kahe materjali kombinatsioone. Ka poroloonile on võimalik anda erinevat kuju nii, et osaliselt on madrats pehmem, osaliselt jäigem,” selgitab Reintam. Ta arvab, et eest-laste vedrumadratsi usk on seotud ilmselt Skandinaavia mõjuga. „Ajalooliselt on pee-tud vedrumadratsit ka vastupidavamaks.”

Kuigi Unikulmas toodetakse vedrumadrat-seid ka kliendi individuaalsusest lähtudes, on

Madratsit vali hoolega

>> lk 4

FO

TO

: SX

C.H

U

birgit.itse@jt.ee

Birgit Itse

”„Inimesed pigem ei tea, millise tootja madratsil nad magavad. Isegi seda ei pruugita teada, kas maga-takse poro-loonil või vedru-madratsil.”

ALO REINTAM,

Hilding Anders Baltic AS

müügi- ja turundusjuht

Ortopeedide soovituse kohaselt peaks mad-

ratsit proovima pikutades, mitte käega katsu-

des või korraks madratsi servale istudes. Mad-

rats peab keha toestama ning istudes ei saa

sellest aru. DMITRI KOTJUH / „JÄRVA TEATAJA”

4 September 2012

samm edasi Eesti turulgi müüdavad visko-elastsed madratsid. Tiina Tõnspoeg kinnitab, et seda tüüpi madratsid sobivad kõigile, sõl-tumata kehatüübist. „Need võtavad inimese keha kuju ega tekita survepunkte või lihas-pingeid. Raskemad kehaosad vajuvad süga-vamale nii, et selgroog jääb sirgu.” Kuigi selle madratsi materjal on sünteetiline, on Tõns-poja kinnitusel tegemist hingava materjaliga. „Muidu ei saakski see madrats keha järgi vor-muda, kui õhk seal vahel ei liiguks,” täpsustas ta.

See, et inimeste vajadused ja teisalt ka rahalised võimalused madratsit soetades on erinevad, tõdesid ka tootjad. Taskustatud vedru moodustab kolmandiku madratsi hin-nast ning mida rohkem vedrusid, seda roh-kem toetuspunkte. Hinnatundlikke kliente, kes otsivad kõige odavamat, on endiselt palju, aga tasapisi kasvab nende hulk, keda tootjate esindajad liigitavad keskklassi hulka ehk kelle ostueelistust on võimalik asjatundlike selgi-tustega muuta. Reintami hinnangul sõltub isegi 60–70 protsenti müügist klienditeenin-dajast. Samas tõdes ta, et alati ei pruugi kal-lim olla kliendi jaoks parim. „Õige madratsi valikul soovitan kliendil usaldada oma sise-tunnet. Ehk valida see, mis talle pikutades kõige mõnusam tundub,” julgustas Reintam.

Matt mõõdab madratsi sobivust

Selleks, et inimeste valikut lihtsustada, on olemas sensor-matid, mis mõõdavad inimese survet madratsile ja sedagi, kuidas konk-reetne madrats inimese keha toestab. „Sama kaaluga inimese puhul võivad olla tulemused täiesti erinevad, sest ühel on puusad laiemad ja teisel selg nõgusam. Selline seisukoht, et 80 kilogrammi kaaluvad inimesed peaksid ostma endale pakitud vedruga madratsi, mil-

lel on latekskiht peal, ei ole alati õige,” rääkis Reintam. Küll aga peab tema sõnul paika sei-sukoht, et mida suurem on kehakaal, seda rohkem võiks madratsil olla toetuspunkte.

Reintami kinnitusel on matiga testid samuti kinnitanud inimese sisetunde õigsust. „See, milline madrats inimesele proovides enim meeldib, on üldjuhul tema jaoks kõige õigem ka mati järgi. Siin on teatud nüansid, aga üldjuhul on see siiski seal esikolmikus.”

Matiga testimispäevad toimuvad näiteks Askos ja Aatriumis, kuhu tuleb vastavast soo-vist ise teada anda, aga neid korraldab kord kvartalis ka Elene. Veiko Tihemetsa kinnitu-sel on huvi selliste testpäevade vastu olnud seni Paides väga suur. „Inimene tuleb kohale, viskab madratsile pikali ja arvuti näitab ära, millised kehapiirkonnad vajavad rohkem tuge, millised vähem.” Tihemets lubas, et järg-mine selline päev toimub ettevõtte Viljandi esinduses 6. oktoobril ja Paide kaupluses 13. oktoobril.

Madrats seljahädasid ei ravi

Madratsiostu muudab keeruliseks seegi, et lisaks inimese individuaalsusele puuduvad mõistete osas ühtsed kokkulepped. Mitte ainult Eestis, vaid Euroopas laiemaltki. Nii näiteks rõhutatakse ka võõrkeelsetes ostuju-hendites, et Euroopas pole olemas ühtset kokkulepet selles osas, milline on ortopeedi-line madrats. Wikipediagi viitab, et ka orto-peedilise madratsi materjal võib olla väga eri-nev, alustades vedrumadratsist ja lõpetades kõrgtehnoloogiliste kunstmaterjalidega. Põhitingimus on siiski see, et need toestavad magamise ajal selga ja nende surve kehale magamise ajal on väiksem.

Seljaravi arst Leili Lepik soovitab seljaprob-leemidega inimestel eelistada pehmele mad-

ratsile tugevat ja tehismaterjalile looduslikku. „Selja jaoks on kõige halvem pehme ja lohku vajunud madrats.” Ka magamisasend on tema sõnul oluline. „Selili ja sirutatud asen-dit tuleks eelistada kõhuli magamisele. Pad-jale toetatud pea ja kael peaksid jääma hori-sontaalasendisse.”

Kuigi Lepik kinnitab õige madratsi head mõju selja tervisele, rõhutab ta, et madrats üksi ei ravi ega enneta seljaprobleeme. Sellega nõustuvad ka madratsitootjate esindajad. Alo Reintam märkis näiteks, et seljaprobleeme on niivõrd erinevaid, et igaüks peaks eelnevalt oma perearsti või ortopeediga nõu pidama. „Kõik tänapäevased materjalid ja vedruplo-kid on tehtud sellisel moel, et terve seljaga ini-mesele sobivad paljud erinevad. Aga selja-probleemide korral on vaja vastavalt arsti soo-vitusele kaaluda, kas valida pehmem või jäi-gem madrats. Selle peale välja minna, et ostan endale ortopeedilise madratsi ja selg saab korda, pole kuigi mõistlik,” toonitas Reintam.

Tiina Tõnspoeg soovitas aga mõelda ka sel-jalihaste tugevdamisele. „Sageli on seljaprob-leemide põhjuseks nõrgad seljalihased ning selles osas küll ükski madrats abiks ei ole.”

Reintam nentis ka, et ega sedagi kokkule-pet pole, millistele tingimustele ortopeedi-line madrats vastama peab. „Minu teada näi-teks Saksamaal ei lubatagi seda sõna kasu-tada madratsite müügis.”

Mõisted tekitavad segadust

Tegelikult peaks ühe madratsi asemel soe-tama vähemalt kaks. Lisaks madratsile ka kattemadratsi. Ideaalis lisandub sellele veel madratsikaitse.

Kätlin Saar rõhutab, et vedrumadratsi ostu puhul on kattemadratsi ost väga oluline. „See on täpp I peal, mis tagab magamismugavuse, annab elastsuse ja toestuse ning teisalt see ka kaitseb madratsit.”

Taas tuleb tõdeda, et tootjatevahelist kok-kulepet terminite osas pole. Seetõttu kipuvad edasimüüjatel, saati siis ostjatel segamini minema kattemadrats ja madratsi kaitse. Küsides üht, võid saada teise. Teinekord lähe-vad aga segamini ka kattemadrats ja madrats. Kätlin Saar soovitab jälgida erinevate mad-ratsite paksust. „Vedrumadrats valmis kujul on 16–17 või 20–21 sentimeetrit paks. Katte-madrats on alates 5 sentimeetrist ja pakse-mad. Sellest õhemat nimetatakse madratsi kaitseks,” selgitas ta.

Kätlin Saar selgitab, et vedrumadratsile asetatava kattemadratsi sees on poroloon vähemalt 3 sentimeetrit, millele lisandub tepitud kate, mis annab 1,5–2 sentimeetrit juurde. „Kattemadrats võib olla erinevate täi-distega, tavalisim ja odavaim on sünteetiline poroloon, sellele järgneb visko-elastne poro-loon, mis kohandub kehaga ja toestab pare-mini, aga kattemadratsit tehakse ka lateksist, mis on naturaalseim ja kõige paremini hin-gav,” täpsustas Saar. Ta lisas, et kattemadratsi materjale ka kombineeritakse.

kodu

PROOVIMISE NIPIDAmeerika ortopeedide soo-

vituse kohaselt võiks mad-

ratsit proovides lebada sel

isegi kuni 20 minutit ning

selle aja jooksul tuleks proo-

vida erinevaid asendeid,

eelkõige aga oma lemmik-

magamisasendit.

Kui olete olnud mõnes

majutusasutuses, kus uni

oli eriti kosutav, võib julgesti

küsida, millise firma milliseid

madratseid nad kasutavad.

FO

TO

: DM

ITR

I K

OT

JUH

/„JÄ

RV

A T

EA

TA

JA”

Madratsi kaitse on õhuke ja tavali-selt läbi tepitud. Kuigi seda võib panna ka vedrumadratsi peale ning sel on veidi pehmendav omadus, on Kätlin Saare kinnitusel selle funkt-sioon kattemadratsit kaitsta. „Mad-ratsi kaitse on kergelt pesumasinas pestav ja allergiliste inimeste puhul on soodsam osta tavalisemale katte-madratsile selline madratsi kaitse.

Tiina Tõnspoeg tundis heameelt, et inimesed on kattemadratsi kasulikku-sest hakanud aru saama, samas oste-

takse seda ka ilma madratsita. „Vane-mad inimesed, kel pole raha osta uut voodit või madratsit, kuid kes magavad aastakümneid vanal diivanil või kuše-til, kus vedrud on väsinud ja madrats vormist väljas, ostavad teinekord ainult kattemadratsi ja see on tegelikult ka parem kui mitte midagi,” arvas ta.

Tiina Tõnspoja veendumusel tagab mugav magamisase ka rahulikuma une ning kattemadratsil on selles olu-line roll. „Lisaks sellele, et kattemad-rats on vedrumadratsi oluline eluea

pikendaja, vähendab see ka madratsi survepunkte. Inimene keerab öösel just seetõttu palju, et keha tunnetab survepunkte.”

Madratsi eluiga pikendab hooldus

Kuigi madratsi garantiiaeg sõltub nii tootjast kui ka madratsi valmistamise tehnoloogiast, ulatudes viiest kahe-kümne viie aastani, nõustusid

kodu

Lähme tuttu! Muinasjuttu!

Kõik madratsid,kušetid ja kattemadratsid

-20%*

Kampaania kestab 01.10.-11.11.2012

SUUREMAD EDASIMÜÜJAD:HAAPSALUTiff ani Mööblisalong, Tallinna mnt. 1JÕGEVAMüntmööbel, Aia 1aJÕHVIEdem Mööbel, Jaama 8KOHTLA-JÄRVEEdem Mööbel, Ehitajate 2KURESSAAREMüntmööbel, Uus - Roomassaare 35KÄRDLAIsabella Mööbel

NARVAMööbel.Zip, Fama KeskusesWebShop.ee, Puškini 4PAIDEElene.ee, Prääma tee 9APÕLVAPõlva Mööblimaja

PÄRNUPapera Mööblimaja

AkkoWood, Roheline 74RAKVEREMüntmööbel, Rägavere tee 42Mööbel.Zip, Põhjakeskuses

RAPLARapla TÜ mööblikauplus

TALLINNAatrium Sisustuskaubamaja

Mööblimaja

Mööbel.Zip, Ülemiste KeskusesTARTUMüntmööbel, Teguri 39Elene.ee, Mööbel.Zip ja

Pesapuu, Sisustus E-KaubamajasWebShop.ee, LõunakeskusesVILJANDIElene.ee, Home Gallery-s

VÕRUWebShop.ee, Pikk 15bElene.ee, Kagukeskuses

SUUREMAD VEEBIPOED:www.on24.ee

www.hansapost.ee

www.anttila.ee

www.living.ee

www.elene.ee

*RED, BLACK ja TOP sarja tooted

Teisi edasimüüjaid vaata

www.sleepwellbed.com

MADRATSI VALIK LIHTSAMAKSTootja ja edasimüüja kodulehel on palju kasulikku

materjali, kuid selle lugemine võib valiku veelgi kee-

rulisemaks muuta. Selleks, et poes valik libedamalt

läheks, peaks olema valmis vastama järgmistele

küsimustele.

1. Kas madrats peaks olema pigem jäik või

pehme?

2. Kas eelistate vedrumadratsit või muud mater-

jali?

3. Kas (katte)madratsi materjal peaks olema loo-

duslik või sünteetiline?

4. Millisesse hinnavahemikku võiks(id)

madrats(id) jääda?

