Põllumajanduse ja kalanduse arengukava ja selle seos

biomajandusegaToomas Kevvai

Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler

Maaeluministeerium

What is the EU’s understanding of the Bioeconomy…..

Mida mõistame biomajanduse all

• Kõik sektorid ja majandussüsteemid mis kasutavad/toodavad/töötlevad ja on suunatud bioloogiliste ressursside poolt

• Maa ja merenduse ökosüsteemid

• Primaartootmine nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, akvakultuur, sh kõrvalsaadused ja jäätmed

• Toit, sööt, kiud, biobaasilised kütused ja bioenergia

BIOMAJANDUSE VÄÄRTUSAHELAD

METS

BIO-

JÄÄTMED

VEE-

RESSURSID

SEGA-

TOORAINE

TOORE BIOREFINERY TOOTED

RINGMAJANDUSE PÕHIMÕTTED

METS

BIO-

JÄÄTMED

VEE-

RESSURSID

SEGA-

TOORAINE

TOORE BIOREFINERY TOOTED

KESTLIKULT TOODETUD TOORE

METS

BIO-

JÄÄTMED

VEE-

RESSURSID

SEGA-

TOORAINE

TOORE BIOREFINERY TOOTED

Sektorite arengukavad (mittetäielik)

Mahepõllu-majanduse arengukava

Taime- ja loomatervisKliimamuutuste mõju

vähendamine ja kliiiimamuutustega

kohanemine põllumajanudses

Teravilja arengukava

Integreeritudtaimekaitse

Seemne-kasvatuse

arengukava

Piimanduse arengukava

ToiduohutusAianduse arengukava

Eesti Toidu arengukava

Lihaveise-kasvatuse

arengukava

Integreeritud

taimekaitse tegevuskava

Resource efficiency

Loomade heaolu

Kliima-muutused

Väärtusahelad

Jäätmekäitlus

Taimetervis

Eesti strateegiadokumendid biomajandusevaldkonnas

Põllu-

majanduse ja

kalanduse

arengukava

Metsanduse

arengukava

ELBiomajanduse

strateegia

EL Ühine põllumajandus-

poliitika

ELMetsanduspoliitika

EL merendus ja kalanduspoliitika

Turustamine

Töötlemine

Tootmine

Energia-

majanduse

arengukava

Eesti teaduse,

arendustegevus

e, innovatsiooni

ja ettevõtluse

arengukava

Põllumajanduse ja kalanduse arengukava

Riigi ja „sektori“ roll

PõKa struktuur

Meede 1.1 Põllumajanduskeskkond

1) Taimekaitse

2) Väetised

3) Täiendav keskkonnahoid

Meede 1.2 Taimetervis, loomade

tervis ja heaolu

1) Taimetervis

2) Loomatervis

3) Söödaohutus

4) Loomade heaolu

Meede 1.3 Toiduohutus

1) Toiduohutus

Meede 1.4 Teadus ja innovatsioon

ning teadmussiire

1) Teadus ja innovatsioon

2) Teadmussiire

Meede 2.1 Kvaliteetsed sisendid

põllumajanduses

1) Maakasutus

2) Maaparandus

3) Sordiaretus ja taimne

paljundusmaterjal

4) Põllumajandusloomade aretus

Meede 2.2 Põllumajandussaaduste

tootmine, väärindamine ja turustamine

(eksport)

1) Põllumajandustootjate ja

toiduainetööstuse konkurentsivõime

2) Põlvkondade vahetus

3) Riskijuhtimine ja

põllumajandusturgude volatiilsus

4) Ühistegevus ja koostöö

5) Ekspordivõimekus ja Eesti toidu

kuvand

6) Mahepõllumajandus

Meede 2.3 Maa- ja rannapiirkonna areng

1) Maaelu ja kohalik kogukond

2) Finantsinstrumendid

PõKa I sammas Põka II sammas PõKa III sammas

Meede 3.1 Kestlik kalandus

MeM:

1) Kutseline kalapüük

2) Vee-elusressursside töötlemine

3) Vesiviljelus

4) EMKF

keskkonnakaitsemeetmete

rakendamine*

KeM:

5) Kalavarude haldamise ja kaitse

ning harrastuspüügi korraldamine

Eeldused ekspordi tagamiseks

• Toimiva järelevalvesüsteemi, hea taimetervise, loomatervise ja -heaolu, rohke metsamaa ning kõrge õhukvaliteedi kaudu on tagatud soodsad tootmistingimused ja ohutu toidutoodang

• Vajalik arenguhüpe kodumaise toodangu töötlemise võimekuses

• Strateegiline koostöö välisturgudele minemisel

• Tootearendus, uued tehnoloogiad

• Faktidel tugineva kuvandiloome

Ootused põllu- ja kalamajandussektori keskkonnamõjule

• Eesti põllu- ja kalamajandussektor peab panustama keskkonnahüvedesse

• Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga:

• põhja- ja pinnavesi on heas seisus,

• maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik,

• looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud,

• maastikud mosaiiksed

• Tuleb arvesse võtta ringmajanduse põhimõtteid

• Sõltuvuse vähendamisse taastumatutest ressurssidest

• Tõene seire

• Keskkonnanõuete mõju konkurentsivõimele

• Sektori roll kuvandi loomisel

Põllumajanduskeskkond: eesmärgid

• Toitainete bilanss – toitainete kasutamise tõhusus kasvab

• Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus Eestis toodetud taimses toodangus säilib / langeb

• Üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus pinnavees langeb

• Nitraatide sisaldus ülemises põhjaveekihis langeb

• Taimekaitsevahendite jäägid põhja- ja pinnavees langevad

Väetiste ja taimekaitsevahendite

kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene

• Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu ühiku kohta väheneb

• Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu muutus – säilimine / kasv

• Põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus väheneb

Põllumajandustootmise negatiivne mõju

kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on

vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud

• Maastikuindeks (maastikuelementide arv/pindala põllumassiividel) tõus

• Põllulindude indeksi tõus

• Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimine / tõus

• Mulla (mikro- ja makro)elustik (rasvhapete määramine) paraneb

Säilinud on põllumajandusmaa

elurikkus ja maastiku mitmekesisus / mosaiiksus

ning tagatud on loodushüvede /

ökosüsteemi teenuste toimimine

Taimetervis, loomade tervis ja heaolu: eesmärgid

• Puhangute arv säilib / paraneb

• Karantiinsetest kahjustajatest tingitud rahvusvaheliste kauplemispiirangute arv säilib (piirangud puuduvad)

• Territooriumi osakaal, mis on kaetud liidu karantiinsete taimekahjustajate seiretega suureneb

Eesti on vaba karantiinsetest

taimekahjustajatest

• Taudide arv millest tulenevad rahvusvahelised kaubanduspiirangud (taudide esinemise vähenemine)

• Kohustuslikult teavitamisele kuuluvate taudide esinemise arv langeb

• Antibiootikumide kasutamise tase langeb

Loomade tervise ja heaolu tase riigis on

kõrge

Toiduohutus: eesmärgid

• Toiduohutuse baromeeterEestis toodetav ja

tarbitav toit on ohutu

• Tarbija teadlikkuse baromeeter

Tarbija teadlikkus toiduohutusest on

kõrge ja tehtud valikud on tervist

toetavad

Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire: eesmärgid

• Maaeluministeeriumi meetmetega rahastatav valdkonna teadus- ja arendustegevus (% SKPst, summa, projektide arv, nii riigisisene kui rahvusvaheline)

• Erasektoriga koostöös toimuvad innovatsioonitegevused (projektide arv, summa)

• Valdkonna teadmussiirde tegevused (projektide arv, summa, teadmussiirdes osalejate arv), koolitajate/nõustajate koolitamine (summa, osalejate arv)

• Valdkonna nõuande pakkumine (nõustajate arv, nõustamiste arv)

Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde

süsteem, mis toetab

põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

eesmärkide saavutamist

Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses: eesmärgid

• Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala säilib / suureneb

• Toimivate riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude pind suureneb

• Happeliste põllumuldade osatähtsus väheneb

Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist

• Sordilehes registreeritud sortide arv / uute Eestis aretatud sortide arv säilib / suureneb

• Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus suureneb

• Eestis sertifitseeritud seemnega sortide arv säilib / suureneb

Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse

paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv

• Puhtatõuliste tõuraamatu põhisosas olevate loomade arv suureneb

• Jõudluskontrollis osalevate loomade arvu osakaal suureneb

• Kohalike ohustatud tõugu loomade arv suureneb / säilib

Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus

Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine: eesmärgid

• Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõuaastaühiku kohta kasvab EL keskmisest kiiremini

• Toiduainetööstuse lisandväärtus hõivatu kohta kasvab EL keskmisest kiiremini

• Erinevate põllumajandussektorite netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta kasvab

• Noorte juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistes püsib stabiilne / kasvab

• Töödeldud toodete osakaal põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis kasvab

• Avatud turgude / uute stabiilsete ekspordi sihtturgude arv kasvab

• Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilanss paraneb / ekspordi väärtus kasvab

Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on

konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul

•Kogu tarneahela poolt loodav lisandväärtus ettevõtluse lisandväärtuses püsib stabiilsena

•Ühistu poolt teenitud müügitulu liikme kohta kasvab

•Ühistusse koondunud põllumajandustootjate arv kasvab

•Ühistute poolt loodud lisandväärtuse osakaal kogu põllumajandussektori lisandväärtuses kasvab

Toidutarneahel on tasakaalus

•Osakaal Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toitu kasvab

•Kodumaiste toodete osakaal jaekaupluste sortimendis kasvab

• Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt, kasvab

Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu

Maa- ja rannapiirkonna areng: eesmärgid

• Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21-40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus säilib / kasvab

• Suhtelise vaesuse määr maapiirkonnas väheneb

• Maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõive määr säilib / kasvab

Maapiirkonna elanikkond on aktiivne

ja elujõuline

• Maapiirkonna SKP elaniku kohta kasvab

• Maapiirkonna ettevõtlusstruktuur püsib mitmekesine

• Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osatähtsus koguhõives osalejates kasvab

Maapiirkonnas on kasvava

lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus

PõKa kui alus ÜPP strateegiakavale

ÜPP 2021-2027 eesmärgid

HORISONTAALSED EESMÄRGID

1. Jätkusuutlikkus (Parandada põllumajandustootmise, toidutootmise ja maapiirkondade jätkusuutlikku arengut)

2. Lihtsustamine (Tagada ÜPP lihtsustamine ja tõhusus)

3. Moderniseerimine (Toetada ja jagada teadmisi, uuendusi, digitaliseerumist põllumajanduses ja maapiirkondades ning julgustada nende kasutuselevõttu)

PÕHIEESMÄRGID (majandus)

1. Toetada tootja elujõulisust tagavat

sissetulekut ja vastupanuvõimet, et tagada

toiduga kindlustatus

2. Suurendada konkurentsivõimet ja turule

orienteeritust, sh. rohkem tähelepanu

teadusuuringutele, tehnoloogiale ja

digitaliseerimisele

3. Parandada tootja positsiooni

väärtusahelas

ÜLDEESMÄRGID

1. Toetada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse (majandus)

2. Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse (keskkond)

3. Parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda (sotsiaalne)

PÕHIEESMÄRGID (keskkond)

1. Panustada kliimamuutuste

leevendamisse ja nendega kohanemisse

ning säästvasse energiasse

2. Edendada säästvat arengut ja

loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat

majandamist

3. Panustada elurikkuse kaitsesse,

edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada

elupaiku ja maastikke

PÕHIEESMÄRGID (sotsiaalne)

1. Tuua noori tootjaid sektorisse ja

soodustada ettevõtluse arengut

maapiirkondades

2. Edendada tööhõivet, majanduskasvu,

sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade

arengut, sh. biomajandust ja säästvat

metsamajandust

3. Vastata ühiskonna nõudlusele toidu ja

tervise osas: ohutu, toitev ja säästev toit,

toidu raiskamine, loomade heaolu

Strateegiakava tulemusindikaatoritest

• R.13 Vähendada loomakasvatuse kasvuhoonegaaside emissiooni

• R.15 Roheline energia põllumajandusest ja metsandusest

• R.23 Keskkonna ja kliimasõbralikud investeeringud

• R.32 Maapiirkondade biomajandusettevõtete areng

Head biomajandamist!