Keskusfunktsioonide intervjuude kokkuvõte

Indrek Maripuu, BDA Consulting

Algis Perens, HBP

2

Üldinfo

• Eesmärk: koguda Eesti praktikute kogemusi maakonnakeskuste arendamise kohta

• Metoodika: suulised intervjuud Eesti maakonnakeskuste juhtidega (linnapead / vallavanemad)

• Periood: märts-aprill 2009 läbiviidud• Intervjuud viisid läbi: Indrek Maripuu

(BDA Consulting) ja Algis Perens (HBP).

3

Maakonnakeskuse sisuline mõiste

ja tähendus

4

Traditsioonid

• Maakonnakeskus on ajalooliselt kujunenud maakonna „mootor”. –Ajaloolise kujunemise all peame

silmas: sinna viivad teed, seal on kättesaadavad erinevad riigi- ja erateenused

5

Ootused

• Maakonnakeskusele kehtivad nii elanike kui teise omavalitsuste poolt kõrgemad ootused ja seeläbi ka vastutus: – maakonnakeskused peavad osaliselt või täielikult

üleval tervet maakonda teenindavaid institutsioone ja infrastruktuuri: haigla, teedevõrk, lasteaiad, koolid, huvialaringid jmt.

– Nende institutsioonide igapäevased kulud on sageli küll jagatud teenust tarbivate omavalitsustega, aga investeeringud on maakonnakeskuse kanda.

7

Veel olulist

• Lisaks eelnevale kasutati maakonnakeskuse defineerimisel järgmisi kriteeriumeid: – keskmisest rohkem arenenud kaubandus –

sisseostude tegemise koht;– keskmisest rohkem arenenud ettevõtlus –

enamus töökohti;– vaba aja veetmise võimalusi on rohkem kui

väiksemates keskustes;– kohaliku identiteedi olemasolu.

9

Maakonnakeskus vs kasvukeskus

• Samuti toodi ka välja mõte, et maakonnakeskus ei ole pädev mõõde ning, et pigem peaks rääkima kasvukeskusest, mis võib olla ka maakondade ülene.

• Kasvukeskuse asukoha määrab inimeste ja investeeringute liikumine, mitte ametnike asukoht.

• Kui tegemist on maakonnapiire ületava kasvukeskusega, siis peaks vajadusel tegema ühiseid teenuseid või vajadusel palkama ühiseid ametnikke, kindlasti oleks vaja kokku leppida eelisarendatavad valdkonnad.

10

Keskusfunktsioonide loetelu, mida maakonnakeskus peab täitma

11

Praktikute kogemus

• Inimese erinevatel eluetappidel vajalike riigiga asjaajamist vajavate toimingute teostamise võimaldamine – s.t. maakonnakeskuses asuvad maakonnas esindatud erinevate riigiasutuste kohalikud bürood / allasutused.

• Eel-, alg- üld- ja huvihariduse omandamise võimaldamine.

• Kõigile maakonna elanikele kättesaadavad meditsiiniteenused (perearst ja haigla).

12

Praktikute kogemus

• Liikumisvõimaluste tagamine – maakonnakeskus on: – maakonnasisese ühistranspordi „sõlmpunkt” –

tagab võimaluse ühistranspordiga liikuda erinevatesse maakonna kohtadesse,

– maakonna „värav” – tagab võimaluse liikuda teiste maakondade keskustesse ja/või teistesse riikidesse (vastavalt geograafilisele asukohale kas sadam või lennuväli).

13

Riiklik maakonnakeskuste arendus- ja toetuspoliitika

14

Keskvalitsus vs kohalik initsiatiiv

• Üldine seisukoht oli maakonna tase ei sõltu riigi keskvalitsusest, vaid sellest kohapealsest arendamisest, kohalikust identiteedist ja kogukondlikust koostööst.

• Riiklikku maakonnakeskuste arendus- ja toetuspoliitika hinnati puudulikuks.

15

Peamised puudused

• Peamised välja toodud puudused olid:– Riiklikult on määratlemata maakonnakeskuste

pikaajalised arengusuunad – mis rollid jäävad, millised keskused jäävad jne;

– Vaja oleks üldist omavalitsuste ja maakonnakeskuse vahelist rollide jaotamist keskvalitsuse poolt / või kohaliku kokkuleppe alusel.

16

Peamised puudused

• Samuti toodi negatiivse mõjurina välja maavanema institutsiooni tähtsuse pidev vähendamine ja maakonna tasandil arengu koordineerimise puudumine.

• Samas nenditi, et riik ei saa ühtegi omavalitsust keskuseks teha – keskus kujuneb aja jooksul ise.

17

Riigi tegelik mõju

• Rohkem kui riigi teadlik poliitika on maakonnakeskuste arengut suunanud: – riigiasutuste struktuurireformid (nö nelja

regiooni poliitika) – riigiasutuste teenuste elektrooniliseks

muutumine, mis kompenseerib teenuste füüsilist kaugenemist kodanikest.

• Enamus vastajaid pidas elektroonilise asjaajamise osakaalu kasvu positiivseks ja riigile ning kodanikule kasulikuks arenguks.

18

Riigi tegelik mõju

Urmas Nemvalts

19

KOV juhtide intervjuud

20

Üldinfo

• Eesmärk: koguda maakonna omavalitsusjuhtide kogemusi ja ettepanekuid koostöö kohta:– intervjuudes keskendusime eelkõige omavalitsuste

ühistele ja konkureerivatele huvidele ning erinevatele koostöövormidele.

• Metoodika: suulised intervjuud• Periood: märts-aprill 2009 läbiviidud• Intervjuud viisid läbi: Indrek Maripuu (BDA

Consulting) ja Algis Perens (HBP).

21

Reaalne koostöö teiste omavalitsustega

• Reaalse koostööna omavalitsuste vahel toodi välja eelkõige: – Raplamaa Omavalitsuste Liidu egiidi all ellu viidavad projektid– LEADER

• Nimetati veel: – Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooniprojekti, kus tehti

koostööd nii Raplamaa kui naabermaakondade omavalitsustega.– Samuti Keila jõe vesikonna projekt– Toimivana nimetati koostööd ka hariduse ja sotsiaalhoolekande

osas. • Siiski oli üldine hinnang, et reaalne koostöö on

väikesemahuline ning toodi välja, et väikesed vallad võiksid rohkem koostööd teha seal, kus on vaja spetsialisti tööle palgata kuid täisajalist koormust ning head töötasu pole võimalik pakkuda.

23

Ootused koostööle

• Koostööd oodatakse eelkõige ühistranspordi organiseerimises.

• Samuti toodi valukohana välja: – haridusvõrgu temaatika, kus tuleks jõuda kokkulepeteni, milline

see siis lõpuks maakonnas olema peaks– koostööd investeeringuprojektide käivitamisel ja elluviimisel– erinevate teematöögruppide käivitamine, mis võimaldaks

paremini õppida üksteise kogemusest. • Nimetati ka seda, et koostöö hariduse ja

sotsiaalhoolekande valdkonnas ning ehituseplaneeringute ja järelvalve valdkonnas võiks olla tihedam.

• Kuid oli ka arvamust, et mingit tihedamat koostööd pole vaja. Senist koostööd hinnati piisavaks ning ühistegevuse laiendamises ei nähtud mõtet.

24

Koostööd takistavad tegurid

• Kõige suurema takistusena koostööle nimetati inimeste mõttelaadi.

• Takistavate teguritena toodi veel välja:– erinevad arenguprioriteedid – ei üldplaneeringud ega

arengukavad ei ühti – sundkonkureerimine, mis on tekkinud seoses projektide

rahastamisskeemidega– takistuseks loeti ka seda, et kui tullakse ise enam-vähem toime

ja ühte innustunud eestvedajat ei ole, siis koostööd ka ei tekki.

• Positiivse näitena toodi välja Arengufondi ja sealt alguse saanud ühisprojekte, mis tõesti toimivad

• Oli aga ka arvamus, et koostööd ei takista midagi.

25

Koostööd käivitavad tegurid

• Koostööd käivitava tegurina nimetati eelkõige raha. – Eelkõige see, kui endal jääb jõust puudu, siis otsitakse

koostööd. – Toodi välja, et koostegemine on mõttekas, kui koos on

odavam ja saab mõnda asja ajada ökonoomsemalt.

• Soodustava tegurina toodi veel välja mingil teemal konkreetse ja pühendunud eestvedaja olemasolu.

• Samuti on koostööd käivitav see, kui valituse poolt tehakse mingi otsus, mis sunnib mingit koostööd tegema.

26

Omavaheline konkurents

• Konkurentidena nähti teisi omavalitsusi eelkõige rahade jagamise juures: – Investeeringute jagamisel konkureerivad kõik

kohalikud omavalitsused. – KOIT kava toodi samuti välja ühena, mis tekitab

omavahelist konkurentsi. – Üldiselt loeti omavahelise konkurentsi tekitajateks

ikkagi igasuguseid pingeridu, mida koostatakse ja mis on seotud rahastamisega.

• Vähem nähti seda, et konkureeritakse erasektori investeeringute osas või uute elanike osas.

27

Muudatused koostöö osas

• Olulisi muudatusettepanekuid koostöö osas küsitletavad ei teinud. – Valdava arvamus oli see, et kuna ROL on

olemas, siis ei ole sellele teemale mõeldud.

• Ära võiks lõpetada sundkonkureerimise näpuotsaga rahade jagamisel. Raha tuleks jagada vajadusest tulenevalt ja elanikkonna põhiselt.

28

Muudatused koostöö osas • Koostöövõimalusi nähti vee- ja

kanalisatsiooniprojektide juures ning prügimajanduse ja jäätmete taaskasutamise korraldamises.

• IT valdkonda loeti ka üheks perspektiivseks koostöö valdkonnaks, mida ei tasu väiksemal tasandil teha.

• Aja jooksul on välja kujunenud olukord, et maakonnas on kolm suurt valda, kellel on oma kokkupuute kohad. Teised on aga väikevallad oma probleemidega. – Sellest tulenevalt toimetatakse kahel tasandil, kuna

probleemid on erinevad. Ühiskoostöö on jäänud vegeteerima ja igaüks ajab oma asju.

30

Intervjuude kokkuvõtteks

31

Kokkuvõtteks

• Koostöö on vahend ressursside efektiivsemaks kasutamiseks - raha juurde saamiseks või olemasoleva säästmiseks

• Keskuses pakutavate teenuste valikukriteerium peaks olema lähtekoht, et keskuses on saadaval need teenused, mida igas vallas pakkuda ei ole mõtet.

• Vaja on arendada võrgustiku põhimõttel – minimaalne dubleerimine ja maksimaalne teenuste hulk

• Oluline on jõuda kokkulepetele MEIE maakonna ja MEIE maakonna keskuse arendamise osas.

32Teiste kogemus

33

Soome

• Helsinki ja tagamaa koostöö reguleeritud seadusega (YTV-Laki) – kohustuslik koostöömudel.

• Koostööpiirkonnal puudub elanike poolt valitud esinduskogu ja iseseisev tulubaas.

• Esinduskogu rolli täidab linnavolikogude nimetatud regionaalnõukogu (liikmeid kokku 22: Helsinki 11, teised kokku ka 11 – keegi ei saa domineerida)

• Koostööpiirkonna pädevus:– Ühistransport, sh linnalähirongid– Keskkonnaküsimused (jäätmemajandus)– Regionaalplaneerimine– Keskkonnamonitooring

• Rahastamine liikmes omavalitsused maksavad – pool Helsingi ja ülejäänud pool teised kokku

34

Soome 2007a. valitsuse tegevuskava

• Kuna maakonnakeskuste ja naabrite koostöö ei toiminud, siis nüüd kohustus esitada ühine strateegia ja tegevuskava

• Eesmärk eemaldada halduspiiridest tulenevad takistused

• Lisaks toetatakse omavalitsuste ühinemist rahaliselt (PARAS kava)

35

Rootsi

• Maakonna esinduskogu on vahetult elanike poolt 4 aastaks valitud 149 liikmeline maavolikogu.

• Pädevus:– Tervishoid– Ühistransport– Maakondlikud kultuuri- ja/või haridusasutused– Regionaalplaneerimine

• Reguleerib KOV seadus (kommunallag)

36

Varssavi

• Kolmetasandiline omavalitsussüsteem – kommuun -> maakond -> vojevoodkond

• KOV koostöö vabatahtlikkuse ehk hajamudeli alusel

• Pealinnaregioonis moodustatud omavalitsusliit, mille pädevus on:– Ühistransport, sh linnalähirongid– Veevarustus ja kanalisatsioon– Jäätmehooldus

• Peamine probleem: puudub seadusandlik alus toimiva koostööorgani moodustamiseks, vabatahtlik koostöö ei toimi

37

Teiste kogemuse üldistus

• Koostöövaldkonnad riigiti sarnased:– Regionaalplaneerimine– Ühistransport– Keskkonnaküsimused (jäätmemajandus, keskkonna

monitooring)– Tervishoiukorraldus

• Organisatsiooniline ülesehitus erinev:– Vabatahtliku koostöömudel– Kohustusliku koostöömudel – reguleeritud eriseadusega– Kahetasandiline kohaliku omavalitsuse mudel –

maakondlik omavalitsus – otsevalitavad esinduskogud ning iseseisvad tulubaasid eritasanditel

38

Tänan!

Indrek Maripuu

BDA Consulting

Algis Perens

HBP