5. Kas teil on allergiaid?

VEDRUMADRATSI LIIGID

Klassikaline ehk bonell-vedruplokk. Vedrud on

omavahel tihedalt seotud, madrats reageerib suju-

valt magaja asendimuutustele ning toetab keha just

seal, kus vaja.

Pocket- ehk taskustatud vedruplokk tähendab

seda, et kõik vedrud on pakitud omaette kotikes-

tesse, mis pakub kehale magamisel paremat tuge.

Multipocket-vedruplokk – pakitud vedrusid on ühe

ruutmeetri kohta kaks korda rohkem. Suur vedrude

arv peab tagama eriti täpse keha toestamise ning

seeläbi ka sügavama une.

MADRATSI SISU

Madratsi sisumaterjalina kasutatakse tänapäeval

enamasti klassikalist porolooni, selle vetruvamat

edasiarendust high-resiliance porolooni ning latek-

sit. Viimasel ajal kogub populaarsust memory- ehk

visco-poroloon, mis järgib eriti täpselt kehakumerusi

ning pakub seeläbi lihaskonnale maksimaalset tuge.

Miinuseks on selle materjali „hangumine” madala-

matel temperatuuridel. Need, kes hindavad eriti jäika

madratsit, võiksid kaaluda kookosekihiga madratsi

ostmist. Allikas: www.sleepwellbed.com

>> lk 6

kodu

6 September 2012

intervjueeritavad, et madratsi tegelik eluiga võib õige hoolduse korral olla veelgi pikem. Hooldus on aga garantii kehtivuseks oluline. Tootjate hooldusnõuded küll veidi erinevad, aga äärmiselt tähtis on madratsit aeg-ajalt õhutada ning keerata.

Viimane aeg madrats välja vahetada on siis, kui see on deformeerunud ehk kui vedrud välja pungitavad või madrats lausa lohku vajunud.

Enne uue madratsi koju toomist on vaja lahendada veel üks küsimus – mida teha vana madratsiga. Lahenduse leidmine on olu-liselt lihtsam, kui tegemist on väiksemõõdu-lise või kasutuskõlbuliku madratsiga, mille saab viia suvilasse või maakodusse. Aga transportida jäätmejaama näiteks 2×2 m või veelgi suuremat vedrumadratsit on omaette ettevõtmine. Sellele on mõelnud ka Eesti suu-remad madratsitootjad, aga head lahendust nad leidnud pole. Alo Reintam tõdes, et tege-mist on probleemiga, mille üle on juba pead murtud. „Õnneks ei ole meil veel vanade madratsite tagasi võtmise kohustust. Kui see tekib, siis see kajastub ka edaspidi toote hin-nas,” on Reintam otsekohene.

Võimalike klientide murele on aga lahen-duse leidnud edasimüüjad, kellest madratsi-vahetust on korraldanud näiteks Sotka. Sama teenus on püsivalt olemas ka Elene Paide ja Viljandi esinduses.

Veiko Tihemetsa kinnitusel püütakse klien-tidele vanast madratsist lahti saamisel vastu tulla. „Kui inimene on ostnud meilt madratsi ja tellinud selle kojutoomise, oleme viinud vana madratsi ise jäätmejaama. Eriti vane-matele inimestele on see oluline olnud.”

Kose tee 1c;

Vabaduse 14;

Tutvuge meie edasimüüjatega üle Ees aadressil: www.L -uks.ee

Teguri 39;Tartu: Viigardi OÜ, Unolik OÜ, Sõbra 56, Jõe keskus;

Pärnu: Ananke OÜ, Papiniidu 5;Paide: Ananke OÜ, Tallinna 5;Võru: Võru Seeder OÜ, Valga: Alsildar OÜ, Rakvere: Alsildar OÜ, Tallinna 14.

OÜ E-Katused on Eesti Katuse-ja Fassaadimeistrite Liidu liige.Üle 245 000 ruutmeetri teostatud katusetöid üle Eesti.Teostame katuste ehitus- ja remonditöid alates 1996.a.Eesti Korteriühistute Liidu koostööpartner alates 2002.a.Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige alates 2004.a.

MIKS ME VÄHKREME?Madratsi mõju meie

unele on seotud sellega,

kas ja millist survet aval-

dab see meie naha-alus-

tele veresoontele. Üks-

kõik, millisele kehaosale

pikema aja vältel toetu-

des aeglustab keharas-

kus kapillaaride vererin-

get, mis edastab nahale

hapnikku ja toitaineid.

See omakorda sunnib

naha närvirakke ja valu-

sensoreid saatma ajule

signaali, et on vaja asen-

dit vahetada. Asendi

muutus taastab selles

piirkonnas verevarus-

tuse, kuid häirib lühiajali-

selt ka und.

Allikas: webmd.com

Kui madrats on liiga kõva, ei saa puusad ja õlavöö piisavalt

madratsi sisse vajuda ning talje ei saa tuge. Ka selles asen-

dis paindub lülisammas ebaloomulikku asendisse.

Õige asend. Madrats annab paraja toe taljele ning õla- ja

puusavöö saavad piisavalt madratsi sisse vajuda.

Kui madrats on liiga pehme, vajub keha liialt madratsi

sisse – selline asend painutab lülisamba kõveraks.

KUIDAS VALIDA MADRATSIT?

Ehitusturul on viimasel ajal kuju-nenud üheks olulisemaks tee-maks energiasäästlike, madala küttekuluga hoonete projektee-

rimine ja ehitamine. Uusi mõisteid, nagu energiatõhus maja, passiivmaja, madal-energiamaja, liginullenergiamaja, kulutõ-hus maja, on lisandunud päris palju ja tihti ei tea ka ehitusvaldkonna spetsialis-tid täpselt, mille poolest need sarnane-vad või erinevad. Püüame mainitud mõis-teid võimalikult lihtsalt ja lühidalt lahti rääkida.

Energiatõhus maja

Eesti seadusandlus defineerib üheainsa peamise näitaja, energiatõhususarvu (ET-arv), mis iseloomustab hoone summaar-set aastast energiatarvet mitte ainult küt-tele, vaid ka valgustusele ja hoones paik-nevatele seadmetele, nagu konditsionee-rid, arvutid, televiisorid ja külmikud. Sea-

dus kehtestab hoonete energiatõhususele miinimumnõuded ET-arvu baasil, näiteks eramute ET-arv ei tohi ületada 160 kWh/m2 aastas. Hoonete energiaklassid ja hoone energiamärgis põhinevad samuti ET-arvu väärtuse vahemikel.

Augustikuu lõpus võttis valitsus vastu uued energiatõhususe miinimumnõuded, mis jõustuvad 2013. aasta jaanuaris ja on olemasolevatest tunduvalt rangemad. Võtmesõnaks on kuluoptimaalsus, mis tähendab energiatõhusust kogu hoone elutsükli jooksul ja sellega luuakse eeldu-sed, et maja tuleb ehitada pikas perspek-tiivis madalamaid küttekulusid arvesta-des. Määruses on defineeritud ka madal-energiahoone ja liginullenergiahoone mõisted ja kriteeriumid.

Madalaenergiamaja

Uue määruse kohaselt on madalener-giamaja väikeelamu ja kortermaja, mille ET-arv on alla 120 kWh/ m2 ja millele vastab B-energiaklass. Teistele hoone-tüüpidele on kehtestatud suuremad ET-arvud.

Liginullenergiamaja

Üldise definitsiooni järgi on liginullener-giamaja äärmiselt kõrge energiatõhusu-

sega maja, mille vähene energiavajadus kaetakse peamiselt taastuvenergia allika-test. Praktikas tähendab liginullenergia-maja sellist hoonet, milles toimub taas-tuva energia tootmine kohapeal. Aasta kokkuvõttes on ostetud ja müüdud ener-gia tasakaalus. Arvestades praeguseid päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite hindu ning tootmisvõimsusi, ei ole ligi-nullenergiahoonete rajamine majandus-likult tasuv. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peavad alates 2020. aastast kõik uued elamud olema liginullenergiahoo-ned.

Passiivmaja

Passiivmaja on selline maja, milles mugav ja tervislik sisekliima on tagatud aktiivse küttesüsteemita, nagu radiaatorküte või põrandaküte, maja kütavad päike ja majas olevad inimesed ja seadmed. Tõsi, passiivmajas on lubatud vähesel määral täiendav küte, kuid see toimub läbi ven-tilatsiooni.

Kulutõhus maja

Tasuvusarvestused on näidanud, et prae-guste ning 30 aastaks prognoositavate ehitus- ja energiahindade juures on kulu-tõhus maja, mille seinte U-arvud on vahe-

mikus 0,15 kuni 0.22W/m2K. Edasine välisseinte soojustamine tõstab ehitus-hinda, kuid ei anna samaväärset kütte-energia kokkuhoidu.

Kui on kindel soov ehitada võimalikult energiatõhus maja, siis soovitan võtta eesmärgiks madalenergiamaja ehitamise, mis on hetkel kõige kulutõhusam lahen-dus.

Mida eelistada?

Ükskõik, kuidas me madala küttekuluga maju ka nimetame, on nende ehitami-sel AEROCi toodete kasutamisel väga selged eelised, võrreldes teiste seinama-terjalidega. Peamiseks eeliseks on materjali hea soojapidavus, näiteks Eco-Term Plus plokkide soojapidavus on ligi kaks korda parem kui puidul ja on vaid kaks-kolm korda halvem kui soojustus-materjalidel, nagu mineraalvill või EPS. Hoolimata materjali kergusest on AEROCi plokid sama survetugevusega kui teisedki turul saadaolevad kergplo-kid.

Passiivmajade ehitamisel tuleb AEROCist seinu soojustada oluliselt õhema soojustuskihiga kui teiste kivist seinamaterjalide korral, sest kandval AEROCi kiviseinal on endal hea sooja-isolatsioonivõime.

kodu

Unistusest reaalsusenion ainult üks samm

www.aeroc.ee

Uue kodu fookuses madalam küttekulu

ehitusinsener

Artur Froš

Lisaks pankadele pakuvad krediit-kaarte ka mitmed kauplusteketid, kes on klientidele krediidi ehk laenu andmise võimaluse sidunud oma

kliendikaardiga. See võib tunduda mugav, aga pead arvestama lisakuludega, mis laenu kasutamisega üldjuhul kaasnevad.

Enne kui hakkad taotlema mõne poe klien-dikaarti, millega sulle ka krediiti pakutakse, pea meeles, et kaarti kasutades võtad sa iga-päevaostudeks (olgu siis toit, rõivad või kodu-tehnika) tegelikult laenu. See aga toob kaasa täiendavaid kulusid, sest kasutatud raha eest tuleb üldjuhul intressi maksta ning emotsio-naalsemad ostjad võivad kergesti laenutsük-lisse sattuda. Ka pead arvestama, et kui kaar-diga on võimalik näiteks poe kassast sularaha

välja võtta, maksad selle eest teenustasu. Kuna üldju-hul pakutakse kliendi-kaarte ka ilma krediidi-võimaluseta, tasuks hoo-lega mõelda, kas sa üldse laenu vajaksid.

Kui siiski poe kliendikaart-kre-diitkaardi kasuks otsustad, loe enne lepingu allkirjastamist hoolega kaardi kasutamise tingimused läbi. Pane tähele, et kaardi nimes ei pruugi sõna „krediitkaart” üldse sisalduda, kuid sisuliselt on siiski tege-mist krediitkaardiga. Lisaks tasub teada, et üldjuhul ei ole kauplus, kelle kliendikaardiga krediidivõimalus kaasneb, ise krediidi pakkuja. Selleks on tavaliselt kas mõni pank või muu krediidiandja ning seetõttu peaksid uurima, kellega täpselt sa krediidilepingu sõlmid. Tar-bijaveebist www.minuraha.ee saad lähemalt lugeda, mida tähele panna enne laenulepingu sõlmimist: http://www.minuraha.ee/enne_laenu

Ühtlasi on hea teada, et krediitkaardi pak-kuja peab sulle andma tarbijakrediidi stan-dardinfo teabelehe, mis on kõikides eraisiku-

tele laenu väljasta-vates ettevõ-tetes ühesu-gune. See lihtsustab sul erinevate pakku-miste võrdlemist. Teabele-hel märgitakse ära sulle paku-tava laenu suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlg-nevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne.

HEA TEADAMida tasub uurida kaupluse kliendikaarti taotledes, millel on ka kre-

diidivõimalus?

• Kas kaardil on väljastamistasu, kuu- või aastatasu? Erinevate kaupluste tingimused on erinevad – mõnes võib olla kehtestatud kuutasu, mõnes mitte.

• Kas sulle kasutada antava krediidilimiidi suuruse saad lepingut sõlmi-des ise valida või on see juba lepingus ette kindlaks määratud? Krediidili-miit on summa, mille ulatuses saad kaarti kasutada.

• Kui suur on aastane intressimäär ja kuidas seda arvutatakse? Kas kaarti kasutades hakatakse intressi arvestama kohe ostu sooritades või kehtib teatud päevade jooksul intressivaba periood? Praegu pakutavate erinevate kaupluste krediitkaartide seas leidub mõlemaid variante.

