poliitilised õpetused 8b
DESCRIPTION
Rühmatööna tehtud powerpointTRANSCRIPT
![Page 1: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/1.jpg)
Lähte Ühisgümnaasiumi 8b klassi rühmatöö
12.02.2010
![Page 2: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/2.jpg)
Koservatism Rühma liikmed – Ken Kaur, Dagni Kolga, Sigrid Jõesaar,
Tauri Siirus
![Page 3: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/3.jpg)
KonservatismKonservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on
mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks.
![Page 4: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/4.jpg)
Konservatismi teke Konservatismi mõsite tähenduseks oli 18.sajandil
Prantsuse revolutsioonile vastuseis. Konservatismi loojaks peetakse filosoofi Edmund Burke'i, kes sõnastas oma põhimõtted teoses "Mõtteid Prantsuse revolutsioonist", 1790.
![Page 5: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/5.jpg)
Konservatism kuni Teise maailmasõjani 19. sajandi algusest Teise maailmasõjani oli konservatism
üldiselt meelestatud demokraatiavastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, mis pidanuks kindlustama, et vaid vastutusvõimeline osa ühiskonnast saab poliitika üle otsustada.
![Page 6: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/6.jpg)
Konservatism pärast Teist maailmasõda Pärast Teist maailmasõda võttis konservatism omaks
demokraatia, kuid leiab, et selle laiendamisest tuleks loobuda. Mõned liberaalsed voolud taotlevad aga vähemuste ja huvigruppide õiguste laiendamist, olles suuresti muutunud nišiparteideks.
![Page 7: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/7.jpg)
Liberalism Rühma liikmed –
Keithy Arak Deynar Roomet Kevin Reimann Eveli Kodas
![Page 8: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/8.jpg)
LIBERALISM Liberalism on vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkus ja
vabadust tähtsustav poliitiline õpetus.
![Page 9: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/9.jpg)
LIBERALISM Liberalism oli levinum poliitilne vool 19 sajandil.
![Page 10: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/10.jpg)
LIBERALISM Liberalism oli suunatud feodaalkorra ja piiramatu
kuningavõimu vastu.
![Page 11: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/11.jpg)
LIBERALISM Liberalism esindas eelkõige kolmanda seisuse
majandushuve.
![Page 12: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/12.jpg)
LIBERALISM Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse
tagamist ning usulist vabadust.
![Page 13: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/13.jpg)
LIBERALISM Põhimõte- Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees
võrdsed.
![Page 14: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/14.jpg)
LIBERALISM Ühiskonna majanduslikuks aluseks sai olla ainult
eraomandusel põhinev tootmis- ja kauplemisvabadus.
![Page 15: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/15.jpg)
LIBERALISMLiberalismi levik tõi kaasa ka rahvusluse ehk natsionalismi
kõrgaja.
![Page 16: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/16.jpg)
PILDID
![Page 17: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/17.jpg)
Natsionalism Rühma liikmed – Kaspar Lepik , Artur Vink , Kelly Maasing , Siim
Kütt.
Natsionalism - Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvid tagajat vastandina paljurahvusel.
20. sajandil võib natsionalism olla kaitsev või agressiivne. See võib seista oma rahvuse huvide kaitsmise eest. Võib aga väljendada ka vaadet oma rahvuse üleolekust
teistest.
![Page 18: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/18.jpg)
Natsionalism Sellega käis kaasas ka rahvusriikide kujunemine ja areng
19.sajandi lõpupoole sai Kesk – ja Ida – Euroopas ning Balkalil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine , mille eesmärk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine.
Natsionalism on ideoloogiline liikumine rahvuse iseseisvuse, ühtsuse ning identiteedi saavutamiseks ja säilitamiseks.
![Page 19: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/19.jpg)
Sotsialism Rühma liikmed – Mart L. Sander N. Renno R.
![Page 20: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/20.jpg)
Sotsialism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas
sotsiaalset võrdust. See tekkis 1830 aastal inimkonna ebavõrdsuse tõttu.
![Page 21: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/21.jpg)
Sotsialism pidi olema ideaalühiskond mis põhines ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatusliku planeerimisel ja reguleerimisel
![Page 22: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/22.jpg)
Utopistid Ehk ebareaalse mõtteviisiga inimeste vaadated olid
naiivsed ja teostamatud.
![Page 23: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/23.jpg)
Sotsialistlikud ideed levisid laialt 19. sajandil. Sotsialism oli ju ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik kapitalismi tekitatud põletavad probleemid, vabastada töörahva rõhumisest ning luua uue õiglase maailmakorra.
![Page 24: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/24.jpg)
Marksism Rühma liikmed – Merilyn, Allan, Kaarel
![Page 25: Poliitilised õPetused 8b](https://reader036.vdocuments.net/reader036/viewer/2022081720/559b52011a28ab894e8b46a8/html5/thumbnails/25.jpg)
Marksism Poliitiline õpetus Selle lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd Töölisklassil tuleb vägivaldsel teel haarata poliitiline
võim Tuleviku ühiskonnas ei tohi olla eraomandit ega klasse Karl Marxi põhiloosung: “Kõigi maade proletaarlased,
ühinege!” Marksismi rakendamine avaldas tohutut mõju 20. sajandil
maailmale