Parasvöötme metsade

majandamineSille SommerMirjam Veiler

Tartu 2010

Paiknemine

okasmetsadSega- ja lehtmetsad

Parasvöötme okasmetsad• Parasvöötme metsade levikuala on

põhjapoolkeral suurim.• Sademete rohkuse tõttu on nendel

aladel välja kujunenud tihe vetevõrk• Väheviljakad leetmullad. • Kasvavad aeglaselt (aastane juurdekasv

1-2 m3/ha).• Harilik kuusk (Picea abies), harilik mänd

(Pinus sylvestris) Euroopas; seedermänd, lehis Aasias; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerikas.

Taiga• Taiga on rikka ökoloogilise kooslusega bioom.

Levib Põhja-Euroopas, Venemaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

• Ohustatud ulatuslike raiete tõttu.

Parasvöötme sega- ja lehtmetsad (1)• Levivad parasvöötme merelise kliimaga tihe-

asustatud aladel. • Parasvöötme metsavööndi merelises kliimas

soodsaimad tingimused inimeste eluks. • Metsad on alles jäänud vähestes kohtades,

kuna levivad väga viljakatel muldadel.

Parasvöötme sega- ja lehtmetsad (2)• Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10

m3/ha, segametsad; 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas.• Iseloomulikud laialehised puud: tamm , vaher,

pöök, valgepöök, pärn ja kastan• Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on

ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad.• Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on

aga ülekaalus tammikud. • Suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust,

mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses.

Metsamajandamine tähendab• metsaressursi planeerimist (ülevaade kui palju metsa on, kui palju võib raiuda, mis töid teha, et metsa väärtus säiliks)

• metsakasvatust (puude istutamine, valgustusraie, harvendusraie, uuendusraie)

• tootmist ja turustamist (erinevate raiete läbiviimine metsamaterjali saamiseks, selle müük)

• metsakaitset (kaitseks inimtegevuse eest ja looduslike

kahjustuste vältimiseks) • metsaparandust (metsateede ja kraavivõrgu korrashoid)

• looduskaitsetööd (kaitsealade hooldus)

Probleemid (1)• Kõige suuremaks probleemiks on ulatuslik metsatööstus. •Metsatööstus on muutnud põlismetsa intensiivselt majandatavaks metsaks. Siberis, osaliselt Alaskal ja Kanadas on põlismets säilinud puutumatuna, kuid metsatööstus levib pidevalt veel puutumata aladele.• Mitte jätkusuutlik metsamajandamine. Intensiivne lageraie, tehismets, muldade skarifitseerimine, eksootiliste puuliikide sissetoomine, pestitsiidide kasutamine. See viib ökosüsteemi lihtsustumiseni ja elupaikade kadumisele.

Probleemid (2)• Tarbimise suurenemine ja raiskav tarbimine. Puidust toodetud kaupade suurenenud tarbimine industrialiseerunud maailmas.

• Teisteks ohtudeks on veel: nafta ja gaasi uuringud, teede ehitused, kaevandamine, metsatulekahjud, kliima muutus.

Paberi tarbimine on kasvanud 20 sajandi jooksul 20 korda ning arvati, et 2010. aastaks kasvab paberi tarbimine 80%.

Puidu kasutusalad• 60% maailma ümarpuidust raiutakse parasvöötme metsadest.• Peamiselt kasutab puitu paberitööstus. 42% kogu maailmas raiutud puidust läheb paberi tootmiseks, sellest 15% taigast. • Ümarpuit (ehituses).• Mööblitööstus.

1997. aastal kasutati 299 millionit tonni paberit aastas, selline hulk ulatuks virna laotuna8 korda kuuni ja tagasi.

Metsa majandamine Venemaal • Üle poole (62%) on riigimets.• Haldavaks organiks Loodusressursside ja

Põllumajandus ministeerium ning nende üksused oblastites.

