parasvöötme metsad
DESCRIPTION
Maiki Lauri. Parasvöötme metsad. 4. Parasvöötme okasmetsad. Okasmetsa levik. Asend. Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka Euraasias ulatuslikke igikülmunud alasid. Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb vene keelest, kus see tähistab Venemaa hiiglaslikke okasmetsamassiive. Kliima. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
PARASVÖÖTME METSAD
Maiki Lauri
4. Parasvöötme okasmetsad
Okasmetsa levik
Asend
Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka Euraasias ulatuslikke igikülmunud alasid.
Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb vene keelest, kus see tähistab Venemaa hiiglaslikke okasmetsamassiive.
Kliima
Jahe ja niiske suvi, külm talv. Sademetevaestes teravalt mandrilise
kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
Kliima
Aastane sademete hulk ületab tavaliselt 750 mm
Tiheda taimkatte tõttu valitseb metsas tuulevaikus.
Taimestik
Ilme annavad oksametsad ja sood. Domineerivad: igihaljad männid, kuused,
nulud ja suvehaljas lehis. Mõnes kohas lisandub ka lehtpuid (kask
ja haab). Puhmastaimed
Harilik mänd Kuusk
Nulg Suvehaljas lehis
Taimestik
Kohastumused: Kooniline võra – et lume raskuse all
mitte murduda Peenikesed okkad – et vähendada
aurumist
Okasmetsad jaotatakse tume – ja heletaigaks.
Tumetaigas – kuusk ja nulg Heletaiga – mänd ja lehis
Mullastik
Leedemullad – kujunevad seal, kus sademete hulk ületab aurumise. Üleliigne vesi jääb pinnasesse, vesi kannab toitained sügavale, mulla ülaosas on väljauhtehorisont e leedehorisont. See on heledat värvi (sest ei ole toitaineid). Selle all on tumedam sisseuhtehorisont, kus on ärakantud toitained.
Loomastik
Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad ja seemnetest toituvad loomad.
Näiteks: pruunkaru, soobel, hunt, rebane, põder, saarmas, kobras, karvasjalgkakk, siidisaba
Pruunkaru
Hunt
Rebane Soobel
Põder Kobras
Siidisabad
Karvasjalgkakk
Inimene okasmetsavööndis Maavarade kaevandamine Kuna palju on kiirevoolulisi jõgesid – siis
on seal palju hüdroelektrijaamu Metsandus Jahindus Kalandus Loomakasvatus Põllukultuuride kasvatamiseks pole
sobivaid maid, kliima ka ei soodusta.
5. Parasvöötme sega – ja lehtmetsad
Sega – ja lehtmetsa levik
Asend
Asuvad Põhja – Ameerikas ja Euraasias, parasvöötmes okasmetsade ja rohtla vööndi vahepeal.
Kliima
Kliima on omane parasvöötmele, erineb mandriline ja mereline kliima.
Rannikualadel kliima pehmem kui sisemaal, kus kliima on muutlikum ja talvel külmem
Esineb 4 selgesti eristatavat aastaaega Iseloomulik on läänetuulte valdamine
Taimestik
Tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest
Lehtmetsadega kõrvuti kasvavad ka okasmetsi
Puurindes on ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu.
Pärn
Pöök
Tamm
Vaher
Taimestik
Rindeline ehitus on keeruline, lisaks eelpool nimetatud puurindele on veel madalam puurinne: kask, haab, paju. Esineb ka põõsarinne – sarapuu, kuslapuu. Rohu – ja samblarinne on rikkalik
Niidud
Mullastik
Peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad
Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.
Pruunmulla profiilis valitseb enam – vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust on mõõdukalt ning raua – ja alumiiniumiühendid on püsivad.
Loomastik
Tüüpilised on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad.
Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne.
Loomastik
Pesukaru Metsnugis Metskass Metssiga Euroopa naarits Punahirv Roherähn
Pesukaru
Metsnugis
Metskass
Metssiga
Euroopa naarits
Punahirv
Roherähn
Inimene
Merelise kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimese eluks
Soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks eeltingimusteks
Karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus