perekonnanimede eestistamine berit ja sirlet
TRANSCRIPT
Perekonnanimede Perekonnanimede eestistamineeestistamine
Berit Rõõmussaar
Sirlet Viilas
Kasutatud kirjandusMalmberg-Forssell, M. 2002.
“”15 000 uut sugunime” (1921) ja uute perekonnanimede omaksvõtt” Bakalaureusetöö. Tallinn.
Eestlasele eesti nimi.1921Rajasalu, G. 1993. Riiklik
Propaganda Talitus. – Tundmatu Eesti Vabariik.
15 000 uut sugunime. 1921
Perekonnanimede traditsioonPerekonnanimede traditsioon
Perekonnanimede traditsioon on kestnud kaks sajandit
1918 – hakati tegelema perekonnanimede eestistamisega
Perekonnanimede saamisluguPerekonnanimede saamislugu
19. sajandi alguseni pärisorjuses – ei olnud perekonnanimesid
Talukoha või küla nimi + ristinimi (nt Sepa Mihkel, Kupja Jaan)
Perekonnanime andmise ja registreerimise õigus mõisavalitsusel
Sealt on pärit halvakspanevad ja humoorikad nimed (nt Lontrus, Loll, Monstrum, Eitea) ja ka saksakeelsed nimed (nt Bauer, Strandberg)
Perekonnanimed 19. sajandilNimede saksastamine kestis kogu 19. sajandiÕpilaste kooli registreerimisel tõlgiti
eestikeelne nimi saksa keelde, et linnakultuuri paremini integreeruda (nt Raud > Eisen)
19. sajandi teisel poolel tõusis au sisse rahvuse tunnustamine ja eesti keel
Luuletajate, kirjanike privileegRahvuslikud nimed pseudonüümina (nt Koidula (L.
Jannsen), Linnutaja (C. R. Jacobson))
Vene võimu all – muutmisprotseduur keeruline ja kulukas
Vene valitsuse protest saksameelsuse vastu
1918 – riigikeeleks eesti keel. Keelest pidid kaduma võõrapärased ja eestlastele ebamugava häälikukoosseisuga nimed
Perekonnanimede eestistamise Perekonnanimede eestistamise lihtsustatud kordlihtsustatud kord
1919 – “Perekonnanimede muutmise seadus”
1921 – eestistamise propaganda muutus järjekindlaks
“Eestlasele eesti nimi” “15 000 uut sugunime”
Idee levis noorte ja haritlaskonna seas
Lubatud parandusedLubatud parandusedVanast kirjaviisist uue ortograafia
reeglitele vastavaks
(nt Leppik > Lepik, Käggo > Kägu)Murdelisest kujust kehtivatele kirjakeele
reeglitele vastavaks (nt Karro > Karu, Kesä > Kesa)
Lubatud parandused ja lihtsustatud kordHääldus ei tohi muutudaKui eestikõlaline oli vaid nime üks
komponent, sai lihtsustatud korras ainult seda komponenti eestistada (nt Uhlberg > Uulberg, aga mitte Uulpärk)
Uuest kirjaviisist või murdelisest kujust ei tohtinud uuesti vanasse kirjaviisi muuta
Perekonnanimede eestistamine1934 – suur pöörePerekonnanime võis muuta vaid üks
kord1935 - Juulius Mägiste ja Elmar Elisto
koostatud koguteos „Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid“
1935 – riiklik kampaaniaKaasa lõi ajakirjandus, raadio,
korraldati konverentse, avaldati teaduslikke artikleid, kirjastati raamatuid, koostati lendleht “Eestlasele eesti nimi”
Nimede eestistamise lihtsustatud kord
1. jaanuarist 1935 kuni 1. jaanuarini 1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord
See suurendas nimede muutmise arvu võrreldes eelmise 15 aastaga rohkem kui kümme korda
Milliseid perekonnanimesid Milliseid perekonnanimesid soovitati eestistada?soovitati eestistada?
Puhtalt võõrkeelsed (nt Starkopf, Frei, Schmidt)Võõrapärased perekonnanimed
(nt Leimann, Anderson)Eesti sõnavaral põhinenud perekonnanimed, millele
mõnes võõrkeeles leidus vaste (nt Lang – saksa keeles pikk)
Võõrsõnad, mis olid kodunenud eesti keeles hiliste laensõnadena (nt Link, Mandel, Tender, Post)
Nimed, mille päritolu polnud kindel (Pehka, Poska, Utsal)
Võõrhäälikuid sisaldavad (nt Sannikoff, Gutovsky)
Semantilised põhjusedSemantilised põhjused
Sõimunimed (nt Raisk, Kõverjalg, Tedreaju, Sopaauk)
Tarbeasjade, loomade, kehaosade jne nimed, mis olid halva tähendusega (nt Saabas, Muna, Oinas, Kargaja)
Pilkelise või koomilise varjundiga perekonnanimed (nt Püksipaik, Tont, Viiskuus, Vaene)
Halvakspandavate nähtuste nimetused (nt Sopp, Puskar, Prügi)
Uute perekonnanimede Uute perekonnanimede loomise põhimõttedloomise põhimõtted
Nime esialgne eestikeelne kujuNime eesti keelde tõlkimine (nt Grünfeldt
> Haljaspõld, Seeland > Meremaa)Võõrnime või võõrkeelse nimeosa
minimaalne muutmine (nt Laanberg > Laanpere, Hermann > Härma)
Vanade saksapäraste nimede teise komponendi eesti keelde mugandamine või tõlkimine (nt -mann > -maa, -son > -soo, -soon)
Uue perekonnanime loomine
Keelatud perekonnanimede Keelatud perekonnanimede registerregister
Laialt tarvitusel olnud perekonnanimedIndiviidi või perekonna teatud tasu eest
kinni pandud perekonnanimed
KokkuvõteKokkuvõte
Aastatel 1935-1937 - nimede eestistamise lihtsustatud kord
Muudeti 63 293 perekonnanime, millest eestistati 90-95%