• Väike osa metsast renditud metsafirmadele.• Lühike rendiperiood (5-49 aastat). • Olemas raieload, mis määravad ära raie koha,

meetodi ja mahu. (Sellegipoolest ei järgi kontrollorganid enda poolt kehtestatud nõudeid).

Uus metsamajandamiskava Venemaal

• Jõustus 1. jaanuar 2007 (New Forest Code)• Eesmärgiks metsade kaitsmine ning senise

süsteemi bürokraatlikkuse ja kuluka ülalpidamise asendamine.

• Pikaajaline metsarent (kuni 100 a), millega tahetakse metamajandamine jätta rentnike hooleks.

• Sellega loodavad metsafirmad kergemat ligipääsu loodusressurssidele ja madalamate keskkonnanõuete täitmist.

Kriitika Forest Code’le WWF’lt• Avaldab sotsiaalset /majanduslikku negatiivset

mõju.• Ei arvesta metsade keskkonnakaitselise tähtsusega

ega taga metsakaitse meetmeid. • Ei panusta keskkonnasõbralikku

metsamajandamisse, vaid loob eeldused illegaalseks metsamajandamiseks ja metsade hävitamiseks.

• Näiteks: lageraie on lubatud kaitsealadel; eraomanikel on õigus keelata teistel metsas käimine; kaitsealad võivad olla eraomanduses; piirab kohalike õigusi traditsioonilistele eluviisidele.

Tegevused metsade kaitseks Venemaal

• Russia Programme 2008 - eesmärgiks arendada jätkusuutlikku metsakasutust ja elanike kaasahaaramist metsamajandamisse.

• Ühendus MTÜ-de vahel jätkusuutlikuks metsamajandamiseks.

• Venemaa tahab 2020. aastaks moodustada 3% riigist rahvuspargiks (so Šveitsi suurune ala).

Metsamajandamine Kanadas

• Kanada metsad moodustavad 10% kogu maailma metsadest ja 35% kogu parasvöötme metsadest.

• 1975. aastast on raiutud üle 25 miljoni ha, see ala on suurem kui Inglismaa.

• Peamiselt toodetakse Kanadas puidust salvrätikuid, erinevat sorti paberit, saematerjali, paberitooret.

• Väga vähesed metsafirmad omavad sertifikaate, seega ei pruugi nende tegevus olla keskkonnasõbralik.

Korporatsioonide tegevus Kanadas

Ohud Kanada metsale• Tööstuslik tegevus kahjustab eluslooduse elupaiku,

metsade killustamine infrastruktuuri rajamisel, muudetakse vee ja toitainete ringlust, saastab looduslikke alasid toksiliste kemikaalidega.

• Lageraie 8000 km2/aastas. Kanada lõuna mets on litsentseeritud metsaraiefirmadele. Umbes 90% riigimetsast on teostatud lageraiet so 1 mln ha.

• Metsaraie võib põhjustada põlismetsade hävimist, elupaikade degradeerumist ja okaspuude asendumist lehtpuudega.

Ohud Kanada metsale (2)• Õli varud. Kanada boreaalse metsa all on Florida suurune

õlivaru. Alberta mets on killustatud 88 000 õli ja gaasi ammutamiskohtadeks ja veel on juurde plaanitud.

• Kaevandamine. 90% metsast on avatud kaevandus kohtade uurimisele. Kuigi kaevandused on väiksed, tulevad ohud infrastruktuuri rajamisest ja kaevandusjäätmete reostusest.

• Hüdroelektrijaamade rajamine

ENNE

PÄRAST

Vancouver Island• Metsaraie on põhiline majandusharu Vancouver Islandil. Pika

ajaloo vältel on arendatud raiemeetodeid ja transporti. Metsaraie on hävitanud põlismetsa, jätnud suured tühimikud maastikusse, põhjustades erosiooni ning on jätnud rohkelt loomi elupaigata. Puidu parved ja metsaveoautod on tavaline nähtus selles piirkonnas. Metsaraie jätab märgi maastikku.

Alberta provints• Tegutseb suur metsafirma West Fraser, kelle ulatuslik tegevus hävitab sealset elustikku

(karibu, krisli karu jt). Raiuvad metsa Kaljumäestikus, kus mets on olnud puutumata 10 000 aastat (viimasest jääajast).

• On tehtud uuringud, et u 37 aasta pärast kui samasugune tegevus jätkub, sureb karibu välja.

• West Fraseril on olemas sertifikaadid (Canadian Standards Association ja Sustainable Forest Initiative), mis tunnistavad et nende tegevus on keskkonnaalaselt vastutustundlik. Aga tegelikult???

• West Fraseri käest ostab puitu Kimberly Clark salvrätikute tootmiseks.

VERSUS

Ajalooline kokkulepe• Käesoleva aasta kevadel (Kanada boreaalse metsakaitse

kokkulepe) võeti 70 miljonit ha kaitse alla ehk Montana suurune ala. Selles kokkuleppes osalesid 20 suuremat puidutootmise firmat ja 9 keskkonnakaitse ühendust. St metsaraiete piiramist märgitud piirkondades. Kaitse alla võetud ala suurus võrdub 1990-2005 aastal maharaiutud metsaga terves maailmas.

Põliselanikud• 80% pärismaalastest elavad 600 kogukonnas Kanada metsade

alal ja sõltuvad suuresti metsikust loodusest (küttimine, maa, jõed).

• Põliselanike elupaikadena kaitse alla võetud piirkonnad.

Euroopa metsad• Euroopas ei ole inimtegevusest puutumata metsi. Ürg- või

põlismetsailmelisi metsi leidub vaid Skandinaavia maades ning Venemaal.

• Metsade pindala suureneb aeglaselt: ligikaudu ühe miljoni hektari võrra aastas. (40% metsauuendusest moodustab pindala järgi arvestades looduslik uuenemine).

• Kaitsemetsade osakaal 10–35% kogu metsapindalast. Üldsus võib käia metsades, olgu need riigi valduses või eraomanduses. (Enamik Euroopa metsadest on eraomanduses).

• Põhja-Euroopa riikides on metsadest saadav tulu suur, seetõttu majandavad seal riigimetsi riigi tulundusasutused /äriühingud.

• Lääne- ja Lõuna-Euroopas on esikohal keskkonna- ja puhkefunktsioonid, mille puhul metsast saadav majanduslik tulu on vähene. Sageli rahastatakse seal metsaomanikke riigi eelarvest.

Eestis • 90ndatel tõusis Eestis iga-aastaselt raiutava puidu maht pidevalt.

Metsaraie tippajal (1999-2000) raiuti Eestis kuni 12.7 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Praeguseks on maht poole võrra vähenenud.

• Põhjuseid, miks Eesti metsades oli metsaraie suur:• Maareform - inimesed said tagasi oma maad ja metsad,

paljudele tähendas mets “kiiret raha” .• Maksusüsteem - Eesti maksusüsteem soodustas tagastatud

kinnistute müümist koos metsaga. • 1999. aastal koostatud metsaseaduse regulatsioon ei

võimaldanud riigil sekkuda erametsades toimuvatesse raietesse ja samuti kaotas riik sel ajal ülevaate erametsades toimuvate raiete üle.

Illegaalne metsaäri•Illegaalsuse põhjused:

puudulikud seadused seaduste mitte tundmine puudulik ülevaade ulatuslikest

metsaraietest kerged karistused (trahvid)

Umbes 20% Venemaa metsaäridest on illegaalne. Hiina impordib 90% Venemaa puidutoodangust.

Umbes 50% Eestist eksporditud puidust on illegaalne (ELF). Riigi väitel on illegaalsete raiete maht 1-2% kogu Eesti raiemahust. Puit transporditakse peamiselt Soome ja Rootsi. http://www.youtube.com/watch?v=M5eoqaQ20Jo&feature=player_embedded

Näide keskkonnasõbralikust raiemasinast

http://www.youtube.com/watch?v=CD2V8GFqk_Y&feature=player_embedded

Mida tehakse metsade kaitseks?• Kogukonnal põhinev metsamajandamine. See on

metsamajandamise viis, mis otseselt kaasab ja toob kasu kohalikule kogukonnale.