• Millal pead kasutatud raha tagasi maksma – kas kuupäeva saad lepin-gut sõlmides ise valida või on kaardi väljastaja selle kindlaks määranud?

• Kas pead kokku lepitud maksepäeval kogu kasutatud summa korraga tagasi maksma või saad seda teha regulaarsete osamaksetena? Praegu pakutavate erinevate kaupluste krediitkaartide puhul on kasutusel mõle-mad variandid.

• Kui tegemist on regulaarsete osamaksetega ehk püsimaksega kaardiga, tähendab see, et kasutatud raha tagasimaksmiseks on kindel kuupäev ning sa võid maksed jaotada pikema perioodi peale. Üldjuhul saad lepingut sõl-mides valida, kui suure osa kasutatud summast igakuiselt tagasi maksad. Tasuks valida enda võimalustele vastav võimalikult suur summa, sest mida kiiremini kannad pangale laenatud raha tagasi, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul on võimalik ka kogu kasutatud summa maksepäeval tagasi maksta, nii ei pea sa intressi üldse tasuma.

• Mis juhtub, kui sul ei ole maksepäeval kontol piisavalt raha, et kasuta-tud summa tagastada või kokkulepitud püsimakse teha? Kas hakatakse arvestama viivisintressi, pead maksma trahvi või kaasneb muid kulusid?

• Kas sa saad ise oma kaardiga seotud kontole raha juurde kanda, et kaar-dil olevat summat suurendada? Kui jah, siis kas sellele osale, mille ise juurde maksid, makstakse ka intressi?

• Kas kaardiga on võimalik pangaautomaadist või kaupluse kassast sula-raha välja võtta? Kui see on võimalik, siis arvesta sellega, et pead maksma raha välja võtmise eest teenustasu. Reeglina on see teatud protsent väljavõe-tavast summast, millele võib lisanduda ka fikseeritud tasu. Uuri selle kohta hinnakirjast järele.

raha

8 September 2012

SOOJUSPUMBAD ÕHK-VESITULNUD SELLEKS ET JÄÄDA

PLASTOR ASHoiu 7, 76401 Laagri, Harjumaa, tel 679 6756, plastor@plastor.ee, www.plastor.ee

- töö välistemperatuuril kuni -25°C- küttevee pealevoolutemperatuur kuni +60°C- patenteeritud koaksiaalsoojusvaheti (mitte plaatsoojusvaheti)- COP sõltuvalt mudelist kuni 4,50- elektriühendus sõltuvalt mudelist 230V või 400V- lisa-elektriküttekeha 3–6 kW või 9 kW külmema ilma puhuks

36 eri mudelit, sealhulgas:

- sisseehitatud tarbeveeboileriga mudelid- sisseehitatud õlikatlaga mudelid- sisseehitatud gaasi-kondensaatkatlaga mudelid

Juurdeühendatavad lisamoodulid:

- kahe kütteahela juhtkomplekt- olemasoleva küttekatla toetuskomplekt- reguleerkomplekt elektrikütte radiaatorite ahela (kuni 15 tk) juhtimiseks soojuspumba abil- reguleerkomplekt ruumiõhu suviseks jahutamiseks- basseinivee soojendamise komplekt

Garantii 5 aastat

Kaupluse kliendikaardiga võib ka laenu saada

Tarbijaveebi www.minuraha.ee toimetaja

Heli Lehtsaar

FOTO: SXC.HU

SOOVITUSLennukipileteid ostes jälgige, et erinevate len-dude vahe oleks vähemalt paar tundi. See on eriti oluline, kui sõi-date erinevate lennufirmadega.

vaba aeg

September 2012 9

Iseseisvalt reisida armastavate inimeste jaoks on parimaks reisibürooks Google. Arvutiajastul pole enam mõtet iga tee-nust reisibüroost tellida või pakse reisi-

raamatuid kaasas tassida. „Nõukogudeaegse elukogemusega inimene saab igal pool hak-kama,” julgustas töökaaslane, enne kui selja-koti võtsin ja üksinda Indiasse läksin.

Need olid kuldsed sõnad. Omapäi reisimi-seks pole oluline mitte perfektne võõrkeelte oskus, vaid organiseerimisvõime ja suutlik-kus endale kindlaks jääda. Enamasti on rei-sija elu nii mugavaks tehtud, et te ei pea mitte otsima, vaid kümnetest pakkumistest valiku tegema.

Minu seljakotiga reisimise kõige eredama-teks hetkedeks on olnud päikesetõus Indias Varanasi kaldapealsel, Xiani moslemite kvar-tal Hiinas ajaloolise Siiditee alguses ning Kambodža Pärnuks nimetatava Sihanouk-ville’i turg. Reisibüroode hinnakirju lugedes oleksid need jäänud kättesaamatuks. Õnneks taipasin kiiresti, et lennukipileteid müüb

kõige odavamalt lennufirma ja öömaja leiab internetist või kohapealt kerge vaevaga.

Kaugreisideks kuluvast rahast peaaegu poole moodustab lennukipiletite maksu-mus. Uudiseid lennukipiletite sooduspak-kumiste kohta avaldavad veebiportaalid Trip ja Seljakotirändur, sooduspakkumisi võib leida Reisieksperdi, Estraveli ja lennu-firmade kodulehekülgedelt.

Suurim kulutus on lennupiletid

Internetist leiab odavate lennupiletite otsingumootoreid (ITA Software, Skyscan-ner, eBookers, Ticketsworld, eestikeelne Sky24 jpt), kuid alati ei pruugi kõik otsingu-mootorid kõiki lennufirmasid näidata. Võr-relge ühe ja sama lennukompanii hindu eri-nevatelt lennuväljadelt, katsetage väljumist ühelt ja naasmist teisele lennuväljale ning vältige vahendajaid.

Tallinn on maailma jaoks kolgas. Uurige sooduspakkumisi Riiast, Helsingist ja Stockholmist, üritage lennufirmade pakku-misi Ryanairi Saksamaa ja Londoni lendu-dega kombineerida. Finnairi kauglennud on eestlaste jaoks küll kõige mugavamad, aga sageli on odavam näiteks Turkish Airlines’iga Riiast või Helsingist Istanbuli kaudu laia maailma sõita.

Internetist lennukipiletite ostmiseks ja maandumisjärgse öömaja broneerimiseks on vaja krediitkaarti, mida väljastavad kõik Eesti suuremad pangad. Eelistage tavalist Visa Classic’ut, kallimate krediitkaartidega kaasnev reisikindlustus tasub end ära alles siis, kui aastas mitmeid kauglende teete.

Lennukipileteid ostes jälgige, et erinevate lendude vahe oleks vähemalt paar tundi. See on eriti oluline, kui sõidate erinevate lennufirmadega. Lennud kipuvad hilinema ja üks lennufirma ei vastuta, kui te järgmi-sele lennule hiljaks jääte.

Mõistlik on kohe pärast lennukipiletite ostmist sõlmida reisitõrke-, pagasi- ja ter-visekindlustus. Enne lepingu sõlmimist tasub kõik tingimused ja välistused hoolega läbi lugeda ning erinevate kindlustusfir-made pakkumisi võrrelda. Ärge eeldage midagi, müügijuttu uskuma jäädes võite hiljem pettuda.

Lennu- või reisifirma pankroti vastu kindlustus enamasti ei kaitse, eraldi tuleks

küsida kindlustuskaitse kehtivust streigi ja lennuplaani muutumise korral. Looduska-tastroof võib, aga ei pruugi olla kindlustu-sega kaetud, tuumakatastroof, riigipööre ja rahvarahutused on aga kindlasti välistused. Looduskatastroofi kaitse võib olla piiratud mingi summaga ja kindlustusfirma võib nõuda, et Eesti ametivõimud on loodusõn-netuse katastroofiks kuulutanud.

Hilisemate tõlgendusvõimaluste vastu kaitsmiseks võiksite kindlustusfirmale saata elektronkirja üksikasjalike küsimus-tega, kas ja millistel tingimustel on mingi juhtum kindlustatud. Siis ei teki hiljem vaidlusi, kus te ei suuda lepingu müüja suu-lisi lubadusi tõendada.

Umbusk kindlustusseltside vastu ei tohiks siiski viia selleni, et jätate end kind-lustamata. Eriti kurjalt võib see kätte maksta reisil haigestudes.

Reisikava aitab hakkama saada

Soodsate lennukipiletite ostmise ja reisi vahele võib jääda kuid, mõnikord isegi üle poole aasta. Olen seda aega kasutanud või-malikult üksikasjaliku reisikava koostami-seks. Sellest pole õnnestunud küll kunagi täpselt kinni pidada, aga hea, kui kõik rei-siks vajaliku võimalikult varakult välja uurite.

Iseseisvalt reisijate portaalis Seljakotirän-dur on avaldatud eri riikide, piirkondade ja linnade turismiportaalid, lennuki-, rongi- ja bussipiletite ostmise võimalused, oluli-semad lennujaamad ja sealt linna viivad transpordivahendid, iga riigi kohta kirjuta-tud eestikeelsed reisiraamatud ja -blogid jpm. Internetifoorumist Trip.ee leiab teiste eestlaste kogemusi, veelgi rohkem on neid ingliskeelses Tripadvisor’is.

Öömajad võiks veebist varem valmis vaa-data, aga mitte ära broneerida. Internetis ei ole kunagi kõiki soodsaid ööbimisvõima-lusi, ent kasulik on teada vähemalt piir-konda, kus teised seljakotireisijad peatu-vad.

Kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega

Elu parima reisi võib korraldada ise

teet.roosaar@parnupostimees.ee

Teet Roosaar

Reisi raamatute abilwww.petroneprint.ee

Aastaid tagasi arutasime naisega, kas tasub oma autoga Itaaliasse minna. Tookord ulatus tema jaoks turvaline keskkond Poola-Leedu piirini, hiljem oleme omapäi isegi Hiinas Shaolini kloostris käinud.

>> lk 10

FO

TO

D: S

XC

.HU

Lugeda või reisida?Erinevaid reisijuhte soetades tekib mingil het-

kel küsimus, kas sama raha eest oleks mõtte-

kam raamatuid osta või reisida, reisijate piib-

liks nimetatud Lonely Planet’il on nii eeliseid kui

puudusi.

Eesti raamatupoodides on kõige rohkem esin-

datud eestikeelne Dorling Kindersley „Silma-

ringi” ja Berlitz’i reisijuhtide sari. Mõlemast on

reisil suhteliselt vähe abi, ent riigiga tutvumi-

seks need muidugi kõlbavad.

Üritasin 44,66 eurot maksvast „Silmaringi”

Indiast leida juhtnööre näiteks Goa Palolemi

randa reisimiseks. Kuigi raamatus on palju pilte

ja illustratsioone, leidub seal Palolemi kohta

vaid neli üldist lauset ja Goa randade asukoha-

kaart. Berlitz’i 149 eurot maksev India teejuht

on veel hullem: Palolemi kohta on kolm kirjel-

davat lauset ja üldine Goa randade ülevaade.

Selle asemel, et raha ja aega kulutada, tasub

Google’i otsingumootorisse sisestada „Wikitra-

vel Palolem” ja te saate tunduvalt praktilisemaid

juhtnööre. Ostes 18–25 euro eest raamatu-

kauplustest, Estravelist või veebist (http://www.

lonelyplanet.com) ingliskeelse Lonely Planet’i, saate teele kaasa transpordisoovitusi, kaarte,

hindu jpm praktilist infot sisaldava abimehe.

Lonely Planet’it on

nime-

tatud

„reisijate

piibliks”,

sest see on

kaasas enami-

kel seljakotirän-

duritel. Osa reisi-

jaid kritiseerib raa-

matus trükitud info

täpsust ja massiturismi

radadel käimist, soovita-

des sarja Rough Guides, Bradt’i või mõnda teist rei-

sijuhti.

Mõni Lonely Planet’i väljaanne

on rohkem, mõni vähem õnnes-

tunud. Kui tunnete, et veebist kogutud

materjalist jääb väheseks, muretsege see. Mina

varustasin end algul usinalt „piiblitega”, ent leid-

sin siis, et võrgus on info värskem ja kaarte lei-

dub ka kasutatud Lonely Planet’ites, mida näi-

teks Trip.ee kaudu teistelt reisijatelt osta saab.

ö ö b i m i s ko h t teile saadab. Kui võimalik, üritage hakkama saada öömaja eest sis-semakset tege-mata.

Viisa väljasta-mise võimalustest annab ülevaate välisministeeriumi k o d u l e h e k ü l g . Detaile võite otsida näiteks Estraveli vee-biküljelt. Kas neilt ka viisa osta, sõltub vahendustasu suuru-sest.

Olen Hiina viisade hankimiseks kasuta-nud GoTraveli teenust, mis oli odavam kui Pärnu–Tallinn–Pärnu bussipiletid ja viisa han-kimise ajakulu. India viisa saamiseks neli aas-tat tagasi saatsin passi tähitud postiga India Hel-

on hostelid, mille otsingumootoreid on vähe-malt kümmekond. Üritage Google’i abiga leida konkreetse riigi ja linna hosteli- või hotelliportaale, neis on valik suurem.

