praktika 2014. kivimid
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Loodusainete praktika 2014
Kivimite rühm
Sisukord• Rakvere Veetöötlusjaam• Rakvere Reoveejaam• Neeruti maastikukaitseala• Aru karjäär• Kunda Nordic tsemenditehas
Rakvere Veetöötlusjaam
• Vesi saadakse 5 puuraugust Kambriumi-Vendi kihist
• Vesi sisaldab rohkelt rauaioone ning on looduslikult radioaktiivne
• Vee puhastamiseks kasutatavad meetodid on:
1. Õhustamine2. Kvartsliivast läbiuhtumine3. UV-kiirguse lisamine• Vesi suunatakse trassidesse 2,55-
2,63 bar’ise rõhu all• Rakvere veetrassi pikkus on u 140
km, kanalisatsioonitorustiku pikkus on 99 km
• Veetrasside läbipesemine- suletakse torustiku lõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu seguga
Plastikkettad
Kvartsliiva bassein
Pumbajaam
Rakvere Reoveejaam• Suurimatest ettevõtetest
puhastatakse seal Rakvere Lihakombinaad heitvett
• Vee puhastamise meetodid:1. Mehaaniline puhastamine2. Bioloogiline puhastamine• Puhastatud vesi suunatakse
loodusesse tagasi• Reovee reostuskoormuse
määravad fosfori, lämmastik ja hapniku ühendid, mis põhjustavad veekogudes taimede vohamist
• Eutrofeerumine- veekogude õitsemine
Reoveejaamaga seotud füüsikalised ülesanded• Mehhanismide seosed mehaanika kursuses õpituga1. Masina ja seda läbivate osakeste vahel esineb hõõrdejõud2. Ühtlast ringjoonelist liikumist võib näha mudapressis ja setitites3. Ühtlane liikumine toimub aereerimise käigus4. Vesi liigub basseinides väikeste lainetena5. Mehhanismide tööd mõjutavad erinevad jõud6. Mehhanismid paneb tööle veeosakeste elektrivool, mis edastab
impulssi
Neeruti maastikukaitseala
• Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas
• Neeruti mäed on tekkinud mandrijää taandumisel ning kuuluvad oma iseloomult osalt ooside, osalt mõhnastike hulka
• Oosid Neerutis on kujult enamasti kitsad ja teravaseljalised ning mandrijää liikumisuuna järgi vormitud loode kagusuunalisteks vallseljakuteks
• Kuna aluspõhja reljeef Neerutis on väga liigestatud, on ka lohke palju
• Lohkudesse on aja jooksul tekkinud ka järved: Eesjärv, Orajärv, Sinijärv ja Tagajärv
Neeruti ülesanded• Nõlva suhtelise kõrguse määramine1. Bareomeetri näidu järgi2. Veereva palli ning energia jäävuse seaduse abil3. Mõõdulati ja täisnurkse kolmnurgaga4. Teades teepikkust ning kaldenurka• Rühmaliikmete hingamissageduse määramine1. Seistes2. Kõndimisel3. Jooksmisel• Rühmaliikmete mäest üles ronimise tegurite arvutamine1. Tehtud töö2. Keskmine võimsus• Maatüki plaani tegemine ja tegeliku pindala arvutamine
LaboritöödKarbonaatsete kivimite
tõestamine HCl-ga Teokarbis sisalduvate lubiainete
tõestamine HCl-ga
Muhvelahjus lubjakivi kuumutamine ja kuumutusjäägi reaktsioon
destilleeritud vees
Kivide kollekstioon ning erinevate kivide tugevuse määramine Mohsi
skaala abil
Aru karjäär• Eesti suurim karjäär• Asub Kundast 2, 5 km lõuna
pool• Seal kaevandatakse lubjakivi• Karjääri sügavus on 14
meetrit• Karjääri pindala on 300
hektarit• Karjäärist saadud toorainet
kasutab Kunda Nordic tsemenditehas
• Karjäärist kaevandatud lubjakivi kasutatakse üle terve Eesti
• Kunagi saab karjäärist järv
Kunda Nordic tsemenditehas
• Loodud aastal 1992• Kuulub Heidelberg Cement
Groupi koosseisu• Peamiseks tegevusalaks on
erinevate tsementide ja klinkri tootmine
• Lisaks toodetakse seal ka lubjakivikillustikku
• Tehas kasutab läheduses leiduvat heakvaliteedilist lubjakivi
• Tehasel on ka oma sadam
Tsemendi tootmisprotsess
• Lobri valmistamine• Kütuse ettevalimistamine• Klinkri põletamine• Tsemendi jahvatamine• Tsemendi pakkimine
väljastamine
Lobribassein
Pöördahjud
Pöördahi
10 füüsikalist nähtust karjääris ja tehases
1. Tsentrifugaaljõud tehase ahjudes2. Ühtlase kiirusega liikumine- auto karjääris3. Raskusjõud- kivi kukub karjääris 4. Ühtlane ringjooneline liikumine lobribasseinis5. Kastiauto kohaltminek-kiirendus6. Hõõrdejõud tossu talla ja tehase põranda vahel7. Tööline kõnnib-ühtlane sirgjooneline liikumine8. Vihmapiisa langemine karjääris- Vabalangemine9. Anumas olev vedel tsement avaldab sellele rõhku10. Bussi rehvile mõjub elastsusjõud kui inimesed bussi astuvad
Müratase karjääris ja tsemenditehases
1. Karjääris 56 dB2. Tehases 100 dB• Võrdluseks:• Kõige vaiksem heli, mis inimene kuulda võib on 10 dB• Valju laulmise müratase võib olla ligi 60 dB• 100 dB müratase on võrreldav muruniiduki mürinaga• Ööklubi müratase on üle 100 dB• 190 dB juures võib inimese kõrvakile katki minna
Täname tähelepanu eest!