• Ökosüsteemi kaitsel põhinev planeerimine. On vajalik kaitsmaks ja hooldamaks ökoloogilist terviklikkust ja bioloogilist mitmekesisust kõikidel tasanditel. Põhimõte: esiteks kaitsta ja alles siis kasutada.

• Mitte puidust metsatoodang. Marjad, seened, maitsetaimed, samblikud, põhjapõdra kasvatus, jahindus ja kalapüük, vaigust ja väikestest puuokstest nikerdused, taime-ja loomaosadest eeterlike õlide, vahade, värvainete jm tootmine. Majanduslikult ja sotsiaalselt tähtis.

Eesti metsamajandamine• Olulised raamdokumendid, mille alusel riigimetsi

majandatakse:• Riigimetsa hea metsamajanduse tava• Kevadsuviste raiete strateegia• Kaitseb linnustikku/loomastikku tundlikul pesitsus- ja

poegimisperioodil • Kaitseb õrnade metsamuldade vee- ja toiterežiimi• Vähendada seenhaiguste levikuohtu kevadsuvise raietegevuse

käigus

• Metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia• Alates 1920ndatest palju metsakuivendust. Täna paiknevad rajatud

kuivendussüsteemid ligi 450 000 hektaril.

PEFC ja FSC• Metsahoolekogu (FSC) ja Metsade Sertifitseerimise

Kinnitamise Programm (PEFC) on mõlemad RV sertifitseerimise organisatsioonid.

• Eesmärk on edendada keskkonnasäästlikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult põhjendatud metsamajandamist.

• Metsahoolekogu (FSC) registreeriti algselt Mehhikos, millel on üle 600 liikme 71 riigist. M. asutati 1993. aastal metsamajanduse vabatahtliku sertifitseerimise hoogustamiseks ja vihmametsade kaitseks.

• FSC tegevust finantseerivad heategevusfondid, valitsused, raha laekub liikmemaksudest ja akrediteerimistasudest.

• FSC ise metsi ei revideeri ega sertifikaate ei väljasta. Seda teevad töögrupid. FSC töögrupid tegutsevad 34 riigis, sh Eestis.

PEFC ja FSC (2) • FSC ja PEFC teenivad sama eesmärki e. lõpptoote toormena

kasutatud puit on pärit säästlikult majandatud metsast.• Erinevused standardite detailsetes nõuetes.• Näiteks FSC nõuab, et suurte metsamajandamise protsesside

korral peab vähemalt 5% alast jääma olemasolevate haruldaste või ohustatud ökosüsteemide esindajate loomulikuks elupaigaks.

• PEFC aga ei kirjuta ette, kui suur kaitstav ala peab olema.• FSC on ühtne rahvusvaheline standard, mis sisaldab

põhimõtteid ja kriteeriume, mis peavad olema riiklikul tasandil täide viidud ja mida võib ainult täiendada.

• PEFC-l on erinevad riiklikud standardid, mida on edendatud riiklike võimuorganite poolt ning mis on heaks kiidetud PEFC nõukogu poolt.

• Et lõpptootele saaks trükkida FSC või PEFC logo, peavad kõik ettevõtted töötlemise ja vahendamise tarneahelas omama personaalset nummerdatud tarneahela (CoC) sertifikaati.

FSC ja PEFC Eestis• FSC /Eesti FSC ühiste eesmärkide hulka kuulub: 1)

toetada ja edendada metsade head majandamist, mille käigus ei kahjustata metsavarusid, ökosüsteeme ega metsaga seotud inimeste huvisid;

• 2) toetada ja edendada FSC standardit ja selle järgimist;

• 3) anda inimestele teadmisi metsade heast majandamisest, sertifitseerimisest ja metsatoodete märgistamisest;

• 4) suunata ja abistada metsamajandamise kavandajaid, metsamajandajaid ja kõiki teisi metsade majandamisest ja sertifitseerimisest huvitatud isikuid.

• RMK-le omistati PEFC sertifikaat 01.12.2010

KASUTATUD KIRJANDUS

•http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metsamajanduse-pohiprotsessid•http://www.taigarescue.org/index.php?view_article=70•http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/illegaalne-metsandus•http://www.taigarescue.org/_v3/files/pdf/56.pdf•http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsade-kaitse•http://www.taigarescue.org/_v3/files/taiganews/TN48.pdf•http://et.wikipedia.org/wiki/Taiga• http://www.seit.ee/sass/?ID=1&cat=12•http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel61_52.html•http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel517_501.html•http://www.rmk.ee/press/uudised/uudised-2010/rmk-le-omistati-veel-uks-saastliku-metsamajandamise-sertifikaat

•http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/saeaestlik-metsandus

KASUTATUD KIRJANDUS (2)• http://www.taigarescue.org/_v3/files/taiganews/TN43.pdf• http://www.taigarescue.org/_v3/files/pdf/201.pdf• http://www.taigarescue.org/en//index.php?sub=2&cat=63• http://www.treehugger.com/files/2010/07/russia-creates-nature-reserves-siz

e-switzerland-national-parks.php• http://www.taigarescue.org/en//index.php?sub=2&cat=87• http://www.silvafor.org/ebcp• http://www.taigarescue.org/en//index.php?sub=2&cat=88• http://www.travel-vancouver-island.com/logging-industry-vancouver-island-

british-columbia-37-pictures.htm• http://kleercut.net/en/hinton• http://www.snapqc.org/en/node/160• http://www.greenpeace.org/canada/en/campaigns/boreal/Resources/

Reports/through-the-trees-the-truth-b/• http://www.treehugger.com/files/2010/05/canadian-boreal-forest-agreement-

170-million-acres-forest-protected.php• http://www.globalforestwatch.org/english/canada/maps.htm

TÄNAME KUULAMAST!

FSC• FSC märk käib puiduga kaasas alates metsast kuni valmis tooteni. • FSC süsteem hõlmab metsamajandamise sertifitseerimist (FM) ja

tarneahela sertifitseerimist (CoC). • Metsamajandamise (FM) sertifitseerimine tugineb metsaettevõttes

läbi viidud sõltumatule hindamisele, mille aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud hea peremeheliku metsamajandamise standard.

• Tarneahela(CoC) sertifitseerimine kindlustab, et valmistootes sisalduva sertifitseeritud puidu päritolu on võimalik jälgida tagasi kuni metsani.

• Selleks, et lõpptoodet saaks müüa sertifitseerituna, on vajalik, et kõik ettevõtted töötlemise ja vahendamise tarne ahelas omaksid personaalset nummerdatud tarneahela (CoC) sertifikaati.

• MAP Eesti omab FSC CoC sertifikaati number SW-COC-002406.• www.fsc.org

PEFC• PEFC - Üleeuroopaline metsasertifitseerimise ja metsade säästva

majandamise programm (Programme for the Endorsement of Forest Certification schemes) on valitsusväline organisatsioon, mis on asutatud säästliku metsa majandamise toetamiseks.

• PEFC sertifitseerimisnõuded on kehtestatud programmis osalevate maade Metsa Sertifitseerimise Nõukogude poolt ning heaks kiidetud PEFC International poolt.

• Selleks et müüa ja märgistada tooteid PEFC sertifitseeritutena, peavad metsaettevõtted omama metsamajandamise sertifikaati.

• Kõik teised töötlemise või müügiga tegelevad ettevõtted vajavad tarneahela sertifi kaati.

• MAP Eesti omab PEFC sertifikaati number 14501559.• www.pecf.org