Enne Hiina sõitmist lugesin ühe reisibüroo reklaami: meie otsingumootor leiab kõige odavama öömaja. Kontrollisin ja kui neid uskuma oleksin jäänud, oleks mulle Xianis 60eurone hotell kaela määritud.

Selle asemel toksisin ma Google’isse „hos-tel in Xian” ja avasin portaali Hostelworld lehe, mida esimesena pärast reklaame pakuti. Klõps kaardile näitas, et enamik neist asub vanalinnas, hostelite juures on isegi juhtnöö-rid, kuidas nendeni rongi- ja lennujaamast jõuda.

Hinnataseme ja kättesaadavuse saab teada, kui konkreetseid kuupäevi kontrollida. Teiste reisijate hinnangud leiate, kui trükite portaali Tripadvisor hotelli või hosteli nime.

Kui aega on vähe, olen internetist leitavast tasuta reisijuhist Wikitravel paar soodsamat hostelit välja vaadanud. Trükitud reisijuhid on võrdlemisi kallid ja enamasti on seal ära märgitud öömajad raamatu ilmumise ajaks juba hindu tõstnud.

Mõnikord tahetakse viisa väljastamiseks hotelli kinnitust, mille kliendist huvitatud singi saatkonda, nüüd on nende viisakeskus

Tallinnas.Paljud riigid on viisa väljastamiseks loonud

e-viisa teenuse või annavad viisa piirilt. Ena-masti on need lühiajaliste viisade saamiseks, kui tahate pikemalt peatuda, tuleb saatkon-naga suhelda.

Liiga palju ei maksa karta

Enne tundmatutesse riikidesse reisimist tasuks terviseameti koduleheküljelt vaadata vaktsineerimissoovitusi riikide kaupa ja lasta end lähimas vaktsineerimiskabinetis vaktsi-neerida. Enne Indiasse minekut vaktsineeri-sin end A-hepatiidi, kõhutüüfuse ja Jaapani entsefaliidi vastu.

Keerulisem on lugu malaariatablettide võt-misega, mis on üsna kallid ja kõrvalnähtu-dega. Malaariaoht sõltub aastaajast, piirkon-nast ja reisimisviisist. Üldisema ülevaate ris-kidest saab terviseameti koduleheküljelt, detailsemaid kirjutisi avaldavad maailma ter-vishoiuorganisatsioon (WHO) ja erinevad ingliskeelsed reisijate foorumid (näiteks Tra-velfish).

Ükski inimene ei oska soovitada, milline haigus just teid võib tabada. Lähtuda võiks tervest mõistusest, pesta käsi ja süüa toitu, mis teie silme all tulelt läbi on käinud.

vaba aeg

y t’it

-

ate

ks”,

ee on

s enami-

ljakotirän-

el. Osa reisi-

ritiseerib raa-

s trükitud info

st ja massiturismi

del käimist, soovita-

arja Rough Guides,’i või mõnda teist rei-

i.

Lonely Planet’i väljaanne

hkem, mõni vähem õnnes-

d. Kui tunnete, et veebist kogutud

rjalist jääb väheseks, muretsege see. Mina

tasin end algul usinalt „piiblitega”, ent leid-

s, et võrgus on info värskem ja kaarte lei-

t i e

da s-

ge-

ta-test aate umi ü l g .tsida i vee-

eilt ka õltub

suuru-

viisadekasuta-teenust,am kui –Pärnuiisa han-u. India

neli aas-tsin passiIndia Hel- singi saatkonda, nüüd on nende viisakeskus

Tallinnas.

KASULIKUD VEEBIAADRESSIDSeljakotirändur (www.seljakotirandur.com) – iseseisvaks reisimiseks nõu andev

eestikeelne veebiportaal, kuhu on koondatud üle 11 000 reisimisega seotud lingi.

Wikitravel (http://wikitravel.org) – ingliskeelne tasuta reisijuht.

Trip.ee (www.trip.ee) – eestikeelne reisijate foorum.

Tripadvisor (www.tripadvisor.com) – ingliskeelne reisijate foorum, mille tugeva-

maks küljeks on teiste reisijate öömajade hinnangud.

Lonely Planet’i foorum (http://www.lonelyplanet.com/thorntree/index.jspa) –

paljudele, mõnikord ka väga spetsiifilistele küsimustele vastuseid andev inglis-

keelne reisijate foorum.

Eesti välisministeerium (http://www.vm.ee/?q=reisi-ja-konsulaarinfo) – välismi-

nisteeriumi reisi- ja konsulaarinfo ning erinevate riikide reisiinfo.

Terviseamet (http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis.

html) – nakkusohud välisriikides ja vaktsineerimissoovitused riikide kaupa.

Vaktsiin.ee (http://www.vaktsiin.ee/reisijale) – reisimeditsiini- ja vaktsineerimiska-

binettide asukohad.

Ilmake.ee (http://ilmake.www.ee) – seitsme päeva ilmaennustus maailma eri pai-

kades.

Localtimes (http://localtimes.info) – kellaaeg maailma erinevates paikades.

Bloomberg (http://www.bloomberg.com/markets/currencies) – erinevad valuuta-

kursid.

CouchSurfing (http://www.couchsurfing.org/) ja Hospitality Club (http://eesti.

hospitalityclub.org) – tasuta võõrastes kodudes ööbimise võrgustikud.

I hate taxis (http://www.ihatetaxis.com) ja To and from the airport (http://www.

toandfromtheairport.com) – maailma erinevatest lennujaamadest linna pääse-

mise võimalused.

Hitchwiki (http://hitchwiki.org) – ülemaailmne hääletajate portaal.

Allikas: „Osuti”

Esimesel omapäi reisimisel Indias kartsin rohkem ja vaatasin hoolega, millised käed toitu puudutavad. Hiinas, Vietnamis ja Kam-bodžas olin tänavatoitu süües juba julgem, sest seda proovimata oleksin paljust ilma jää-nud.

Nüüd, kui Eestis on kasutusel euro, tasub teele kaasa võtta ainult natuke korraliku väl-janägemisega 20euroseid ning deebet- ja kre-diitkaardid. Eesti pankade valuutavahetusta-sud on röövellikud, pole mingit mõtet siit kohalikku valuutat või dollareid kohaliku valuuta vastu vahetamiseks osta. Kui saate, muretsege Eestist ainult 30–40 dollari väär-tuses ühedollarilisi, need kuluvad alati ära.

Raha ja pangakaarte olen hoidnud üle õla riiete alla käivas reisirahakotis, mille Helsingi lennujaamast ostsin. Teine, rihma alla käiv vöökott päeva-paari rahaga on rohkem pet-teks, mis kõrvalistele isikutele kohe silma jääb.

Kahekesi reisides võiks ühe inimese kätte

jätta suurema summa ja teise kätte igapäeva-raha ning pangakaardid omavahel ära jagada. Teine, kes ei maksa, jälgib rahaga toimetajat.

Ühelt tuttavalt on Peterburis rahakott varastatud isegi küljetaskust, mis poolpikka-del pükstel põlvest allapoole jääb. Olge tähe-lepanelik, kui keegi teid tõukab või sigaretiga riivab, ja pöörake tähelepanu mitte tõukajale, vaid rahakotile. Rahakoti hotellitoas või pükste tagataskus hoidmisest ei hakkaks siin-kohal rääkimagi.

Teenindajad on millegi müümiseks

Lõpuks on see hetk käes. Astute unesegasena lennukist välja, piirivalvur kontrollib viisat ja kõikvõimalikke deklaratsioone. Enne lennu-jaama ukse taga passivate taksojuhtide ette ilmumist tasuks hankida natuke kohalikku raha ja teha veel kord rahulikult selgeks, kuhu te tahate minna.

Lennujaamast linna pääsemise võimalused on avaldatud näiteks portaalis www.toandfromtheairport.com. Paljudest lennu-jaamadest sõidab linna metroo või linnaliini-buss. Mõnikord on bussipeatused küll hal-vasti tähistatud, aga kui olete eeltööd teinud, teate, kuhu minna. Kui ei tea, küsige teistelt reisijatelt, teenindajad on enamasti millegi müümiseks, mitte erapooletu info jagami-seks.

Indias on lennujaamades ettemakstava takso süsteem. Maksate leti taga fikseeritud summa ja saate tšeki, mis tuleb kohale jõu-des taksojuhile anda. Ta üritab küll varem tšekki enda kätte saada ja teid suvalises kohas maha sokutada, aga jääge endale kind-laks ja andke tšekk alles siis, kui olete veen-dunud, et ta tõi teid õigesse kohta.

Osa öömajasid pakub lennujaamadesse vastutulemise teenust. Kui otsustate takso-sabast sõiduki võtta, jalutage pakkumisi kuu-lates järjekorra lõppu (hind tavaliselt langeb) ja jääge kindlaks öömajale, kuhu sõita kavat-sesite.

vaba aeg

September 2012 11

Üks PRO-Visio tablett sisaldab inimorganismile üheks päevaks vajaliku koguse luteiini, zeaksantiini, mustikaekstarkti, E-vitamiini ja seleeni.

Luteiin on üks tähtsamaid silmade kaitset mõjutavaid aineid, mis aitab vältida silma võrkkesta kahjustust. Luteiin ja zeaksantiin loovad silma võrkkestale loomuliku kaitse tugeva valguse ja päikesekiirte eest, ltreerides kahjulikku sinist valgust ja takistades selle jõudmist silma võrkkestani. Ühtlasi aitavad luteiin

ja zeaksantiin ära hoida erinevate silmahaiguste, nagu näiteks silmakae, tekkimist ja soodustavad isegi silmakahjustuse pidurdumist. Mida suurem on luteiini sisaldus kollatähnis, seda väiksem on vanusest tingitud kollatähni taandareng. Inimorganismi päevane luteiini vajadus on ligikaudu 6 mg. Kuna inimorganism ei ole ise võimeline luteiini tootma, siis peame me seda saama toiduga või toidulisandeid kasutades.

Mustikates sisalduvad antotsüaanid soodustavad rodopsiini (nägemispigment) teket ning aitavad seega kaasa pimedas nägemise parandamisele. Antotsüaanid tugevdavad väikeste veresoonte seinu ning parandavad silma vereringet, mõjutades positiivselt ka diabeedihaige veresooni. Mustikates antotsüaanid mõjuvad soodsalt ka sõidukite ja mehhanismide juhtidele ning pilootidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas.

E-vitamiin ja seleen on antioksüdandid. E-vitamiin aitab parandada vereringet. Seleen on ülimalt tähtis koostisosa nendel ensüümidel, mis takistavad rakumembraani kahjustumist.

KASUTUSSOOVITUSED:� silmade ealiste muutuste ja kollatähni taandarengust tingitud

vaeguste korral ennetamiseks ja aeglustamiseks� pinges ja väsinud silmade puhul, (näiteks arvuti- ja TV-ekraani

kiirgusest, eredast valgusest ja pika-ajalisest lugemisest või silmadega töötamisest väsinud silmadele)

� sõidukite ja mehhanismide juhtidele, et parandada nägemist ja silmade kohanemist pimedas

Üks tablett sisaldab Kogus Luteiin 6,0 mg Zeaksantiin 0,7 mg Mustikaekstarkt 20,0 mg E-vitamiin 30,0 mg Seleen 50,0 μg

a nendel

– kõik silmale vajalik ühes tabletis

>> lk 12

Esimesel omapäi reisimisel Indias kartsrohkem ja vaatasin hoolega, millised käetoitu puudutavad. Hiinas, Vietnamis ja Kambodžas olin tänavatoitu süües juba julgemsest seda proovimata oleksin paljust ilma jä

Allikas: „Osuti”

vaba aeg

12 September 2012

Enne öömaja väljavalimist on mõistlik veenduda, et lubatud soe vesi, konditsioneer ja traadita internetiühendus on ikka olemas, ning natuke hinna üle kaubelda. Hinnapiiriks võiks arengumaades võtta kümme dollarit ühese toa eest. Samas ei tasu hinna üle tingi-misega liiga hoogu minna, sest väga odav öömaja on tavaliselt ka üsna jube. Öömaja asukohast sõltub palju, sageli on targem paar dollarit toa eest rohkem maksta, kui see transpordile kulutada.

Korralikult välja puhanuna on õige aeg uurida, kus asuvad läheduses head söögiko-had, turismibürood, metroopeatused, bussi-jaamad jms. Ignoreerige tegelasi, kes ürita-vad kogu teie puhkuse ühtse paketina ära organiseerida, ostke ainult see ekskursioon või pilet, mida hetkel vaja on.

Väike pügamine teeb targemaks

Kohalikke vaatamisväärsusi leiab turismipor-taalidest, veebipõhisest reisijuhist Wikitravel ja paljudest trükitud reisijuhtidest, millest tuntuim on „reisijate piibliks” kutsutav Lonely Planet. Kuna Eestis maksavad erinevate rii-kide Lonely Planet’id 18–25 eurot, eelistatakse osta arengumaadest piraatkoopiaid. Enne piraatkoopia ostmist võtke see pakendist lahti ja vaadake, kas kaardid on selgelt kopeeritud.

Korralik kaart on ühest kohast teise reisi-des hädavajalik, ilma selleta võivad rikša-, moto- ja taksojuhid teid jumal teab kuhu sõi-dutada. Kui Lonely Planet’it ei raatsi osta, printige kodus Google Maps’ist kaardid välja. Olen eelistanud vanu Lonely Planet’eid, kus info on küll veidi vananenud, kuid kaardid mugavalt sees.

Lisainfo info@viiking.ee või

tel +372 449 0505 (müük)või 449 0500 (vastuvõtt)

Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

Lisainfo aadressil info@viiking.ee või

telefonil +372 449 0500(hotelli vastuvõtt) või

+372 449 0505 (müük)Spaa Hotell Viiking,

Sadama 15, 80012 Pärnu

Viiking Spaa Hotelli SÜGISESED HINNAÜLLATUSED

KULDNE SÜGIS (3 päeva, 2 ööd) 31.08-31.10Hind alates 95 €/inimene

Paketti kuulub:majutus kaheses toas (2 ööd)2 hommikusööki2 õhtusöökihommikumantlid toashoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri:

- kiire üliniisutav näohooldus 30 min või „Viinamarja värskus“ 40 min (jalgade mähis kerge massaažiga), saab valida 1 kord - šampanja ja roosiõie kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) - šampanja ja roosiõie jalahoolitsus (ei sisalda pediküüri) - maasikane kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) - vannihooldus „Lavendli lõõgastus“ vannitrühvliga - vannihooldus „Apelsini kirkus“ vannitrühvliga - massaažitool - massaažisaapad - soolakamber - infrapunasaun

saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadelCheck in 14.00Check out 12.00Pakume ravipaketti, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid:

Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast) septembris ja oktoobris hinnaga alates 41 €/inimene/ööpäev (norm hind 51 €/inimene/ööpäev)

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. Nende ja paljude teiste pakkumistega tutvu meie koduleheküljel www.viiking.ee

Sinu südame SPAA

VISA VÕI MASTERCARD?Eesti pangad väljastavad

nii Visa kui MacterCardi

deebet- ja krediitkaarte.

Kumba valida?

Swedbanki pressiesindaja Mart Sii-

livask soovitab rahakoti vahele muret-

seda rohkem kui ühe kaardiorganisatsiooni

logoga kaarte, sest täpseid „maakaarte”, kus on levi-

nud üks või teine kaart, ei ole.

„Üldjuhul kehtib reegel, et kui Teie reisi sihtkohas on olemas

MasterCard ja VISA deebetkaarte aktsepteerivad sularahaautomaadid, siis

saab sealsetes poodides ka deebetkaardiga ostude eest tasuda,” ütles Siili-

vask.

Maailma eri paikades asuvate Visa sularahaautomaatide asukohti võib otsida

veebiaadressil http://www.visa.com/atmlocator/index.jsp#(page:home), Mas-

terCardi sularahaautomaatide asukohti aadressil http://www.mastercard.us/

cardholder-services/atm-locator.html.

Allikas: „Osuti”

SOOVITUSPäris iga sendi pärast ei tasu arengumaades muidugi kakelda. Kusa-gil saate ikka pügada, see on reisimise para-tamatus. Tava-liselt on aga kaotus liiga väike, et seda pikalt taga nutta.

vaba aeg

Sel sügisel sõidavad Tallinki ja Silja Line’i kruiisilaevad maitseelamuste laineharjal. Sind ootavad külaliskokkade hõrgutavad

erimenüüd ning esinduslik joogivalik. Meie laevadelt leiad nii nõudliku gurmee, eilse ja tänase Vene klassika, toekate

roogadega grilli kui ka peresõbraliku Rootsi laua.

Telli toidukorrad juba enne maitseelamuste rohket kruiisi, sest nii säästad raha.

Info ja broneerimine 17 808 (85 senti kõne + operaatori tasu)

või www.tallink.ee

GASTRONAUTIKA

Stockholmi kruiis

al. 37 €koht B4 kajutis

Toidupakett

al. 61 €2 õhtusööki + 1 hommikusöök

( sääst 10 € )

Punktist A punkti B viib kõige odavamalt ühistransport. Abikaasa oli meeldivalt ülla-tunud, et olin kodus välja uurinud linnaliini-bussi numbri, mis Hiinas Xianist terrakota-sõdurite väljakaevamiskoha juurde viis. Lin-nades on kõige paremaks liikumisvõimalu-seks metroo, linnade vahel lennuk, rong või magamisbuss.

Riigiti võib ühistranspordikorraldus olla väga erinev. Vältige taksosid (erandiks Hiina, kus need on fikseeritud hindadega ja väga odavad) ning eelistage mopeedi- ja moto-rikšajuhte, kui selles linnas metrood või lin-nabusse pole.

Rikšajuhtidega tuleb hind enne teeleasu-mist kokku leppida. Uurige seda Lonely

Planet’ist või Wikitravelist, küsige öömajast ja teistelt reisijatelt. Sõidukijuht taipab kohe, kui te õiget hinda ei tea ja nöörib halastama-tult.

Päris iga sendi pärast ei tasu arengumaa-des muidugi kakelda. Kusagil saate ikka pügada, see on reisimise paratamatus. Tava-liselt on aga kaotus liiga väike, et seda pikalt taga nutta.

Austage kohalikke tavasid, aga ärge olge liiga sinisilmne. Jumal armastas minu 10ruu-pialisi Indias Varanasi templis samapalju kui 5euroseid, mida ühelt Euroopa naiselt iga suguvõsa liikme õnnistamiseks küsiti. Kui Hiinas Shaolini templis mungale liiga väike rahatäht annetuseks ei sobinud, jätsin anne-tamata.

Erinevate religioonide usupühad leiate vee-biportaalist Seljakotirändur. Seal on ka maa-ilma suurimad festivalid, mis sageli on usuga seotud. Pühakodadesse sisenedes tuleks võtta müts peast, riietuda õlgu ja põlvi kat-valt ning mõnikord jalanõud ukse taha jätta.

Kui suhtute teiste tõekspidamistesse lugu-pidavalt, pööratakse teie eksimustele viisa-kalt tähelepanu. Minu suurimaks veaks on olnud eest lahti nööbitud särgiga Hurghada tänavatel kõndimine. Vabandasin noorukite ees, kes selle pärast tüli norisid.

Teenusepakkujate agressiivsusele vaata-mata on inimesed võõrsil enamasti lahked ja abivalmid ega jäta teid hätta ka siis, kui oma-vahel ainult käte ja jalgade abil oskate suhelda. Rohkem pealehakkamist, kui te ei taha, et elu kaunimaks reisiks jääb klassieks-kursiooniga Läti külastamine.

PASS, PAPP, PILETIDReisivarustus peab olema kerge ja kergesti leitav. Enamasti maksavad asjad

võõrsil vähem kui Eestis ja te ei pea raha kulutamiseks palju vaeva nägema. Kes

on korra kogenud käsipagasiga reisimise eeliseid ja raske seljakotiga öömaja

otsinud, üritab võimalikult vähem kaasas tassida. Igaühe soovid ja vajadused on

erinevad, seetõttu olgu järgnev pigem meeldetuletuseks.

1. Pass koos valguskoopiatega esi- ja viisalehest.

2. Sularaha ja pangakaardid, arvestades nii väikestes kupüürides maksmise või-

malust kui erinevaid kaardisüsteeme.

3. Elektrooniliste lennupiletite väljatrükid.

4. Riiete alla käiv rahakott, pükste sisse õmmeldud lisataskud.

5. Hügieenitarbeid valides arvesta seda, et lennuki käsipagasis ei või üle 100 mil-

liliitrises pakendis vedelikke vedada.

6. Peavalurohtu, palavikualandajat, kõhukinnistit, desinfitseerijat jms sisaldav

väike reisiapteek.

7. WCpaberi rull, kuivad ja märjad taskurätikud.

8. Sissekantud jalanõud, natuke pesu ja sokke, fliis, vihmakeep ja muu võimali-

kult kerge, mugav ja minimaalne riietus. Talveriided võivad olla vanad ja oda-

vad, et neist pärast maandumist vabaneda.

9. Väike taskulamp?

10. Väike sülearvuti koos laadija ja ID-kaardi lugejaga?

11. Fotoaparaat?

12. Kõrvaklapid ja pleier muusika või loengutega pikkadeks rongi- ja bussisõitu-

deks?

13. Lonely Planet või muu reisijuht, mõni pehmete kaantega juturaamat, mida

pole kahju maha jätta?

Kaasa ei tasu võtta midagi, milleta hakkama

saab. Riided ei pea olema uued, seljakott

võiks olla selline, mis India busside

pagasiruumis vastu peab.

Allikas: veebiportaal Seljakotirändur

”Ära piina oma sõpru tuhan-dete piltide arvutist vaa-tama sundimi-sega. Osta oma parimate reisi-piltide jaoks korralik album, kuhu saab pilte sisse kleepida ja pildiallkirju lisada.

Kaasaegsed digikaamerad on iga päev kaasas kandmiseks soodsad, kvaliteetsed ja piisavalt kompakt-sed. Uusimad neist võimaldavad

pildistamist ka viletsates valgustingimustes, et teha meeleolukaid öiseid linna- ja maasti-kuvõtteid.

Pildistamine ei ole kulukas hobi, sest vahet pole, kas pildistad mõnikümmend või mõni-tuhat kaadrit, kui sa neid fotopaberile välja ei trüki, ei pea sa oma mälestuste talletamise eest midagi maksma.

Kingad ja kaamera

Kaugele maale reisi planeerides ei tohiks ei kingade ega ka kaamera ostmist viimasele minutile jätta. Mõlemad vajavad harjumist ja sissekandmist. Osta kaamera varakult, loe hoolikalt läbi kasutusjuhis, proovi ja harjuta

mikusööki väike jalutuskäik linnas või ran-nas. Usu, see, mida näed varasel hommiku-tunnil, on hoopis teine maailm kui reisijuhi serveeritu.

Keskendu põhilisele!

Enne päästikunupule vajutamist mõtle, mida tahad oma pildiga teistele öelda. Motiivi vali-kul keskendu alati põhilisele, vajadusel kasuta zuumimist või veelgi parem – jalgu – ja mine objektile lähedale. Jälgi, et põhimo-tiiv oleks pildil piisavalt suur, põnevalt val-gustatud ning asetseks kas siis pildi keskel või kuldlõike tulipunktis.

Püüa pildistada nii, et kaadrisse ei jääks segavaid detaile. Digikaameraga pildistades kontrolli kindlasti tulemust ekraanilt ning ebaõnnestumise korral muuda võttekohta või vaatenurka ja pildista kas või kümneid kordi uuesti.

Suhtle kohalikega!

Kohalikke pildistades ole viisakas ja sot-siaalne. Vahet pole, kas pildistad neid, kes sind kui liikuvat rahakotti jahivad, või siis oma igapäevaste toimetustega ametis olevaid inimesi. Küsi pildistamiseks alati luba. Kui sa kohalikku keelt ei oska, siis aitab kehakeel. Näita tulemust kaameraekraanil, kiida, mee-lita ja kui poseerimise eest raha küsitakse, siis ära ole kitsi, aga ära ka väga heldeks mine, sest võib juhtuda, et kõiki, kes sulle seejärel poseerida soovivad, sa jäädvustada ei jõuakski.

Ära fotosid unusta!

Reisilt naastes ära jäta oma pilte hoole-tusse. Kopeeri need kohe oma arvuti kõva-kettale, sorteeri ja kustuta mittevajalikud ning tee parimatest kindlasti turvakoopia. Ära looda liialt kaasaegsele tehnikale, kesk-mine arvuti kõvaketta eluiga on üksnes 10 aastat ning CD või DVD kettadki ei säili kauem kui paarkümmend aastat, kui sedagi. Seega, kui sa ei kasuta mõnd garanteeritud pilveteenust, on parim turvakoopia tavaline värvifoto, mis säilib albumis enam kui 100 aastat.

Ära piina teisi oma piltidega!

Ära piina oma sõpru tuhandete piltide arvu-tist vaatama sundimisega. Osta oma pari-mate reisipiltide jaoks korralik album, kuhu saab pilte sisse kleepida ja pildiallkirju lisada. Mõttetu on pilte toppida mitusada pilti mahutavasse kiletaskutega säästualbumisse, sest nagunii ei viitsi keegi korraga enam kui sadat pilti vaadata. Kui oskad, võid teha DVDle lühikese 5–10minutilise slaidiprog-rammi, mida on mõnus talveõhtul sõprade seltsis teleriekraanilt vaadata.

Head reisi ja põnevaid reisipilte!

erinevate olukordade ning motiivide pildis-tamist. Kui võimalik, siis osale mõnel kooli-tusel või tee väike reis kodukandis, et kaame-rat erinevates olukordades proovida.

Kerge ja võimekas

Reisikaamera peaks olema kerge, aga samas ka küllaltki võimekas. Vahet pole, on selleks kompakt- või peegelkaamera, tähtsaim para-meeter on objektiivi ulatus.

Kitsastel tänavatel miljööpilte tehes vajad sa lainurka, kaugemal asuvate objektide pil-distamisel on aga abiks pikk fookuskaugus. Seega, vali reisikaameraks vähemalt 7–10kordse zuumobjektiiviga kompaktkaa-mera või osta peegelkaamerale kerge zuum-objektiiv. Ära unusta kaasa võtta piisavalt mälukaarte, sest pole ime, kui klõpsutad võõ-ral maal tuhandeid kaadreid. Küll kodus sor-teerid ja kustutad!

Ära koonerda klõpsudega!

Reisil olles pildista kõike, mis sulle ette juh-tub. Ära piirdu sellega, et pildistad vaid reisi-kaaslasi kauni hoone või paeluva maastiku taustal. Tee võimalikult palju selliseid pilte, kus on esiplaanil kohalikud ja nende tööd-tegemised. Pildista detaile, lilli, loomi ja alati nii lähedalt, kui vähegi võimalik. Ära jää õhtul hotellituppa konutama või veelgi hullem, kaasavõetud joogipauna tühjendama, vaid mine parem öist linna ja ööelukaid pildis-tama. Kui tahad saada huvitavaid pilte, siis uuri, millal tõuseb päike, ning tee enne hom-

14 September 2012

tehnika

Pildistada või mitte pildistada?

Maksifoto OÜ juhataja

Mati Roosalu

Pildistada või mitte pildistada? Seda hamlet-likku küsimust pole digiajastul mõtet püsti-tada. Loomulikult võib, peab ja saab digikaa-meraga pildistada igal ajal ja iga ilmaga.

Mati Roosalu on 2002. aastal Itaalias reisil olles

pildistanud kõike, mis ette juhtus. Tema soovitus

on: ära piirdu sellega, et pildistad vaid reisikaas-

lasi kauni hoone või paeluva maastiku taustal.

Tee võimalikult palju selliseid pilte, kus on esi-

plaanil kohalikud ja nende tööd-tegemised.FOTOD: MATI ROOSALU

REKLAAM

tehnika

Aastasadu on tarbitud soojusenergia tootmiseks taastu-vat energiat. Ajapikku on bioenergia kasutus ebamuga-vuse pärast jäänud tahaplaanile. Kasutusele on võetud mitmeid taastumatuid loodusvarasid, mis on olnud kasu-tajale mugav. Suured muutused on toimunud just viima-sel kümnendil, kus maailmas pööratakse järjest rohkem tähelepanu taastuvatele energiakandjatele. Taastuma-tute maavarade massiline kasutamine on viinud asjad nii kaugele, et püütakse leida keskkonnale ja tarbija ra-hakotile võimalikult väikest kahju tekitavat energia toot-mise viisi. Põhilised taastuvad loodusvarad, mida soojus-energeetikas kasutatakse, on puit ja erinevad biokütused. Nüüdseks on soojusenergia tootmine taastuvatest kütus-test muutnud mugavamaks ja - mis peamine - ei erine suu-remalt gaasi- ega õliküttest.

Hakkepuidu- ja puitgraanulküteJuba pikemat aega on soojusenergia- ja kütusemüügiga tegelnud SW Energia OÜ püüdnud leida endale hakkepui-dul töötavat, kõrge kasuteguriga ja täisautomaatset katel-seadet, mis vastaks tänapäeva kõrgetele nõudmistele. Mitme aasta pikkune otsimine andis tulemuse 2011. aastal Aust-rias, kui sõlmiti leping biokütuste katlaid tootva ettevõt-tega Gilles. Nüüdseks on SW Energia OÜ paigaldanud biokütustel töötavaid (hakkepuit, puidugraanul) katlaid juba kümneid. Üks suurem hakkepuidul töötav katlamaja on valmimas Pärnumaal Paikusel, kuhu paigaldatakse 1,2 MW Gillese katel. Mõned väiksemad katlamajad on valmi-mas Kehtna vallas, Lokuta külas. Keskkonnainvesteeri-gute Keskuse toel valmiv katlamaja sai endale 150 kW biokütusel töötava katla Gilles HPK-RA.

Gilles tähistas sellel aastal 20 aasta juubelit, mis näitab, et bioenergiat kasutavaid katlaid on arendatud ja toode-tud pikka aega. Gillese katelde lai võimsuste valik, mis algab 12,5 kW ja lõppeb 1,2 MW juures, annab tarbijale päris suure valikuvõimaluse, katlad sobivad nii koju kui suurtööstustesse. Kõikide katelde puhul on võimalus vali-da kütuseks puidugraanul või hakkepuit. Hakkepuidul töötav katel võib kütusena kasutada ka puitgraanuleid. Katlaid saab kütta halupuudegagi, kusjuures puudub vajadus katla automaatika oluliseks muutuseks. Muuda-tused saab teha puutetundlikul ekraanil mõne nupuleva-

jutusega. Hakkepuidu- ja puidugraanulkatelde suureks eeliseks võime lugeda nende kõrget automatiseerituse taset, mis on lahendatud puutetundliku juhtpaneeli, dis-tantsjuhtimise, suitsutorude automaatse puhastamise ning tuha juhtimisega tuhakonteinerisse. Oluline on katelde kasutegur eri töötsüklitel. Gillese katelde kasu-tegur jääb üle 90% igal töörežiimil, mis näitab, et katlas suudetakse kütusest saadav energia suuremalt osalt ära kasutada. Suure kasuteguri saavutamiseks kasutatakse katla juhtimise juures hapniku- ja temperatuuriandurit, mis tagab põlemiskambris stabiilse kütusepõlemise igas

olukorras, reguleerides õhu pealevoolu. Katelde kõrge kvaliteedi määrab materjalivalik - kõrgekvaliteetne teras.Katlaseinu katab tulekinlda villa kiht, mis tagab ideaalsesoojapidavuse ja väikesed soojuskaod. Rõhku on pandudtuleohutusele. Suur tulekindlus on saavutatud spetsiaal-selt väljatöötatud kütuse etteandesüsteemiga. Kütus eral-datakse punkrist ja põlemiskambrist n-ö sulgsöötjaga, mis pöörlemisel doseerib õige kütuse koguse, samas tagades tuletõkke etteandeteo ja põlemiskambri vahel.

Katelde pakkumise ja paigaldamise juures lähtutakse kliendi vajadustest-soovidest, kliendile pakutakse opti-maalne paigaldus ning katelseadme asukoht. Kõikide katel-de juurde kuulub tehniline lahendus, mis koostatakse kliendi hoone või planeeritava katlamaja eripära arvesse võttes. Klientidele pakume tehnilise lahenduse kütuse vastuvõtust ja hoiustamisest kuni tuha ärastamiseni.

Tänu meie pakutavatele innovatiivsetele lahendustele ja täiuslikule juhtimissüsteemile tagame kliendile võimaluse tegelda oma igapäevategevusega ja säästa energiamajan-duses kümneid ja sadu tuhandeid eurosid. Vaata ka www. gilles.ee, www.swenergia.ee

Bioenergia kui tee tulevikku

GILLESE KATELSEADMED - uus tase

GILLESE KATELSEADMED -

REKLAAMLUGU

Kellukesega kass teeb tutvust

turiste ootava eesliga. Oli suur

kunst tabada moment, mil

ükski turist kompositsiooni

segama ei satuks.FOTOD: GERT KIILER

gert.kiiler@ajaleht.ee

tehnika

16 September 2012

Gert Kiiler

Tegelikult saab samasugust jahti pidada ka linnaloomadele ja ehkki tehnika ei pea sel juhul olema sama võimas ning ka oskuste osas võib

mööndusi teha, pole linnaloomajaht sugugi lihtne tegevus ja põgus jalutuskäik fotoapa-raadiga.

Muidugi oleneb taolise fotoretke raskus sel-lestki, millist tulemust pildistaja taga ajab. Usun aga, et kel vähegi asja vastu huvi, sel jääb alati pärast fotojahti kripeldama, et kõige parem pilt jäi ikkagi saamata.

Kassi-inimesena olen keskendunud linnas just neile neljajalgsetele kodustatud kiskja-tele. Ja ehkki põnevaid pilte vahvatest kiisu-dest olen teha saanud ka imeilusas kodulin-nas, pidasin ma tõelise kassijahi maha Kreeka ühel tuntumal turismisaarel Santorinil.

Nädala jooksul pühendasin päevast vähe-malt 3–4 tundi kassidele, kusjuures kogu see aeg ei kulunud vaid pildistamisele, vaid ka loomade ning võttepaikade tundmaõppimi-sele.

Järgnevalt jagan kogemusi, mis fotojahi käi-gus enda jaoks avastasin ja tagasiteel laevas selgeks mõtlesin. Kindlasti ühtivad mingid põhitõed tõdedega, mida jagatakse (mets-)loomade pildistamisel, aga kuna ise olen har-rastaja, siis on ka järgnev mõeldud eelkõige minusugusele – säriaegadest ja fookuskau-gustest siin juttu ei tule.

Jutt on küll kokku pandud Santorini näite najal, kindlasti saab samu kogemusi kasutada kenasti ka meie kodustes tingimustes.

Kartlikud ja julged

Kõigepealt mõni sõna pildistatavate objek-tide ehk kasside kohta. Nagu inimesi, leidub ju ka neid mitut tüüpi ja vaid väheseid on mugav pildistada.

Esimene tüüp on „kartlik kass”. Nagu sa pil-distamiseks vajalikule kaugusele lähed, nii ta hirmunult jooksu paneb. Sellist isendit on väga raske pildile saada. Tulemuse saamiseks peab pikalt luurama ja siis kiire olema, et oma kahe-kolme klõpsu võimalus ära kasutada.

Mitte sugugi lihtsam pole pildistada teist tüüpi ehk „liiga julget kassi”.

See on eelmisele risti vastupidine isend: kui sa tema pildistamiseks maha kükitad, nii ta kohe sinu suunas jooksma pistab. Kui jõuad siiski ühe kiire klõpsaka teha, on tihti tulemu-seks suures plaanis kassipõsk.

See kass ei karda absoluutselt inimest ja

loodab, et sa teda pildistamise asemel hoo-pis silitad. Võid ta küll kaenlasse võtta ja viia kümmekond meetrit eemale – sinna kuhu ta kompositsiooniliselt hästi sobiks – kuid pil-distamise hetkeks on ta nagu magnetiga sinu juures tagasi. Sellisel juhul oleks väga vaja abimeest, kes kassi õigesse kohta paika paneks ja teda seal kaabiks, päästes sellega pildistajale nii olulised paar-kolm sekundit.

Modellid on parimad

Ka kolmas versioon pole pildistajale kuigi suur õnnistus, nimetame teda siis „tuimaks kassiks”. Jah, temaga pole muret, et ta kuhugi

minema jookseb või sülle hüppab, paraku on häda see, et ta ei teegi midagi.

Kus iganes ta siis ka ei leba, ega ta naljalt ei viitsi ennast liigutada. Võid oodata kümneid minuteid, kuid ta ei liiguta vurrugi, ringuta-misest rääkimata. Sellist kassi peab mõnikord suunama – kas siis helidega või füüsiliselt, lii-kudes talle lähedale. Alles siis saad ta püsti ja heal juhul ka tegutsema. Loodan, et looma-kaitsjad sellist teguviisi pahaks ei pane.

Kui sa oled tema läheduses valinud välja sobilikud dekoratsioonid, siis tuleb teda liht-salt õiges suunas ergutada. Olles võtteks val-mis ja aimates ette, kuhu ta läheb, võid saada just parimad kaadrid, kas siis ta hüppamisest,

Kassijaht nõuab kannatlikkust. Õppetunnid Santorinilt

Iga pildistamishuviline teab loodusfotograafe, kes on valmis tundide kaupa vaatlustornis või rabas passima, et mõni mets-loom või -lind talle omases keskkonnas pildile saada.

tehnika

September 2012 17

U K S E S A L O N G

Sõpruse 145, Tallinn, tel 650 6116Lao 12-5, Pärnu, tel 443 1518

E-R 9-18 L 9-15 www.mexin.ee

küüru tõmbamisest või muust aktiivsest tegevusest.

Aga muidugi on olemas ka üks haruldane liik kasse, neid võiks nimetada „modell-kas-sideks”.

Modell-kass tegutseb ise ja teeb seda mõõdukal tempol. Ta uurib ümbrust, lii-gub siia-sinna, pakkudes sulle erinevaid taustu. Ta peab sind küll silmas ja aeg-ajalt vaatab ka kaadrisse, kuid üldiselt toime-tab omasoodu. Selline on fotograafi unis-tustekass.

Eeltöö tuleb kasuks

Kuid modelli leidmisega on tehtud vaid osa suurest tööst. Hea kassifoto õnnestumisel mängivad olulist rolli ka teadmised – nii loomade endi käitumise kohta, kui ka kas-sijahiks valitud piirkonna kohta. Küllap sama kehtib ka metsloomafotojahi puhul.

Teades, kuidas kassid tavaelus käituvad, oskad ka ette arvata, mida nad järgmiseks teevad. Pilgust ja kehahoiakust saab välja lugeda, kuhu ta järgmiseks hüppab, ja siis oled sa hea kaadri saamiseks valmis. Siin on kassipidajatest piltnikud muidugi eelis-seisus.

Näiteks teab iga kassiomanik, et neil loo-madel on kombeks kaunis tihti haigutada ja haigutav kass on efektne. Seega – kui sa oled kassi juba mõnda aega passinud ja ta pole selle jooksul haigutanud, siis on varsti loomalt seda liigutust oodata.

Ka on kassisõbral teada, et kui loom oma lamamispoosi vahetab, siis käivad sinna juurde enamasti ka küürutamine ja enda venitamine, mis taas on efektne.

Samas võib oma tarkusega ka alt minna.

Nii ootasin ühe peesitava kassi puhul üle veerand tunni ja selle jooksul ei teinud ta mitte ühtegi liigutust, ehkki pidevalt oli tunne, et nüüd see peab juhtuma, ja näpp oli kaamera käivitusnupul valmis. Et väljas oli 30 kraadi sooja, polnud see ootamine kuigi lihtne. Ja just siis, kui mulle tuli olu-line telefonikõne kodust, hakkas loom nihe-lema. Õnneks oli aparaat tulistamisvalmis timmitud ja nii sain soovitud pildi ühe käega ära klõpsida, teisega telefoni kõrva ääres hoides.

Ühe enda lemmikute hulka kuuluva hai-gutamispildi sain hea juhuse tõttu eelmisel reisil kätte kohe esimese võttega ja seda tavalise seebikaga. Mõnikord veab.

Mitte vähetähtis pole ka territooriumi tundmine. Parimad kassipildid sain alles oma teisel-kolmandal jahipäeval. Selleks ajaks oli peas juba valminud „kataloog” kohalikest kassidest ja sellest, kust ja millal neid leida võib. Et aga kassid on tihtipeale ka omapead kõndijad, siis ei pruugi mõnel päeval neid üldse „kodus” olla.

Mitmepäevase luure põhjal oskad juba ka aimata, kuidas konkreetne kass käitub, ning tead, millisel kellaajal millisesse paika kõige parem valgus paistab. Nii pole iga kord vaja enam tausta otsida, vaid lähed kohale konk-reetse plaaniga.

Valguses ja varjus

Üks suuremaid vaenlasi lõunamaisel kas-sijahil on muidugi valgus või siis õigemini selle puudumine. Kuna päevasel ajal on seal tohutult palav, siis ei viitsi reeglina ükski kass end liigutada. Neid nagu

>> lk 18

Seda kassi olin oma pool

tundi piiranud ja pildistanud

eri nurkadest tema magamist.

Lõpuks passisin 15 minutit

ühe koha peal, näpp päästikul,

eeldades, et kohe-kohe ta rin-

gutab. Ta tegigi seda täpselt

siis, kui mulle telefonikõne tuli.

Ühe käega sai samaaegselt

pilt ikkagi tehtud.

Selle pildi sain oma eelmisel

Santorini reisil, kui ma spet-

siaalselt kasse ei otsinud. Esi-

mene kolmest kaadrist, mille

jõudsin pildistada, enne kui

kass lahkus. Lihtsalt vedas.

Kuum lõunamaine kliima Kuum lõunamaine kliima

paneb ka kassil ila tilkuma.paneb ka kassil ila tilkuma.

tehnika

polekski. Ja kui sa pika otsimise järel mõne leiadki, siis lebab ta oimetult kõige varjulise-mas paigas. Elavnema hakkavad nad alles siis, kui õhtu kätte jõuab ja päike end loo-juma seab. Aga ka siis eelistavad elukad lii-kuda kõige varjulisemates kohtades. Katsu siis seal keskpärase tehnikaga korralikku pilti saada, samas kui päikesevalguses saaks teha sini-roosa-kollasel taustal lausa ideaalseid postkaardipilte.

Hämardudes ilmuvad aga hiirekuningad oma peidukohtadest välja nagu zombid Mic-hael Jacksoni „Thrilleri” videos – ei oleks osa-

nud eales arvata, et neid nii palju on. See nee-tud valgusepuudus!

End tuleb täielikult mobiliseerida sellele lühikesele hetkele, mil palavus on järgi and-nud, kuid valgus pole veel kadunud. Teadu-pärast toimub see protsess lõunamaades palju kiiremini kui meil.

„Kitty-kitty-kitty”

Kui nüüd arvata, et kõike eelnevat arvestades on ideaalne kassipilt peaaegu käes, siis ollakse eksiteel.

Kassipoeg, keda

pidin pildistama

aia vahelt, sest ta

ei kavatsenudki

sealt välja tulla.

Uudishimu pani

aga teda seal-

poolgi trikke

tegema.

Sellel pelglikul kassil tuli sadu Sellel pelglikul kassil tuli sadu

meetreid mööda kitsaid täna-meetreid mööda kitsaid täna-

vaid järel käia, et lõpuks aia vaid järel käia, et lõpuks aia

vahelt üks pilt saada.vahelt üks pilt saada.

tehnika

September 2012 19

Soovid osta või müüa kasutatud rasketehnikat?

Vaata maalima suurimat rasketehnika portaali www.mascus.ee !

KASVUHOONED

SÜGISESEDSOODUSTUSED!

Just siis, kui sa oled mõnda kassi paarküm-mend minutit jälitanud-meelitanud, teinud ka mõned proovivõtted ning lõpuks leidnud ideaalse võttekoha ja kasski on võõristusest üle saanud, ilmub järsku ei tea kust välja kas-sipildistaja vaenlane number üks: aktiivne turist. Nood võivad liikuda ka grupiti ja on tavaliselt varustatud tavalise seebikarbifoto-kaga.

Samal ajal kui sina oled loomast viie-kümne meetri kaugusel valmis päästikule vajutama, astub too tegelane aktiivse kitty-kitty-kitty’tamise saatel sinu ja modelli vahele, peletades vaese looma hoovihämarusse. Aktiivne kititaja aga tatsab järgmise huvi-väärsuse poole.

Ses mõttes on vist metsikus looduses toi-metavatel piltnikel lihtsam – üksikus rabas ei tolgenda turiste.

Oletame aga, et oled kõik eeltöö kenasti ära teinud ja ka turisti käest pääsenud ning saa-nud enda arvates suurepärase kassifoto. Kas siis ongi kõik ja hing rahul? Otse loomulikult mitte, sest süües kasvab isu. Isegi siis, kui sul on vahvaid pilte erinevatest kassidest paar-kümmend, ei kustu tõelisel pildistamiskirega inimesel fotojanu. Siis hakkad juba tahtma, et üheaegselt oleks pildil juba mitu looma. Ja kui nad seal juba on, siis võiks nad võtta huvita-vaid poose, üksteist taga ajada või mängida ... Ja muidugi võiks ka taust olla juba perfektne. Mida parem võte välja tuleb, seda enamat veel ihaldad. Aga lõpuks jääb ikka sisse tunne, et see kõige parem pilt jäi tegemata.

Miks mulle meeldivad kassid?Nii palju kui ma oma elu mäletan, on meil alati peres olnud mõni kass. Vahest isegi mitu. Ma ei kujutakski elu teistmoodi ette.

Proovides sõnastada seda, mis mind kassides võlub, siis pole see sugugi lihtne ettevõtmine. Nad on lihtsalt sellised ... lahedad. Aga kui ikkagi defineerimisega edasi pingutada, siis meeldib mulle kind-lasti kasside iseseisvus. Tahan, tulen – tahan, lähen. Aga kui ma ükskord jälle tulen, siis võtke mind vastu ja ümmar-dage. Kasse ei ole võimalik käskida ja ei peagi.

Samuti on nad oma iseteadvuses rahu-likud ja väärikad. Kui mänguhetked kõr-vale jätta, siis ei tee nad midagi ülearust. Nad oskavad elust mõnu tunda ja miski-pärast ma usun, et nad ise arvavad, et hoopis nemad peavad inimesi.

Tean, et järgneva ütlemisega pahandan ma koeraomanikke, aga ütlemata ka ei saa jätta — kasside suurim pluss on minu jaoks see, et nad ei käitu nagu koerad.

Oma isepäisuses võivad nad mõnikord ka närvidele käima hakata ja tõsiselt vihastama panna, aga siis ühel hetkel pärast rahunemist avastad, et sellepärast sa neid ju armastadki.

Gert Kiiler

Hotelliomaniku kass, kes ühel öösel läbi avatud

akna tuppa tuli ja mu padjale magama keris.

Üllatus oli öösel suur. Pildi nimi: kellel janu, sellel

jalad.

Selle kellukesega kassi sabas käisin ühel õhtul ligi tund aega.

Oli väga uudishimulik ega peljanud absoluutselt pildistamist.

Küll oli aga valgust sellel kellaajal juba napilt.

Mitu kassi on pildil ikka uhkem kui üks kass.

Paar aastat tagasi üritas hobifotograaf Janika Brauer ühel hommikul oma lauaarvutit käivitada. Tulutult. Kõva-ketas oli töölepingu üles öelnud ning

sinna talletatud informatsiooni kõige kaduva teed viinud. See tähendas, et kaotsi oli läinud ka arvutisse salvestatud fotovaramu. Üks osa piltidest oli täiendavalt CD-plaatidele kirju-tatud, umbes 5000 fotot olid aga igaveseks kättesaamatuks muutunud.

„Nende seas oli mitmeid väga ilusaid pilte,” meenutab Janika Brauer kurbusega. Ta võttis kogemusest õppust ning praeguseks on tema arvuti kõrvale kerkinud kuus kõrget virna CD-plaate. Kõige paremad fotod on olemas ka paberile trükituna.

Digitaalselt ja paberil

Hariliku arvutikasutaja jaoks on arvutis ole-vatest pildifailidest koopiate tegemiseks kolm peamist võimalust: fotode salvestamine mõnele teisele kõvakettale, piltide kirjuta-mine CD/DVD-plaatidele või kopeerimine mälupulgale ning fotode paberile trükkida laskmine. Nii Janika Brauer kui ka osaühingu Mati foto juhataja Mati Sereda leiavad, et koopiate olemasolu säilitada soovitavatest piltidest on hädavajalik. Samuti, et kõige

paremad fotod võiksid olemas olla nii digi-taalsel kujul kui ka paberil.

„Digitaalne foto on enda jaoks, paberil pilt teistele näitamiseks,” võtab Mati Sereda kokku ning lisab, et tema peres talletatakse enda tarbeks tehtud pilte kahel moel – kui ta ise on piltide hoidmiseks kasutusele võtnud eraldi kõvaketta, siis abikaasa tegeleb fotoal-bumite koostamisega.

Miski pole igavene

Mõistagi ei kesta mitte miski igavesti, kuid fotodest tehtud koopiate oodatav eluiga võib olenevalt koopia vormist siiski kordades eri-neda. Näiteks aktiivselt kasutust leidvate mälupulkade kestvusajaks peetakse paari-kolme aastat ning pidevalt töös olevate kõva-ketaste harilikuks elueaks viit aastat.

tehnika

20 September 2012

karl.salumae@ajaleht.ee

Karl-Eduard Salumäe

Säilitamist väärivatest piltidest tuleb teha koopiaid

Ühele ainsale kõvakettale sal-vestatud fotod võivad kergesti kaotsi minna. Võimalusi pilti-dest koopiate tegemiseks on mitu.

EL

MO

RII

GI

VA

LG

US

MA

AL

ING

CD-plaatide elueaks arvati varasemalt ole-vat teatud juhtudel isegi sada aastat, kuid vii-mastel aastatel tehtud uuringud leiavad, et see ei pea kaugeltki paika. Näiteks 2008 viis Prantsuse teadlane Jacques Perdereau läbi uuringu, mille kohaselt on CD-plaadi harilik eluiga 10 aastat.

Kvaliteetselt paberile trükitud fotode elu-iga peetakse tunduvalt pikemaks: professio-naalsete fotoprinteritega tehtud piltide säili-vusajaks loetakse olenevalt kasutatavast paberist 50–150 aastat. Kiirlabori prindiga tehtud pildid säilivad teaduslike uurimuste kohaselt umbes 30 aastat, kehva kvaliteediga ja odavalt trükitud paberpildid võivad aga tuhmuda juba mõne aastaga.

tehnika

KASKOKINDLUSTUSE NUMBER ON

POLE VAHET, MIS SU AUTO NUMBER ON. WWW.RSA.EE

Tutvu kindlustustingimustega www.rsa.ee, vajadusel pea nõu RSA kindlustusnõustajaga.

FOTODE VÄLJATRÜKK ON KALLISSuure hulga fotode seast paberkujul albumisse minevaid pilte välja valides tuleb silmas pidada,

et fotode trükkimine maksab raha. Paberfoto tükihind oleneb mitmest tegurist, nagu näiteks telli-

tavate fotode arvust ja suurusest või sellest, kui kiiresti pilte kätte saada soovitakse. Näiteks paari-

kümne 10×15 mõõdus pildi trükkida laskmise puhul on tükihind

tavaliselt umbes 18 eurosenti.

MÄLUPULGALE MAHUB PALJU PILTEPildifailide digitaalse kopeerimise osas otsuse

tegemisel on kahtlemata oluline, kui palju

üks või teine andmekandja fotosid suudab

mahutada. CD-plaadile mahub infot 700

megabaiti, DVD-plaadile oluliselt rohkem –

vahemikus 4,7–17,08 gigabaiti ehk maksimaal-

selt pea 25 korda nii palju kui CD. Veelgi suu-

rem on tänapäeval aga mälupulkade mahu-

tavus: levinud on näiteks 32-gigabaidise

mahuga pulgad, kuid soovi korral võib osta

ka näiteks 256 GB mahuga mälupulga.

Eelnev tähendab, et näiteks 6,5 megabaidise

suurusega fotosid mahub CD-le 107, DVD-le

740–2690, 32 GB mälupulgale aga 5041.

KÕIGE KALLIM ON TEGELIKULT KÕIGE ODAVAM Osuti võttis oma testi neli kodutarbi-

mises kasutatavat lampi: LED-, säästu-,

halogeen- ja hõõglambi.

Kuigi energiatarve erineb neil üle kümne

korra, siis valgust annavad need enam-

vähem ühepalju.

Kui kõik neli lampi korraga põlema

panna, siis suurt vahet nende valgusel ei

ole, üksnes hõõg- ja halogeenlambi val-

gus on natukene kollakam. Need kaks

lampi lähevad ka kuumaks, teised mitte.

Säästulamp erineb teistest selle poolest,

et hakkab valgust andma väikese viivi-

tusega.

Mida pikem on lambi eluiga ja vähem

energiat tarbib, seda kõrgem on ostu-

hind.

Kõige pikema elueaga on LED-lamp, mis

tootja kinnitusel töötab 25 000 tundi

ehk ühtejärge ligemale kolm aastat.

Oma testis arvutasimegi, et kui lamp

peab põlema 25 000 tundi, siis kui palju

lamp selle ajaga elektrit tarbib ja mitu

korda tuleb selle aja jooksul soklisse uus

nn pirn keerata.

Osuti arvutus näitab, et kuigi LED-lamp

on hõõglambist 20 korda kallim, siis

tuleb lõppkokkuvõttes LED siiski tundu-

valt odavam. Kui hoida ühte tuba lige-

male kolm aastat elektriga valge, siis

kulub hõõglambiga selle tarvis üle saja

euro eest rohkem elektrit kui LEDiga.

Elektripirnide ostmine pole enam kau-geltki nii lihtne kui aastakümneid tagasi. Siis tuli lihtsalt otsustada, kas haarata riiulit 40W, 60W või 100W

hõõglamp. Nüüd seisavad lisaks hõõglampidele

kauplustes ka halogeen-, säästu- ja LED-lambid.

133 aastat tagasi Thomas Alva Edisoni leiu-tatud hõõglampidel ei tohiks enam pikka iga olla, sest Euroopa Liidus on nende tootmine alates septembrist keelatud, kuid laovaru-dega võib edasi kaubelda.

Kas hõõglambid üldse kaovad, on tegeli-kult omaette küsimus, sest nutikad eestlased on juba avastanud, et kui neid tööstuspirnide

nime all edasi müüa, siis euroseaduse ham-mas peale ei hakka. Seda, kas tööstuspirn keeratakse aga tehase või magamistoa lakke, ei uuri keegi.

Valgustite e-kaubamaja Light24.ee konsul-tant Aarne Sulev nimetab hõõglampide kee-lustamist Eestis mõttetuseks, kuid Euroopa Liidu lõunamaades nagu Hispaania ja Itaalia on see õige samm.

Sulev selgitas, et kui hispaanlase köögi laes ripub hõõglamp, mille energiast 90 protsenti läheb sooja tootmiseks ja samal ajal jahutab konditsioneer toa temperatuuri, siis on tege-mist ilmselge raiskamisega.

Eestis või Soomes tähendab pime aeg ena-masti ka külma ja tuba tuleb nagunii samal ajal kütta. Seega ei lähe soe raisku, aga tekib küsimus, kas toa saab ka odavamalt kui elekt-riga soojaks.

Kui keelustamiseks juba läks, siis oleks või-nud Sulevi arvates lisaks hõõglampidele ühe korraga ka halogeenvalgustid keelustada, sest sisuliselt on needki hõõglambid, millele on üksnes lisatud gaase.

Kõige julmemad sõnad ütleb Sulev aga

test

22 September 2012

LED-valgustus teeb tulevikuValgustitemüüja ennustab, et koos hõõglampidega visa-takse ajaloo prügikasti ka halogeen- ning säästulambid ja tulevik kuulub LED-valgustusele.

tiit.reinberg@ajaleht.ee

Tiit Reinberg

LED-LAMP Võimsus: 3W

Hind: 12.92

Energiamärgistus: A

Eluiga: kuni 25 000 tundi.

Kui arvestada elektri maksumuseks 0,117

eurot kWh, siis kulutab see valgusti 25 000

tunniga elektrienergiat 8,7 euro eest. Kui

sellele liita lambi maksumus, on kogukulu

21,6 eurot.

SÄÄSTULAMP Võimsus: 8W

Hind: 4.21 + jäätmekäitlustasu 0.19

Energiamärgistus: A

Eluiga: kuni 10 000 tundi

25 000 töötunni tarvis on vaja osta kolm

lampi, mis teeb nende maksumuseks 13,2

eurot. 25 000 tunniga kulutab see säästu-

lamp 23,4 euro eest energiat. Kulud kokku

on 36,6 eurot.

HALOGEENLAMP Võimsus: 28W

Hind: 1.67

Energiamärgistus: D

Eluiga: kuni 3000 tundi

25 000 töötunni tarvis on vaja osta

üheksa lampi, mis teeb nende maksumu-

seks 15,03 eurot. 25 000 tunniga kulutab

see halogeenlamp 81,9 euro eest energiat.

Kulud kokku on 96,93 eurot.

HÕÕGLAMP Võimsus: 40 W

Hind: 0.60 eurot.

Energiamärgistus: E

Eluiga: kuni 1000 tundi.

25 000 töötunni tarvis on vaja osta 25

lampi, mis teeb nende maksumuseks 15

eurot. 25 000 tunniga kulutab see hõõg-

lamp 117 euro eest energiat. Kulud kokku

on 132 eurot.

säästulampide kohta: „See on suhteliselt väärastunud lahendus ja pikka iga sel pole.”

Säästulambi üks suuremaid miinuseid on Sulevi selgitusel tõsiasi, et see ei kannata sagedast sisse- ja väljalülitamist. Säästulamp ei hakka kohe ka täisvõimsusega tööle, vaid vajab soojenemisaega.

Kõige rumalam koht, kuhu säästupirn panna, on WC, kus tuli ei põle kunagi pikalt, kuid klõpsimist on palju.

Säästupirn tasub Sulevi arvutuste kohaselt ära üksnes siis, kui see väga pikalt põleb. Näi-teks õuevalgusti, mis annab valgust õhtust hommikuni.

Sulev on veendunud, et valgustite tulevik kuulub LED-lampidele, mis on praegu oma konkurentidest tunduvalt kallimad, kuid tar-bivad näiteks hõõglambist kümme korda

vähem energiat. „LED areneb väga kiiresti ja ka hind on langenud,” sõnas ta.

Sulev usub, et LED-valgustust ootab ees samasugune võidukäik, mille on läbi teinud mobiiltelefonid – 15 aastat tagasi olid needki ju üksnes rikkurite mängumaa, kuid nüüd ei kujuta enam keegi elu ilma taskutelefonita ette.

Kuigi LED-lambi hind võib nii mõnelgi ost-jal rahakotti augu teha, tuleb Sulevi selgitu-sel arvestada sellega, et toote eluiga on hõõg-lambist 25 korda pikem. Seega tuleks LED-lambi hinda võrrelda 25 hõõglambi omaga ja siis ka arvestada, et see võtab kümme korda vähem elektrit.

test

SEITSE LINNA SAAB UUE TÄNAVAVALGUSTUSE Seitse linna saavad riigi abiraha toel kahe aasta

jooksul uue tänavavalgustuse, mis vähendab

elektrikulu kahe kolmandiku jagu.

Septembris otsustas valitsus müüa Austria rii-

gile saastekvoote ning suunata raha Kures-

saare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ja

Paide linna valgustussüsteemi uuendusse.

Seitsme linna omaosalus töödes on kümme

protsenti.

Keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu

esimees ja keskkonnaminister Keit Pentus-

Rosimannuse hinnangul on väiksemate Eesti

linnade tänavavalgustus kohati ajast ja arust,

kasutusel on 50 aasta tagant pärit energiat

raiskavad lahendused. „Energiatarve väheneb

selle programmi tulemusel linnades keskmiselt

66 protsenti,” sõnas ta.

Pentus lisas, et tänavavalgustuse arendamise

programmi eesmärk on luua linnadesse täna-

päeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasu-

tav kvaliteetne, nutikas ja säästlik välisvalgus-

tuse lahendus.

Katseprogrammi käigus saab energiasäästliku

tänavavalgustuse seitse keskmise suurusega

Eesti linna ehk linnad, kus elanike arv jääb

vahemikku 8000 kuni 15 000.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

prognoosis, et programmiga saavutatakse

elektrienergia kokkuhoid ligi 5 GWh aastas, mis

praegust hinda arvestades vastaks säästule

umbes pool miljonit eurot aastas.

Esialgse ajakava järgi kulub järgmine aasta val-

gustussüsteemi projektitöödele ja ületulev

aasta ehitustöödele.

Osuti võttis oma testi neli

kodutarbimises kasutatavat

lampi: hõõg-, halogeen-.

säästu- ja LED-lambi. Kui ener-

giatarve erineb neil üle

kümne korra, siis valgust

annavad need enam-vähem

ühepalju.FOTOD: DMITRI KOTJUH / „JÄRVA TEATAJA”

u helgeks TÄNAVALGUSTUS MUUTUB SÄÄSTLIKUMAKS Järvamaa Koigi valla Sõrandu küla tänavaval-gustus võib olla küll Eesti üks väiksemaid, aga sellest hoolimata näitab see teistele omava-litsustele teed, sest valgust annavad seal üks-nes säästlikud LED-lambid.

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg ütles, et esialgne plaan nägi ette muuta tänavavalgus-tus säästlikumaks Koigis, ent kui selgus, et kõige kiiremini on vaja lambid korda saada Sõrandu külas, otsustasid nad seal katsetada.

Neli valgustit läks koos paigaldusega maksma 1623 eurot ja nüüd võib Sõrandu rahvas olla uhke, et neil on kui mitte terve riigi, siis vähemalt Järvamaa kõige keskkon-nasõbralikum tänavavalgustus.

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp ütles, et neil on projekt tänavavalgustuse üleviimiseks LED-valgustu-sele valmis kirjutatud ja ootab võimalust

nende tööde jaoks abiraha taotleda.Kuigi kokkuhoid elektrikulult oleks suur, ei

pruugi see investeering Kupu hinnangul ära tasuda, sest LED-valgustid on veel kallid.

„Et oleksime õigeks ajaks valmis, olemegi varakult tegutsema asunud, sest asjaajamine võtab kaua aega,” sõnas ta.

Tänavu kulub Türil tänavavalgustuse elekt-riarvete tasumiseks 60 800 eurot. Kui suvekuu-deks ja öösiti tänavavalgustust välja ei lülita-taks, võiks kulu ulatuda isegi 100 000 euroni.

Kupp peab LED-valgustuse plussiks sedagi, et valguse tugevust saab reguleerida. „Õhtul ja hommikul oleks valgustus tugevam ja öösel, kui inimesed ei liigu, hämaram,” selgi-tas ta.

Kupp usub, et praegune tänavavalgustus vahetatakse kindlasti LED-valgustite vastu välja, küsimus on üksnes ajas.

Vesi LED-lampide veskile on ka järjest kal-linev elekter, sest kokkuhoid järjest suureneb.

LED-lambi ostmisel soovitab Sulev tšekk kindlasti alles hoida. „Hästi palju on müügil rämpsu,” sõnab ta. „Kui lubatakse, et lamp töö-tab 25 000 tundi, kuid on paari nädala pärast rikkis, siis tuleb kauplusesse tagasi minna.”

Kui mõnikümmend senti maksva hõõg-lambi võib ka toidukauplusest osta, siis kal-limad lambid soovitab Sulev soetada kas elektri-, valgusti- või ehitustarvete kauplu-sest, kus saab spetsialistiga nõu pidada. „Alati tasub selgitada, kuhu ja milleks valgustit vajate, ja uurida, mida spetsialist soovitab.”

reklaam

24 September 2012

kvaliteetne malmkatel Ferroli, terasest akumulatsioonipaak 950 liitrit (2150 mm x 780 mm) akupaagi soojustus 50 x 1000 x 5000, 3 rulli + alumiiniumteip 75 mm x 45 m + traat 0,7 mm x 29 m, 3 tk paisupaak 80 l katla ohutusgrupp 3,0 bar, kuni 50 kW 3-T termoklapp 60 °C, Rp 1.1/4””, Kvs 14,0 tsirkulatsioonipump Nocchi SR3 32-40 + liitmikud + termorelee 30-90 °C 1,5 m kapillaar termomeeter T 100/100, 120 °C, 2 tk